Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/531 |
Registreeritud | 22.03.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kristina Jerjomina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 22.02.2024 nr 1.1-10.1/936-1,
RAM/24-0182/-1K
Meie 22.03.2024 nr 2-3/531
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud Mart Võrklaev
Täname Rahandusministeeriumi ettevõtluskonto eelnõu esitamise eest. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõus esitatud lahendusi. Toetame ettevõtluskontole
laekunud tulust teatud summast kõrgema maksumäära piirmäära kaotamist ning kogu
ettevõtluskontole laekunud tulu maksustamist ühe maksumääraga.
Juhime tähelepanu sellele, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on näinud
ettevõtluskontol veelgi laiemat kasutuspotentsiaali. Ettevõtluskonto laiem kasutuselevõtt tagaks
riigile lihtsustatud maksutulu saamise võimaluse valdkondades, kus hetkel ei ole maksutulu
laekumine optimaalne. Ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu soodustamine aitaks vähendada
uutes töövormides tegutsevate, sealhulgas platvormitööga tegelevate isikute maksualast
halduskoormust, pakkudes neile lihtsat ja bürokraatiavaba alternatiivi. Lihtsa ja bürokraatiavaba
alternatiivi pakkumine enda kohustuste täitmiseks riigi ees suurendab ettevõtlikkust ja lihtsustab
ettevõtlusega alustamist.
Oleme kaardistanud ettevõtluskonto laiemat kasutuselevõttu takistavad probleemid ning esitanud
nende adresseerimiseks muudatusettepanekud valdkonna eest vastutavatele
Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv maksukohustus
Ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu probleeme kaardistades leidsime, et ettevõtluskonto
omanikel on juriidilistele isikutele teenuste osutamine raskendatud, kuna taolisel juhul kaasneb
teenust saavale äriühingule täiendav maksukohustus. Probleemi lahendamiseks tegime ettepaneku,
et ettevõtluskonto kasutajate sihtgrupi laiendamiseks peaks ettevõtluskonto omanikul olema
võimalik ka juriidilisele isikule teatud mahus teenuseid osutada ilma, et sellega kaasneks viimasele
täiendav maksukohustus. Ettevõtluskonto on mõeldud ettevõtlusest saadud tulude
deklareerimiseks ja maksude tasumiseks, mistõttu tuleb kaaluda, kas on jätkuvalt põhjendatud
selle erinev kohtlemine ülejäänud ettevõtluse vormidest nt äriühingu või FIE-na, kus äriühingule
teenuse osutamisel mõlemale osapoolele täiendavat maksukohustust ei kaasne. Ettevõtluskonto on
ettevõtlusvorm, mistõttu tuleb kaaluda, kas väikeettevõtjalt teenuste ostmisel sotsiaalmaksu
2 (3)
tasumise kohustus sobitub senisesse maksusüsteemi, kuna ettevõtlustulusid on siiani maksustatud
tulumaksuga.
Palume Rahandusministeeriumil jääda VTK-s toodud lahenduse juurde. VTK analüüsi kohaselt
antud risk ei realiseeru, kui maksukulu kokkuhoid ei ole piisavalt märkimisväärne, et motiveerida
tegevusvormi muutma. Juba praegu on ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv
maksukoormus väiksem kui võlaõigusliku lepingu alusel füüsiliselt isikult teenuse ostmisel, kuid
ometi ei ole sellega kaasnenud töösuhete asendamist näiliku ettevõtlusega.
Alternatiivselt palume Rahandusministeeriumil kaaluda ka selle lahenduse puhul teatud ulatuses
maksuvabastust. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus võiks tekkida üksnes juhul, kui teenuse
osutamise eest makstavad tasud on piisavalt suured, et esineb reaalne risk, et tegemist on töösuhte
asendamisega näiliku ettevõtlusega. Taoline risk võib esineda, kui ettevõtluskonto omanik osutab
juriidilisele isikule teenuseid alampalga ulatuses. Samas toetame ka VTK-s välja toodud piirmäära
500 euro juurde jäämist.
Ettevõtlustulust sisendkulude maha arvestamise võimalus
Meenutame, et ettevõtluskonto probleeme kaardistades leidsime, et ettevõtluskonto peaks
sarnaselt ülejäänud ettevõtluse vormidele võtma arvesse tulu teenimiseks tekkivaid sisendkulusid
ning võimaldama nende maha arvamist. Tegime ettepaneku seada sisse sisendkulu maha arvamise
lävend, lugedes näiteks analoogiliselt üürilepingu kaudu saadud tulu maksustamisele
maksustatavaks tuluks vaid 80% kogu laekunud tulust. Alternatiivselt täidaks sama eesmärki ka
ettevõtluskontole kantud tulule kohalduva maksumäära vähendamine näiteks 20%-le. Toome
ettepaneku uuesti välja, et Rahandusministeeriumil oleks seda võimalik eelarvepuudujäägi
paranedes kaaluda.
Ettevõtlustulu maksustamise süsteem peab arvestama, et igas ettevõtluse vormis kaasnevad tulu
teenimisega kulutused. Hetkel ei sobi ettevõtluskonto jagamismajanduse peamiste valdkondade
sõidujagamise ja lühiajalise majutuse jaoks, kuna seal kaasnevad suured kulud (sõidujagamise
puhul kütuse, remondi- ja hoolduskulud; majutusteenuse puhul koristus- ja remondikulud).
Maksustamisel puudub aga ettevõtlustulust võimalus kulud maha arvestada – ettevõtlustuluna
maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade
müügist saadud kasum. Kulutused tekivad ka veebipõhiste ülesannete täitmisel, näiteks kulutused
sobivatele töövahenditele (IT-tehnika, litsentsitasud) ja töökohale (elekter, kommunaalkulud).
Uutes töövormides tegutsejatele, nagu platvormitöö, iseendale tööandjad ja iseseisvad
lepingupartnerid, on oluline pakkuda lihtsat ja väikese halduskoormusega mõistlikku alternatiivi
n-ö ühemehe osaühingu asutamise asemele, mille kaudu osutab teenust üksnes äriühingu omanik.
Näeme ettevõtluskontos antud alternatiivile suurt potentsiaali. Lihtne ja bürokraatiavaba võimalus
riigi ees tekkivate kohustuste täitmiseks lihtsustab ettevõtlusega alustamist, kuna vähendab
tekkivat halduskoormust. Nii suurendab ettevõtluskonto ka ettevõtlikkust. Teisest küljest
vähendab ettevõtluskonto riigil maksude kogumisega tekkivaid kulutusi, kuna ettevõtluskonto
kaudu maksude tasumise süsteem on lihtne ja läbipaistev.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus | 23.02.2024 | 31 | 2-3/531 | Sissetulev kiri | mkm | Rahandusministeerium |