Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 04.11.2024 nr 11.1-12/24/1470 [email protected]

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

Registrikood: 90006399

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse osalise

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” raames

otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja, hankija või tellija)

elluviidava tegevuse „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse

rajamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.2.04.17-0072; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 196030 „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra

ehituse projekteerimisteenus“ (edaspidi riigihange nr 196030) menetluse kontrollimisel, et toetuse

saaja ei ole riigihanke nr 196030 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2018

kehtinud redaktsioon; edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud

rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

123 444,27 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3 ja § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon;

edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 14, § 22 lg 11 p-d 5, 7, 8 ja 11 ning tervise- ja tööministri

27. märtsi 2015. a määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi

meetme määrus) § 27 lg 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid ja toetuse saajaga

peetud kirjavahetus.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja taotluse rahuldamise otsus nr

9.2-4.3/14-20/11/433 on tehtud 18.09.2017, mistõttu kohaldab rakendusüksus hankega nr 196030

seotud rikkumiste osas tehtavatele finantskorrektsioonidele kuni 20.09.2018 kehtinud

ühendmääruse redaktsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse

redaktsioonis on otsuse alapunktides 1.1 kuni 1.7 kirjeldatud rikkumistele ettenähtud suurem

kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel kehtiva ühendmääruse

redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam.

1. Riigihankes nr 196030 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 196030, mille tulemusel sõlmiti

edukaks tunnistatud pakkujaga Innopolis Insenerid OÜ (11297032) projekteerimise töövõtu

raamleping nr 2018/9-4.6/34-1 maksumusega 1 296 340,00 eurot (km-ta);

Hanketeade avaldati riigihangete registris 05.04.2018 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli

04.05.2018.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 196030 kontrollimisel järgmised rikkumised:

1) Riigihanke alusdokumentide muutmisel ei ole pikendatud pakkumuste esitamise tähtaega.

2) Spetsialistilt on nõutud B-pädevusklassi tunnistust ilma lisamata juurde märget „või

sellega samaväärne“.

3) Spetsialistidele sätestatud nõuetes on viidatud siseriiklikele mõistetele, ilma lisamata

juurde märget „või sellega samaväärne

4) Kvalifitseerimistingimustes on nõutud spetsialistidelt kutsekvalifikatsioone vastavalt EKR

süsteemile, ilma lisamata juurde märget „või sellega samaväärne“.

5) Kvalifitseerimistingimustes on nõutud MTR registreeringuid.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.5.

1.1. Riigihanke alusdokumentide muutmisel ei ole pikendatud pakkumuste esitamise

tähtaega

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hanketeade esitati riigihangete registrile 05.04.2018 ja avaldati riigihangete registris samal päeval

kell 00:00 pakkumuste esitamise tähtajaga 04.05.2018 kell 10:00. Toetuse saaja on teinud

hankedokumentides muudatusi 27.04.2018, kuid pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud ei

ole. 27.04.2018 eemaldas toetuse saaja kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt nõudis

spetsialistilt kutsekvalifikatsiooni telekommunikatsioonivõrgu ja -süsteemide projekteerija, tase 6,

tegevusalal projekteerimine. Sellist kutsestandardit ei ole olemas ning toetuse saaja eemaldas selle

nõude. Muudatuste tegemise hetkest kuni pakkumuste esitamise tähtajani jäi 7 päeva. Peale

riigihanke alusdokumentide muutmist oleks pidanud toetuse saaja pikendama pakkumuste

esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud

RHAD kättesaadavaks tegemisest arvates oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt

poolega §-s 93 lg 1 p 4 sätestatud minimaalsest tähtajast. RHS § 93 lg 1 p 4 kohaselt ei tohi avatud

hankemenetluses pakkumuste esitamise aeg olla lühem kui 30 päeva hanketeate registrile

esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav

maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse

teabevahetus toimub elektrooniliselt. Pool minimaalsest tähtajast oleks olnud 15 päeva.

Riigihanke alusdokumentide muutmisel ei ole järgitud RHS § 82 lõiget 1.

Toetuse saaja tunnistas 30.11.2023, et on eksinud pakkumuste esitamise tähtaja kehtestamisel.

1.1.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 93 lg 1 p 4 kohaselt avatud hankemenetluses ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui 30 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 82 lg 1 kohaselt tuleb

riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendada pakkumuste tähtaega selliselt, et muudetud

hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide

kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise

tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud

minimaalsest tähtajast.

Arvestades asjaolu, et riigihanke nr 196030 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära

ning hankija on muutnud riigihanke alusdokumente, siis pidi pakkumuste esitamise tähtaeg

riigihanke alusdokumentide muutmisest arvates olema vähemalt 15 päeva.

Tulenevalt RHS § 82 lõikest 2 ei pea hankija sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke

alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu

riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise

tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või

kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.

27.04.2018 eemaldas toetuse saaja kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt nõudis spetsialistilt

kutsekvalifikatsiooni telekommunikatsioonivõrgu ja -süsteemide projekteerija, tase 6, tegevusalal

projekteerimine. Sellist kutsestandardit ei ole olemas ning toetuse saaja eemaldas selle nõude.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt hakkab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136

lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt oleks pidanud

pakkumuste esitamise tähtaeg olema 12.05.2018 kell 24:00. Seega on pakkumuste esitamise

tähtaeg kaheksa päeva lühem kui seadusega nõutud.

Rakendusüksus leiab, et tegemist on olulise muudatusega, mis mõjutas potentsiaalsete pakkujate

ringi. Rakendusüksuse seisukohta toetab ka selgitus RHS seletuskirjas, mille kohaselt peab hankija

riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega,

välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse

sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui

muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus

võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks

tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või muutuks pakkumuste sisu.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja seaduses

ettenähtud ulatuses kehtestamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 82 lg 1 sätestatud

kohustust.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10 %

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei

ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 196030 osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks kehtestanud nõuetekohase pakkumuste

esitamise tähtaja. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma

pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks

ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Otsuse punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 14 toodud asjaolud,

mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui

hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei

ole lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Konkreetse rikkumise osas on põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra

kohaldamine. Rakendusüksus ei pea võimalikuks kohaldada 10 % madalamat määra, kuivõrd

hankija on jätnud pakkujatele pakkumuste esitamiseks aega vähem kui pool RHSis nõutud

pakkumuste esitamise tähtajast (so 7 päeva 15-st). Rakendusüksuse hinnangul on enam kui nädala

pikkune täiendav aeg potentsiaalsetele pakkujatele oluliseks mõjuteguriks pakkumuste esitamisel,

kuivõrd nõutust oluliselt lühema tähtaja tõttu võis pakkumuse esitamine osutuda potentsiaalsetele

pakkujatele ajakriitiliseks, mistõttu võisid nad hankes osalemisest loobuda. Arvestades asjaolu, et

esitatud pakkumuste maksumused on erinevad (sh on pakkumuste maksumuste vahed suuremad

kui 10%-i), siis ei ole võimalik välistada, et pakkumuse võinuks esitada ka selline pakkuja, kelle

pakkumus olnuks veelgi soodsam.

Rikkumise raskusele lisab täiendavat kaalu ka asjaolu, et tegemist on rahvusvahelist piirmäära

ületava riigihankega, mis oma olemuselt on RHSis kõige rangem ja formaalseim hankemenetlus,

kus pikemad tähtajad on olulised eeskätt välisriigi ettevõtete hankes osalemise võimaldamiseks.

Eeltoodud põhjendustel on tegemist raske loomuga rikkumisega, millel on võimalik finantsmõju,

mistõttu on põhjendatud 10%-lise finantskorrektsiooni määra rakendamine.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus piirab põhjendamatult välisriigi pakkujate

osalemist hankes

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankija on hanke nr 196030 kehtestanud pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

kvalifitseerimise tingimuse (tingimus nr 21), mille kohaselt peab pakkuja hankelepingu

ehitustööde teostamisel kaasama projekteerimistööde vahetuks teostamiseks pädeva isikuna EP

inseneri (põhiline vastutusvaldkond: HD Lisa 1 tehniline kirjeldus; ehitusprojekti tugevvoolu

osad: 7.2.2.3.9; 7.2.2.4.9), kes vastab järgmistele nõudmistele: i. Kutsekvalifikatsioon ja haridus:

1. vähemalt inseneriõppe alane (insener) kõrgharidus (magister või võrdväärne); 2.

Elektriohutusseaduse alusel väljastatud B pädevusklassi projekteerimise õigusega. Hanketeates

ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija oleks aktsepteerinud välisriigi pädeva

asutuse poolt välja antud samaväärseid pädevus- ja kutsetunnistusi. Pakkujad pidid esitama

tingimusele vastavust tõendavad dokumendid (vabas vormis dokumendina).

Rakendusüksuse hinnangul on eelviidatud kvalifitseerimise tingimus, mis nõuab spetsialistilt B

pädevusklassi projekteerimise õigust juba pakkumuse esitamise tähtajaks ilma võimaluseta esitada

välisriigi pakkujal samaväärse pädevusega, põhjendamatult konkurentsi piirav ning tekitab

ebavõrdset kohtlemist. Rakendusüksus on seisukohal, et eeltoodud nõue spetsialisti töökogemuse

kohta ei ole kooskõlas RHS § 3 üldpõhimõtetega.

1.2.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

RHS § 3 p 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA)

ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist piirata eespoolnimetatud riikidest

pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema

proportsionaalsed ja asjakohased.

Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja välistanud B-klassi pädevuse nõude kehtestamisega

nende hankest huvitatud välisriigi ettevõtete osalemise, kes potentsiaalselt soovisid samuti

hankemenetluse raames pakkumuse esitada, kuid kellel puudus nõutud B-klassi pädevusega

spetsialist pakkumuse esitamise hetkeks. Viidatud nõue on põhjendamatult piirav pakkujate

suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja võisid piirata välisriigist pärit

pakkujate osavõttu hankemenetlusest, kuna nõuded pidid olema täidetud juba pakkumuse

esitamise ajahetkeks. Samuti ei ole hankija andnud võimalust potentsiaalsele välisriigist pärit

pakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid

hinnata välismaiste pakkujate võimekust hankelepingut täita.

Olukorras, kus vastavalt õigusaktidele ei ole ilma Eesti Vabariigis väljaantava loa või

registreeringuta konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalikul tegevusalal tegutsemine lubatud,

peab hankija võimaldama pakkujal hankemenetluses osaleda analoogse loa või registreeringu

alusel ning pakkuja edukaks tunnistamise korral jätma pakkujale piisavalt aega vastav luba või

registreering Eesti ametkondades ümber vormistada. Reeglina ei ole teiste riikide lubade ja

registreeringute tunnustamine automaatne ehk eeldab teisisõnu kohaliku ametkonna heakskiidu

küsimise protsessi läbimist. Vastavasisulised viited ja juhised välisriigi lubade ja registreeringute

tunnustamise protsessi kohta peab hankija sellisel juhul hanketeates eraldi välja tooma.

Hanketeates ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija oleks aktsepteerinud välisriigi

pädeva asutuse poolt välja antud samaväärset pädevustunnistust. Niisamuti puuduvad

kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest juhised, kuidas peab oma võtmeisiku pädevust tõendama

välisriigist pärit pakkuja või millisel viisil toimub välisriigis väljastatud pädevust tõendavate

dokumentide ja registreeringute tunnustamine ja ümber vormistamine Eesti Vabariigis. Oluline on

juhtida tähelepanu Euroopa Kohtu seisukohale, mille kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõttega vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, mille õigesti aru

saamiseks on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat.1

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et rahvusvahelise hanke puhul tuleb kõik

1 Euroopa Kohtu otsus nr C-171/15 p 42; Euroopa Kohtu otsus nr C-27/15 p-d 45-46 ja 51.

hankemenetluses ettenähtud tingimused sõnastada selliselt, et välisriigist pärit pakkujad saaksid

pakkumusi esitada kohalike pakkujatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata.

Ebamõistlikeks saab pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse

esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud lepingu täitmisele, mistõttu oleksid

asjakohased nõuda alles edukalt pakkujalt hankelepingu sõlmimise faasis.

Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondidest rahastavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist, välja

toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste näitena olukorra, kus hankija

on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste

lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude

järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud2.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel võtab liikmesriikide isikute Eestis

ajutise töötamise kontroll aega kuni üks kuu ja püsiva töötamise kontroll kuni kaks kuud. Kuivõrd

hankes osalemisest huvitatud isikutel oli võimalus hanketingimustega tutvuda pakkumuste

esitamise tähtajani, siis ei ole alust eeldada, et nad teevad seda vahetult pärast hanketeate

avaldamist või ajal, mis võimaldanuks õigeaegselt läbida nõutav kontrollimenetlus ja korraldada

töötaja ajutist töötamist Eestis või kvalifikatsiooni tunnustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) juures. Järelikult võis pädevusnõude täitmine pakkumuse

esitamise hetkeks osutuda veelgi ajakriitilisemaks ja mõjutada välisriigist pärit ettevõtjaid jätta

pakkumus esitamata, kuna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsessi ei oleks jõutud õigeaegselt

läbida.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus RHS § 3 punktis 2 sätestatud

isikute võrdse kohtlemise põhimõttele, kuna hankija ei ole kohaldanud kõigile hankest huvitatud

isikutele ja pakkujatele ühesuguseid tingimusi ega loonud kõigile võrdsed võimalused

hankelepingu saamiseks. Rakendusüksuse hinnangul on vaidlusaluse tingimuse tõttu

eelisseisundis taotlejad, kellel oli Eesti õigusaktidele vastava B-klassi pädevustunnistusega isikud

olemas juba enne riigihanke nr 196030 menetluse algust. Välisriigist pärit pakkujate puhul on

vaidlusaluse nõude varasem täitmine pigem ebatõenäoline, samuti peavad nad esmalt tegema

endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni (nt

milline välisriigi asutuse poolt väljastatud kutsetunnistus vastab Eestis kasutusel olevale B-klassi

pädevustunnistusele, mis tingimustel, kellele ja mis vormis saab esitada taotluse

kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks jne), mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit pakkumuste

esitajatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. Eesti ettevõtted omavad siseriikliku nõude täitmise

osas reeglina suuremat teadlikkust ning oma tavapärasest majandustegevusest seonduvalt võib

kodumaistelt pakkumuse esitajatelt eeldada ka nõude varasemat täitmist.

Kuna toetuse saaja ei ole hanketeates täpsustanud, kas ja millisel viisil on võimalik välisriigi

ettevõttel tõendada oma spetsialisti samaväärset pädevust, siis ei saanud kõik pakkujad ühtmoodi

eeldada, et nad võivad hankes osalemiseks esitada ka muid sarnaseid dokumente ja taotleda oma

asukohariigi pädevuse tunnustamiseks Eestis vastava kontrollimenetluse läbimist. Oluline on

lisada, et TTJA poolt ja konkreetsetes siseriiklikes õigusaktides viidatud pädevustunnistuste

süsteem on omane ainult Eestile ning samasisulisi pädevusklasse üle-Euroopaliselt fikseeritud

pole.

Käesoleval juhul on piirava iseloomuga kvalifitseerimise tingimuse puhul tegemist

asutamislepingus sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega.

Isikute võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse kõiki riigihankes

osalevaid isikuid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega.

Euroopa Kohus on oma otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet

2 Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa

struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“

selliselt, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda

soosivad ega diskrimineerivad. Samuti peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse

ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 3).

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et riigihankes nr 196030 hankemenetluses osalemiseks

pakkujale tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatud nõue, et pakkuja peab

hankelepingu projekteerimistööde teostamisel kaasama EP inseneri, kes peab omama B-klassi

pädevust, on põhjendamatult piirav ning ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole

RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdne kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte

riigihankel, sest hankija on piiranud välisriikidest pärit ettevõtete osalemist ja pakkumuste

tegemist vaidlusaluses hankes. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26

lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.2.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 5 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui taotleja kvalifitseerimiseks on seatud

kriteerium või tingimus, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lõike 12 järgi

võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Kuivõrd riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes osales 5 pakkujat, siis on

rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra

10%, kuna konkurents oli olemas. Samas ei pea rakendusüksus võimalikuks kohaldada veelgi

madalamat (5 %) finantskorrektsiooni määra, kuna tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava

hankega ning hankija pidi eeldama välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning

kehtestama hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. Oma olemuselt on tegemist

raske loomuga rikkumisega, sest tegemist ei ole pelgalt pakkujaid piirava, vaid ka välisriigi

pakkujaid diskrimineeriva tingimuse kehtestamisega, mistõttu on 10%-lise finantskorrektsiooni

määra rakendamine põhjendatud ja rikkumise raskusega proportsionaalne.

Sarnase rikkumise osas on ka kohtupraktikas peetud 10%-list finantskorrektsiooni määra

proportsionaalseks (vt näiteks Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 otsus nr 3-20-784 p 53).

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 10 tuleb põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või

kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivate kvalifitseerimise tingimuste kasutamise korral

kohaldada kas 25- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Komisjon on rõhutanud, et see

kehtib näiteks juhtudel, kui ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda lepingu täitmise

tingimuste tõttu, mis sisaldavad põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke

eelistusi. Sellega on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud nõue, et pakkuja peab pakkumuse

esitamise ajal omama riigis või piirkonnas tegutsemise kvalifikatsiooni.

1.3 Kehtestatud vastavustingimus piirab põhjendamatult välisriigi pakkujate osalemist

hankes

1.3.1 Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja seisukoht

Hankija on hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.2.1 viidanud siseriiklikele mõistetele. Punktis 1.2.1

alapunktides on nõutud, et isikute eelnev töökogemus oleks seotud hoonetega, mis vastavad

järgmistele tingimustele: „Sarnase hoone mõiste: sarnane hoone on Majandus- ja taristuministri

02.06.2015. a. määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ koodide rühma

11200 (kahe- või mitme korteriga elamud); 11300 (hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned);

12100 (majutus- ja toitlustushooned); 12200 (büroohooned); 12300 (kaubandus- ja

teenindushooned); 12600 (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned) kohase

kasutusotstarbega hoone, mille kubatuuri (ruumala, m³) ja suletud netopinna (m²) suhe

ehitusregistri andmetel ei ole suurem, kui 6 (kuus) ümmardatult lähima täisarvuni.“ ning

„vähemalt 1 (ühe) üle 5 000 m² suletud netopinnaga hanketeate avaldamise hetkeks valmis

ehitatud või rekonstrueeritud (kasutusloa mõistes) sarnase hoone (1) arhitektuurse osa eel- ja

põhiprojekti koostamise või kontrollimise vahetu kogemus“.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja, nimetades hanke tehnilises kirjelduses

spetsialistidele seatud eelneva töökogemuse nõuetes siseriiklikke mõisteid, järginud RHS § 3

üldpõhimõtteid. Välisriigi pakkujatele on selline nõue piirav, kuna nende asukohariigis ei pruugi

olla hankija poolt kasutatud siseriiklikele mõistetele vastet, antud juhul siis ehitisregistrit ja

kasutusluba, mistõttu ei saa nad pakkumust esitada, kuigi oleksid pädevad hankelepingut

nõuetekohaselt täitma.

Toetuse saaja vastas 31.11.2023 rikkumise kohta käivale küsimusele järgnevalt:

„Kui välispakkuja asukohamaal ei ole ehitiste või ehitustööde registrit, siis saanuks välispakkuja

tõendada vastava suhtarvu sobivust esitades sarnase objekti ehitusprojekti seletuskirja, kus ära

märgitud sarnase objekti netopind ja kubatuur. Kasutusloa mõiste all on hankija pidanud silmas

valminud ehitist, mida lubab kohalik omavalitsus kasutada.“

1.3.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Toetuse saaja on piiravatele siseriiklikele mõistetele viitamisega rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja

2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud

järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke korraldamisel

proportsionaalsuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud.

RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi

riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide

ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui toetuse saaja seab

rahvusvahelises riigihankes tingimuse, mis on põhjendamatult välisriigi ettevõtteid piirav, ei

tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja

ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte

eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Antud juhul on seatud ebavõrdsesse

olukorda võrreldes siseriiklike pakkujatega välisriigi pakkujad, kellel ei olnud hankija poolt

kirjeldatud hoonetega seotud töökogemust.

RHS § 3 punkt 2 sätestab, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja spetsialistidele seatud kogemuse nõue

eelkirjeldatud kujul ei olnud põhjendatud ega asjakohane, kuivõrd samaväärsetele nõuetele

vastavad välisriigi spetsialistid oleksid olnud samuti võimelised hankelepingut nõuetekohaselt

täitma. Praegusel juhul ei saa välistada, et mõni välisriigi pakkuja loobus justnimelt eelkirjeldatud

tingimuse tõttu hankest osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind kajastada tegelikku

turuolukorda.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetus saaja on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2

nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.3.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10 %

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse p-s 1.3 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 7 toodud asjaolud,

mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui tehniline

kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Sama

paragrahvi lg 12 võimaldab finantskorrektsiooni määra alandada sõltuvalt rikkumise raskusest 5-

või 10-protsendile. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes tegi pakkumuse 5

ettevõtjat, millest nähtub, et teatav konkurents oli olemas, kuid ei ole teada, milliseks oleks võinud

edukas pakkumus kujuneda, kui ei oleks konkurentsi piiravat tingimust kehtestatud. Seega on

konkreetse rikkumise osas põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Samas ei pea rakendusüksus võimalikuks kohaldada 5-protsendilist määra, kuna tegemist on

rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ning hankija peab eeldama välismaiste pakkujate huvi

hankes osalemiseks ning kehtestama hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. Oma

olemuselt on tegemist raske loomuga rikkumisega, sest hankija on välisriigi pakkujaid hankes

osalemisel diskrimineerinud.

Ka ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada

10 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija poleks viidanud

siseriiklikele mõistetele. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja

jättis oma pakkumuse viidatud mõistete tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda

edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus projekteerimistööde teostamiseks.

Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis

ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja

ennast hanke juurde registreerimata.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 10 tuleb põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või

kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivate tehniliste kirjelduste tingimuste kasutamise korral

kohaldada kas 25- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Komisjon on rõhutanud, et see

kehtib näiteks juhtudel, kui ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda lepingu täitmise

tingimuste tõttu, mis sisaldavad põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke

eelistusi. Sellega on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud nõue, et pakkuja peab pakkumuse

esitamise ajal omama riigis või piirkonnas tegutsemise kogemust.

1.4 Kehtestatud kvalifitseerimistingimused piiravad põhjendamatult välisriigi pakkujate

osalemist hankes

1.4.1 Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja seisukoht

Hankija on kvalifitseerimistingimustena hanke tehnilise ja kutsealaste tingimuste punktides 5, 7,

9, 11, 13, 15, 17, 19, 23, 27 nõudnud pakkuja spetsialistidelt teatud kutsekvalifikatsiooni vastavalt

Eesti riiklikule kvalifikatsiooniraamistikule (EKR).

 Punktis 5: „vähemalt volitatud arhitekt, tase 7 (EKR)“.

 Punktis 7: “vähemalt volitatud sisearhitekt, tase 7 (EKR)”.

 Punktis 9: “vähemalt volitatud ehitusinsener, tase 8 (EKR)”.

 Punktis 11: “vähemalt volitatud kütte, ventilatsiooni ja jahutuse insener, tase 8 (EKR)”.

 Punktis 13: “vähemalt diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener, tase 7

(EKR)”.

 Punktis 15, 17 ja 19: “vähemalt turvasüsteemide projekteerija, tase 6 (EKR)”.

 Punktis 23: “kutsekvalifikatsioon hoonete ehituse allerialal ehitusjuhtimise või

ehitustegevuse juhtimise või projekteerimise juhtimise või omanikujärelevalve tegemise

 Ametialal vähemalt volitatud ehitusinsener, tase 8 (EKR).”

 Punktis 27: “volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (EKR).”

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja, nõudes kvalifitseerimistingimustes Eesti riikliku

kvalifikatsiooniraamistiku kutseid ilma võimaluseta esitada välisriigi pakkujatel samaväärseid

kutseid, järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid.

Toetuse saaja vastas 31.11.2023 rikkumise kohta käivale küsimusele järgnevalt:

„Oma nõuetega ei ole hankija välistanud võrdsustatud samaväärsed EQF kutseid, kuna Eesti

riiklik kvalifikatsiooniraamistik (EKR) on koostoimes EQF-iga.“

1.4.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Toetuse saaja on kvalifitseerimistingimustes siseriikliku kvalifikatsiooniraamistikule vastavate

kutsete nõude kehtestamisega rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke proportsionaalsuse ja kohtlema

kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud

oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi

riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide

ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui toetuse saaja seab

rahvusvahelises riigihankes tingimuse, mis on põhjendamatult välisriigi ettevõtteid piirav, ei

tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja

ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte

eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Antud juhul on seatud ebavõrdsesse

olukorda võrreldes siseriiklike pakkujatega välisriigi pakkujad, kellel ei olnud pakkumuse

esitamise hetkel hankija poolt nõutud Eesti riiklikule kvalifikatsiooniraamistikule vastavate

kutsetega spetsialiste.

Lisaks sätestab RHS § 3 punkt 2, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja spetsialistidele seatud siseriikliku

kvalifikatsiooniraamistikule vastavate kutsete nõue ei olnud põhjendatud ega asjakohane, kuivõrd

samaväärsetele nõuetele vastavad välisriigi spetsialistid oleksid olnud samuti võimelised

hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Hankija oleks pidanud kutse nõude juurde märkima, et

sobivad ka samaväärsed kutsed. Praegusel juhul ei saa välistada, et mõni välisriigi pakkuja loobus

justnimelt eelkirjeldatud tingimuse tõttu hankest osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind

kajastada tegelikku turuolukorda.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2

nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.4.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10 %

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse p-s 1.4 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 7 toodud asjaolud,

mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui tehniline

kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Sama

paragrahvi lg 12 võimaldab finantskorrektsiooni määra alandada sõltuvalt rikkumise raskusest 5

või 10 protsendile . Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes tegi pakkumuse 5

ettevõtjat, seega on konkreetse rikkumise osas põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni

määra kohaldamine. Samas ei pea rakendusüksus võimalikuks kohaldada 5-protsendilist määra,

kuna tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ning hankija peab eeldama välismaiste

pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestama hankes osalemise tingimused sellest eeldusest

lähtuvalt. Oma olemuselt on tegemist raske loomuga rikkumisega, sest hankija on välisriigi

pakkujaid hankes osalemisel diskrimineerinud.

Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemused, kui hankija oleks lubanud pakkujal esitada siseriikliku kvalifikatsiooniraamistikule

vastavate kutsetega samaväärse kvalifikatsiooniga spetsialiste. Tagantjärele ei ole võimalik

tuvastada, kas mõni potentsiaalne välisriigi pakkuja jättis oma pakkumuse eelkirjeldatud piirava

nõude tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks

soodsam võimalus projekteerimistööde teostamiseks. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele

huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud

välisriigi ettevõte jättis vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde

registreerimata.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 10 tuleb põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või

kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivate kvalifitseerimistingimuste kasutamise korral kohaldada

kas 25- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Komisjon on rõhutanud, et see kehtib

näiteks juhtudel, kui ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda kvalifitseerimistingimuste

tõttu, mis sisaldavad põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi. Sellega

on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud nõue, et pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal omama

riigis või piirkonnas tegutsemise kvalifikatsiooni.

1.5 Kehtestatud kvalifitseerimistingimus piirab põhjendamatult välisriigi pakkujate

osalemist hankes

1.5.1 Rikkumise asjaolud

Hankija on seadnud hanke tehnilise ja kutsealaste tingimuste punktis 3 kvalifitseerimistingimuse,

et pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevuse teate või

tuginema teiste isikute vastavatele näitajatele tegevusalal „Tuleohutuseprojekteerimine“, täpse

liigitusega:

a. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

b. Automaatne tulekustutussüsteem;

c. Kompetentsidel:

i. Turvasüsteemide projekteerimine;

ii. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine.“

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna koostatud põhjendustest tulenevalt on

antud nõue vastuolus RHS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt võib kvalifitseerimise tingimuse

täitmiseks nõuda ettevõtjalt andmeid tema, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde

juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate

teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata

pakkumuste hindamisel. MTR registreering on oma sisult ettevõtja teatamiskohustus teatud

tegevusalal majandustegevusega alustamise kohta. Seega ei näita MTR kanne isiku haridust ega

kutsekvalifikatsiooni, mistõttu ei ole seda lubatud nõuda ka kõnealuse punkti alusel.

Võttes arvesse, et hanke nr 196030 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, siis on

MTR majandustegevuse teate esitamise nõue pakkumuse esitamise hetkeks ilma võimaluseta

esitada oma asukohariigi samaväärseid registreeringuid või tegevuslubasid välisriigi pakkujale

põhjendamatult piirav. Seega on toetuse saaja rikkunud RHS §-is 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.5.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Toetuse saaja on eelkirjeldatud kvalifitseerimistingimuses kehtestatud MTR registreeringu

omamise nõudega rikkunud RHS § 3 punktis 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke proportsionaalsuse ja kohtlema kõiki isikuid

võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi

riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide

ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui toetuse saaja seab

rahvusvahelises riigihankes tingimuse, mis on põhjendamatult välisriigi ettevõtteid piirav, ei

tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja

ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte

eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Antud juhul on võrreldes siseriiklike

pakkujatega seatud ebavõrdsesse olukorda välisriigi ettevõtted, kes eelduslikult ei ole nõutud

teavitust MTRi esitanud, erinevalt siseriiklikest ettevõtetest, kelle puhul on teavituse tegemine

pigem tõenäoline hangitava teenuse osutamisel.

Lisaks sätestab RHS § 3 punkt 2, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Rakendusüksuse hinnangul on riigihankes

nr 196030 kehtestatud tingimus, et pakkuja peab olema esitanud hiljemalt pakkumuse esitamise

hetkeks hankija poolt nõutud tegevusalal majandustegevuse teate potentsiaalsetele välisriigist pärit

pakkujatele diskrimineeriva ja piirava iseloomuga. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist

piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks

ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et

rahvusvahelise hanke puhul tuleb kõik pakkumuse esitamiseks ettenähtud tingimused sõnastada

selliselt, et välisriigist pärit pakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada kohalike pakkujatega

võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Ebamõistlikeks saab pidada toiminguid,

mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on

iseloomulikud lepingu täitmisele, mida oleks asjakohane nõuda alles edukalt pakkujalt

hankelepingu sõlmimise faasis. Võib eeldada, et teiste liikmesriikide ettevõtjad ei ole tuttavad

Eesti seadustest tulenevate nõuete ja majandustegevuse registris tehtavate toimingutega, mistõttu

võib neil võrreldes Eesti ettevõtjatega vaidlusaluse nõude täitmine olla keerulisem ja seetõttu

osutuda ka pakkumuse esitamise hetkeks ajakriitiliseks, mistõttu võivad nad hankes osalemisest

loobuda. Sealjuures majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lg 3 punkti 2 kohaselt ei

ole välismaisel ettevõtjal, kes alustab teenuste osutamist Eestis ajutiselt, üldse kohustust MTR

teadet esitada. Välisriigi ettevõtete osas võib üdiselt teises riigis hankelepingu täitmisel ajutist

teenuste osutamist eeldada. Seega ei ole nimetatud tingimus asjakohane välisriigi ettevõtete puhul,

kes osutavad hangitavat teenust Eestis ajutiselt.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2

nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuivõrd MTRi teavituse tegemise nõue ei ole

välisriigi ettevõtetele pakkumuse esitamise hetkeks proportsionaalne ega teatud juhtudel ka

asjakohane ning seab nad võrreldes siseriiklike ettevõtetega ebavõrdsesse olukorda.

1.5.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel.

Otsuse p-s 1.5 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 5 toodud asjaolud,

mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks

tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud

kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lg 12 võimaldab

finantskorrektsiooni määra alandada sõltuvalt rikkumise raskusest 5- või 10-protsendile.

Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes tegi pakkumuse 5 ettevõtjat, seega teatav

konkurents olemas ning sellest tulenevalt on konkreetse rikkumise osas põhjendatud 10-

protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Samas ei pea rakendusüksus võimalikuks

kohaldada 5 % määra, kuna tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ning hankija

peab eeldama välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestama hankes osalemise

tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. Oma olemuselt on tegemist raske loomuga rikkumisega,

sest hankija on välisriigi pakkujaid hankes osalemisel diskrimineerinud.

Siiski eeldas seatud kvalifitseerimistingimus täitmist, mistõttu ei ole teada, millised oleksid olnud

pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui

kvalifitseerimistingimuse seadmisel oleks lähtutud RHS-ist. Seega ei ole rikkumise tulemusel

tekkinud kahju Euroopa Liidu finantshuvidele võimalik välistada. Arvestades rikkumise raskust ja

selle võimalikku finantsmõju on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud vähendada

hankelepingule eraldatavat toetust 10%.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C‑406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.6 Riigihanke nr 196030 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja

summad

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

kõne all olevas riigihankes on tuvastatud viis rikkumist, millest kõrgeim korrektsiooni määr on

10 %, siis rakendatakse antud hanke puhul finantskorrektsiooni määra 10 %

1.7 Hanke nr 196030 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad

Toetuse saaja on riigihanke nr 196030 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud

tegevuse nr 3 „Ehitusprojekti koostamine“ raames kokku summas 1 234 442,65 eurot.

Riigihanke nr 196030 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 10 %

78 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

79 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

80 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

81 74 066,60 eurot 7 406,66 eurot

82 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

83 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

84 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

85 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

86 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

87 186 116,12 eurot 18 611,61 eurot

88 74 066,62 eurot 7 406,66 eurot

89 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

90 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

91 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

92 37 982,88 eurot 3 798,29 eurot

93 37 033,31 eurot 3 703,33 eurot

94 333 299,78 eurot 33 329,98 eurot

95 37 033,31 eurot 3 703,33 eurot

96 24 092,04 eurot 2 409,20 eurot

97 11 088,70 eurot 1 208,87 eurot

178 1 851,61 eurot 185,16 eurot

Kokku 1 234 442,65 eurot 123 444,27 eurot

Lähtuvalt otsusest loeb rakendusüksus hanke nr 196030 seotud kuludest mitteabikõlblikuks

123 444,27 eurot (1 234 442,65*10 %), millest toetus moodustab 95 002,67 eurot ja

omafinantseering 28 441,60 eurot.

Vastavalt meetme määruse § 27 lõikele 2 on toetuse saaja kohustatud tagastama tagastamisele

kuuluva toetuse, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse

rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/433 punkte 2, 3 ja 4 ning vähendab mitteabikõlbliku

summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 04.06.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 18.06.2024.

Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 18.06.2024, milles ei

nõustunud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu punktide 1.4 ja 1.7 rikkumiste esinemisega.

Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga ning neid rikkumisi finantskorrektsiooni otsuses enam ei

käsitle.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse

rajamine “ raames mitteabikõlblikuks kuluks 123 444,27eurot, millest toetus moodustab

95 002,67eurot;

2. vähendada riigihankega nr 196030 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Ehitusprojekti koostamine“ käesoleva otsuse

punktis 1 märgitud summade osas;

4. nõuda toetuse saajalt tagasi väljamakstud toetus summas 95 002,67 eurot;

5. rakendusüksus rahuldas toetuse saaja vaide ja tunnistas kehtetuks 06.02.2024 otsuse 11.2-

4/24/84 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta.

Mitteabikõlblikuks oli loetud 78 168 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

moodustab 60 171,95 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 18 014,05 eurot. Võttes

eelnevat arvesse tasaarveldab rakendusüksus antud toetuse summa ning nõuab toetuse

saajalt väljamakstud toetust selle võrra vähem tagasi;

6. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast

tagasinõutav toetus summas 34 830,72 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole: SEB

Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank a/a

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082912 ning makse selgituseks märkida

projekti number.

7. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

8. muuta 18.09.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/433 punkte 2, 3 ja 4

„2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 42 401 942,56 (nelikümmend kaks miljonit

nelisada üks tuhat üheksasada nelikümmend kaks eurot ja viiskümmend kuus senti) eurot.

3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

32 632 534,98 (kolmkümmend kaks miljonit kuussada kolmkümmend kaks tuhat viissada

kolmkümmend neli eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) eurot.

4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest

ja suurus vähemalt 9 769 407,58 (üheksa miljonit seitsesada kuuskümmend üheksa tuhat

nelisada seitse eurot ja viiskümmend kaheksa senti) eurot.“

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 4, STS-i ja HMS-i kohaselt vaie

rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

663 1914

[email protected]