Ministri käskkirjade muutmine

Ministri käskkirjade muutmine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

YOKO ALENDER PNOEE-47906130352 2024-11-02 09:07:40

EKUKi_TATKK.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 16.12.2022 nr 1-2/22/436

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
õhukvaliteedi parendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise energiatõhususe edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister

Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436

Lisa 1: Toetuse andmise tingimused õhukvaliteedi parendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3 Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine „Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle kaudu käitumise mõjutamine.
2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine;
3.1.2 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;
3.1.3 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Antav toetus ei ole riigiabi.
3.5. Käesolevas punktis toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on uuendatud seirevõrgustik ja sellel põhinev modelleerimissüsteem ning tervisemõju hindamistulemuste põhjal on loodud infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Näitaja kood, nimetus ja mõõtühik
Algtase
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Rahastamiskava väljundnäitaja
PSO06
Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid (arv)
0
Ei kohaldu
4
16
Uuendatud õhukvaliteedi hindamis- ja seiresüsteemide arv.
Andmeallikas on SFOS, projekti aruanded

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 14 285 714,29 eurot, millest toetus on 10 000 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks:
9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
9.2.3 seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud;
9.2.4 seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud;
9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi andmete valideerimise mõõtekampaaniad;
9.2.6 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud, kui need ei moodusta üle 5 protsendi projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;
9.2.7 otsesed personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 3;
9.2.8 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud;
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Toetuse ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse summast.
10.4. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos hankeplaani ja maksete prognoosiga.
10.5. Ettemakse kasutamise eeldatav periood on kuni üks aasta, mille kestel esitatakse rakendusüksusele punktis 10.6 nimetatud dokumendid.
10.6. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised dokumendid:
10.6.1 leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud;
10.6.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.6.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.6.4 kulu tasumist tõendav dokument, kui makset ei taotleta otse arve väljastajale;
10.6.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.6.6 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.7. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.8. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.9. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. Ettemakse taotlust menetletakse kuni 15 päeva.
10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklist 73 lõikest 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Veebilehe ja mobiilirakenduse täiustamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures.
11.6. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; 2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete korraldamisel nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta, sh info tegevuste panuse kohta horisontaalsete põhimõtete edendamisse.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta ning Eesti 2035 näitajatesse panustamise kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.10 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD

16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436

Lisa 2: Toetuse 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus
Tegevuse nimetus
Kogumaksumus/
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetuse määr 70%
Riikliku
kaasfinantseeringu määr 30%
Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine
11 514 190,00
11 514 190,00
8 059 933,00
3 454 257,00
Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine
1 910 000,00
1 910 000,00
1 337 000,00
573 000,00
Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine
56 624,68
56 624,68
39 637,28
16 987,40
Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega)
699 912,70
699 912,70
489 938,89
209 973,81
Ühtne määr (15% otsesest personalikulust)
104 986,91
104 986,91
73 490,83
31 496,07
KOKKU:
14 285 714,29
14 285 714,29
10 000 000,00
4 285 714,29

Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
4 285 714,29
Euroopa Regionaalarengu Fond
10 000 000,00
KOKKU:
14 285 714,29

Ministri käskkirjade muutmine.pdf

K Ä S K K I R I

Tallinn 02.11.2024 nr 1-2/24/422

Ministri käskkirjade muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“ tehakse

järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:

„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine „Õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi

loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.“;

1.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust

ja kulude abikõlblikkust.

6.8.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

1.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.10 sõnastatakse järgmiselt:

„10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid

mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini

2030.a.“;

1.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.

1.5 käskkirja lisa 1 punkt 13.6 sõnastatakse järgmiselt:

„13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.10 kirjeldatule.“.

2. Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad

muudatused:

2.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:

„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number

on 21.2.3.14.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.“;

2.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust

ja kulude abikõlblikkust.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

2.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.7 sõnastatakse järgmiselt:

„10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid

mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini

2030.a.“;

2.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.2 asendatakse lauseosa „punktist 2j“ lauseosaga „lõike 2 punktist

j“;

2.5 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;

2.6. käskkirja lisa 1 punkt 13.6 sõnastatakse järgmiselt:

„13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.“.

3. Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

3.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:

„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”,

number 21.2.3.2, sekkumine „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise

valmisoleku suurendamiseks“. Sekkumise number on 21.2.3.21.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.“;

3.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust

ja kulude abikõlblikkust.

6.8.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

3.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.7 sõnastatakse järgmiselt:

„10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja

kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid

mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini

2030.a.“;

3.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.2 asendatakse lauseosa „2j“ tähega „j“;

3.5 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;

3.6 käskkirja lisa 1 punkt 13.6 sõnastatakse järgmiselt:

„13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.“.

4. Käskkirja punktid 1-3 jõustuvad tagasiulatuvalt alates vastava käskkirja jõustumisest.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

RMK_LK_TATKK.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429
Lisa nr 1

Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks

1 Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, number 21.2.3.2, sekkumine „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Sekkumise number on 21.2.3.21.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2 Toetuse andmise eesmärk
2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.
2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“.
3 Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;
b) vooluveekogude taastamine.
3.11 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku
(edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.
3.3. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
4 Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Aasta
2024 vahetase
2029 sihttase
Selgitav teave

Väljundnäitaja
Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala
(ha)
0
Ei kohaldu
400
9400
Toetusega taastatud elupaikade pindala hektarites. Pindala määramisel arvestatakse taastamismeetmetega kaetud elupaiga pindala, teatud elupaikade korral (nt sood) arvestatakse ka mõjuala. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamistegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikadest

Tulemus-
näitaja
Alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud (alade arv)
0
2020
0
40
Toetust saanud alade arv. Ühe alana arvestatakse nt ühte sood selle nime alusel, kus taastamistöid on tehtud. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamis-tegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikade asukohast alade arvestuses

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas.
5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
6 Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7 Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.
8 Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,00 eurot, millest toetus on 11 749 999,65 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
9 Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh:
9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;
9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud;
9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud;
9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10% projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;
9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;
9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud;
9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite soetamise kulud.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10 Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.
11 Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;
2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;
3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video.
11.6. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti raames tegevuskavasse lisamist.
12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta.
13 Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15 Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429
Lisa nr 2
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa
Omafinantseering (EUR)
Omafinantseeringu määr %
13 823 529,00
13 823 529,00
11 749 999,65
2 073 529,35
15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskus, st omafinantseering kokku
2 073 529,35
Ühtekuuluvusfond, sh toetus kokku
11 749 999,65
Kokku:
13 823 529,00

Tegevuse nimetus:
Näitaja koos sihttasemega:
01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade
pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Omafinantseering (EUR)
Märgalade taastamine
9 400
11 288 997,75
9 595 648,09
1 693 349,66
Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine

1 382 352
1 174 999,20
207 352,80
Otsene personalikulu (märgalade taastamine)

667 930,00
567 740,50
100 189,50
Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos
teavitustegevuse koordineerimisega)

333 965,00
283 870,25
50 094,75
Ühtne määr

150 284, 25
127 741,61
22 542,64
Kokku:

13 823 529,00
11 749 999,65
2 073 529,35

SEME3_KAUR_TATKK.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 08.12.2022 nr 1-2/22/421

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421
Lisa nr 1

Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse keskkonna tulemusvaldkonna programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“, meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse „kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine.
2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine:
1) uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse meteoroloogilist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust;
2) uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut;
3) arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut;
4) viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
3.3. Antav toetus ei ole riigiabi.
3.4. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parendatud meteoroloogiline, hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Vahetase
2029 sihttase
Selgitav teave

Tulemus-
näitaja
Muude kui kliimaga seotud
loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond
(inimeste arv)

0
0
200 000
Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Sihttaseme arvutamisel võetakse aluseks nii hüdro- ja meteoloogilise seire arendamise piirkonnad, kus prognooside ja hoiatuste kvaliteet on madalam ning lisaks eluslooduse seiretaristu rekonstrueerimisest kasusaavate inimeste ja huvigruppide arv.

Väljundnäitaja
Investeeringud uutesse või
uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse
(euro)
0
3 500 000
6 141 176
Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Kõik investeeringud tehtud.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.
6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas Kliimaministeerium.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 6 141 176,00 eurot, millest toetus on 5 219 999,60 eurot ning riiklik kaasfinantseering 921 176,40 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks muuhulgas:
9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud;
9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud;
9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud;
9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;
9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024 ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule;
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD

08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421
Lisa nr 2
Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr %
Kaasfinantseeringu määr %
6 141 176,00
6 141 176,00
6 141 176,00
85
15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
921 176,40
Ühtekuuluvusfond
5 219 999,60
Toetus kokku
6 141 176,00
Kokku:
6 141 176,00

Tegevuse nimetus
Rahastamiskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus: meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine, sh projektis tehtavate tööde teavitamine avalikkusele
Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire,
katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse
(ÜFi toetus, euro)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)

5 947 976,00
5 055 779,60
892 196,40
Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega)

168 000,00
142 800,00
25 200,00
Ühtne määr

25 200,00
21 420,00
3 780,00
Kokku:

6 141 176,00
5 219 999,60
921 176,40

seletuskiri_tehniline_08.pdf

1

Ministri käskkirjade muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri

16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“, keskkonnaministri

08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas

nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks“.

Muudatusega täpsustatakse käskkirjades, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Eraldi tuuakse välja toetatavate tegevuste seos valdkondliku arengukavaga. Lisaks

ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile. Muudatusega ei muudeta toetavaid

tegevusi ega eelarvet.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709) ja

õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb neljast punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi

keskkonnaministri käskkirjades 16.12.2022 nr 436, 08.12.2022 nr 421 ja 12.12.2022 nr 429.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid (tegevused, mida toetatakse) hinnatakse viie

kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirjade koostamise

seletuskirjades. Käesoleva käskkirjade muudatusega need ei muutu. Täpsustame ainult, et

seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna

valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD).

2

Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel rakenduskavaga

seotud vastava valdkonna strateegiline arengudokument ning toetuse panustamine Eesti 2035

sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus.

Kliima, elurikkuse, kiirguse, maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja

elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on

elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse

teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade

ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke

arengukavasid koostama hakatakse.

Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi,

kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks

tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti.

Toetused on eraldatud riigi eelarvestrateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmist, mille

peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on

määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes

keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust

ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii

keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes

keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused

panustavad ka arengustrateegia „Eesti 2035“ elukeskkonna sihti.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning rakenduskavaga seotud vastava

valdkonna strateegilisest arengudokumendist.

Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati iga kordselt

eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest.

Käskkirjades täiendatakse antava toetuse kajastamist meetme nimekirjas, valikukriteeriume ja

juhtrühma funktsiooni. Lisaks täpsustatakse, mida tuleb lõppmakse juures arvestada ning

projekti elluviija peab esitama rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate,

elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

Info esitatakse projekti elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt

2 korda aastas.

Käskkirja punktiga 1 täpsustatakse keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436. Vt.

seletuskirja sisu selgitust.

Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas

3

välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030) ning projekti kooskõla Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035

sihti: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ülemaailmne

säästva arengu eesmärk 3 – hea tervis ja heaolu; 3.9 – vähendada 2030. aastaks oluliselt

ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja

haigestumiste arvu). Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust

õhukvaliteedi seireinfole ja panustavad Eesti 2035 näitajasse „Ligipääsetavus“. Info sihi ja

näitaja kohta kantakse SFOSi.

2019. aastal koostatud õhusaasteainete vähendamise programmis on üheks arendusvajaduseks

kaardistatud olemasoleva õhukvaliteedi seirevõrgu ja kütusekvaliteedi seire arendamine, kui

üks osa programmi vähendamismeetmete tõhususe seirest.

Seoses sellega „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ 18

poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ raames toetatakse õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamist ja täiendamist ning asukohapõhise terviseriski hinnangute

süsteemi loomist perioodil 2022–2029. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada

riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi

pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise

eesmärke ja kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada

elanikkonna teadlikkust.

Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421. Vt.

seletuskirja sisu selgitust.

Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas

kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti:

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Toetatavad tegevused

aitavad kaasa erivajadustega inimeste ligipääsetavuse parandamisele infole ja füüsilisele

keskkonnale ning panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“,

„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“. Info

sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 üldeesmärki.

Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise

(kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide

maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide

valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii

maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob

omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning

raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus

mõjutab ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi –

näiteks põllumajandust, mis tähendab toiduainetega varustamist ning koosmõjus üldise

keskmise temperatuuri tõusuga inimeste tervist ja seega ka tervishoidu, tööstust, transporti jne.

Kliimamuutustel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mis on

riskipiirkondades ja riskisektorites tõsisemad kui mujal. Kiired ja ootamatud muutused

4

ohustavad ühiskonna sidusust ja need majandusharud, mis suudavad kiiremini muutunud

oludega kohaneda, saavad olulise konkurentsieelise. Kliimamuutuste mõju on eeldatavasti

suurem ka teatavatele ühiskonnagruppidele, nt eakatele, puuetega ning väikese sotsiaalse ja

majandusliku kapitaliga inimestele. Kliimamuutuste mõjude vähendamiseks peame esiteks

vähendama kasvuhoonegaaside heidet (st võtma leevendamismeetmeid) ja teiseks peame võtma

kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmeid (edaspidi kohanemismeetmeid) kliimamuutuste

vältimatute tagajärgedega toimetulekuks. Toetatav tegevus panustab ka kliimamuutustega

kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3, meetmesse 3.2. (tulevikukliima Eestis).

Käskkirja punktidega 3.1 kuni 3.6 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja

nr 429. Vt. seletuskirja sisu selgitust.

Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas

kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega

kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide,

elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja

terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas

mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3: „Koosluste soodsa seisundi ja maastike

mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus

panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse

elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse

ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele

nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond

luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted,

jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit.

Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

Käskkirja punktiga 4 reguleeritakse muudatuste kehtima hakkamise aeg. Käskkirjad on

vajalik kehtestada tagasiulatuvalt, sest see tagab nendes toodud eesmärkide asjakohase

saavutamise õigetel alustel panustades valdkondlikku arengukavasse struktuuritoetuse

rakendamise võimaldamiseks. Ilma seda täpsustust tagasiulatuvalt tegemata ei ole võimalik

toetusi kasutada.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

5

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on

ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas

planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.

Vt. seletuskirja punktis 2 toodud käskkirja punkti 4 selgitust.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei,

Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega. Sisulisi ettepanekuid ei laekunud.

Dokumendiregister	Riigi Tugiteenuste Keskus
Viit	11.1-8/24/2532-1
Registreeritud	04.11.2024
Sünkroonitud	05.11.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve
Sari	11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik	11.1-8/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad