Narva tööstusinkubaatori rajamine

EELNÕU

18.03.2024

KÄSKKIRI

22.03.2024 nr

Narva tööstusinkubaatori rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada

piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme

21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine

Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks

toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid

ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu.

Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument

elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Narva tööstusinkubaatori rajamise kaudu luua eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, täiendavate nõustamisteenuste rakendamiseks, uute ettevõtjate

tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks, uute

töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.

2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja

tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna

majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

2

3. Seosed strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis

9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust,

keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel.

Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis on „Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi

Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist ja sisustamist.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised

aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kodulehel avaldatud kliimakindluse tagamise juhendist.

5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahesiht-

tase 2024

Sihttase

2025 ja 2026

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud

ettevõtlus-

0 0 15 (2025) Loodava inkubaatori

maksimaalne

mahutavus (kui

3

inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

paljudele

ettevõtjatele on

inkubaatoris

võimalik korraga

inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse

pärast inkubaatori

valmimist

lõpparuandega.

Tulemusnäitaja

VKEd, kes

kasutavad

ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid

pärast

inkubaatori

asutamist

Mõõtühik:

ettevõtjat

aastas

0 Ei

kohaldu

15 (2026) Toetuse abil rajatud

inkubaatori

inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d),

kes kasutavad

inkubaatori

teenuseid ühe aasta

jooksul inkubaatori

valmimisest.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks

kord objekti

valmimisele

järgneva aasta lõpus

järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

1 (Sihttase

2025)

Näitaja täitmist

raporteeritakse

pärast inkubaatori

valmimist

lõpparuandega.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija või

IVIA).

8. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjad, kes vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,

4

26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud

kriteeriumitele.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 8 463 725 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu

Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on järgnevad kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;

11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.5. hoonete välise füüsilise taristu ehitamise kulud;

11.1.6. hoonete ehitamise kulud;

11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.

11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud:

11.2.1. riiklik maks, sh käibemaks;

11.2.2. tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.

12. Riigiabi

12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse

artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut.

12.2. Elluviija on rakendusüksusele esitanud taotluse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 6

lõikele 2. Rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavuskontrolli.

12.3. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat

alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.

12.4. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja rakendusüksuse nõudmisel

nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab

elluviija riigihanke alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.

5

14. Elluviija õigused ja kohustused

14.1. Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

14.1.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu

kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja

abikõlblikud;

14.1.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest

ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

14.1.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise;

14.1.5. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud

nõuete järgimise;

14.1.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuded.

14.1.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.1.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud

leevendusmeetmeid.

14.1.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise viia aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates.

14.1.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9

nimetatud tegevustega.

15. Aruandlus

15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31.

detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu

jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta.

15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes

esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete

põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste

kohta.

15.4. Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul

selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 16.3. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10. esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaiete lahendamine

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt

6

ÜSS2021_2027 § 31 ja § 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 ja § 32 lõikele 2.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium*/

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

22.03.2024 nr 10-1/812-1

Narva tööstusinkubaatori rajamine

Esitame kooskõlastamiseks ja partneritele arvamuse avaldamiseks käskkirja „Narva

tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu.

Palume eelnõu kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisadega.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Õiglase Ülemineku juhtkomisjon

Kaupo Sempelson

625 6350 [email protected]

1

EELNÕU

18.03.2024

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi

2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8

lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega.

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 25 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

rahastatavates inkubaatorites ning 20 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele.

Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 4, sh 1 tugiteenustele ja 3

investeeringutele), kuna ehitatavate hoonete ettevalmistus on tehniliselt erinevates etappides,

kuid käskkirja alusel antakse hoonete ehitamiseks riigiabi ning selle andmine eeldab ka eraldi

teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamist igale investeeringule. Samuti eeldatakse, et

inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste

inkubaatorite klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).

2

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv,

mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on ÕÜFist 8 463 725 eurot, millega toetatakse Narva tööstusinkubaatori

rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute

Agentuur (edaspidi IVIA).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-

post: kaarel.lehtsalu @mkm.ee, telefon: 715 3414), EISi toetuste keskuse ettevõtluskonsultant

Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652) ning EISi jurist Age Rebane (e-post:

[email protected], telefon: +372 6279401). Õiguslikke ettepanekuid tegi strateegiaosakonna

välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon:

631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

3

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda

ettevõtlusinkubaatori rajamiseks Narva”.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020.

a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Toetuse andmise eesmärk on luua ettevõtlusinkubaatorite rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute

kaasamiseks maakonda. Investorite soov on osta maad ja ehitada oma tootmishoone. Samas ei

võimalda pangad seda tüüpi arenduse finantseerimist, sest sihtgrupis oleval ettevõttel puudub

tavaliselt uute ettevõtete puhul varasem majandustegevus ja ka tegutsevatel ettevõtetel

alustades uut investeeringut vajalik rahavoog Eestis ning konkreetsemalt Ida-Virumaal.

Seetõttu ehitatakse sekkumise raames moodsate tootmis- ning haldus- ja abiruumidega hoone

tootmisettevõtetele rendile andmiseks. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega.

Ettevõtetel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada

meeskonnad, kohaneda Eesti majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus. Hoone üldpind on ca

7000 m², mahutades korraga kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone

struktuur võimaldab sisemisi vaheseinu teisaldada tootmiste vahel, muutes nende

konfiguratsiooni vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu

korral võimalik rendipinda laiendada. Kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutist tegevust

4

rendipindadel (mitte rohkem kui viis aastat), mida reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta

on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Sellel perioodil

pakub IVIA ettevõtte inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise (inglise keeles soft-

landing) tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja

tegevuse alustamiseks.

Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,

toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist

Ida-Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

60,7

(2021)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel

tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt

mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

5

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Narva tööstusinkubaatori

rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2

toodud eesmärgid ning punktides 2 ja 4.1 toodud tulemused.

Ettevõtlusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele

vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas kavandatud tegevus loob uutele ja tegutsevatele

ettevõtetele keskkonna uute tootmisüksuste loomiseks ja toomiseks Ida-Virumaale. Toetuse

andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja

tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused

ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

Inkubatsiooniteenuse selline arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega

alustamiseks.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16

000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning

2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada tööstusinkubaatorit.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtete analüüsi (käskkirja lisa 1). Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt

teostatud ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises

„Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga,

mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58,

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu

kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud käskkirja lisas 1 koos teostatavus- ja

tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega (MA ringis digikonteineris).

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Narva tööstusinkubaatori puhul

välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole

Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva

tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab

kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja

elektrienergia tootmisega, 158,59 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste

vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse

ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna

ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

7

Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Narva ettevõtluse

toetamiseks tööstusinkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtetele.

Tabel 3 Näitajate tabel

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase Vahesiht-

tase 2024

Sihttase

2025 ja 2026

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Loodud

ettevõtlus-

inkubatsiooni

võime

Mõõtühik:

Ettevõtjad

0 0 15 (2025) Loodava inkubaatori

maksimaalne

mahutavus (kui

paljudele

ettevõtjatele on

inkubaatoris

võimalik korraga

inkubatsiooniteenust

pakkuda).

Näitaja täitmist

raporteeritakse

pärast inkubaatori

valmimist

lõpparuandega.

Tulemusnäitaja

VKEd, kes

kasutavad

ettevõtlus-

inkubaatori

teenuseid pärast

inkubaatori

asutamist

Mõõtühik:

ettevõtjat aastas

0 Ei kohaldu 15 (2026) Toetuse abil rajatud

inkubaatori

inkubantide arv

(unikaalsed VKE-d),

kes kasutavad

inkubaatori

teenuseid ühe aasta

jooksul inkubaatori

valmimist.

Näitaja täitmist

raporteeritakse üks

kord objekti

valmimisele

järgneva aasta lõpus

järelaruandega.

Projekti spetsiifilised näitajad

Valminud

inkubaatorid

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 (Sihttase

2025)

Näitaja täitmist

raporteeritakse

pärast inkubaatori

valmimist

lõpparuandega.

8

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja

sihttase „15“ 2025. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, s.t kui paljudele ettevõtjatele on

inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Kuivõrd käskkirja eeldatava

jõustumine ja inkubaatori hanke elluviimine on riigiabi jm seotud teemadega planeeritust

kauem aega võtnud, siis eeldatavalt ei jõuta näitaja 2024. a sihttasemesse siiski veel panustada

ja väärtuseks jääb 0.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid

pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 15 ettevõtjat

ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse

vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete

kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd,

kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid

unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates

inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite

tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi

sündmuste infosüsteemis (SIS).

Projekti spetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse

aastal 2026.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009.

aastal loodud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik

(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-

Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade

loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-

ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –

tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust

turutingimustel. Antud käskkirja raames on IVIA roll ehitada Narva tööstusparki inkubaator.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

9

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4

tähenduses.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus

tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti

välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250

ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja

ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud

investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud

lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija roll antud käskkirja raames on tööstusinkubaatori ehitamine Narvas, ehitustegevuse

korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus.

Punktis 4.1 toodud taristuinvesteeringute puhul on tegemist riigiabiga sihtasutusele Ida-Viru

Investeeringute Agentuur (IVIA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 tähenduses.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on tööstusinkubaatori rajamisel väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 8 463 725 eurot ning toetuse määr on

100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud

projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi

ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb

abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud Narva töötusinkubaatori

teostatavus- ja tasuvusanalüüsi.

2 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730

5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269

10

Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud

diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit.

Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine

järgmine:

Reaalne diskontomäär 4%

Prognoosiperioodi algusaasta 2023

Prognoosiperioodi lõppaasta 2037

Perioodi pikkus 15 aastat

Nr Näitaja Diskonteerimata

väärtus (eur) Diskonteeritud

väärtus (eur)

1 Projekti elluviimise kulud 8 463 725 € 7 825 190 €

2 Projekti vara jääkväärtus 0 € 0 €

3 Projekti tegevustulud 2 591 426 €

4 Projekti tegevuskulud 2 932 323 €

5 Projekti puhastulu 0 €

6 Finantseerimisvajak 7 825 190 €

7 Finantseerimisvajaku määr 100,0%

8 Abikõlblikud projekti

elluviimise kulud 8 463 725 €

9

Käskkirjas määratletud projekti

abikõlblikud kulud, nn vähendatud

abikõlblikud kulud

8 463 725 €

10 Toetuse määr 100%

11 Toetuse suurus 8 463 725,00 €

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtavad investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56

lõikele 5. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt

ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi,

ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa

väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti

ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse

projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ehitamise ning seadmete, inventari,

sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid,

11

kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt Keskkonnaministri 29.06.2021

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli

hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.

Punkt 12. Riigiabi

Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi.

Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule

taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja

konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muuhulgas esitada Euroopa Komisjonile

grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud

riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusüksusele esitanud

taotluse vastavalt grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2 ja rakendusüksus on taotluse osas

teostanud vastavuskontrolli.

Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete

säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa

ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11

lõigetes 1-3 toetuse saajale sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise

tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon

või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja peab nimetatud põhimõtet arvestama ja analüüsima vastavas puhastulu analüüsis.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Punkt 15. Aruandlus

12

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil, samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta.

Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse

ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse

projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud

lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

29 ja 30. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda,

peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga

kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks.

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Täiendavalt on eelnõu kooskõlas üldise grupierandi määrusega ning TAI raamistikuga.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

13

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele

järgmiselt.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga

(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel

Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

14

väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks

arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate

ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja

ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas.

Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs.

Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel

lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on

põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete

rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku

korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

15

käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA

puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest

riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis

10.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Narva tööstusinkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei

kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine

– eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste

eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning

soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega:

16

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva

käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem

seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru

maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on

vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema

lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

17

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

18

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs:

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise

uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral

ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50-

aastased ning 1730 inimest alla 50-aastased ehk osalevad

potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine

võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures

väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge

lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja

kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte

jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte

tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi

kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade

lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on

Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste

tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu,

kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab

Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui

naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja

meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe

vähenemisele.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja

bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid

kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

Ligipääsetavus

Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus

kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on

ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et

sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed.

19

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole

võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal

võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka

Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda

maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat

või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on

ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud

meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid

lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja

rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini

toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid

nõustada.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves

on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele –

tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna

piires, Ida-Virumaal.

20

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste

meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja

on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste

arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et

projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti

kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid

tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang

kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti

„väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures

kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

21

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Lisad:

Lisa 1. Märkustega arvestamine (lisandub pärast kooskõlastusringi);

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 3. Riskihindamise tabel.