Seisukoha küsimine

231689-1 1(15)

Ingrid Leemet, Maris Vohta 4.6.2024

Karujärve lasketiir, Karujärve küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Tellija: Klotoid OÜ Kontaktisik: Indrek Himmist

Akukon Eesti OÜ Veerenni tn 38b 10138 TALLINN EESTI

Äriregistri kood: 14630147www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected]

KARUJÄRVE LASKETIIRU MÜRAUURING

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 2(15)

KVALITEEDI KINNITUS

Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukon Oy kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid.

Tallinnas 4.6.2024

Konsultant

Ingrid Leemet, MSc

Kontrollis

Maris Vohta, BSc

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 3(15)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................4

2 KARUJÄRVE LASKETIIR ...............................................................................................................................4

3 ÕIGUSAKTID...............................................................................................................................................5

4 KESKKONNAMÜRATASEMETE HINDAMINE ................................................................................................7

4.1 MÜRATASEMETE HINDAMINE .....................................................................................................................7

4.2 LASKETIIRU MÜRA HINDAMINE ....................................................................................................................8

4.3 LASKMISMÜRA JA IMPULSSMÜRA KORREKTSIOON ............................................................................................8

5 MÜRAKAARDISTAMINE .............................................................................................................................9

5.1 ARVUTUSMEETOD ...................................................................................................................................9

5.2 MAASTIKUMUDEL ...................................................................................................................................9

5.3 RELVAD .............................................................................................................................................. 10

5.4 ARVUTUSTULEMUSED ............................................................................................................................. 11

6 LEEVENDUSMEETMED.............................................................................................................................. 13

7 TAIMESTIK ............................................................................................................................................... 14

8 ILMASTIKUTINGIMUSED .......................................................................................................................... 14

9 SOOVITUSED ............................................................................................................................................ 14

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 4(15)

1 SISSEJUHATUS

Mürauuringus hinnati arvutusmudeli abiga Karujärve lasketiiru tegevusest tingitud relvade müra mõjusid lasketiiru ümbruses.

Lähteandmed: Karujärve lasketiir GL uuringupunktid_recover; töö nr 202207 plaan, skeem, seletuskiri; tellija e-kirjad.

Müra olukorra selgitamiseks teostati rekonstrueeritava Karujärve lasketiiru tegevusest põhjustatud müratasemete arvutused maapinna läheduses.

Keskkonnamüra uuringutes ja hinnangutes on tavaliselt arvutuslik mudel peamine töövahend. Mõõtmiste tulemused kalduvad esindama pigem müraolukorda ainult mõõtmispunktides ja ainult mõõtmiste perioodil kui üldist pikaaegset müraolukorda kogu käsitletaval alal.

2 KARUJÄRVE LASKETIIR

Rekonstrueeritav lasketiir asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Karujärve külas, Karujärve lasketiiru kinnistul. Lasketiiru maa-alani on juurdepääs Karujärve baasi kruusakattega tee kaudu Kärla- Karujärve kõrvalmaanteelt.

Olemasolevas olukorras on kinnistul olemas max laskedistantsiga 100 m, ohualata lahtine välilasketiir (joonis 1).

Juurde nähakse 300 m distantsiga lasketiir, taktikalise liikumise ja laskmise ala ning õppeala, kuhu on ette nähtud kuni 6,5 m kõrgused muldvallid.

Joonis 1. Väljavõte EP asendiplaanilt (EP koostaja EMP A&I OÜ)

Lasketiiru laskedistantsid:

- 300 meetrit - automaat, kõik laskeasendid; - 100 meetrit – kuulipilduja, vintpüss; vintpüss täpsusrelv ja snaiper, kõik laskeasendid; - 75 meetrit – vintpüss; kõik laskeasendid;

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 5(15)

- 50 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid; - 25 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid; - 20 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid; - 15 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid; - 10 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid; - 5 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid (püsti; põlvelt, istes ja kükki; lamades).

Lasketiirus on keelatud kasutada: - soomustläbistavat laskemoona; - lõhkevat laskemoona; - lõhkeainet. 100 m ja 300 m lasketiirus eeldatava laskesagedus ühel laskepäeval on 1700 lasku, mis jaguneb 80 % ehk 1360 lasku 100 m lasketiirus ja 20 % ehk 340 lasku 300 m lasketiirus. Selliseid laskepäevi on eeldatavalt ühes kalendrikuus 9 ja aastas kokku 108.

Paralleelselt 100 ja 300 m lasketiiru tegevustega võivad toimuda taktikalisel laskmise ja liikumisalal laskmisharjutused. Taktikalise laskmise- ja liikumisala maksimaalne laskedistants on 50 m ja eeldatav laskesagedus ühel laskepäeval on 1700 lasku. Selliseid laskepäevi on eeldatavalt ühes kalendrikuus 3 ja aastas kokku 36.

3 ÕIGUSAKTID

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse reguleerimisalasse ning Keskkonnaministeeriumi töövaldkonda ei kuulu riigikaitselise tegevusega tekitatud müra, sh lasketiirude tekitavad mürahäiringud.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

I kategooria virgestusrajatise maa-alad;

II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria keskuse maa-alad;

IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;

V kategooria tootmise maa-alad;

VI kategooria liikluse maa-alad.

Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (01.01.2021. a redaktsioon).

Liiklusmüra on käesoleva määruse tähenduses müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite müra, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega.

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 6(15)

Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad sh, elektrituulikud ja sadamad.

Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:

 päev 07-23;

 öö 23-07.

Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.

Müra normtasemed välisterritooriumil on kehtestatud määruse lisas 1. Tabelis 1 on toodud II (elamu maa-alad) ja III (keskuse maa-alad) kategooria aladele kehtivad liiklus- ja tööstusmüra nõuded.

Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB)

Kategooria Ajavahemik Müra piirväärtus Müra sihtväärtus

Liiklusmüra

II Päev 60 651 55

Öö 55 601 50

III Päev 65 701 55

Öö 55 601 45

Tööstusmüra

II Päev 60 60

Öö 45 50

III Päev 65 55

Öö 50 45

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 7(15)

4 KESKKONNAMÜRATASEMETE HINDAMINE

Kaks kõige tähtsamat keskkonnamüra kirjeldavat omadust on

• müraallika müraemissioon ja

• müratase mingis punktis.

Müraemissioon on sama, mis müraallika helivõimsus; tavaliselt kirjeldatakse seda helivõimsustasemena. Müratase on täpsemalt koha või kuulmispunkti helirõhutase; mida üldiselt esitatakse kaalutud A-helitasemena.

Helitase on korrigeeritud A-helirõhutase. See on määratletud järgmiselt:

LpA = 20 lg (pA/p0),

kus pA on korrigeeritud A-helirõhk ja p0 kuuldeläve helirõhk (= 20 µPa).

A-korrigeeritud helirõhutase on sageduskorrigeeritud helirõhutase, mis vastab inimkõrva reageerimisele.

Kogu müraemissioon on tavaliselt esitatud korrigeeritud A-helivõimsustaseme (LWA) kujul. Levimisarvutuste jaoks esitatakse helivõimsustase spektri oktaavribades (ja A-korrigeerimist ei kasutata).

Mõlemal mainitud tasemel on sama ühik, detsibell (dB). See võib põhjustada segadust, kuna kahe taseme numbrilised väärtused erinevad tavaliselt üksteisest märgatavalt. Helivõimsustaseme arvsuurus on tavaliselt palju suurem kui tavalisel helitasemel.

4.1 Müratasemete hindamine

Keskkonnamüra häirivuse ja negatiivsete mõjude hindamisel kasutatakse peamiselt müra korrigeeritud A-helitasemeid. Sellisena on A-helitase otseselt rakendatav ainult pidevale ja püsivale mürale. Kui on vaja hinnata pikaaegselt ajas muutuva müra mõju – kas kõikuv, katkendlik või impulsiivne – siis ühenumbrilise suurusena kasutatakse ekvivalentset kaalutud A-helitaset LAeq:

  



  

  

T

t p

tp T

L d)(1lg10 2 0

2 A

Aeq

kus p2A(t) on kaalutud A-momentaanne helirõhk ajal t ja T määratud ajavahemik.

Sellega seoses on ekvivalentse helirõhutaseme tähtsaim käsitlus järgnev. Kui müraallikas toimib ainult osaliselt käsitletavast ajavahemikust, siis selle pikale ajale (näiteks päevasele või öisele ajavahemikule) arvutatud ekvivalentne helirõhutase on väiksem kui müraallikate töös oleku ajal valitsev iga lühiajaline kaalutud A-helirõhutase.

Müra, mis koosneb impulssidest või on tonaalne, peetakse rohkem häirivamaks kui püsivat müra. Kui hinnatav müra koosneb impulssidest või on tonaalne, siis võib kasutada vastavat korrektsiooni mõõdetud või arvutatud tasemele enne selle võrdlemist normtasemetega.

Arvutussuurus on päevase (ajavahemik 7-23) ajavahemiku ekvivalenttase LpAeq ja müraindikaatoriteks vastavalt müra hinnatud tase päevasel ajavahemikul – Ld.

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 8(15)

4.2 Lasketiiru müra hindamine

Mudelarvutuste põhiline eesmärk on saada pikaajalist müraolukorda esindav tulemus, mis vastab võimalikult täpselt pika aja jooksul tehtud hulga erinevate mõõtmiste kogutulemusele kindlaksmääratud ilmastiku- jm mõõtmistingimustes.

Välja kujunenud praktika kohaselt kasutatakse lasketiirumüra arvutamisel Põhjamaades levinud arvutusmudelit. Mudel põhineb Põhjamaade üldisel keskkonnamüra arvutusmudelil. Arvutusmudel arvutab põhimõtteliselt objektil oleva maksimaalse AI-helitaseme LAImax, lähtudes relvade müraemissiooni andmetest. Arvutamine toimub sageduse funktsioonina, st oktaavribade kaupa.

Mudel on välja töötatud nii, et saadav arvutustulemus vastaks ilmastikutingimustele, mis soodustavad heli levikut, mis praktikas tähendab eelkõige mõõdukat pärituult. Mudelis „puhub“ pärituul seega igas suunas, alates müraallikast kuni iga arvutuspunktini. Mõõdukalt soodsatel ilmastikutingimustel on suur põhimõtteline tähtsus. Samas eeldavad need, et arvutustulemus vastab mõõtetulemusele, mis saadaks pikaajalise mõõtmise seeria ja mõõtmistulemuste pikaajalise energiakeskmise arvutamise teel.

4.3 Laskmismüra ja impulssmüra korrektsioon

Soome keskkonnaministeeriumi poolt 2014. a välja antud ”Ampumaratojen ympäristövaikutusten hallinta” järgi on laskemüra kahjulikud mõjud seotud eelkõige elukeskkonna mugavusega. Võimalikke tervisele kahjulikke mõjusid pole uuringutes tuvastatud. Relvadest tingitud kuulmiskahjustuste riski hinnatakse kõrva lähedalt mõõdetud kõrgeima C-helitaseme (LCpeak) põhjal. Kõigi relvade laskeheli ületab kuulmiskahjustuste riskipiiri, kui kõrgeim helitase LCpeak tulistaja kõrva juures on üle 140 dB.

Lasketiirumüra puhul saab rääkida kahest erinevast müraallikast ehk laskemüra koosneb kahest erinevast alamhelist: laskeheli ehk nn tulistamispauk ja kuuli lennuheli ehk ülehelipauk. Need esinevad tavaliselt ühekorraga, nii et neid ei saa üksteisest eristada kõrvakuulmise või tavapäraste mõõtmiste abil.

Laskemüra leviku suhtes kehtivad samad akustilised seaduspärasused kui muu keskkonnamüra puhul (Lahti, 2003). Laskemüra väga lühike kestus võrreldes muu aeglaselt varieeruva või püsiva keskkonnamüraga ei mõjuta müra levikut reguleerivaid akustika põhireegleid. Heliallikast kiirgub väljapoole leviv helilaine, mille helienergia kandub kauguse suurenedes laiemale pinnale. Helirõhk väheneb vastavalt. Selline heli levimisest tingitud heli sumbumine toimub alati, olenemata maastikust jm teguritest. Laskeheli tekkimise moment on akustilises mõttes punktilaadne. Heliallika tüüp on punktallikas ja selle tekitatav helilaine on kujult sfääriline.

Standardi ISO 1996-1:2016 Acoustics -- Description, measurement and assessment of environmental noise -- Part 1: Basic quantities and assessment procedures (vastav Eesti standard EVS-ISO 1996- 1:2017 Akustika. Põhisuurused ja hindamiskord) järgi, mis kirjeldab keskkonnamüra põhisuuruseid ja hindamiskorda, on impulssmüra heli, mida iseloomustavad lühikesed helirõhu puhangud, mille kestus on tavaliselt vähem kui 1 s. Allika impulssiseloomu parandused tuleb liita impulssheli allikatele, mis on vastuvõtja asukohas kuuldavad. Teravalt impulssiseloomuga heli allikatena märgitakse mh ka käsitulirelvi, millele soovitatakse lisada parandus +12 dB.

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 9(15)

5 MÜRAKAARDISTAMINE

5.1 Arvutusmeetod

Arvutusmeetod annab juhised selleks, kuidas arvutada müratase korraga ühes kontrollpunktis. Mudeli kasutamiseks vajalikud lähteandmed on iga heliallika asukoha- ja emissiooniandmed ning arvutusjoonel olev maastik koos ehitiste ja takistustega alates müraallikast kuni arvutuspunktini.

Kaugusest tingitud heli sumbumine, pehme maapind ja takistused muudavad leviva müra spektrit, mistõttu arvutused sooritatakse oktaavribades. Pehme maapinna ja takistuste mõju on arvutusmudeli sellises vormis, mis vastab müra levimist kergelt soodustavatele ilmastikuoludele. Sellisteks ilmastikuoludeks on reeglina mõõdukas pärituul (u. 2–5 m/s) ja tuuletu, selge öö.

Modelleerimisel saadud arvutustulemuste ebatäpsus/määramatus on käesolevas uuringus uuritud müraallikate ja kauguste suhtes reeglina ±2-3 dB.

5.2 Maastikumudel

Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis, mis sisaldas maastikku, lasketiiru, olemasolevaid teid, hooneid ning müravalle (joonis 2, 3). Mudeli lähteandmed (olemasolevad hooned, vallide asukohad, lasketiir jms) saadi tellijalt saadud joonistelt ning maa-ameti avaandmetest.

Hoonete jagunemine kasutusotstarbe alusel on järgmine:

 elu-ühiskondlik hoone (kaartidel halli värviga);

 kõrval-, tootmishoone (kaartidel tumesinise värviga).

Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile

Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika helivõimsustase, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest.

Pindade akustilisi omadusi võetakse arvutustes arvesse pinnaseteguri G kaudu. Vastavalt ISO 9613-2 järgi on akustiliselt pehme pinnas, mis hõlmab muru, puude või muu taimestikuga kaetud maapinda ja kõiki muid taimestiku kasvuks sobivaid pinnaseid. Akustiliselt kõvad pinnad on vesi, asfalt, betoon. Akustiliselt kõvadelt pindadelt toimub peaaegu täielik peegeldumine (suurendab müratasemeid heli peegeldumise tõttu), kui pind on akustiliselt pehme, on peegeldumine osaline.

Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:

 kõik teed, veekogud määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

 muud alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1.

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 10(15)

Joonis 2. Maastikumudel, 3D vaade

Joonis 3. Väljavõte mudelist

Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 5x5 m,

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel,

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa,

• peegelduste arv 2.

5.3 Relvad

Käesolevas keskkonnamüra uuringus kasutati varasemates töödes kasutatud emisiooniandmeid ning töö teostaja andmebaasis olevaid lähteandmeid erinevate relvade kohta. Arvutustes kasutatud relva kogumüraemissioon A-helitasemena on esitatud tabelis 2. Reaalsete arvutuse teostamisel on

Lasketiir

300 m

Lasketiir

100 m

Taktikalise liikumise

ja laskmise ala

Õppeala

Vall 6,5 m

Vall 6,5 m

Vall 6,5 m

Vall 6,5 m

Vall 3,5 m

Vall 6,5 m

Vall 6,5 m

Va ll 6,5 m

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 11(15)

sisestatud müraallikatele ja aladele kõrgused, suund sihtmärgiala suunas ning arvestatud laskepäeva laskude arvuga, tabel 3 ning impulssmüra korrektsiooniga +12 dB.

Tabel 2. Arvutustes kasutatud relvade emissiooniandmed

Nimetus A-helitase, dB

7,62 mm automaat AK-4 141

Relvade müraemissiooniandmete määramatus on ±2-4 dB, relvade e. müraallikate kõrguseks on mudelis 1,4 m.

Tabel 3. Relvad ja laskesagedused

Relv Kogus Karujärve lasketiir, 100 m lasketiir 7,62 mm automaat AK-4 1360 lasku Karujärve lasketiir, 300 m lasketiir 7,62 mm automaat AK-4 340 lasku Karujärve lasketiir, taktikalise liikumise ja laskmise ala 7,62 mm automaat AK-4 1700 lasku

5.4 Arvutustulemused

Mürauuringu tulemusena arvutati aktiivse laskepäeva olukorra hinnatud müratase päevase ajavahemiku (7-23) jaoks. Joonistel 4-5 on toodud Karujärve lasketiiru arvutatud olukorrad.

Joonisel 4 on toodud Karujärve lasketiiru müraolukord arvestades, et lasketegevus toimub 100 m, 300 m lasketiirus ning taktikalise liikumise ja laskmise alal.

Joonisel 5 on toodud Karujärve lasketiiru müraolukord arvestades, et lasketegevus toimub 100 m ja 300 m lasketiirus.

Arvutustulemuste järgi ulatub lähimate eluhoonete juurde Karujärve külas (Vesiroosi, Järvemetsa- Jaani, Järvemeista-Jaani/1-7, Järvemeista-Vahtra) 100 m, 300 m lasketiiru ning taktikalise liikumise ja laskmise ala koosmõjus kuni 46 dB, 100 m, 300 m lasketiiru korral kuni 44 dB suurune müratase. Üldjuhul selline müratase ei tekita häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi, mis ei tähenda, et lasketiirust lähtuvat müra ei ole välisterritooriumil või hoonete sees üldse kuulda.

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 12(15)

Joonis 4. Karujärve lasketiiru (100 m, 300 m lasketiir, taktikalise liikumise ja laskmise ala) müraolukord, päevane ajavahemik (7-23)

Lasketiir300 mLasketiir1 0 m Taktikalise liikumise

ja l skmise ala Õpp ala

Vall 6,5 m

V all 6,5 m

Vall 6,5 m V

all 6,5 m

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 13(15)

Joonis 5. Karujärve lasketiiru (100 m, 300 m lasketiir) müraolukord, päevane ajavahemik (7-23)

6 LEEVENDUSMEETMED

Väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni kui kasutatakse 4-5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. See mõjutab peamiselt üleüldist müra olukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad.

Vahekauguse suurenemisel ekraani ja valli mõju väheneb, kuna ekraani summutus sõltub esmajärjekorras nurgast, kus tõkke harja ümber helilaine liikumistee murdub ning seetõttu heli teekond vastuvõtjani suureneb. Mida teravam on nurk, seda suurem on tõkkesummutus. Joonistel 6 ja 7 on näidatud müraekraani mõju vastuvõtja juures lühikesel ja suurel vahekaugusel, kus katkendlik joon (-- -) joon tähistab helileviku teed ilma ekraanita ja pidev joon (–) koos ekraaniga.

Lasketiir300 mLasketiir1 0 m Taktikalise liikumise

ja l skmise ala Õppeala Vall 6,5 m

V all 6,5 m

V all 6,5 m

V all 6,5 m

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 14(15)

Joonis 6. Müraekraani mõju vastuvõtja juures lühikesel vahekaugusel

Joonis 7. Müraekraani mõju vastuvõtja juures suurel vahekaugusel

7 TAIMESTIK

Puude, põõsashekkide või metsatsoonide neeldumisvõimet hinnatakse sageli üle, sest taimed ei ole tegelikult võimelised liikuva helilaine energiat olulisel määral summutama. Vähene, mõne detsibelli suurune neeldumine kaasneb alles siis, kui tsoon on väga tihe ja mitmekümnete meetrite paksune. Lisaks puudele peab olema tihe ka alustaimestik. Üheks täiendavaks selgituseks taimedega seotud oletuste kohta, mis puudutavad helineeldumist, on see, et taimed tõepoolest summutavad müraspektri kõrgsagedusega osa ja muudavad müra seeläbi oma helilt meeldivamaks, isegi kui selle tugevus ei vähene. Teine seletus põhineb pehme maapinna neeldumisomadusel. Taimestiku positiivne toime põhineb eelkõige psühholoogilisel mõjul. Inimestele tundub, et kui nad vähem näevad, siis nad ka kuulevad vähem ehk silmside katkemine müra tekitajaga tekitab positiivse mulje.

8 ILMASTIKUTINGIMUSED

Ilmastikutingimused mõjutavad heli levikut, seda eriti suurte vahemaade puhul. Müra häiringut on võimalik vähendada, arvestades ebasoodsate ilmastikutingimustega ümberkaudsete eluhoonete suhtes.

Kevad- ja sügishommikutel pärast külmasid öid esineb sageli inversioon ehk õhu temperatuur tõuseb maapinnalt ülespoole ning teatud piirkondades võib müra olla tavapärasest valjem. Väljaõpet tuleks seetõttu varastel hommikutundidel vältida ja pigem valida väljaõppeks keskpäevane ja pärastlõunane aeg.

Ebasoodne tuule suund ja kiirus võib märgatavalt mõjutada müralevikut. Ebasoodne ilmastikutingimus on tugev vastutuul või pärituul: vastutuule korral on müratasemed mõnevõrra madalamad ja pärituule korral mõnevõrra kõrgemad. Tugeva tuulena tuleks käsitleda tuulekiirust üle 10 m/s, mille juures müratasemed on oluliselt mõjutatud.

9 SOOVITUSED

Atmosfääriõhu kaitse seadusega mitte reguleeritud müraallikate tekitatava häiringu korral on üheks võimaluseks mitme osapoolte vaheline kokkulepe. Müraallikast lähtuva müra leevendamiseks/häirivuse vähendamiseks tuleb kokku leppida erinevate osapooltega: elanikud, kohalik omavalitsus, müraallika valdaja, pädevad asutused, millisest normist tuleb müra hindamisel lähtuda, kas on vajalik rakendada

231689-1 Karujärve lasketiir, Saaremaa 15(15)

parandustegurid, kas ja millised erisused kehtivad nt tava- ja võistluspäevale jms ning seejärel sõlmida kokkulepitud tingimustega asjakohane akt, millest edaspidi juhinduda.

Võimalikud leevendusmeetmed müra vähendamiseks relvade puhul on:

- organisatoorsed ehk erinevad ajalised piirangud (nt kellaajalised, nädalapäevad ja aastaajad);

- koguselised piirangud (nt relvade arv, laskesageduste arv);

- kohaline elanike teavitamine kõrge müratasemega harjutuspäevade esinemisest;

- planeerimine/maakasutus, nt arendustegevus mürarikastes piirkondades ei ole soositud.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Detailplaneeringu algataja: Saaremaa Vallavolikogu Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Huvitatud isik: Kaitseliit Koostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93812 Kuressaare

Tel 453 3723 Mob 508 4489

Faks 453 3695 E-mail: [email protected]

MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba PT 210/2005

KARUJÄRVE KÜLA KARJÄRVE LASKETIIRU

DETAILPLANEERING

Töö nr 180524

Versioon 8.10.2024

Projektijuht: Indrek Himmist

Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120)

Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 22 joonised 3

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 2 EL10207096-0001; EP10207096-0001

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus 3

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja 4

1.3 Lähtematerjalid 4

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus 5

1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele 5

1.6 Olemasoleva maaüksuse struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus 7

2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID 9

3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS 10

3.1 Krundijaotus 11

3.2 Kruntide ehitusõigus 11

3.3 Juurdepääs ja parkimine 12

3.4 Piirded 12

3.5 Haljastus 12

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted 12

4 TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus 13

4.2 Kanalisatsioon 13

4.3 Sademeveekanalisatsioon 13

4.4 Elekter 13

4.5 Soojavarustus 13

4.6 Side 13

5 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 13

6 PLANEERINGUJÄRGSED SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED 16

7 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS 16

8 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

8.1 Keskkonnakaitselised tingimused 17

8.2 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 20

8.3 Tuleohutus 20

8.4 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded 20

9 PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA 21

10 EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA 22

JOONISED

Situatsiooniskeem leht 1

Tugijoonis M 1:1000 leht 2

Põhijoonis M 1:1000 leht 3

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 3 EL10207096-0001; EP10207096-0001

SAAREMAA VALLAS KARUJÄRVE KÜLAS KARUJÄRVE LASKETIIRU

DETAILPLANEERINGU

S E L E T U S K I R I

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus

Planeeringuala asub Saaremaa vallas Karujärve külas. Planeeringuala hõlmab Karujärve lasketiir (71401:001:2871) katastriüksust.

Planeeringuala suurus on ca 13 ha.

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 4 EL10207096-0001; EP10207096-0001

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja

Karujärve lasketiiru detailplaneering algatati 29.02.2024 Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/8. Algatamise otsuse järgi on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine.

Planeeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus.

Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa:

Indrek Himmist Projektijuht, teedeinsener;

Pille Hein Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 126306);

Andri Põrk Diplomeeritud teedeinsener, tase 7;

Jaan Sõmmer Elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6.

Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele.

1.3 Lähtematerjalid

 Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024 otsus nr 1-3/8 Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine;

 Lisa 1 Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024 otsusele nr 1-3/8 Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu planeeringuala;

 Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024 otsusele nr 1-3/8 detailplaneeringu lähteseisukohad;

 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Karujärve külas Karujärve lasketiir (71401:001:2871) detailplaneeringule;

 Kihelkonna valla üldplaneering, kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.20210. a otsusega nr 8;

 Saare maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94;

 Digitaalne geodeetiline alusplaan (Hadwest OÜ töö nr T-22-289, juuli 2022);

 Karujärve lasketiiru mürauuring, koostas Akukon Eesti OÜ

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 03.11.2023 nr 16-12/22-03886-004 Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamine;

 Terviseamet 14.11.2023 nr 9.3-4/23/7290-2 Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine;

 Keskkonnaameti 20.11.2023 nr 6-2/23/21903-2 Seisukoht Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta;

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 5 EL10207096-0001; EP10207096-0001

 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 27.11.2023 nr 14-3/3126-1 Seisukoht Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamise kohta;

 Kehtivad seadused ja õigusaktid.

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringuala asub Saaremaa vallas Karujärve külas Karujärve lasketiir (71401:001:2871) katastriüksusel.

Maa-ameti andmetel on Karujärve lasketiir katastriüksusel metsamaad 121362 m² ja muud maad 8885 m².

Planeeringuala piirneb kõikidest külgedest riigiomandis oleva Kihelkonna metskond 11 (71401:001:2870) katastriüksusega.

Ehitisregistri andmetel asub Karujärve lasketiir kinnistul Karujärve 100 m lasketiir. Lasketiir rekonstrueeriti 2023. a. Lisaks on rajatud mast (ehtisregistris kavandatav), parkla, juurdepääsutee, tuletõrje veevõtumahuti ja välikäimlad.

Juurdepääs planeeringualale Kärla-Karujärve riigiteelt Karu tee katastriüksusel (71401:001:1456) asuvat erateed mööda ja riigimetsa maale jäävat teed mööda. Teeservituute seatud ei ole.

Maa-ameti geoportaali põhjavee kaitstuse hinnangu 1:400 000 kaardikihi järgi kuulub kavandatava tegevuse ala keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka.

Planeeringualal on olemasolev elektriliitumine.

1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele

Saare maakonnaplaneering 2030+

Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardile paikneb planeeringuala rohevõrgustiku alal ja puhkealal.

Roheline võrgustik on suhteliselt looduslikus seisundis olevate, ekstensiivselt kasutatavate alade seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust.

Maakasutuse kavandamiseks Saare maakonnas rohelise võrgustiku aladel on maakonnaplaneeringus esitatud tingimused sidususe tagamiseks, mida tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tingimused maakasutuse kavandamisel:

1. Vältida olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist.

2. Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel.

3. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed.

4. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 6 EL10207096-0001; EP10207096-0001

5. Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad.

Planeeringualal asub olemasolev 100 m lasketiir, mida on kavandatud laiendada. Planeeringuala paikneb rohevõrgustiku servaalal ja planeeritud hoonestusala moodustab väga väikese osa kogu planeeringuala ümbritsevast rohealast. Piirdeid on lubatud rajada turvalisuse eesmärgil. Arvestades, et tegu on olemasoleva töötava lasketiiruga ning, et planeeritavala võrreldes rohevõrgustike alaga on väga väike ja asub selle servalal, säilitatakse enamus rohevõrgustiku alast ning seeläbi looduslike alade sidusus.

Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks, arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel, looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga.

Maakonnaplaneeringust tulenevate riigikaitseliste alade arendamise põhimõtted ja kasutustingimused:

 Lasketiiru piiranguvöönd 2 km määratakse üldplaneeringuga. Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole soovitatav rajada uusi müratundlikke hooneid. Piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene lasketiiru töövõime. Müra normtaseme kategooria määratakse üldplaneeringus lasketiiru mürakaardi alusel.

 Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Samuti tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi tuuleparkide ja tuulegeneraatorite planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis olenemata sellest, kui kõrget tuulegeneraatorit kavandatakse.

 Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaalasid riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks (vastavalt Metsaseaduse § 36). Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

 Riigikaitselise funktsiooniga objektist külades kuni 2 km ning linnades, alevites ja alevikes kuni 300 m ulatuses on piiranguvöönd, milles tuleb kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Arvestades, et planeeringualal on juba lasketiir olemas ning kogu planeeringuala ulutuses ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid loomade liikumisele ega kahjustada looduslike alade sidusust ning kooslusi on eelpool toodut silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 7 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Joonis 2 Väljavõte Saare maakonnaplaneeringust 2030+ Planeeringuala tähistatud sinise ringiga.

Joonis 3 Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu 2030+ Tehnilised võrgustikud kaardist. Planeeringualal tähistatud perspektiivne riigikaitseline ehitis.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 8 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 8). Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus.

Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega. Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Üldplaneeringu maakasutusplaani alusel asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Üldplaneeringuga on kehtestatud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ja soovitused: vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega.

Joonis 4 Väljavõte Kihelkonna valla üldplaneeringust

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 9 EL10207096-0001; EP10207096-0001

1.6 Olemasolevate maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.

Tabel 1 Planeeritavate kinnistute andmed

Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Ehitusseadustik § 120 lg 2

kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.

Kaitseministeerium Planeeringualal paikneb 100 m lasketiir

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE

ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala asub Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksusel vallakeskusest Kuressaarest ca 30 km kaugusel.

Planeeringualal paikneb 100 m lasketiir. Lasketiir on 2023. a rekonstrueeritud. Täiendavalt soovitakse lasketiiru pikendada kuni 300 m ning rajada lisaks taktikalise liikumise ja laskmise ala.

Planeeringuala ümbritsevad metsaalad. Planeeritavast alast ca 300 m lääne suunas asub toimiv karjäär. Lähim Karujärve terviserada/suusarada jääb lasketiirust ca 270 meetri kaugusele ja asukoht ei ole laskmise suunal.

Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks, arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel. Järve, karu, Metsatee, Lodumetsa, Samblametsa, Mädajärve ja Koeraoja mü. detailplaneeringuga (kehtestatud 30.04.2019 Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/609) on lähimad elamud planeeritud ca 900 m kaugusele planeeringualast. Looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga.

Planeeringualale on toimiv juurdepääs Kärla-Karujärve teelt üle Karu tee katastriüksusel asuva eratee ja üle Kihelkonna metskond 427 katastriüksusel asuva tee.

Katastriüksuse lähiaadress

Pindala Omandi- vorm

Katastriüksuse sihtotstarve

Katastritunnus Kinnistu registriosa

Karujärve lasketiir

130247 m² Avalik- õiguslik omand

Maatulundusmaa 100%

71401:001:2871 20700050

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 10 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu järgi asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Arvestades, et planeeringualal on juba olemasolev lasketiir, ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990.-ndatest ning planeeringualale ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid loomade liikumisele ega kahjustada looduslike alade sidusust ning kooslusi on eelpool toodut silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ja Kihelkonna valla üldplaneeringule vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeritava tegevuse asukoht on sobilik, kuna sobitub ala olemasoleva maakasutusega.

3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS

Planeeringualale on kavandatud 300 m distantsiga lasketiir, taktikalise liikumise ja laskmise ala ning õppeala, kuhu on ette nähtud kuni 12 m kõrgused muldvallid. Lisaks on planeeritud täiendav parkla ja väliõppeklass-söökla.

Lasketiiru laskedistantsid:

- 300 meetrit - automaat, kõik laskeasendid;

- 100 meetrit – kuulipilduja, vintpüss; vintpüss täpsusrelv ja snaiper, kõik laskeasendid;

- 75 meetrit – vintpüss; kõik laskeasendid;

- 50 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid;

- 25 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid;

- 20 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid;

- 15 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid;

- 10 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid;

- 5 meetrit – püstol ja vintpüss; kõik laskeasendid (püsti; põlvelt, istes ja kükki; lamades).

Lasketiirus on keelatud kasutada: soomustläbistavat laskemoona, lõhkevat laskemoona ja lõhkeainet.

Rekonstrueeritud kuni 100m laskedistantsiga lasketiiru on laskeväljaõppeks kasutatud alates 2024.aasta veebruarist. Kuu keskmine laskepäevade arv ajavahemikus veebr- sept 2024 on seitse (7) päeva ja keskmine laskekoormus ca 1500 lasku päevas. 300 m lasketiiru osas on laskedistantsidel kuni 0-100 m ja 100 kuni 300 m eeldatav laskesagedus ühel laskepäeval 1700 lasku, mis jaguneb 80 % ehk 1360 lasku kuni 100 m laskedistantsile ja 20 % ehk 340 lasku kuni 300 m laskedistantsile. Selliseid laskepäevi on eeldatavalt ühes kalendrikuus 9 ja aastas kokku 108. Paralleelselt tegevustega kuni 100m ja 100 kuni 300 m laskedistantsidele võivad toimuda taktikalisel laskmise ja liikumisalal laskmisharjutused. Taktikalise laskmise- ja liikumisala maksimaalne laskedistants on 50 m ja eeldatav laskesagedus ühel laskepäeval on 1700 lasku. Selliseid laskepäevi on eeldatavalt ühes kalendrikuus 3 ja aastas kokku 36.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 11 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Taktikalise liikumise ja laskmise ala maksimum laskedistants on 50 meetrit. Ala on kavandatud 50 m laiune ja 100m pikkune. Ala ümbritsetakse kolmest küljest vallidega, mille minimaalne kõrgus on 6 meetrit. Selline valli kõrgus tagab eelnimetatud laskedistantsilt relva tulekoonuse täielikku katmise valli poolt.

Taktikalise liikumise ja laskmise alaks on valitud lasketiiru maa-ala piires metsane, ümbruskonnale omane maastik, millel on ala väljaõppelisi (taktikalisi) eesmärke arvestavalt vähemalt 50x100m ulatuses säilitatud sealne puistu.

Taktikalise liikumise ja laskmise ala võimaldab õppival koosseisul (lahingpaar, pooljagu, maksimaalselt jagu (kuni 10 in)) harjutada ohutult tegutsemist erinevates taktikalistes olukordades (parima laskepositsiooni leidmine, treenida avastama sihtmärki (vastast) ja osutama selle asukohale, avada tuld kokkulepitud märguande peale, samuti tegutsemist sihtmärgi avastamisel ja ründamisel: lahingpaari/- meeskonna koostöö lahingulist olukorda matkivad olukorras (nt meeskonna liikmete katmine salvevahetusel või taktikalisel liikumisel).

Kaitseliidu andmetel on kavandatav lasketiir kõikidel laskedistantsidel ohualata, see tähendab, et oht peatub vallis ja ei kandu lasketiiru maa-alalt välja.

Planeeritavale tegevusele on Akukon Eesti OÜ koostanud mürauuringu. Mürauuringu tulemusi on kirjeldatud p. 8.1.

3.1 Krundijaotus

Planeeritud krunt järgib olemasoleva Karujärve lasketiir katastriüksuse piiri.

Tabel 3. Krundijaotus

Planeeringujärgne krunt

Krundi nimetus Pindala Krundi kasutamise sihtotstarve

Karujärve lasketiir 130247 m² Kaitseväe hoone või rajatise maa RL Katastriüksuse sihtotstarve riigikaitsemaa R

3.2 Kruntide ehitusõigus

3.2.1 Karujärve lasketiir

Planeeringualale on kavandatud lasketiiru pikendamine 300 meetrini, taktikalise liikumise ja laskmise ala, õppeala, parkla ja väliõppeklass-söökla. Planeeritud hoonestusala ulatub üle olemasoleva ohuala piirde. Olemasolevast ohualast välja poole ehitamisel tule ohuala piiri nihutada.

Krundi pindala: 130247 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone või rajatise maa RL

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoone suurim lubatud kõrgus: 8,0 m

Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind: 200 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 12 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 1

Katusekalle: 0-40 kraadi

Katusetüübid: lamekatus või kahepoolne viilkatus, alla 20 m² hoonete puhul vaba

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, kivi jmt. Imiteerivate kunstmaterjalide kasutamine keelatud.

Lisaks ehitusõiguses toodud hoonele rajatakse planeeringualale lahtine 300m lasketiir, õppeala, taktikalise liikumise ja laskmise ala ja lasketiiru teenindav parkla.

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud 21117 Kärla-Karujärve teelt üle Karu tee katastriüksusel paikneva eratee ja üle riigiomandis oleva Kihelkonna metskond 11 katastriüksusel paikneva tee. Juurdepääsu tagamiseks sõlmida teeservituudilepingud.

Lasketiiru laiendamisega täiendav liikluskoormus teedel ei suurene.

Hajaasustuses parkimisala kavandamiseks puuduvad kehtivad normid ja standardid. Parkimisala planeerimisel on lähtutud Kaitseliidu vajadustest ja soovist.

3.4 Piirded

Juurdepääsutee lõppu on kavandatud tõkkepuud. Lasketiir on ümbritsetud kolmest küljest kuni 12 m kõrguste kaitsevallidega. Piirete rajamise vajadus üldjuhul puudub, kuna tegemist on asustusest võrdlemisi eemal asuva objektiga, mis eeldatavalt välistab juhuslike pahatahtlike isikute soovimatu kasutuse. Probleemide ilmnemisel tuleb piirde rajamist kaaluda. Piirde rajamisel on võimalikuks piirdetüübiks vähemalt 1,6m kõrgune rohelises toonis keevisvõrkaed.

3.5 Haljastus

Planeeringu koostamise ajaks on vajalik lasketiiru maa-ala raadatud. Uut haljastust kavandatud ei ole.

Metsa raadamine lubatud on lubatud ainult hoonestusalal ning teede ja parklate kohal. Metsa raiet ja hooldust teostada vastavalt metsaseadusele.

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritav ala on tasane edela- kirde suunalise kaldega, absoluutsed kõrgused on vahemikus 40,56…37,50 m.

Vertikaalplaneering lähtub asukoha reljeefist ning projekteeritavatest kõrgusmärkidest. Lasketiiru põrand on edela- kirde suunalise kaldega, laskepositsioonid on tõstetud sujuvalt 10 cm põrandapinnast 2,0 ( kuni 20 m sihtmärgiala)/ 2,75 m laiuselt.

Tagavalli ning kuulipüüdja esipinna kalle tuleb hoida 34°.

Vertikaalplaneerimise lahenduse aluseks on kõrgusmärgid olevatel katetel ja rajatiste ±0.00 ja projekteeritavate katete normikohased kalded.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 13 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Planeeritavate platside pinnad viia kõrguslikult kokku ümbritsevate teede ja platside olevate pindadega.

Täpne lahendus anda ehitusprojektiga.

4. TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus

Veevarustust krundile ei planeerita

4.2 Kanalisatsioon

Krundile on paigaldatud kuivkäimlad. Muus osas reovett krundil ei teki ja puudub vajadus selle käitlemiseks.

4.3 Sademeveekanalisatsioon

Sademevesi on suunata põik- ja pikikalletega rohelistele aladele.

Sademevee kogumisel ja käitlemisel tugineda määrusele “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused.“

Sadevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.

Täpne lahendus anda ehitusprojektiga.

4.4 Elekter

Karujärve lasketiir krundil on olemasolev elektriliitumine. Peakaitsme suurendamist ei ole planeeritud.

4.5 Soojavarustus

Soojavarust ei planeerita.

4.6 Side

Sideühendused on võimalikud erinevate mobiilsete lahenduste kaudu.

5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK

Planeeringualal kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 8). Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 14 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega. Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks.

Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole. Planeeringuala asukohta on maakasutusplaanil märgitud „tiir“ eeldatavalt alusandmetest tulenevalt.

PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse riigikaitsemaa juhtotstarbeks terve katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Katastriüksusel on olemasolev lasketiir ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990. aastatest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on 23.05.2023 andnud loa olemasoleva lasketiiru ümberehitamiseks, planeeringu koostamise ajaks on olemasolev lasketiir rekonstrueeritud. Planeeritava ehitise suurim ehitisealune pind on kokku ca 3 ha, kavandatav maksimaalne kõrgus 12 m (kuni 300 m laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Kaitseliidu andmetel on kavandatav lasketiir kõikidel laskedistantsidel ohualata, see tähendab, et oht peatub vallis ja ei kandu lasketiiru maa-alalt välja.

Saare maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on olemasolevast lasketiirust ca 3 km kaugusele põhja ja kagusuunas märgitud perspektiivne riigikaitselise ehitise asukoht ja seletuskirja peatüki 5.1. kohaselt: „Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest ning ajaloolistest ja logistilistest eelistest, määratakse maakonnaplaneeringuga lasketiiru asukohaks maa-ala Karujärve külas, lasketiiru ohuala ulatub Nõmpa külasse. Lasketiiru ja selle piiranguvööndi piirid täpsustatakse üldplaneeringuga.“ Maakonnaplaneeringu koostamise ajal olemasolev lasketiir ei vastanud vähendatud ohualaga lasketiiru nõuetele. Detailplaneeringuga kavandatakse Kaitseliidu andmetel ilma ohualata lasketiiru. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole riigikaitselist ehitist konkreetsesse asukohta planeeritud, on tegemist ka sellest aspektist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Olemasoleva lasketiiru senine kasutamine üldplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal ei ole teadaolevalt konflikte tekitanud ning olemasolevate terviseradade ja discgolfipargi kasutamist mõjutanud, mistõttu on detailplaneeringuga kavandatud lasketiiru laiendamine olemasolevas asukohas. Lähim Karujärve terviserada/suusarada jääb lasketiirust ca 270 meetri kaugusele ja asukoht ei ole laskmise suunal. Kuna lasketiiru ümbrusesse ohuala ei kavandata, saab ümbruskonna puhke- ja virgestusala ka edaspidi kasutada. Detailplaneeringu käigus on Akukon OÜ poolt koostatud Karujärve lasketiiru mürauuring kus on väljatoodud leevendavad meetmed ja soovitused mürataseme vähendamiseks.

Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks, arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel, looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 15 EL10207096-0001; EP10207096-0001

ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga. Seetõttu on üldplaneeringu muutmine lasketiiru laiendamise võimaldamiseks põhjendatud.

Üldplaneeringu maakasutusplaani alusel asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Üldplaneeringuga on kehtestatud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ja soovitused: vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega. Arvestades, et planeeringualal on juba olemasolev lasketiir, ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990. aastatest ning planeeringualale ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid loomade liikumisele ega kahjustada looduslike alade sidusust ning kooslusi säilib rohevõrgustiku toimimine.

Lähtuvalt eelkirjeldatust teeb käesolev planeering ettepaneku muuta planeeringuala piires olev puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve riigikaitsemaa juhtotstarbeks. Muudatused kantakse Kihelkonna valla üldplaneeringu maakasutusejoonisele ja jooniste legendi ning lisada seletuskirja täiendav p. 4.17 riigikaitseline maa. Aluseks käesolev detailplaneering.

Joonis 5 Kihelkonna valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi muudatuse ettepanek

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 16 EL10207096-0001; EP10207096-0001

6. PLANEERINGUJÄRGSED SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED

Tabel 4 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Ehitusseadustik § 120 lg 2

kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.

Kaitseministeerium Planeeringualale planeeritud kuni 300 meetrine lasketiir

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamise aspektist on suurimaks mõjutajaks/piirajaks piiranguvööndi ulatuses eeskätt suure väljundvõimsusega seadmed: tuugenid, side- ja raadiomastid, päikesepargid, vms. Samuti kõrghooned. Nendeks ei ole eramud, kortermajad vms tsiviilehitised.

7. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS

Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel.

Tabel 5 Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp

Sisu

Ruumiline ulatus

Karu tee 71401:001:1456 Karujärve lasketiir teeservituut

Planeeritud juurdepääsutee Karujärve lasketiiru krundile

Tee minimaalne laius koos hooldusalaga 6 m

Kihelkonna metskond 11 71401:001:2870

Karujärve lasketiir teeservituut

Planeeritud juurdepääsutee Karujärve lasketiiru krundile

Tee minimaalne laius koos hooldusalaga 6 m

8. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

8.1 Keskkonnakaitselised tingimused

 Saaremaa valla poolt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Karujärve külas Karujärve lasketiir (71401:001:2871) detailplaneeringule.

KSH eelhinnangu järeldused

Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 17 EL10207096-0001; EP10207096-0001

antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Karujärve hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 1,1 km kaugusele Karujärve hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Karujärve loodusalast. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavate liikide leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele.

Eeltoodust tulenevalt käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

 Karujärve lasketiiru mürauuring, koostas Akukon Eesti OÜ. Mürauuringus on hinnatud arvutusmudeli abiga Karujärve lasketiiru tegevusest tingitud relvade müra mõjusid lasketiiru ümbruses. Arvutustulemuste järgi ulatub lähimate eluhoonete juurde Karujärve külas (Vesiroosi, Järvemetsa-Jaani, Järvemeista- Jaani/1-7, Järvemeista-Vahtra) 100 m, 300 m lasketiiru ning taktikalise liikumise ja laskmise ala koosmõjus kuni 46 dB, 100 m, 300 m lasketiiru korral kuni 44 dB suurune müratase. Üldjuhul selline müratase ei tekita häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi, mis ei tähenda, et lasketiirust lähtuvat müra ei ole välisterritooriumil või hoonete sees üldse kuulda. Laskemüra leviku suhtes kehtivad samad akustilised seaduspärasused kui muu keskkonnamüra puhul. Laskemüra väga lühike kestus võrreldes muu aeglaselt varieeruva või püsiva keskkonnamüraga ei mõjuta müra levikut reguleerivaid akustika põhireegleid. Heliallikast kiirgub väljapoole leviv helilaine, mille helienergia kandub kauguse suurenedes laiemale pinnale. Helirõhk väheneb vastavalt. Selline heli levimisest tingitud heli sumbumine toimub alati, olenemata maastikust jm teguritest. Samasugusesse müratasema tsooni jäävad ka Järve, Karu, Metsatee, Lodumetsa, Samblametsa, Mudajärve ja Koeraoja detailplaneeringuga (kehtestatud 15.05.20219) kavandatud elamud.

Leevendusmeetmed:

Väikesekaliibriliste relvade müra on võimalik mürakaitseekraanide ja muldvallidega vähendada ning efektiivsus võib ulatuda 5 dB-ni kui kasutatakse 4- 5 m kõrguseid muldvalle või mürakaitseekraane. See mõjutab peamiselt üleüldist müra olukorda väiksematel kaugustel (kuni 500 m) ja tooks kaasa kuni 3-5 dB müratasemete vähenemise suurematel kaugustel (üle 1000 m). Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad.

Vahekauguse suurenemisel ekraani ja valli mõju väheneb, kuna ekraani summutus sõltub esmajärjekorras nurgast, kus tõkke harja ümber helilaine

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 18 EL10207096-0001; EP10207096-0001

liikumistee murdub ning seetõttu heli teekond vastuvõtjani suureneb. Mida teravam on nurk, seda suurem on tõkkesummutus.

Soovitused:

Atmosfääriõhu kaitse seadusega mitte reguleeritud müraallikate tekitatava häiringu korral on üheks võimaluseks mitme osapoolte vaheline kokkulepe. Müraallikast lähtuva müra leevendamiseks/häirivuse vähendamiseks tuleb kokku leppida erinevate osapooltega: elanikud, kohalik omavalitsus, müraallika valdaja, pädevad asutused, millisest normist tuleb müra hindamisel lähtuda, kas on vajalik rakendada parandustegurid, kas ja millised erisused kehtivad nt tava- ja võistluspäevale jms ning seejärel sõlmida kokkulepitud tingimustega asjakohane akt, millest edaspidi juhinduda.

Võimalikud leevendusmeetmed müra vähendamiseks relvade puhul on:

- organisatoorsed ehk erinevad ajalised piirangud (nt kellaajalised, nädalapäevad ja aastaajad);

- koguselised piirangud (nt relvade arv, laskesageduste arv);

- kohaline elanike teavitamine kõrge müratasemega harjutuspäevade esinemisest.

Müratase 44-46 dB on 9-11 dB madalam normides kriitilisena käsitletavast piirväärtusest (55 dB) ega tekita häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi (mis ei tähenda samas, et lasketiirust lähtuvat müra ei ole lähimate hoonestatud kinnistute välisterritooriumil või nendel paiknevate hoonete siseruumides üldse kuulda).

Mürakaitseekraani või muldvalli kõige suurem efektiivsus avaldub vahetult selle taga, kus müratasemed võivad olla kuni 15-20 dB madalamad. Kuni 100 m kaugusel võib eeldada müratasemete vähenemist kuni 10 dB, 100-200 m kaugusel 5-8 dB ja 200- 300 m kuni 5 dB; suurematel kaugustel (üle 1000m) on efektiivsus madalam.

Kuivõrd Kaitseliidu lasketiirust lähtuv laskemüra ei ületa õigusaktides elamu- ja virgestusaladele kriitilise tasemena sätestatud piirmäärasid, ei ole madala efektiivsusega (ehituslikke) helibarjääre lasketiiru kavandatud.

Asjaolusid arvestades on efektiivsem ja mõistlikum rakendada vajadusel mürauuringus esitletud organisatoorseid meetmeid mürahäiringu vähendamiseks.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 19 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Joonis 6 Väljavõte mürauuringu Joonisest 4

 Ehitustegevuse aegselt peab seadmete ja tehnika hoidmine ja käsitlemine olema tagatud selliselt, et saasteainete pinna- ja põhjavette sattumine on välistatud. Eriti tähelepanelikult tuleb nõudeid järgida tugevatel sajuperioodidel. Ehitustöödel kasutatavatest masinatest õli või kütuse lekkimise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid ja seadmeid ning teostada regulaarset kontrolli.

 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba/registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

 Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 20 EL10207096-0001; EP10207096-0001

 Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

 Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

 Sademevee juhtimisel pinnasesse lähtuda veeseadusest

 Jäätmete kogumine ja käitlemine toimub vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale nr 26, vastu võetud 26.08.2022.a.

8.2 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Kuna tegemist on olemasoleva lasketiiru laiendamisega, siis eeldatavalt käesoleva planeeringu elluviimisega olulisi täiendavaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ei teki.

8.3 Tuleohutus

Planeeringuga on tagatud tulekustutustehnika pääs krundile. Uusi ehitisi tuletõrjekujasse planeeritud ei ole.

Hoonete tulepüsivusklass lahendada ehitusprojektiga.

Hoonete projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Siseministri 18.02.2021 määruse „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nr 10 järgi, kui hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus on 0-600 MJ/m² on kustutamiseks vajalik veevooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul..

Planeeringualale on rajatud 36 m³ veevõtumahuti koos veevõtukohaga.

8.4 Kuritegevuse riskide ennetamine

Planeeringulahendusega on kavandatud olemasoleva 100 m lasketiiru pikendamine 300 meetrini. Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru ja laskepaiga rajamist reguleerib relvaseaduse § 85. Relvaseaduse § 85 lg 5 kohaselt kehtestab kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise korra kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister (28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“).

Vastavalt kaitseministri määrusele „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ tähistatakse lasketiir viisil, mis tagab selle eristamise ümbritsevast (piirimärgiga, piiritähisega või ohutuslindiga). Tähistus tuleb paigaldada viisil, mis tagab tähistuse püsimise kasutusaja kestel. Lasketiiru tähistamise nõuded on kirjas nimetatud määruse § 4. Sama määruse §5 lg1

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 21 EL10207096-0001; EP10207096-0001

kohaselt peab lasketiiru piirimärgilt nähtuma teave lasketiiru olemasolust, teave alal viibimise ohtlikkusest, valdaja nimetus ja kontaktandmed.

Määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 10 järgi kinnisele lasketiirule ohuala ei määrata. Karujärve lasketiir on ümbritsetud vallidega ning lasketiirule ei ole ohuala määratud.

Määruses „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ toodud kasutamise üldnõuete kohaselt (§ 18) võib lasketiiru kasutada valdaja kehtestatud korras ja tingimustel. Lasketiirus ei või kasutada relva või teostada muid harjutusi, mille kasutamist või teostamist ei ole ettenähtud lasketiiru rajamisel ja mille mõju ulatub väljapoole ohuala. Lahtise lasketiiru kasutamisel heisatakse lasketiirus päevasel ajal punast värvi lipp, pimedal ajal kasutatakse punast värvi signaaltuld. Lasketiirus peavad kasutamise ajal olema kättesaadavad esmaabivahendid, sidevahend ja esmased tulekustutusvahendid.

Ohustatud paikade ja juurdepääsude juures korraldatav jälgimine vähendavad sissemurdmiste riski, eriti juhul, kui kasutatakse ka videovalvet. Lasketiiru juurdepääsuteele on soovitatav paigaldada tõkkepuu ja territooriumile elektrooniline valvesüsteem. Mehitatud valve kasutamisel peab mehitatud valve kandma vormiriietust või kollast või oranži värvi ohutusvesti. Juurepääsuteel olev mehitatud valve võib kasutada ajutisi tee kasutamist takistavaid tõkkeid, millel on ohuala piiritähis või sõiduki liikumiskeeldu tähistav liiklusmärk (§ 17).

Projekteerimisel tuleb tagada vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud).

Soovitavalt valgustada lasketiiru, väliõppeklassi, parkla ja kuivkäimlate ümbrus, mis tagab turvalisema territooriumi kasutamise.

Piirde kavandamise kohustust käesoleva planeeringuga ette ei nähta, kuna tegemist on asustusest võrdlemisi eemalasuva objektiga, mis eeldatavalt välistab juhuslike pahatahtlike isikute soovimatu kasutuse. Probleemide ilmnemisel tuleb piirde rajamist kaaluda. Piirde rajamisel on piirdetüübiks vähemalt 1,6m kõrgune rohelises toonis keevisvõrkaed.

9. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA

1. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

2. Planeeritavate ehitiste projekteerimine ja ehituslubade taotlemine ja ehitisteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Projekteerimisel ja lasketiiru kasutusele võtmisel lähtuda kaitseministri 28.12.2010 määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“.

Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja(te) poolt.

Ehitusloa eelduseks on ehitiste kasutamiseks vajalike teeservituutide lepingute sõlmimine.

3. Katastriüksuse sihtotstarve muutmine.

4. Enne ehitiste kasutuselevõttu kasutuslubade taotlemine ja kasutusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Saaremaa Vallavalitsus Karujärve lasketiiru detailplaneering Töö nr 180524 Versioon 8.10.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 22 EL10207096-0001; EP10207096-0001

10. EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA

10.1 Karujärve lasketiir

Planeeringualale on kavandatud lasketiiru pikendamine 300 meetrini, taktikalise liikumise ja laskmise ala, õppeala, parkla ja väliõppeklass-söökla.

Krundi pindala: 130247 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone või rajatise maa RL

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoone suurim lubatud kõrgus: 8,0 m

Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind: 200 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 1

Katusekalle: 0-40 kraadi

Katusetüübid: lamekatus või kahepoolne viilkatus, alla 20 m² hoonete puhul vaba

Harjajoon: vaba

Välisviimistlusmaterjalid: kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, kivi jmt. Imiteerivate kunstmaterjalide kasutamine keelatud.

Lisaks ehitusõiguses toodud hoonele rajatakse planeeringualale lahtine 300m lasketiir, taktikalise liikumise ja laskmise ala, väliõppeklass-söökla ja lasketiiru teenindav parkla.

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Kaitseministeerium

Sakala 1

Tallinn, 15094, Harjumaa

[email protected]

04.11.2024 nr 5-2/5823-1

Seisukoha küsimine

Saaremaa Vallavolikogu 29.02.2024 otsusega nr 1-3/8 algatati Karujärve külas Karujärve

lasketiiru detailplaneering.

Planeeringuala suurusega ca 13 ha hõlmab Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksust

(katastritunnus 71401:001:2871). Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse sihtotstarbe

muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru

pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine kuni 50 m

laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine. Alal kehtiva Kihelkonna

valla üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse riigikaitsemaa

juhtotstarbeks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tõi oma 30.09.2024 kirjas nr 14-3/1280-2 välja

järgneva:

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatüki 5.1 kohaselt tuleb üldplaneeringuga määrata

lasketiiru piiranguvöönd 2 km. Seatud on, et lasketiiru piiranguvööndis ei ole soovitav rajada

uusi müratundlikke hooneid ja piiranguvööndisse tohib ehitisi püstitada, laiendada või ümber

ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud müratasemete nõuete täitmine on

tagatud ja ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene lasketiiru

töövõime. Müra normtasemete kategooria määratakse lasketiiru mürakaardi alusel. Kuna

maakonnaplaneering on kehtestatud hiljem, kui üldplaneering, ei ole üldplaneeringuga

piiranguvööndit määratud. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel puudub Karujärve

lasketiirul täna riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. Seletuskirja peatükis 5 on toodud, et

kavandatakse ilma ohualata lasketiiru ja peatükis 6 on toodud, et seadusest tulenevaid

kitsendusi planeeringu elluviimisega ei kaasne.

Kaitseministri määruse "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta" (edaspidi

Kaitseministri määrus) § 2 lõike 1 punktis 8 on toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

on riigikaitselist ehitist ümbritsev ala, kus asuvad ehitised või kus toimuv tegevus võib

ohustada riigikaitselist ehitist või mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministri

määruse §-s 8 on toodud harjutusvälja ja lasketiiru töövõime kriteeriumid, mille lõikes 1 on

sätestatud, et töövõime hindamisel lähtutakse muu hulgas kehtestatud planeeringust ja lõikes 2,

et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada

harjutusväljast ja lasketiirust sellisel kaugusel, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra

normtase on täidetud või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise

2

tõttu ei vähene riigikaitse ehitise töövõime. Vastavalt Kaitseministri määruse sama paragrahvi

lõikele 3 määratakse müra normtasemete kategooriad üldplaneeringus lasketiiru mürakaardi

alusel.

Kaitseministri määruse § 3 lõikes 4 on toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ja

piiranguvööndi ulatus, mille paiknemine määratakse võimaluse korral maakonnaplaneeringus

ja täpsustatakse üldplaneeringus või määratakse üldplaneeringus, kehtestatakse käesoleva

määruse lisas 1. Määruse lisas 1 ei ole Karujärve lasketiiru nimetatud.

Ministeerium palub piiranguvööndi ja kitsenduste teemat põhjalikumalt käsitleda ja selgitada,

arvestada maakonnaplaneeringus toodud põhimõttega, selgitada koostöös

Kaitseministeeriumiga välja riigikaitselise ehitise piiranguvööndi olemasolu ja ulatus,

täpsustada piiranguvööndis müra leviku ulatus ning kaasneda võivad kitsendused.

Eelnevast tulenevalt edastab Saaremaa Vallavalitsus Karujärve detailplaneeringu eelnõu (vt lisa)

seisukohas saamiseks, kas detailplaneeringus nimetatud piiranguvööndi käsitlus on korrektne ja

palume selgitada, milliseid piiranguid võimalik riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

naaberkatastriüksustele kaasa toob.

Detailplaneeringu algatamisega seotud materjalidega on võimalik tutvuda digitaalselt siin ja

tööaja jooksul Saaremaa vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare (ruumis 308).

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: detailplaneering „DD100_Saaremaa_Karujärve_Karujärve lasketiiru_DP_08.10.2024“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]