Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 11 km

29,963 Kanama viadukti (nr 56)

ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/819

Tee ehitusloa andmise kuupäev 01.11.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ehitustegevuse alal paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hall käpp (Orchis

militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist

selles elupaigas. Ehitustööde teostamisel mitte kavandada ehitustegevust ja materjali

ladustamist väljaspool korralduse lisas 4 joonisel toodud rajatiste ehitamiseks ja ehitustehnika

liikumiseks vajalikku maa-ala, et tagada katastriüksusel tunnusega 72703:001:0012

kaitsealuste liikide kasvuala säilimine. Tähistada looduses III kaitsekategooriasse kuuluvate

liikide leiukohtade alal ehitustegevuseks vajaliku masinliikumisala piir.

3. Karuputke kolooniate aladel ei tohi materjale ladustada ega rasketehnikaga sõita. Ei saa

välistada, et piirkonnas asub veel Keskkonnaametile teadmata kolooniaid. Kui tööde tegemise

alal esineb karuputke, tuleb edasised tegevused Keskkonnaametiga läbi arutada, et takistada

võõrliigi edasist levikut. Võõrliigi levitamine on keelatud (looduskaitseseadus, LKS, § 57 lg

1).

4. Töövõtjal tuleb koostada ja korraldada ehitusaegne ajutine liikluskorraldus ning kooskõlastada

see Transpordiametiga.

5. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi

2

võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50

m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole

lubatud kasutada.

6. Rõõmu kraavi juhitav sademevesi ei tohi ületada keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr

61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtuseid Veeseadus § 129 lg 4 ja

5 kohaselt.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra-

ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete

tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

9. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00.

10. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna elanike müra- ja vibratsioonirikaste tööde

teostamisest.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustada. Ehitusaegse valgustuse paigutusel arvestada läheduses

paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel näha ette

leevendavaid meetmeid.

13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

Samuti tuleb arvestada Saue ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb

üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks

ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on

keelatud.

16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

3

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama

Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 asuva

Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamine.

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama

viadukti ümberehitamine ja Rahula

kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt.

2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015_PP_TS01

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 18.10.2024 nr

6-3/24/20716-2

Esitasite1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 ja

ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või

arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha

võtmiseks korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km

29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.

Menetluse esemeks olev teerajatis asub Harjumaal Saue vallas

Laagri alevikus. Projekti eesmärk on Kanama viadukti

kandevõime tõstmine ja ohutuse parandamine. Projektiga on

lahendatud riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56)

ümberehitamine olemasolevas asukohas paarisviaduktiks.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur)

kohaselt (seisuga 18.10.2024) ei jää projektalale kaitseala,

hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndit. Projektalale jäävad III kaitsekategooriasse

kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja

suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad.

Taimeliikidest on Keskkonnaamet kirjutanud 06.09.2024 kirjas

nr 6-2/24/17575-2. Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle

asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on

Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal2 , et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju

Otsus:

Ehitusloale lisada alljärgnevad kõrvaltingimused:

1. Karuputke kolooniate aladel ei tohi materjale

ladustada ega rasketehnikaga sõita. Ei saa

välistada, et piirkonnas asub veel

Keskkonnaametile teadmata kolooniaid. Kui

tööde tegemise alal esineb karuputke, tuleb

edasised tegevused Keskkonnaametiga läbi

arutada, et takistada võõrliigi edasist levikut.

Võõrliigi levitamine on keelatud

(looduskaitseseadus, LKS, § 57 lg 1).

2. Tähistada looduses III kaitsekategooriasse

kuuluvate liikide leiukohtade alal

ehitustegevuseks vajaliku masinliikumisala

piir.

3. Rõõmu kraavi juhitav sademevesi ei tohi

ületada keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtuseid

Veeseadus § 129 lg 4 ja 5 kohaselt.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt

vajalik. Juhime tähelepanu järgnevale:

1. Kanama viadukti piirkonnas esineb karuputke kolooniaid.

Keskkonnaametile esitatud seisukoha küsimise kirjas on toodud,

et: Käesolev ehitusloa menetlus käsitleb ainult viadukti

ümberehitamist ning teedeehituslikule osale antakse ehitusluba

koos KMH vajalikkuse otsusega eraldiseisvalt. Seega viadukti

ümberehitamisel eeldatavalt kolooniate asukohtades

ehitustegevust ei kavandata. Juhime siiski tähelepanu, et

kolooniate aladele midagi ei ladustatakse ega sealt

rasketehnikaga läbi sõidetaks. Ei saa välistada, et piirkonnas

asub veel Keskkonnaametile teadmata kolooniaid. Kui tööde

tegemise alal esineb karuputke, tuleb edasised tegevused

Keskkonnaametiga läbi arutada, et takistada võõrliigi edasist

levikut. Võõrliigi levitamine on keelatud (looduskaitseseadus,

LKS, § 57 lg 1).

2. Eelhinnang on koostatud 2023. aastal ja vahepealsel ajal on

viadukti ehitusalale lisandunud looduskaitselised piirangud,

mistõttu ei ole eelhinnangus alal esinevaid III kaitsekategooria

liike käsitletud. Keskkonnaamet on 06.09.2024 kirjas nr 6-

2/24/17575-2 välja toonud, et esitatud skeemil kavandatu3

kohaselt jääb suurem osa kaitsealuste taimede kasvukohast alles

ning tähtis on, et tegevustest puutumata alale midagi ei

kavandataks ega ladustataks, et säiliks liikide populatsioon

asukohas. Vastav kõrvaltingimus on ehitusloale lisatud. Vastav

tingimus tuleks välja tuua ka projekti seletuskirjas.

3. Eelhinnangu joonise 4.5. kohaselt jõuab viibetiikidest vesi

Rõõmu kraavi. Juhime tähelepanu, et suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

Ehitusloa andmise aluseks on täiendatud viadukti

ehitusprojekt, milles on viidatud

Keskkonnaameti 06.09.2024 kirjale nr 6-

2/24/17575-2.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele4 .

Helen Manguse, juhataja keskkonnakorralduse büroo

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

08.10.2024 nr 6-3/24/20716 all.

2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas.

3 Liikide leiukohtadele jääb osaliselt ehitamiseks vajalik masinliikumisala ja

rajatav sademeveetiik.

4 Veeseadus § 129 lg 4 ja 5

2 Terviseamet

Kiri 16.10.2024 nr

9.3-4/24/10102-2

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev teerajatis paikneb

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 72703:001:0035;

72703:001:0021; 72703:001:0012; 72703:001:0018 ja

72703:001:0015) Harju maakonnas Laagri alevikus Saue vallas.

Projekti peamiseks eesmärgiks on Kanama viadukti kandevõime

tõstmine ja ohutuse parandamine. Projektiga on lahendatud

riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamine

olemasolevas asukohas paarisviaduktiks ehk olemasolev 20,8 m

laiune viadukt ehitatakse ümber 2+2 sõidurajaga maantee ja

kiirusemuuteradade ristlõikele vastavaks paarisviaduktiks

(rajatise laius 13,7m+13,7m). Samuti käesoleva projektiga

nähakse ette müratõkkeseina rajamist Saue linna territooriumil

asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks.

Esitatud dokumentides on muuhulgas toodud:

 „Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on

heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-

ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra,

Otsus:

Ehitusloale lisada alljärgnevad kõrvaltingimused:

1. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi

ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

2. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel

elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele.

Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.“

 „Kavandatava tegevuse (Kanama liiklussõlme

rekonstrueerimine) vahetus läheduses paikneb mitmeid

müratundlikke objekte (eluhooneid) ning piirkonnas on juba

ka varasemalt rakendatud müratõkkemeetmeid (rajatud

müratõkkeseinu) teele lähimate eluhoonete kaitseks.“

 „Kavandatava tegevusega ei nihku olemasolev 2+2

sõiduradadega peatee müratundlikele objektidele lähemale,

kuid projektiga muudetakse vähesel määral Kanama

viadukti pealeja mahasõitude asukohti.“

 „Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu

eluhoone kaitseks (eluhoone hinnanguline asukoht peatee

kilomeetripunkti 18,4 joonel) on soovituslik rajada

müratõkkesein pikkusega ca 135 m ning minimaalse

kõrgusega teepinnast (katte servas) 3,5 m. Müratõke on

täiendavalt soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud

(km 18,5 Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke)

müratõkkeseinaga.“

 „Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel

tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele.

Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et

valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid

valgustid olema ka optimaalse võimsusega.“

 „Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate

töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle

valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd

võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

3. Ehitusaegse valgustuse paigutusel arvestada

läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist.

Vajadusel näha ette leevendavaid meetmeid.

4. Häiringute leevendamiseks teavitada

piirkonna elanike müra- ja vibratsioonirikaste

tööde teostamisest.

Juhime tähelepanu, et käesolev ehitusloa

menetlus käsitleb ainult Kanama viadukti

ümberehitamist. Kanama liiklussõlme

ümberehitamise teedeehituslikule osale antakse

ehitusluba koos KMH vajalikkuse otsusega

eraldiseisvalt.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist:

 Tee ehitusloa eelnõus (lk 2) on välja toodud: „Võimalike

ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on

soovitatav müra ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada

päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis-

ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.“ Amet juhib tähelepanu, et ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

§ 3 toodud piirväärtuseid. Samuti ehitusmüra tasemed ei tohi

lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella

07.00-19.00.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate

elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist.

Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.  Häiringute

leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada

müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest.

Kristina Jaroševitš, vaneminspektor Põhja regionaalosakond

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Saue Vallavalitsus

-

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

2 Saku Vallavalitsus

3 Maa-amet

4 Kaitseministeerium 21.10.2024 kirjaga nr 12-1/24/391-2 (AK märkega

AvTS § 35 lg 1 p 6 (1) alusel) andis arvamuse

ehitusprojektile.

Kaitseministeeriumil vastuväiteid ega täiendavaid

ettepanekuid ehitusloa eelnõu dokumentide kohta ei

ole.

Paul Kunimägi, Riigikaitseliste ehitiste töövõime

juht

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal ei ole täiendavaid

ettepanekuid ehitusloa andmise ja KMH algatamata

jätmise kohta.

Arvestada tööprojekti koostamisel 21.10.2024 kirjas nr

12-1/24/391-2 esitatud ettepanekutega.

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud

ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise

projekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21004220 Tartu 2023

V e rs

io o n 2

4 .0

4 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 4

2 2 0

Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................... 9

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .............................................................9

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele ....................................... 12

4.2.1. Võõrliigid ............................................................................................................ 12

4.3. Mõju kultuuriväärtustele........................................................................................... 14

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................... 15

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus.............................................................. 17

4.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 22

4.7. Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 22

4.8. Avariiolukorrad .......................................................................................................... 22

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .................................................................. 23

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Kanama liiklussõlme (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,7-19,0) rekonstrueerimise projektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt „Kanama viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ käigus (detsember 2021; töö nr 21KK92).

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks projekti tehniline kirjeldus, eelprojekti joonised ning projekteerijalt saadud informatsioon seisuga 09.03.2023.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase kontuuriga).

Allikas: Maa-amet 2023

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tegemist on

„infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV

määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse ette tee

laiendamist uue sõiduraja lisandumise näol).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest..

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tun dlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 6

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks Kanama liiklussõlme

(T4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,7-19,0) rekonstrueerimise kavandamine.

Olemasoleva eritasandilise Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise käigus on projekteeritud 3 sõidurada, millest 1 on aeglasema kiirusrežiimiga ja ühendab rampe (3600 kN eriveosed).

Kavandatava tegevusega nähakse ette mõningal määral ka raadamist, kuna vastavalt ulukiuuringule 4 tuleb Kanama liiklussõlm piirata ulukitaraga. (Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga on eeldatav raadamise maht ~26 600 m 2).

Käesoleva projektiga nähakse ette müratõkkeseina rajamist Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks. Eluhoone jääb küll peateest (T4, eluhoone hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) mõnevõrra eemale, kuid kinnistu asub vahetult Pärnu maanteelt (Tallinna suunalt) Sauele suunduva tiheda liiklusega mahasõidutee ääres.

Sademeveed juhitakse projektiga kavandatavatelt teedelt ära põik - ja pikikalletega

haljasalale ning rajatavatesse kraavidesse, kust vesi valgub Kanama rampide vahele

kavandatud kogumistiikidesse. Lõplik sademevee lahendus selgub projekti järgnevates

etappides.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

4 T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu ulukiuuring. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr 21004220

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 8

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( Kanama

liiklussõlme rekonstrueerimise projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata

liiklussõlme läbivatel teedel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna tegemist on

olemasoleva liiklussõlmega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava

tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on

projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka

soodne mõju.

Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on eelnevalt juba hinnatud Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt „Kanama viadukti ja pealesõitude

rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ käigus (detsember 2021; töö

nr 21KK92).

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr

31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Harju maakonnas ning Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneering arvestas ka järgmise eraldi protsessina varem kehtestatud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringuga – „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“5.

Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ ning „Tehnilised võrgustikud“ kaar tide alusel jääb kavandatava tegevuse ala planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava riigitee koridori piiresse (vt joonis 4.1).

Maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja

5 Kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 10

möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Muuhulgas üldised tingimused maanteevõrgu arendamisel:

◼ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee - ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.

◼ Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme.

◼ Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog.

◼ Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine – näiteks Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada), Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine, Rannamõisa tee laiendamine kuni Tabasaluni.

◼ Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada viaduktide ja sildade seisukorda.

Projektiala asub Saue vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40. Üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetav riigitee koridori alal (vt joonis 4.2). (Üldplaneeringu joonisel märgitud „planeeritav tee“ (kaks rampi) on käesolevaks hetkeks realiseeritud.)

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus määrat letud eesmärkide ja suunistega.

Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardi ning Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele.

Kuna tegevus toimub transpordimaal, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala maakasutusele.

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 4.1 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamine“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punaste ringiga.

Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punaste ringiga.

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE JA ELUSLOODUSELE

Keskkonnaportaali andmetel jäävad kavandatavast tegevusest ca 260 m kaugusele metsaseadusega kaitstavad vääriselupaigad VEP nr.154109 ja VEP nr.154110 (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur, vt joonis 4.3). Kavandatava tegevusega ei ole vääriselupaikade alal ehitustegevusi ega raadamist ette nähtud.

Lähim looduskaitseseaduse alusel kaitstav objekt – Saue tammik (KLO1200455) jääb andmebaasi EELIS andmetel projektiga kavandatavast tegevusest ca 630 m kaugusele (vt joonis 4.3). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna loodusala (RAH0000530) jääb ca 10,5 km kaugusele ning ei asu samuti projekti mõjualas.

Kokkuvõttes, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus – olemasoleva viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitstavatele loodusobjektidele ega elusloodusele. Käesoleva projektiga nähakse ette Kanama liiklussõlme tarastamist ning loomastiku suunamist rajatavatele ulukite läbipääsudele vastavalt T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu ulukiuuringule (Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr 21004220). 6 Selle tulemusena väheneb oht loomade teele sattumiseks ja hukkumiseks. (Ulukite läbipääsud rajatakse Vääna jõele km 15,9, km 17,0 ja km 20,7−21,5, kõik need asukohad jäävad käesoleva projekti (ja käesoleva eelhinnangu) ulatusest välja.)

Kanama sõlme tarastamise tõttu on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga on eeldatav raadamise maht ~26 600 m2. Kui see ka projekti edasistes etappides mõnevõrra täpsustub, jääb see igal juhul oluliselt alla 100 hektari, seega ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.

4.2.1. VÕÕRLIIGID

Kavandatav tegevus jääb andmebaasi EELIS andmetel sosnovski karuputke koloonia alale (HA644, vt joonis 4.3). Lisaks jääb kavandava tegevuse vahetusse lähedusse (2 m kaugusele) sosnovski karuputke koloonia HJR308. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline karuputke taimi mitte lihtsalt maha niita, vaid tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel ka selle teadlik ümberpaigutamine.

Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud Transpordiametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:

Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.

Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

6 Käesoleva projektiala jääb T4 Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel km 17,7-19, 0 vahemikku ning rajatavad uued ulukite läbipääsud ei kuulu antud Kanama liiklussõlme rekonstrueerimisel tehtavate tööde loetellu.

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.

Enne tööde algust tuleb võtta Keskkonnaametiga ühendust ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide ning võõrliikide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 14

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis – arheoloogiamälestis Kultusekivi (registri kood 18954) ca 45 m kaugusele. Antud mälestistele on moodustatud ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb osaliselt projektialale (vt joonis 4.4).

Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1).

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kirjeldatud tingimuste järgimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kultuurimälestistele.

Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri objekt – Saue vallamaja ca 370 m kaugusele, asula keskele (vt joonis 4.4) ja mõju sellele puudub.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 15

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0052172 jääb ca 40 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus hooldusala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni (vt joonis 4.5). Kavandatav tegevus ei ulatu ka teiste puurkaevude sanitaarkaitse- ega hooldusaladele.

Kavandatav tegevus ristub Rõõmu kraaviga (VEE1094517) ning antud vooluveekogu ei kuulu avalikult kasutatavat veekogude nimistusse. Rõõmu kraavile ei ole kehtestatud veekaitselisi piiranguvööndeid. Kraavil ei ole looduskaitselist väärtust ning kraav on kasutusel sademevee eesvooluna.

Sademeveed juhitakse projektiga kavandatavatelt teedelt ära põik - ja pikikalletega haljasalale ning rajatavatesse kraavidesse, kust ves i valgub Kanama rampide vahele kavandatud kogumistiikidesse. Lõplik sademevee lahendus selgub projekti järgnevates etappides.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas7.

Kuna liiklussagedus 8 käesoleva projekti alal on võrreldav eelnevas lõigus nimetatud suurustega, tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, vi ibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Käesolevas eelprojekti etapis on kavandatud kirjeldatud soovitustega võimaluste piires arvestada, projektiga nähakse ette ka kahe viibetiigi rajamist Kanama liiklussõlme rampide vahelisele alale. Lõplik ja detailsem lahendus selgub edasistes projekteerimise etappides. Aga kui ülal kirjeldatud soovitustega arvestada, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist sademevee ära juhtimisel teelt.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 8 Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringule prognoositakse projektialal olevale põhimaanteele (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla) 2045. aasta liiklussageduseks 23 700 sõidukit ööpäevas ja kogu projektiala liikluse hulga prognoos sõlmes on 47 193 autot ööpäevas.

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS

Kavandatava tegevuse (Kanama liiklussõlme rekonstrueerimine) vahetus läheduses

paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning piirkonnas on juba ka

varasemalt rakendatud müratõkkemeetmeid (rajatud müratõkkeseinu) teele lähimate

eluhoonete kaitseks.

Olemasolevate müratõkkeseinte asukohad ja mõõtmed on järgmised (Transpordiameti andmete kohaselt):

◼ Km 17,6 – Varju müratõke: kõrgus teekattest 5,5 m, pikkus 130 m;

◼ Km 17,65 – Väljaotsa müratõke (Transpordiameti kinnitusel lähiajal ehitatav, seega käesoleva töö

raames käsitletav olemasoleva tõkkena): kõrgus teekattest 4,5 m, pikkus 165 m;

◼ Km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke (Tallinnast Sauele suunduva mahasõidutee ääres):

kõrgus teekattest 3,5 m, pikkus 230 m;

◼ Km 18,8 – Kanama-Meistri (Kanama 1 kinnistu kaitseks) müratõke: kõrgus teekattest 4,0 m, pikkus

105 m.

Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringu9 aruandele oli 2021.

aastal Kanama liiklussõlme piirkonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt liikluskoormus 18 672

sõidukit ööpäevas ning 2045. aastaks prognoositakse liiklussageduseks 23 700 sõidukit

ööpäevas.

Kavandatava tegevusega ei nihku olemasolev 2+2 sõiduradadega peatee müratundlikele

objektidele lähemale, kuid projektiga muudetakse vähesel määral Kanama viadukti peale-

ja mahasõitude asukohti.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide raames

koostati mürauuring 10 , mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii

ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile , sh

arvestati ka Tallinna ringtee liiklusmüraga ning peale- ja mahasõitudega).

Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtut i keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses esinevad müratasemed (enne

leevendusmeetmete rakendamist) on toodud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel Kanama liiklussõlme poolses lõigus (eluhooned on järjestatud alates põhjapoolsematest), piirväärtust ületavad või piirväärtusega samaväärsed olukorrad on toodud esile jämedama kirjaga

Nr

Asukoht (km)

(p – teest paremal, v – teest vasakul)

Kinnistu

aadress

Katastriüksuse number

2025 2045

Ld 11 Ln 12 Ld Ln

1 17,63p Väljaotsa tn 5 72501:001:0308 62 54 63 55

2 17,68p Väljaotsa tn 9 72801:001:0171 59 51 60 51

3 17,7p Ilumetsa 72703:001:0082 61 54 62 54

9 Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamise liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, Töö nr T171-2022 10 Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine. Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220 11

Ld - müra hinnatud tase päeval (7.00–23.00), dB

12 Ln - müra hinnatud tase öösel (23.00–7.00), dB

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 18

Nr

Asukoht (km)

(p – teest paremal, v – teest vasakul)

Kinnistu

aadress

Katastriüksuse number

2025 2045

Ld 11 Ln 12 Ld Ln

4 17,75v Vidriku tee 15 71801:003:0600 56 48 57 49

5 17,77p Segu tn 15 72703:001:0474 54 48 55 48

6 17,78p Segu tn 17 72703:001:0475 54 47 54 47

7 17,81p Segu tn 19 72703:001:0476 56 49 57 50

8 17,83p Väljaotsa tn 8 72501:001:0586 56 49 57 49

9 17,84p Segu tn 23 72703:001:0478 57 50 58 51

10 17,85p Uusaru põik 4 72703:001:0351 57 49 58 50

11 17,86p Uusaru tn 8 72703:001:0349 60 53 61 53

12 17,9p Uusaru põik 1 72703:001:0058 59 52 59 52

13 17,98p Uusaru tn 12 72703:001:0061 56 49 56 49

14 18,01p Uusaru tn 14 72703:001:0062 57 50 58 51

15 18,03p Uusaru tn 16 72703:001:0316 58 52 59 53

16 18,08p Uusaru tn 18 72703:001:0323 59 53 60 53

17 18,3p Tule tn 41 72703:001:0623 61 55 62 56

18 18,4p Tule tn 43 72703:001:2010 66 59 67 60

19 18,4v Kanama tee 15 71801:003:0057 61 55 62 55

20 18,51p Kohvi tn 2 72801:003:0040 61 55 62 55

21 18,55p Kakao tn 1 72801:003:0160 61 55 62 56

22 18,62v Kanama tee 11 // Hõbekuuse 71801:003:0013 59 53 60 54

23 18,79v Kanama tee 1 71801:003:0120 61 54 62 55

24 18,8v Kanama tee 7 71801:003:0070 57 51 58 52

25 18,88p Kanama 72703:002:0070 60 54 61 54

26 18,9v Kanama tee 4 71801:003:0246 61 55 62 56

27 18,95v Kanama tee 6 71801:003:0528 61 55 62 56

28 19,09p Veere* 72703:002:0172 64 57 65 58

*hetkel elamumaa sihtotstarbega Veere kinnistu on Saue valla üldplaneeringu kohaselt määratud perspektiivseks ärimaaks, üldplaneeringu realiseerimise korral ei ole müra vähendamise meetmed vajalikud

Vastavalt arvutustulemustele võib projektiala lähiümbruses (Kanama liiklussõlme piirkond) ehitusjärgses olukorras (2025. a) esineda II kategooria müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB) ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 1 eluhoone puhul (Tule tn 43). Perspektiivses olukorras (2045. a) samuti sama 1 eluhoone (Tule tn 43) puhul. (Perspektiivses olukorras võib päeval 65 dB taset prognoosida lisaks Veere kinnistul, aga Veere kinnistu osas on arvestatud Saue valla üldplaneeringuga, mille kohaselt nähakse perspektiivis kinnistu juhtotstarbe muutmist ärimaaks. Kuna ehitusjärgses olukorras vastab müratase normtasemetele, siis käesoleva projektiga Veere kinnistu kaitseks müratõkkeseina ei rajata.)

Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks (eluhoone hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) . Eluhoone jääb küll peateest (T4) mõnevõrra eemale, kuid kinnistu asub vahetult Pärnu maanteelt (Tallinna suunalt) Sauele suunduva tiheda liiklusega mahasõidutee ääres. Eluhoone teepoolsel

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

fassaadil on nii ehitusjärgses (2025) kui ka perspektiivses (2045) o lukorras ületatud teepoolse külje piirväärtus 65 dB. Soovituslik Tule tn 43 müratõkkeseina pikkus on ca 135 m ning soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast (katte servas) 3,5 m. Müratõke on soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud (km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke) müratõkkeseinaga.

Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m kõrgusel maapinnast) Tule tn 43 kinnistul asuva eluhoone juures vähendada 9…10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures (ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse).

Joonistel 4.6 ja 4.7 on esitatud väljavõtted mürakaartidest (vastavalt perspektiivne

2045. a olukord päeval ilma müratõkkemeetmeid rakendamata ja müratõkkemeetmete

rakendamise korral). Joonisel 4.7 on näha ka mürauuringu raames välja pakutud

leevendusmeetmete ehk müratõkkeseinte asukohad (käesoleva, Kanama sõlme projekti

kontekstis/mahus ala tähistusega A).

Lisaks võib välja tuua, et Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi

mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (rohkem kui 3

miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset. Projekteeritava tee

valmimise järgselt kuulub uuringuobjektide hulka kindlasti kogu Tallinn – Pärnu – Ikla tee

vaadeldav teelõik. Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse vajadusel

täiendavate müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust ning meetmed nähakse

vajadusel (lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust liiklussagedusest) ette

maanteede müra vähendamise tegevuskava raames.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 20

Joonis 4.6 Perspektiivse olukorra (2045. a) mürakaart päeval ilma mürakaitsemeetmeid rakendamata (väljavõte Hendrikson & Ko OÜ tööst nr 21004220), A – Tule tn 43 kinnistu, B – Veere kinnistu

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

Joonis 4.7 Perspektiivse olukorra (2045. a) mürakaart päeval mürakaitsemeetmete rakendamise korral (väljavõte Hendrikson & Ko OÜ tööst nr 21004220), A – Tule tn 43 kinnistu, B – Veere kinnistu (käesoleva projektiga Veere kinnistu kaitseks müratõkkeseina ei rajata , põhjendus lisatud käesoleva peatüki tekstis)

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 22

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajaval e objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla 13 jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 23

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti

keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest.

Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju

hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele

ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4.3, ptk 4.2) juures tuleks

vältida karuputke leviku soodustamist. Järgida Keskkonnaameti 21.11.2017 kirjas

nr 7-9/17/6992 andnud soovitusi:

o Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada

tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia

täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse

riigimaal).

o Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti

spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega

pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada

Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida

karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse..

◼ Enne tööde algust tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ning leppida kokku

täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

◼ Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal (vt joonis 4.4, ptk 4.3) peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1).

◼ Pinnasetöödel projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk 4.3).

◼ Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suur, tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi,

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 24

nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete

tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal.

Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest

kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada .

◼ Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks (eluhoone

hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) on soovituslik rajada

müratõkkesein pikkusega ca 135 m ning minimaalse kõrgusega teepinnast (katte servas) 3,5 m. Müratõke on täiendavalt soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud (km 18,5 – Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke) müratõkkeseinaga. (Vt täpsemalt: Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine . Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220)

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata

üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid

valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti

peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla14 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 25

eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

Põhjakõrgus 36.20

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K 2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

37.33

37.38

37.28

37.23

37.16

37.12

37.08

37.03

36.99

36.94

36.90

36.85

36.81

36.77

37.42

37.46

37.50

37.54

37.58

37.62

37.38

36.22

36.12

36.21

36.16

36.12

36.08

36.04

Pi pe - ( 8)

DN 50 0; L= 14 .6 m

Hs v= 36 .7 5; Hv v= 36 .6 0

1:1.5

1:1.5

1: 2. 0

1: 2. 0

1:1.5

1: 2. 0

1:2.0

1:1.5

952 951

951

3.5 3.5

7.6

3.5 3.5

6.9

3.5 3.5

7.4

3.5 3.5

R50.0

4.8

3. 5

3. 5

3. 5

2. 8 3

.5 3.

5 3.

5

3. 5

R70.0

R210.0

R210.07.0

7.0

7.2

7.0

7.0

3.5 3.5

4.4

0.51.25

0.5 1.25

1.25 2.5

1.251.0

1.01.25

2.5 1.25

0.5 1.25

1.25

0.50

1.25 0.6

1.25 1.0

4.8

1.01.25

0.51.25 1.

0 1.

251. 5

1. 0

1. 3

1. 5

1.0

3.0

1.0

911 911

911

911

911

911 911

911

911

916

912

912

911

924

951

952

911 a

911 a

921

911 a921911

a

911

911

911

911

911 a

911 a

921

911 a

911 a

921

911

911 924

952 951

952 951

952 951

952 951

951

952

951 952

952 951

951

95 2

95 1

95 1

95 2

95 1

95 1

95 2

95 1

95 1

924 911

921 911a

911a 921

924

911

921

911a

911a

911

921

924

912

916 911

911

951

952

951

952

951

952

952 951

952 951

912

911

911 a

911 a

921

924

912

95 2

95 1

95 1

952 951

952 951

951

911

912

912

912

111

121

134

113

114

142

Koordinaadinaadid L- EST 97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis

Riia 142, 50411 Tartu E-post: [email protected] https://www.grk.fi/

GRK Eesti AS

Registrikood: 12579850 MTR-i reg. nr. EEP004560

Joonise nimi

Asukoht Kanama liiklussõlm

Looduskaitsealad

KORRALDUS

01.11.2024 nr 1.1-3/24/819

Tee ehitusloa andmine riigitee 11 km 29,963

Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 08.10.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee

km 29,963 asuva Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

101 lõike 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev teerajatis paikneb transpordimaa kinnisasjadel

(katastritunnusega 72703:001:0035; 72703:001:0021; 72703:001:0012; 72703:001:0018 ja

72703:001:0015) Harju maakonnas Laagri alevikus Saue vallas.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr P24015_PP_TS01 „Riigitee nr 11

Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama

viadukt“ (edaspidi Projekt). Viadukti ehitustööde teostamine on kavandatud 2024-2025.a.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.05.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/pH81kUCgJFwGg2s

Projekti peamiseks eesmärgiks on Kanama viadukti kandevõime tõstmine ja ohutuse

parandamine. Projektiga on lahendatud riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56)

ümberehitamine olemasolevas asukohas paarisviaduktiks.

Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Teemaplaneeringus on

määratud Kanama liiklussõlme, sh viadukti paiknemine olemasolevas asukohas. Rajatise

ümberehitamise tehniline lahendus on täpsustatud ehitusprojektiga.

Kanama liiklussõlme ümberehitamise teedeehituslikule osale antakse ehitusluba koos KMH

vajalikkuse otsusega eraldiseisvalt.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub rajatise

laius ja kandevõime. Olemasolev 20,8 m laiune viadukt ehitatakse ümber 2+2 sõidurajaga maantee

ja kiirusemuuteradade ristlõikele vastavaks paarisviaduktiks (rajatise laius 13,7m+13,7m).

Rajatise kandevõime on kavandatud vastavaks koormusmudelile EVS-EN 1991-2:2007 (KM1,

KM3, 3600kN) ja STANAG 2021 (MLC 150).

Kanama viadukti ümberehitamine on käsitletud 2023.a. koostatud Kanama liiklussõlme

rekonstrueerimise eelprojektiga kavandatud tegevuse eelhinnangus (lisa 3). Eelhinnangu

tulemusena leiti, et kavandatava tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Peale eelhinnangu koostamist on viadukti ehitusalale lisandunud looduskaitselised piirangud -

katastriüksustele 72703:001:0035 ja 72703:001:0012 on 22.03.2024 kannetega märgitud III

kaitsekategooria taimeliikide halli käpa (Orchis militaris) ja suure käopõlle (Listera ovata)

leiukohad. Seoses asjaoluga, et kaitsealuste liikide leiukohad ulatuvad rajatiste ehitamiseks

kavandatud maa-alale (vt joonis 4), küsis Transpordiamet 22.08.2024 kirjaga nr 8-5/24/14521-1

Keskkonnaameti seisukohta kavandatava tegevusele. Keskkonnaameti edastas 06.09.2024 kirjaga

nr 6-2/24/17575-2 seisukoha: „Keskkonnaamet märgib, et alal paiknevad III kaitsekategooriasse

kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata;

KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas. Mõlemad liigid on viimase ohustatuse hinnangu järgi soodsas

seisundis. Skeemil on näidatud, et masinliikumisalad ehitusel ja sademevee kogumise tiigi

rajamisel jääb suurem osa kaitsealuste taimede kasvukohast alles. Tähtis on, et antud puutumata

alale midagi ei kavandataks ega ladustataks, siis enamus kaitsealuste liikide kasvuala jääb alles ja

seega säilib eeldatavalt nende populatsioon asukohas.“ Arvestades eeltooduga, on lisatud

ehitusloale järgnev kõrvaltingimus: „Ehitustegevuse alal paiknevad III kaitsekategooriasse

kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur käopõll (Listera ovata;

KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas. Ehitustööde teostamisel mitte kavandada ehitustegevust ja materjali

ladustamist väljaspool korralduse lisa 4 joonisel toodud rajatiste ehitamiseks ja ehitustehnika

liikumiseks vajalikku maa-ala, et tagada katastriüksusel tunnusega 72703:001:0012 kaitsealuste

liikide kasvuala säilimine.“

3

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Terviseamet, Kaitseministeerium, Saue Vallavalitsus ja Saku Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste

seisukohad koos Transpordiameti otsustega on esitatud korralduse lisas 2.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või

arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada

(alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamiseks

vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata töö nr P24015_PP_TS01 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti

ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojekt. Kanama viadukt“ ehitusprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse

lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas

tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei

4

kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Kanama viadukti tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang;

4. Kanama LS ehitusalal III kat liigid.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus