Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

05.11. 2024

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „järelevalve“ sõnadega „ja

haldusjärelevalve“;

2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Korraldatud jäätmeveo ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning

kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise

ja kõrvaldamise tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva

seaduse erisusi.“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Korraldatud jäätmeveo tellimisele, välja arvatud saared või väikesaared, võib kohaldada

riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut, kui hankemenetlus on lõppenud riigihangete seaduse §

73 lõike 3 punktide 2–5 alusel.“;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse

erisusi.“;

5) paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava

järelevalve“;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmisel antakse kohaliku

omavalitsuse üksusele toetust jäätmehoolduse arendamise kulude osaliseks katmiseks, kui

riigieelarve seda võimaldab.

(5) Toetuse andmise aluseks võetakse Keskkonnaagentuuri aruanne kohaliku omavalitsuse

üksuse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise kohta, mis avaldatakse igal aastal

hiljemalt 1. aprilliks Keskkonnaagentuuri veebilehel.“;

7) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada

toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt

andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel

kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.“;

8) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„(15) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid

ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed

2

probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud

kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(16) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja

esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja

probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.“;

9) paragrahvi 269 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine

jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate

ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab laiendatud tootjavastutusega

seonduvaid tootja kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 117 lõikes 21 sätestatud

kohustust.“;

10) paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „ringlussevõtu“ sõnadega „ja § 1363 lõikes

5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise“;

11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.“;

12) paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 31 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „lõigetes 3 ja 4“

tekstiosaga „ja pakendiseaduse §-s 15“;

14) paragrahvi 31 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „kohaselt“ tekstiosaga „lähtudes

piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest,

asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast“;

15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korraldus peab tagama, et liigiti kogumine on

jäätmevaldajale võimalikult mugav ja motiveeriv.“;

16) paragrahvi 42täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekava võib olla kohaliku omavalitsuse

üksuse volikogu kehtestatud muu õigusakti osa.“;

17) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna “kaupa“ sõnadega „, sealhulgas

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist igal aastal,“;

18) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse

jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustust, käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel

erandite tegemise vajadust ning § 31 lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid.“;

19) paragrahvi 42 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „rahastamist“ tekstiosaga „ning

jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, selle kogumise eesmärki ja

arveldamise korraldust“;

20) paragrahvi 42 lõike 3 punktid 13 ja 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks

sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja

3

ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise

piiramiseks võetud meetmeid;

14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele

üleandmise kava, sealhulgas pakendijäätmete avalikku kogumissüsteemi müügikohtade

juures;“;

21) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava;

18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.“;

22) paragrahvi 44 lõikes 4asendatakse arv „3“ arvuga „31“;

23) paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises

tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud

laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustustega.“;

25) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS JA

JÄÄTMEHOOLDUSKULUD“;

26) paragrahvi 66täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu korraldatakse selliselt, et

jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse

üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on

kohaliku omavalitsuse üksusel.

(13) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 12 märgitud tasu kogumise korraldada kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku

omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all

oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel.

(14) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arve, milles

ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale

korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel.“;

27) paragrahvi 66 lõike 2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige

prügi ehk segaolmejäätmete, biojäätmete ja olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete

kogumise ja veo.“;

28) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Liigiti kogutud jäätmete üleandmise kulu on vähemalt kolm korda väiksem kui vastav tasu

segaolmejäätmete ja valesti liigitatud jäätmete üleandmisel.“;

29) paragrahvi 66 lõikes 6 asendatakse sõna „kogusest“ tekstiosaga „mahust või kaalust“;

4

30) seadust täiendatakse §-ga 661järgmises sõnastuses:

„§ 661. Jäätmehoolduskulude kehtestamise lähtealused, rakendamise eesmärk ja

kasutamise põhialused

(1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks, § 1363 lõigetes

1 ja 2 sätestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude ja § 1363 lõikes 5 sätestatud jäätmete liigiti

kogumise sihtarvu saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kehtestada

jäätmevaldajale jäätmehoolduskulude kandmise kohustus.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

kohustuse, korraldatakse § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava

ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus ning

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohaliku

omavalitsuse üksusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra

kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnavolikogu määrusega.

(4) Jäätmehoolduskulud kannab korraldatud jäätmeveoga liitunud ja liitumisest vabastatud

jäätmevaldaja proportsionaalselt jäätmehoolduse teenuse tarbimise mahu ja jäätmeveo kaudu

üleantud jäätmete kogusega.

(5) Valla- või linnavalitsusel on õigus anda jäätmehoolduskulude kandmisel soodustusi ja

vabastusi volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(6) Jäätmehoolduskulud on lõikes 7 nimetatud vajalikud püsikulud, millele lisatakse

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokulu ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmete, välja arvatud pakendijäätmed, käitluskulu.

(7) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise

sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks vajalikud püsikulud on:

1) kogumisvahenditega ja kogumispunktidega seotud kulud;

2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud

kulud;

3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud;

4) jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sealhulgas

jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud;

5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud;

6) jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise kulud;

7) jäätmeteemalise teavituse ja nõustamise kulud;

8) jäätmeseaduse nõuete täitmise järelevalve kulud;

9) muud kulud, mille eesmärk on parandada jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti

kogumise ja taaskasutamise sihtarve.

(8) Jäätmehoolduse arendamise, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise sihtarvu ning

taaskasutamise sihtarvu saavutamise kulude sisse ei arvata:

1) õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele määratud sunniraha või rahatrahvi;

2) kulu ulatuses, milles riik on maksnud kohaliku omavalitsuse üksusele toetust, mida kohaliku

omavalitsuse üksus riigile ei hüvita;

3) muid kulusid, mis ei ole vajalikud jäätmehoolduse arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti

kogumise sihtarvu ning taaskasutamise sihtarvu saavutamise kohustuste täitmiseks.

5

(9) Jäätmehoolduskulud peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse osutamise kuludega ja

lähtuma kuluefektiivsusest.

(10) Jäätmehoolduskulude katteks kogutud raha kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja raha ülekandmine teistesse valdkondadesse on keelatud.

Kohaliku omavalitsuse üksus tagab oma tegevusaladel kulude lahususe ja see peab kajastuma

tema raamatupidamises eraldi tulude, kulude ja vara arvestuses.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduskulude suurus on kuni 100%

jäätmevaldajale esitatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuludest.

(12) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva seaduse § 69 lõike 4 alusel vabastatud

jäätmevaldaja jäätmehoolduskulude suurus, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7

nimetatud kulusid, on kuni 3 eurot ühes kalendrikuus ja see ei või jäätmevaldaja jaoks edaspidi

tõusta rohkem kui 10% aastas eelmise aasta arvutamise aluseks olevast summast.

(13) Jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele, kellele korraldatud jäätmeveo teenust osutati,

esitatakse arveldamiseks vajalike andmetega arve, millel on eraldi välja toodud:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse arendamise kulu;

2) veoteenuse, sealhulgas eraldi pakendite veoteenuse kulu;

3) käitlusteenuse kulu;

4) kogumisvahenditega seotud kulu;

5) soodustus;

6) muud teenused.

(14) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab igal aastal aruande jäätmehoolduskulude määramise

ja rakendamise kohta eelmisel kalendriaastal ning selles antakse hinnang kulu:

1) rakendamise vabastuste ja soodustuste õigsuse kohta – hinnates, kas need on põhjendatud;

2) kulutõhususe rakendamise kohta – hinnates, kas kulud on kooskõlas teenuse osutamise

kuludega;

3) määramise arvutamise nõuete täitmise kohta – hinnates, kas kulu suurus on arvutamise

nõuetega kooskõlas;

4) jaotumise kohta kõigi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 loetletud kulukomponentide vahel;

5) kasutamise kohta – hinnates, kas kulu on kasutatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

eesmärgil.

(15) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab oma ametlikul veebilehel käesoleva paragrahvi

lõikes 14 nimetatud aruande iga aasta esimeses kvartalis.

(16) Jäätmehoolduskulude kogumise korraldamise tagab kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil valla- või linnavalitsus.

(17) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmehoolduskulude kogumise korraldada kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud koostöövormide kaudu teiste kohaliku

omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all

oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel.

(18) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja käesoleva

paragrahvi lõikes 13 nimetatud andmetega arve, milles ettenähtud summa tasutakse kohaliku

omavalitsuse üksusele, esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse

osutaja kaudu halduslepingu alusel.“;

6

31) paragrahvi 67 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus

iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku

omavalitsuse üksustega riigihangete seadusest sätestatud, arvestades käesoleva seaduse

erisusi.“;

32) paragrahvi 67 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksuste liit“

tekstiosaga „või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat

äriühingut“;

33) paragrahvi 67 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks

riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades

käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks

määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused:

1) veopiirkond;

2) veetavad jäätmeliigid;

3) eeldatavad jäätmekogused;

4) jäätmekäitluskoht või -kohad ja vajaduse korral pakendijäätmete vaheladustuskoht või

kohad;

5) hankelepingu kestus;

6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;

7) jäätmeveoga seotud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja lisateenused, mis on

otseselt jäätmeveoga seotud ja peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo kuludes;

8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv

mitme korteriga elamutes;

9) kui halduslepinguga antakse üle ka jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise

ülesanne, siis klienditeeninduse aluspõhimõtted;

10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.“;

34) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole üldjuhul

suurem kui 100 000.“;

35) paragrahvi 69 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud jäätmekäitluskohad, kus

keskkonnakaitseloa alusel käideldakse segaolmejäätmeid.“;

36) paragrahvi 69 lõiked 43, 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete

taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud laiendatud

tootjavastutusega seonduvate tootja kohustustega.;“

38) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete, välja arvatud

pakendijäätmed, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus

iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete

seaduse kohaselt.

(12) Eraldi hankeleping sõlmitakse bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga.

7

(13) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ning vastama

käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(14) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või

kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.“;

39) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmeliikide“ tekstiosaga „kokku kogutud jäätmete“;

40) paragrahvi 71 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „olmejäätmed“ sõnaga

„segaolmejäätmed“ vastavas käändes;

41) paragrahvi 71 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „jäätmete kogumiskoha või -kohad,

kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada,

sealhulgas annab“;

42) paragrahvi 71 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „hajaasustusalal“ tekstiosaga „, kus

on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel“;

43) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) suurjäätmete kogumise korralduse.“;

44) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Jäätmevaldajate registri eesmärk on tagada andmed jäätmehoolduse korraldamiseks,

jäätmehoolduse teabe avalikustamiseks ja seotud andmekogudega andmete vahetamiseks.“;

45) paragrahvi 711 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud

andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida.“;

46) paragrahvi 711 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Jäätmevaldajate registri minimaalse andmekoosseisu ning andmehalduse ja -vahetuse

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

47) seadust täiendatakse §-ga 712 järgmises sõnastuses:

„§ 712. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada jäätmehoolduse korraldamiseks

ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621–623 sätestatut käesolevast seadusest

tulenevate erisustega.

(2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel võivad kohalikud omavalitsuse üksused üle

anda halduslepinguga jäätmevaldajate nõustamise ja teavituse kohustuse täitmise kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koostööorganile või

omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule

või sihtasutusele.“;

48) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja

jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks

8

esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt

koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“;

49) paragrahvi 85 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja

jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle

jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata

jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“;

50) paragrahvi 941 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) loa omaja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle jäätmeloaga seotud jäätmearuande

või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav;“;

51) paragrahvi 9811 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) registreeringu taotleja on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata jäätmearuande või on jätnud

korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.“;

52) paragrahvi 9815 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) registreeritud isik on jätnud korduvalt tähtajaks esitamata selle registreeringuga seotud

jäätmekäitluskoha jäätmearuande või on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui

saatekiri on nõutav.“;

53) paragrahvi 116 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõna „ohtlike“;

54) paragrahvi 117 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „üks kord aastas“ tekstiosaga

„vähemalt üks kord kuus“;

55) paragrahvi 117 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:

1) jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav;

2) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;

3) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja;

4) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud jäätmevedaja;

5) keskkonnakompleksluba omav isik, kelle jäätmealast tegevust keskkonnakompleksloaga ei

reguleerita.“;

56) paragrahvi 117 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

57) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

„§ 1171. Jäätmeveo saatekiri

(1) Iga jäätmeveose kohta esitab jäätmete vedaja, üleandja või vastuvõtja enne veo algust

keskkonnaotsuste infosüsteemis jäätmeveo saatekirja.

(2) Jäätmeveo saatekiri tuleb esitada ka ettevõtte enda tegevuskohtade vahelisel jäätmeveol.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes

kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja

päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamisel.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei ole täidetud, tuleb saatekiri esitada

jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist.

9

(5) Jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja

registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

58) Seadust täiendatakse §-ga 1172 järgmises sõnastuses:

„§ 1172. Statistikatööd

Jäätmestatistilisi statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.“;

59) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11. peatükk

RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE“;

60) seadust täiendatakse §-dega 1197–1199 järgmises sõnastuses:

„§ 1197. Haldusjärelevalve

(1) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehooldusega seotud kohustuste täitmise õiguspärasuse üle

teostab Keskkonnaamet (edaspidi haldusjärelevalve teostaja).

(2) Haldusjärelevalve eesmärk on tagada jäätmehoolduse korraldamine, eelkõige olmejäätmete

liigiti kogumise sihtarvu saavutamine ning jäätmehoolduse kvaliteet ja tulemuslikkus.

§ 1198. Haldusjärelevalve teostaja pädevus

(1) Haldusjärelevalve teostaja pädevuses on kontrollida käesoleva seadusega ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele seatud kohustuste täitmist, eelkõige

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist.

(2) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:

1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel

on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud,

saada nendest ärakirju;

2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi;

3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud

sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta;

4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks;

5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5

sätestatud sihtarvu täitmata jätmise korral.

(3) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohalike omavalitsusüksuste hulgast

käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel.

§ 1199. Ettekirjutus

(1) Ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet:

1) isik, kellele ettekirjutus on suunatud;

2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele;

3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;

4) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha;

10

7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole talle ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses

märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Haldusjärelevalve

teostaja esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sunniraha tasumise nõude ja määrab selles

tasumise tähtaja.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud

korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.“;

61) paragrahv 1204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1204. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata või jäätmeveo saatekirja nõudeid

rikkudes

(1) Ohtlike jäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui saatekiri on nõutav, või

jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni

200 000 eurot.

(3) Tavajäätmete jäätmeveo saatekirjata vedamise eest, kui saatekiri on nõutav, või jäätmeveo

saatekirja nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni

100 000 eurot.“;

62) paragrahv 1363 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1363. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvud“;

63) paragrahvi 1363 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab 2026. aastal vähemalt 66 protsendi oma territooriumil

kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Kohustus suureneb igal järgmisel

aastal 1 protsendi võrra eelmise aasta aluseks olevast määrast kuni 75 protsendini 2035. aastal.“;

64) paragrahvi 13613 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva

seaduse §-s 42 sätestatuga kooskõlla jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue

kehtestamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“;

65) seadust täiendatakse§-ga 13618 järgmises sõnastuses:

„§ 13618. Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine

Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse

kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest

arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“;

66) seadust täiendatakse§-ga 13619 järgmises sõnastuses:

„§ 13619. Jäätmeveo korraldamise muudatuse rakendamine

11

Käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatut rakendab kohaliku omavalitsuse üksus uuest

korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“;

67) Seadust täiendatakse§-ga 13620 järgmises sõnastuses:

„§ 13620. Haldusjärelevalvest tuleneva sunniraha rakendamine

Käesoleva seaduse § 1199 lõikes 3 nimetatud sunniraha rakendatakse alates 2030. aasta

1. jaanuarist.“.

§ 2. Pakendiseaduse muutmine

Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega „kohaliku

omavalitsuse üksus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:

„(34) Monomaterjalist pakend on pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses ühest

materjalist.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 54 järgmises sõnastuses:

„§ 54. Pakendijäätmete vaheladustuskoht

Pakendijäätmete vaheladustuskoht on jäätmeseaduse § 19 tähenduses tehniliselt varustatud

jäätmekäitluskoht, kus antakse korraldatud jäätmeveoga kogutud pakendijäätmed üle

taaskasutusorganisatsioonile.“;

4) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt

tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise, on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne korraldada

kokku kogutud pakendijäätmete taaskasutamine.“;

5) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja

pakenditest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste

kulud.“;

6) paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Müügipakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise

korraldamiseks on pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu

taaskasutusorganisatsiooniga.

(22) Tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa

tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.“;

7) paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „transportimisel“ tekstiosaga

„, arvestades käesoleva seaduse § 15 lõikes 11 sätestatut,“;

8) paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „keeldunud“ tekstiosaga „või kulu tuleneb

käesoleva seaduse §-st 151.“;

9) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

12

„§ 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel

ja taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotus“;

10) paragrahvi 15täiendatakse lõigetega 3–13 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt.

(4) Tiheasustusalal kogutakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmed tekkekohalt eraldi

mahutitesse järgmiselt:

1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega;

2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega.

(5) Väljaspool tiheasustusala korraldatakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kogumine tekkekohalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil vähemalt korteriühistute

juures.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kogumise avalikus ruumis tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala korraldatud jäätmeveo

raames, arvestades jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud pakendite ja

pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava

ning pakendijäätmete terviklikku kogumissüsteemi.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kokku kogumisel korraldatud jäätmeveo raames ei tohi takistada pakendiettevõtjal ja

taaskasutusorganisatsioonil kohustuste täitmist, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud

taaskasutamise sihtarvude saavutamist.

(8) Kokku kogutud pakendijäätmed antakse enne käitlustoiminguid üle

taaskasutusorganisatsioonidele proportsionaalselt nende turuosadega.

(9) Kokku kogutud pakendijäätmete üleandmise koht lepitakse kohaliku omavalitsuse üksuse

ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kirjalikult kokku enne korraldatud jäätmeveo korraldamist.

Pakendijäätmete üleandmise kohas peab olema tagatud arvestuse pidamine sissetulevate ja

taaskasutusorganisatsioonile üleantavate pakendijäätmete üle. Pakendijäätmete üleandmine

võib toimuda selleks ettevalmistatud vaheladustuskohas.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kokkulepet ei saavutata, määrab

pakendijäätmete üleandmise koha või vaheladustuskoha ning pakendijäätmete jagunemise

proportsionaalselt taaskasutusorganisatsiooni turuosaga kohaliku omavalitsuse üksus.

(11) Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25

eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kulu suuruse võib valdkonna eest vastutav

minister üle vaadata iga viie aasta tagant nimetatud nõude rakendumisest ja teha ettepaneku

selle korrigeerimiseks.

(13) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada jäätmevaldaja teavitamine olmes

tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise korraldamisest ja liigiti kogumise

nõuetest.“;

13

11) seadust täiendatakse §-ga 151järgmises sõnastuses:

„§ 151. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja

taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotus

(1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud vaheladustuskoha tagab ja vaheladustusega seotud

kulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Taaskasutusorganisatsioonid võivad tagada ühise

vaheladustuskoha.

(2) Taaskasutusorganisatsioonil tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel kilomeetrihinna alusel,

arvestades taaskasutusorganisatsiooniga varem kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise

koha asukohta.

(3) Taaskasutusorganisatsioon hüvitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud kohaliku

omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus.“;

12) paragrahvi 16pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel,

kogumisel ja taaskasutamisel“;

13) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „taaskasutusorganisatsioonile“ tekstiosaga

„ega ole kohustatud seda tegema käesoleva seaduse § 121 lõike 21 kohaselt“;

14) paragrahvi 16täiendatakse lõigetega 7–12 järgmises sõnastuses:

„(7) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot

jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.

(8) Pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid

plasttooteid, jagab teavet nende toodetega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu

kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale.

(9) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks

postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud

lõppkasutajat ja tarbijat teavitama tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast.

(10) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks

postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib

korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta

tagastamise, teatades sellisest võimalusest lõppkasutajale ja tarbijale ette.

(11) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa

sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või

pakendimaterjalidega.

(12) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid

sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimaluse, arvestades jäätmeseaduses ja

kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemisnõudeid.“;

15) paragrahvi 171 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 171. Väljaspool korraldatud jäätmevedu tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise

nõuded“;

14

16) paragrahvi 171lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi

jäätmete kogumise käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel, peab taaskasutusorganisatsioon

tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:“;

17) paragrahvi 171 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Taaskasutusorganisatsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus määravad käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohad kindlaks kirjalikus lepingus.“;

18) paragrahvi 171 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „korraldada“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtades“;

19) paragrahvi 171lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab

taaskasutusorganisatsioon tagama igas kogumiskohas kõigi pakendimaterjali liikide

kogumise.“;

20) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Taaskasutusorganisatsioon peab tagama nende pakendijäätmete, mida ei koguta käesoleva

seaduse § 15 lõike 3 alusel korraldatud jäätmeveoga, tasuta vastuvõtmise vähemalt kohaliku

omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu.

(7) Lõppkasutaja või tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti

sordituna kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korras ja pakendiettevõtja

või taaskasutusorganisatsiooni nõuete kohaselt.“;

21) paragrahvi 172 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 211

lõikes 1“;

22) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete, mida ei

koguta käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel korraldatud jäätmeveoga, kogumissüsteemi;“;

23) paragrahvi 172 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) viieks aastaks kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab põhisõnumeid käesoleva seaduse

§ 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest, ülevaadet kogumis- ja taaskasutussüsteemist

ning sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja meetoditest ning ajakavast.“;

24) paragrahvis 173asendatakse sõna „Kliimaministeeriumile“ sõnaga „Keskkonnaametile“;

25) paragrahvi 174lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine selles ulatuses, mis ei ole hõlmatud

käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud kogumisega;

2) kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, tagades

ringlusse võetavate pakendite ringlussevõtu;“;

26) paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ tekstiosaga

„käesoleva lõike punktis 1 nimetatud“;

27) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) majandusaasta aruande kättesaadavaks tegemine oma veebilehel iga aasta 31. juuliks“;

15

28) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses:

„13) teabe avaldamine eelmisel kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlusse võetud

pakendijäätmete kohta pakendiliikide kaupa oma veebilehel iga aasta 31. juuliks;

14) tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe

avaldamine oma veebilehel;

15) järgneva kalendriaasta kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11

nimetatud tegevuste kavandamist, avaldamise oma veebilehel hiljemalt iga aasta

1. novembriks;

16) pakendiettevõtjate nõustamine ja teadlikkuse suurendamine käesolevas seaduses sätestatud

nõuete täitmisest.“;

29) paragrahvi 174 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahv 175 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaamet annab tegevusloa 63 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest

arvates. Kui Keskkonnaamet taotlust nimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei

lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

(2) Tegevusluba antakse viieks aastaks.“;

31) paragrahv 20tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „karastusjooki pakendiaktsiisi seaduse

tähenduses.“ tekstiosaga „karastusjooki kui jooki, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN)

rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja

statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675).“;

33) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmine

(1) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud

lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed.

Tagasivõtmise nõue kehtib vaid pakendi kohta, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles

müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja üleantava kauba pakendile.

(2) Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui

müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasustusalal.

(3) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri,

peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas

või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

(4) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoht on väiksem kui 200 ruutmeetrit, võib sellise

pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma

müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse

üksuse nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on väiksem kui 500

elanikku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku

omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud kohustus loetakse pakendatud kauba müüja

poolt täidetuks, kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses ning pakendatud

kauba müüjad on kokku leppinud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamise ühiselt

16

ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus

läheduses.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad

vastutavad solidaarselt kehtestatud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise

eest.“;

34) paragrahvi 23lõigetes 2 ja 21 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 20“ tekstiosaga

„käesoleva seaduse §-des 15 ja 171“;

35) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse turule

lastud pakendatud kauba pakendite andmeid, sealhulgas andmeid ühekordselt kasutatavate

plasttoodete kohta, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete

taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta

käesolevas seaduses ning pakendaktsiisi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, Euroopa

Komisjonile pakendijäätmete kohta teabe esitamiseks ja järelevalve teostamiseks.“;

36) paragrahvi 261 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

37) seadust täiendatakse §-ga 399järgmises sõnastuses:

„§ 399. Korraldatud jäätmeveo nõuete rakendumine olmes tekkivate tagatisrahata

pakendi jäätmete kogumisele

Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tagatisrahata pakendi jäätmete liigiti kogumise

kooskõlla käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3–13 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo

hankest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“;

38) seadust täiendatakse §-ga 3910 järgmises sõnastuses:

„§ 3910. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa tähtaja rakendamine

(1) Taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba, mis on antud tähtajatult enne käesoleva paragrahvi

jõustumist, kehtib viis aastat käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.

(2) Keskkonnaamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa tähtaja kohta

kande majandustegevuse registrisse kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest

arvates.“.

§ 3. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) jäätmete põletamine energia saamise otstarbel (edaspidi jäätmete põletamine

energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus).“;

2) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kasutamist“ sõnadega „ning ringmajanduse

põhimõtteid“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „loodusvara“ sõnadega „ja jäätmeid“;

17

4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „suurendamiseks“ tekstiosaga

„, ringmajanduse edendamiseks“;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletada jäätmeid

energiakasutuse otstarbel“;

6) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „saasteaineid“ tekstiosaga „, põletab jäätmeid

energiakasutuse otstarbel“;

7) paragrahvi 5 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda,

jäätmete energiakasutus või kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses

toimub:“;

8) paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „jäätmeid“ sõnadega „või põletatakse

neid energiakasutuse otstarbel“;

9) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Saastetasu rakendamine jäätmete energiakasutusel

(1) Saastetasu rakendatakse, kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel.

(2) Saastetasu rakendatakse, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse tavajäätmeid, välja

arvatud puidujäätmeid.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Saastetasumäärad jäätmete energiakasutusel

Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete energiakasutusel on järgmised:

1) tavajäätmete sortimisjäägid, välja arvatud puidujäätmed, – alates 2026. aasta 1. jaanuarist 50

eurot;

2) tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud jäätmed, –

alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 60 eurot.“;

11) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed, – alates

2026. aasta 1. jaanuarist – 90 eurot;“;

12) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel lubatust suuremas koguses või ilma loata.“;

13) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

„§ 251. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas

koguses

Jäätmete energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva

seaduse §-s 201 sätestatud saastetasumäärasid viis korda.“;

14) paragrahvi 26 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kõrvaldamisel“ sõnadega „ning jäätmete

energiakasutusel“;

18

15) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Jäätmete energiakasutusel ilma keskkonnaloata, sealhulgas põletatud jäätmeliigi

puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud tasumäärasid

10 korda.“;

16) paragrahvi 32 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „väljutamise“ tekstiosaga „, energiakasutuse

otstarbel põletamisse suunatud“;

17) paragrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa.“;

18) paragrahvi 331 lõikes 6 asendatakse sõnad „või jäätmete kõrvaldamise kohas“ sõnadega

„kohas ja jäätmekäitluskohas“;

19) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja jäätmete“ tekstiosaga „, jäätmete

energiakasutuse ja“.

§ 4. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 368 järgmises

sõnastuses:

„368) jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse suuruse määramise korra kehtestamine;“.

§ 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises

sõnastuses:

„8) lihtsustada jäätmete saatedokumentide esitamist ning kogutud andmete säilitamist,

kasutamist ja kättesaadavust.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 44-46 ja punktid 48-58 ning § 3 jõustuvad 2026. aasta

1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

valitsuse nõunik

1

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2

1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 4

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 7

3.1 Jäätmeseaduse muudatused ............................................................................................... 7

3.2 Pakendiseaduse muutmine .............................................................................................. 53

3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused .......................................................................... 68

3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused .................................................. 78

3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused ........................................................ 78

4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 78

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.............................................................................. 78

6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 78

7. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 78

8. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 79

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ....................... 79

Lisa 1. Mõjuanalüüs .............................................................................................................. 79

Lisa 2. Rakendusaktide kavandid ......................................................................................... 79

2

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (JäätS), pakendiseadust (PakS),

keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja

keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS).

Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse rolli jäätmehoolduse ja

jäätmevaldkonna konkurentsitiheda turu korraldamisel. Kõigile omavalitsustele seatakse

konkreetne tulemusnäitaja olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvuna, et tagada olmejäätmete

liigiti kogumise kõrge tase, millel on otsene seos ringlussevõtuga. Muudetakse korraldatud

jäätmeveo tellimise korraldamist nii, et tasu maksjaks jäätmeid vedavale ettevõtjale on kohaliku

omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise

kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel. Samuti tuleb jäätmekäitlus tellida eraldi

korraldatud jäätmeveo tellimisest ning sõlmida eraldi ka hankelepingud. Kogutud jäätmete ning

nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsus riigi

tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist. Eelnõukohase seadusega luuakse

võimalus korraldatud jäätmeveo tellimisele kasutada sisetehingut saarelistel omavalitsustel.

Teistel omavalitsustel on õigus sisetehingut kasutada vaid juhul, kui korraldatud jäätmeveo

hanke kaudu jäätmevedaja leidmine ebaõnnestus.

Eelnõukohase seadusega ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja

kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Materjali kaupa kogumine on põhjendatud, kuna

see on jäätmevaldajatele arusaadavam ning nende jäätmeliikide koos käitlemine ei vähenda

ringlussevõtu edukust.

Kohalikele omavalitsustele luuakse võimalus jäätmehoolduse rahastamiseks. Selleks

sätestatakse eelnõus korraldatud jäätmeveo kulu kogumine kohalike omavalitsuste kaudu ning

nähakse ette võimalus jäätmehoolduse püsikulu kogumiseks jäätmevaldajatelt. Kohalik

omavalitsus võib jäätmehoolduskulu kogumise delegeerida teisele isikule. Jäätmehoolduskulu

võib kasutada vaid jäätmehoolduse korraldamiseks, kulu peab olema vajalik ja põhjendatud

ning selle kogumise ja kasutamise kohta peab eelnõu kohaselt omavalitsus igal aastal avaldama

aruande oma veebilehel.

Jäätmevaldajate jaoks hinnastatakse jäätmehooldusteenus selliselt, et liigiti kogutud jäätmete

üleandmine on vähemalt kolm korda odavam liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmisest.

Jäätmevaldajale esitataval arvel tuuakse eelnõu kohaselt välja eraldi jäätmete veokulu, käitluse

kulu jäätmeliikide kaupa ning lisateenuste kulu.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse valdkonnapõhine järelevalvemenetlus ja antakse

Keskkonnaametile pädevus teha haldusjärelevalvet kõikide kohaliku omavalitsuse üksuse

jäätmehooldusnõuete õiguspärasuse üle. Sellega tagatakse mitte ainult JäätSis sätestatud

õigusnormide järgmine, vaid ka see, et kohaliku omavalitsuse haldustegevus toimuks

maksimaalselt efektiivselt ja mõjusalt, mis omakorda aitab täita normidega seatud eesmärke,

eelkõige saavutada jäätmete raamdirektiiviga1 seatud olmejäätmete korduskasutuseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30).

3

Arvestades, et omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega,

antakse omavalitsustele uute sätete rakendamiseks üleminekuaeg 2030. aasta lõpuni.

Eelnõukohase seadusega muudetakse senist jäätmearuandluse süsteemi ning luuakse alused

kogu jäätmete andmehalduse süsteemseks muutuseks ja jäätmete liikumise ahela paremaks

jälgitavuseks. Tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel võetakse kasutusele saatekirjad

(veodokumendid) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele. Eelnõukohase seadusega

sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada vähemalt üks kord kuus. Selle tulemusel

vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne

ning vajalikud koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja

jäätmekäitluskohtade igakuiselt esitatavate jäätmearuannete alusel. Samuti liidetakse

edasimüüjad jäätmearuandluse süsteemi. Täpsustatakse jäätmevaldajate registri pidamisega

seotud nõudeid.

Eelnõukohase seadusega tehakse olulisi muudatusi pakendiseaduses. Hiljemalt 2030. aasta

lõpuks peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete

kogumise korraldama korraldatud jäätmeveoga. Eelnõukohase seaduse kohaselt korraldatakse

tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tiheasustusalal tuleb nii

korteriühistute kui ka eramajade, ettevõtete ja asutuste juures eraldi kahte mahutisse koguda

järgmised pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja

kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja

metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus

ja miinimumstandard. Väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kogumise tekkekohalt peab korraldatud jäätmeveo raames korraldama vähemalt korteriühistute

juures. See tähendab, et tekkekohalt kogumise võib korraldada ka väljaspool tiheasustusala

asuvate eramute juures, kui see on vajalik pakendijäätmete tõhusaks liigiti kogumiseks. Kokku

kogutud pakendijäätmed viiakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni

(edaspidi ka TKO) vahel kokkulepitud vaheladustuskohta. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata

pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta

kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest.

Eelnõukohase muudatusega sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja

taaskasutusorganisatsioonidele nõuded, mis on seotud neile rakenduvate kohustustega pakendi

ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning

kulude jaotusel. Eelnõukohase seadusega sätestatakse pakendiettevõtjale pakendi ja

pakendijäätmete tekke vältimise, kogumise ja taaskasutamise kohustused. Samuti sätestatakse

tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise nõuded väljaspool korraldatud jäätmevedu. Seni kuni

kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole rakendunud uus kord, millega oleks pakendijäätmed

hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud korraldama

pakendijäätmete kokku kogumist.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa taotlemisel

aluseks oleva tegevuskava osasid. Seni tegevuskava osana oleva meediaplaani asemel peavad

taaskasutusorganisatsioonid koostama viieks aastaks kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab

põhisõnumeid pakendiseaduse § 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevustest, ülevaadet

kogumis- ja taaskasutussüsteemist ning loetelu sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest

ja meetoditest ning ajakavast.

Võrreldes praegusega muutuvad taaskasutusorganisatsioonidele seni tähtajatuna kehtinud

tegevusload tähtajaliseks. Keskkonnaamet annab tegevusloa kuni viieks aastaks. Edaspidi ei

pea taaskasutusorganisatsioonid oma eelmise kalendriaasta tegevuste kirjalikku ülevaadet

4

esitama Kliimaministeeriumile, vaid peavad seadusega sätestatud info avalikustama oma

veebilehel.

Keskkonnatasude seaduses tehakse muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu

jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele, ning et üha rohkem

arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue

saastetasuna jäätmete energiakasutuse tasu (tavajäätmete sortimisjääkide puhul tasumäär

50 eurot/t; ülejäänud tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed, 60 eurot/t) ning senisest,

2015. aastast muutumatuna püsinud, kõrgem tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär (senise

29,84 eurot/t asemel 90 eurot/t).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses täiendatakse volikogu ainupädevuse loetelu.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi

eesmärke.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ringmajanduse osakonna

olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel (626 0700, [email protected]),

ringmajanduse osakonna nõunikud Laurina Šinkejeva (teenistussuhe lõppenud), Dagny Kungus

(626 0735, [email protected]), Kertu Sapelkov (6262862;

[email protected]), Görel Grauding (626 2897,

[email protected]), Alar Valdmann (626 2710,

[email protected]), jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht

Kristel Kibin (628 5893; [email protected]), ringmajanduse osakonna

juhataja Peep Siim (626 9756, [email protected]) ning keskkonnakorralduse

ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid-Aas (626 0743, aivi.aolaid-

[email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg

(626 0798, [email protected]), Annemari Vene (tel 626 2824, e-post

[email protected]) ja õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik

(626 2870, [email protected]).

Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2027 aluspõhimõttega 03.03.17

Soosime maksupoliitikaga ringmajandust ja ressursside taaskasutust ja VVTP ülesandega

Jäätmereformi muutmise eelnõud.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

1) jäätmeseadus (RT I, 17.03.2023, 37);

2) pakendiseadus (RT I, 21.09.2023, 6);

3) keskkonnatasude seadus (RT I, 11.06.2024, 9);

4) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28);

5

5) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 30.12.2023, 11).

Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu

õigusega.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on olmejäätmete valdkonna reformimine, mille tulemusena suureneb

jäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõtt. Eelnõuga suurendatakse kohalike

omavalitsuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja

pakendijäätmete laiendatud tootjavastutust, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad

tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.

Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuursete

muudatuste tegemist, mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning

olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja

ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada

ringlussevõtutööstust.

Ringlussevõtu eesmärke väljendatakse Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ringlussevõtu

sihtarvudena. Olmejäätmete (sh olmes tekkivate pakendijäätmete) korduskasutuseks ette

valmistamise ja ringlussevõtu ning eraldi pakendijäätmetele seatud ringlussevõtu

Euroopa Liidus kokku lepitud sihtarvud on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Olmejäätmete sihtarv väljendab olmejäätmete osakaalu, mis nende kogumassist

kalendriaasta jooksul tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta, pakendijäätmete

sihtarv väljendab pakendijäätmete osakaalu, mis kalendriaasta lõpuks tuleb ringlusse võtta.

Kehtiv EL sihtarv Sihtarv

2025

Sihtarv

2030

Sihtarv

2035

Olmejäätmed 50% 55% 60% 65%

Kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% -

Plastpakend 22,5% 50% 55% -

Puitpakend 15% 25% 30% -

Mustmetallist pakend 50%2 70% 80% -

Alumiiniumist pakend 50% 60% -

Klaaspakend 60% 70% 75% -

Paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% -

Euroopa Komisjoni 2023. aastal koostatud varajase hoiatamise aruande kohaselt on oht, et Eesti

ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja

ringlussevõtu eesmärke. Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid

sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmetega, millest ainult 44% jõuab

ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude

saavutamiseks olemasolevaid praktikaid muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks

2 Hetkel kehtiv sihtmäär üleüldiselt metallpakendi jäätmete kohta (alates 2025. aastast mustmetallil ja alumiiniumil eraldi sihtarvud).

6

võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti

kogumist, mis võimaldab kätte saada ringlussevõtuks puhtama ja kvaliteetsema materjali.

Eelnõuga lahendatavaid küsimusi reguleerivad eelkõige jäätmeseadus, pakendiseadus ja

keskkonnatasude seadus.

Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke

ning jäätmete põhjustatava tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sh meetmed loodusvarade

kasutamise tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete

prügilas ladestamise järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks

taaskasutamiseks, riikliku järelevalve alused ja ulatuse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

Jäätmeseadusega on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ning kohalike

omavalitsuste kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Samuti on jäätmeseaduses sätestatud

kohustus, et keskkonnakaitseluba omavad isikud (v.a vahendajad, edasimüüjad ja suletud

prügilate käitajad) peavad esitama kord aastas jäätmearuande.

Pakendiseadus (edaspidi PakS) sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele,

pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja

pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse, audiitorkontrolli nõuded ning ringlussevõtu

sihtarvud, pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollimise nõuded ja nõuete riikliku

järelevalve alused ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Ühtlasi kehtestab

pakendiseadus taaskasutusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kohustused

pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamisel ning taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa

nõude.

Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) määrab keskkonnakasutuse valdkonnad, millele on

kehtestatud kasutusõiguse hind, tasumäärad, tasu kasutamise alused ja sihtotstarve. Muuhulgas

on KeTSiga määratud keskkonnatasu jäätmete kõrvaldamise korral.

Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (VTK)3, mis

esitati avalikule konsultatsioonile märtsis 2024. VTK kooskõlastas või kooskõlastas

märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium vastust ei esitanud.

Lisaks esitasid VTK kohta arvamuse MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keemiatööstuse

Liit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Enefit Green AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti

Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit,

Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon,

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Pakendringlus OÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Eesti Kaupmeeste Liit, Kiili Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tallinna

Strateegiakeskus, Raplamaa Omavalitsuste Liit, korduskasutuspakendite valdkonna ettevõtted

ja eksperdid (ühispöördumine), Eesti Omanike Keskliit, Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Tallinna

Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tetra Pak, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Vaitorg OÜ,

Viru Keemia Grupp AS.

VTK avalikustamise järel saadud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal muudeti osaliselt eelnõu

kontseptsiooni. Eelnõust on välja jäetud pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mille eesmärk oli

kehtestada aktsiis turule lastavatele pakenditele. Riske hinnates ja osade ettevõtjate avalikke

sõnavõtte jälgides ei saanud siiski välistada olukorda, kus toidutootjad tõstavad hinda rohkem

3 Kättesaadav arvutivõrgust: https://eelnoud.valitsus.ee/main#62mmMlGu

7

aktsiisimuudatus ette näeks. See võib praeguse elukalliduse kasvu keskel omakorda haavata

väiksema sissetulekuga leibkondasid.

Lisaks on loobutud jäätmereformi raames Iru jäätmepõletustehase liitmisest Euroopa Liidu

heitmekaubandussüsteemiga. Eelnõu koostamise käigus jõuti järeldusele, et põletustasu

kehtestamine on esialgu piisavalt suure mõjuga muudatus jäätmete ringlussevõtu

edendamiseks.

Eelnõus on esitatud mõned sätted, mida VTK-s ei käsitletud. Näiteks on eelnõus kavandatud

muuta taaskasutusorganisatsioonide tegevusload tähtajaliseks, mis on vajalik

taaskasutusorganisatsioonide tegevuse tõhustamiseks. Tagasiside põhjal on eelnõus

leevendatud sisetehingu rakendamise põhimõtteid korraldatud jäätmeveo tellimisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse

jäätmeseadust, teisega pakendiseadust, kolmandaga keskkonnatasude seadust, neljandaga

kohalike omavalitsuste korralduse seadust, viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning

kuuenda paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega.

3.1 Jäätmeseaduse muudatused

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse jäätmeseadust.

JäätSi § 1 lõike 1 punkt 3

Muudatusega täpsustatakse JäätSi reguleerimisala, lisades JäätSi nõuete täitmise

haldusjärelevalve alused.

JäätSi § 1 lõige 5

Lõiget 5 muudetakse ning lisatakse, et riigihanke seaduses sätestatut kohaldatakse edaspidi ka

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Samuti

jäetakse sättest välja piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamise kohta sama paragrahvi

lõikes 51 sätestatud erandiga (vt allpool § 1 lõike 51 selgitusi). Ka muude kohaliku omavalitsuse

korraldusel kokku kogutud jäätmete käitleja leidmiseks tuleb rakendada riigihangete seaduses

sätestatut. Omavalitsuse korraldusel kokku kogutud jäätmete alla kuuluvad kõik KOV algatusel

kokku kogutud jäätmed, sh jäätmejaamas, avalikes kogumispunktides (jäätmepunktides,

keskkonnapunktides), kogumisringide käigus jm viisil kokku kogutud jäätmed.

Muudatusega viiakse jäätmehoolduse korraldamine kooskõlla jäätmedirektiivi artiklist 4

tulenevate kohustustega. Artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid jäätmedirektiivis ette

nähtud jäätmehierarhia kohaldamisel võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada lahendusi,

mis annavad parima üldise keskkonnatulemuse. Sama kehtib ka jäätmedirektiivi artikli 13

kohta, mis näeb ette, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine

viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. Jäätmedirektiivi

6. põhjenduspunkti kohaselt peab igasuguse jäätmepoliitika eesmärk olema vähendada

miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Artikli 16 lõike 1 järgi on liikmesriik kohustatud looma kas ise või vajaduse korral koostöös

teiste riikidega ühtse ja sobiva võrgustiku, mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest

eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt

kogutud sama liiki jäätmete taaskasutamiseks, võttes sealjuures arvesse parimat võimalikku

tehnikat. Artikli eesmärk on esmalt tagada ühenduse kui terviku sõltumatus jäätmete

8

kõrvaldamise valdkonnas ning teiseks võimaldada liikmesriikidel iseseisvalt seda eesmärki

saavutada. Selleks peavad liikmesriigid arvestama geograafilisi tingimusi või vajadust

spetsiaalsete rajatiste järele teatud jäätmeliikide jaoks.4

Selliselt määratletud eesmärki arvestades ei saa liikmesriik direktiivi nõuetekohaseks

ülevõtmiseks ja kohaldamiseks piirduda kindla jäätmekäitluskoha valimisega ega ole ka

kohustatud otsima ja rakendama kõige sobivamat käitlusviisi, et vähendada nii palju kui

võimalik jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja seega inimeste tervisele. Selle tagajärjel

jäetaks turult välja kvalifitseeritud ettevõtjad, kes sooviksid turule siseneda. See omakorda võib

tekitada olukorra, et ohtu satub riigile jäätmete käitlemiseks sobiva ja kestva infrastruktuuri

loomine, mis võib piirata liikmesriigi võimalust käidelda jäätmeid iseseisvalt.

Konkreetse käitluskoha kindlaksmääramine piirab ka konkurentsivabadust. Sellele probleemile

on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Konkurentsiamet, kes on soovitanud muuta jäätmeseadust

ning avada kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist

on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse,

sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt

lõpetada. Sealjuures ei ole pelk soov kaitsta ühte ettevõtjat konkurentsi eest eraldi võttes suure

tõenäosusega aktsepteeritavaks põhjenduseks ja seda eriti olukorras, kus on olemas sama

teenust odavamalt ja efektiivsemalt pakkuvad ettevõtjad.5 Õiguskantsleri märgukirjas Narva

linnas kehtestatud jäätmehoolduseeskirja punktile, mis seab kohustuse viia segaolmejäätmed

järelsortimiseks ühte konkreetsesse jäätmesortimistehasesse, leiti, et see piirab ulatuslikult

ettevõtja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtjal ei ole võimalik valida parima hinnaga ja/või parima

teenusekvaliteediga teenusepakkujat.6

Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu

sekkumiseta. Seejuures on ettevõtlusvabadusest tuletatav õigus riigi sekkumisele, mh

konkurentsi piiramisele, vaid juhtudel, kui mingit liiki ettevõtlusega tegelemine üksnes turu

toimimise tingimustel oleks võimatu.7 Jäätmekäitlusteenus ei ole selline teenus, mida saab

pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsiga.

PSi §-s 65 on sätestatud Riigikogu pädevus otsustada erinevaid riigielu küsimusi, milleks on ka

põhiõiguste riive aluseks oleva volitusnormi kehtestamine PSi § 3 lõikest 1 tulenevast

seaduslikkuse põhimõttest lähtudes. Ettevõtlus- ja lepinguvabaduse kasutamisele riiklike

piirangute kehtestamine või kehtetuks tunnistamine on seadusandja pädevuses. Nimetatud

pädevus ei kuulu KOVile ega ole seetõttu kohaliku elu küsimus. Seega ei ole hanke kohustus

vastuolus omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega, sest KOVi põhiseadusliku tagatise riive

ei ole võimalik.8 Selle järgi ei riiva KOVi enesekorraldusõigust see, kui seadusandja võtab

KOVilt õiguse piirata põhiõiguste kandjate põhiõigusi või -vabadusi, sh ettevõtlus- ja

lepinguvabadust.

JäätSi § 1 lisatakse lõige 51

JäätSi § 1 lõike 51 alusel on riigihangete seaduse § 12 kohane sisetehing lubatud saarte

omavalitsustes ning teistes omavalitsustes vaid juhul, kui esmalt on püütud leida jäätmevedaja

riigihanke korras, kuid see pole õnnestunud.

4 Eko C-297/08, p 61. 5https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2011/konkurentsiameti_31_05_11_soovitus_voru_l

innavalitsusele.pdf. 6 Õiguskantsleri märgukiri 3.2009. 7 RK 3-4-1-2-13, p 112. 8 RK 3-4-1-34-14 p 48.

9

Sisetehing jäätmeveol on ka teistes ELi riikides lubatud. Eestis on sisetehingu rakendamine

korraldatud jäätmeveo teenuse hankimisel keelatud. Kehtiva RHSi seletuskirjas on selgitatud

järgmiselt: „Näiteks /…/ ei keela Euroopa Kohtu praktika sisetehingu režiimi kohaldamist

teenuste kontsessioonidele, sh jäätmekäitluse valdkonnas.“ (Vt EKo 13.11.2008, C-324/07,

Coditel Brabant, p 42; EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 40; EKo 11.01.2005,

C-26/03, Stadt Halle, p 14 (elanikkonna olmejäätmete käitluse ehitustööde ja teenuse

kontsessiooni segaleping); EKo 9.06.2009, C-480/08, komisjon vs Saksamaa, p 38-41 ja 44

(kohalike omavalitsuste vaheline koostööleping, mille eesmärk on avalik-õigusliku vahendaja

kaudu jäätmekäitlusprügila rajamine ja käitluse teenuse tagamine, mille otstarbel kohalikud

omavalitsused eraldavad oma territooriumil vahendajale maad jäätmekäitlusjääkide

ladustamiseks)). Euroopa Kohtu praktikas puuduvad viited sellele, et jäätmeveo ja -käitluse

teenuste kontsessioonid ei ole sisetehingu reegliga kaetud.

Saarelised omavalitsused, kus JäätSi § 135 lõike 2 kohaselt rakendub korraldatud jäätmeveo

korraldamise kohustus (elanikke on vähemalt 1500), on Hiiumaa vald, Saaremaa vald ja Muhu

vald. Ülejäänud saarelised omavalitsused (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) võivad

vajaduse ilmnemisel samuti korraldatud jäätmevedu korraldada, kohaldades selleks

sisetehingut. Saarelistele omavalitsustele erandi tegemine on otstarbekas, et tagada saartel

kvaliteetne teenus, selle kättesaadavus ja järjepidevus ning vastuvõetav hind. Saarelised

omavalitsused ei saa sisetehingut rakendamata kõiki neid tingimusi tagada võrdselt teiste

omavalitsustega. Senine praktika näitab, et konkurents saareliste omavalitsuste korraldatud

jäätmevoe hangetel puudub (hankel osaleb 1 kuni 2 pakkujat) ning jäätmeveoteenuse hinnad

saartel on mitmel juhul oluliselt kõrgemad kui teistes omavalitsustes.

Ülejäänud omavalitsustes, kus rakendub korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus, on

riigihangete seaduse §-s 12 sätestatud sisetehingu rakendamine piiratud. Sisetehingu võib

korraldatud jäätmeveo korraldamiseks teha vaid siis, kui on korraldatud riigihange, mis loetakse

lõppenuks riigihangete seaduse § 73 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Hankijal on

õigus ja kohustus seada hankele oma vajaduste järgi mõistlikud ja põhjendatud tingimused,

sealjuures nõuded jäätmeveokitele.

Kui pakkuja leiab, et hanke tingimused ei ole mõistlikud, on tal võimalik pöörduda

esmajärjekorras riigihangete vaidlustuskomisjoni poole või kohtusse. Jäätmeveoteenuse pärast

vaidlustuskomisjoni poole pöördumine on tavapärane, mistõttu võib järeldada, et see

kontrollimehhanism toimib. Sisetehingu rakendamine on siiski KOVi kaalutlusotsus, mitte

kohustus. Kui KOV otsustab sisetehingut pärast hanke nurjumist mitte rakendada, korraldab ta

uue riigihanke.

Sisetehingut on vaja lubada selleks, et KOVil oleks võimalik täita talle seadusega pandud

ülesannet korraldada jäätmevedu, seejuures on KOVile seatud nõuded ka selle

V tulemuslikkusele(liigiti kogumise sihtarv). Seega tuleb KOVidele luua võimalused selle

kohustuse täitmiseks. Ei saa välistada olukorda, kus KOV ei leia hanke kaudu oma vajadustele

vastavat jäätmevedajat (nt Pärnu linna kaalupõhisele veole üleminekut käsitlev hankeleping,

mis vedaja ettepanekul lõpetati enne tähtaega ja jäätmeveoteenuse kvaliteedi halvenemine

mitmes omavalitsuses). Korraldatud jäätmeveo hangete puhul on viimastel aastatel toimunud

turu koondumine. 2024. aasta augusti seisuga pakub korraldatud jäätmeveo teenust viis

ettevõtet 93 veopiirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (55 veopiirkonda), AS Ragn-Sells

(23 veopiirkonda), OÜ Ekovir (7 veopiirkonda), AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

(5 veopiirkonda) ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (3 veopiirkonda). Seetõttu on oluline, et

kui hange on nurjunud, on KOVil võimalik siiski tagada kohustusliku teenuse osutamine,

kasutades selleks sisetehingut.

10

KOVi äriühing või asutus võib samuti osaleda riigihankel, kui tal on võimeline osutama seda

teenust. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab hangete tulemusel 2024.a üks KOVile kuuluv

ettevõte (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, mis kuulub Tallinna linnale) ja üks KOVide

koostööorganisatsioon (MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus).

JäätSi § 1 lõike 7 muudatus on seotud valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala

asutuse haldusjärelevalvega.. Lõige sätestab, et haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse

üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) sätteid, arvestades JäätSi

erisusi. Tegemist on üldsätetega. Valdkondlikus eriseaduses nähakse ette võimalus teha

valdkondlikku järelevalvet samas mahus, nagu seni sai Justiitsministeerium teha VVSi § 85

alusel. Eriseaduses sätestatakse järelevalve kord ning seda on VVSiga võrreldes laiendatud

täiendavate järelevalvaja õigustega ning täpsustatud on järelevalve eesmärki. Tegemist on

erinormiga VVSis sätestatud üldnormist.

JäätSi § 11 lõige 2

Paragrahv 11 sätestab „saastaja maksab“ põhimõtte. Muudatusega jäetakse välja välistus, mille

järgi ei ole jäätmekäitluse järelevalve kulud jäätmevaldaja kanda . Muudatus on kooskõlas

jäätmete raamdirektiivi artikli 14 punktiga 1. Jäätmekäitlus on JäätSi § 13 kohaselt nii jäätmete

kogumine, vedamine, taaskasutamine, sh sortimine, kui ka kõrvaldamine, sh vahendamine või

edasimüümine. Järelevalvekulud on näiteks järelevalvespetsialisti palkamisega,

valvekaamerate paigaldamisega, jäätmete liigiti kogumise kontrollimisega ja prügistajate

tuvastamisega seotud kulu. Muudatuse järgi on omavalitsusel võimalik edaspidi

jäätmehoolduse arendamise kulude hulka arvestada ka järelevalvekulu ning koguda see

jäätmevaldajatelt jäätmehoolduskuluna.

JäätSi § 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5

Paragrahvi 12 lõigetega 4 ja 5 nähakse ette toetus omavalitsustele, kes täidavad olmejäätmete

liigiti kogumise sihtarvu. Toetuse eesmärk on motiveerida omavalitsusi sihtarvu saavutamiseks

vajalikke muudatusi tegema. Toetuse aluseks on Keskkonnaagentuuri koostatud ja hiljemalt

1. aprillil Keskkonnaagentuuri veebilehel avaldatud aruanne. Jäätmeandmete digiteerimise

tulemusena laekuvad alates 2026. aastast andmed jäätmete kogumise kohta KAURi

automaatselt. Nende andmete analüüs on võimalik korraldada samuti automaatselt. Seejärel on

võimalik luua aruanne, milles esitatakse olmejäätmete liigiti kogumise osakaal (protsent) iga

KOVi kohta ning määratakse kindlaks, kas KOV on sihtarvu saavutanud või mitte.

Toetust jagatakse juhul, kui selleks on raha riigieelarves olemas. Toetust võib jagada

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetmete kaudu. Toetuse saamise üheks

eeltingimuseks seatakse sihtarvu täitmine. Seejuures ei ole kavas ELi ühtekuuluvusfondi

toetusperioodi 2021–2027 jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetusmeetmes

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist eeltingimuseks seada.

JäätSi § 24 lõige 41

Jäätmeseaduse § 24 lisatakse lõige 41. Lõikes 41 esitatakse uuesti kehtiv jäätmeseaduse § 117

lõige 3. Toote valmistajal või maaletoojal on juba olemas usaldusväärne teave, kuna tootel

peaks olema teave ohtlike ainete kohta, aga kui teave puudub, peab olema võimalik seda saada.

Toote valmistaja või maaletooja peab olema valmis jagama teavet oma turule lastud tootes

sisalduvate ainete ja jäätmetes sisalduvate ainete ning jäätmekäitluse kohta. Teavet tuleb anda,

et vältida potentsiaalset keskkonna- või terviseohtu. Asjakohane teave tagab, et jäätmeid ei

kõrvaldata sobimatul viisil, mis võib seada ohtu keskkonna ja inimese tervise.

11

JäätSi § 261 lõiked 15 ja 16

Paragrahvi 261 lisatakse lõiked15 ja 16. Lõikes 15 esitatakse uuesti kehtiv § 117 lõige 21 ja

lõikes 16 § 117 lõige 22.

Lõike 15 kohaselt on muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest

tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, kohustatud esitama

probleemtooteregistrile andmed probleemtootest tekkinud jäätmete käitlemise kohta §-s 251

sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmekäitlejal, kes ei

ole tootja ning kes taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid, tuleb esitada aruanne

probleemtooteregistrisse.

Lõige 16 sätestab, et probleemtoodete tootja aruande esitamise kohustus loetakse täidetuks ka

juhul, kui lõikes 15 nõutud andmed esitatakse probleemtoote tootja nimel.

JäätSi § 269 lõige 1

Paragrahvi 269 lõikes 1 parandatakse viited. Kuna jäätmeseaduse § 117 lõige 21 esitatakse § 261

lõikesse15, tuleb § 269 lõige 1 viia kooskõlla muudatusega.

JäätSi § 31

Paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse nii, et KOVi üksuse korraldatud jäätmete liigiti kogumise

eesmärk on lisaks olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu

sihtarvude täitmisele ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmine igal aastal.

Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed

(vanapaber) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti,

konteiner vm). Materjali kaupa kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii

tekkekohalt kogumisel, kogumispunktides, jäätmejaamades või muul viisil kogudes. Paberit ja

kartongi ei koguta segapakendi mahutisse ega plast- ja metallpakendi mahutisse, kuna siis ei

ole enam tegemist materjali põhjal kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus

materjalina võib määrdumise tõttu langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid

segapakendit, tuleb luua võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks.

Muudatuse eesmärk on suurendada olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu, vähendades

segadust paberi- ja kartongijäätmete kogumisel, mida on põhjustanud senine paberi- ja

kartongijäätmete eraldamise nõue selle järgi, kas tegemist on pakendiga või mitte. Praktikas

visatakse vanapaber sageli paber- ja kartongpakendi konteinerisse ning vastupidi, kusjuures

mõlema konteineri soovituslik värv on sinine. Paberi- ja kartongijäätmed kogutakse eelnõu

kohaselt edaspidi eelkõige korraldatud jäätmeveoga ning need jäätmed antakse pärast kokku

kogumist üle taaskasutusorganisatsioonidele, kes korraldavad kooskogutud paber- ja

kartongpakendi ning vanapaberi edasise käitluse neid jäätmeliike üksteisest eraldamata.

Paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see lisatakse pakendiseadusesse

(eelnõukohane § 15).

Paragrahvi 31 lõike 6 täienduse kohaselt võib KOV näha ette erandi pakendiseaduse §-s 15

sätestatud pakendijäätmete liigiti kogumisest juhul, kui ta on selle vajalikkust ja põhjendatust

analüüsinud jäätmekavas ja sätestanud jäätmehoolduseeskirjas ning on täidetud vähemalt üks

§ 31 lõikes 6 loetletud eeltingimustest.

KOV võib põhjendatud juhul teha erandi näiteks pakendijäätmete tekkekohal kogumisest teatud

jäätmetekkekohatüüpide puhul või hajaasustuses pakendijäätmete tekkekohalt kogumisest

12

korteriühistute juures. Erandite tegemise põhjendatust hindab Keskkonnaamet

haldusjärelevalve käigus.

Lõikes 7 täpsustakse, et omavalituse korraldatud olmejäätmete liigiti kogumine peab arvestama

piirkonna iseärasusi. See tähendab, et omavalitsus peab jäätmete liigiti kogumise lahenduse

valimisel lähtuma lisaks liigiti kogumise sihtarvu saavutamise ja kulude optimeerimise

eesmärgile ka kohalikest oludest. Jäätmete kogumiseks tuleb valida selline lahendus, mis

arvestab veopiirkonna eeldatavaid jäätmekoguseid, teedevõrku, hoonestust, asustustihedust ja

muid tingimusi. Omavalitsus peab läbi mõtlema, milliseid jäätmeveokeid (lisaks veoki

täismassile ka mitme jäätmeliigi kogumist võimaldav kambrite arv), mahuteid (jagatud sisuga

mahutid, süvamahutid, jäätmekotid, kastid vm), veosagedusi ja kogumisringe on otstarbeks

piirkonnas rakendada. Näiteks võib mõnes väga tiheda hoonestuse ja kitsaste tänavatega

piirkonnas olla keeruline korraldada jäätmete liigiti kogumist erinevate konteineritega, kuna

nende jaoks ei ole võimalik leida tänaval piisavalt ruumi. Sel juhul võiks kaaluda näiteks

jäätmete üleandmist kottidega. Samas väga hõreda asustusega piirkonnas ei pruugi mitme

jäätmeliigi eraldi veoringidega tekkekohalt äravedu olla kulutõhus ega keskkonnahoidlik.

Sellistes piirkondades peaks kaaluma ühismahutite paigaldamise võimalust, kogumisringide

korraldamist või jagatud sisuga konteinerite ja mitmekambriliste jäätmeveokite

kasutuselevõttu. Kohalike tingimustega arvestamine muudab teenuse jäätmevaldajatele

mugavamaks. Omavalitsustele on sobivate tingimuste valimisel abiks Keskkonnaagentuuri

arendatav jäätmete liigiti kogumise taristu mudel.

Paragrahvi 31 lisatakse lõige 8, mille kohaselt jäätmete liigiti kogumise korraldus peab olema

elanikele mugav ning selle teenuse hind ja muud omadused peaks inimesi motiveerima jäätmeid

liigiti koguma. Mugavaks saab lugeda kogumislahendusi, mille puhul inimene ei pea liigiti

kogutud jäätmete üleandmiseks tegema ülemääraseid pingutusi. Mugavaks saab lugeda näiteks

jäätmete tekkekohal kogumist või kui see pole võimalik, siis jäätmete üleandmist

kogumispunktis, mis jääb majapidamisest jalutuskaugusele või sõidukiga liikudes tavapärasele

liikumistrajektoorile või kaupluse juurde. Motiveerivaks saab lugeda sellist liigiti kogumist,

mille puhul liigiti kogumine tasub ära ehk liigiti kogutud jäätmete üleandmine on soodsam kui

liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmine. Motiveeriv on ka selline kogumislahendus, kus

jäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine on lihtsam kui liigiti kogumata jäätmete

üleandmine (nt liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda sagedamini).

JäätSi § 42

Paragrahvi 42 lisatakse lõige 11, mille kohaselt kohalik omavalitsus võib jäätmekavas nõutud

elemendid esitada ka muu arengudokumendi osana. Kui omavalitsus soovib kavandada

ringmajandust laiemalt ja koostada näiteks ringmajanduse arengukava, võib jäätmekavas

nõutud elemente käsitleda selles ringmajanduse arengukavas ja kaht eraldi arengudokumenti

koostada ja menetleda pole vaja. Muudatus on tehtud omavalitsuste ettepanekul.

Lõike 3 punkti 3 täiendatakse nõudega, et omavalitsus peab lisaks üldisele liigiti kogumise

arendamisele kavandama jäätmekavas ka olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist

igal aastal. Selleks on omavalitsusel vaja hinnata praegust olmejäätmete liigiti kogumise taset,

analüüsida, kuidas kavandatavad muudatused liigiti kogumist mõjutavad, ning kontrollida, et

eeldatav liigiti kogumise tase on piisav sihtarvu saavutamiseks igal aastal. Olmejäätmete liigiti

kogumise taseme arvestamisel võetakse arvesse samu jäätmeliike, mida arvestatakse

olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu (JäätS § 1363 lg 2) saavutamisel. See arvutusmetoodika on

13

alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigil ELi liikmesriikidel ning on

esitatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004.9

Lõike 3 punkti 6 alusel peab omavalitsus hindama uute kogumissüsteemide loomise vajadust.

Sätet täpsustatakse nii, et omavalitsus peab hindama ka olemasolevate kogumissüsteemide

muutmise vajadust. Analüüsi tehes tuleb arvesse võtta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

saavutamise kohustust ja erandite rakendamise kavatsust. Lisaks tuleb arvestada põhimõtetega,

et olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisel tuleb lähtuda piirkondlikest iseärasustest ning

liigiti kogumine peab olema jäätmevaldaja jaoks võimalikult mugav ja motiveeriv.

Lõike 3 punkti 7 täiendatakse nõudega analüüsida jäätmehoolduse rahastamise peatükis ka

jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist, selle kohustuse eesmärke ja korraldust.

Jäätmekavas planeerib omavalitsus vajalikud tegevused liigiti kogumise sihtarvu

saavutamiseks ning vajalikud investeeringud. Seega tuleb jäätmekavas analüüsida, kas

jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamine on vajalik, milliste kulutuste katteks

on see vajalik, millised kulutused kaetakse jätkuvalt omavalitsuse eelarvest ning kuidas

kogutakse jäätmehoolduskulud jäätmevaldajatelt, sh milline on kohustuse ülesehitus (nt

püsitasu, muutuvtasu), arveldamine, võimalikud soodustused jm. Jäätmekavas tuleb käsitleda

jäätmehoolduse rahastamist vähemalt jäätmekava perioodil, kuid vajaduse korral tuleb hinnata

ka pikemat prognoosi, eriti kui kavaga nähakse ette suuremad investeeringud. Jäätmehoolduse

rahastamise planeerimisel peaks arvesse võtma ka võimalikke toetusmeetmeid ja arvestama

neile seatud eeltingimusi.

Lõike 3 punkti 13 muudatuse kohaselt esitatakse jäätmekavas plaan, milliste meetmetega

omavalitsus vähendab oma piirkonnas tekkivate selliste olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete

prügilasse ladestamist ja põletamist, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks,

ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks. Selline analüüs on vajalik, kuna omavalitsuse

korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmed suunab käitlusse omavalitsus (eelnõukohane

JäätSi § 70). Selle plaaniga saavad omavalitsused kavandada jäätmeseaduse § 70 lõike 2

täitmist. Lõike 2 kohaselt peab omavalitsuse korraldatud jäätmete taaskasutamise ja

kõrvaldamise eesmärk olema muu hulgas ka olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise

ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine, mis on sätestatud jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2.

Omavalitsus ei pea kavandama kokku kogutud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate

jäätmeliikide (pakendijäätmed, patarei- ja akujäätmed, romusõidukid ja kasutuselt kõrvaldatud

mootorsõidukid, elektroonikajäätmed ja nende osad, vanarehvid, põllumajandusplast,

kalapüügivahendite jäätmed) edasist käitlust, kuna see ülesanne on tootjatel.

Lõike 3 punkti 14 täiendatakse selliselt, et omavalitsus analüüsib lisaks pakendijäätmete

kogumise ja vedamise korraldamisele ka nende taaskasutusorganisatsioonidele üleandmist.

Pakendijäätmete kogumine on seni olnud taaskasutusorganisatsioonide ülesanne (kui kohustusi

pole TKOle üle antud, siis tootja ülesanne). Pärast üleminekuperioodi lõppemist on olmes

tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid

pakendijäätmete käitlemise korraldamine jääb taaskasutusorganisatsiooni kohustuseks.

Omavalitsuse kokku kogutud pakendijäätmed veetakse vaheladustuskohta või käitluskohta, kus

need antakse vastavalt turuosadele üle kolmele taaskasutusorganisatsioonile või TKO-ga

kokkuleppel otse käitlejale. Vaheladustuskoha või käitluskoha võiks

taaskasutusorganisatsioonidega kokku leppidavõimaluse korral juba jäätmekava koostamisel.

Kui jäätmekava on valminud, uuendab KOV oma jäätmehoolduseeskirja ning seejärel

9 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D1004&from=EN.

14

korraldab käitluse ja veo hanked. Veo hankes on vaheladustuskoha määramine juba

kohustuslik. Paralleelselt jäätmehoolduseeskirja koostamisega uuendab KOV

taaskasutusorganisatsioonidega oma lepingud, kus fikseeritakse igale TKOle üleantavate

pakendijäätmete vaheladustuskoht (üleandmiskoht). Kui kokkulepet mingil põhjusel ei

saavutata, on omavalitsusel õigus vaheladustuskoht ise määrata. Selleks võib olla näiteks

omavalitsuse territooriumil asuv jäätmejaam. Iga TKOga võib kokku leppida erineva

vaheladustuskoha ja ka eri pakendiliikide üleandmise kohad võivad olla erinevad. Oluline on

kõik need kohad ära tuua veoteenuse hanke alusdokumendis. Veokulud kannab pakendiseaduse

§ 15 lõikes 11 määratud ulatuses jäätmevaldaja ja ülejäänud osa TKO (tootja).

Lisaks tuleb jäätmekavas kirjeldada pakendijäätmete kogumise korraldust hajaasustuses ja

tiheasustuses, tekkekohalt kogumise tingimusi ja ühiskonteinerite (avalike konteinerite)

kasutamist ning pakendijäätmete kogumist pakendiliikide kaupa (klaaspakendijäätmed, paber-

ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberijäätmetega, plast- ja metallpakendijäätmed).

Muuhulgas analüüsib KOV avalikuks kasutuseks mõeldud pakendijäätmete kogumissüsteemi

laiendamist müügikohtade juurde. Kohaliku omavalitsuse üksus peab põhjendama

müügikohtade juurde kogumisvõrgustiku rajamist ning analüüsima muid võimalikke lahendusi

eesmärgi täitmiseks. Müügikohad, mis ka ise on pakendiettevõtjad, jäävad suurema

tõenäosusega valdava osa jäätmevaldajate liikumistrajektoorile. Seetõttu võib avalike

pakendimahutite olemasolu kaupluste juures olla vajalik liigiti kogumise edendamiseks nii tihe-

kui ka hajaasustuses. Kogumise planeerimisel saab kasutada abivahendina Keskkonnaagentuuri

arendatavat jäätmetaristu mudelit.

Jäätmekavas on otstarbekas planeerida ka teavitustööd pakendijäätmete kohta koostöös

taaskasutusorganisatsioonidega, millel ongi pakendiseaduse järgi kohustus teavitada tarbijaid

pakendijäätmete teemal.

Lõiget 3 täiendatakse punktiga 17, mille alusel peab omavalitsuse jäätmekava sisaldama ka

korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Omavalitsusel on mitmeid hoobasid

jäätmetekke vältimise edendamiseks. Näiteks saab kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas

korraldada kasutuskõlblike asjade vastuvõtmist ja edasiandmist neile, kes neid asju vajavad.

Omavalitsus saab toetada korduskasutusele või esemete parandamisele ja korrastamisele

suunatud algatusi. Oluline on ka toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise võimaluste

tuvastamine ja kavandamine, näiteks koolitoidu puhul või toidujagamiskappide toetamise

kaudu. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik suunata jäätmetekke vähendamist,

sh toidujäätmete tekke vähendamist, avalikele üritustele kehtestatavate nõuetega.

Lõiget 3 täiendatakse punktiga 18, mille kohaselt omavalitsuse jäätmekavas tuleb esitada teiste

omavalitsustega koostöö tegemise plaan. Säte lisatakse selleks, et suunata omavalitsusi

omavahel koostööd tegema ning detailsemalt koostöö eeliseid või puudusi läbi mõtlema, sh

hindama mastaabiefektist saadavat kasu ning pädevuse suurenemist.

Jäätmekavas analüüsib KOV, kas tal on otstarbekas teha teiste omavalitsustega koostööd

laiaulatuslikult kogu jäätmehoolduse valdkonnas või kitsalt mõne projekti elluviimisel või

ülesande täitmisel. Analüüsis peaks käsitlema vähemalt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja

koostamist, veopiirkondade määramist, veoteenuse, käitlusteenuse ja muid

jäätmehooldusehankeid, kogumisringide korraldamist, jäätmejaamade rajamist ja kasutamist

ühiselt või omaette ning omavalitsuste koostööorganisatsiooniga liitumist.

Omavalitsus võib põhjendatud juhul leida ka, et koostöö ei ole otstarbekas. Oluline on, et

arutelu koostöö tegemise üle toimub KOVis juba jäätmehoolduse kavandmise ehk jäätmekava

15

koostamise etapis, mitte hiljem, kui koostöö võimalustele on juba jäätmehoolduseeskirja

vastuvõtmise ja hangete tegemisega seatud olulised piirangud.

JäätSi § 44 lõige 4

Paragrahvi 44 lõikes 4 tehakse parandus ja asendatakse viide kehtetule sättele (§ 39 lg 3) viitega

kehtivale sättele (§ 39 lg 31).

JäätSi § 64

JäätSi § 64 tunnistatakse kehtetuks. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtul minnakse

kõigi jäätmevedude, sh tavajäätmete vedude, puhul üle digitaalsetele jäätmeveo saatekirjadele

ning eraldi ohtlike jäätmete saatekirju enam ei nõuta. Jäätmeveo saatekirju käsitletakse

eelnõukohase seaduse §-s 1171.

JäätSi § 65 lõige 2

Paragrahvis 65 täpsustatakse, et KOV korraldab lisaks kodumajapidamises tekkivate ohtlike

jäätmete kogumisele ka nende käitlemise. See säte on kooskõlas eelnõukohase §-ga 70, mille

alusel KOV korraldab kõigi oma korralduslike tegevuste kaudu kogutud jäätmete (v.a

laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed) edasise käitluse. Sel moel on kohalikel

omavalitsustel võimalik edendada jäätmete ringlussevõttu.

JäätSi 4. peatükk

Peatüki pealkiri muudetakse, kuna lisatakse uus paragrahv, mis käsitleb jäätmehoolduse

rahastamiseks mõeldud jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse rakendamist.

JäätS § 66 lõiked 12–14

Paragrahvi 66 lisatakse lõige 12, mille kohaselt jäätmevedaja ainsaks kliendiks on KOVi üksus,

KOVi üksusel on jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus. Kui

KOVi üksus peab ise arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma haldusterritooriumil

efektiivsemalt jäätmehooldust korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende kasutatavatest

jäätmemahutitest, jäätmete väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade.

Lõike 13 alusel võib KOVi üksus korraldatud jäätmeveo tasu kogumise korraldada KOKSi

§-s 62 loetletud koostöövormide kaudu. Need koostöövormid võivaldavad ülesande täitmiseks

volitada teist linna või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi, moodustada

selleks ühisameti või -asutuse. Samuti võib korraldatud jäätmeveo kulu kogumise korraldada

halduslepingu alusel KOVi enda asutatud ja tema otsese valitseva mõju all oleva äriühingu,

mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu.

Lõike 14 kohaselt võib lisaks eelnevale halduslepingu alusel korraldada jäätmevaldajate üle

arvestuse pidamise ja arve esitamise ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu. Sellisel

juhul on korraldatud jäätmeveo kulu arve esitajaks jäätmevedaja, kellele on selleks volitus

antud korraldatud jäätmeveo hankelepingu kaudu, kuid kogu kogutav korraldatud jäätmeveo

kulu laekub kohalikule omavalitsusele.

Paragrahvi 66 lõigete 12–14 rakendamise kohustus tekib alates uue korraldatud jäätmeveo hanke

korraldamisest, kuid hiljemalt 2030. aasta 31. detsembrist. Sellega kaasneb

omavalitsusüksusele vajadus luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. KOVil on kohustus sisse

nõuda tasumata summad. Lisaks kaasneb sellega KOVi õigus võtta jäätmeveo teenustasu

jäätmete veo ja selle ettevalmistamisega seotud kulude (JäätS § 66 lõike 4-6 tähenduses)

katteks, mille hulka kuuluvad ka jäätmevaldajaga arveldamise ja nende üle arvestuse pidamise

kulud.

16

JäätSi § 66 lõige 2

Lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „nende sortimisjääkide ja olmejäätmete

tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide“. Tegemist on täiendusega, mis lisati

jäätmeseadusesse 19.07.2010. Muudatuse eesmärk oli anda kohaliku omavalitsuse korraldada

ka sortimistehases tekkivate segaolmejäätmete sortimisjääkide vedu. Kuigi iseenesest on

tegemist legitiimse eesmärgiga, ei ole seda kehtival kujul võimalik rakendada. Sortimine

toimub juba käitluskohas ja sortimisjääkide veo korraldab käitleja. Säte nimetab edaspidi liigiti

kogutud jäätmeliigid, mis peavad kohustuslikus korras olema korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud (biojäätmed ning olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed). Olmejäätmete

muude liikide või muude jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga on ka edaspidi võimalik.

JäätSi § 66 lõige 41

Lõikes 4 sätestatakse jäätmeveoteenuse hinna määramiseks reegel, mille kohaselt liigiti

kogutavate jäätmete üleandmine peab olema vähemalt kolm korda odavam segaolmejäätmete

üleandmisest. Näiteks kui 80 l biojäätmete konteineri teenustasu on 1 euro, siis sama suure

segaolmejäätmete mahuti teenustasu peab olema vähemalt 3 eurot. Kaalu järgi määratud

hinnaga jäätmeveo puhul, kui 10 kg liigiti kogutud biojäätmete teenustasu on 1 euro, siis 10 kg

segaolmejäätmete teenustasu peab olema vähemalt 3 eurot. Sama reegel kehtib eelnõu kohaselt

ka siis, kui üleantavad jäätmed on valesti liigitatud (näiteks kui biojäätmete mahutis on

plastpakendid). Selline hinnastamine annab üldjuhul jäätmevaldajatele majandusliku

motivatsiooni jäätmeid liigiti koguda. Vajaduse korral võib omavalitsus valesti liigtatud

jäätmete üleandmisele kehtestada ka kõrgema tasu.

Kuna eelnõukohase pakendiseaduse § 15 lõikes 11 sätestatakse madalaim võimalik teenustasu

(0,25 eurot pakendijäätmete mahuti tühjenduskorra kohta), siis ei saa ka segaolmejäätmete

mahuti tühjendustasu olla madalam kui 0,75 eurot.

Lisaks korraldatud jäätmeveole peab liigiti kogutavate jäätmete üleandmisega seotud kulu

olema vähemalt kolm korda madalam ka muude kogumisviiside puhul (jäätmejaam,

kogumisringid, kogumispunktid jm).

2020. a Tartu Ülikooli ja Earth Care OÜ uuringu10 kohaselt mõjutab lõpptarbija käitumist

kaotus (nt lisakulu või rakendatav tasu) rohkem kui võit (nt lisaboonus või soodustus). Seetõttu

on tarbijad tundlikumad nende valikutele kehtestatud tasudele kui soodustuste saamisele ning

seetõttu on kõrgema tasu rakendamine suurema tõhususega meede kui hinnasoodustuse

pakkumine liigiti kogutud jäätmete üleandmisel.

2024. a septembri seisuga saab kehtivate korraldatud jäätmeveo hinnakirjade põhjal järeldada,

et biojäätmete, vanapaberi ja pakendijäätmete veoteenuse puhul on üldjuhul vähemalt

kolmekordne hinnavahe juba rakendatud. Suurjäätmete ja tekstiilijäätmete üleandmisel on aga

hinnavahe vähem kui kolmekordne ja mõnel juhul isegi ületab samas mahus segaolmejäätmete

teenustasu.

Valesti liigitatud jäätmete eest kolmekordse (või kõrgema) tasu kehtestamiseks tuleb esmalt

inimesi piisavalt teavitada sellest, mida ja kuidas tuleb liigiti koguda. See info peab olema igal

ajal kättesaadav nagu ka juhendmaterjale toetav nõustamisteenus. Jäätmekäitlusteenuse ja

10 „Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud

tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs“; Tartu Ülikool, Earth Care OÜ; 2020. Kättesaadav

internetist: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

12/Teatavate%20plasttoodete%20tarbimise%20v%C3%A4hendamiseks%20v%C3%B5etavate%20meetmete%2

0ja%20teatavatele%20plasttoodetele%20laiendatud%20tootjavastutuse%20rakendamisega%20kaasnevate%20m

%C3%B5jude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20%282020%29.pdf.

17

jäätmeveo hangetes tuleb määrata lubatud maksimaalne võõrise osakaal jäätmetes (üldjuhul

10%). Kui üleantavates jäätmetes on kokkulepitust rohkem võõrist, ei ole enam tegemist liigiti

kogutud jäätmetega, vaid valesti liigitatud jäätmetega ning on õigustatud vähemalt kolmekordse

tasu küsimine.

Valesti liigitatud jäätmete puhul rakendavad mitu omavalitsust „trahvi“ ka praegu. Enamasti on

jäätmevedajale antud õigus rakendada kõrgemat tasu, kui liigiti kogutavate jäätmete konteineris

on valed jäätmed. Osa KOVe on kõrgema tasu küsimist lubanud ka siis, kui segaolmejäätmete

mahutis on liigiti kogutavad jäätmed. Kõrgem tasu võrdub üldjuhul kas sama suure

segaolmejäätmete mahuti teenustasuga või kahekordse teenustasuga. Mõni omavalitsus on

sätestanud, et vedaja võib jätta sellise konteineri tühjendamata. Nähakse ette ka variant, et

vedaja tühjendab sellise konteineri ära, kuid jätab valed jäätmed konteinerisse koos vastava

teatega jäätmevaldajale.

JäätSi § 66 lõige 6

Lõike 6 sõnastust muudetakse, et oleks selge, et korraldatud jäätmeveo teenustasu võib olla ka

kaalupõhine. Seni on Eestis kasutusel mahupõhine jäätmeveo teenuse hind, st makstakse

vastavalt sellele, kui suur on jäätmete üleandmiseks kasutatav mahuti, olenemata sellest, kas

tühjenduskorral on mahuti täis või näiteks pooltühi. Selline hinnastamine on tekitanud osades

inimestes vastumeelsust jäätmeid liigiti koguda – liigiti kogumisel segaolmejäätmete mahuti

täituvus väheneb, kuid maksta tuleb ikkagi kogu mahuti eest. Mahupõhine hind on piisav, kui

kasutatavad mahutid vastavad jäätmete tegelikule tekkekogusele. Kui aga on kasutusel suurem

konteiner (ajast, mil jäätmete liigiti kogumisel ei olnud nii suurt rõhku või on soetatud igaks

juhuks suurem konteiner), siis võib motiveerida inimest paremini jäätmeid liigiti koguma

kaalupõhine hind. Sel juhul fikseerib jäätmeveok iga kord tühjendatava mahuti kaalu ning saab

nii teada üleantavate jäätmete tegeliku koguse. Arve esitatakse sel juhul tegelikult üleantud

jäätmete koguse põhjal, mitte konteineri suurusest lähtudes. Kaalu järgi võib määrata vaid

segaolmejäätmete üleandmise või ka liigiti kogutud jäätmete üleandmise hinna. Teiste riikide

kogemuse põhjal saab järeldada, et kaalupõhise hinnastamise tulemusel väheneb

segaolmejäätmete teke ja suureneb jäätmete liigiti kogumine.11 Kaalupõhisel hinnastamisel on

siiski ka ohte. Näiteks võib inimesel tekkida motivatsioon oma jäätmearvet veelgi vähendada

ja ta otsustab käidelda jäätmeid ebaseaduslikult. Kaalupõhise hinnastamise kasutamiseks peab

omavalitsus looma mugavad võimalused liigiti kogutavate jäätmete üleandmiseks ning tagama

piisava järelevalve jäätmehoolduse nõuete täitmise üle.

Uus saatekirjadel põhinev reaalajalähedase jäätmearuandluse teenus on kavandatud nii, et see

toetab mõlemat (nii kaalu- kui mahupõhist) hinnastamist ja mõlemal juhul on nii andmete

täpsus kui ka usaldusväärus oluliselt parem võrreldes praeguse (kord aastas)

jäätmearuandlusega.

JäätSi § 661 ja põhiseaduspärasuse analüüs

Jäätmeseadust täiendatakse §-ga 661, millega sätestatakse jäätmehoolduskulude kehtestamise

lähtealused, rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused.

Omavalitsused on 2022. a kevadel oma kirjalikes vastustes Keskkonnaministeeriumile välja

toonud, et jäätmehoolduse rahastamiseks puuduvad piisavad võimalused, mistõttu on vaja luua

seaduse tasandil kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse arendamiseks vajaminevate

rahaliste vahendite kogumise õigus (nt Anija vald12, Jõelähtme vald, Raasiku vald, Põltsamaa

vald, Paide linn, Kanepi vald, Saarde vald, Tori vald, Tartu linn, Tõrva vald, Valga vald).

11 Pay-as-you-throw | Green Best Practice Community (europa.eu). 12 Kliiministeeriumi dokumendiregistris registreeritud kiri 9-2/22/2030-2,

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=436c2abe-6a67-45d5-b3c6-38e4d031914e.

18

2023. aastal kulutasid omavalitsused jäätmehooldusele keskmiselt13 15 eurot elaniku kohta

aastas ehk 35 eurot leibkonna (2,35 in) kohta. Arvutuslikult on omavalitsuste eelarvest kaetav

jäätmehoolduse kogukulu 20,5 mln eurot aastas.

Osas omavalitsustes on juba korraldatud jäätmeveo teenustasu sisse arvestatud ka jäätmejaama

teenus. Näiteks on korraldatud jäätmeveo hankes jäätmevedaja ülesandeks pandud jäätmejaama

opereerimine, mille eest jäätmevedajale eraldi ei maksta ning vedajal on kohustus KOVi

elanikelt teatud jäätmeid tasuta vastu võtta. Need kulud kannavad hanke tulemusel korraldatud

jäätmeveo teenustasuga elanikud ise (nt Harku vald, Lüganuse vald, Kanepi vald). Teise

kasutusel oleva lahenduse kohaselt on volikogu otsusega määratud korraldatud jäätmeveo

raames kogutavate jäätmete üleandmise kohaks KOVile kuuluv jäätmejaam ning jäätmevedaja

maksab jäätmeid üle andes vastuvõtutasu. Jäätmejaam on antud eraldi hankega rendile

jäätmekäitlejale, kellel on kohustus maksta KOVile (KOV ettevõttele) n-ö jäätmejaama

kasutustasu. Seega maksavad jäätmevaldajad jäätmeveo teenustasu kaudu kinni jäätmete veo,

käitluse, jäätmejaama ülalpidamise ning jäätmejaama omaniku arvele kantava kasutustasu (nt

Saaremaa vald).

Lõikes 1 sätestatakse alus, millega tekib kohaliku omavalitsuse üksusel õigus määrata

jäätmehoolduskulude kandmise kohustus.

Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse kehtestamise õiguse andmine kohaliku omavalitsuse

üksusele on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ14

(jäätmedirektiiv) ette nähtud kohustused.

Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta

keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja

ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise

kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma

liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt

seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025

ka tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et hiljemalt

31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid

kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega. Sama artikli lõike 2 järgi tuleb alates

2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%,

viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni.

Jäätmedirektiivi artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed

tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14

ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et

nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.15

Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine, on Eesti õiguses kohaliku

omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12

lg 2; § 31 lg 1; lg 11, lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOV ülesandeks ka liigiti

kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal

(eelnõukohase § 1363 lõige 5).

13 Kliimaministeerium korraldas 2024. a kevadel omavalitsuste seas 2023. a jäätmehoolduskulude kohta

küsitluse, millele vastas 40 omavalitsust. Suurimad jäätmehoolduskulud leibkonna kohta on Vormsi vallas (613

eurot/a). Ülejäänud 39 omavalitsuse keskmistatud kulu inimese kohta oli 15 eurot/a ja leibkonna kohta 35

eurot/a. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693. 15 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de

Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479,

punkt 46.

19

Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa

Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande, milles tehakse kindlaks

liikmesriigid, kellel on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete

ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise

eesmärgi saavutamine.16 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu

kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke.

Varajase hoiatamise aruande eesmärk on abistada liikmesriike. Aruandes on ühe jäätmekäitluse

parandamise meetmena soovitus kaaluda võimalust, et omavalitsused saavad vähemalt osa

jäätmekäitlusmaksu tulust. Raha saaks kasutada eri jäätmevoogude tõhusate liigiti kogumise

süsteemide loomiseks, jäätmejaamade rajamiseks ja prügi koristamiseks.

Maailmapanga 2021 aruandes „Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud

poliitikasoovitused ja tegevuskava“17 on olulisemate poliitikasoovitustena märgitud järgmist.

1. Omavalitsuste eesmärgid. Panna kodumajapidamis- ja muude sarnaste jäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlusse võtmise eesmärkide täitmise vastutus

omavalitsustele. Lubada omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu.

2. Omavalitsuste nõutav tasu. Lubada omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu.

Omavalitsustel peaks olema õigus otsustada, kas jätkata praegusel moel, kus jäätmekäitlustasu

nõuab kodumajapidamistelt ja juriidilistelt isikutelt teenuseosutaja, või kehtestada

omavalitsuses olmejäätmete tasu/maks ning edastada kõik sellised maksed teenuseosutajatele

omavalitsuse eelarve kaudu. Üks võimalik alternatiiv on ka omavalitsuses kehtestatud tasu, mis

katab omavalitsuse korraldatud teenuste kulud, ja käitlejate küsitava teenustasu kombinatsioon.

Selline säte oli Eesti õiguses olemas kuni 2015. aastani. See peaks võimaldama omavalitsustele

oma territooriumil jäätmekäitlusteenuste korraldamisel suuremat paindlikkust, suurendama

omavalitsuste koostöö võimalusi ning looma tingimused kulude õiglasemaks jaotumiseks eri

jäätmevoogude ja tegevuste vahel.

Seadusandja võib näha ette jäätmekorralduse tingimused, aga võib sätestada ka lisapiiranguid,

kui see on vajalik näiteks tarbija- ja keskkonnakaitseliste huvide kaitseks või muul eesmärgil.

Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel

saavad KOVi üksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust

huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti

puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-44-09, p 13).

Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja

kohustuste vahel.18

Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid arvestades puuduvad kohalike omavalitsusüksustel

piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab

muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste tervise kaitse, tuleb lubada kohaliku omavalitsuse

üksustel nõuda jäätmetekitajatelt jäätmehoolduskulude kandmist.

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 17 Maailmapank. 2021. Eesti tahkete jäätme käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava. ©

Maailmapank. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-

tervikanaluus; lk 6jj. 18 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-34-14 p 45.

20

Kooskõlas jäätmedirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab

jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või

jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu,

et nad on aidanud kaasa nimetatud jäätmete tekkimisele.20 Seega on jäätmehoolduskulude

kandmise kohustus saastajapõhine tasusüsteem, mille puhul nõutakse jäätmetekitajatelt tasu

tekkinud jäätmete koguse järgi, sealhulgas maksab jäätmetekitaja vähem, kui ta täidab jäätmete

liigiti kogumise kohustust. See omakorda stimuleerib ringlusse võetavate jäätmete liigiti

kogumist ja segaolmejäätmete vähendamist.

Jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse sätestamisel on arvesse võetud ka teistes

Euroopa Liidu liikmesriikides tasu määradega seotud suundumusi.

Lõikes 2 sätestatakse, et JäätSi § 661 lõige 2 on alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätSi § 66

lõike 1 suhtes, mis sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine

määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse KOVi üksuse valitud

ettevõtja poolt. JäätSi § 66 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveo korral ei ole KOVi üksus

jäätmeveoteenuse vahendaja, vaid KOV korraldab konkursi, et leida jäätmeveoteenuse osutaja,

kellega jäätmetekitaja on seejärel kohustatud sõlmima lepingu. Kui omavalitsusüksuses on

jäätmekorraldus reguleeritud JäätSi § 66 lõike 1 alusel, puudub omavalitsusüksusel vajadus

luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. Kuna jäätmetekitaja sõlmib otse riigihanke võitnud

jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest

teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätSi § 66 lõike 1 alusel

korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus19.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus rakendab jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse, on

omavalitsusüksusel õigus ja kohustus pidada jäätmetekitajate üle arvestust ning nendega

arveldada. Omavalitsus võib arveldamise kohustuse delegeerida teisele isikule eelnõukohase

§ 66 lõigete 13 ja 14 järgi.

Lõikega 3 volitatakse jäätmehoolduskulude suuruse määramise korda kehtestama

omavalitsusüksuse volikogu. Säte ei nõua, et volikogu kehtestaks ise teenustasu määrad

(RKPJKo 30.10.2018, 5-18-2, p 56). Volikogu võib teha valla või linna ametiasutusele või

hallatava asutusele (KOKS § 30 lõigete 3 ja 4 alusel) ülesandeks korraldada teenuse hinnakirja

koostamine ehk kehtestama konkreetse teenuse hinna. Teenuse hindade kehtestamist teistele

isikutele (nt koostööorganisatsioon, korraldatud jäätmeveo teostaja) edasi volitada ei saa.

Lõikes 4 sätestatakse jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse kandja, kes on jäätmevaldaja.

Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab

jäätmekäitluse, sh taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või

jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub jäätmevaldajatel seetõttu,

et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.20

Direktiivi artikkel 14 on ülevõetud jäätmeseaduse § 11 lõikega 2. See on kooskõlas PSi §-ga 53

ning saastaja maksab põhimõttega (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 12 lg 1).

Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on

kõigile jäätmevaldajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98

artiklist 15 tulenevalt põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad

19 RK 3-4-1-34-14, p 35 kolmas lõik. 20 EKo C-335/16, p 24 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de

Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479,

punkt 45.

21

selle sama direktiivi artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete

kõrvaldamisest tuleneva kogukulu.21

Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada

jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.22 Direktiivi 2008/98

artikli 15 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et

jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15

lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa

aidanud jäätmete tekkimisele.23

Eeltoodu põhjal on jäätmevaldaja kanda kulud, mis tekivad olmejäätmete käitluse ja

kõrvaldamise kulude rahastamiseks, mis on arvutatud selle teenuse kasutajate tekitatud jäätmete

mahu või koguse hindamise alusel, ning kulud, mille eesmärk on rahastada jäätmehooldust.

Eelnõu sätte kohaselt kannavad jäätmehoolduskulusid ka need jäätmevaldajad, kes on

korraldatud jäätmeveost jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel erandkorras teatud tähtajaks

vabastatud. Jäätmeveost vabastatud isikud osalevad seeläbi eelkõige üldiste

jäätmehoolduskulude ja investeeringute kulude kandmises, nagu korraldatud jäätmeveo

korraldus, jäätmevaldajate registri pidamine, järelevalve, teavitus, jäätmejaama rajamine või

arendamine, jäätmetekke vältimise ja korduskasutuslahenduste loomine jms.

Jäätmevaldajad, kes ei ole korraldatud jäätmeveost vabastatud, kannavad § 661 lõike 1

rakendamisel nii korraldatud jäätmeveo kulusid kui ka jäätmehoolduskulusid. Omavalitsus võib

neid kulusid diferentseerida sõltuvalt sellest, millise jäätmetekkekohatüübiga on tegemist.

Lõike 5 kohaselt võib valla- või linnavalitsus ette näha madalama jäätmehoolduskulu määra

teatud tingimuste täitmisel, kehtestades need tingimused asjakohases korras. Soodustuse võib

ette näha näiteks toimetulekuraskustes peredele, paljulapselistele peredele, üksi elavatele

pensionäridele, aga ka neile, kes oma biojäätmed ise nõuetekohaselt tekkekohas kompostivad.

Lõikes 6 sätestatakse, millest koosnevad jäätmehoolduskulud. Jäätmehoolduskulude kandmise

kohustuse rakendamisel arvestatakse kulude hulka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete

vedamise ja nende käitlemise kulu, v.a pakendijäätmete käitluskulu. Omavalitsus võib

jäätmehoolduskulude hulka arvestada ka muid püsiva iseloomuga kulusid, mis on sätestatud

lõikes 7 (vt tabel 2).

Omavalitsus võib jäätmehoolduskulu määrad üles ehitada nii, et jäätmevaldajale esitatav arve

jaguneb korraldatud jäätmeveo kuluks ja püsikuluks. Püsikulu on sel juhul kõigilt

jäätmevaldajatelt (k.a korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajad) vastaval

aastal kogutav KOVi jäätmehoolduskulu, millega see KOV katab jooksvad jäätmehoolduse

kulutused, investeeringud jms kulud, mis ei ole seotud konkreetse jäätmevaldajaga ja tema

tekitatud jäätmetega. Korraldatud jäätmeveo kulu on muutuvkulu, mille suurus sõltub

jäätmevaldaja tekitatud jäätmete kogusest, jäätmeliikidest ja veosagedusest ning on seotud

nende jäätmete kogumise ja käitluse kuludega.

21 EKo C-335/16, p 25 - vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura

Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punkt 46. 22 Eko C-335/16, p 28. 23 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de

Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479,

punkt 46.

22

Tabel 2. Jäätmehooldusega seotud kulude jaotumine muutuvkuluks ja püsikuluks.

Omavalitsuse jäätmehoolduse

korraldamise kulud

Selgitus Püsikulu ja

muutuvkulu

komponent

1. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmete veokulu

korraldatud jäätmeveo kulu, mida

maksavad korraldatud jäätmeveoga

liidetud jäätmevaldajad

muutuvkulu

2. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmete käitluskulu

korraldatud jäätmeveo kulu, mida

maksavad korraldatud jäätmeveoga

liidetud jäätmevaldajad

muutuvkulu

3. jäätmehoolduskulu, sh

tekkekohalt kogumiseks vajalike

kogumisvahendite kulu (soetamine,

kohale viimine)

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent, kui KOV soetab

kogumisvahendid ise ja annab

jäätmevaldajate kasutusse

muutuvkulu

või püsikulu

avalikuks kasutuseks mõeldud

kogumisvahendite kulu

(kogumispunkti rajamine,

kogumismahutite soetamine,

tühjendamine, kogumispunkti

hoolduskulu)

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent, kui KOV rajab või

peab üleval avalikke

kogumispunkte

püsikulu

väljaspool korraldatud jäätmevedu

kogutud jäätmete kogumise ja

käitlemise kulud (nt ohtlike jäätmete

kogumisringi korraldamine ja kogutud

jäätmete käitlemine, jäätmejaamas

jäätmete vastuvõtmine ja edasine

käitlemine)

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent, kui jäätmed võetakse

tasuta vastu ja ei peeta arvestust

isiku üle antud koguste üle (nt

kõigil jäätmevaldajatel on õigus

tasuta ära anda teatud koguses

ohtlikke jäätmeid)

püsikulu

jäätmekäitluskoha rajamise,

kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse

kulud, sh jäätmekäitluskoha rajamise

ettevalmistamise kulud

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent, kui KOVil on kavas

rajada uus käitluskoht (nt

jäätmejaam), ka olemasolevate või

suletud käitluskohtade

opereerimis- või järelhoolduskulud

võib selle komponendi hulka

arvestada

püsikulu

korduskasutuslahendustega ja

jäätmetekke vältimisega seotud kulud

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent, kui KOV plaanib

rajada, peab üleval või toetab

korduskasutus- ja jäätmetekke

vältimise lahendusi

püsikulu

jäätmevaldajate registri pidamise ning

jäätmevaldajatega arveldamise kulud

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent

püsikulu

jäätmealase teavituse ja nõustamisega

seotud kulud

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent

püsikulu

kulud järelevalvele jäätmeseaduse ja

jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise

üle

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent

püsikulu

muud kulud, mille eesmärk on tõsta

jäätmehoolduse taset või täita jäätmete

võib olla jäätmehoolduskulu

komponent

sõltub kulust

23

liigiti kogumise ja taaskasutamise

sihtarve

Lõikes 7 sätestatakse kulud, mida KOV võib arvestada jäätmehoolduskulude hulka. Lubatud

teenuste loetelu kehtestamine on seotud vajadusega suurendada kulude kujunemise

läbipaistvust. KOV võib vajaduse korral jäätmehoolduskulu hulka arvestada kõik või osa

lõikes 7 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikest kuludest,

lähtudes sellest, mis on KOVis jäätmehoolduse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik.

Jäätmehoolduse arendamisega seotud kulud on:

1) kogumisvahenditega ja kogumispunktidega seotud kulud: jäätmete tekkekohas liigiti

kogumiseks vajalikud kogumiskotid (nt biolagunevad ja komposteeruvad kilekotid või

paberkotid biojäätmete kogumiseks), biojäätmete kogumisnõud ja õue paigutatavad ühiseks või

individuaalseks kasutuseks mõeldud kogumismahutid, sh pakendijäätmete kogumiseks

mõeldud kogumisvahendid (jäätmekott, konteiner, süvamahuti, ohtlike jäätmete kogumispunkt

vm), kompostrid, konikastid, kogumisvahendite ja kogumispunktidega seotud digitaalsed ja

nutikad lahendused (nt kiibiga avatavad mahutid korteriühistutele, mehitamata jäätmejaam,

nende kasutamiseks vajalik tarkvara). KOV võib need kogumisvahendid anda jäätmevaldaja

kasutusse, arvestades vahendite kulu jäätmehoolduskulude sisse tervikuna või näiteks

konteinerite puhul arvestada jäätmehoolduskulu sisse selle rendihinna;

2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud

kulud: ohtlike jäätmete, suurjäätmete, aia- ja haljastujäätmete, kasutuskõlblike esemete,

jõulukuuskede jm kogumisringid, jäätmejaama või kogumispunkti toodud jäätmete vedu;

3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud: jäätmejaama või

kogumispunkti toodud ning kogumisringi käigus kogutud jäätmete edasise käitluse kulu;

4) jäätmekäitluskoha rajamise kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud ning käitluskoha

rajamise ettevalmistamisega seotud kulud, sh KOVi jäätmejaamaga seotud kulud, seal jäätmete

käitlemiseks (nt kompostimisel) kasutatavate masinate kulu ning jäätmete ringlussevõtuga

seotud rajatiste omavalitsuse territooriumile rajamiseks vajalike eeltöödega seotud kulud;

5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud, sh

korduskasutussüsteemi sisseseadmine jäätmejaamas, parandustöökoda, tekstiilikonteinerid,

toidujagamiskapid vms;

6) jäätmevaldajate registri pidamise ning jäätmevaldajatega arveldamise ning nende

tegevustega seotud kulud, sh jäätmevaldajate registri arendamine või registri majutusteenuse

registri kuutasu, arveldamise programmiga seotud kulu;

7) jäätmealase teavituse ja nõustamisega seotud kulud: teavitusmaterjalide koostamine ja

levitamine, koolitused, kleebised, infotahvlid, sildid, juhendid, otsepostitus, jäätmeteemalised

õppematerjalid;

8) kulud järelevalvele jäätmeseaduse ja jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle:

valvekaamerate, PrügiBinGo-laadsete teenuste24 kulu;

9) muud kulud, mille eesmärk on tõsta jäätmehoolduse taset või täita jäätmete liigiti kogumise

ja taaskasutamise sihtarve, näiteks jäätmehooldusega seotud tööjõukulu, uuringud,

prügistamise likvideerimine, prügikoristustalgud, toetused jäätmevaldajatele (korteriühistutele

prügiaedikute rajamiseks), taaskasutuskeskustele korduskasutuse ja liigiti kogumise

edendamiseks, liikmemaks organisatsioonis (KOVi koostööorganisatsioon, ZeroWaste Cities

vms).

24 PrügiBinGo on eraettevõtte arendatud teenus omavalitsustele, mille eesmärk on kontrollida jäätmeveoringi

käigus, kas konteineritesse pandud jäätmed on korrektselt liigiti kogutud. Kontrolli tulemusena saab omavalitsus

infot jäätmete liigiti kogumise edukuse kohta ning konteinerite kasutajad saavad tagasiside oma liigiti kogumise

oskuste kohta.

24

Kui KOV soovib jäätmeveo üles ehitada spetsiifilisele kogumislahendusele, võib ka selle kulud

arvestada jäätmehoolduskulu hulka (nt kaaluga veok, mitmesektsiooniliste konteinerite

tühjendamiseks sobilik veok ja konteinerid). Veoki võib KOV anda hankega eraettevõtte

kasutusse või kasutada seda ise sisetehingu rakendamise korral.

Lõikes 8 loetletakse kulusid, mida ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada.

Jäätmehoolduskulude alla ei ole lubatud arvestada omavalitsusele määratud sunniraha või

rahatrahvi ega kulusid, mis on kaetud mõne toetusmeetme kaudu, v.a omafinantseeringu osa.

Samuti ei või jäätmehoolduskulude hulka arvestada jäätmehooldusega otseselt mitteseotud

tegevuste kulusid, näiteks:

• võõrliikide tõrjumise kulu;

• reoveesette käitluskulu;

• KOVile kuuluvate või KOVi hallatavate kinnistute haldus-, remondi- ja jäätmeveokulud;

• randade, parkide, kalmistute jt avalikuks kasutuseks mõeldud alade või kinnistute hooldus,

v.a jäätmete kogumise ja käitlemise kulu;

• jäätmetega mitteseotud keskkonnahoiu tegevuste kulud (nt üritused, teavitusmaterjalid).

Lõike 9 kohaselt peab jäätmehoolduskulu olema vastavuses teenuse osutamise kuluga. Kõik

jäätmehoolduskulu sisse arvestatud komponendid peavad olema seotud jäätmehoolduse

korraldamisega, põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud eesmärgi täitmiseks ning ka

kuluefektiivsed. KOV ei või ettekavatsetult põhjendamatult koguda jäätmevaldajatelt

konkreetse aasta jooksul rohkem jäätmehoolduskulu, kui on konkreetse aasta jooksul

jäätmehoolduse korraldamiseks vajalik. Küll aga võib KOV koguda etteulatuvalt suurema

summa, kui see on vajalik järgnevatel aastatel jäätmealaste investeeringute tegemiseks.

Lõikes 10 sätestatakse, et jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulude laekumisest

rahastatakse üksnes jäätmehoolduse arendust, et tagada jäätmedirektiivis sätestatud ülesannete

ja eesmärkide täitmine. Kogutud jäätmehoolduskulu ei või kasutada muul otstarbel kui

jäätmehoolduse korraldamiseks. Kui KOV on kulumäärad oma parima teadmise alusel

määranud ja seda koguneb aasta lõpuks rohkem, kui olid selle aasta kulud, tuleb jääk ära

kasutada järgnevatel aastatel jäätmehoolduse korraldamiseks, st ka enamkogutud

jäätmehoolduskulu ei või kasutada muuks otstarbeks kui KOV jäätmehooldus.

Jäätmevaldajatelt kogutud jäätmehoolduskulu kasutamist võib kontrollida KOV volikogu

revisjonikomisjon.

Lõikes 11 sätestatakse piir sellele, kui suur saab olla lõikes 7 loetletud jäätmehoolduse

arendamiseks vajalike kulude osakaal jäätmevaldajalt kogutavast jäätmehoolduskulust. Sätte

kohaselt ei saa nende kulude summa olla suurem kui 100% jäätmevaldajale esitatud korraldatud

jäätmeveo teenustasu hinnast. See tähendab, et kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo

jäätmete veo ja käitluse kulu on näiteks 2 eurot kuus, siis saab lõikes 7 loetletud komponentide

summaarne maksumus olla selle jäätmevaldaja jaoks maksimaalselt 2 eurot kuus. Sätte eesmärk

on tagada jäätmevaldaja kulude proportsionaalsus tema jäätmetekkega. Sätte kaudu realiseerub

segaolmejäätmete kõrgem hinnastamine kogu jäätmehoolduskulus. Kui jäätmevaldaja, kes

kogub enamiku jäätmetest liigiti, tasub jäätmehoolduskulu eeltoodud näite puhul 4 eurot kuus,

siis jäätmevaldaja, kes jätab jäätmed liigiti kogumata, tasub kõrgemat hinda korraldatud

jäätmeveo eest (nt 6 eurot kuus) ja tema ülejäänud jäätmehoolduskulude komponent võib ka

olla kuni 6 eurot kuus, seega kokku 12 eurot kuus.

Kuigi kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab

jäätmekäitluse kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldajavõi eelmine

jäätmevaldaja, kuna nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele, ei tohi

jäätmehoolduskulu, mida nõutakse jäätmehoolduse arendamiseks, viia selleni, et jäätmevaldaja

25

kanda jääb ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga,

mida nad tekitavad.25

Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et püsikulu suurus on otseses

seoses jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga. See tagab, et jäätmehoolduse

katteks makstava arve suurus kujuneb jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse (mahu või kaalu

järgi) või liigi järgi.

Lõikes 12 sätestatakse jäätmehoolduskulu ülempiir neile jäätmevaldajatele, kes on korraldatud

jäätmeveost vabastatud. Neilt jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduskulu (püsikulu) ei või

olla suurem kui 3 eurot kalendrikuus esimesel aastal ning see võib tõusta kuni 10% igal

järgneval aastal. Kulu maksimaalne suurus on arvutatud, võttes aluseks kohalikelt

omavalitsustelt saadud andmeid nende eelarvest viimasel aastal tehtud jäätmehoolduskulude ja

KOVide täiendavate jäätmehoolduskulude kohta, samuti investeeringute summaarset kulu ühe

leibkonna kohta aastas.

Lõikes 13 sätestatakse jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele esitataval jäätmehoolduskulude

arvel toodavad kuluread. Sätte eesmärk on suurendada jäätmekulude läbipaistvust ja

motiveerida jäätmetekitajaid koguma jäätmeid liigiti. Jäätmehoolduskulude kandmise kohutuse

rakendamisel tuuakse nii korraldatud jäätmeveo kulu kui jäätmehoolduskulu ära samal arvel.

Arvel (näidis on toodud tabelis 3) tuuakse eraldi välja:

1) jäätmehoolduskulu ehk püsikulu;

2) veoteenus (tühjenduskordade alusel), sh eraldi pakendite veokulu;

3) käitlusteenus jäätmeliikide kaupa (üleantud jäätmete kaalu või mahutite mahu alusel);

4) kogumisvahenditega seotud kulu (kui mahutid on soetanud KOV, nii konteinerite kui kottide

kulu);

5) soodustus (kui KOV soovib soodustust teatud juhtudel rakendada, nt kui jäätmevaldaja

kompostib oma biojäätmed ise);

6) muud teenused (loetletakse eraldi lisateenused ja vajaduse korral kõrgem tasu liigiti

kogumata jäetud jäätmete eest või sobimatute jäätmete eest).

Jäätmevaldajate motiveerimiseks võib püsitasu rakendamisel kasutada ka koefitsienti, mis

sõltub sellest, kas valdav osa jäätmeid kogutakse liigiti või mitte. Kui jäätmevaldaja on valinud

teenusepaketi, mille puhul enamik jäätmetest antakse üle liigiti kogutuna, võib näiteks

jäätmehoolduse püsikulu korrutada koefitsiendiga 0,75.

Tabel 3. Jäätmearve näidis 60 korteriga kortermaja puhul.

Teenus kogus ühik ühikuhind summa

Jäätmehoolduskulu 60 kuu 3,00 180,00

Koefitsient 0,75 135

Veokulu

pakendijäätmed 12 tühjenduskord 0,25 3,00

muud jäätmed 8 tühjenduskord 1,00 8,00

Käitlusteenus

pakendijäätmed 13,2 m3 0,00 0,00

biojäätmed 0,96 m3 8,00 7,68

segaolmejäätmed 3,2 m3 10,00 32,00

Kogumisvahendid 5 tk 1,00 5,00

Arve kokku 190,68

25 EKo C-335/16, p 30 - vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura

Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, punktid 55 ja 56.

26

Korteriühistu puhul võib jäätmearve esitada korteriühistu liikmele või ühistule, kes sel juhul ise

jagab arve korterite vahel, tuues samuti arvel välja lõikes 13 nimetatud kuluread. Arve võib

esitada kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas.

Lõigetes 14 ja 15 sätestatakse aruande koostamise ja avaldamise kohustus. KOV teeb igal

aastal enesekontrolli ja avaldab selle tulemused oma veebilehel hiljemalt järgmise aasta esimese

kvartali lõpuks.

Nimetatud kohustuse eesmärk on vajadus tagada avaliku võimu läbipaistvus ja õiguspärasus.

Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku

võimu allikas ja kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite

tegevusest. Võimu teostamise läbipaistvus, kontroll ja õiguspärasus on kaalukad põhjused,

millest lähtumine teenib avalikkuse huve.26 Aruande koostamine ja selle avalikustamine tagab

jäätmetekitaja kaitse omavalitsusüksuse või selle volitatud isiku kehtestatud jäätmekäitluse

teenustasude selguse kaudu.27 Seega on valitud lahendus kooskõlas põhimõttega anda rahvale

kui kõrgeima riigivõimu kandjale kindlustunne, et kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse

seaduslikult ja tulemuslikult ning tagatud on nende kasutamise läbipaistvus.

Aruandest peab selguma, milleks jäätmehoolduskulu koguti ja milleks seda kasutati, sh kui suur

oli korraldatud jäätmeveoga kaasnenud veokulu ja käitluse kulu eelneval aastal ning kui suur

oli investeeringutega seotud kulu, teavitusega seotud kulu jne.

Lõigetes 16 ja 17 sätestatakse jäätmehoolduskulude koguja. Jäätmehoolduskulude kogumise

korraldab linna- või vallavalitsus, kes võib seda koguda ise või volitada halduslepingu alusel

kulu koguma teise isiku:

1) KOKSi §-s 62 sätestatud koostöövormiga hõlmatud isiku;

2) halduslepingu alusel KOVi enda valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või

sihtasutuse.

Lõikes 18 sätestatakse, et jäätmehoolduskulu võib koguda korraldatud jäätmeveo teenuse

osutaja kaudu, kes esitab sel juhul arve jäätmevaldajale, kuid arvel toodud summa tasutakse ka

siis omavalitsusele. Volitus selleks antakse korraldatud jäätmeveo hankelepinguga.

JäätSi § 661 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele

PSi § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse Eesti Vabariigis riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. PSi § 11 lubab õiguste ja vabaduste piiramist ainult

kooskõlas põhiseadusega, kusjuures piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, ning PSi § 102 kohaselt

peab kogu seadusloome olema kooskõlas põhiseadusega.

Avalik-õiguslikud rahalised kohustused riivavad vältimatult omandipõhiõigust, mistõttu

avalik-õigusliku rahalise kohustuse põhiseaduslikkuse kontroll sisaldab PSi § 113 järgi ka

omandipõhiõiguse kontrolli; kui omandipuutumatust on riivatud avalik-õigusliku rahalise

kohustuse kehtestamisega, ei piirdu asjasse puutuvate sätete põhiseaduspärasuse kontroll

omandipõhiõiguse riive kontrolliga, vaid seda kontrollitakse PSi § 113 järgi.28

Seetõttu analüüsitakse esmalt § 661 vastavustPSi § 113 mõttes.

PSi § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed

sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke

26 RK 3-4-1-17-08, p 43. 27 RK 3-4-1-34-14, p 48. 28 https://pohiseadus.ee/sisu/3503/paragrahv_32, p 12 - RK 3-2-1-71-14, p 90.

27

makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala

laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi

kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised

kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse.“29

Eelnõu järgi antakse KOVi üksusele õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu.

Jäätmehoolduskulude kandmise kohustus kehtestatakse, et arendada jäätmehooldust, täita

jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused, mis on liikmesriikidele kehtestatud, kaitsta

keskkonda ja inimeste tervist, seega avalikes huvides (eesmärke pikemalt käsitletud allpool).

Riigikohus on ka varem pidanud jäätmeseaduse alusel kehtestatud tasusid avalik-õiguslikuks

rahaliseks kohustuseks.30

PSi §-ga 113 hõlmatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste olemus ja eesmärk on erinev.

Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus erineb olemuslikult maksust selle poolest, et kulu määr

sõltub otseselt konkreetse kulu suurusest, milleks on jäätmehoolduse arendamiseks kuluv

summa. Ka ei ole jäätmehoolduskulu kandmise kohustus lõiv, kuna selle eest ei saa isik mingit

vastusooritust ega hüve. Kuigi kaudselt võib selliseks hüveks pidada paremas seisundis

keskkonda ja tervist, ei ole sedavõrd üldine vastutasu lõivu määratlusele vastav.

Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole PSi §-s 113 nimetatutest ka koormis

(mitterahaline kohustus), trahv ega sundkindlustuse makse, kuna see väljendub rahas, pole

olemuselt sanktsioon ega too endaga kaasa kindlustatust mingite riskide vastu. Seega on

jäätmehoolduskulu kandmise kohustus PSi §-s 113 nimetamata avalik-õiguslik rahaline

kohustus.31

PSi § 157 lõike 2 järgi on omavalitsusüksusel seaduse alusel õigus kehtestada avalik-õiguslikke

rahalisi kohustusi. KOVi üksusele antav õigus kehtestada ja koguda jäätmehoolduskulu

kandmise kohustus on kooskõlas põhiseadusega juhul, kui kõik avalik-õigusliku rahalise

kohustuse elemendid on PSi §-st 113 tulenevalt kindlaks määratud seaduses – üksikute

elementide korral ei ole lubatud otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule.32 Avaliku võimu

kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seadusega või

seaduse alusel üle antud avaliku võimu volitused (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a

otsus asja nr 3-3-1-15-01, p 11).33

Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule

tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks

diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu

suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 19. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik-

õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise

objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse

ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41). PSi

§ 113 järgi võib kohalik omavalitsus kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui

selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus.34

29 RK 3-2-1-71-14, p 91 – viide RK 3-4-1-10-00, p 20. 30 3-4-1-34-14, p 36. 31 RK 3-2-1-71-14, p 93-96. 32 RK 3-4-1-34-14 p 37. 33 RK 3-4-1-1-10 p 57. 34 RK 3-4-1-1-10 p 58.

28

Jäätmehoolduskulu määrade kehtestamise saab delegeerida kohaliku omavalitsuse üksusele,

kuna rahalise kohustuse iseloom võimaldab seda ning see on vajalik, et täita jäätmedirektiiviga

ette nähtud kohustused.

Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta

keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja

ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise

kasutamise tõhusust. Nii peavad direktiivi artikli 11 lõike 1 teise lõigu järgi liikmesriigid looma

liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu järgi seavad

liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka

tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõike 1 järgi tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril

2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse või neid kogutakse eraldi ega

segata muude jäätmetega; lõike 2 järgi tuleb 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette

valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast 60% ning 2035. aastaks 65%.

Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku

omavalitsuse üksuse vastutusalas, n-ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1; JäätS § 12

lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg-d 3 ja 4). Eelnõuga kavandatakse seada KOVi ülesandeks ka liigiti

kogumise sihtarvu saavutamine oma territooriumil kogutud olmejäätmete massi põhjal

(eelnõukohane § 1363 lg 5).

Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule,

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks

liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete

ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise

eesmärgi saavutamine.35 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti

hinnangul on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aasta olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4 märgitakse, et

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on kõrge

kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete

kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine

peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest

sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi).

Euroopa Kohus selgitab oma 12.12.2013 otsuses kohtuasja C-425/12 punktis 34, et Euroopa

Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette

nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288

lõikega 336 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- ja üksikmeetmed on siduv

liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96:

Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika)

ning üksuste suhtes, kellele on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks

laiad volitused.

Seadusandja on KOVi üksusele andnud jäätmehoolduse korraldamisel vastutava rolli, seega on

KOVid koos riigiga seotud kohustusega rakendada meetmeid jäätmedirektiivisätete täielikuks

rakendamiseks selle toime täielikuks saavutamiseks. Piisava rahastuseta on risk, et direktiivi,

sh sihtarvude saavutamise, seega ka keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole

35 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157. 36 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see

on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT.

29

võimalik ellu viia. Direktiivide täitmist jälgib EL. Mittenõuetekohane täitmine võib Eestile

kaasa tuua märkimisväärse kahju.

Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Olukorras, kus olemasolevaid ülesandeid

arvestades puuduvad kohaliku omavalitsuse üksustel piisavad rahalised vahendid, et tõhusalt

täita jäätmedirektiivi nõudeid ja kohustusi, mis seab muu hulgas ohtu keskkonna ja inimeste

tervise kaitse, on jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus vajalik. Direktiivi

täieliku toime saavutamiseks ning jäätmeseadusega KOVi üksusele pandud ülesannete

täitmiseks, mille lõppeesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, on vaja kohalikule

omavalitsusele anda võimalus suurendada oma eelarvelisi vahendeid. Jäätmehoolduskulu

kandmise kohustuse kehtestamise õigus võimaldab kohalikul omavalitsusel arendada

tõhusamalt jäätmehooldust ja tugevdab kohaliku omavalitsuse võimekust täita direktiiviga

seatud ülesandeid.

JäätSi § 661 lõike 1 kehtestamine ei riiva KOVi üksuste enesekorraldusõigust, kuivõrd selle

tagajärjel ei muutu KOVi üksuste võimalused langetada valikuid, kuidas jäätmehooldust oma

territooriumil korraldada. Lisatud säte määrab vaid lisavõimaluse korraldada KOV üksustel

oma territooriumil jäätmevedu. JäätSi § 661 lõige 1 ei välista KOVi üksuste õigust korraldada

jäätmevedu ka edaspidi üksnes JäätSi § 66 lõike 1 alusel.

Jäätmehoolduskulu määr ei ole konkreetse suurusena seaduses sätestatud, vaid jäetud kohaliku

omavalitsuse üksuse määrata. Samas on seadusandja kehtestanud jäätmehoolduskulu määra

kujundavad kriteeriumid ja reeglid on seega põhiseadusega formaalselt kooskõlas.

JäätSi § 661 lõikes 1 sätestatud jäätmehoolduskulu koosneb korraldatud jäätmeveo teenustasust

ja jäätmehooldusele suunatud tasust (JäätS § 661 lg 6). JäätSi § 661 lõike 3 kohaselt

kehtestatakse jäätmehoolduskulu suuruse määramise kord valla- või linnavolikogu määrusega.

JäätSi § 661 lõikes 11 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse diskretsiooni ulatus – kulu

kogusuurus ning iga jäätmevaldaja kohta sätestatav kulu määr peab lähtuma kulust, mis on

seotud üksnes jäätmehoolduse kuludega.

JäätSi § 661 lõige 7 sätestab kulu liigid, mida võib kohaliku omavalitsuse üksus lisada

jäätmehoolduse tasusse. Need on kulud, mis on otseselt seotud jäätmehoolduse arendamisega

ning selleks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Jäätmehoolduskulu arvutus on vahetult

seotud jäätmevaldaja makstava korraldatud jäätmeveo tasuga (JäätS § 661 lg 11).

Korraldatud jäätmeveo kulu suurus kujuneb JäätSi § 61 lõike 1 alusel korraldatud

jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus. Ehk jäätmearve see osa, mida võetakse vahetult

jäätmete veo ja käitlemise selliste kulude eest, mis tehakse hanke kaudu, on kujunenud

objektiivsetel alustel konkursil. Jäätmeliigid, mida kogutakse korraldatud jäätmeveoga,

veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveoteenuse tasu piirmäär ja jäätmeveo

teenustasu suuruse määramise korra kehtestab valla või linna volikogu määrusega (JäätS § 66

lg 4). Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise,

sulgemise ja järelhoolduse ning jäätmeveo kulud (JäätS § 66 lg 5). Jäätmeveo teenustasu

suuruse määramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, veo sagedusest ning

teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust (JäätS § 66 lg 6).

Arvestades seda, et PSi § 113 on lihtsa seadusereservatsiooniga norm, võib seadusandja avalik-

õigusliku rahalise kohustuse kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole PSiga vastuolus.

30

Jäätmehoolduskulu kandmise kohustuse kehtestamise õigus on vaja anda KOVi üksusele, et

täita jäätmedirektiiviga ette nähtud kohustused. Aastaks 2025 peavad ELi liikmesriigid

ringlusse võtma vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% tekkinud olmejäätmete massist.

Arvesse on võetud direktiivi artikli 15 lõiget 1, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma

vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11

lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud eesmärkide täitmiseks vajalikes

investeeringutes seetõttu, et nad on kaasa aidanud jäätmete tekkimisele.37

Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti

Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on

Euroopa Liidu õigusest tulenev eesmärk saavutada nõuetekohane jäätmekäitlus, taaskasutus ja

ringlussevõtt, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise kasutamise

tõhusust põhiseadusega kooskõlas. Jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on vastavuses

keskkonnaõiguse üldtunnustatud põhimõttega, et saastaja maksab.

Seadusega kehtestatud kohustus kanda jäätmehoolduskulu riivab jäätmevaldaja

omandipõhiõigust (PS § 32). PSi § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev üldise

seadusereservatsiooni põhimõte lubab põhiõigusi piirata üksnes seaduslikul alusel. Kuigi

demokraatlikus riigis peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused

langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge

ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (Riigikohtu

üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22).38

Riigikohus on rõhutanud, et PSi § 32 lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise

kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on PSiga kooskõlas.39 Lähtudes

seadusandjale PSi §-ga 113 antud laiast kaalutlusõigusest, hindab seadusandja, kas

jäätmehoolduskulu suurus ei riiva jäätmevaldaja omandipõhiõigust enam, kui legitiimse

eesmärgi saavutamiseks on tarvis.

Kooskõlas direktiivi 2008/98 artikliga 14 ja põhimõttega, et saastaja maksab, peab

jäätmekäitluse, sh vajaliku taristu ja selle toimimise kulud kandma esmane jäätmetekitaja või

praegune jäätmevaldaja või eelmine jäätmevaldaja. See rahaline kohustus lasub

jäätmevaldajatel seetõttu, et nad on kaasa aidanud nimetatud jäätmete tekkimisele.40

Direktiivi artikkel 14 on üle võetud JäätSi § 11 lõikega 2. See on kooskõlas ka PSi §-ga 53 ning

saastaja maksab põhimõttega (KeÜS § 12 lg 1).

Olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kulude rahastamise kohta olukorras, kus tegemist on

kõigile valdajatele kollektiivselt osutatava teenusega, peab riik direktiivi 2008/98 artikli 15

alusel põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles valdajad sama direktiivi

artikli 3 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud jäätmete kõrvaldamisest tuleneva

kogukulu.41

37 EKo C-335/16, p 29 - vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de

Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479,

punkt 46. 38 RK 5-18-2 p 36. 39 RK 3-4-1-15-16, p 106. 40 EKo C-335/16, p 24, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de

Mesquer, C-188/07, EU:C:2008:359, punkt 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479,

p 45. 41 EKo C-335/16, p 25, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura

Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46.

31

Direktiivi artikkel 15 sätestab jäätmevaldaja vastutuse oma jäätmete nõuetekohase käitlemise

eest, sh viia jäätmed ise jäätmekäitleja juurde või korraldada seda jäätmekoguja kaudu.

ELTL artikli 192 alusel ei ole vastu võetud liidu õigusakti, mis näeks liikmesriikidele ette täpse

olmejäätmete kõrvaldamise kulude rahastamise meetodi, mistõttu võib seda rahastamist

asjassepuutuva liikmesriigi valikul tagada mis tahes vahenditega – kas maksu või lõivu abil või

muul viisil. Seega võib tuginemine kriteeriumidele, mis põhinevad kasutajate kasutusse antud

konteineri mahul, mis on arvutatud nende kasutatava kinnisvara pindala ja selle kasutusotstarbe

alusel, võimaldada arvutada nende jäätmete kõrvaldamise kulud ja jaotada need valdajate vahel

juhul, kui see parameeter mõjutab otseselt nimetatud kulude summat.42 Direktiiviga on

kooskõlas olmejäätmete käitluse ja kõrvaldamise kulude rahastamiseks sätestada hind, mis on

arvutatud tekkinud jäätmete mahu hindamise alusel, mitte tegelikult tekitatud ja kogutud

jäätmete koguse alusel.43

Samad põhimõtted kehtivad ka nende tasude kehtestamise kohta, mille eesmärk on rahastada

jäätmete käitlemiseks, k.a ringlussevõtt, vajalikke investeeringuid.44 Direktiivi 2008/98

artikli 15 lõikest 1 peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmetekitajad

osalevad ühiselt direktiivi 2008/98 artikli 11 lõikes 1, artiklis 14 ja artikli 15 lõikes 1 ette nähtud

eesmärkide täitmiseks vajalikes investeeringutes, kuna nad on kaasa aidanud jäätmete

tekkimisele.45

Vaatamata laiale kaalutlusõigusele, tuleb jäätmehoolduskulu hinna arvutamisel tagada, et

jäätmevaldaja kanda ei jää ilmselgelt ebaproportsionaalne kulu võrreldes nende jäätmete

koguse või liigiga, mida need tekitavad.46

Selleks on jäätmehoolduskulu arvestamise alusena ette nähtud, et kulu suurus on otseses seoses

jäätmevaldaja makstava jäätmeveo tasuga. See tagab jäätmehoolduskulu katteks makstava kulu

suuruse kujunemise vastavuse jäätmevaldaja tekitatud jäätmete koguse/ konteineri mahu või

liigiga.

Kokkuvõtvalt, kuna jäätmehoolduskulu kandmise kohustus on kehtestatud üksnes

jäätmehoolduse edendamise eesmärgi saavutamiseks, seda eesmärki on võimalik kehtestatud

kulu süsteemiga saavutada ning jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ei ole selle

kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu, on see

kooskõlas PSi §-st 113 tulenevate nõuetega.

JäätSi § 67 lõige 1

Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamise

võib delegeerida ka koostööorganisatsioonile. Lisaks muudetakse sätte sõnastusest selliselt, et

korraldatud jäätmeveo tellimisele tuleb kohaldada riigihangete seaduse sätteid jäätmeseaduse

erisustega.

Korraldatud jäätmeveo võib korraldada selliselt, et see kas sisaldab või ei sisalda lisaks jäätmete

transportimisele ka logistikat, klienditeenindust ja arvete esitamist jäätmevaldajatele. Samuti

võib KOV tellida kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoteenuse ühelt

vedajalt või erinevate jäätmeliikide puhul erinevatelt vedajatelt.

42 EKo C-335/16, p 26, vt kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p-d 48 ja 50. 43 Eko C-335/16, p 27, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt,

C-254/08, EU:C:2009:479, p 51). 44 Eko C-335/16, p 28. 45 EKo C-335/16, p 29, vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.6.2008, Commune de Mesquer,

C-188/07, EU:C:2008:359, p 77, ja 16.7.2009, Futura Immobiliare jt, C-254/08, EU:C:2009:479, p 46. 46 EKo C-335/16, p 30, vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.7.2009, Futura Immobiliare jt,

C-254/08, EU:C:2009:479, p-d55 ja 56.

32

JäätSi § 67 lõige 2

Sättega laiendatakse võimalike koostööorganite ringi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

koostööd teha ka äriühinguga (osaühing, aktsiaselts), kus tal on valitsev mõju. Valitsev mõju

tähendab kohaliku omavalitsuse üksuse võimet otsustada ühingu finants- ja äripoliitika üle (nt

omatakse ühingus üle 50% hääleõigusest või õigust kutsuda tagasi enamikku tegevjuhtkonnast

või kõrgema juhtorgani liikmetest).

JäätSi § 67 lõige 3

Sätte sõnastust muudetakse ning jäetakse välja sõna „kontsessioon“.

Punktis 4 täpsustatakse, et KOV peab korraldatud jäätmeveo riigihanke lepingu sõlmimiseks

riigihanke alusdokumentides märkima jäätmekäitluskohad ja pakendijäätmete

vaheladustuskohad. Eelnõukohase § 70 järgi peab omavalitsus edaspidi hankima käitlusteenuse

ja sõlmima eraldi hankelepingud segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlemiseks, ülejäänud

olmejäätmete käitlemiseks võib sõlmida ühe lepingu. Nende lepingute alusel kokku lepitud

käitluskohad võivad olla erinevad, kuid võivad ka osaliselt kattuda. Jäätmekäitluskohana

mõeldakse kohta, millele on antud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

Samuti tuleb korraldatud jäätmeveo hanke alusdokumentides määrata korraldatud jäätmeveo

raames kokku kogutavate pakendijäätmete vaheladustuskohad, kus antakse pakendijäätmeid

üle taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse eelnõukohase § 54 järgi.

Punktiga 7 lisatakse nõue, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides tuleb määrata

veotingimuste juures ka otse jäätmeveoga seotud lisateenused. KOVi jäätmehoolduseeskirjades

on sageli loetelu toimingutest, mille eest ei või küsida eraldi tasu. Lõike 7 kohaselt tuleb

riigihanke alusdokumentides märkida, millised on need jäätmeveoga seotud lisateenused, mille

eest võetakse lisatasu (jäätmevaldaja peab iga lisateenuse eest maksma) ja millised on teenused,

mis sisaladuvad korraldatud jäätmeveo kulus ning lisatasu nende eest ei võeta. Mõlemaid

sätteid rakendatakse nii jäätmehoolduskulu määramisel kui ka korraldatud jäätmeveo

hankelepingu sõlmisel. Kui KOV rakendab püsikulu, siis on need teenused püsikulu sees ja

KOV tasub vedajale sellega seotud kulud.

Omavalitsus peab § 66 lõiget 41 arvesse võttes kujundama teenustasu selliselt, et liigiti kogutud

jäätmete üleandmisel on teenustasu kolm korda odavam segaolmejäätmete või rikutud sisuga

konteineri teenustasust. § 67 lõike 3 punktiga 7 koosmõjus peab liigiti kogutud jäätmete

üleandmisel rakendatav teenustasu sisaldama ka jäätmeveoga seotud lisateenuseid (vältimatuid

teenuseid).

Näiteks biojäätmete konteineri teenustasu sisse tuleb arvestada selleks vajalikud ja üldjuhul

vältimatud lisateenused (teavitus, biolagunevad kotid, vooderduskotid, konteineri käsitsi

vedamine veokini (omavalitsuse määratud meetrite ulatuses). Tiheasustusalal võib vältimatuks

lisateenuseks olla ka konteineri ligipääsu tagamine (nt tõkkepuu või värava avamine luku, kiibi

või helistamisega, tagurdamine jms). Omavalitsus ise kehtestab selle, mis on vältimatud

lisateenused, lähtudes sellest, millised on kohalikud olud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud

spetsiifilised nõuded. Vältimatuks saab pidada neid toiminguid, mis abistavad ja toetavad

jäätmete liigiti kogumist ja nende üleandmist.

Muudatuse tulemusena on kulutused, mida inimesel tuleb teha liigiti kogutud jäätmete

üleandmiseks, kolm korda väiksemad kui kulutused, mida tuleb teha segaolmejäätmete ja

valesti kogutud jäätmete üleandmiseks. Mitmes viimastel aastatel kehtestatud hinnakirjas on

liigiti kogutud jäätmete üleandmisega seotud lisateenused eraldi hinnastatud. Seetõttu võib

33

liigiti kogutud jäätmete üleandmine kujuneda inimesele pea sama kalliks kui segaolmejäätmete

üleandmine ning sellisel juhul väheneb majanduslik motivatsioon jäätmeid liigiti koguda.47

Punktis 9 sätestatakse, et juhul, kui jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne

delegeeritakse halduslepinguga jäätmevedajale, tuleb riigihanke alusdokumendis märkida

tingimused, millele see teenus peab vastama. Hankes seatakse tingimused ka

klienditeenindusele, et tagada arveldamise ja arve esitamise teenuse kvaliteet jäätmevaldajatele

(nt vastamise tähtaeg, lisateenuste võimaldamise tähtajad jms).

Punktis 10 sätestatakse, et riigihanke alusdokumendis tuleb määrata, kuidas jäätmevedaja

kontrollib üleantavate jäätmete kvaliteeti. Jäätmete korrektne liigiti kogumine on vajalik

selleks, et tagada üleantavate jäätmete hea kvaliteet ja suur ringlussevõtumäär. Üleantavate

jäätmete kontroll on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus kolm korda madalama hinnaga

antakse üle tegelikult liigiti kogumata jäetud jäätmeid. Kui üleantavate jäätmete võõrise

sisaldus on liiga suur, võib KOV rakendada kõrgemat hinda või lubada jäätmevedajal jätta

sellised jäätmed ära vedamata.

Kui vedaja rakendatava kontrolli tulemisena selgub, et avalikuks kasutuseks mõeldud mahutites

(nt avalikud pakendimahutid) on võõrise sisaldus liiga suur, võib olla põhjendatud

pakendijäätmete tekkekohalt kogumise laiendamine.

JäätSi § 67 lõige 5

Paragrahvi 67 lõikes 5 muudetakse veopiirkonna suuruse piiri. Veopiirkonna suurus peab olema

selline, et see võimaldab optimaalselt ja kuluefektiivselt osutada jäätmeveoteenust ning sellega

seotud teenuseid (käitlusteenus, kogumisringide teenus, kogumisvahendite soetamine jms). Kui

veopiirkonna suurus on piiritletud kuni 100 000 elanikuga, on võimalik vähendada

veopiirkondade arvu tänaselt 93-lt umbes 23-ni. Tallinnas saaks sel juhul olla viis veopiirkonda

senise 13 asemel, Tartus, Pärnus ja Saaremaal 1 veopiirkond senise 4, 3 ja 2 asemel.

Veopiirkond võib kattuda kogu maakonnaga, v.a Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kus

maakonnas üle 100 000 elaniku. Koostööorganisatsiooni kuuluvatest omavalitsustest võib

moodustada ühe või mitu veopiirkonda koostööpiirkonna suuruse põhjal.

Veopiirkonna maksimaalne suurus on vaja määrata selleks, et tekitada ja säilitada konkurentsi

jäätmeveoturul ning tagada uutele teenusepakkujatele turule sisenemise võimalus. Liiga suurte

veopiirkondade puhul on oht turu koondumiseks ühe või paari ettevõtte kätte. Konkurentsi

vähenemisega võib kaasneda teenuse kvaliteedi halvenemine ning kesine motivatsioon

uuenduslike lahenduste pakkumiseks.

JäätSi 69 lõige 41

Paragrahvi 69 lõike 41 muudatuse kohaselt ei ole enam korraldatud jäätmeveost vaikimisi

vabastatud kõik isikud, kellel on keskkonnakaitseluba. Senise sätte alusel on korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, kellel on mis tahes keskkonnakaitseluba mis tahes

keskkonnaressursi kasutamiseks või keskkonna saastamiseks mis tahes tegevuskohas.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on seega automaatselt vabastatud näiteks

loomakasvatajad, kellele on antud keskkonnakaitseluba välisõhku saasteainete viimiseks. See

on viinud olukorrani, kus ettevõtetel ei ole seadusest tulenevaid kohustusi jäätmeid liigiti

koguda ning seda suuresti seepärast ka ei tee. See suurendab segaolmejäätmete koguseid ning

vähendab ringlusse võetavate jäätmete kogust. Keskkonnaluba omavaid isikuid ja ettevõtteid

on KOTKASe andmetel 2384. Vaikimisi vabastust kitsendatakse eelnõukohase sättega vaid

47 Näiteks Rakvere vallas 2023.a suvel kehtima hakanud korraldatud jäätmeveo hinnakirja kohaselt maksab 240

L biojäätmete mahuti tühjendus 2,33 eurot, sellele mahutile vooderduskoti paigaldamine 1,71 eurot, kokku 4,04

eurot. Samas 240L segaolmejäätmete mahuti tühjendus maksab 4,09 eurot.

34

nendel konkreetsetel käitluskohtadel puhul, kus keskkonnakaitseloa alusel käideldakse

segaolmejäätmeid. Senine laiaulatuslik vaikimisi vabastamine ei ole põhjendatud, kui

keskkonnaloa alusel käideldavaks jäätmeliigiks ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmed. Jäätmete liigiti kogumise kohustus on kõigil jäätmetekitajatel jäätmeseaduse ja

sortimismääruse kohaselt. Vabastades automaatselt korraldatud jäätmeveost segaolmejäätmete

käitlejad vastavates käitluskohtades, eeldatakse, et need isikud täidavad sellele vaatamata

jäätmete liigiti kogumise kohustust.

JäätSi § 69 lõige 43

Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna see esitatakse muudetud kujul pakendiseaduses.

JäätSi § 69 lõiked 5 ja 51

Paragrahvi 69 lõiked 5 ja 51 tunnistatakse kehtetuks, et vähendada bürokraatiat. Eeldusel, et

KOV järgib § 69 lõiget 42 (sh on teinud paikvaatluse) ning on korraldatud jäätmeveost

erandkorras vabastamise otsust tehes veendunud, et vabastamine on asjakohane ja põhjendatud,

ei ole jäätmevaldajalt täiendava kinnituse küsimine otstarbekas ning põhjustab töökoormuse

kasvu KOVi vastavale teenistujale aasta alguses ning liigset asjaajamist jäätmevaldajale.

Kehtiva korra kohaselt peab KOV kontrollima, kas kõik vabastuse saanud isikud on kinnituse

esitanud, ja tegema vastava märke näiteks jäätmevaldajate registrisse ning liitma jäätmeveoga

need, kes kinnitust ei esitanud. Tegelikkuses võib vabastatud jäätmevaldaja olla unustanud või

polegi teadlik kinnituse esitamise kohustusest. Sel juhul esitab ta tõenäoliselt uue jäätmeveost

vabastamise taotluse, mida KOV peab nõuetekohaselt menetlema, sh tegema paikvaatluse.

JäätSi § 70 lõige 1

Jäätmeseaduse § 70 lõikes 1 sätestatakse, et omavalitsus korraldab kõigi tema korraldusliku

tegevuse kaudu kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Säte ei puuduta neid

jäätmeid, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemiskulud kannavad

tootjad.

JäätSi § 70 lõiked 11–14

Sätestatakse tingimused käitlusteenuse hankelepingule, mille KOV peab sõlmima tema

korraldusel kokku kogutavate jäätmete käitlemiseks. KOVi korraldusel kokku kogutud

jäätmete all mõeldakse korraldatud jäätmeveo, jäätmejaamade, kogumisringide, avalike

kogumispunktide jms kaudu kogutud jäätmete edasise käitluse korraldamist. KOV sõlmib

selleks jäätmeveohankest eraldi hankelepingu. Sealjuures võib KOV teha ühe hankemenetluse,

mis on jagatud osadeks (biojäätmete käitlus, segaolmejäämete käitlus, ülejäänud jäätmete

käitlus) või korraldada eraldi hanked erinevate jäätmeliikide edasise käitluse korraldamiseks ja

vajaduse korral eri aegadel. KOVil võib olla mõistlik ühildada erinevate kogumisviiside kaudu

kogutud jäätmete käitlusteenus, nt ohtlikud jäätmed, mida koguti kogumisringi raames,

käideldakse koos ohtlike jäätmetega, mis võeti vastu KOVi jäätmejaamas. Oluline on

hankelepingus seada tingimused, kuidas jäätmeid tuleb käidelda, ning leppetrahv, kui

lepingupartner nõudeid ei täida. KOV võib esmalt teha ka turu-uuringu, et selgitada välja,

millised on jäätmehierarhiat arvesse võttes parimad võimalused konkreetse jäätmeliigi

käitlemiseks. Käitlusteenuse hankelepingu tingimused peavad tagama jäätmehierarhia

järgimise ja § 70 lõike 2 nimetatud eesmärgi (olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu)

saavutamise, seega tuleb hankemenetluses eelistada pakkujat, kes tagab protsentuaalselt

suurema ringlussevõtu või korduskasutuseks ettevalmistamise.

KOV ei korralda paberi ja kartongi (vanapaberi), pakendite, elektroonikajäätmete, vanarehvide

ja teiste jäätmeliikide käitlust, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutuse alla ja mille käitlemise

kulud peavad kandma tootjad.

35

Käitlushanke tulemusel sõlmitakse eraldi leping biojäätmete lõppkäitlejaga (mitte vahendajaga)

ja segaolmejäätmete käitlejaga. Biojäätmete käitlemiseks võib hankelepingu sõlmida vaid

isikuga, kellel on keskkonnaluba biojäätmete ringlussevõtuks. Arvestades, et biojäätmed

võivad sisaldada mõningal määral võõriseid, ei pea käitlus tagama 100% kogutud jäätmete

ringlussevõttu, kuid arvestades jäätmehierarhia põhimõttega, peab hankes eelistama käitlejat,

kes tagab protsentuaalselt suurema ringlussevõtu.

Jäätmeseaduse § 21 võimaldab jäätmete jäätmeoleku lakkamist Euroopa Komisjoni

rakendusakti, valdkonna eest vastutava ministri määruse või üksikjuhtumipõhise lakkamise

alusel. Arvestades Eesti jäätmekäitlustaristut ja õigusruumi, tähendab lõige 3 seega, et

biojäätmed tuleb käidelda käitluskohas, kus toodetakse sertifitseeritud komposti või

sertifitseeritud kääritusjääki või jäätmed lakkavad olemast jäätmed või jäätmed võetakse

ringlusse muul viisil, näiteks ELi väetisetoodete määruse(Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise

nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003) alusel.

Arvestades ringlussevõttu kinnitava sertifikaadi saamiseks kuluvat aega (komposti puhul on

sertifiseerimisprotsess keskmiselt 6 kuud ja kääritusjäägi puhul 9–12 kuud), saab KOV anda

käitlejale mõistliku aja sertifitseerimiseks, kui käitlejal veel ei ole sertifikaati kompostile või

kääritusjäägile. Sel moel on tagatud ka uutele käitlejatele ligipääs biojäätmete käitlusturule.

Käitlusteenuse hankelepingu kestus on maksimaalselt viis aastat. Ka veohanke maksimaalne

pikkus on viis aastat, see võimaldab hankeid korraldada paralleelselt. Kui hankeid paralleelselt

ei korraldata ja veoperioodi kestel muutub jäätmete käitluskoht, võib muutuda ka jäätmete

veokulu – sellega peab KOV veohanget korraldades arvestama. Jäätmekäitlusettevõtetel on

võimalik ringlussevõtuvõime suurendamiseks taotleda toetust SF21+ perioodi vastavast

meetmest. Sel juhul on tõenäoline, et ettevõtte investeeringu tasuvusaeg jääb viie aasta sisse.

Muudatus on vajalik selleks, et KOVil oleks võimalus hankida võimalikult suures ulatuses

jäätmete ringlussevõttu ning tagada elanikele selgus, mida liigiti kogutud jäätmetega edasi

tehakse. Inimesed on motiveeritud jäätmeid liigiti koguma, kui sellest on reaalselt kasu ning

kui on teada, kuhu need jäätmed edasi liiguvad ja mida nendega tehakse.

§ 70 sätete täitmise osas teeb Keskkonnaamet haldusjärelevalvet, kuna kokku kogutud

olmejäätmete edasine käitlus on määrava tähtsusega teisese toorme kasutamise suurendamisel

ning riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisel.

JäätSi § 70 lõige 2

Muudatuse kohaselt on nii korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kui ka KOV üksuse korraldusel

kokku kogutud jäätmete taaskasutamise eesmärk § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude

saavutamine.

JäätSi § 71 lõige 2

Täpsustatakse, mida KOV peab sätestama jäätmehoolduseeskirjas. Punkti 2 muudatuse

kohaselt peab vaid segaolmejäätmete äravedu toimuma tiheasustusalalt vähemalt kord nelja

nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt kord 12 nädala jooksul. Olmejäätmete hulka

kuuluvate teiste jäätmeliikide äravedu võib toimuda ka harvemini. Kohalikud omavalitsused on

liitnud korraldatud jäätmeveoga ka suurjäätmeid, tekstiilijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jt

jäätmeliike. Kuna neid jäätmeliike ei teki iga päev, ei ole otstarbekas nõuda nende niivõrd

sagedast äravedu.

36

Tiheasustusala määrab omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana

määratakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada

jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina.

Punktist 8 jäetakse välja nõue sätestada jäätmehoolduseeskirjas jäätmete kogumiskoht

või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks

toimetada. Kuna jäätmehoolduseeskiri koostatakse üldjuhul enne eelnõukohase

jäätmekäitlusteenuse hanke korraldamist, ei ole võimalik ega otstarbekas määrata eeskirjas

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohti. Ka pakendijäätmete

vaheladustuskohad ei pruugi olla selgunud jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ajaks.

Vaheladustuskohad määratakse KOVi ja TKO vahelises lepingus.

Punktis 12 täpsustatakse, et kui KOV on § 66 lõike 3 alusel jätnud jäätmeveo oma

haldusterritooriumi hajaasustusega osades korraldamata, tuleb jäätmehoolduseeskirjas

sätestada muu kogumislahendus. Muuks kogumislahenduseks võib olla näiteks kogumine

jäätmejaamade, kogukondlike jäätmemajade, avalikuks kasutuseks mõeldud kogumispunktide

või KOVi korraldatud kogumisringide kaudu. Sealjuures on oluline, et KOV oleks loonud

asjakohased, kättesaadavad ja piisavad võimalused jäätmete üleandmiseks liigiti kogutuna nii,

et oleks välistatud jäätmete kahjulik mõju keskkonnale. Näiteks väikesaartel ei ole otstarbekas

või võimalik kasutada korraldatud jäätmevedu. Sel juhul peab KOV looma tingimused, et ka

väikesaarte elanikel on võimalik oma liigiti kogutud jäätmeid üle anda, tehes seda näiteks

lähimas mandril või suursaarel asuvas sadamas, kuhu on paigaldatud saareelanike tarbeks

ühiskonteiner.

Punktiga 13 kaotatakse nõue, et suurjäätmete kogumiskohad peavad asuma jäätmevaldajast

maksimaalselt 15 km kaugusel, kuna seda nõuet ei ole võimalik kuluefektiivselt täita. Senises

sõnastuses säte nõuab väga tiheda jäätmejaamade või suurjäätmete kogumispunktide

võrgustiku rajamist. Mitmed omavalitused on selle asemel hõlmanud suurjäätmed korraldatud

jäätmeveoga või korraldavad eraldi kogumisringe. Eelnõukohase sätte alusel peab KOV

eeskirjas sätestama, kuidas korraldatakse KOVi territooriumil suurjäätmete kogumine.

JäätSi § 711 lõige 11

Täpsustatakse jäätmevaldajate registri eesmärki, milleks on tagada kohalikule omavalitsusele

piisavad andmed jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmehoolduse teabe avalikustamiseks ja

seotud andmekogudega (nt kliendihaldustarkvara, jäätmeveo ettevõtte majandustarkvara jt)

andmete vahetamiseks.

JäätSi § 711 lõige 2

Täpsustatakse, et jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise

ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigus tasu küsida. Eesmärk on

ennetada võimalikke vaidlusi ja segadust. Tavaliselt tellib kohalik omavalitsus jäätmevaldajate

registri ja selle haldamise eraturu pakkujalt, kes võib ärimudeli üles ehitada odavale

algpakkumisele, mida kompenseeritakse hiljem teenustasudega päringute jt kaudsete teenuste

eest. Eesmärk on sellise ärimudeli kasutamist vältida.

JäätSi § 711 lõige 3

Sätestatakse volitusnorm jäätmevaldajate registri minimaalse andmekoosseisu ning

andmehalduse ja -vahetuse nõuete kehtestamiseks. Jäätmevaldajate registri kohta nõuete

seadmise vajadus tuleneb kohalike omavalitsuste tagasisidest jäätmereformi väljatöötamise

kavatsusele. Näiteks on olukord, kus omavalitsuse ametnik korrastab mitu päeva registri

andmeid, aga järgmise automaatse andmevahetuse käigus kirjutatakse jäätmevedaja esitatavate

andmetega ametniku parandused üle ja need lähevad kaotsi. Sarnaste andmehaldusprobleemide

37

leevendamiseks antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus seada jäätmevaldajate

registrile andmehalduse ja -vahetuse nõuded ning määrata minimaalne andmekoosseis.

Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite

valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on

korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle

seadusega reguleerimine. Määruses sätestatakse tingimused, millest lähtuvad registripidajad ja

andmeid vahetavad osalised.

JäätSi § 712

Lisatakse §712, mis täpsustab omavalitsuste koostöö tingimusi. KOVid võivad KOKSi § 62

alusel teha omavahel koostööd, näiteks koostada jäätmekava (JäätS § 59 lg 2), teha korraldatud

jäätmeveo hanke (§ 67 lg 1 ja 2), määrata ühised veopiirkonnad (§ 67 lg 1) jms. Eelnõu kohaselt

võivad KOVid koostööd teha ka käitlushangete korraldamisel (eelnõu § 70) ja jäätmevaldajatelt

jäätmehoolduskulu kogumisel (§ 661 lg 17). KOV võib ka muid jäätmehoolduse ülesandeid

teisele isikule delegeerida.

Koostööorganisatsiooni õigused, kohustused ja vastutuse määravad koostööd tegevad

omavalitsused ise omavahel sõlmitavas koostööleppes. Kui omavalitsus on osa jäätmehoolduse

ülesandeid delegeerinud teisele isikule, vastutab ta siiski ise nende nõuetekohase täitmise eest.

Omavalitsuste koostöö jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmisel võimaldab suurendada

pädevust ja kuluefektiivsust tänu mastaabiefektile. KIKi toetusmeetmete puhul võib riik anda

eelise omavalitsuse koostööprojektidele, kuna need on suurema mõjualaga ja

kuluefektiivsemad.

JäätS § 85 lõige 1

JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 1 sätestatud alustele jäätmeloa kehtivuse

peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud

jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul

esitatakse jäätmearuanne üks kord kuus (varem üks kord aastas), mistõttu ei ole

proportsionaalne peatada loa kehtivus pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu

sätestatakse, et loa andja võib jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja

ei ole korduvalt selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud.

Samuti lisatakse võimalus peatada jäätmeloa kehtivus kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja on

jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.

JäätSi § 85 lõige 11

JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 61 lõikes 2 sätestatud alustele jäätmeloa kehtetuks

tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha

jäätmearuannet tähtajaks. Eelnõukohase seadusega lisatakse võimalus tunnistada jäätmeluba

kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on

nõutav.

JäätSi § 941 lõike 8 punkt 1

JäätSi kohaselt võib loa andja lisaks KeÜSi § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistada

jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa kehtetuks, kui loa omaja ei ole tähtaja jooksul

esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile

üleminekul esitatakse jäätmearuanne üks kord kuus, (varem kord aastas), mistõttu ei ole

proportsionaalne luba kehtetuks tunnistada pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Loa

andja võib jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt selle jäätmeloaga

seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtajaks esitanud. Samuti lisatakse võimalus

tunnistada jäätmeluba kehtetuks, kui loa omaja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo

saatekirja, kui saatekiri on nõutav.

38

JäätSi § 9811 lõike 2 punkt 4

JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks KeÜSi § 52 lõikes 2 sätestatud alusele õigus

keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet

eelmise kalendriaasta kohta. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminekul esitatakse

jäätmearuanne üks kord kuus (varem kord aastas), mistõttu ei ole proportsionaalne keelduda

registreeringu väljastamisest pärast esmakordset aruande esitamata jätmist. Seetõttu

sätestatakse, et registreeringu andja võib keelduda registreerimisest, kui registreeringu taotleja

ei ole korduvalt tähtaja jooksul jäätmearuannet esitanud. Samuti lisatakse võimalus keelduda

registreeringu andmisest, kui taotleja on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui

saatekiri on nõutav.

JäätSi § 9815 lõike 2 punkt 2

JäätSi kohaselt on registreeringu andjal lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes

2 sätestatud alusele õigus registreeringu andjal tunnistada registreering kehtetuks, kui

registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul. Uuele jäätmearuandluse

süsteemile üle minekul esitatakse jäätmearuanne sagedusega üks kord kuus, varasema üks kord

aastas asemel, mistõttu ei ole proportsionaalne tunnistada registreering kehtetuks peale

esmakordset aruande esitamata jätmist. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõukohase

seadusega, et registreeringu andjal on õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui

registreeritud isik ei ole korduvalt selle registreeringuga seotud tegevuskoha jäätmearuannet

tähtaegselt esitanud. Samuti lisatakse võimalus tunnistada registreering kehtetuks, kui

registreeritud isik on jätnud korduvalt koostamata jäätmeveo saatekirja, kui saatekiri on nõutav.

JäätSi § 116 lõige 2

JäätSi kohaselt peavad keskkonnakaitseluba omavad isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad (v.a

kodumajapidamised) pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või

ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja

tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste

kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, peavad eelnimetatud isikud pidama

arvestust ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute kohta. Eelnõukohase seadusega laiendatakse arvestuse pidamise

kohustust ka tavajäätmete tekitajatele (v.a kodumajapidamised). Arvestuse pidamise kohustuse

laiendamine on vajalik selleks, et tagada ka tavajäätmete puhul järelevalve jaoks info jäätmete

tekke ja nõuetekohase üleandmise kohta.

JäätSi § 117 lõige 1

Praeguse jäätmearuandluse süsteemi kohaselt esitavad keskkonnakaitseluba omavad isikud (va

edasimüüjad, vahendajad ja suletud prügilate käitajad) iga aasta 31. jaanuariks

keskkonnaotsuste infosüsteemi aruande oma eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse kohta.

Jäätmearuande andmed esitatakse aastase viitega, lisaks võtab aega aruannete kontrollimine ja

vajaduse korral ka aruannete parandamine, mistõttu võib lõplike andmete saamine võtta umbes

poolteist aastat. Samuti on andmete sellisel kujul esitamine väga aja- ja töömahukas tegevus,

mis võib kaasa tuua ettevõtete eksimusi andmete esitamisel ning lisaks on korraga suure hulga

andmete esitamise korral järelevalvel keerulisem kontrollida andmete tõele vastavust.

Poliitikakujundamise otsused tehakse, tuginedes jäätmearuannetes esitatud andmetele, mis ei

ole praegust jäätmearuandluse süsteemi kasutades aga piisavalt ajakohased ja usaldusväärsed.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada vähemalt üks

kord kuus keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (keskkonnaotsuste infosüsteemi

alamsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis). Selle tulemusel vabanevad ettevõtted

senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud

39

koondaruanded luuakse infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiste

aruannete alusel.

JäätSi § 117 lõige 11

Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmearuande esitamise kohustusest vabastatud isikute

ringi. Tulenevalt JäätS-i § 116 lõikes 2 tehtud muudatusest eemaldatakse 117 lõikest 11 viide

ohtlikele jäätmetele. Lisaks kaotatakse erand, mille kohaselt ei pea jäätmearuannet esitama

jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüjad. Praktikas on ilmnenud,

et olukord, kus edasimüüjad ei ole kohustatud jäätmearuannet esitama, võib tekitada jäätmete

liikumise jälgitavuses lünga. Kui jäätmed antakse üle edasimüüjale, näidatakse jäätmearuandes

jäätmete vastuvõtjana üldjuhul edasimüüjat. Kuivõrd edasimüüjal ei ole jäätmearuande

esitamise kohustust, katkeb sellega jäätmete jälgitavuse ahel ning jäätmearuannete

analüüsimiste ja keskkonnajärelevalve käigus on tekkinud olukordi, kus jäätmevood jäävad

seetõttu lõpuni tuvastamata. Selleks, et tagada jäätmete liikumise läbipaistvus, on oluline, et ka

jäätmete edasimüüjad esitaksid oma jäätmealase tegevuse andmed. Kuna uuele jäätmeandmete

esitamise süsteemi kohaselt tuleb nii tava- kui ohtlike jäätmete veol koostada kõigi

jäätmeveoste kohta reaalajalähedased jäätmeveo saatekirjad, mille alusel on keskkonnaotsuste

infosüsteemis (keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodavas uues

jäätmeinfosüsteemis) võimalik automaatselt luua jäätmevedude kohta koondaruanne,

vabastatakse jäätmevedajad jäätmearuande esitamise kohustusest. Samuti vabastatakse

jäätmearuande esitamise kohustusest keskkonnakompleksluba omavad isikud, kellele ei ole

keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks. Isikud, kellele on

keskkonnakompleksluba väljastatud jäätmete käitlemiseks, peavad ka edaspidi esitama oma

jäätmealase tegevuse kohta jäätmearuande.

JäätSi § 117 lõige 2

JäätS § 117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni on andnud see säte Keskkonnaametile

võimaluse nõuda vajadusel jäätmearuande esitamist jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks

keskkonnakaitseluba ei nõuta, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas

või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas ning jäätmete vahendajatelt ja edasimüüjatelt.

Selle sätte eesmärgiks oli saada vajadusel infot eelpool nimetatud isikute jäätmealase tegevuse

kohta. Eelnõukohase seaduse kohaselt peavad kõik jäätmetekitajad edaspidi enda tegevuses

tekkinud jäätmete osas arvestust pidama ja kui Keskkonnaamet soovib jäätmetekitajate

jäätmealase tegevuse kohta täiendavat infot saada, siis on seda võimalik küsida

jäätmetekitajatelt JäätS-i § 116 lõikele 2 tuginedes, ilma jäätmetekitajatele jäätmearuande

koostamisega kaasnevat täiendavat halduskoormust lisamata. Eelnõukohase seaduse kohaselt

peavad JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 3 alusel registreeritud edasimüüjad esitama jäätmearuande,

mistõttu ei ole edasimüüjate puhul viide aruande väljanõudmise õigusele enam asjakohane.

JäätS-i § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud vahendajad tegutsevad keskkonnakaitseluba

omavate isikute nimel, mistõttu kajastuvad nende poolt tehtavad toimingud vastavate isikute

jäätmearuannetes ja vahendajate puhul eraldi jäätmearuande esitamine ei ole samuti vajalik.

JäätSi § 117 lõige 21

JäätS-i paragrahv 117 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult

jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase

seaduse § 261 lõikena 15.

JäätSi § 117 lõige 22

JäätS-i paragrahv 117 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult

jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase

seaduse § 261 lõikena 16.

40

JäätSi § 117 lõige 3

JäätS-i paragrahv 117 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult

jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase

seaduse § 24 lõikena 4.

JäätSi § 117 lõige 4

JäätS-i paragrahv 117 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei sobitu oma sisult

jäätmearuannet reguleeriva paragrahvi alla. Kõnealune säte esitatakse uuesti eelnõukohase

seaduse § 1173 lõikena 3.

JäätSi § 117 lõige 5

2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega (RT I, 21.12.2019, 1) sätestati, et jäätmearuanne on mõeldud asutusesiseks

kasutamiseks. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse vastav säte kehtetuks.

Kliimaministeeriumi tellimusel koostati Advokaadibüroo EnvirLaw OÜ poolt 2023. Aastal

töö ”Reaalajamajandusel põhineva uue jäätmearuandluse rakendamise õiguslik inventuur ja

eelanalüüs” (edaspidi: analüüs), milles analüüsiti muuhulgas isikute senisest suurema

jäätmealase tegevuse andmete avalikustamise võimalust. Analüüsi tulemusena jõuti muuhulgas

järeldusele, et JäätS § 117 lõikes 5 sätestatud üldine reegel, mille kohaselt on jäätmearuanne

mõeldud tervikuna asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole kooskõlas Århusi konventsiooni ja

keskkonnainfo direktiiviga. Analüüsis toodi muuhulgas välja järgnev: Tuleb rõhutada, et Århusi

konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv ei kohusta jäätmetega seotud andmeid avalikustama

üldsusele kättesaadavas andmekogus. Asjaolu, et andmeid ei avalikustata andmekogus ei

tähenda seda, et isik teabenõude alusel andmeid jäätmete kohta, kui keskkonnateavet ei võiks

välja nõuda. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist võib käsitleda jäätmetega seotud teavet

samuti teabena, mida ei ole võimalik ärisaladuse või isikuandmete kaitsele viidates jätta isikule

väljastamata. Samas rõhutatakse ka antud lahendis, et see ei tähenda seda, et pädev asutus ei

saaks üldse arvesse võtta ärisaladuse kaitse vajadust. Seda seetõttu, et pädeval asutusel ei ole

vastava info omaalgatuslikult avalikustamise kohtustust vaid on kohustus info väljastada

taotluse alusel. Tulenevalt eelnevast tunnistatakse kõnealuse säte kehtetuks. Antud sätte

kehtetuks tunnistamine ei tähenda seda jäätmearuanded oleksid vaikimisi avalikud

dokumendid. Århusi konventsioonist ja keskkonnainfo direktiivist lähtudes on isikutel õigus

saada teabenõude korras infot keskkonda sattuvate heitmete kohta, kuid info väljastamisel tuleb

tagada isikuandmete ja ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse kaitse alla loetakse analüüsi kohaselt:

kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi

mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride

ning müügistrateegia kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab

see finantsarvestuslikke andmed, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse

ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel,

teatavatel juhtudel ka krediidireitingud jms. Konkurentsiameti praktikas on ärisaladuseks

loetud ka näiteks ettevõtja ostu-müügimahtu ja kauba lepingulise hinna arvestamise

metoodikat, mis ei põhine üksnes kuludel. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et

jäätmearuandes esitatav teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta võib kuuluda

ärisaladuse kaitse alla, kuivõrd see annab ülevaate jäätmete valdaja äritegevuse kohta, millest

tulenevalt võib andmete esitaja taotleda ärisaladuse kaitsega seonduvate piirangute

rakendamist. Samas ei saa pidada nende andmete avalikustamist, mis nähtuvad juba

keskkonnakaitseloast (nt jäätmeliik) ning on seetõttu juba nii või teisiti avalikustatud,

ärisaladuse kaitse alla kuuluvaks. Igal juhul, kui jäätmearuanded summeerida selliselt, et

puudub võimalus tuvastada kindel jäätmevaldaja, siis ei ole tegemist ärisaladusega.

41

JäätSi § 1171

Selleks, et saavutada paremat läbipaistvust ja kontrolli jäätmevoogude üle ning andmete

ajakohasust, on kavas võtta tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kasutusele saatekirjad,

sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele. Sõltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või

ohtlikke jäätmeid tuleb enne veo algust esitada veose kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis

(keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodavas uues jäätmeinfosüsteemis)

jäätmeveo saatekiri. Jäätmeveo saatekirja koostab jäätmete vedaja, üleandja või vastuvõtja

sõltuvalt sellest, kuidas nimetatud osapooled omavahel kokku lepivad. Juhul, kui eelpool

nimetatud kohustust ei ole täidetud ja jäätmete vedu on toimunud ilma saatekirjata, tuleb

saatekiri esitada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Saatekiri tuleb koostada ka

juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel. Enne veo algust

saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate

jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse

suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostatakse

saatekiri hiljem jäätmete vastuvõtja poolt hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib teha

tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana, milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest

saadud jäätmed ühe kirjena. Kui selliselt vastu võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii

koondsaatekirja kui igakuise aruande andmed hinnangulised ja neid tuleb parandada

tegevuskohast väljaveo saatekirja alusel peale seda, kui jäätmed käitlejale viiakse ja

fikseeritakse nende kaal. Kui jäätmete vastuvõtja igakuise aruande esitamisel jäätmed kaalub,

siis ei ole vajadust andmeid tagantjärgi väljaveo saatekirjade alusel korrigeerida. Lisaks antakse

valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu

ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord. Tegemist on

valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu

on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise

iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine.

Määrus hakkab sisaldama tingimusi, millest lähtuvad jäätmete üleandjad, jäätmevedajad,

jäätmekäitlejad, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.

JäätSi § 1172 lõige 1

Esitatakse uuesti kehtiv JäätS-i § 117 lõige 4.

JäätSi 11. peatüki pealkiri

Muudetakse JäätSi 11. peatüki pealkirja, kuna haldusjärelevalve lisamisega muutub peatüki

reguleerimisala.

JäätSi § 1197-1199 ja põhiseaduspärasuse analüüs

JäätS § 1197

JäätSi täiendatakse §-ga 1197 ning sätestatakse valdkondlikus eriseaduses erinorm Vabariigi

Valitsuse seaduses (VVS) sätestatud üldnormist ning nähakse ette valdkondlik

haldusjärelevalve kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle valdkonna eest vastutava

ministeeriumi valitsemisala asutusele.

VVS § 751 sätestab haldusjärelevalve mõiste. VVS § 753 lõike 1 järgi teeb kohalike

omavalitsusüksuste haldusaktide üle järelevalvet Justiitsministeerium. VVSi § 753

lõigetes 3–11 sätestatud menetlussätteid kohaldatakse juhul, kui järelevalvemenetlust toimetab

Rahandusministeerium või valdkondlikus eriseaduses ette nähtud juhul valdkonna eest vastutav

ministeerium.48

48 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

432 SE seletuskiri, lk 20–21.

42

Valdkonna eest vastutav ministeerium viib valdkondlikku järelevalvet läbi samadel tingimustel,

nagu seda viib läbi Justiitsministeerium ehk ei ületa järelevalve pädevusraamistikku.

Valdkonnapõhise haldusjärelevalve sätestamine on vajalik, et täita Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ49 (jäätme direktiiv) ette nähtud kohustused. Viidatud

direktiivi artikli 11 lõike 1 teisele lõigule peavad liikmesriigid looma liigiti kogumise

süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu kohaselt seavad

liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates 1. jaanuarist 2025 ka

tekstiili liigiti kogumise; artikli 22 lõikele 2 tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid

korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60%

ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni.

Jäätmehoolduse korraldamine, sh liigiti kogumise korraldamine on Eesti õiguses kohaliku

omavalitsuse üksuse vastutusalas, n.ö tema olemuslikud ülesanded (KOKS § 6 lg 1;

jäätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 1 astmes 1; lg 3 ja 4). Eelnõuga on kavandatud sätestada

kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada jäätmete liigiti kogumise sihtarv (§ 1363

lõige 5).

Riigikontroll on 12.12.2016 aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete

kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“50 Riigikogule märkinud, et enamikus omavalitsustes ei

kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik

jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ning kas jäätmevedajad täidavad

omavalitsuste kehtestatud reegleid.

Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule,

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks

liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete

ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise

eesmärgi saavutamine.51 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu

kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4

märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on

kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete

kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine

peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest

sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi).

Õiguskantsler on 24.01.2022 märgukirjas „Keskkonnaameti halduspraktika kooskõla hea

halduse tavaga, olmejäätmete sortimine“52 märkinud, et teadaolevalt puudub riigil praegu

majanduslik plaan ja õigusraamistik, mis sunniks kohalikke omavalitsusi rohkem hoolitsema

selle eest, et jäätmeid oleks mugav ja tulemuslik liigiti koguda ja ära anda. Sellise plaani ja

raamistiku loomine on aga riigi võimalus ja ülesanne. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka

Maailmapank.

49 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098&qid=1715627174693 50https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/942/View/Docs/amid/557/langu

age/et-EE/Default.aspx 51 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157 52https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Keskkonnaameti%20halduspraktika%20koos

k%C3%B5la%20hea%20halduse%20tavaga%2C%20olmej%C3%A4%C3%A4tmete%20sortimine.pdf

43

Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punktis 34 selgitab, et

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed

direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL

artikli 288 lõikega 353 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- ja üksikmeetmed on

siduv liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas

C 129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud

kohtupraktika) ning üksuste suhtes, kelle on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel

on selleks laiad volitused.

Eelnevast tuleneb, et seadusandja on kohaliku omavalitsuse üksusele andnud jäätmehoolduse

korraldamisel vastutava rolli ning kohalikud omavalitsused koos riigiga on seotud kohustusega

rakendada meetmeid jäätmedirektiivisätete täieliku rakendamise eest selle toime täielikuks

saavutamiseks. Vastavalt Euroopa Komisjon 08.06.2023 aruandele esineb risk, et

jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest tulenevat keskkonna ja inimese tervise

kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia.

Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile

märkimisväärne kahju. Eesti Vabariik on PS § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne

riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused

tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust

sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite

kasutamisel on rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana

põhjendatud huvi. Riigi huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on

seotud ka asjaoluga, et need üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma

tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb

seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel

lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.54

Lõikega 1 antakse Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile (KeA)

haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle.

Haldusjärelevalve õiguse KeAle andmine on võimalik ega too kaasa põhimõttelisi muudatusi

tema töökorralduses. Õiguse kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või

kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja

-kasutusalaste ülesannete täitmist sätestab juba täna kehtiv keskkonnajärelevalve seaduse § 7

lõige 1. Samas praegune kohati madal kontroll on osalt tingitud õigusaktides sätestatu

ebakonkreetsusest, mis annab võimaluse õigusnorme mitmeti tõlgendada. Seega

valdkonnapõhine järelevalvemenetlus on kasutusel ka täna, kuid haldusjärelevalve andmisega

KeAle vajalikud tegevused konkretiseeruvad ja muudatus tagab sellise võimaluse olemasolu

üheselt mõistetavuse.55

Lõikega 2 sätestatakse haldusjärelevalve eesmärk.

53 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see

on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT54 RK 3-4-1-17-08 p 46. 55 Riigil on riikliku järelevalve süsteemi kehtestamisel lai otsustusvabadus, mis võimaldab vajadusel luua

seaduslikkuse kontrollimiseks ka osaliselt dubleeriva riikliku järelevalve süsteemi (RK 3-3-1-97-0955 p. 16).

44

Haldusjärelevalve eesmärk on avaliku huvi kaitse.56 Haldusjärelevalve hõlmab üksnes

haldusakte, millel on avalik-õiguslik ja regulatiivne iseloom ning välismõju.57

Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus

jäätmehoolduse korraldamisel, eelkõige jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamisel on

õiguspärane ega riku avalikku huvi. Mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Järelevalve ei

võimalda kontrollida haldusakti otstarbekust.58 Ehk haldusjärelevalve eesmärk on tagada

õiguspärasuse kontrolli käigus kohaliku omavalitsuse poolt seaduslikkuse põhimõtte järgimine,

mis omakorda aitab saavutada jäätmehoolduse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse

(täidetud on liigiti kogutud jäätmete sihtarv).

Kuivõrd haldusjärelevalve esmane eesmärk on tagada liigiti kogutud jäätmete sihtarvu

saavutamine, tuleb haldusjärelevalve teostajal kontrollida KOV tegevusi järgmistes

valdkondades:

- jäätmekava (kas kava sisaldab sihtarvu saavutamiseks vajalike tegevuste analüüsi ja

rahastamist; kui KOV on teinud JäätS § 31 lg 6 alusel erandi, siis selle põhjendatus; kas KOV

on planeeritud "mugavad ja motiveerivad" liigiti kogumise võimalused; kas jäätmehoolduse

korraldamiseks on planeeritud piisav rahastamine);

- jäätmehoolduseeskiri (kas jäätmehoolduseeskiri vastab jäätmeseadusele ja keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 2859);

- korraldatud jäätmevedu (kas korraldatud jäätmeveoga liitmine ja jäätmeseaduses ning

pakendiseaduses määratud jäätmeliikide üleandmine on tagatud, kas jäätmeveost vabastuste

andmine vastab jäätmeseaduse nõuetele);

- korraldatud jäätmekäitlus (kas käitlusteenuse hange vastab jäätmeseaduses toodud nõuetele);

- jäätmejaama teenus (kas jäätmejaama teenus vastab keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele

nr 28);

- jäätmealane teavitus, nõustamine (kas jäätmealane teave ja nõustamine on jäätmevaldajatele

kättesadav).

JäätS § 1198 sätestab haldusjärelevalve teostaja pädevuse.

Lõikega 1 sätestatakse KeA õigus haldusjärelevalve käigus kontrollida jäätmeseadusest ja selle

alusel antud õigusaktidest tulevate kohustuste täitmist. KeAl on õigus kontrollida kohaliku

omavalitsuse üksusele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist.

Lõikega 2 sätestatakse meetmed, mida konkreetse haldusjärelevalve läbiviimisel saab

rakendada.

Haldusjärelevalve üldsätted on sätestatud VVS § 753 lõigetes 3–11. Juhul kui eriseadus näeb

ette teistsuguse menetluskorra, kohaldatakse eriseaduse sätteid. Seega kohaldub KeA poolt

läbiviidavale haldusjärelevalvele VVS § 753 lõigetes 3–11 sätestatud menetluskord

jäätmeseaduses sätestatud erisustega.60

56 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 57 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika-

%C3%BClevaade_2021_2022.pdf 58 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika-

%C3%BClevaade_2021_2022.pdf 59 Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused. 60 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 432

SE seletuskiri, lk 21.

45

Nii sätestab VVS § 753 lg 3, et valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul

on õigus nõuda KOVü-de jõustunud õigusaktide ärakirju. KOVü-d on kohustatud ärakirjad

esitama hiljemalt seitsmendal päeval pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud

ametniku nõude saamist.

Kui haldusjärelevalve teostaja leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle

andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti

andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada

haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja

(VVS § 753 lg 4).

Kui omavalitsus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast ministri kirjaliku ettepaneku saamist

haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti

andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib minister esitada protesti

halduskohtule. Protesti ei saa esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest

arvates või haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumisest arvates (VVS § 753

lg 8).

Kui haldusjärelevalve teostaja avastab, et omavalitsusüksus on vallanud, kasutanud või

käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või

muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad

seda tõendavad dokumendid ja muud materjalid (VVS § 753 lg 10).

Valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus kontrollida

seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist (VVS § 753 lg 11).

VVS §-s 753 sätestatud protestiga seonduvat reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) 25. peatükk. HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit

reguleeriv halduse siseakt.61 Järelevalvealusteks haldusaktideks (HMS § 51) on ka osa- ja

eelhaldusaktid (§ 52). Lisaks volikogu otsustele ja valitsuse korraldustele laieneb järelevalve

ka muudele KOVü haldusaktidele (valitsuse struktuuriüksused, asutused).62

KOV üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega

(vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva

võimu kontroll iseenda üle. https://www.juridica.ee/jump.php?year=2016&pg=385).

Õigusriigi printsiibist (PS § 10) tulenevalt teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse

seaduslikkuse nõudega, milles õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10

komm-d; vt ka PS §-d 13–15). Nii näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise

vaidemenetluses (§ 71) ja edasikaebeõiguse (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi

vaidemenetluses rikuti) halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87

lg 1). Kui seadus ei sätesta otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik.

Vaide esitamine on HMS kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või

sooritatud toimingu peale.63

Lisaks neile meetmetele võib eriseadusest tuleneda teisi meetmeid, mida konkreetse

haldusjärelevalve läbiviimisel saab lisaks VVS-s sätestatutele rakendada.

61 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2023/06/KOV-j%C3%A4relevalve-ja-n%C3%B5ustamispraktika-

%C3%BClevaade_2021_2022.pdf, lk 6 62 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5. 63 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, § 160, p 5.

46

Nii sätestatakse jäätmeseaduses haldusjärelevalve teostajale õigus:

1. tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel

on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud,

saada nendest ärakirju.

2. saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi;

3. saada kohaliku omavalitsuse üksuselt informatsiooni õigusaktide ja jäätmehoolduseks

eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta;

4. teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks. Märgitud

meetme alla sobivad seal hulgas KeA poolsed ettepanekud erinevate jäätmehoolduse

arendamiseks eraldatud toetuste taotlemiseks ning kaasabi taotluse esitamisel.

5. teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks, edasiste

rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. Punktiga 5

antakse haldusjärelevalve teostajale õigus teise haldusekandja kontrollimisel teha ettekirjutusi,

mille täitmata jätmise korral on ATSS-s sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemäär

9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Nii näiteks on haldusjärelevalve menetluse kontrolliese kohaliku

omavalitsuse otsustus (haldusakt) korraldatud jäätmeveost vabastamise ja mittevabastamise

kohta. Haldusaktis peab olema selgesõnaliselt äratuntav, kuidas kohalik omavalitsus jõudis

veendumusele, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samuti kuuluvad haldusjärelevalve

menetluses kontrollimise alla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihanke alusdokumendid. Kui

hankedokumentide tehnilises kirjelduses puuduvad jäätmeseaduses nõutavad andmed, on KeAl

õigus nõuda hankedokumentide seadusega vastavusse viimist haldusjärelevalve käigus.

Haldusjärelevalve käigus saab samuti ettekirjutusega õigusrikkumist tõrjuda ja kohustada

KOVü tegema vajalikke toiminguid, mis ennetavad rikkumisi või juba toimunud rikkumise

lõpetamist nõuda. Selleks on näiteks jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine/mitte

saavutamine.

Lõikega 3 sätestatakse, et esmajoones keskendub haldusjärelevalve nende KOVide tegevuse

kontrollimisele, kellel on raskusi liigiti kogumise sihtarvu saavutamisega. Vastavad andmed

kogub ja avaldab oma veebilehel Keskkonnaagentuur.

JäätS § 1199 reguleeritakse ettekirjutuse andmist ja selle täitmata jätmist. Ettekirjutusele

eelnevalt nõustab KeA konkreetseid kohalikke omavalitsusi lähtudes muuhulgas § 1197 lõike 2

selgituse juures toodud aspektidest.

Lõikega 1 sätestatakse ettekirjutuses sisalduvad andmed.

Lõikega 2 sätestatakse ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on sunniraha.

Lõikega 3 sätestatakse sunniraha ülemmäär, mis on 9600 eurot (VVS § 751 lg 4). Sunniraha on

oma olemuselt vahend, mis peaks motiveerima isikut talle tehtud ettekirjutust vabatahtlikult

täitma. Riigikontrolli 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus

olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“, on selgelt välja toodud, etenamikus

omavalitsustes ei kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid

sorditakse, kas kõik jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas

jäätmevedajad täidavad omavalitsuste kehtestatud reegleid. Samas on KOV tegevusega seotud

jäätmedirektiivist tulenevate kohustuste täitmine. Direktiivide täitmist jälgib EL ning

mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Sunniraha suurus

motiveerib KOVü oma tegevusi jäätmehoolduse korraldamisel tõhustama ning

jäätmedirektiivist tulenevat eesmärki täitma. Sunniraha võib rakendada alates 1. jaanuarist

2030.

47

Üleminekuaja pikkuse määramisel on võetud arvesse, et omavalitsuste korraldatud jäätmeveo

hankelepingud sõlmitakse hetkel kuni viieks aastaks. 2024. aastal sõlmitud hankelepingud

võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni. Korraldatud jäätmevedu on KOVis üks jäätmete liigiti

kogumise põhilisi tööriistu ning kui jäätmeveoga ei ole hõlmatud piisavalt jäätmeliike, võib

KOVile olla sihtarvu saavutamine raskendatud. Samuti on arvesse võetud jäätmeandmete

digitaliseerimise protsessi. 2026. aastaks minnakse reaalajamajanduse loogikast lähtuvale

jäätmearuandlusele. Tänu sellele paraneb oluliselt jäätmeandmete kvaliteet, sh omavalitsuste

lõikes andmed selle kohta, kui palju jäätmeid koguti ja kellele need üle anti. Tänased

jäätmeandmed ei ole piisavad täpsed selleks, et hinnata olemjäätmete liigiti kogumise määra

kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaagentuur viis vastava analüüsi läbi 2023-2024. aastal ning

jõudis järeldusele, et olemasoleva jäätmearuandluse alusel võib liigiti kogumise taseme

hindamine KOVide lõikes anda eksitava tulemuse (nt kui inimene viib oma jäätmed teise KOVi

jäätmejaama ja vastuvõtja ei registreeri tegelikku jäätmete tekkekohta, vaid KOVi, kus jäätmed

vastu võeti).

Enne ettekirjutuse ja sunniraha rakendamist nõustab Keskkonnaamet omavalitsust ning annab

soovitused jäätmete liigiti kogumise paremaks korraldamiseks.

Eelnõuga sätestatava JäätSi § 1197-1199 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusega

Kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigus tähendab PS § 154 lõike 1 kohaselt õigust

seaduste alusel iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Selle õiguse

põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste

lahendamisel (RKPJK 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 22) ehk

õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada. PS § 160 sätestab, et

kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve nende üle sätestab seadus.

Samu põhimõtteid kannab ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikli 4 lõike 1

esimene lause ning lõike 4 teine lause. Seega viidatud sätted rõhutavad seadusandja pädevust

reguleerida kohaliku omavalitsuse üksuse korraldust ja järelevalvet nende üle ning on samas

põhiseaduslikud volitusnormid kohaliku omavalitsuse üksuse garantii piiramiseks.

Kohaliku omavalitsuse üksuse üle kehtestatava järelevalve ulatuse, viiside ja tegija valikul on

seadusandjal tulenevalt tema üldisest seadusandlikust pädevusest (PS § 65 p 1) suur

otsustusvabadus (https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08). Koostoimes

EKOH art-ga 8 järeldub sätte osast „ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus“, et:

1) riigil on õigus teostada järelevalvet KOVü-de tegevuse üle (EKOH art 8 lg 1);

2) järelevalve juhud, tingimused ja kord sätestatakse seadusega (EKOH art 8 lg 1);

3) järelevalve eesmärk on üldjuhul vaid õiguspärasuse tagamine, tegevuse kooskõla seaduste ja

konstitutsiooniliste põhimõtetega (EKOH art 8 lg 2, vrd PS § 139 lg 1 ning § 133 p-d 3 ja 4);

4) järelevalve peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11), st järelevalve

sekkumise ulatus ning viisid peavad olema tasakaalus kaitstavate avalike huvide tähtsusega

(EKOH art 8 lg 3).64

Jäätmedirektiivi üldeesmärk on luua õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ELis ning kaitsta

keskkonda ja inimeste tervist, tõstes esile nõuetekohase jäätmekäitluse, taaskasutuse ja

ringlussevõtu tähtsust, et vähendada ressursside kasutamise üldmõju ja suurendada sellise

kasutamise tõhusust. Nii peavad jäätmedirektiivi artikli 11 lõike 1 teisele lõigule liikmesriigid

looma liigiti kogumise süsteemid, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu; kolmanda lõigu

64 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 4.

48

kohaselt seavad liikmesriigid sisse vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi ning alates

1. jaanuarist 2025 ka tekstiili liigiti kogumise; artikkel 22 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid,

et hiljemalt 31. detsembril 2023 biojäätmed kas eraldatakse ja võetakse tekkekohal ringlusse

või neid kogutakse eraldi ega segata muud liiki jäätmetega; sama artikli lõikele 2 tuleb alates

2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%,

viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni.

Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sätestatud KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2. KOKS § 6

lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas

jäätmehooldust. Märgitud valdkonda reguleeritakse täpsemalt vastavate eriseadustega

jäätmeseadus § 12 lg 2; § 31 lg 1; lg 11; lg 3 ja 4). Käesoleva eelnõuga kavandatakse seada

KOV ülesandeks ka liigiti kogumise sihtarvu saavutamine (§ 1363 lõiked 5 ja 6).

Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised omavalitsuslikud ülesanded, mille

täitmist riik kõrgendatud avalikust huvist tulenevalt kohalikult omavalitsuselt nõuab. Kohalik

omavalitsus on kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda,

kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha.65

Euroopa Komisjon on koostanud 08.06.2023 aruande Euroopa Parlamendile, Nõukogule,

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles tehakse kindlaks

liikmesriigid, kelle puhul on ohus 2025. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks

ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi, 2025. aastaks seatud pakendijäätmete

ringlussevõtu eesmärgi ning 2035. aastaks võetud jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise

eesmärgi saavutamine.66 Aruande punktis 3 märgitakse, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangu

kohaselt on oht, et Eesti ei saavuta 2025. aastaks seatud olmejäätmete

korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärke. Aruande punktis 4

märgitakse, et korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu olulised eeltingimused on

kõrge kogumismäär ja liigiti kogumise kvaliteet; sellele võivad tõhusalt kaasa aidata jäätmete

kohustusliku liigiti kogumise eesmärgid kohaliku omavalitsuse tasandil. Nende kasutamine

peaks põhinema stiimulitel ja aruandekohustusel (nt võib luua nende eesmärkide saavutamisest

sõltuva rahalise premeerimise ja karistamise süsteemi).

Euroopa Kohus oma 12.12.2013 otsuses kohtuasjas C-425/12, punktis 34 selgitab, et Euroopa

Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette

nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288

lõikega 367 ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld-- ja üksikmeetmed on siduv

liikmesriikide kõigi asutuste suhtes (vt 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-129/96:

Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I-7411, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika)

ning üksuste suhtes, kelle on tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust ja kellel on selleks

laiad volitused.

Selleks, et eeltoodud sihttasemed saavutada, tuleb kohalikel omavalitsustel senisest rangemalt

suhtuda olmejäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamisse. Vastavalt Euroopa Komisjon

08.06.2023 aruandele esineb risk, et jäätmedirektiivi, sh sihtarvude saavutamise ja sellest

tulenevat keskkonna ja inimese tervise kaitse eesmärke ei ole võimalik ellu viia. Direktiivide

täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne

kahju. Eesti Vabariik on PS § 2 lõike 2 kohaselt riiklikult korralduselt ühtne riik, mille

65 V. Olle. Kohaliku omavalitsuse ülesannete struktuur ja liigitamiskriteeriumid. Juridica 2002, nr 8, lk 525. 66 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0304&qid=1717422315157 67 ELTL art 288 lg 3 järgi direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see

on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A12016ME%2FTXT

49

territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse üksused tegutsevad riigi

tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja

avaliku võimu teostamise süsteemist, kelle tegevuse vastu avalike vahendite kasutamisel on

rahval nii riigivõimu kandjana kui ka kohaliku kogukonna esindajana põhjendatud huvi. Riigi

huvi kohaliku omavalitsuse üksuste õiguspärase tegevuse vastu on seotud ka asjaoluga, et need

üksused on osa riigieelarve süsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku

seisundit. Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1),

mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi

kehtestatud õigusaktidest.68

Riigikontroll 2016. aasta aruandes „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete

kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ on selgelt välja toodud, etenamikus omavalitsustes ei

kontrollita sisuliselt, kas on teada kõik jäätmete tekitajad, kas jäätmeid sorditakse, kas kõik

jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kas neid kogutakse liigiti ja kas jäätmevedajad täidavad

omavalitsuste kehtestatud reegleid.

Haldusjärelevalve õiguse Keskkonnaametile andmine võimaldab kontrolli kohaliku

omavalitsuse üksuste tegevuse üle. Täpsemalt seisneb kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse riive haldusjärelevalve sätete alusel toimuva kontrollimisega.

Keskkonnaameti ettepanekud ja ettekirjutus on üks kontrolli tegemise viise.

Samas KOV üle teostatava haldusjärelevalve puhul on tegu haldusmenetlusega

(vt https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-38-04, p 9; N. Parrest. Täidesaatva

võimu kontroll iseenda üle. – Juridica 2016, nr 6, lk 385–386). Õigusriigi printsiibist (PS § 10)

tulenevalt teostatakse järelevalvet ranges vastavuses halduse seaduslikkuse nõudega, milles

õiguskaitse on tagatud sõltumatute kohtute poolt (PS § 10 komm-d; vt ka PS §-d 13–15). Nii

näeb HMS ette haldusaktide ja -toimingute vaidlustamise vaidemenetluses (§ 71) ja

edasikaebeõiguse (kui vaie jäi rahuldamata või isiku õigusi vaidemenetluses rikuti)

halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras (HMS § 87 lg 1). Kui seadus ei sätesta

otseselt teisiti, on vaide esitamine enne kohtumenetlust vabatahtlik. Vaide esitamine on HMS

kohaselt võimalik ka haldusjärelevalve korras antud haldusakti või sooritatud toimingu peale.69

Seega ei saa ettekirjutus kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust riivata, kuivõrd

kohaliku omavalitsuse üksus kui haldusekandja saab oma haldusjärelevalve käigus rikutud

õigusi kaitsta vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses (HKMS § 16 ja § 44 lg 4).70 Ka

Keskkonnameti ettepanekute mõju, millega antakse soovitused kohaliku omavalitsuse üksusele

tema tegevuse õiguspärasusele ja tulemuslikkusele suunamisel ja nende edasiseks vältimiseks

saab olla soodne ja avalikkuse huve arvestav. Kui ettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse

arvates põhjendamatu, on tal võimalik esitada vastulause.

Kohaliku omavalitsuse autonoomia ei tähenda kontrollimatust - sellisest arusaamast lähtuvad

nii põhiseadus kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Ka kohaliku omavalitsus on seotud

seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3) ning on kohustatud tagama õigusi ja vabadusi (PS § 14).71

Riik on kohustatud looma järelevalvemehhanismi, mille ülesandeks on kontrollida seaduste

järgimist kõigi vastavate normide adressaatide, ka kohalike omavalitsuste poolt. Eelnevast

68 RK 3-4-1-17-08 p 46. 69 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5 70 https://pohiseadus.ee/sisu/3645, p 5 71 RK 3-4-1-17-08, p 11

50

tuleneb normi adressaatide kohustus alluda sellisele kontrollile, taluda seda. Sellise

talumiskohustusega kaasnev enesekorraldusõiguse riive on näiline.72

Haldusjärelevalve sätestamisel on järgitud põhiseadusest ja seadustest tulenevaid nõudeid ning

järelevalve teostamisel KeA poolt järgitakse hea halduse põhimõtteid, seega on riigi poolt

kohalike omavalitsusüksuste tegevuse üle õiguspärasuse kontrolli teostamine kooskõlas

põhiseadusega ega too kaasa enesekorraldusõiguse riivet. Ka ei muutu järelevalve ulatus ja

järelevalve jääb endiselt valitsusasutuste pädevuseks.73 Haldusjärelevalve õigus nähakse ette

valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala asutusele Keskkonnaametile, kes peab

valdkondlikku järelevalvet tegema samadel tingimustel, nagu seda teeb Justiitsministeerium,

ehk mitte ületama järelevalve pädevusraamistikku. Järelevalvet saab teha vaid haldusakti

seaduslikkuse üle ning välistatud on haldusakti andmise otstarbekuse kontroll.

JäätSi § 1204

Kuna §-s 1204 tuleb teha arvukalt muudatusi, siis võetakse need muudatused kokku ühe

muudatusena, sest vastasel juhul muutuks paragrahv raskesti jälgitavaks. Paragrahvi pealkirja

muudetakse sätte sisu järgi, asendades pealkirjas viide ohtlike jäätmete vedamisele viitega

jäätmete vedamisele üldisemalt. Muudetakse juriidiliste isikute maksimaalne karistusmäär

ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes. Samuti lisatakse lõiked,

millega sätestatakse karistused tavajäätmete vedamisel saatekirjata või saatekirja nõudeid

rikkudes.

Nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete vedamisel saatekirjade kasutamine aitab saavutada

parema läbipaistvuse ja kontrolli jäätmevoogude üle. Jäätmete liikumise jälgitavus on oluline

nii ausa konkurentsi kui ka keskkonnakaitse tagamiseks, kuid samuti jäätmestatistika jaoks.

Seetõttu on asjakohane ka vastutussäte rikkumiste kohta, mis puudutavad saatekirja koostamata

jätmist või selle koostamise nõuete rikkumist. Saatekirja nõuete rikkumiseks võib näiteks olla

olukord, kus saatekirja ei koostata enne veo algust või saatekirjale on kantud valed

jäätmekoodid või kogused.

Lõikega 1 esitatakse uuesti kehtiv lõige 1 varasemas sõnastuses.

Lõikega 2 esitatakse uuesti kehtiv lõige 2. Lõige 2 muudetakse ja sätestatakse juriidiliste isikute

puhul maksimaalseks trahvimääraks ohtlike jäätmete vedamisel ilma jäätmeveo saatekirjata või

saatekirja nõudeid rikkudes 200 000 eurot (varasem maksimaalne trahvimäär oli 32 000 eurot).

Uus maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses kehtestatud

vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt rikkumise

raskusastmele. Maksimaalse karistusmäära puhul on arvestatud, et saatekirjata jäätmevedu, sh

ohtlike jäätmete vedu, ei ole sama mõjuga keskkonnale ja majandusele nagu on näiteks jäätmete

keskkonda viimine, kus kasum võib olla väga suur, samuti negatiivne mõju keskkonnale ja

konkurentsile. Vastavalt jäätmete raamdirektiivile peavad karistused olema tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see

ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab saama maksimummääras

rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi,

mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise

eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne.

72 RK 3-4-1-17-08; Kohtunik I. Koomeister´i eriarvamus 73 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

432 SE seletuskiri, lk 18 ja 20–21.

51

Lõikega 3 sätestatakse eraisikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui

jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks

trahvimääraks 200 trahviühikut. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses

kehtestatud vastutusmääradega.

Lõikega 4 sätestatakse juriidilisele isikule tavajäätmete vedamisele jäätmeveo saatekirjata, kui

jäätmeveo saatekiri on nõutav, või jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes maksimaalseks

trahvimääraks 100 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär on kooskõlas teiste jäätmeseaduses

kehtestatud vastutusmääradega, mis jäävad vahemikku 100 000 kuni 400 000 eurot vastavalt

rikkumise raskusastmele. Tavajäätmete saatekirjata vedu on potentsiaalselt väiksema negatiivse

mõjuga keskkonnale ja majandusele kui ohtlike jäätmete saatekirjata vedu, seetõttu on

tavajäätmete saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär madalam kui ohtlike jäätmete

saatekirja rikkumise maksimaalne karistusmäär. Tegemist on rahatrahvi ülemmääraga ning see

ei tähenda automaatselt, et rikkumise eest mõistetav karistus peab saama maksimummääras

rakendatud. Küll aga annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi,

mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise

eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne.

JäätSi § 1363

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõigile omavalitsustele kohustus saavutada oma territooriumi

osas olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. See tähendab, et iga omavalitsuse peab hiljemalt

seaduse jõustumisel korraldama olmejäätmete liigiti kogumise nii, et tal oleks võimalik

saavutada liigiti kogumise sihtmäär. 2026. aastal on olmejäätmete liigiti kogumise sihtmäär

66%, 2027. aastal 67%, 2028. aastal 68% jne kuni 75%-ni 2035. aastal.

Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohaliku omavalitsuse ülesanne

(JäätS § 31 lg 1), seega tegemist ei ole uue kohustusega. Eelnõuga nähakse ette liigiti kogumise

tulemuslikkus, mille iga omavalitsus peab saavutama. See on vajalik, kuna jäätmete liigiti

kogumine on üldjuhul jäätmete ringlussevõtu eelduseks. Seetõttu peab liigiti kogumise tase

olema piisavalt kõrge, et riigile kehtivat ringlussevõtu sihtmäära (JäätS § 1363) oleks võimalik

tervikuna saavutada. Arvestades, et liigiti kogutud jäätmed võivad sisaldada võõriseid ning et

kõik liigiti kogutavad jäätmed ei ole täna veel ringlusse võetavad, peab liigiti kogumise määr

olema ringlussevõtu sihtarvust kõrgem. Ringlussevõtu sihtarv 2025. aastal on 55%, 2030.a

60%, ning 2035.a 65%. Eelnõuga sätestatakse, et liigiti kogumise sihtarv on 10 protsendipunkti

kõrgem vastava aasta ringlussevõtu sihtarvust, kuid kui ringlussevõtu sihtarv muutub iga 5 aasta

jäel 5 protsendipunkti võrra, siis liigiti kogumise sihtarv muutub igal aastal 1 protsendipunkti

võrra, et oleks tagatud järjepidev tegevus liigiti kogumise suurendamise nimel.

Liigiti kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse neid jäätmeliike, mida arvestatakse alates

2025. aastast ka olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise arvutuses. See arvutusmetoodika

on alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest ühesugune kõigi EL liikmesriikide kohta ning

on toodud Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. Sihtarvu saavutamise kohustus

rakendub omavalitsustele kohe alates seaduse jõustumisest. Sihtarvu saavutama jätmist, selle

saavutamise taset või sihtarvu saavutamiseks tehtavaid pingutusi võib riik arvestada

ringmajanduse valdkonna toetuste jagamisel omavalitsustele (eelnõukohase § 12 lõigete 4 ja 5

alusel).

2021 ja 2022. aastal oli Eesti keskmine olmejäätmete liigiti kogumise tase vastavalt 40 ja 38

protsenti.

Pärast vastava metoodika kinnitamist arvestatakse liigiti kogutud jäätmete hulka ka tekkekohas

liigiti kogutud ja ringlussevõetud (kompostitud) biojäätmed. Sealjuures on oluline, et

omavalitsus oleks veendunud, et tekkekohas kompostimine toimub. Tekkekohas kompostitud

52

biojäätmete koguseid ei saa arveesse võtta juhul, kui omavalitsus on jäätmevaldaja lugenud

kompostijaks nö vaikimisi ilma, et jäätmevaldaja ise oleks biojäätmete aastaringsest

kompostimisest omavalitsust teavitanud.

Sihtarvu saavutamiseks peab KOV looma kasutajasõbralikud jäätmete liigiti kogumise

lahendused (kogumisviisid ja taristu). Selleks on omavalitsusel üks olulisemaid tööriistu

korraldatud jäätmevedu, millega on võimalik tagada mugav jäätmete liigiti kogumine

tekkekohalt. Eelkõige peaks omavalitsus rõhku panema nende jäätmeliikide kogumisele, mille

maht on kõige suurem (pakendijäätmed, biojäätmed, vanapaber). Taustsüsteem (avalikud

konteinerid, jäätmejaamad, kogumisringid) peaks olema selline, et korraldatud jäätmeveoga

hõlmamata liigiti kogutud jäätmete üleandmine poleks jäätmevaldajalt ülemäärast pingutust

nõudev. Omavalitsused peaksid üle vaatama jäätmekäitlussüsteemi tõhususe tervikuna, sh

jäätmejaamateenuse kättesaadavuse (jäätmejaamade võrgustiku tihedus, avatus, vastuvõetavate

jäätmeliikide loetelu, kokkulepped teiste KOVide jäätmejaamade kasutamiseks), avalike

konteinerite asukohad, kogumisringide sageduse jms.

Oluline on üle vaadata ka see, milliseid jäätmeid antakse üle segaolmejäätmetena. Praktikas

tuleb ette, et näiteks tootmisettevõtted annavad tootmisjäätmeid või kõrvalsaadusi üle

segaolmejäätmetena. Kui tegemist pole aga olmejäätmete definitsiooni (JäätS § 7) alla

kuuluvate jäätmetega, siis suurendavad need kogused KOVi olmejäätmete üldkogust ja seega

peab KOV saavutama ka kõrgema sihtmäära.

Liigiti kogumise sihtarvu üle peab arvestust Keskkonnaagentuur, kes fikseerib igal aastal

omavalitsuste lõikes olmejäätmete liigiti kogumise määra. Sihtarvu saavutama jätmisel on võib

Keskkonnaamet esitada omavalitsusele ettekirjutuse ja rakendada sunniraha (alates 2030.

aastast).

Seadust täiendatakse alljärgnevate rakendussätetega, millega tagatakse, et kohaliku

omavalitsuse üksusel oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega.

JäätSi § 13613 lõige 2

Paragrahvi täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt omavalitsus peab jäätmekava ja

jäätmehoolduseeskirja muutma vastavaks §-le 42 hiljemalt jäätmekava või

jäätmehoolduseeskirja muutmisel, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2030.

JäätSi § 13618

Seadust täiendatakse rakendussättega 13618, mille kohaselt KOV peab paberi- ja

kartongijäätmete (vanapaberi) kogumise ühildama paber- ja kartongpakendijäätmete

kogumisega hiljemalt 31.detsembriks 2030. Paberi ja kartongi materjalipõhist kogumist tuleb

selleks hetkeks rakendada nii korraldatud jäätmeveo, avalike konteinerite, jäätmejaama kui

muude kasutatavate kogumisviiside kaudu kogumisel.

JäätSi § 13619

Seadust täiendatakse rakendussättega 13619, mille kohaselt hiljemalt 31. detsembriks 2030 peab

KOV korraldama jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale

tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning

nendega arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel.

JäätSi § 13620

Seadust täiendatakse rakendussättega 13620, mille kohaselt Keskkonnaamet võib rakendada

haldusjärelevalve tulemusena sunniraha alates 1. jaanuarist 2030. Sunniraha rakendatakse

KOVile olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmise eest. Liigiti kogumise

53

korraldamisel on väga oluliseks tööriistaks korraldatud jäätmevedu, kuna selle raames

kogutakse jäätmeliike, mida tekib kõige rohkem (biojäätmed, paber ja kartong,

pakendijäätmed). Kuna omavalitsused võivad korraldatud jäätmeveo hankelepingud sõlmida

kuni viieks aastaks, ei pruugi kõigi omavalitsuste varasemad hankelepingud enne 2030. aastat

veel lõppenud olla. Hankelepingute ennetähtaegne lõpetamine on võimalik vaid siis, kui pooled

saavad omavahel kokkuleppele. Seetõttu arvestatakse sunniraha rakendamisel KOV eelnevate

hankelepingute kehtivusajaga. Samas aga ei ole lubatav, et KOV hangib jäätmeveoteenuse

pikalt ette (hange tehakse nt 2025. esimeses pooles, kuid veoperiood hakkaks kehtima oluliselt

hiljem). Seetõttu on Keskkonnaametil lubatud sunniraha rakendada alates 2030. aastast. Kuni

2030. aastani on KOVidel üleminekuaeg, et teha vajalikud muudatused õigusaktides,

investeeringud, luua koostöövormid jms.

3.2 Pakendiseaduse muutmine

Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse pakendiseadust.

Seaduse tekstis läbivalt sõnade asendamine

Pakendiseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohaliku omavalitsuse organ“ sõnadega

„kohaliku omavalitsuse üksus“ vastavas käändes. Uus sõnastus on kooskõlas teistes valdkonna

õigusaktides kasutatava terminiga.

PakS § 3 lg 34

Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 34 ja sätestatakse monopakendi mõiste. Monomaterjalist

pakend on selline pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses vaid ühest materjalist.

Näiteks kui pakendil on mitu kihti PET plasti, on tegu siiski monopakendiga, sest see on

valmistatud ühest plastiliigist. Kui aga pakendis on ka mitu erinevat plastiliiki ja lisaks

põhimaterjalile on nende kõigi kogus koostises üle 5%, siis ei ole tegemist monomaterjalist

pakendiga. Kuni 5% osakaalu kriteeriumi toetab ka peagi vastu võetav Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust

(EL) 2019/102074 ja direktiivi (EL) 2019/90475 ning tunnistatakse kehtetuks pakendidirektiiv

94/62/EÜ76 (edaspidi PPWR). PPWR-i eelnõus on antud järgnev selgitus: “kui teatav materjal

moodustab pakendiühikust ainult tähtsusetu osa ja igal juhul mitte rohkem kui 5%

pakendiühiku kogumassist, ei tohiks sellist pakendiühikut käsitada komposiitpakendina.”

Samas on ka täpsustatud, et “käesolevas määruses esitatud komposiitpakendi määratlusega ei

tohiks künnistasemest olenemata vabastada osaliselt plastist valmistatud ühekorrapakendeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete

keskkonnamõju vähendamise nõuetele“.

PakS § 54

Pakendiseaduses määratletakse uus termin “vaheladustuskoht”. Pakendijäätmete

vaheladustuskoht on jäätmekäitluskoht (JäätS § 19 tähenduses), kus toimub korraldatud

jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmete üleandmine taaskasutusorganisatsioonidele

vastavalt taaskasutusorganisatsioonide turuosadele. Pakendijäätmete vaheladustuskoht võib

olla kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaam, jäätmekäitleja jäätmekäitluskoht või selleks

otstarbeks eraldi rajatud jäätmekäitluskoht. Vaheladustuskoht peab olema tehniliselt varustatud

selleks, et oleks võimalik kokku kogutud pakendijäätmeid hoiustada ja vastavalt turuosadele

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse

kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT

L 169, 25.6.2019, lk 1–44) 75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju

vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1–19) 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta

(OJ L 365, 31.12.1994, p. 10–23)

54

jagada taaskasutusorganisatsioonide vahel. Seetõttu on oluline, et vaheladustuskohas oleks

võimalik ka pakendijäätmeid kaaluda. Oluline on, et vaheladustuskohas ei halveneks kogutud

pakendijäätmete kvaliteet (nt segunemine teiste jäätmeliikidega või

pinnase/kattematerjalidega). Kui avalikust süsteemist kogutud jäätmed on oluliselt halvema

kvaliteediga ja saastunud muude jäätmeliikidega, siis ei ole lubatud tekkekohal kogutud

pakendijäätmeid ja avalikus kogumissüsteemis kogutud pakendijäätmeid ühte hunnikusse või

kogumismahutisse paigutada. Jäätmeseaduse § 14 lg 12 sätestab, et liigiti kogutud jäätmeid ei

segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused ja

sortimismääruse § 3 lg 7 sätestab nõuded liigiti kogutud jäätmetele järgnevalt: “Liigiti kogutud

jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete

ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.”

PakS § 101 lõige 21

Lõikega 21 täpsustatakse sama paragrahvi lõiget 2 ning selgitatakse

taaskasutusorganisatsioonide ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo

hankega kokku kogutud olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete taaskasutamise osas.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud pakendijäätmete kokku kogumise korraldatud

jäätmeveo raames, on siiski pakendijäätmete edasine käitlemine taaskasutusorganisatsioonide

ülesanne. KOV ei tohi korralda kokku kogutud jäätmete edasist käitlust. Kohaliku omavalitsuse

üksuse kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning

kulude jaotus on täpsustatud pakendiseaduse paragrahvis 15.

PakS § 121 lõige 1

Muudetakse paragrahvi 121 lõiget 1 ja lisatakse, et pakendiettevõtja kohustus on ka turule lastud

pakendite ja pakendijäätmete tagasi võtmine. Tegemist ei ole uue kohustusega, tegu on

varasema paragrahvi 20 lõigetes 1 ja 22 sisaldunud kohustusega. Paragrahv 20 tunnistatakse

kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust

kohustustes. Muudatuse järel on paragrahvis 121 hõlmatud nii tagasi võtmine kui kogumine

(kogumine on hõlmatud käitlemise terminiga).

PakS § 121 lõige 21

Paragrahvi 121 täiendatakse uue lõikega 21. Uus lõige näeb ette, et müügipakenditest, välja

arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on

pakendiettevõtja kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga. See

tähendab, et seda kohustust ei ole võimalik ühekordseks kasutamiseks mõeldud

müügipakendite osas täita individuaalselt. Muudatus on vajalik seetõttu, et kodumajapidamistes

tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks mõeldud

müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid kõik

pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad

Eesti turule müügipakendites kaupu, ühtsete reeglite alusel panustama ning seetõttu peaks

nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine toimuma just

taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine ilma

taaskasutusorganisatsiooni kliendiks olemata on keeruline. Rühma- ja veopakendite ning

selliste korduskasutuspakendite, mis on ühtlasi müügipakendid, puhul jääb endiselt kehtima

võimalus täita nende pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustusi iseseisvalt, kui

pakendiettevõtja suudab iseseisvalt korraldada nende pakendite tagasivõtmise, kokku kogumise

ja ringlussevõtu selliselt, et täidetud on pakendiseaduses sätestatud ringlussevõtu sihtarvud.

PakS § 121 lg 22

Paragrahvi 121 lisatakse lõige 22, mille kohaselt ei saa tagatisrahaga pakendeid lõppkasutajale

või tarbijale müüv pakendiettevõtja tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust

taaskasutusorganisatsioonile üle anda. Tegemist ei ole uue sisuga sättega, sama piirang sisaldus

55

varem paragrahvi 20 lõikes 4, mis tunnistatakse kehtetuks eesmärgiga liigutada sätted

loogilisematesse asukohtadesse ja luua seeläbi selgust kohustustes.

PakS § 121 lg 4 p 1

Muudetakse paragrahvi 121 lõike 4 punkti 1. Lõige 4 käsitleb minimaalseid kulusid, mida

pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel. Kuna edaspidi

antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesanne korraldada pakendijäätmete kogumine

vähemalt tiheasustusalal tekkekohalt, on vaja selgitada, kuidas jaotuvad kulud pakendijäätmete

liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel korraldatud jäätmeveo raames. Kulude jaotust

käsitletakse pakendiseaduse paragrahvi 15 lõikes 11. Seetõttu tehakse edaspidi paragrahvi 121

lõike 4 punktis 1 viide, et pakendiettevõtja on kohustatud kandma vähemalt kulud, mis tekivad

pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel, arvestades paragrahvi

15 lõikes 11 tehtud erisusi.

PakS § 121 lg 6

Paragrahvi 121 lõiget 6 täiendatakse täpsustusega, et pakendiettevõtjal on kohustus kanda kulud

pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh

töötlemisel, mis on vajalik pakendiseaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes

arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sisse

nõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu ka siis kui kulu tuleneb pakendiseaduse § 151.

Nimetatud säte näeb ette, et taaskasutusorganisatsioonil tuleb hüvitada olmes tekkivate

tagatisrahata pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo

riigihanke tulemusel kilomeetri hinna alusel, arvestades eelnevalt taaskasutusorganisatsiooniga

kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise koha asukohta. Kuna pakendiettevõtja saab oma

müügipakenditega seotud kohustusi täita vaid läbi taaskasutusorganisatsiooni, on asjakohane

täiendada paragrahvi 121.

PakS § 15

Muudetakse paragrahvi 15 pealkirja. Pealkirja lisatake, et paragrahv käsitleb ka kulude jaotust

pakendi ja pakendijäätmete kogumisel. Samuti asendatakse sõna „organ“ sõnaga „üksus“.

PakS § 15 lg 3-13

Paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–13. Lõiked sätestavad kohaliku omavalitsuse üksuse

kohustused olmejäätmete hulka kuuluvate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel.

Lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata

pakendi jäätmete kokku kogumise korraldatud jäätmeveo raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2

kohaselt. See tähendab, et sätte rakendumisel on olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete

kokku kogumine taaskasutusorganisatsioonide asemel kohalike omavalitsuste ülesanne. Kuni

kohalikud omavalitsused ei ole korraldanud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist selle sätte

alusel, kehtivad taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduse paragrahvi 171 nõuded.

Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi77 artikli 7 lõike 1 punktiga a ja jäätmete

raamdirektiivi artikli 11 lõikega 1.

Lõike 4 kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine

tekkekohalt. Tekkekohal kogumise all mõistetakse pakendijäätmete äraviimist n-ö koduukse

juurest. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade juures eraldi kahte mahutisse

koguda järgnevad pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja

kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja

metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus

77 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta

(OJ L 365, 31.12.1994, p. 10–23)

56

ja miinimumstandard. Mahuti ei pea tähendama konteinerit. Kogumine võib toimuda ka kotis,

kastis vms süsteemiga. Ka seni on paljudes piirkondades juba taaskasutusorganisatsioonid

pakkunud pakendijäätmete tekkekohalt kogumist “kollase koti teenusena”. Kohaliku

omavalitsuse üksustel on võimalik sarnaselt korraldada kogumine ka korraldatud jäätmeveo

raames. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 6 võib kohaliku omavalitsuse üksus korralda

tiheasustusalal eramute juures klaaspakendijäätmete ning paberi- ja kartongpakendijäätmete ja

paberi- ja kartongjäätmete kogumise avalike kogumissüsteemide kaudu nagu seda on seni

tehtud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus lubada koguda tagatisrahata

pakendijäätmeid tekkekohal liigiti ka mitme majapidamise peale ühiselt (nt paarismajade

puhul). Vastavad erisused peab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmekavas ja

jäätmehoolduseeskirjas välja tooma. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik

määrata eri jäätmeliikidele erinev veosagedus, selleks, et teha liigiti kogumine elanike jaoks

mugavamaks.

Tiheasustusala määratleb omavalitsus üldjuhul oma üldplaneeringus. Kui tiheasustusalana

määratletakse üldplaneeringust erinev ala, tuleks see selguse mõttes esitada

jäätmehoolduseeskirjas nii ala piiride kirjelduse kui ka kaardina.

Lõike 5 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama väljaspool tiheasustusala olmes

tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt korraldatud jäätmeveo raames

vähemalt korteriühistute juures. See tähendab, et tekkekohalt kogumise võib korraldada ka

väljaspool tiheasustusala asuvate eramute juures, kui see on vajalik pakendijäätmete tõhusaks

liigiti kogumiseks. Kohalik omavalitsuse üksus võib tugineda Keskkonnaagentuuri poolt

arendatavale jäätmemudelile, mis aitab planeerida oma piirkonnas jäätmete liigiti kogumist.

Loodav jäätmemudel (eeldatav valmimisaeg 2024. aasta lõpp) aitab kohalike omavalitsuste

üksustel mõista, millistel aladel tuleks rakendada tekkekohal pakendijäätmete liigiti kogumist

ning millistes piirkondades ja mis mahus peaks säilima avalik kogumisvõrgustik. Kohalik

omavalistuse üksus võib otsustada piirkonnas koguda pakendijäätmeid segapakendina, st lisaks

plast- ja metallpakendijäätmetele kooskogutakse ka klaaspakendijäätmed, kuid vastavalt

jäätmeseaduse § 31 lõikele 31 kogutakse paberi- ja kartongjäätmetega koos paber- ja

kartongpakendijäätmetega ning neid ei ole lubatud ringlussevõtu eesmärki silmas pidades

segapakendite hulgas koguda. Kohalik omavalituse üksus peab oma jäätmekavas ja

jäätmehoolduseeskirjas selgitama, miks tekkekohal jäätmete liigiti kogumine on vajalik ning

otstarbekas ka väljaspool tiheasustuspiirkonda mujal kui kortermajade juures (nt ühepere

elamute juures). Siinkohal on oluline jätkuvalt eristada seda, et kohalik omavalitsuse üksus küll

korraldab olmes tekkinud tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist ja vedu, kuid TKO-dele jääb

kohustus katta nii veo kui ka käitlemisega kaasnevad kulud, arvestades paragrahvis 15 lõikes

11 sätestatut.

Korteriühistute juures on oluline võimalikult palju eri pakendimaterjale liigiti koguda, kuna

nende juures on pakendijäätmete teke tekkekohal kõige suurem. Seega on võimalus

pakendijäätmete kogumist ja vedusid efektiivselt väiksemate kuludega korraldada. Väljaspool

tiheasustusala, kus jäätmetekitajaid on vähe ja nad elavad pikkade vahemaade taga, võib

eeldada, et kulude kokkuhoiu mõistes on mõistlikum korraldada pakendijäätmete kokku

kogumist klaaspakendijäätmeid koos plast- ja metallpakendijäätmetega ning mõnel juhul ka

edaspidi avalike kogumissüsteemide (sh ka kokkulepitud jäätmemajade) kaudu korraldada.

Segapakendijäätmetest on mõistlik eraldi koguda paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja

kartongpakendijäätmetega, kuna nende kooskogumine teiste materjalidega võib oluliselt

nimetatud jäämete kvaliteeti mõjutada, mis omakorda võib takistada nende jäätmete ringlusse

võtmist.

57

Lõige 6 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tagatisrahata pakendi

jäätmete kogumise ka avalikus ruumis nii tiheasustusalal kui ka mujal kui tiheasustusalal. Ka

need konteinerid on tühjendamiseks korraldatud jäätmeveo raames. Otsustamisel, kuhu

paigaldada või jätta alles avalikud konteinerid, peab kohalik omavalitsus arvestama

jäätmeseaduse paragrahvi 42 lõike 3 punktis 12 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete

käitlemise kava (see on osa kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavast) ning eesmärki, et

pakendijäätmete kogumissüsteem moodustaks terviku. Omavalitsus peaks arvestama tervikliku

kogumissüsteemi kujundamisel nii jäätmevaldajate paiknemist omavalitsuse territooriumil,

kohti, kus elanikud ja ka turistid peamiselt liiguvad, taaskasutusorganisatsioonide kogemust jm.

Samuti on võimalik omavalitsusel koguda tagasisidet elanikelt konteinerite asukohtade

eelistuste osas, pidada läbirääkimisi kauplustega jne. Näiteks oleks mõistlik paigutada

klaaspakendijäätmete konteinereid müügikohtade juurde, kus toimub ka tagatisrahaga pakendi

jäätmete kogumine. Oluline on, et kogumissüsteem moodustaks terviku ja oleks elanikele, kuid

ka veoringide planeerimise mõttes mõistlik ja mugav. Ka avalike konteinerite asukohtade

määramisel on abi Keskkonnaagentuuri jäätmemudelist. Avalikus ruumis pakendijäätmete

konteinerite olemasolu aitab koguda võimalikult palju pakendijäätmeid liigiti kokku, näiteks

väljaspool tiheastustusala, kus ei ole korraldatud liigiti kogumine tekkekohalt, aga ka turistide

tekitatud pakendijäätmed jm. Pakendijäätmete liigiti kokku kogumine on vajalik ka selleks, et

taaskasutusorganisatsioonid saaksid täita oma kohustusi ja saavutada sihtarvud. Kohaliku

omavalitsuse korraldused pakendijäätmete kogumisel peavad toetama ka

taaskasutusorganisatsioonidele seatud eesmärkide täitmist.

Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lõikele 31 tuleb koguda paberi- ja kartongijäätmed (vanapaber)

koos paber- ja kartongpakendijäätmetega samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm).

Materjalipõhine kogumine toimub kõigi kogumisviiside puhul, st nii tekkekohalt kogumisel,

kogumispunktides, jäätmejaamades vm viisil kogudes. Paberit ja kartongi ei koguta klaas-,

plast- ja metallpakendijäätmete mahutisse, kuna siis ei ole enam tegemist materjalipõhise

kogumisega ning kogutava paberi ja kartongi väärtus materjalina võib määrdumise tõttu

langeda. Kui omavalitsuses kogutakse tekkekohalt vaid segapakendijäätmeid (klaas-, plast- ja

metallpakendijäätmed), siis tuleb luua täiendavalt võimalus ka paberi ja kartongi üleandmiseks.

Kohaliku omavalitsuse üksustel on võimalik avalikus ruumis kasutada seniseid

taaskasutusorganisatsioonide konteinereid, kui asukohad on sobivad.

Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik kokkuleppel anda konteinerid kohaliku

omavalitsuse üksuse kasutusse (nt rentida), müüa jm. Oluline on saavutada kohaliku

omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kokkulepe, mis senistest avalikest

konteineritest saab.

Lõige 7 rõhutab, et kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus pakendijäätmete korraldatud

jäätmeveo raames kogumisel ei tohi takistada pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni

kohustuste täitmist. See hõlmab ka pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamist.

Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse üksus pingutaks, et olmes tekkivate tagatisrahata

pakendi jäätmete kogumissüsteem moodustaks omavalitsuse territooriumil terviku, oleks

elanikele mugav, kättesaadav ja loogiline. See aitab tagada kvaliteetse materjali kogumise ja

hõlbustada pakendijäätmete ringlussevõttu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik

pakendijäätmete kogumise korraldamisel arvestada taaskasutusorganisatsioonide tagasiside ja

kogemusega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et TKO võimalus täita seadusest tulenevaid

kohustusi pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel sõltub olulisel määral KOV üksuse

otsustustest ning leidis, et korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumendid, mis hõlmavad

pakendijäätmete tekkekohalt liigiti kogumist, võivad mõjutada TKO õigusi78.

78 Riigikohtu 11.07.2023 otsus nr 3-23-428

58

Lõike 8 kohaselt antakse korraldatud jäätmeveo raames kokku kogutud pakendijäätmed enne

edasisi käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonile proportsionaalselt nende

turuosadega. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad kujunevad pakendiregistrisse esitatud

turule lastud pakendite koguste põhjal.

Selleks, et taaskasutusorganisatsioonidel oleks võimalik saavutada pakendijäätmete

ringlussevõtu sihtarvud ja täita neile seatud kohustusi, on oluline, et neil oleks võimalikult suur

otsustusõigus selle üle, kuidas toimub pakendijäätmete käitlemine. Seetõttu on kohustus anda

pakendijäätmed pärast kokku kogumist, kuid enne kõiki edasisi sorteerimis- ja muid

käitlustoiminguid üle taaskasutusorganisatsioonidele.

Lõige 9 näeb ette, et kokku kogutud pakendijäätmete üleandmise koht lepitakse kohaliku

omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel kirjalikult kokku enne korraldatud

jäätmeveo korraldamist. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kokkuleppe tegema iga

taaskasutusorganisatsiooniga, kuna kõik taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud

korraldama üleriigiliselt kogutud pakendijäätmete käitlemist. Pakendijäätmete üleandmise

kohaks võib olla vaheladustuskoht, kus on samuti võimalik tagada arvestuse pidamine

sissetulevate ja taaskasutusorganisatsioonidele üleantavate pakendijäätmete üle.

Lõike 10 kohaselt võib pakendijäätmete üleandmise koha või vaheladustuskoha ja turuosade

jagunemise määrata kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja

taaskasutusorganisatsiooni vahel ei õnnestu kokkulepet saavutada. Taaskasutusorganisatsioonil

on õigus ja kohustus vastu võtta tema turuosaga proportsionaalne osa korraldatud jäätmeveo

raames kogutud pakendijäätmetest. Vaheladustusega seotud kulud jäävad tulenevalt laiendatud

tootjavastutuse põhimõttest taaskasutusorganisatsiooni kanda. Taaskasutusorganisatsioonide

turuosad määratakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal.

Lõige 11 selgitab, milliseid kulusid kogutakse jäätmevaldajalt ehk jäätmete tekitajalt

pakendijäätmete kogumisel. Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt

kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse

eest. Näiteks, kui eramaja juures on kaks pakendikonteinerit, siis jäätmevaldaja tasub iga

konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Seega kui eelpool mainitud kahte konteinerit

tühjendatakse ühes kuus 4 korda (kahe konteineri peale 8 tühjenduskorda kokku), siis kogukulu

pakendijäätmete kogumise, veo ja käitlemise eest oleks jäätmevaldajale 2 eurot kuus.

Jäätmevaldajaks loetakse jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses ka korteriühistu, seega sama

loogika kehtib korteriühistute juures kogutavatele jäätmetele, kus ühistu tasub 0,25 eurot iga

konteineri tühjenduskorra eest.

Sama jäätmevaldajalt kogutav tasumäär on otsustatud jätta nii korteriühistutele kui ka

ühepereelamutele, kuna korteriühistute juurest kogutakse ühe veoga väikselt alalt suur kogus

pakendijäätmeid ning seetõttu on kulud ühe tonni pakendijäätmete kokku kogumisel

väiksemad. Ühepereelamute juures on ühe tonni pakendijäätmete kogumise kulu suurem, seega

on põhjendatud sellistel jäätmevaldajatelt ka väiksema mahu jäätmete üleandmisel

proportsionaalselt suuremat tasu küsida. Jäätmevaldaja kuluks on ka pakendijäätmete

konteineri rent või soetuskulu. Pakendiseaduse paragrahvi 121 kohaselt on pakendiettevõtja

kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud

jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Samas, vastavalt jäätmete raamdirektiivile, kui

see on põhjendatud vajadusega tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ja tootja laiendatud

vastutuse süsteemi majanduslik elujõulisus, võivad liikmesriigid kalduda rahalise vastutuse

jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel, et tootjad katavad vähemalt 80% kuludest (kulud,

mis tekivad jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh

59

töötlemisel, mis on vajalik liidu jäätmekäitluse sihtmäärade saavutamiseks). Jäätmete

raamdirektiiv rõhutab, et 80/20 proportsiooni erandit ei tohi kasutada selleks, et vähendada seda

osa kuludest, mida toodete tootjad (antud juhul pakendiettevõtjad) kandsid tootja laiendatud

vastutuse süsteemide raames, mis loodi enne 4. juulit 2018. Sellest tulenevalt on kavandatud ka

kõnealune erisus, millega jäätmevaldaja katab pakendijäätmetega seotud kuludest 0,25 eurot

iga pakendikonteineri tühjenduskorra eest.

Kliimaministeeriumile esitatud andmete põhjal viidi läbi arvutuskäik, mille põhjal selgitati

välja, millised on hinnangulised kulud tootjavastutusorganisatsioonidele (ETO, TVO ja EPR)

enne jäätmereformi elluviimist. Aluseks võeti olmes tekkivate tagatisrahata pakendite eest

vastutavate tootjavastutusorganisatsioonide teenustasud ja nende klientide poolt turule lastud

müügipakendite kogused (turule lastud kogusest arvutati SEI Tallinn uuringuga leitud olmes

tekkivate pakendijäätmete kogused). Arvesse võeti ka Statistikaameti edastatud 2024. aasta

andmed eluhoonete ja mitte-eluhoonete kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis üldse kokku

246 220 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 209 482 on ühepereelamud, 26 814 korterelamud,

6516 paariselamud ja 3408 mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum. Lisaks leiti

ehitisregistri väljavõtte alusel, et mitte-eluhooneid, mille juures peab samuti pakendijäätmete

tekkekohal kogumine toimuma on ca 18 000. Arvutustega mudeldati nimetatud elamute juurde

muudatustega kavandatav pakendijäätmete konteinerite arv ning nende minimaalsed

võimalikud tühjenduskorrad, võttes arvesse, et iga konteineri tühjenduskorra maksumuseks on

0,25 eurot. Arvutuste põhjal leiti, et jäätmevaldajatelt kogutav aastane tulu

taaskasutusorganisatsioonidele oleks 2,13 mln eurot. Huvirühmadega kohtumisel on osapooled

selgitanud, et hinnanguliselt võib veokulu kogu pakendijäätmetega seotud kogumise ja

käitlemise kulust moodustada 15-20% ühe tonni kohta. Võttes arvesse kolme

taaskasutusorganisatsiooni (TVO, ETO, EPR) keskmise teenustasu hinna ühe tonni

pakendijäätmete kogumise ja käitlemise kohta (166 eur/t) ja nende klientide poolt turule lastud

pakendite kogused arvestatuna olmejäätmete hulgast (79 248 tonni, 2022) saame kogu kuluks

teenustasude vaates ca 13,76 mln eurot. Sellest 20% moodustab ca 2,75 mln eurot. Osapooled

on välja toonud, et eelnõukohase pakendiseaduse muudatusega kaasnevad tegevused võivad

veokulu suurendada ca 2 korda ehk veoga seotud kogukulu oleks ca 5,5 mln eurot. Sellest poole

tasuvad taaskasutusorganisatsioonid juba praegu ise ning teise poole kulud on võimalik katta

jäätmevaldajatelt kogutava 0,25 eurose tühjenduskorra maksumusega. Seejuures saavad

taaskasutusorganisatsioonid enda valdusesse paber- ja kartongpakendijäätmetega

kooskogutavad paber- ja kartongjäätmed (nn vanapaberi), mille käitlusest saadav tulu jääb

samuti taaskasutusorganisatsioonidele. Kliimaministeerium on 2022. aasta andmete põhjal

hinnanud, et vanapaberikäitlusest saadav tulu võib järgnevate aastate jooksul olla

500 000-700 000 eurot aastas. Võttes eelnevat arvesse on põhjendatud, et jäätmevaldajatele

rakenduv pakendijäätmete mahuti tühjenduskorra tasu on 0,25 eurot, arvestades jäätmete

raamdirektiivist tulenevat kohustust, et taaskasutusorganisatsioonid peavad katma vähemalt

80% vajalikest kuludest. Eeltoodud raamdirektiivist tulenev kohustus ei võimalda

pakendijäätmete kokku kogumise ja veokulusid korraldatud riigihanke raames ristsubsideerida,

kuna see oleks vastuolus laiendatud tootjavastutuse põhimõttega.

Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on taaskasutusorganisatsiooni kohustuslikeks kuludeks

pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja käitlemisega seotud kulud.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud kulud, sh teavituse ja

järelevalvega seotud kulud. Avalike pakendikonteineritega seotud kulu on osa KOVi

jäätmehoolduse kuludest. Jäätmevaldajate kuluks tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või

rendiga seotud kulud (selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda

jäätmehoolduskuludesse) ning pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. Kohaliku

omavalitsuse üksusel on lähiaastatel võimalik pakendijäätmete kogumistaristu soetamiseks

taotleda toetust ühtekuuluvusfondist (2025-2027).

60

Soomes on samuti pakendijäätmete liigiti kogumises toimunud muudatused sarnaselt Eestis

kavandatavatele muudatustele. Ka Soomes kogutakse olmes tekkivad tagatisrahata

pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo raames ja seaduses on paika pandud miinimumnõuded

pakendijäätmete liigiti kogumisele. Kulude kandmisel peavad teatud osa pakendijäätmete

veokuludest vaheladustuskohta katma TKO-d (KOV korraldab vedu vaheladustuskohani) ja

sealt edasi on vedu korraldatud organisatsioonide poolt. Vaheladustuskohtadega seotud kulu on

samuti TKO-de kulu. Pakendijäätmete konteinerite eest maksab jäätmevaldaja.

Lõikega 12 sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud jäätmevaldaja poolt kantava

kulu üle vaatamine. Tuleviku suund on, et pakendiettevõtjad võtavad enda poolt turule lastud

pakendite osas suuremat vastutust ning on oluline, et taaskasutusorganisatsioonidele ette nähtud

vähemalt 80% vastutuse kohustus oleks tagatud. Soomes läbiviidud jäätmereform, millega

liiguti samuti kohaliku omavalitsuse üksuse kesksele jäätmemajanduse korraldamise mudelile

näitab, et sarnaste muudatuste rakendamisel vähenes veokulu 40% (ka Soomes määrati

pakendijäätmetele vaheladustuskohad, kus pakendijäätmed jagati taaskasutusorganisatsioonide

vahel vastavalt turuosale). Seega võib ka Eestis tekkida olukord, kus

taaskasutusorganisatsioonide poolt hetkel ennustatav kulude tõus võib olla hoopis vastupidine

ning sellisel juhul läheb jäätmevaldajatelt kogutav 0,25 eurone tühjenduskorra tasu vastuollu

80/20 printsiibiga. Sellise olukorra vältimiseks on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik

jäätmevaldajatelt kogutav tühjenduskorra tasu maksumus iga 5 aasta tagant üle vaadata ja

vajadusel teha ettepanek selle muutmiseks.

Lõikega 13 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendijäätmete

kogumisega seotud teavitustegevuste osas. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab avalikkust ja

tarbijat olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo

raames. Üleüldine teadlikkuse tõstmine pakendijäätmete teemal on jätkuvalt

taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kõige õigem

jagama elanikele teavet pakendijäätmete kogumisest korraldatud jäätmeveo raames. Kohalik

omavalitsus saab elanikele jagada teavet sellest, kuidas toimub olmes tekkivate tagatisrahata

pakendi jäätmete kogumine (kus tekkekohalt, kus avalikus ruumis), mitmeks liigiks peab

pakendijäätmeid koguma jne.

Kooskõlas PakS § 399 peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi

jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3-13 sätestatuga alates uuest

korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.

PakS § 151

Seadust täiendatakse paragrahviga 151, mis sätestab taaskasutusorganisatsiooni kohustused

pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo

raames ning kulude jaotuse.

Lõike 1 kohaselt on vaheladustuskoha tagamine vaikimisi taaskasutusorganisatsiooni ülesanne.

Taaskasutusorganisatsioonid võivad tagada ühise vaheladustuskoha. Sarnaselt toimitakse

Soomes, kuna seeläbi on võimalik vaheladustuskohtadega seotud kulusid minimaalsena hoida.

Seega on tugevalt eelistatud taaskasutusorganisatsioonide ühised vaheladustuskohad, kuid

teatud piirkondades (nt Tallinnas) võivad olla kokkuleppel KOViga vaheladustuskohad ka

eraldi, kuna taaskasutusorganisatsioonidel on juba olemas eraldi oma käitluskohad. Oluline on,

et KOVid ja taaskasutusorganisatsioonid oleks pakendijäätmete üleandmise koha või kohad

enne korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamist kokku leppinud. Vaheladustuskohaks

võivad olla ka KOVi jäätmejaamad. Vaheladustamisega seotud kulude kandmine on

taaskasutusorganisatsiooni kohustus.

61

Lõige 2 sätestab kulude jaotuse olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel. Sätte

kohaselt tuleb taaskasutusorganisatsioonil hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata

pakendijäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel kilomeetri

hinna alusel. Seejuures tuleb arvestada ka eelnevalt taaskasutusorganisatsiooniga kokku lepitud

pakendijäätmete üleandmise koha asukohta. Seega arvutatakse kohaliku omavalitsuse üksusele

või jäätmevedajale hüvitatav summa sõltuvalt vaheladustuse asukohast. Riigihanke eesmärk on

riigihangete seadusest tulenevalt hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik

kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seega on

läbi riigihanke tagatud ka taaskasutusorganisatsioonidele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad

kulud.

Lõike 3 kohaselt hüvitab taaskasutusorganisatsioon § 151 lõikes 2 nimetatud kulud korraldatud

kohaliku omavalitsuse üksusele. Hüvitamine toimub kord kalendrikuus. Seega edaspidi toimub

kogu pakendijäätme kogumisega seotud kulude arveldamine läbi kohaliku omavalitsuse

üksuse. Selline lähenemine tagab tootjavastutusega seotud kulude parema läbipaistvuse.

Eelnõuga sätestatava PakS § 151 vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusega

Eeltoodud muudatustega sätestatakse taaskasutusorganisatsiooni kohustused kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt pakendijäätmete kogumisel korraldatud jäätmeveo raames ning

kulude jaotus, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud

ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust

mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks79. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane

üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev

meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset

eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.

Legitiimne eesmärk − PS § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda

võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st

legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna

säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud

keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste,

näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid.

Riigi ülesanne on kehtestada kogu riigi territooriumil ühtne õiguslik raamistik, mille alusel

saavad KOVi üksused jäätmehooldust JäätSi § 11 lõike 1 tähenduses korraldada avalikust

huvist lähtudes. Jäätmekäitluse kui avaliku teenuse puhul avaldub avalik huvi muu hulgas Eesti

puhtuse ja korrashoiu tagamises ning isikute tervise või looduskeskkonna kaitsmises80.

Õigusliku raamistiku kehtestamisel tuleb riigil kaaluda seega erinevate eesmärkide ja

kohustuste vahel.81

Olemasolev süsteem, mis näeb ette taaskasutusorganisatsioonide kohustuse koguda

pakendijäätmeid vaid avaliku konteinerpargi kaudu, ei ole piisavalt tõhusaks osutunud ning

suur kogus liigiti kogumata pakendijäätmeid sisaldub endiselt segaolmejäätmete hulgas.

Olmejäätmete hulka satuvad eelkõige müügipakendid, mitte veo- ja rühmapakendid.

Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine (tiheasustusalal ja väljaspool tiheasutusala

korteriühistute juures) korraldatud jäätmeveo raames on inimestele mugavam võimalus

79 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41.

80 Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-3-1-44-09, p 13. 81 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-34-14 p 45.

62

pakendijäätmeid liigiti ära anda, kui seni üleriigiliselt kasutusel olevad avalikud

pakendijäätmete kogumiskohad, mis on sageli ületäitunud.

Tulenevalt jäätmete raamdirektiivist on pakendiettevõtjad/taaskasutusorganisatsioonid

kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud

jäätmete tagasivõtmise ja käitlemise ning kandma nende tegevuste kulud. Riigihangete

seaduses sätestatud korda järgides tagatakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas

ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine,

seega on tagatud ka taaskasutusorganisatsioonidele kõige optimaalsemad ja läbipaistvad kulud.

Lisaks on taaskasutusorganisatsioonidel enne korraldatud jäätmeveo riigihanget võimalik

määrata pakendijäätmete üleandmise koht.

Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik,

kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis

on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda

ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust.

Tiheasustusalal ja väljaspool tiheasustusala asuvate korteriühistute juurest kogutakse väikselt

alalt suur kogus pakendijäätmeid, mis tagab taaskasutusorganisatsiooni jaoks optimaalseimad

transpordikulud. Proportsionaalseks ei peetud nõuda pakendijäätmete tekkekohalt kogumist

korraldatud jäätmeveo raames iga majapidamise juurest hajaasustusega piirkondades ja sellest

tekkivate kulude kandmist taaskasutusorganisatsioonide poolt.

Pakendiseadusega on kehtestatud üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv ning eraldi

sihtarvud pakendimaterjali liikide kaupa. Üldine pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarv on

hetkel 55%, kuid see tõuseb 2025. aastaks 65%-le ning 2030. aastaks 70%-le. Seni kehtinud

avaliku pargi kaudu pakendijäätmete liigiti kogumise regulatsioon ei võimalda tulevikus tagada

pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve. Olmes tekkivate pakendijäätmete korraldatud

jäätmeveo raames liigiti kogumine on üheks meetmeks, et aidata kaasa olmejäätmete

ringlussevõtu edendamisele ja et vähem pakendijäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse.

Pakendiseaduse muudatused aitavad kaasa ka olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide

saavutamisele ning muudatused teenivad laiemat keskkonnakaitselist eesmärki. Kuna

muudatused teenivad legitiimset eesmärki, ei riiva need seejuures ebaproportsionaalselt PS §-s

31 sätestatud ettevõtlusvabadust.

PakS § 16

Paragrahvi 16 pealkirja muudetakse ning lisatakse, et see paragrahv käsitleb pakendiettevõtja

kohustusi ka pakendi ja pakendijäätmete tekke vältimisel. Tegemist ei ole uute kohustuste

lisamisega, vaid muudatus on seotud paragrahvi 20 kehtetuks tunnistamisega eesmärgil

liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse.

PakS § 16 lg 3

Täiendatakse paragrahvi 16 lõiget 3 täpsustades, et pakendiettevõtja, kes laseb turule

pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna käesoleva seaduse

paragrahvi 121 lõikes 1 nimetatud kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile ega ei ole

kohustatud seda tegema pakendiseaduse paragrahvi 121 lõike 21 kohaselt, peab korraldama oma

kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid

võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta ning pidama oma kauba pakendijäätmete

kogumise ja taaskasutamise arvestust iga müügikoha kohta eraldi. Oluline on rõhutada, et

pakendiettevõtjal on oma kauba pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus igal juhul ning see ei

63

ole sõltuvuses viie tonni turule laskmise piirist, kui pakendiettevõtja täidab oma kohustusi

iseseisvalt.

PakS § 16 lg 7–12

Paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 7–12. Lõiked sätestavad nõuded pakendiettevõtja

teavitustegevuste kohta, eelkõige pakendijäätmete tekke vältimise teemadel, samuti nõuded

pakendijäätmete kogumisega seoses. Tegemist ei ole uute kohustustega, vaid varasemalt

paragrahvis 20 sisaldunud sätete liigutamine paragrahvi 16. Muudatus tehakse eesmärgil

liigutada pakendiettevõtja kohustused seaduse teistesse ja loogilisematesse sätetesse.

Lõige 7 on varasem § 20 lg 21 täpsustatud kujul. Sättest on eemaldatud kohustus

pakendiettevõtjale, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerida

pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku

teatega, kuna see ei ole enam asjakohane. Olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete

kogumine on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada korraldatud jäätmeveo raames

ning nemad teavitavad sellest elanikke. Edaspidi näeb säte jätkuvalt ette, et pakendiettevõtja,

kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, annab infot jäätmetekke ja

prügistamise vältimise kohta. Pakendiettevõtjad saavad selle kohustuse täitmiseks teha

taaskasutusorganisatsioonidega koostööd, kasutada nende teabematerjale jm. Tegemist ei ole

uue kohustusega.

Lõige 8 sisaldus varem samuti § 20 lõikes 21, kuid liigutatakse nüüd eraldi lõikeks. Säte näeb

ette, et pakendiettevõtja, kes müüb lõppkasutajale või tarbijale ühekordselt kasutatavaid

plasttooteid, jagab teavet nende toodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu

kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale. Tegemist ei ole uue kohustusega.

Lõige 9 on varasem § 20 lõige 3. Säte näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud

kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või

kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat informeerima

tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast. Tegemist ei ole uue kohustusega.

Lõige 10 on varasem § 20 lõige 31, mis näeb ette, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud

kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või

kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, võib korraldada lõppkasutajalt ja tarbijalt kauba

üleandja kaudu pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamise sellisest võimalusest

lõppkasutajale ja tarbijale ette teatades. Tegemist ei ole uue kohustusega.

Lõige 11 on varasem § 20 lõige 5, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud vältima

liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja

pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. Tegemist ei ole uue

kohustusega.

Lõige 12 on varasem § 20 lõige 6, mis näeb ette, et pakendiettevõtja on kohustatud tagama

lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete

tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tegemist ei ole uue kohustusega.

PakS § 171

Paragrahvi 171 pealkirjamuudetakse ja täpsustatakse, et see paragrahv sätestab nõuded

tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisele väljaspool korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et

need sätted kohalduvad vaid seni kuni kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud

pakendijäätmete kogumist korraldatud jäätmeveo raames (maksimaalselt kuni aastani 2030).

64

PakS § 171 lg 1

Muudetakse paragrahvi 171 lõike 1 sissejuhatava lauseosa täpsustades, et need nõuded kehtivad

taaskasutusorganisatsioonile siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes

tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise pakendiseaduse § 15 lõike 3 alusel ehk

korraldatud jäätmeveo raames.

PakS § 171 lg 13, 41 ja 5

Paragrahvi 171 lõikes 13, lõikes 41 ja lõikes 5 tehakse viide sama paragrahvi lõikele 1

eesmärgiga täpsustada, et nendes lõigetes esitatud sätted kohalduvad vaid siis, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole korraldanud olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise

pakendiseaduse § 15 lõike 3 alusel ehk korraldatud jäätmeveo raames.

PakS § 171 lg 6–7

Paragrahvi 171 lisatakse lõige 6, mis näeb ette, et taaskasutusorganisatsioon peab tagama nende

pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tasuta vastuvõtmise

vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamade kaudu. Tasuta vastuvõtmise tagamine

tähendab ka nende tegevuste rahastamist (näiteks tasumine konteineri eest). Kohaliku

omavalitsuse üksuse jäätmejaamades pakendijäätmete tasuta vastuvõtmine annab näiteks

ettevõtetele võimaluse anda üle selliseid rühma- ja veopakendeid, mis ei ole korraldatud

jäätmeveo raames kogumisega hõlmatud. Lõige 7 puhul ei ole tegemist uue kohustuse

lisamisega, see on seni kehtinud § 20 lõige 42. Muudetakse sätte asukohta seaduses.

PakS § 172 lg 1 p 1

Paragrahvi 172 lõige 1 punktis 1 tehakse edaspidi viide § 211 lõikele 1 varasema § 20 lõike 2

asemel. Muudatus on seotud §-i 20 kehtetuks tunnistamise ja seal sisaldunud kohustuste

liigutamisega loogilisematesse sätetesse. Tegemist ei ole sisulise muudatuse ega uue

kohustusega.

PakS § 172 lg 2 p 1

Muudetakse 172 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning täpsustatakse, et taaskasutusorganisatsioonidelt

punktis 1 nõutav kava peab kirjeldama, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi

ja pakendijäätmete, mille kogumine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,

kogumissüsteemi. Sellisteks pakenditeks ja pakendijäätmeteks on näiteks rühma- ja

veopakendid ning ka müügipakendid seni kuni nende kogumine ei ole hõlmatud korraldatud

jäätmeveoga. Varasem säte nägi ette kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad

pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Edaspidi ei ole pakendijäätmete üleriigilise

kogumissüsteemi rajamine tervikuna taaskasutusorganisatsiooni ülesanne. Olmes tekkivate

tagatisrahata pakendi jäätmete kogumist hakkab korraldama kohaliku omavalitsuse üksus

korraldatud jäätmeveo raames. Üleminekuperioodil saab taaskasutusorganisatsioon tuua kavas

välja, kus piirkondades on need kohustused juba kohaliku omavalitsuse üksus neilt üle võtnud

ning kuidas toimub üleriigiliselt eri piirkondades muude pakendijäätmete kogumine (mis on

nende korraldada).

PakS § 172 lg 2 p 6

Paragrahvi 172 lõike 2 punkti 6 muudetakse selliselt, et tegevusloa pikendamise ja andmise

aluseks olev tegevuskava sisaldaks kommunikatsioonistrateegiat viieks aastaks, mis sisaldab

põhisõnumeid paragrahvi 174 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevuste osas, ülevaadet kogumis-

ja taaskasutussüsteemist ning määratlust sihtrühmadest, nendeni jõudmise võimalustest ja

meetoditest ning ajakavast. Kommunikatsioonistrateegia peaks kirjeldama, kuidas laiemat

avalikkust pakendi ja pakendijäätmetega seonduvast laiemalt teavitatakse, sh peaks olema

kirjeldatud, milline on pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteem, sh kirjeldus, mis saab

65

Eestis kogutud pakendijäätmetest (sh kus ja kuidas ringlusse võetakse) Tegevusloa

pikendamisel tehakse uus kommunikatsioonistrateegia järgnevaks viieks aastaks.

PakS § 173

Paragrahvi 173 sõnastust muudetakse selliselt, mille kohaselt esitavad

taaskasutusorganisatsioonid edaspidi tegevusloa taotluse Kliimaministeeriumi asemel

Keskkonnaametile. Kuna Keskkonnaametil on haldusjärelevalve teostamise pädevus ning

loastamisega seotud tegevused igapäevased, siis on otstarbekas, et lisaks

taaskasutusorganisatsioonide tegevuse üle järelevalve teostamisele annab Keskkonnaamet ka

nende tegevusloa.

PakS § 174 lg 1 punktid 1 ja 2

Paragrahvi 174 täiendatakse ja sõnastatakse ümber lõike 1 punktid 1 ja 2.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud vastutama nende

pakendite ja pakendijäätmete kokku kogumise eest, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo

raames jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt.

Punkti 2 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon lisaks varasemale kogutud

korduskasutuspakendi korduskasutusele ja pakendijäätmete taaskasutamisele tähelepanu

pöörama ka sellele, et ringlussevõetavad pakendid ringlusesse jõuaksid. Varasema sõnastuse

kohaselt oli seaduses sätestatud ainult jäätmete taaskasutusse suunamises veendumine, mis

hõlmab ka jäätmete põletamist energiakasutusena, kuid pakendijäätmete taaskasutamisel on

oluline, et need jõuaksid eelkõige ringlusesse. Pakendiettevõtjatele on seatud iga

pakendimaterjali kohta nii taaskasutusele üldse kui ka ringlussevõtule eraldi sihtarvud.

Pakendiettevõtjale ei ole pakendijäätmete ringlussevõtuks ülemist piirmäära, sest ettevõtte või

ka üksiku taaskasutusorganisatsiooni tasemel võib see olla koguni 100% või isegi enam. Seega

tuleb sorteerimisliinil eraldada kõik pakendid ning veenduda, et need jõuaksid võimalikult

suurel määral ringlusesse, olenemata sellest, kas seadusega sätestatud ringlussevõtu sihtmäärad

on juba saavutatud või mitte. Muudatus on kooskõlas pakendidirektiivi artikli 7 lõikega 4 ja

jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikega 4.

PakS § 174 lg 1 p 11

Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 11 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et

taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks on avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja

pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest, välja arvatud pakendiseaduse § 15 lõikes 13

nimetatud osas. See tähendab, et taaskasutusorganisatsiooni ülesanne ei ole korraldatud

jäätmetega hõlmatud jäätmeliikide osas avalikkuse ja tarbijate teavitamine. See vastutus on

edaspidi kohaliku omavalitsuse üksusel.

PakS § 174 lg 1 p 12

Paragrahvi 174 lõike 1 punkti 12 muudetakse ja sätestatakse, et taaskasutusorganisatsiooni

ülesandeks on avaldada oma veebilehel iga aasta 31. juuliks tema eelmise kalendriaasta

majandustegevuse aruanne. Tegemist ei ole uue kohustusega, varasemalt tulenes nõue § 174

lõikest 3.

PakS § 174 lg 1 p 13–16

Paragrahvi 174 lõikesse 1 lisatakse täiendavalt punktid 13–16. Punkti 13 kohaselt on

taaskasutusorganisatsiooni ülesanne tagadaoma veebilehel teabe avaldamine eelmisel

kalendriaastal kokku kogutud, taaskasutatud ja ringlussevõetud pakendijäätmete kohta

pakendiliikide kaupa iga aasta 31. juuliks.

66

Punkti 14 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada tagatisrahaga pakendite

tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta teabe avaldamine oma veebilehel.

Punkti 15 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks tagada järgneva kalendriaasta

kommunikatsiooniplaani, mis sisaldab käesoleva lõike punktis 11 nimetatud tegevuste

kavandamist, avaldamine oma veebilehel hiljemalt iga aasta 1. novembriks. Vastav kuupäev on

seatud, kuna on oluline, et taaskasutusorganisatsioon planeerib aegsasti enne uue aasta algust

sellel perioodil teostatavad kommunikatsioonitegevused. Nii saavad ka teised osapooled

kommunikatsioonitegevusi selliselt planeerida, et riigis oleks kavandatavad tegevused

kooskõlas. Sealhulgas annab aegsasti avaldatud kommunikatsiooniplaan ka

Kliimaministeeriumile võimaluse planeerida taaskasutusorganisatsioonide sõnumite

võimendamist.

Punkti 16 kohaselt on taaskasutusorganisatsiooni ülesanne tagada pakendiettevõtjate

nõustamine ja teadlikkuse tõstmine pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas.

Taaskasutusorganisatsioonid peavad nõustama pakendiettevõtjaid, kes on oma kohustused

konkreetsele taaskasutusorganisatsioonile üle andnud ning tõstavad nende teadlikkust

pakendiseaduses sätestatud nõuete osas. Oluline, et pakendiettevõtjad mõistaksid, millised

nõuded pakendite turule laskmisel rakenduvad, sh millised suundumused on uute

pakkematerjalidele üleminekul. Muudatus on vajalik selleks, et kui pakendiettevõtted on

tegemas investeeringuid pakkeliinide vahetamisel, peaks olema taaskasutusorganisatsiooni roll

see, et ettevõtja teeks parimaid võimalikke valikuid, mis oleksid ka seadusest tulenevate või

Euroopa Liidu poolt tulenevate uute nõuetega kooskõlas.

Tegemist ei ole täielikult uute sätetega, vaid lisanduvad punktid sisaldusid seni kehtinud § 174

lõigetes 2 ja 3 toodud kohustused.

PakS § 174 lg 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega vähendatakse ettevõtete

halduskoormust, sest varem kehtis kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga

aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjalik ülevaade, mis tunnistatakse

kehtetuks ning säilib vaid kohustus avaldada asjakohane teave ettevõtte veebilehel (vt eelnevat

selgitust).

PakS § 175

Lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet taaskasutusorganisatsioonidele tegevusloa 63 päeva

jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. Tegevusloa andmise aega ei muudeta võrreldes

seni kehtinud regulatsiooniga. Seejuures on oluline, et kui Keskkonnaamet ületab talle seaduses

toodud tähtaega loa andmisel, siis ei loeta tegevusluba automaatselt antuks. Tegevusloa

menetlusele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut

pakendiseaduses sätestatud erisustega.

Lõike 2 kohaselt annab Keskkonnaamet taaskasutusorganisatsioonile tegevusloa viieks

aastaks. Riigikontroll on oma 18.06.2024 aasta olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide

järelauditis82 välja toonud soovituse rakendada Maailmapanga analüüsis toodud soovitusi, mis

on suunatud taaskasutusorganisatsioonide kohustuste täitmisele. Maailmapanga soovituste83

kohaselt peab taaskasutusorganisatsioonidele antava tegevusloa kehtivus piirduma 5 aastaga.

Pikema kehtivuse korral on tegevuskavas ja finantsprognoosides liiga palju määramatust.

Tagatud peab olema klientide võrdne kohtlemine ja selle nõude täitmise tagamine

taaskasutusorganisatsiooni kogu tegevusperioodil. Taaskasutusorganisatsioonidele

kohaldatavate õiguslike nõuete, omandiõiguse ja teenustasude muutmise korral tuleb muuta ka

82 https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=6577&FileId=19467 83 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/output%202_.pdf, lk 4, p 7.

67

tegevusluba. Keskkonnaametil on õigus algatada tegevusloa muutmise või peatamise menetlus,

samuti luba kehtetuks tunnistada, kui tegevuskava ei järgita. Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadusest tulenevad alused tegevusloa muutmiseks, peatamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks ning neid pakendiseaduses ei korrata. Varem välja antud tähtajatud tegevusload

kehtivad kooskõlas pakendiseaduse § 3910 viis aastat alates nimetatud paragrahvi jõustumisest.

PakS § 20

Kogu paragrahv tunnistatakse kehtetuks ning selle sätted lisatakse sobivamatesse sätetesse

(§ 211 ja § 171), et tagada selgus pakendiettevõtja kohustustes.

PakS § 21 lg 4

Paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse varasem viide pakendiaktsiisi seadusele karastusjoogi

defineerimisel. Pakendiseadusesse lisatakse selgitus, et karastusjooki mõistetakse kui jooki,

mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigid on 2009, 2201 või 2202 vastavalt nõukogu

määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta

(EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675). Tegu on ka pakendiaktsiisi seaduses sisalduva mõistega.

PakS § 211

Seadust täiendatakse uue paragrahviga 211, milles sätestatakse nõuded tagatisrahaga pakendi

tagasivõtmise kohta. Sisult ei ole tegemist uute nõuetega, vaid varem paragrahvis 20 sisaldunud

kohustuste liigutamisega uude paragrahvi selguse eesmärgil.

Lõige 1 on varasem § 20 lõige 2.

Lõige 2 on varasem § 20 lõige 41.

Lõige 3 on varasem § 20 lõige 43.

Lõige 4 on varasem § 20 lõige 44.

Lõige 5 on varasem § 20 lõige 45.

Lõige 6 on varasem § 20 lõige 46.

PakS § 23 lg 2 ja 21

Paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 21 asendatakse viide pakendiseaduse §-le 20 viitega §-dele 15 ja 171.

Tegemist ei ole sisuliste muudatuste ega uute kohustustega, muudatus on tehniline ja tuleneb

§-i 20 kehtetuks tunnistamisest.

PakS § 25 lg 1

Täpsustatakse paragrahvi 25 lõike 1 sõnastust. Avaliku teabe seaduse § 431 lõige 1 sätestab, et

andmekogu kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab määruse andmiseks seaduse

volitusnormis olema volituse selge sisu ja ulatus. Täpsustus seisneb selles, et eraldi ei nimetata

andmeid õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise kohta, kuna sätestatakse, et

pakendiregistrisse kantakse andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta. Andmed

õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kohta on selle sõnastusega kaetud.

PakS § 261

PakS § 261 muudatusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetellu korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) §-s 34 toodud erimeede, mis sätestab jälgimisseadmestiku kasutamise.

Täiendus on vajalik, kuna avalikesse pakendikonteineritesse viiakse sageli jäätmeid, mis sinna

ei kuulu, sest avalik konteiner on “anonüümne”. Selleks, et selliste prügistajate vastu

tõhusamalt võidelda, on vaja riiklikus järelevalves kasutada parimat saadaolevat tehnikat.

Tänapäeval on saadaval erinevaid salvestavaid kaameraid, mis lülituvad sisse, kui sisseehitatud

liikumisandur registreerib kaamera vaateväljas liikumise. KorSi § 34 lõike 1 kohaselt võib

68

politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks

pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorSi § 54 kohaselt on avalik koht

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev

maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikohtu praktikas käsitletakse avaliku

kohana kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult

seotud84. Arvestades eeltoodut, on võimalik kasutada PakSi alusel riikliku järelevalve tegemisel

kaameraid avalikus kohas asuvute pakendikonteinerite juures ning vastavad juurdepääsuteed

tähistatakse KorSi § 34 lõikes 4 sätestatud korras teabetahvlitega. Järelevalve käigus saadud

foto- või videomaterjali kasutatakse avaliku pakendikonteinerisse või selle ümbrusesse, sinna

mittekuuluvaid jäätmeid viinud isikute tuvastamiseks ning vastutusele võtmisel

tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta. Muudatus on vajalik ka olmejäätmete

ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks, kuna aitab parandada avalikesse pakendikonteineritesse

pakendijäätmete liigiti kogumist.

PakS § 399

Lisanduva paragrahvi kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata

pakendi jäätmete liigiti kogumise viima kooskõlla PakS § 15 lõigetes 3 – 13 sätestatuga alates

uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.

See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus hakkab korraldama uut korraldatud

jäätmeveo riigihanget, siis tuleb riigihankesse hõlmata ka olmes tekkivate tagatisrahata pakendi

jäätmete liigiti kogumine. Kuni uue riigihanke korraldamiseni võib toimetada vastavalt

kehtivale korrale. Enne 2030. aasta 31. detsembrit peavad olema läbi viidud uued riigihanked

ning need peavad rakenduma eelpool välja toodud ajaks.

PakS § 3910

Seadust täiendatakse §-ga 3910. Lõikega 1 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt kehtib enne

§ 3910 jõustumist tähtajatult antud taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba viis aastat alates

§ 3910 jõustumisest. Taaskasutusorganisatsioonid peavad esitama uue tegevusloa saamiseks

kooskõlas PakS § 175 taotluse Keskkonnaametile vähemalt 63 päeva enne tegevusloa

lõppemist. Tegevusluba antakse edaspidi viieks aastaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et Keskkonnaamet kannab varem väljastatud tähtajatu

taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa tähtaja majandustegevuse registrisse kuue kuu jooksul

alates pakendiseaduse § 3910 jõustumisest. Muudatus on vajalik, sest majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 5 näeb ette, et registrisse kantakse ka tegevusloa tähtaeg,

kui see on olemas.

3.3 Keskkonnatasude seaduse muudatused

Eelnõu §-s 3 sätestatakse keskkonnatasude seaduse muudatused.

KeTSis tehakse muudatused lähtuvalt sellest, et läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete

ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele ning, et üha rohkem arvestataks

ringmajanduse põhimõtetega.

84 Riigikohtu 16.12.2014 otsus nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17.09.2009 otsus nr 3-1-1-69-09, p 8 ja 21.05.2007 otsus nr

3-1-1-7-07, p 7.1.

69

2023. aasta varajase hoiatuse aruandes85 on Eesti üks 18 liikmesriigist, kes tõenäoliselt ei suuda

täita 2025. aastaks seatud eesmärki – võtta ringlusse 55% olmejäätmetest. Ühe soovitusena on

selles raportis toodud segaolmejäätmete põletustasu kehtestamine.

Riigi jäätmekava olmejäätmete alapeatüki (3.2) all välja toodud, et ringlussevõtt peaks olema

motiveerivam kui ladestamine või põletamine - Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele

tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete

ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtestatud jäätmepõletustasu ja jäätmete

ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladestamine ja energiakasutus on seni

üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlussevõtt.

Punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt on üheks keskkonnakasutuse

viisiks ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil (edaspidi jäätmete põletamine

energiakasutuse otstarbel või jäätmete energiakasutus). KeTSi tähenduses on keskkonnatasu

keskkonna kasutusõiguse hind ja sellest tulenevalt lisatakse ka uue tasuliigi lisandumisel vastav

punkt seadusesse.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 “Jäätmete taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute nimistud” (edaspidi määrus nr 148) § 2 punktile on üheks jäätmete

taaskasutustoiminguks jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil

(tähistus R1).

Määruse nr 148 § 3 lõige 1 sätestab lisaks, et nimetatud taaskasutamistoiming (R1) hõlmab

olmejäätmeid töötlevaid jäätmepõletustehaseid üksnes siis, kui nende energiatõhusus,

arvestades jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõudeid, on võrdne või suurem kui:

1) 0,60 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või

keskkonnakompleksluba antud enne 1. jaanuari 2009. a;

2) 0,65 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või

keskkonnakompleksluba antud pärast 31. detsembrit 2008. a.

Kui jäätmeid ei põletata kütusena või kui energiatõhusus on väiksem eelnimetatust, siis toimub

jäätmete kõrvaldamine (kõrvaldamistoiming D10 – põletamine maismaal; määrus nr 148 § 4

p 10).

Jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja

ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad

liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine jäätmehierarhia kohaselt

keskkonna jaoks parim lahendus.

Punktiga 2 sätestatakse, et saastetasu tasumäärade kehtestamisel arvestatakse lisaks heitekoha

saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist ka

ringmajanduse põhimõtteid.

Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid

jagatakse, laenatakse, korduvkasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse

võimalikult kaua. Toote arendamisel, tootmisel ja tarbimisel tuleb järgida ringmajanduse

85 Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse araunne 2023 (kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A304%3AFIN&qid=1686220362244), Eesti kohta koostatud faktileht

(kättesaadav https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/7cdeb3a7-0354-11ee-87ec-

01aa75ed71a1/language-en) ja Euroopa Keskkonnaagentuuri analüüs (kättesaadav:

https://www.eea.europa.eu/publications/many-eu-member-states/estonia/view)

70

põhimõtteid ning lähtuda jäätmehierarhiast ja tarbijate vajadusest. Ringmajanduse edenemisega

tekib ka vähem jäätmeid.

Punktiga 3 sätestatakse, et keskkonnatasude üheks eesmärgiks on jäätmete tõhusam

kasutamine. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada

keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja

jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara ja jäätmeid tõhusamalt

kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.

Jäätmete tõhusam kasutamine tähendab, et jäätmeid käsitletakse kui ressurssi ja neid suunatakse

enne kõike ringlusse, mitte neid ei põletata või kõrvaldata prügilas.

Punktiga 4 täiendatakseparagrahvi 4 lõiget 3 ja lisatakse, et keskkonnakasutusest riigile

laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks

kasutamiseks keskkonnaseadistiku üldosa §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sh

ringmajanduse edendamiseks.

Keskkonnaseadustiku üldosa §-s 1 on sätestatud järgmised eesmärgid:

1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda,

inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;

2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond

praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;

3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;

4) keskkonna hea seisund;

5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.

Kuigi kaudselt käib ka ringmajandus edendamine eelnevalt nimetatud eesmärkide alla, siis selle

sätte täiendamisega on ühesemalt sätestatud, et riigile laekunud keskkonnatasusid kasutatakse

ka ringmajanduse edendamiseks. Ringmajanduse edendamise all mõeldakse näiteks

ringmajanduslike ärimudelite soodustamist ja toetamist, jätkusuutlike tootmis- ja

tarbimismudelite soodustamist, teadlikkuse parendamist jätkusuutlikest toodetest ning

teenustest jne. Kogu ringmajanduse edendamise eesmärk on säästev areng ja meie

konkurentsivõimeline majandus.

Punktiga 5 täiendatakseparagrahvi 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et keskkonnatasu maksab teiste

hulgas isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse põletada

jäätmeid energiakasutuse otstarbel.

Kui isikul on kohustus omada jäätmete põletamiseks energiakasutuse otstarbel keskkonnaluba

(sh keskkonnakompleksluba), siis on ta kohustatud maksma keskkonnatasu nende jäätmete

põletamise eest, milledele on kehtestatud tasumäär.

Punktiga 6 täiendatakseparagrahvi 5 lõiget 4 ja sätestatakse täiendavalt, et kui isik põletab

jäätmeid energiakasutuse otstarbel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise

nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi, sarnastelt

teiste keskkonnakasutuse viisidega.

Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 6 ja lisatakse, et keskkonnatasu ei võeta ka kui

jäätmete energiakasutus keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:

1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks;

2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks;

3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

71

Nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest

vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel.

Punktiga 8 täiendatakseparagrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 lähtuvalt sellest, et seadusesse lisatakse

läbivalt ühe keskkonnakasutuse viisina jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel.

Paragrahvi 14 lõike 1 täienduse kohaselt rakendatakse saastetasu muuhulgas, kui jäätmeid

põletatakse energiakasutuse otstarbel. Lõikes 2 täpsustatakse, et saastetasu ei rakendata, kui

jäätmeid põletatakse nende energiakasutuse otstarbel kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei

nõuta. Näiteks kui kodumajapidamiste puhul, kui küttekoldes põletatakse väheses koguses seal

põletada lubatud jäätmeid (paber-papp pakend, ajalehed jms).

Punktiga 9 täiendatakse seadustparagrahviga 181. Selle paragrahviga sätestatakse, et

saastetasu jäätmete energiakasutusel rakendatakse tavajäätmete, välja arvatud

puidujäätmete, puhul.

Jäätmeseaduse § 3 kohaselt on tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Seega ohtlikele jäätmetele ei kehtestata jäätmete energiakasutuse tasu. Tihti on ohtlike jäätmete

põletamine energiakasutuse otstarbel nende ainuke mõistlik käitlusviis ja tasu kehtestamine ei

muudaks käitlusviisi valikut.

Samuti ei kehtestata jäätmete energiakasutuse saastetasu puidujäätmetele. Puidujäätmete all

mõistetakse puidu töötlemisel, tootmis-, ehitus- ja lammutustegevuses, kaubanduses,

haljastuses või kodumajapidamistes ning teatud juhtudel metsamajanduses tekkinud kasutuselt

kõrvaldatud puitmaterjali. Puidujäätmed on näiteks saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud,

puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid, vineer; metsamajandusjäätmed (näiteks osad, risu);

puukoorejäätmed; ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmed jms.

Üldjuhul suunatakse energiakasutusse sellised puidujäätmed, mida ei ole võimalik nende

esialgsel otstarbel enam uuesti kasutada ega materjalina ringlusse võtta. Selleks, et soodustada

selliste puidujäätmete taaskasutust ei kehtestata puidujäätmetele saatetasumäära nende

põletamisel energiakasutuse otstarbel. Puidujäätmeid põletatakse kaugküttekatlamajades ning

puidutööstuste kuivatites ja katlamajades.

72

Tabel 4. Energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) jäätmete liigid ja kogused (tonn) 2020-2023. a

(Allikas: Keskkonnaagentuur).

Jäätmeliik Jäätmeliigi nimetus 2020.a 2021.a 2022.a 2023.a

15 01 02 Plastpakendid - 597,56 - -

15 01 06 Segapakendid 1 790,66 984,04 - -

19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 34 087,98 30 843,16 32 453,90 33 358,64

19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise

jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

- - - 0,06

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 223 655,62 234 640,96 197 135,14 211 433,04

20 03 98 Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid - - 8 820,22 17 634,14

02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 0,56 - - -

03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 03 03 10

- - 2,50 -

16 07 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed - - - 0,11

16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja

aparaadid, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 16 02 97*

0,01 - - -

18 01 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud

koodinumbriga 18 01 03* nimetatud

jäätmed)

0,10 - - 0,07

18 01 02 Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid

ja konservveri (välja arvatud

koodinumbriga 18 01 03* nimetatud

jäätmed)

- - - 0,37

18 01 04 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks

koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

(näiteks sidemed, lahased, linad,

ühekorrarõivad, mähkmed)

67,57 - - 551,92

18 02 01 Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud

koodinumbriga 18 02 02* nimetatud

jäätmed)

0,02 - - -

19 12 04 Plastid ja kummi 80,74 - - -

20 02 01 Biolagunevad jäätmed 241,51 221,43 296,08 215,24

Kokku 259 924,77 267 287,15 238 707,84 263 193,60

03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 412,09 1 878,00 585,00 1 024,60

15 01 03 Puitpakendid 5 015,98 10 250,55 9 747,17 5 300,66

02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad,

risu)

- - 249,24 -

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed - 2 409,00 5 224,00 -

03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud,

puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid

ning vineer, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 01 04*

17 292,66 11 211,06 20 690,63 22 516,38

03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed 390,80 1 800,00 1 267,50 905,61

17 02 01 Puit 9 898,07 33 896,19 28 075,37 8 891,22

19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 19 12 06*

37 386,26 54 605,74 15 562,08 6 546,72

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 37*

1,84 - - -

R1 KOKKU 330 322,46 383 337,69 320 108,83 308 378,78

73

Põletamisele (R1) minevatest jäätmetest moodustavad suurema enamuse prügi

(segaolmejäätmed; 2023. a ca 69%) ja põlevjäätmed (prügikütus; 2023. a ca 11 %) ning prügi

(segaolmejäätmete) sortimisjäägid (2023. a ca 6%).

Tavajäätmete põletamisest energiakasutuse otstarbel moodustavad 2023. aastal ca 85% need

jäätmed, millel kehtestatakse jäätmete energiakasutuse tasu.

Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45-s

erinevas tegevuskohas (käitises), neist viies ka tavajäätmeid (segaolmejäätmed, prügikütus

jms), mis ei ole puidujäätmed.

Punktiga 10 täiendatakse seadust paragrahviga § 201 ehk sätestatakse saastetasumäärad

jäätmete energiakasutusel. Tavajäätmete sortimisjääkidele, välja arvatud puidujäätmed,

kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 jäätmete energiakasutuse tasumäär 50 eurot tonni kohta.

Sortimisjäägid on näiteks prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid (jäätmekood 20 03 98),

muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud; 19 12 12), vaid tavajäätmetest

koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed; 19 12 98), aga

ka põlevjäätmed (prügikütus; 19 12 10). Täna ei ole jäätmenimistus eraldi jäätmeliiki, mis

käsitleks pakendijäätmete sortimisjääki. 2025. aastal on plaanis üle vaadata ja täiendada

jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu ning siis nimetatakse täpsemalt ka sortimisjäägid (sh

pakendijäätmete sortimisjäägid).

Tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete ja tavajäätmete sortimisjääkide, energiakasutuse

tasumäär on alates 2026. aasta 1. jaanuarist 60 eurot tonni kohta. Tasumäärade kehtestamisel

on lähtutud punktides 2 ja 9 toodud põhimõtetest.

Järelevalve ja halduskoormuse seisukohast oleks otstarbekas kehtestada kõikidele

tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmed, ühtne tasumäär 60 eurot/tonn. Kuid arvestades, et

käesoleva eelnõu eesmärke ja, et jäätmete ringlussevõtt oleks odavam kui nende põletamine

või ladestamine ning arvestades, et ringlussevõetava materjali töötlemise käigus tekib jääke,

mida ei saa ringlusse suunata vaid tuleb põletada, siis kehtestatakse tavajäätmete

sortimisjääkidele energiakasutuse tasumääraks 50 eurot tonni kohta.

Jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamine motiveerib ettevõtteid seni põletamisse suunatud

jäätmeid tõhusamalt sortima ja ringlusse suunama ning vähem põletusse suunama. Siinkohal

tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks

ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud

jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine

jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.

Kui võtta aluseks 2020-2023.a keskmised energiakasutuse otstarbel põletatud tavajäätmete (v.a

puidujäätmed) ja sh tavajäätmete sortimisjääkide koguseid ja eelnevalt toodud tasumäärasid,

siis laekuks iga aasta riigieelarvesse ca 15 miljonit eurot. Aastate jooksul see summa kindlasti

väheneb, sest üha rohkem jäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse, mis on ka

käesoleva jäätmereformi ja seaduse muudatuse eesmärk.

Punktiga 11 muudetakse KeTS § 21 lõike 1 punkti 2, millega kehtestatakse tavajäätmetele, v.a

ohtlikele jäätmetele, asbestile, põlevkivi lend- ja koldetuhale, põlevkivi poolkoksile, tsemendi

tootmisel tekkivatele ohtlikke aineid sisaldavatele või aluselistele tahketele

gaasipuhastusjäätmetele ning põlevkivi aherainele (sh rikastusjäätmed), alates 2026. a

1. jaanuarist uus saastetasumäär 90 eurot ühe kõrvaldatud jäätmetonni kohta, kuna praegune

74

tasumäär kehtib muutumatuna alates 2015. aastast ja ei täida nüüdseks enam eesmärki oluliselt

vähendada tavajäätmete ladestamist.

Uus tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäär peab kaasa aitama ka järgmiste nõuete

täitmisele:

1) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks

taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille

ladestamine prügilas annab jäätmehierarhia kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS

§ 134 lg 2)

2) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada

10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3).

Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks tõusnud perioodil jaanuar 2015 – september

2024 56%. Korrigeerides praeguse saastetasumäära tarbijahinnaindeksiga saame tulemuseks

46,55 eurot jäätmetonni kohta. Antud summa ei pruugi aga reaalselt kajastada jäätmete

kõrvaldamisega kaasnevat väliskulu. Jäätmete kõrvaldamise tasumäär peab vastama tekitatud

väliskulule ehk keskkonnakasutaja vastutus hõlmab kogu oma tegevusega tekitatud negatiivse

keskkonnamõju hüvitamist (saaste, järelhooldus, lähipiirkonna teede rikkumine, muuks

kasutuseks väärtusliku maa hõivamine jmt) ning riigi halduskulu (riiklik keskkonnaseire,

järelevalve, ametiasutuste töö). Lisaks eelnevale võib keskkonnatasu sisaldada ka

majanduslikku motivatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks ning riigitulu komponenti. Uue

tasumäära suurus peab olema selline, et jäätmete kõrvaldamine on jäätmekäitlejale kallim kui

jäätmete ringlussevõtt ning seeläbi toimub jäätmekäitluses nihe jäätmehierarhia ülemiste

tegevuste poole. Sellisel juhul oleks võimalik tekitada ladestamise hinna piisavalt suur erinevus

ringlussevõtu hinnast ning tagada neile, kes sooviksid investeerida ringlussevõttu, piisav

majanduslik kindlus, et ladestamine ei hakka nendega konkureerima.

Alternatiivina kaaluti ka tavajäätmete ladestustasu tõstmist järk-järgult 90 euroni tonni kohta,

kuid siis tekiks jäätmete energiakasutuse tasu kehtestamisel (60 eur/t) olukord, kus tavajäätmeid

on odavam suunata ladestamisele kui põletusse ning see ei ole enam kooskõlas

jäätmehierarhiaga ja käesoleva jäätmereformi eesmärkidega.

Tabel 5. 2020-2023. a energiakasutuse otstarbel põletatud (R1) ja ladestatud tavajäätmete (v.a

põlevkivi, lend- ja koldetuhk, põlevkivi aheraine) kogused (Allikas: Keskkonnaagentuur).

2020.a 2021.a 2022.a 2023.a

R1 330 322 383 338 320 109 308 379

Ladestatud prügilasse 167 110 201 501 151 279 155 730

Enamike tavajäätmeteks liigituvate jäätmeliikide puhul on väravahinnad (1 tonni kohta; sh

saastetasu 29,84 eur) 2024. a prügilates järgmised: Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses 83,5

eur+km, Torma prügilas (AMESTOP OÜ) 100 eur +käibemaks (edaspidi km), Uikla prügilas

(EKOVIR OÜ) 126,5 eur+km, Paikre prügilas (Paikre OÜ) 125+km eur/t, Väätsa prügilas

(Väätsa Prügila AS) 105 eur+km. Saastetasu moodustab keskmiselt 28% tavajäätmete

väravahinnast.

Iru jäätmepõletustehases, kus põletatakse valdavalt segaolmejäätmeid, on see u 63,5 eur+km

(seejuures imporditavate jäätmete eest makstakse oluliselt kõrgemat hinda) ning kõige kõrgem

tariif on 70 eur/t.

Perioodil 2019-2023 kasvas Iru jäätmepõletustehase vastuvõtutasu keskmiselt 3,8% aastas.

Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seotud olmejäätmete ladestamise vastuvõtutasu kui

75

alternatiivkuluga. Jäätmete ladestamise tasu tõstmise järel suurenevad hinnanguliselt samas

suurusjärgus ka põletamiseks pakutavate jäätmete vastuvõtutasud. Ringlussevõtu hinda võib

arvestada 100 eur+km juurde. Ladestamise tasumäära tõus peaks teatava viitega jõudma

prügilate väravahinda, mis muudaks tavajäätmete ladestamise kallimaks kui seda on

ringlussevõtt. See aga omakorda motiveeriks jäätmekäitlejaid suunama jäätmed võimaluse

korral ringlussevõttu.

Tõstes tavajäätmete ladestamise saastetasu 90 eur/t, tõusevad tavajäätmete prügilasse

ladestamise väravahinnad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur+km. Võttes aluseks jäätmete

energiakasutuse tasumäära 60 eur/t, kujuneks uueks põletamise väravahinnaks hinnanguliselt

120 eur+km. Seega tagamaks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks

käitlusviisiks, tuleb ladestutasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta.

2023. a andmetel oli jäätmete ladestustasu kehtestatud 22 EL liikmesriigis ja keskmine

tasumäär oli 39-46 EUR/tonn86. Enamikes liikmesriikides on erinevatel jäätmeliikidel erinev

tasumäär, sh Eestis või sõltub tasumäär prügila liigist. Kreekas, Prantsusmaal, Tšehhis, Iirimaal,

Maltas ja Portugalis on lähiaastatel kavandatud ka jäätmete ladestustasu tõusu.

Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 22 punktiga 8, seega sätestatakse, et keskkonnatasusid

arvestatakse kõrgendatud määra järgi ka kui jäätmeid põletatakse energiakasutuse otstarbel

lubatust suuremas koguses või ilma loata (vt punkt 6).

Punktiga 13 täiendatakseseadust täiendatakse §-ga 251 (Saastetasu kõrgendatud määrad

jäätmete energiakasutusel lubatust suuremas koguses) ja sätestatakse, etjäätmete

energiakasutusel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse vastavat

saastetasumäära (vt punkt 10), sarnaselt tavajäätmete kõrvaldamisele, viis korda.

Punktiga 14 paragrahvi 26 pealkirja täiendatakse lähtuvalt läbivast KeTSi muudatusest

sõnadega “ning jäätmete energiakasutusel”, et paragrahvi pealkiri oleks kooskõlas selle sisuga.

Punktiga 15 paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 ja sätestatakse, et jäätmete energiakasutusel

ilma keskkonnaloata, sh põletatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse

vastavat (vt punkt 10) tasumäära 10 korda.

Sama kordajat (st x10) rakendatakse ka siis, kui tavajäätmeid kõrvaldatakse ilma

keskkonnaloata, samuti juhul, kui kõrvaldatud jäätmeliik puudub keskkonnaloalt.

Punktiga 16 paragrahvi 32 lõiget 6 täiendatakse ja sätestatakse lisaks, et saastetasu arvutatakse

energiakasutuse otstarbel põletamisse suunatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.

Koguse kindlaksmääramise viis sätestatakse keskkonnaloas. Keskkonnaloa omaja peab esitama

keskkonnatasu arvutuse keskkonnatasu deklaratsioonis. Saastetasu arvutamine toimub kord

kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ministri poolt kehtestatud

deklaratsioonivormi kohaselt ja maksmine toimub maksumaksja Maksu- ja Tolliameti

ettemaksukonto kaudu.

Punktiga 17 täiendatakseparagrahvi 32 lõiget 61 täiendatakse punktiga 4, st saastetasu arvutus

esitatakse jäätmete energiakasutusel jäätmekäitluskohtade kaupa.

86 Economic instruments and separate collection systems - key strategies to increase recycling, 2023 Economic

instruments and separate collection_0.pdf (europa.eu)

76

JäätSi § 19 lõike 1 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete

kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

Sarnane lähenemine jäätmete keskkonda viimisega (kõrvaldamisega), sel juhul tuleb saastetasu

arvutus (deklaratsioon) esitada ka jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa.

Vastav deklaratsiooni vorm kehtestatakse KeTS § 333 lõike 3 alusel keskkonnaministri

05.04.2011 määruse nr 22 muudatusena, st määrusele lisatakse 7. lisa “Saastetasu deklaratsioon

jäätmete energiakasutusel”. Uus lisa saab andmekoosseisult olema sarnane määruse lisaga 5

“Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel”.

Punktiga 18 täiendatakse paragrahvi 331 lõiget 6 ja sätestatakse täiendavalt, et Keskkonnametil

on KeTSi nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses

sätestatule viibida jäätmekäitluskohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.

Täiendus on vajalik, et Keskkonnaametil oleks õigus viia maksukontrolli läbi ka

jäätmekäitluskohas, kus toimub jäätmete põletamine energiakasutuse otstarbel.

Punktiga 19 paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1 täiendatakse ja sätestatakse täiendavalt, et Maksu-

ja Tolliamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile lisaks teistele saastetasudele ka

jäätmete energiakasutuse korral keskkonnatasu laekumise aruande.

Maksu- ja Tolliamet esitab iga kuu Kliimaministeeriumile detailse riigikassasse tasumiste

aruande. Muudatus on vajalik, et aruanne kajastaks tulevikus ka jäätmete energiakasutuse tasu.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõukohase seadusega nähakse ette tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine ja

jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise eest saastetasu kehtestamine, mis kujutab endast

põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Ettevõtlusvabaduse

tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi

ettevõtluseks87.

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

Legitiimne eesmärk − PS § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda

võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st

legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb. Samas kuulub looduskeskkonna

säästmine riigi põhikohustuste hulka (§ 53). Põhiseaduse §-des 5 ja 53 sätestatud

keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste,

näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid.

Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik,

kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis

on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda

ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust.

87 Riigikohtu 28.04.2000 otsus nr 3-4-1-6-00, p 11; Riigikohtu 06.07.2012 otsus nr 3-4-1-3-12, p 41.

77

Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude kehtestamise üldine

eesmärk vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sh loodusvarade kasutamisega,

saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju,

suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu

loodusvara kasutada andmisest. Eelnõu kohaselt lisatakse, et keskkonnatasude üheks

eesmärgiks on jäätmete tõhusam kasutamine ja saastetasumäärade kehtestamisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtteid.

Analüüsitav meede – tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine.

Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise eesmärk on ajakohastada tasumäär, et see

täidaks KeTSiga ette nähtud eesmärki – hüvitaks keskkonnahäiringut (põhimõte, et saastaja

maksab) ja eelkõige vähendaks nende ainete jõudmist keskkonda ning aitaks kaasa

ringmajanduse põhimõtete juurutamisse, sh jäätmete ringlussevõtu edendamisele. Tegemist on

legitiimse eesmärgiga. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-27-1388 tehtud otsuses leidnud, et

keskkonnatasude legitiimne eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama

ja suurendada riigieelarve tulusid, seejuures on keskkonnakaitse puhul tegemist kaaluka

eesmärgiga (punktid 64 ja 73).

Rakendatav abinõu – saastetasumäära tõstmine – on sobiv, kuna soodustab eesmärgi

saavutamist. Keskkonnatasude, sh saastetasude toimivust seadusega nendele pandud eesmärgi

täitmisel on varem analüüsitud ja leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete

keskkonnakäitumisele89. Majanduslike instrumentide kasutamine keskkonnavaldkonnas on

laienev, seda, sh tasumäärade tõstmist ja uute tasude kehtestamist, on soovitanud ka Euroopa

Liit 2021. a aruandes90, rõhutades, et efektiivsus on vaid piisavalt kõrgetel tasudel.

Keskkonnatasud on majandusmeetmena isikutele vähem koormavad, võrreldes isikute

käitumist suunavate muude reguleerivate meetmetega, näiteks saasteainetele kasutuspiirangute

või keeldude kehtestamine, kuna võimaldavad ettevõtjal oma tegevust võrreldes muude

meetmetega paindlikumalt kujundada. Seega saab abinõu lugeda vajalikuks. Abinõu on ka

mõõdukas, kuna meetmete eesmärk on oluline (kompenseerida ühiskonnale saastest tekkiv

kulu, rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, ja vähendada saasteainete kogust) ning

põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne.

Seetõttu on meede proportsionaalne ja kehtestatud põhiseaduses lubatava eesmärgi

saavutamiseks ning seega põhiseadusega kooskõlas.

Analüüsitav meede – jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamisele keskkonnatasu

rakendamine.

Jäätmete põletamisele energiakasutuse otstarbel keskkonnatasu kehtestamine on üheks

meetmeks, et aidata kaasa tavajäätmete, enne kõike olmejäätmete, ringlussevõtu edendamisele

ja et vähem jäätmeid põletataks või suunataks prügilatesse. Uus keskkonnatasu aitab kaasa ka

olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele. Jäätmete energiakasutuse

88 Riigikohtu 16.12.2013 otsus nr 3-4-1-27-13. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-4-1-27-13. 89 Lahtvee, V., Nõmmann, T., Runnel, A., Sammul, M., Espenberg, S., Karlõseva, A., Urbel-Piirsalu, E., Jüssi, M.,

Poltimäe, H., Moora, H. Keskkonnatasude mõjuanalüüs (2013). SEI Tallinn ja Tartu Ülikool, RAKE. Tellija

Riigikantselei. Koostööpartner Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

90 D. Mottershead, E. Watkins, T. Gore. Green taxation and other economic instruments.

European Commission: 2021. https://environment.ec.europa.eu/system/files/2021-

11/Green%20taxation%20and%20other%20economic%20instruments%20%E2%80%93%20Internalising%20en

vironmental%20costs%20to%20make%20the%20polluter%20pay_Study_10.11.2021.pdf.

78

keskkonnatasu kehtestamine loob olukorra, kus olmejäätmete põletamisel on käitluskulud

suuremad kui ringlussevõtul.

3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muudatused

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KOKS § 22 lõiget 1 ehk volikogu ainupädevuse loetelu punktiga

368, mille kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse jäätmehoolduskulude suuruse määramise

korra kehtestamine.

3.5 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse KeÜS § 401 nimetatud keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke.

Andmekogu eesmärgiks lisatakse ka jäätmete saatekirjade esitamise ning saatekirjaga seotud

andmete säilitamise, kasutamise ja kättesaadavuse lihtsustamine. Tavajäätmete puhul on

saatekirja koostamise nõue uus. Edaspidi toimub nii tava- kui ka ohtlike jäätmete saatekirjade

esitamine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (uus jäätmearuandluse infosüsteem saab

olema KOTKASe alamsüsteem). Sellega koondub info ühte süsteemi ning Keskkonnaametil on

ülevaade tegevusest.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduseelnõus kasutatakse järgmisi uusi mõisteid, mida varem seaduse tasandil määratletud ei

ole, kuid mis on vajalikud seaduse sisu paremaks mõistmiseks ja rakendamiseks:

1) jäätmehoolduskulu - tähistab jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks vajalikke

kulusid, mida omavalitsus kogub jäätmevaldajatelt „saastaja maksab“ põhimõttest

lähtuvalt;

2) monomaterjalist pakend - pakend, mis on valmistatud vähemalt 95% ulatuses ühest

materjalist;

3) vaheladustuskoht - jäätmeseaduse § 19 tähenduses tehniliselt varustatud

jäätmekäitluskoht, kus antakse korraldatud jäätmeveoga kogutud pakendijäätmed üle

taaskasutusorganisatsioonile.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, 19. november 2008,

mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnev mõjuanalüüs on sedavõrd mahukas ja see lisatakse eraldi

dokumendina – Lisa 1.

7. Rakendusaktid

Määruste muutmise eelnõude kavandid („Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja

koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ ja „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande

esitamise kord“) on seletuskirja lisas 2. Rakendusaktide kavandeid teiste osas ei lisata. Tegemist

ei ole oluliste muudatustega. Rakendusaktide eelnõu formaalne lisamine üksnes suurendaks

tarbetult ajakulu ja eelnõu materjalide mahtu.

79

8. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 44-46 ja punktid 48-58 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuarist. Hilisem

jõustumisaeg on vajalik seoses muudatust toetavate süsteemide arendamisega.

Seaduse § 3 on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, arvestades maksukorralduse

seaduse § 41, mis annab kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Esimest

korda tuleb jäätmete energiakasutuse tasu ja kõrgemas määras jäätmete kõrvaldamise saastetasu

tasuda 2026. aasta aprillis, arvestades, et KeTSi kohaselt on tasumine kvartaalne.

Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras, kuna see tagab muudatuste kõige kiirema

jõustumise.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamisele Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks järgmistele riigiasutustele ja

institutsioonidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele: Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu,

Riigikontroll, Riigikantselei, Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ,

Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pakendiringlus OÜ,

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend

OÜ, Enefit Green AS, Paikre OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, AS Väätsa Prügila,

Amestop OÜ, Ekovir OÜ, Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, MTÜ Lääne-Viru

Jäätmekeskus, Vaitorg OÜ, Teeme Ära SA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste koda, Eesti

Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit,

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti

Biogaasi Assotsiatsioon, SA Rohetiiger, SA Things, Eesti Rohetehnoloogia Liit, SEI Tallinn,

Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Maksu- ja

Tolliamet, Konkurentsiamet ning Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus.

Lisa 1. Mõjuanalüüs

Lisa 2. Rakendusaktide kavandid

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

05.11.2024 nr 1-4/24/5287

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Palume esitada arvamus ja ettepanekud hiljemalt 29.11.2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa 1. Mõjuanalüüs

4. Seletuskirja lisa 2. Rakendusaktide kavandid

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arvamuse avaldamiseks: vastavalt jaotuskavale

Katrin Koppel, 626 0700

[email protected]

1

Lisa 1. Mõjuanalüüs

jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2

2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ... 2

2.1 Ettevõtete halduskoormus ............................................................................................................. 2

2.2 Halduskoormus kodanikele ........................................................................................................... 3

2.3 Avaliku sektori töökoormus .......................................................................................................... 3

2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud ....................................................................................................... 5

3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju ......................................................................................................... 8

3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine ................................................... 8

3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik võimaldamine

korraldatud jäätmeveo korraldamisel ................................................................................................ 10

3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

seadmine ............................................................................................................................................ 13

3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine ........................... 17

3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine .......... 19

3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus ...................................................................... 24

3.7 Kavandatud muudatus: saatekirjad .............................................................................................. 26

4. Pakendiseaduse muudatuste mõju ..................................................................................................... 29

4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja tekkekohal

liigiti kogumise nõuete täpsustamine ................................................................................................ 29

4.2 Kavandatud muudatus: taaskasutusorganisatsioonide tegevusload muutuvad tähtajaliseks

(kehtivus 5 aastat), sh muudetakse tegevusloa andmise aluseks olevaid tingimusi. ......................... 34

4.3 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete

käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile. ................................................... 36

5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju ..................................................................................... 37

5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine ........................... 37

5.2Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele

energiakasutuse otstarbel ................................................................................................................... 38

2

1. Sissejuhatus

Käesolevas mõjude analüüsis esitatakse seletuskirja osad „Seaduse mõjud“ ja „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.

Mõjude analüüsis antakse ülevaade kaalukama mõjuga kavandatud muudatustest

jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnatasude seaduses. Samuti esitatakse ülevaatlik

hinnang eelnõukohase seadusega kaasneva halduskoormuse kohta. Mõjude analüüs on

koostatud eelnõu ja seletuskirja koostajate poolt.

2. Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju halduskoormusele ja avaliku sektori

kuludele ja tuludele

2.1 Ettevõtete halduskoormus

Uus jäätmearuandluse süsteem loob kindluse, et andmed kajastavad õigesti jäätmete tekkimise

ja käitlemise koguseid ning need on ajakohased ja kvaliteetsed. Selle abil saavad ettevõtted

paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ja riigil tekib võimalus ära kasutada

andmetest saadav lisandväärtus.

Suurematel jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtetel halduskoormus märkimisväärselt väheneb

seoses andmete esitamise automatiseerimisega ja dubleerivate protsesside kaotamisega.

Aruannete esitamise sagedus muutub edaspidi kuupõhiseks. Ettevõtete halduskoormus

aruannete koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks kuluva aja võrra väheneb, kuna

halduskoormus hajub. Digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt võimaldab

aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest, mistõttu ei ole

tegemist olulise koormuse kasvuga.

Varem kaasnes kord aastas väga suur koormus seoses aruannete esitamisega nii riigil kui

ettevõtetel. Igakuise aruandlusega on koormus aasta peale hajutatum ja tekib vähem vigu, mille

täpsustamine ja parandamine tagantjärgi kord aastas esitatava aruande puhul oli ajamahukam.

Võib eeldada, et juba praegu on ettevõtete jäätmealane arvestus kuupõhine, seega praktikas ja

kokkuvõttes halduskoormus väheneb.

Suurem muutus kaasneb väiksematele jäätmekäitlejatele, kellel puudub hetkel võimekus riigi

süsteemiga liidestuda ja kes jätkavad andmete esitamist iseteeninduskeskkonna vahendusel

ning samuti neile ettevõtetele, kes seni ei ole koostanud veodokumente. Edaspidi võetakse kõigi

jäätmevedude, sh jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise puhul kasutusele digitaalsed jäätmeveo

saatekirjad sarnaselt ohtlike jäätmete veole. Saatekiri tuleb esitada enne veo algust (juhul kui

seda kohustust ei ole täidetud, tuleb koostada saatekiri hiljemalt enne jäätmete vastuvõtmist).

Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate

tegevuskohtade vahel. Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata füüsilise isiku

suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses

tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel

jäätmekäitlejale. Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja (näiteks jäätmejaam)

hiljemalt igakuise aruande esitamisel. Seda võib teha tagantjärgi ühe nn koondsaatekirjana,

milles kajastuvad nt eelmisel kuul kodumajapidamistest saadud jäätmed. Kui selliselt vastu

võetud jäätmed on kaalumata, siis on nii nn koondsaatekirjana kui igakuise aruande andmed

hinnangulised ja neid tuleb parandada peale seda, kui jäätmed käitlejale viiakse ja fikseeritakse

nende kaal. Ettevõtetel lasub vastutus eelpool mainitud viisil andmete esitamiseks ja parima

andmekvaliteedi huvides nende hilisemaks parandamiseks. Samas kaob osa senistest

aruannetest (nt jäätmeveo aruanne) ning samuti võimaldab digitaliseerimine ja andmepõhise

3

aruandluse kasutuselevõtt aruannete eeltäitmist lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest

andmetest.

Ettevõtted, kelle käitistes põletatakse jäätmeid energia saamise eesmärgil peavad alates 2026.

aasta aprillist hakkama kord kvartalis deklareerima jäätmete energiakasutuse tasu, sarnaselt

jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Jäätmete põletamisega tegeleb Eestis peamiselt üks

ettevõte (Enefit Green AS). Deklaratsiooni koostamise aluseks on energiakasutuse otstarbel

põletusse suunatud jäätmete kogused. Tasumine toimub samamoodi nagu teiste maksude

puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu. Seega olulist halduskoormuse

suurenemist ei kaasne.

Muudatused mõjutavad ka pakendiettevõtjaid, kes lasevad turule müügipakendeid, kuid ei ole

andnud seni kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise kohustust üle

taaskasutusorganisatsioonile.

2.2 Halduskoormus kodanikele

Jäätmete üleandmine muutub edaspidi inimestele lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks.

Halduskoormus väheneb, kuna peamisest kontaktisikuks jäätmehooldusega seoses saab

omavalitsus või omavalitsuste koostööorganisatsioon. Kui seni on vedajate vahetumine toonud

kaasa vajaduse sõlmida uued lepingud vahetunud vedajaga ning paljudel on eraldi leping veel

ka pakendikoti– või konteineri teenuse kasutamises, siis edaspidi piisab kokkuleppe

sõlmimisest kohaliku omavalitsusega, mida vedajate muutumisest tulenevalt muuta pole vaja.

Kodanikel, kes on oma kinnistul erandkorras perioodiliselt korraldatud jäätmeveost vabastatud,

ei ole temal edaspidi kohustust iga-aastaselt 20. jaanuariks omavalitsusele esitada kinnitust selle

kohta, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda kasutatud.

2.3 Avaliku sektori töökoormus

Omavalitsuse töökoormus, juhul kui puudub jäätmekorralduse alane koostöö teiste

omavalitsustega, võib suureneda seoses sellega, et senise ühe hanke (korraldatud jäätmeveo

teenus) asemel tuleb edaspidi läbi viia ka käitlusteenuse hanked või üks osadeks jagatud

käitlusteenuse hange. Siiski on Eestis mõned omavalitsused, kes eelnimetatult eraldi hankeid

juba teevad. Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida vähemalt

kolm täiendavat hankelepingut (biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitluse

korraldamiseks). Lepingud võib sõlmida kuni viieks aastaks korraga. Saarte omavalitsustes on

võimalik jäätmeveohangetega seotud töökoormust vähenda rakendades sisetehingut. Hangete

koguarv ja sellest tulenev summaarne töökoormus võib siiski väheneda tulenevalt veopiirkonna

suuruse muutmisest (senise 30 000 asemel kuni 100 000 inimest).

Omavalitsuse töökoormust võib ajutiselt suurendada kehtivate õigusaktide muutmise vajadus

eelnõukohases seaduses ette nähtud kohustuste ja võimaluste rakendamiseks. Alates uuest

korraldatud jäätmeveo hankest rakendub ka arveldamise kohustus, mis ühtaegu võib

suurendada töökoormust, kuigi arvete esitamise võib delegeerida ka jäätmevedajale.

Omavalitsuse enda otsustada jääb jäätmehoolduskulude rakendamine ja kliendisuhtluse

haldamine, millest võib tekkida täiendav mõju, seda eelkõige juhul kui ei tehta teiste

omavalitsustega süsteemset koostööd.

Nii hangete läbiviimine, jäätmekava ja õigusaktide ettevalmistamine, arveldamine,

klienditeeninduse haldamine, teavitus, nõustamine, jäätmevaldajate registri pidamine kui

mitmed muud ülesanded on võimalik delegeerida omavalitsuste koostööorganisatsioonile ning

4

mõnel juhul ka jäätmevedajale. Sel juhul saab rahvusvahelise praktika põhjal eeldada, et

omavalitsuse jäätmehooldusega seotud töökoormus ei suurene, vaid pigem väheneb.

Tekkekohalt kogumisele üleminekul väheneb märgatavalt avalike pakendikonteinerite arv, mis

seni on KOVidele tekitanud olulisel määral töökoormust (valvekaamerad, ületäitumise

kaebused, uute asukohtade leidmine, vaidlused TKOdega jms).

Omavalitsuse töökoormust vähendab eelnõus kavandatud korraldatud jäätmeveost vabastatud

isiku kirjaliku kinnituse nõude (20. jaanuari kinnitus) kaotamine ja kinnituse esitamata jätnud

jäätmevaldajate jäätmeveoga liitmise kohustuse kaotamine.

Haldusjärelevalve mõjutab tõenäoliselt väheseid omavalitsusi ja neis on haldusjärelevalve tõttu

lisanduv töökoormus vähene ja ajutine.

Keskkonnaameti töökoormus mõnevõrra suureneb seoses haldusjärelevalve teostamisega

nende omavalitsuste üle, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu tõenäoliselt või fikseeritult

ei täida. Töökoormuse täiendav maht sõltub sellest, kui edukad on omavalitsused sihtarvu

saavutamisel.

Koostöös Kliimaministeeriumiga peab Keskkonnaamet muudatuste edukaks rakendamiseks

koostama omavalitsustele juhendeid (nt hankejuhend, jäätmehoolduskulu rakendamise juhend).

Kuna ka praegu koostab Keskkonnaamet omavalitsustele jäätmealaseid juhendeid, ei suurenda

see ülesanne ameti töökoormust.

Keskkonnaameti töökoormus võib teatud määral tõusta seoses taaskasutusorganisatsioonide

tegevuslubade tähtajaliseks muutumisega. Tänase seisuga on Eestis neli

taaskasutusorganisatsiooni, kelle tegevuslube oleks vaja pikendada juhul, kui nad soovivad

tegutsemist jätkata. Kliimaministeerium ei näe, et tegemist oleks sellise töökoormuse tõusuga,

mis vajaks täistööajaga ametikoha loomist. Keskkonnaamet on hinnanud, et tegevuslubade

andmine võib nõuda 0,5 FTE suurust ametikohta, kuid tegemist on äärmiselt harva ja ajutise

vajadusega, mida saab katta teiste ülesannete arvelt.

Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töökoormus võib seoses uue jäätmearuandluse

süsteemi kasutuselevõtuga esialgu mõnevõrra suureneda. Oodatav on töökoormuse

suurenemine eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal, mil toimub paralleelselt eelneva

aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel. Edaspidi väheneb koormus

jäätmearuannete kontrollimise osas ning samuti võimaldab uuele aruandluse süsteemile

üleminek tõhustada järelevalvet. Luuakse ärianalüütika töövahendid, mis viivad läbi

automaatkontrolle ja hõlbustavad analüüse, samuti luuakse järelevalvetöölaud järelevalve

tõhustamiseks. Andmeid kasutatakse senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide

lahendamiseks.

Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu

lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada

maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet).

Keskkonnaagentuurile laieneb uus kohustus tulenevalt kohalike omavalitsuste üksustele

rakenduva liigiti kogumise sihtarvuga. Keskkonnaagentuur peab esitatud andmete põhjal

hindama, mil määral on seaduses sätestatud sihtarvud täidetud igas kohaliku omavalitsuse

üksuses. Uue jäätmearuandluse süsteemi käivitumisel aastast 2026 on võimalik hinnang

sihtarvu täitmise kohta luua automaatselt, seega Keskkonnaagentuurile märkimisväärset

lisakoormust ülesandega ei kaasne.

5

2.4 Avaliku sektori kulud ja tulud

Jäätmete raamdirektiiviga on liikmesriikidele seatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv

aastateks 2020, 2025, 2030 ja 2035. 2023. aastal esitas Euroopa Komisjon Eestile varajase

hoiatamise aruande, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida 2025. aastaks seatud sihtarvu.

Sihtarvu saavutama jätmisega kaasneb rikkumismenetlus, mille tulemuseks võib olla rahalise

trahvi määramine Eesti riigile. Trahvi suurus pole ette teada, kuid direktiivi mitteõigeaegse

ülevõtmise korral võib komisjon Euroopa Kohtult kohe nõuda karistusmakse ja/või põhisumma

määramist. Põhisumma saab määrata igal juhul, kui direktiiv ei olnud tähtaegselt üle võetud.

Karistusmakset saab määrata ainult siis, kui kohtuotsuse ajaks pole direktiiv ikka veel üle

võetud. Komisjon kasutab põhisumma ja karistusmakse arvutamisel selliseid valemeid1:

Põhisumma = kindel summa 1000 € x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x tegur n2 (Eesti

puhul 0,06) x rikkumise kestus päevades. Minimaalne põhisumma Eestile on 168 000 eurot.

Rikkumise tähtaeg hakkab kulgema asjaomase direktiivi ülevõtmistähtaja möödumise

kuupäevale järgnevast päevast.

Karistusmakse (päevas) = kindel summa 3000 eurot x raskuskoefitsient (vahemikus 1-20) x

kestuskoefitsient (vahemikus 1-3) x tegur n (Eesti puhul 0,06). Karistusmakse on summa, mis

arvutatakse iga viivitatud päeva eest, vahemikus, mille kestust hakatakse arvutama alates

päevast, mil Euroopa Liidu Kohus teeb rikkumismenetluses otsuse, ning mis kestab kuni

kuupäevani, mil liikmesriik rikkumise lõpetab. Karistusmakse eesmärk on motiveerida

asjaomast liikmesriiki lõpetama oma kohustuste rikkumine võimalikult kiiresti pärast seda, kui

Euroopa Liidu Kohus on oma otsuse teinud. Komisjon on teatise3 punktis 3.2.2 märkinud, et

ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise hagide puhul kohaldab komisjon süstemaatiliselt

raskuskoefitsienti 10.

Alljärgnevalt on välja toodud need 5 kohtuotsust, kus komisjon palus rikkumise

tuvastamist ja sai nõuda ka karistusmakset ja/või põhisummat:

1. C-549/18 komisjon vs. Rumeenia (kohtuotsus 16.07.2020)

Komisjon palus tuvastada, et Rumeenia ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi (EL)

2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil

kasutamise tõkestamist). Komisjon palus määrata karistusmakse 21 974,40 eurot iga

hilinetud päeva eest alates kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast. Samuti palus komisjon

määrata põhisumma suurusega 6 016,80 eurot päevas, mis korrutatakse nende päevade

arvuga, mis on möödunud alates direktiivis kehtestatud ülevõtmise tähtaja möödumisele

järgnenud kuupäevast kuni päevani, mil liikmesriik oma kohustused täidab, või kohustuste

täitmata jätmise korral kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevani. Euroopa Kohus

(edaspidi EK) leidis, et Rumeenia on rikkunud kohustust ja mõistis välja põhisumma

3 000 000 eurot.

2. C-550/18 komisjon vs. Iirimaa (kohtuotsus 16.07.2020)

Komisjon palus tuvastada, et Iirimaa ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2015/849

(mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise

tõkestamist). Komisjon palus määrata karistusmakse 17 190,60 eurot alates kohtuotsuse

kuulutamise kuupäevast. Samuti palus komisjon määrata põhisumma suurusega

1 Euroopa Komisjon vaatab koefitsiendid ja miinimum summad iga-aastaselt üle ja need muutuvad 2 Põhineb 2020. aasta SKP-l ja rahvaarvul (aasta n-2) 7. septembri 2022. aasta seisuga, ümardatud kahe

kümnendkohani 3 Komisjoni Teatis Rahalised karistused rikkumismenetluses 2023/C 2/01

EUR-Lex - 52023XC0104(01) - ET - EUR-Lex (europa.eu)

6

4701,20 eurot päevas, mis korrutatakse rikkumise kestuse päevade arvuga. EK leidis, et

Iirimaa on rikkunud kohustust ja mõistis välja põhisumma 2 000 000 eurot.

3. C-628/18 komisjon vs. Sloveenia (kohtuotsus 13.01.2021)

Komisjon palus tuvastada, et Sloveenia ei ole võtnud tähtajaliselt üle direktiivi 2014/65/EL

(finantsinstrumentide turgude kohta) ja direktiivi (EL) 2016/1034 (millega muudetakse

direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta). Komisjon palus määrata

põhisumma 1 028 560 eurot. EK leidis, et Sloveenia on rikkunud kohustusi ja mõistis

Sloveenialt välja põhisumma 750 000 eurot.

4. C-658/19 komisjon vs. Hispaania (kohtuotsus 25.02.2021)

Kuna Hispaania ei olnud tähtajaliselt üle võtnud direktiivi 2016/680 (füüsiliste isikute kaitse

seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaris-tuste täitmisele pööramise

eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumine), palus komisjon määrata karistusmakse

89 548,20 eurot iga hilinetud päeva eest ja põhisumma suurusega 21 321,00 eurot päevas,

mis korrutatakse nende päevade arvuga, mis on möödunud kõnealuses direktiivis kindlaks

määratud ülevõtmistähtajast kuni rikkumise kõrvaldamiseni. EK leidis, et Hispaania ei ole

direktiivi üle võtnud ja mõistis Hispaanialt välja karistusmakse 89 000 eurot päevas alates

kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast kuni ajani, mil see liikmesriik on tuvastatud rikkumise

lõpetanud. Samuti mõistis EK Hispaanialt välja põhisumma 15 000 000 eurot.

5. C-51/20 komisjon vs. Kreeka (kohtuotsus 20.01.2022)

Komisjon palus tuvastada, et kuna Kreeka ei ole võtnud kõiki meetmeid Euroopa Kohtu

C-481/16 täitmiseks, on ta rikkunud sellest kohtuotsusest ja ELTL artikli 260 lõikest 1

tulenevaid kohustusi. Komisjon palus määrata karistusmakse summas 26 697,89 eurot iga

päeva eest ja põhisumma, mis saadakse 3709,23 euro suuruse päevamäära korrutamisel

päevade arvuga kuni päevani, mil tehakse kohtuotsus. Vaidluse taust: Kreeka

erastamisprogrammiga seoses võttis komisjon vastu otsuse, et Kreeka meetmed kujutavad

endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi. EK tuvastas 09.11.2017

kohtuotsusega rikkumise, sest Kreeka ei olnud ette nähtud tähtaja jooksul võtnud kõiki

komisjoni otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. EK leidis, et Kreeka ei ole kohtuotsust

täitnud ja on seetõttu kohustusi rikkunud. EK mõistis Kreekalt välja karistusmakse

4 368 000 eurot iga poolaasta eest, millega viivitatakse liikmesriigi kohustuste rikkumise

tuvastanud kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmisel, ning põhisumma

5 500 000 eurot.

Kokkuvõttes on neljas otsuses tegemist direktiivide hilinenud ülevõtmisega. Kui liikmesriik

võttis kohtumenetluse ajal direktiivi üle, siis kohus mõistis välja üksnes põhisumma. Viimases

kohtuasjas on tegemist liidu konkurentsiõiguse rikkumisega. EK tuvastas 2017.a kohtuotsuses

rikkumise ja nüüd (2022) mõistis uues kohtumenetluses Kreekalt välja nii põhisumma kui ka

karistusmakse.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasneb osapooltel vajadus investeerida jäätmete liigiti

kogumise taristusse, jäätmete ringlussevõtu võimekusse ning andmehaldusesesse. Seaduse

rakendamisega ei kaasne tulusid omavalitsustele ja riigiasutustele. Osa kuludest kaetakse

Euroopa Liidu vahendistest.

Käimasoleval rahastusperioodil on EL ühtekuuluvusfondist kavas muuhulgas toetada kohalikke

omavalitsusi 35 miljoni euroga jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks4, jäätmekäitlejaid

4 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-liigiti-kogumise-taristu-arendamine.

7

14 miljoni euroga jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks5 ning pakendiettevõtjaid

10 miljoni euroga pakendite ökodisaini rakendamiseks (pakendimassi vähendamine,

monomaterjalidele üleminek, korduskasutus)6.

Omavalitsuste jäätmehoolduse arenduskulud on hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot aastas.

Omavalitsustele luuakse eelnõukohase seadusega võimalus koguda jäätmehoolduskulu

jäätmevaldajatelt. Sel juhul omavalitsus oma eelarvest täiendavaid kulutusi tegema ei pea.

Kohalike omavalitsuste liigiti kogumise sihtarvu täitmata jätmisel on Keskkonnaametil õigus

haldusjärelevalve raames esitada omavalitsustele ettekirjutus ja selle täitmata jätmisel

rakendada sunniraha korraga kuni 9600 eurot alates 2030. aastast. 2023. aasta seisuga on

suurem risk sihtarvu täitmata jätmiseks kuni 10 omavalitsusel. Eeldades, et sunniraha

rakendatakse 2030. aastal samas suurusjärgus omavalitsutele, laekuks selle arvelt riigikassasse

ligikaudu 100 000 eurot aastas.

Seaduse rakendamisel võetakse kasutusele uus jäätmearuandluse infosüsteem PISTRIK, mis

saab olema keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) alamsüsteem. PISTRIK arenduseks on

aastatel 2024-2028 on sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping summas kuni 1 mln eurot.

2025. aasta lõpuni on PISTRIK arenduseks planeeritud 330-400 000 eurot ja kogu eelarve

2025. aastal 518 400 eurot. Uue jäätmearuandluse teenuse, sh PISTRIK arendamise

prognoositav kogukulu 2022-2025 on ca 970 000 eurot.

PISTRIK rakendamine toimub alates 2026.a. Tõenäolised kulud riigieelarvele tekivad edaspidi

seoses süsteemi edasiarendustega (nt riiklik jäätmevaldajate register, tehisintellekti lahendused

jms) ja hooldusega.

Seoses jäätmeveo saatekirjade rikkumiste vastutussätete ja karistusmäärade ajakohastamisega

ei ole olulisi tulusid ja kulusid võimalik tõsikindlalt prognoosida. Suuremate rahatrahvide

määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr

motiveerida isikuid panema väärtegusid vähem toime.

Seoses tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmise ja jäätmete energiakasutuse

otstarbel põletamise maksustamisega suurenevad 2026. a riigieelarvesse laekuvad riigi tulud

kokku ca 25 miljonit eurot, sh 15 miljonit eurot jäätmete energiakasutuse tasu ja 10 miljonit

eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu. Järgnevatel aastatel see tulu järjest

väheneb, sest üha rohkem tavajäätmeid suunatakse ringlusse ja vähem põletusse ning

ladestamisele. Eeldusel, et olmejäätmete ladestusmaht väheneb Soome ja Rootsi analoogia

põhjal 1 protsendini jäätmetekkest, jääb olmejäätmete ladestustasu tulu alla poole miljoni euro.

Põletustasu tulu 2026. aastal võib prognoosida 11 mln ja alates 2030. aastast 9 mln eurole juhul,

et põletustasu selle aja jooksul ei tõuse.

Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus

deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega

need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest.

Jäätmevoogude väärindamisele spetsialiseerunud tööstussektorite laienemine toob riigile

täiendavaid tulusid, aidates tugevdada Eesti majanduse maksutulu baasi. Kuna eri

jäätmeliikidel on erinev majanduslik potentsiaal ja väärindamistasemed, esitatakse siin

üldistatud hinnang maksutulude ning majanduskäibe kohta.

5 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine 6 Toetusmeetme veebileht: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmetekke-ja-pakendi-vahendamine

8

Ringlusse suunatud 110 000 tonni jäätmete, mis on vajalik 55% sihtmäära saavutamiseks, puhul

prognoositakse täiendava maksutulu laekumist vahemikus 3–4 miljonit eurot. Ettevõtted

panustavad sellele hinnanguliselt lisaks tööjõumaksudega 2–3 miljoni euro ulatuses. Jäätmete

ringlussevõtust tekkiv ettevõtete käibe kasv ulatub hinnanguliselt 20–62 miljoni euroni.

Arvestades sihtarvu saavutamiseks vajaliku 110 000 tonni jäätmete ringlusse suunamist,

tähendab see hinnanguliselt 165–330 uue töökoha loomist. See töötajate kasv toetab kohalikku

majandust ja aitab tõsta tööhõivet ringmajanduses.

Eelduste kohaselt kasvavad need summad ligikaudu poole võrra aastaks 2035, kui ringlussevõtu

sihtmäärad on suuremad ja sektor laieneb. Ressursside ringlussevõtu taseme tõusul ja sellega

kaasnevatel investeeringutel on potentsiaalne pikaajaline positiivne mõju. Uute jäätmevoogude

väärindamine loob lisandväärtust Eesti majanduses, tõstab tööhõivet ning suurendab maksutulu

ja ettevõtete majanduskäivet.

3. Jäätmeseaduse muudatuste mõju

3.1 Kavandatud muudatus: haldusjärelevalve nõuete kehtestamine

Haldusjärelevalve nõuete kehtestamist käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted:

jäätmeseaduse § 1 lg 1 p 3, § 1 lg 7, 11. peatükk ja § 13620.

Haldusjärelevalve nõuete kehtestamisel ei tuvastatud majanduslikku või sotsiaalset mõju ega

mõju hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale,

riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele. Haldusjärelevalvel on positiivne mõju

keskkonnale ja regionaalarengule. Keskkonnaamet võib vajada mõningast lisaressurssi

riigieelarvest. Kohalikele omavalitsustele, kes olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu ei täida,

võib haldusjärelevalve kaasa tuua töökorralduslike muudatuste vajaduse.

Mõjuvaldkond: keskkonnamõju

Haldusjärelevalve mõjutab kaudselt looduskeskkonda ja ringmajandust. Haldusjärelevalve

eesmärk on tagada nõuetekohane ja tulemuslik jäätmehooldus omavalitsustes. Sel juhul

suureneb liigiti kogutud jäätmete osakaal, mille prügilas ladestamine või energiakasutuse

otstarbel põletamine on keelatud. Väheneb ka keskkonnaohtlike prügilapõlengute arv. Liigiti

kogutud jäätmete ringlussevõtt suureneb ning tänu teisese toorme suuremale ringlusele on

võimalik vähendada esmase toorme kasutust. Parema jäätmehoolduse korralduse tulemusel

väheneb eeldatavasti jäätmete ebaseaduslik käitlemine – prügistamine ja jäätmete põletamine

kodustes tingimustes.

Mõjuvaldkond: mõju riigivalitsemisele

Haldusjärelevalve eesmärk on muuhulgas tagada jäätmete raamdirektiivis toodud olmejäätmete

ringlussevõtu sihtarvu saavutamine. Tegemist on ennetava tegevusega. Euroopa Komisjon on

esitanud 2023.a Eestile eelhoiatuse, mille kohaselt on oht, et Eesti ei täida jäätmete

raamdirektiivis seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu

sihtarvu. Sihtarvu täitmata jätmisel algatatakse Eesti riigi suhtes rikkumismenetlus ning sellega

võib kaasneda nn prügitrahv.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet

Haldusjärelevalve teostajaks on Keskkonnaamet, kes kasutab ülesande täitmiseks riigieelarve

vahendeid. Kuna keskkonnajärelevalve seaduse alusel on ametil ka praegu õigus teha KOVide

üle haldusjärelevalvet, ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega, kuid see võib siiski kaasa

9

tuua muutusi ameti töökorralduses. 2023.a tunnistati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja

teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks jäätmeseaduse paragrahvid, mis kohustasid

kõiki KOVe Keskkonnaametile saatma kooskõlastuseks KOVi jäätmehoolduseeskirja,

jäätmekava ja korraldatud jäätmeveo hankedokumente. Muudatusest tulenevalt paigutati

Keskkonnaametis vabanenud ressurss ümber. Jätkuvalt tegeleb amet omavalitsuste

nõustamisega – lisaks igapäevasele nõustamisele koostab amet olulisi juhendmaterjale7. Aastast

2022. on amet korraldanud igakuiseid koolitusi KOVi keskkonnaspetsialistidele

(KO(h)Vihommikuid8) veebi vahendusel, vajaduspõhiselt tehakse järelevalvet (nt avalike

pakendikonteinerite võrgustik, jäätmete liigiti kogumise korraldus KOVides), kord aastas

koostatakse ülevaade jäätmete kogumisvõimalustest KOVides ning analüüsi tulemusel

valminud infodiagrammid9 tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Haldusjärelevalve sätete kehtestamisega jäätmeseaduses täpsustatakse haldusjärelevalve sisu.

Keskkonnaamet jätkab nõustamistegevust ja võtab fookusesse need omavalitsused, kus

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamine on ebatõenäoline. Omavalitsustele, kelle

puhul on sihtarvu saavutamine tõenäoline või Keskkonnaagentuuri poolt fikseeritud,

haldusjärelevalvet ei tehta. Nendele omavalitsustele, kelle puhul on Keskkonnaagentuur

fikseerinud sihtarvu saavutamata jätmise, teeb amet ettekirjutuse ja võib rakendada sunniraha.

Haldusjärelevalve ja nõustamisetegevus suurem koormus tekib pärast seaduse jõustumist.

Eeldades, et seadus jõustub 2025. aastal ja omavalitsused peavad esmakordselt sihtarvu

saavutama 2026. aastal, saab KeA hakata selle saavutamise osas järelevalvet tegema 2027.a,

kui esimest korda on fikseeritud sihtarvu saavutamine või mittesaavutamine. Seega tekib

suurem ressursivajadus just 2027 alates. Ameti hinnangul on ülesande täitmiseks vajalik

personalikulu kahe kuni kolme täistööaja ekvivalendi (FTE) ulatuses. Tegelik töömaht sõltub

sellest, kui palju on KOVe, kes sihtarvu ei täida. Lisaks võib olla vajalik ametis KOV

jäätmehoolduse alase pädevuse tõstmine (personali koolitamine, ekspertide kaasamine).

Käimasoleva jäätmeandmete digitaliseerimise projekti tulemusena võib eeldada

Keskkonnaameti senise töökoormuse mõningast vähenemist. Jäätmeandmestiku osas on kavas

üleminek reaalajalähedastele andmetele. Andmete projektiga toimuva arenduse käigus tekivad

järelevalvele automaatsed töölauad. Lisaks saavad andmestikud rohkem avalikuks, mistõttu

sektori läbipaistvus ning ka järelevalve menetluste arv võiks väheneda. Muutused aitavad

Keskkonnaametil oma protsesse paremini ja riskipõhisemalt juhtida, mis vabastab ressurssi, et

suunata see prioriteetsele ja mõjusamatele tegevustele. Hinnanguliselt võiks reaalajaandmetele

üleminek tekitada süsteemi vähemalt 1 FTE jagu lisaressurssi. Lisaressurss võiks tekkida

vahemikus 2027-2028.a. Kuni 2027 taotleb ministeerium toetust LIFE programmist projektile

CircEST, mille raames on plaan veelgi võimestada Keskkonnaameti kompetentsi. Arusaadavalt

vajab kohalike omavalitsuste toetamine ja järelevalve täiendavaid ressursse, mistõttu tuleb neid

vajaduspõhiselt iga-aastaselt riigieelarvest taotleda.

Keskkonnaametile ei kaasne ülesandega seoses andmete esitamise kohustust.

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

7 Omavalitsustele suunatud jäätmehoolduse juhendid on kättesaadavad siin:

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/jaatmed/omavalitsuste-jaatmehooldus 8 Keskkonnaameti Ko(h)Vihommikute salvestused on kättesaadavad veebis: https://keskkonnaamet.ee/taotlused-

aruanded/juhendid-abimaterjalid/kohalikule-omavalitsusele 9 Keskkonnaameti pressiteated ja infodiagrammid on kättesaadavad siin:

https://keskkonnaamet.ee/uudised/jaatmete-liigiti-kogumise-voimalused-omavalitsustes-margatavalt-paranenud

10

Haldusjärelevalve eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge, st nõustada ja suunata KOVe

jäätmeseaduses sätestatud tegevuste elluviimisel, mis tagavad olmejäätmete sihtarvu

saavutamise. Haldusjärelevalve mõjutab vaid neid omavalitsusi, kelle puhul on tõenäoline, et

sihtarvu ei saavutata või see on juba fikseeritud. Selliseid omavalitsusi on eelduslikult alla

kümne.

Haldusjärelevalve võib KOVi jaoks, kes pole olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

saavutanud, kaasa tuua töökorralduse muudatusi (nt uute tööülesannete seadmine mõnele

teenistujale) ja vähesel määral ning lühiajaliselt töökoormuse kasvu seoses Keskkonnaametile

teabe ja selgituste esitamisega. Täpsem mõju sõltub konkreetsest omavalitsusest ja põhjustest,

miks sihtarvu ei saavutata.

Haldusjärelevalve tulemusena võib suureneda KOVide omavaheline koostöö jäätmehoolduse

korraldamisel, kuna koostöös on võimalik vähendada jäätmehooldusega seotud kulusid ja

töökoormust ning suurendada pädevust.

Haldusjärelevalve tulemusena paraneb jäätmehoolduse teenuse kvaliteet omavalitsuses ning

elanike usaldus jäätmemajanduse suhtes üldiselt. Näiteks võib KOV sihtarvu saavutamiseks

parandada jäätmejaama teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning elanike motiveerimiseks teha

jäätmehooldusega seotud andmed kättesaadavaks oma veebilehel.

Haldusjärelevalve tulemusena võib omavalitsustel tekkida rahaline kohustus sunniraha näol,

vähetõenäolises olukorras kui haldusjärelevalve käigus esitatud ettekirjutust pole tähtaegselt

täidetud. Sunniraha maksmise kohustus võib sealjuures tekkida sama aasta jooksul korduvalt.

Sunniraha majanduslik mõju sõltub määratud sunniraha suurusest ja selle määramise kordadest.

Sunniraha ei ole eelnõu kohaselt lubatud tasuda elanikelt kogutavate jäätmehoolduse kulude

abil, seega peab omavalitsus sunniraha tasuma oma eelarvest. Haldusjärelevalve tulemusena

võib omavalitsusel olla vajadus teha ära seni tegemata jäätmehooldusega seotud kulutused (nt

teavitus, uue avaliku kogumispunkti rajamine, jäätmejaama lahtiolekuaja pikendamine vms).

Need kulud on üldjuhul võimalik arvestada jäätmehoolduskulude hulka.

Mõjuvaldkond: regionaalareng

Haldusjärelevalvet viiakse läbi neis omavalitsustes, mis olmejäätmete liigiti kogumise taset

arvesse võttes on madalamal tasemel ning haldusjärelevalve tulemusena saab eeldada

jäätmehoolduse taseme paranemist ja ühtlustumist omavalitsuste lõikes.

Jäätmehoolduse teenuse tasemes ei esine mahajäämust regioonide lõikes, vaid konkreetsete

omavalitsuste puhul. Rahandusministeeriumi juhtimisel välja töötatud jäätmemajanduse

teenustaseme mõõdik10 hindab jäätmehoolduse taset skaalal 0-9, kus 9 on parim võimalik tase.

Mõõdiku kohaselt oli 2023. aastal jäätmehoolduse tase madal (tase 1-2) seitsmes omavalitsuses

(Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Narva-Jõesuu linn, Rõuge vald, Räpina vald

ja Viru-Nigula vald). Enamikus neist omavalitsustest on jäätmehoolduse tase olnud madal ka

eelneval 3-4 aastal. Seega on tegu süsteemse probleemiga ja nende lahendamiseks ongi vajalik

haldusjärelevalve.

3.2 Kavandatud muudatus: riigihangete seaduse § 12 kohase sisetehingu tingimuslik

võimaldamine korraldatud jäätmeveo korraldamisel

Sisetehingut käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lõiked 5 ja 51.

10 Mõõdik on kättesaadav veebilehel https://www.minuomavalitsus.ee/valdkond/jaatmemajandus#teenustase

11

Sisetehingut käsitlevatel sätetel ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse, kultuuri- ja

spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele,

siseturvalisusele. Sisetehinguga seotud sätetel on positiivne mõju ringmajandusele, kohalikele

omavalitsustele ja regionaalarengule. Korraldatud jäätmeveo sisetehingu võimaldamine

saarelistes omavalitsustes (Saaremaa vald, Muhu vald, Hiiumaa vald) võib vähendada seal

eraettevõtete konkurentsi.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: jäätmevedaja

Korraldatud jäätmeveo hankimisel sisetehingu lubamine saartel ja hanke nurjumisel teistes

omavalitsustes võib mõjutada jäätmeveoga tegelevaid ettevõtteid, keda 2024.a seisuga on

korraldatud jäätmeveo teenuse turul viis. Sisetehingu tingimuslik võimaldamine elavdab

valdkonnas konkurentsi ja motiveerib pakkuma kvaliteetsemat teenust ka olemasolevate

vedajate poolt. Turul osalevatest jäätmevedajatest kaks pakuvad teenust üle Eesti:

• AS Eesti Keskkonnateenused 55 veopiirkonnas,

• AS Ragn-Sells 23 veopiirkonnas.

Kolm jäätmevedajat pakuvad teenust piirkondlikult:

• OÜ Ekovir 7 veopiirkonnas (Ida-Virumaal, Anija ja Jõgeva valdades),

• AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 5 veopiirkonnas (Tallinnas ja Viimsi vallas),

• MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 3 veopiirkonnas (Lääne-Virumaal).

Sisetehingu võimaldamine saartel mõjutab seega kahe suurema vedaja konkureerimist

4 veopiirkonnas (Saaremaa vald on praegu jagatud kaheks veopiirkonnaks). Teiste vedajate

huvi saartel teenuse pakkumise vastu on seni puudunud. Hiiumaa vallas 2024. a korraldatud

jäätmeveo hankel osales vaid üks vedaja, seega konkurentsi ei esinenud.

Ülejäänud omavalitsuste osas ei plaanita muudatusega piirangut konkurentsile, kuna

omavalitsus peab igal juhul tegema sisetehingule eelnevalt mõistlike ja põhjendatud

tingimustega hanke, kus kõigil jäätmevedajatel on võimalik osaleda. Samuti ei ole enamikel

omavalitsustel täna võimekust sisetehingu rakendamiseks, kuna selleks puudub sobiv

jäätmeveok ja veoteenuse osutamiseks vajalik tarkvara.

Kesine konkurents jäätmeveoturul on seni pigem pidurdanud veoteenuse innovatsiooni. Näiteks

ei olnud Pärnu linnal võimalik üle minna Eestis varem rakendamata kaalupõhisele veole, kuna

hanke võitnud jäätmevedaja ei suutnud hankelepingus kokku lepitud tingimustel kaalupõhise

veoga alustada ning leping lõpetati ennetähtaegselt.

Sisetehingu piirangu leevendamine korraldatud jäätmeveo teenuse hangetel hakkab mõju

avaldama järk-järgult sedamööda, kuidas omavalitsuste kehtivad korraldatud jäätmeveo

hankelepingud lõpevad.

Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus

Sisetehingu keelu leevendamisel on mõningane mõju jäätmetele ja ringmajandusele.

Sisetehingu lubamine saartel ning tingimuslikult teistes omavalitsustes laiendab kvaliteetse ja

järjepideva jäätmeveoteenuse korraldamist. Kvaliteetne, mugav ja tulemuslik teenus motiveerib

inimesi enam teenust kasutama, sh jäätmeid liigiti koguma. Seeläbi on võimalik rohkem

jäätmeid ringlusse suunata ning vähendada jäätmete ebaseaduslikku käitlemist.

12

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

Kehtiva jäätmeseaduse § 1 lõike 5 alusel on sisetehing korraldatud jäätmeveo puhul keelatud.

Selline piirang oluliselt kitsendab omavalitsuse võimalusi täita talle pandud korraldatud

jäätmeveo korraldamise ülesannet. Olukorras, kus jäätmeveoteenuse turul on toimunud

koondumine (vt majandusliku mõju kirjeldus) ning sageli osaleb jäätmeveo hankel vaid üks

pakkuja, ei saa omavalitsus talle pandud ülesannet parimal viisil täita. Kesise konkurentsi

tingimustes on teenuse kvaliteet kohati mitterahuldav. Nii kohalike omavalitsuste kui

Kliimaministeeriumi poole pöörduvad teenusega rahulolematud jäätmevaldajad. Sageli on

mureks klienditeeninduse kvaliteet, aga ka tellitud konteinerite kohaletoomise viibimine,

jäätmete vedamata jätmine jms. Omavalitsused on toonud välja, et mõnel juhul on nad leidnud

ennast olukorras, kus jäätmevedaja teenusega ei olda rahul ning jäätmevedaja teenus ei vasta

hankelepingule. Kuna aga lepingupartner oligi ainus pakkuja ning muud võimalused teenuse

osutamiseks puuduvad, ei lahendaks omavalitsuse jaoks probleemi ka kehtiva hankelepingu

ennetähtaegne lõpetamine.

Korraldatud jäätmeveol sisetehingu lubamine saarelistes omavalitsustes puudutab eelkõige

kolme omavalitsust (Saaremaa vald, Hiiumaa vald, Muhu vald). Teistes saarelistes

omavalitsustes (Kihnu vald, Ruhnu vald ja Vormsi vald) pole korraldatud jäätmeveo

korraldamine kohustuslik. Saarte omavalitsustel on piiratud võimalus riskide maandamiseks

koostöö kaudu. Muudatuse mõju saarte omavalitsustele on positiivne, kuna tekib võimalus

terviklikult ja pikaajaliselt jäätmeveoteenust ette planeerida, vajalikke muudatusi paindlikumalt

rakendada ning väheneb sõltuvus eraettevõtetest ja konkurentsiolukorrast jäätmeveo turul.

Ülejäänud 70 omavalitsuses on eelnõu kohaselt sisetehing võimalik vaid pärast hanke

nurjumist. See võib kaasa tuua suurema osa hangete vaidlustamise, kui vedajad või käitlejad ei

pea hanke tingimusi mõistlikuks. Selleks, et hangete vaidlustamist ennetada, korraldab

Kliimaministeerium koostöös Keskkonnaametiga KOVidele hankejuhendi koostamise, milles

tuuakse ära soovituslikud hanketingimused.

Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on korraldatud jäätmeveo teenuse üldise kvaliteedi

parandamine ning omavalitsusele rohkem kui ühe võimaluse andmine talle pandud ülesande

täitmiseks. Samuti on vaja võimaldada jäätmeveoteenuses innovatsiooni, mida nii

omavalitsused kui inimesed ootavad. Kesise konkurentsi tingimustes puudub vedajatel huvi

veoteenust mitmekesistada ja hankija soovidega kohaneda. Nii näiteks pidi Pärnu linn

ennetähtaegselt lõpetama 2022. aastal sõlmitud hankelepingu. Lepingu kohaselt pidi vedaja

2025. aastal üle minema Eestis seni rakendamata kaalupõhisele veoteenusele. Juba hanke

väljakuulutamise järgselt pöördus potentsiaalne pakkuja vaidlustuskomisjoni poole11 seoses

kaalupõhisele veole ülemineku tingimustega.

Hankijal on õigus ja kohustus seada hankele mõistlikud ja põhjendatud tingimused vastavalt

hankija vajadustele, sealjuures nõuded jäätmeveokitele. Omavalitsus ei või aga hanke tingimusi

seada selliselt, et hanke lõpetamine RHS-i § 73 lõigete 2-5 alusel oleks hankijale etteaimatav.

Sellise kahtluse tekkimisel peab hankija arvestama, et pakkujad võivad pöörduda

vaidlustuskomisjoni ja kohtu poole ning sellega võivad kaasneda hankijale kulud ja hanke

läbiviimisele kuluv aeg võib oluliselt pikeneda. Asjaolu, et viimasel kolmel aastal on

11 Pärnu linna korraldatud jäätmeveo hanke vaidlustuse asjaoludega saab tutvuda riigihangete registris:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4683280/disputes/208800/presenter

13

vaidlustatud 14% korraldatud jäätmeveo hangetest, viitab selle, et vastav kontrollimehhanism

valdkonnas toimib.

Sisetehingu rakendamisel on omavalitsuse töökoormus madalam, kuna hankeleping sõlmitakse

hankemenetlust läbi viimata. Sealjuures peab sisetehingu alusel teenust pakkuv ettevõte

arvestama riigihangete seaduses sätestatuga, mille kohaselt üle 80% tegevusest peab

moodustama teda kontrollivale omavalitsusele pakutav teenus.

Mõjuvaldkond: regionaalareng

Eelnõukohane muudatus mõjutab eelkõige Lääne-Eesti saarte omavalitsusi. Kuigi ka teistes

omavalitsustes võib esineda praegu probleeme kvaliteetse veoteenuse osutamisega, on mandri-

Eestis võimalik omavalitsustel veopiirkondasid liita ning kasutada seda eelist jäätmeveo

kvaliteedi parandamiseks. Võib eeldada, et vedajatel on suurem huvi pakkuda teenust

suuremates veopiirkondades.

3.3 Kavandatud muudatus: kohalikele omavalitsustele olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

seadmine

Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted:

jäätmeseaduse § 12 lg 5, § 31 lg 11, § 42 lg 3 p 3 ja p 6, § 661 lõiked 1, 7 ja 8, § 70 lg 2, § 1197

lg 2, § 1198 ja § 1363.

Sihtarvu seadmist käsitlevate sätete puhul ei tuvastatud sotsiaalset mõju ega mõju hariduse,

kultuuri- ja spordivaldkonnale ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja

välissuhetele, siseturvalisusele. Omavalitsustele sihtarvu seadmine avaldab positiivset mõju

Eesti ringlussevõtutööstusele, ringmajandusele ja regionaalarengule. Kohalike omavalitsustele

võib sihtarv kaasa tuua täiendavat töökoormust ja kulutusi.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted

Omavalitsustele seatava olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu kaudu suureneb oluliselt liigiti

kogutud olmejäätmete kogus – järgneva 10 aasta jooksul on sihiks liigiti kogutud jäätmete

kogus kahekordistada. Jäätmekäitlussektorile tähendab see umbes 160 000 tonni liigiti kogutud

olmejäätmete järkjärgulist lisandumist käitlusturule, mille käitlemisteenust hakkavad

omavalitsused ja pakendite taaskasutusorganisatsioonid ettevõtetelt hankima. Käitlusse

suunatakse täiendavalt liigiti kogutuna vähemalt 60 000 tonni biojäätmeid, 40 000 tonni paberit

ja kartongi ning 40 000 tonni klaas-, plast- ja metallpakendit. Täiendava käitlusvõimekuse

vajadus motiveerib ettevõtjaid käitlusrajatistesse investeerima.

Omavalituste liigiti kogumise sihtarv, ladestustasu kolmekordistamine ja põletustasu

kehtestamine koosmõjus toovad kaasa segaolmejäätmete koguse järkjärgulise vähenemise kuni

25 protsendini 2035. aastal ning need suunatakse eeldatavasti ladestamise asemel põletusse.

Segaolmejäätmete kogutekke vähenemine mõjutab kõige enam segaolmejäätmete ladestajaid

(5 prügilat), ladestatavate olmejäätmete kogus väheneb prognoosi kohaselt umbes 60 000 tonni

võrra ehk nullilähedaseks. Tänastel tavajäätmete prügilatel tekib motivatsioon laiendada

pakutavate teenuste paketti (jäätmete eeltöötlus, ringlussevõtt jms).

Iru jäätmepõletustehases põletatavate Eestist pärit olmejäätmete maht väheneb 10 aasta jooksul

prognoosi kohaselt umbes 70 000 tonni võrra. Eesti ainsa olmejäätmete põletustehase

planeeritud kasutusiga täitub 2030. aastal, mistõttu vajab tehas igal juhul tegevuse jätkamiseks

14

lähiaastatel tehnilisi uuendusi. Selle käigus saab ettevõte arvestada eeldatava segaolmejäätmete

koguse vähenemise ja ka koostise muutumisega. Lisaks segaolmejäätmetele põletatakse tehases

ka sortimisjääki ja prügikütust, mõningate kohanduste tegemisel on võimalik soojusenergia

tootmiseks sisendina kasutada ka biomassi. Ettevõte saab kaaluda ka põletatavate jäätmete

importimist näiteks Lätist, kus taolised jäätmepõletustehased puuduvad.

Jäätmekäitlusettevõtted saavad konkreetsete jäätmevoogude suurenemisel spetsialiseeruda

kindlate jäätmeliikide käitlemisele. Muudatus tervikuna aitab kaasa ringlussevõtutööstuse

edenemisele Eestis. Suuremad jäätmevood parandavad konkurentsiolukorda nii riigisiseselt kui

rahvusvaheliselt. Eelduslikult tekib turule rohkem jäätmekäitlejaid ja sekundaarse toorme

väärindajaid. Suurenev konkurents annab tõuke innovaatiliste käitlus- ja ringluslahenduste

kasutuselevõtuks.

Mõju sihtrühm: inimene

Omavalitsustele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv mõjutab otseselt inimesi kodudes,

asutustes, ettevõtetes ja avalikus ruumis, kes oma tekkivaid jäätmeid peavad liigiti koguma.

Omavalitsustel tekib suurem motivatsioon mugavate võimaluste loomiseks liigiti kogutud

jäätmete üleandmiseks. Olulisim tööriist selleks on korraldatud jäätmevedu, mille raames liigiti

kogutud jäätmed veetakse ära otse tekkekohast. Eelnõus on toodud ka jäätmeteenuste

hinnastamise tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud jäätmete üleandmine peab olema vähemalt

kolm korda madalama hinnaga liigiti kogumata jäätmete üleandmisest. Majanduslik mõju

inimesele sõltub otseselt selles, kui hoolsalt majapidamises, ettevõttes, asutuses või

korteriühistus jäätmeid liigiti kogutakse. Kui seda tehakse mõistliku hoolsusega, on võimalik

ise oma jäätmekulusid madalal hoida (hinnanguliselt 3-5 eurot leibkonna kohta kuus). Kui

jäätmeid liigiti ei koguta, on jäätmekulud eeldatavasti kolm korda kõrgemad.

Jäätmete liigiti kogumiseks võib olla vajalik täiendavate kogumisvahendite kasutuselevõtmine

(konteinerid, süvamahutid, kogumiskotid) või rentimine. Uus mahuti võib olla eramaja jaoks

arvestatav kulu, nagu ka süvamahutid korteriühistu jaoks. Selle kulu leevendamiseks on

Kliimaministeeriumi poolt kavandatud kohalikele omavalitsustele jäätmete liigiti kogumise

taristu toetusmeede4.

Arvestades, et kohalikel omavalitsustel on sõlmitud kolmeks kuni viieks aastaks korraldatud

jäätmeveo hankelepingud ja mitmeid eelnõus kavandatud muudatusi (nt pakendite tekkekohalt

kogumine) saab rakendada alles uue hankelepingu sõlmimisest, avaldub ka nende mõju

elanikele valdavalt alles siis. Eeldatavasti suuremat osa elanikkonnast mõjutavad muudatused

seega 2026.-2027. aastast alates (vt tabel 1).

Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus

Kavandatud muudatusel on otsene mõju ringmajandusele. Jäätmete liigiti kogumine on

eelduseks, et jäätmeid saaks kuluefektiivselt ringlusse võtta. Mida kõrgem on jäätmete liigiti

kogumise tase, seda suurem on võimalus, et jäätmetes sisalduv materjal võetakse uuesti

toormena kasutusse. Sekundaarse toorme olemasolu võimaldab valmistada ringseid tooteid

ning täita sekundaarse toorme sisalduse nõudeid toodetes (nt pakendite puhul).

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine kohalikele omavalitsustele tagab piisava

koguse liigiti kogutud jäätmeid, mida ringlussevõtuvõimekuse olemasolul saab Eestis ringlusse

võtta või mis suunatakse ringlussevõtuks teistesse riikidesse. Suurem ringlussevõtt on vajalik

15

jäätmete raamdirektiivist tuleneva olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks ja

pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks riigi tasemel. Seega aitab sihtarvu

seadmine otseselt kaasa suuremale ringlussevõtule ning sihtarvu täitmata jätmise riski

vähenemisele.

Olmejäätmete liigiti kogumise taset omavalitsustes hakkab muudatuste kohaselt fikseerima

Keskkonnaagentuur. Vastavad andmed laekuvad agentuurile digitaalsete jäätmeveo

saatekirjade kaudu ning andmete analüüs toimub automaatselt. Seega ei kaasne

Keskkonnaagentuurile omavalitsuste sihtarvuga seoses olulist lisakoormust.

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamine on ka seni olnud kohalike omavalitsuste ülesanne,

seega ei ole tegemist uue kohustusega. Uudne on aga konkreetse tulemuse seadmine, mille

saavutamine muutub omavalitsustele kohustuslikuks. Keskmiselt kogutakse Eestis liigiti umbes

38% olmejäätmetest. Sihtarvu 67% saavutamiseks 2027. aastal on seega vaja liigiti kogumist

pea kahekordistada enamikes omavalitsustes. Omavalitsusel tekib vajadus senisest rohkem

tähelepanu pöörata jäätmehooldusele. Sealhulgas on vajalik uuendada jäätmekava ja

tõenäoliselt ka jäätmehoolduseeskirja. Sihtarvu saavutamine eeldab põhjalikku KOV

jäätmehoolduse läbimõtlemist – kus ja millised olmejäätmed tekivad, kuidas korraldada nende

tulemuslik liigiti kogumine, millised kulud sellega kaasnevad, kas jäätmehoolduse püsikulu

kehtestamine on vajalik, kuidas suurendada elanike teadlikkust liigiti kogumisest ning kuidas

korraldada järelevalvet. Sihtarvu saavutamiseks vajalikke ülesandeid võib lahendada koostöös

teiste omavalitsustega. Koostöövormi rakendamisel võib üksiku omavalitsuse töökoormus

senisega võrreldes isegi väheneda. Kui koostöö tegemist ei peeta otstarbekaks, võib

omavalitsusel olla vajalik eraldi spetsialisti töökoha loomine. Jäätmevaldkonnaga tegeleva

spetsialisti kõrval on tõenäoliselt vajalik ka järelevalvega tegeleva spetsialisti olemasolu

omavalitsuses. 2024. aasta avalike palgaandmete12 kohaselt oli omavalitsuse järelevalve

spetsialisti ja keskkonnaspetsialisti põhipalk u 2000 eurot kuus. Tööandja kulu ühe spetsialisti

kohta on sellest lähtuvalt umbes 32 000 eurot aastas.

Sihtarvu saavutamiseks on üks mõjukamaid tööriistu korraldatud jäätmevedu. Tänaseks

kogutakse korraldatud jäätmeveo raames kohustuslikus korras juba segaolmejäätmeid ja

biojäätmeid (kui ei toimu kohapeal kompostimist). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine

suurendab oluliselt olmejäätmete liigiti kogumist, kuna sel juhul on pakendijäätmete liigiti

kogumine inimese jaoks mugavam. Omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo

hankelepingutega ja nende ennetähtaegne lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel. Tabel 1

on toodud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingute lõppemise aeg. Arvestades seaduse

jõustumiseni kuluva ajaga ja seni sõlmitavate hankelepingutega, toimub hangetes suurem

muutus ilmselt alates 2026. aastast.

Tabel 1 Kehtivate ja väljakuulutatud korraldatud jäätmeveo hangete lepinguperioodi

lõppemise aasta 93 veopiirkonnas Kliimaministeeriumi analüüsi põhjal (2024.a oktoobri

seisuga). Ligikaudu pooltes hankelepingutes on ette nähtud lepingu tähtaja pikendamise

võimalus 1 kuni 2 aasta võrra.

Korraldatud jäätmeveo hankelepingu

lõppemise aasta

Veopiirkondade arv

2024 1

12 Ametnike palgaandmed Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed

16

2025 22

2026 30

2027 19

2028 10

2029 9

2030 2

Ekspertide hinnangul annavad tihtipeale ka ettevõtted oma tootmisjäätmeid üle korraldatud

jäätmeveo raames segaolmejäätmetena. See suurendab segaolmejäätmete koguteket, mistõttu

omavalitsus peab selle võrra rohkem pingutama, et liigiti kogumise sihtarv saavutada. Seetõttu

on otstarbekas omavalitsustel kontrollida, et tema territooriumil asuvad tootmisettevõtted

annaksid tootmisjäätmed nõuetekohaselt üle viies need ise jäätmekäitluskohta või tellides

tootmisjäätmetele eraldi veoteenuse.

Sihtarvu saavutamine võib kujuneda keerukamaks neis omavalitsustes kus jäätmehoolduse

teenuse tase on keskmisest allpool (vt Joonis 1). 2023. aastal oli kuues omavalitsuses

jäätmehoolduse tase väga hea (tase 7-8), keskmine või üle keskmise (tase 4-6) 39-s

omavalitsuses, veidi alla keskmise 27-s omavalitsuses ning kõige madalam tase (1-2) tuvastati

seitsmes omavalitsuses. Võib eeldada, et kõige madalama teenustasemega omavalitsustes

esinevad süsteemsed puudujäägid jäätmehoolduse korraldamisel ning sihtarvu saavutamiseks

tuleb teha suurema mõjuga muudatusi. Neis 27-s omavalitsuses, kus teenuse tase jääb alla

keskmise, võib sihtarvu seadmine koos riigipoolse toe ja nõustamisega anda piisava tõuke

jäätmehoolduse edenemiseks. Ülejäänud omavalitsustes on sihtarvu saavutamine ilmselt

lihtsam.

Joonis 1. Minuomavalitsus.ee mõõdikuga hinnatud jäätmemajanduse teenuse tase Eestis

omavalitsuste lõikes 2023. aastal.

Sihtarvu saavutamise eesmärgil võivad omavalitsused pidada vajalikuks teha omavahel

koostööd, kuna ülesande täitmiseks on vajalik vastav pädevus ja korralduslikud tegevused.

Tõenäoliselt on sihtarvu koostööd tehes lihtsam saavutada (ühised spetsialistid, ühised hanked,

juhendmaterjalid, jäätmekavad, määrused jms), kuid koostöö tegemine pole eeldus sihtarvu

saavutamiseks.

17

2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt

15 eurot elaniku kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes 20,5 mln eurot

aastas. Sihtarvu saavutamine eeldab omavalitsustelt tõenäoliselt täiendavate kulutuste tegemist

jäätmete liigiti kogumise taristu rajamiseks (sh majapidamiste konteinerid, KOV jäätmejaamad,

avalikud kogumispunktid). Nende täiendavate kulude katteks nähakse eelnõus ette

jäätmehoolduskulude kandmise kohustuse seadmise võimalus, mis lähtub „saastaja maksab“

põhimõttest. 2025. - 2029. aastal on omavalitsustel võimalik taotleda eelpool nimetatud toetust

jäätmete liigiti kogumise taristu soetamiseks.

Sihtarvu saavutamise planeerimisel on omavalitsusele toeks nii Kliimaministeerium kui

Keskkonnaamet, kes valmistavad koostöös ette vajalikud juhendid, korraldavad infopäevi,

parimate praktikate jagamist jms. Keskkonnaagentuuri poolt koostatav KOV jäätmetaristu

mudel on üles ehitatud omavalitsuse tööriistana, mille abil planeerida sihtarvu saavutamist

konkreetses omavalitsuses. Mudel on arendamisel, kuid juba praegu kõigile omavalitsustele

kättesaadav.

Suuremaid muudatusi (regulatsiooni ja korralduse muutmine, täiendava taristu kasutusele

võtmine) on omavalitsustel vaja teha regulatsiooni jõustumisel, edaspidi tuleb jälgida ellu

viidud muudatuste tulemuslikkust ja hinnata ning läbi oma regulatsioonide ja korraldusliku

tegevuse tagada, et piisav jäätmete liigiti kogumise tase on saavutatav. Kui analüüs näitab, et

senine tegevus ei ole piisav, tuleb võimalikult kiiresti jäätmehoolduses muudatusi teha.

Mõjuvaldkond: regionaalareng

Kavandatud muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, kuna kõikidele KOVidele

kehtestatakse sama sihtarv. Sihtarvu saavutamine vajab aga omavalitsustelt erinevat pingutust,

kuna lähtepositsioon on erinev. Sellest annab aimu minuomavalitsus.ee mõõdik, mille kohaselt

mõnedes omavalitsustes on aastate lõikes jäätmehoolduse tase olnud madalam ning sihtarvu

saavutamiseks tuleb neil KOVidel eeldatavasti teha suuremaid muudatusi.

Sihtarvu seadmine püüdleb siiski jäätmehoolduse taseme ühtlustamise poole omavalitsuste

lõikes. Võib eeldada, et pärast üleminekuperioodi lõppu (eeldatavasti 2031. aastal) on

jäätmehoolduse teenuse tase KOVide lõikes kõrgem ja ühtlasem.

3.4 Kavandatud muudatus: paber- ja kartongjäätmete materjalipõhine kogumine

Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhist kogumist käsitlevad järgmised eelnõukohased

sätted: jäätmeseaduse § 31 lg 31, § 13618, pakendiseaduse § 15 lg 4.

Paberi- ja kartongijäätmete materjalipõhisele kogumisele üleminekuga seoses ei tuvastatud

sotsiaalset mõju ega mõju haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale,

riigikaitsele, välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule. Paberi- ja kartongijäätmete

kooskogumisel on positiivne mõju ringmajandusele.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: jäätmekäitlusettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid

Paberi ja kartongijääde on positiivse väärtusega, st analoogselt metallijäätmetele ostetakse

jäätmekäitlejate poolt kokku ka paberi ja kartongijäätmeid. Omavalitsustel on seni olnud

võimalik liigiti kogutud paberi ja kartongijäätmete väärtuse arvelt vähendada teiste

jäätmeliikide käitlusega seotud kulu, kuna korraldatud jäätmeveo hankega on antud kokku

kogutud jäätmed üle ühele jäätmekäitlejale (üldjuhul jäätmevedaja ise), kes on saanud otsustada

18

kokku kogutavate jäätmete edasise käitluse üle ning see on võimaldanud kulude

ristsubsideerimist (näiteks vähendada biojäätmete käitluskulu vanapaberi positiivse väärtuse

arvelt).

Kuna kokku kogutud paberi ja kartongi käitlust korraldavad edaspidi TKOd (3 tagatisrahata

pakendijäätmete TKO-d), siis saavad nemad ka vanapaberi kui materjaliga seotud tulu endale.

Sellega arvestatakse pakendtite tekkekohalt kogumise kulude jaotamisel TKOde ja

jäätmevaldajate vahel, mida on täpsemalt selgitatud punktis 4.1 .

TKOd on aastate jooksul teinud investeeringuid avalike paber- ja kartongpakendite konteinerite

soetamiseks. Eelnõu kohaselt liidetakse paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga.

Korraldatud jäätmeveo teostamiseks ei pruugi kõik täna kasutusel olevad avalikud paber- ja

kartongpakendi konteinerid sobilikud olla (nt „kellukese“ tüüpi konteinerid), kuna nende

tühjendamiseks ei sobi tavapärane jäätmeveok. Muudatus viiakse ellu järk-järgult uute

korraldatud jäätmeveo hankelepingu sõlmimisel, suurem muudatus toimub tõenäoliselt aastatel

2026-2027, kuid mõnel juhul alles 20230. aastal. Üleminekuaja jooksul on TKOdel võimalik

osa konteinereid välja rentida või ära müüa, ümber paigutada ja osa konteinereid ilmselt selle

perioodi jooksul amortiseerub.

Paberi- ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo raames vähendab märkimisväärselt

TKODe halduskoormust. Vastutus nende konteinerite õigeaegse tühjendamise ja konteinerite

risustamise ennetamise eest langeb omavalitsustele. TKOd ei pea enam suhtlema kodanike ja

omavalitsustega üksikute avalike mahutite probleemide asjus.

Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus

Paberi ja kartongi materjalipõhine kogumine avaldab positiivset mõju selle materjalivoo

suurenemisele ja ringlussevõtule. Paber ja kartong kogutakse kõikjal muudest jäätmetest eraldi

(nii korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamades kui avalikes kogumispunktides). Kuna paber ja

kartong on määrdumise ja niiskumise suhtes tundlik materjal, siis materjalipõhine kogumine

parandab selle jäätmevoo ringlussevõetavust.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

Seni on paberi ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumine olnud kohalike omavalitsuste

ülesanne. Vanapaberi kogumine on korraldatud jäätmeveo raames korraldatud 2024.a

septembri seisuga 73 omavalitsuses. Vanapaberi kogumine toimub korraldatud jäätmeveo

väliselt väikesaartel (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallad) ning Haljala ja Vinni valdades. Hiiumaa

vallas on vanapaberi kogumine liidetud jäätmeveoga alates uuest hankelepingust, mis hakkab

kehtima 2025. aastast.

Mõnel juhul on vanapaberi kogumine korraldatud ka KOVi poolt välja pandud avalike

vanapaberi konteineritega, mis ei ole mõeldud paber- ja kartongpakendi kogumiseks (nt

Saaremaa vald). Vanapaberi käitlemise korraldamine on samuti olnud omavalitsuse ülesanne ja

üldjuhul on käitlemise üle saanud otsustanud jäätmevedaja. Kuna vanapaber on positiivse

väärtusega (u 30 eur/tonn) on mõnel juhul kohalik omavalitsus vanapaberi kogumise arvelt

saanud vähendada teiste jäätmeliikide käitlemise kulu (nt Tallinn). Kavandatud muudatuse

kohaselt kogutakse vanapaber edaspidi koos paber- ja kartongpakendiga samasse mahutisse

ning kogu selle jäätmevoo käitlemise korraldab taaskasutusorganisatsioon. See ei tähenda

omavalitsuse jaoks vanapaberi kui materjali väärtusest ilmajäämist. Vanapaberi positiivset

19

väärtust on arvesse võetud pakendijäätmete tekkekohalt kogumisel jäätmevaldaja poolt

makstava hinna määramisel (0,25 senti tühjenduskord).

Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi vaja eraldi paber- ja kartongpakendi konteinerit ja

vanapaberi konteinerit, vaid piisab ühest konteinerist. See ei pruugi aga vähendada vajalike

konteinerite arvu, kuna tegemist on mahuka jäätmevooga ning eraldi paberi ja kartongi

konteineri on nõutav kõikjal korteriühistute juures.

Omavalitsused peavad muudatuse ellu viima alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest.

Seejärel kaob vajadus suhelda TKOdega avalike paberi- ja kartongimahutite ületäitumise, sisu

jm problemaatika üle, kuna selle korraldamine on edaspidi omavalitsuse enda ülesanne. See ei

tähenda üldjuhul täiendavat töökoormus omavalitsusele, kuna tühjendussagedus jms on

määratakse korraldatud jäätmeveo hankes.

3.5 Kavandatud muudatus: jäätmehoolduskulu kandmise kohustus ja teenuse hinnastamine

Jäätmehoolduskulude kandmise kohustust käsitlevad eelkõige eelnõukohase jäätmeseaduse

§ 42 lg 3 p 7 ja § 661. Teenuse hinnastamise tingimusi käsitleb eelnõukohane jäätmeseaduse

§ 66 lg 41. Lisaks sätestavad eelnõukohase jäätmeseaduse § 66 lõiked 12 – 14 arveldamise

tingimused korraldatud jäätmeveo korraldamisel.

Jäätmehoolduse rahastamise regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele,

kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele,

siseturvalisusele. Lahendus mõjub positiivselt jäätmeveo turu konkurentsile ja läbipaistvusele,

kuid sellega kaasneb täiendav töökoormus kohalikele omavalitsustele, mida on võimalik

vähendada jäätmehoolduskulu kogumise delegeerimisega. Lahendus võib mõjutada

jäätmevaldajate jäätmekulusid, kuid neid on üldjuhul inimesel endal võimalik vähendada

jäätmeid liigiti kogudes ja jäätmeteket vähendades. Muudatuse tulemusena suureneb jäätmete

liigiti kogumine, mis toetab ringmajandusele üleminekut.

Kavandatud muudatuse saab ellu viia alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu kehtima

hakkamisest omavalitsuses. Uued lepingus sõlmitakse järk-järgult ja eelduslikult valdavalt

aastatel 2026 kuni 2027.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: jäätmevaldaja

Kavandatud muudatuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada jäätmevaldajale

jäätmehoolduskulu kandmise kohustus. Jäätmevaldaja on jäätmeseaduse kohaselt

jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on

jäätmed. Korraldatud jäätmeveo mõistes loetakse jäätmevaldajaks ka korteriühistu, selle

puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

Eelnõu kohaselt peab teenuse hinnastama selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmisega

seotud kulu on vähemalt kolm korda madalam kui liigiti kogumata jäetud või valesti liigitatud

jäätmete üleandmise kulu. Eelnõu kohaselt peab jäätmehoolduskulu olema proportsionaalne

korraldatud jäätmeveo kuluga. Jäätmevaldajalt ei ole lubatud nõuda ka ebamõistlikult kõrget

jäätmehoolduskulu. Selleks on eelnõus sätestatud, et jäätmehoolduskulu suurus võib olla kuni

100% konkreetse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga seotud kulust. Seeläbi on

jäätmevaldajal endal hoolsa käitumise kaudu võimalik oluliselt vähendada nii korraldatud

jäätmeveo kulu (sõltub jäätmete kogusest ja liigiti kogumisest) kui ka jäätmehoolduskulu

(sõltub korraldatud jäätmeveo kulust).

20

Jäätmete liigiti kogumist on üldjuhul lihtsam tagada eramajades, kus jäätmeid annab üle üks

majapidamine. Korteriühistutes, asutustes ja ettevõtetes jaguneb vastutus paljude leibkondade

või töötajate vahel ja korrektse liigiti kogumise saavutamine on aeganõudvam protsess.

Jäätmevaldaja motiveerimiseks on seetõttu eelnõus ette nähtud, et jäätmehoolduse eest

esitataval arvel tuuakse eraldi välja ka liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete kuluread,

millelt vähemalt kolmekordne hinnavahe on selgesti hoomatav.

Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus jäätmehoolduskulu koguda ka korraldatud

jäätmeveost erandkorras teatud tähtajaks vabastatud jäätmevaldajatelt. Sel juhul on seatud

eelnõus ülemine piirhind, millest kõrgem igakuine arve olla ei saa: esimesel aastal kuni 3 eurot

kalendrikuus, järgnevatel aastatel võib see tõusta kuni 10% aastas. Ühele korraldatud

jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajale oleks sel juhul kulu kuni 36 eurot esimesel aastal, kuni

53 eurot viiendal aastal ja kuni 85 eurot kümnendal aastal.

Eelnõuga luuakse võimalus selleks, et inimesel oleks üks kontaktisik, kellega jäätmehoolduse

teemadel suhelda. Seni on neid kontaktisikuid üldjuhul kaks või kolm ja see tekitab inimestes

arusaamatust, kes millise teenuse eest vastutab. Näiteks võib olla vajadus suhelda probleemide

korral nii omavalitsuse keskkonnaspetsialisti, jäätmevedaja klienditeeninduse kui

taakasutusorganisatsiooniga, kes veab ära pakendijäätmeid. Tuleb ette ka inimeste suunamist

ühe juurest teise või kolmanda juurde.

Infosüsteemide arenedes oleks paljudele mugavam lahendus, kui probleemidest või

muudatustest saab teada anda ja neile vastata iseteeninduskeskkonna kaudu. Selline

infosüsteem võiks olla KOVi (koostööorganisatsiooni hallatav) ning nii jäätmevaldaja kui

jäätmevedaja oleks süsteemi kasutajad. Infosüsteem, mis on seotud jäätmevaldajate registriga,

võimaldaks selle kaudu korraldada ka arveldamist. Inimesi ei mõjuta sel juhul enam vedaja

vahetus (ei pea sõlmima vedajaga uusi lepinguid, muutma püsimakselepinguid pangas).

Mõju sihtrühm: korraldatud jäätmeveo teostaja

Eelnõu kohaselt korraldatakse alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid hiljemalt

31. detsembriks 2030 korraldatud jäätmevedu nii, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks

on kohaliku omavalitsuse üksus. Jäätmevaldajatega arveldamise kohustus on siis

omavalitsusüksusel. Muudatuse jõustumisel esitab jäätmevedaja igakuiselt ühe arve kohalikule

omavalitsusele, kes tasub vedajale tema teenuse eest. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaid

on 2024.a seisuga kokku viis.

Kõigi kehtiva korra alusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingute puhul on

arveldamise kohustus jäätmevedajal, kuna jäätmeseadus ei võimalda arveldamise teistsugust

korraldamist. Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveo teenustasu arve korraldatud

jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale lähtuvalt üleantavate jäätmete kogusest, liigist ja

sagedusest ning lisateenuste kasutamisest. Korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakiri

kujuneb korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena lähtuvalt hankija poolt seatud tingimustest ja

pakkuja pakutud hindadest. Pakkuja peab sealjuures arvestama, et tema ülesanne on tasuda ka

jäätmete edasisele käitlejale, seega hinnakiri sisaldab nii veoteenuse, arveldamise kui ka

käitluse kulusid. Jäätmevedajal on üldjuhul õigus tegelikke kulusid omavahel ristsubsideerida,

et tagada hankija nõuetele vastav hinnastamine ning olla pakkumisel edukas arvestades hankija

poolt hinnatavaid kriteeriume. Nii on kujunenud olukord, kus hankijal puudub sageli teadmine

teenuse tegelikust maksumusest ja lisateenuste mahust. Hinnakirjades püsivad hankes

hinnatavad teenused pigem madalad, kuid mittehinnatavate teenuste maksumus võib olla

ebaproportsionaalselt kõrge. Kavandatud muudatus loob avalikkusele suurema selguse

21

korraldatud jäätmeveo kulude kujunemise osas. Jäätmevedajal kaob võimalus ristsubsideerida

veo, käitluse ja lisateenuste kulusid. Seni on jäätmevedaja pidanud pakkumise tegemisel

prognoosima ka inimeste sortimisharjumuste muutumist, kuna üldjuhul on omavalitsused

hankes seadnud tingimuse, et segaolmejäätmete teenustasu oleks kordades kõrgem kui liigiti

kogumise teenustasu vaatamata sellele, et transpordikulu ei sõltu niivõrd palju jäätmeliigist, kui

veo vahemaast ja veosagedusest. Näiteks on sageli liigiti kogutud jäätmete teenustasu

nullilähedane. Vedajal on sel juhul tasuv tühjendada segaolmejäätmete mahuteid, mitte aga

liigiti kogutud jäätmete mahuteid. Eraettevõtjast jäätmevedaja eesmärk on kasumi teenimine,

seega on kehtivates tingimustes vedajal vajadus pakkuda kõrgemat hinda hinnastatud

teenustele, et katta sellega ka nullilähedase hinnaga teenuste osutamine. Kui pakkujal on

võimalik sealjuures ristsubsideerida kulusid hankeväliselt, on ta pakkumise tegemisel

eelisseisus.

Korraldatud jäätmeveo hanget korraldades ei ole täna omavalitsusel täit ülevaadet teenuse

mahust (lisateenustest) ning pakkumise tegemisel on eelis viimasel teenusepakkujal. Kui

arveldamine toimub omavalitsuse kaudu, on omavalitsusel kogu andmestik teenuse kohta. Tänu

sellele on võimalik hankes esitada kõigile pakkujatele kvaliteetsed andmed teenuse tegeliku

mahu kohta ning kõigil konkureerivatel ettevõtetel võimalik võrdsetel alustel pakkumist teha.

Kavandatud muudatuse tulemusena saab jäätmevedaja pakkumise tegemisel lähtuda

adekvaatselt tegelikust veokulust ning saab teenuse eest tasu transporditeenuse alusel

(kilometraaži, tühjenduskordade arvu järgi) või lisateenuse pakkumise kordade järgi.

Jäätmevedajalt eeldab senine korraldus arveldamise võimekuse olemasolu (vastav tarkvara,

töötajad, tööaeg). Kuna arveldamise kohustus on mahukas lisaülesanne põhitegevuse (jäätmete

veo) kõrval, võib oletada, et see on üks takistusi korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra

paranemisel. Uutel jäätmeveoteenuse pakkumisest huvitatud ettevõtetel peaks lisaks

jäätmeveokile ja logistikavõimekusele olema ka kliendisuhete juhtimise ja haldamise süsteemi

(CRM) ning arveldamise võimekus. Arveldamise kohutuse panemine omavalitsusele elavdab

seega jäätmeveoteenuse turgu ning võimaldab olemasolevatel jäätmevedajatel keskenduda

rohkem jäätmete veole, mis on teenuse põhisisu.

Arveldamise muutmisega väheneb jäätmevedaja risk teenuse osutamisel, kuna ta ei pea ise

enam tegelema võlgnike probleemiga (hinnanguliselt 5% jäätmevaldajatest). Vedajale maksab

teenuse eest omavalitsus.

Omavalitsus võib siiski koos korraldatud jäätmeveo teenusega hankida ka arveldamise ja

klienditeeninduse teenuse. Sel juhul on hankelepingu sõlminud jäätmevedajal jätkuvalt

kohustus korraldatud jäätmeveo teenuse eest jäätmevaldajatele arveid esitada ja saada ise

omavalitsuselt ka selle teenuse eest tasu. Ka sel juhul tasub jäätmevaldaja arvel toodud summa

kohalikule omavalitsusele.

Mõjuvaldkond: jäätmed ja ringmajandus

Kavandatud muudatusel on positiivne mõju ringmajandusele, kuna jäätmehoolduskulude

hinnastamise kaudu motiveeritakse inimesi jäätmeid liigiti kogumist. Jäätmete liigiti kogumisel

on jäätmehoolduskulu madalam ja vastupidi. Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti

jäätmete liigiti kogumine ja ka liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtt.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

22

2023. ja 2024.a läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et omavalitsused kulutavad keskmiselt

35 eurot leibkonna (2,35 inimest) kohta aastas jäätmehoolduse korraldamiseks, kokku umbes

20,5 mln eurot aastas. Omavalitsused on seni mitmel pool välja toonud, et neil puudub

rahastusallikas jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks. Ka Keskkonnainvesteeringute

Keskuse kaudu toetuse jagamiseks on riigil olnud väga piiratud võimalused. Kuna

eelnõukohase seadusega sätestatakse omavalitsustele täiendavad kohustused, luuakse samas ka

nende kohustuste täitmiseks rahastusallikas, milleks on KOV jäätmehoolduskulude kandmise

kohustuse rakendamise õigus. KOV jäätmehoolduskuludega on võimalik kanda lisanduvad

KOV jäätmehoolduse arenduskulud ja vajalikud investeeringud. Lahendus toetab KOVide

finantsautonoomiat. Omavalitsusele jäetakse otsustusõigus, kas jäätmehoolduskulu rakendada

või mitte.

Näite aluseks võetud omavalitsuste puhul on jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks vajalik

teha täiendavad kulutusi keskmiselt 6 euro eest leibkonna kohta aastas ja investeeringuid

taristusse (jäätmejaamad, ringlusmajad jms) keskmiselt 9 euro eest leibkonna kohta aastas.

Investeeringute kulust on maha arvestatud aastatel 2025 kuni 2029 KOVidele suunatud

olmejäätmete liigiti kogumise taristu toetus kogusummas 34,7 mln eurot. Samuti on

investeeringute puhul arvestatud, et kulu jaotatakse mitme aasta peale (näidisarvutustes 3 aasta

peale). Näidisarvutuste põhjal saab järeldada, et omavalitsustel on summaarselt vaja täiendavalt

5,2 mln eurot aastas jäätmehoolduse taristu investeeringuteks ning 3,5 mln eurot aastas

jäätmehoolduse arendamise ja püsikulude katteks. Jäätmevaldajatele reaalselt kehtestatava

püsikulu suurus sõltub sellest, millised arendused ja investeeringud on omavalitsuses juba

varem tehtud, milliseid täiendavaid kulutusi omavalitsus peab vajalikuks ning mis osas need

kulud otsustatakse kanda püsikulu arvelt.

Kavandatud muudatuse kohaselt kehtestab omavalitsuse volikogu jäätmehoolduse püsikulude

suuruse määramise korra, mis on omavalitsuse jaoks uus ülesanne. Vastav kord tuleb kehtestada

enne uue korraldatud jäätmeveo hanke korraldamist. Korra kehtestamine eeldab omavalitsuselt

eeltööd (jäätmekava protsessi) hindamaks, kuidas omavalitsus saavutab talle seatud

olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu. Jäätmekava koostamisel läbi viidud analüüsi

tulemusena peab selguma, kas sihtarvu saavutamiseks on vajalik jäätmehoolduskulude

kandmise kohustuse seadmine või mitte ning seejärel saab volikogu kehtestada

jäätmehoolduskulude suuruse määramise korra.

KOV määrab vastavas korras kulude kandmisega seotud tingimused, sh maksmisest

vabastamise või soodustuse saamise võimaluse ning kui suurt püsitasu kogutakse korraldatud

jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldajatelt. Eelnõus on selleks ette nähtud piir – kuni

3 eurot kalendrikuus ja see ei või tõusta rohkem kui 10% aastas. Eeldusel, et 10 000

jäätmevaldajaga omavalitsuses on vabastatud jäätmevaldajaid kuni 5 protsenti, oleks neilt

kogutava jäätmehoolduskulu kogusumma esimesel aastal kuni 18 000 eurot, viiendal aastal

kuni 26 340 eurot ja kümnendal aastal kuni 42 420 eurot.

Jäätmehoolduskulude hinnakirja kehtestab lähtuvalt volikogu määrusest valla- või

linnavalitsus. Eelnõukohase seadusega sätestatakse tingimus, mille kohaselt liigiti kogutud

jäätmete üleandmisega seotud kulu peab olema vähemalt kolm korda väiksem kui

segaolmejäätmete üleandmise kulu. Eelnõus seatakse ka alumine hinnapiir - jäätmevaldaja

kohustus kanda osa pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega kaasnevast veokulust (0,25 eurot

tühjenduskorra kohta). Seega peab segaolmejäätmete üleandmise kulu olema vähemalt

kolmekordne pakendijäätmete üleandmise kulu.

Kavandatud muudatuse kohaselt korraldatakse arveldamine alates uuest korraldatud jäätmeveo

hankest, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2030 nii, et korraldatud jäätmeveo ja ülejäänud

23

jäätmehoolduse teenuse eest tasutakse arve KOVile. Kehtiv jäätmeseadus KOVi poolt

korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist ei võimalda, seega ülesande täitmine toob KOVile

kaasa täiendava töökoormuse juhul, kui KOV ülesande täitmist edasi ei delegeeri.

Eelnõu kohaselt võib KOV tasu kogumise delegeerida KOKS §-is 62 nimetatud KOV

koostöövormi kaudu teisele isikule (nt omavalitsusliidule või ühendasutusele) või KOVi

asutatud ja otsese valitseva mõju all olevale juriidilisele isikule. Näiteks võib arveldamise

halduslepinguga delegeerida KOVi olemasolevale kaugkütte- või vee- ja kanalisatsiooniteenuse

pakkumisega tegelevale ettevõttele, kes juba vastava teenuse eest arveldamisega tegeleb.

Alternatiivselt võib arveldamise ülesande halduslepingu (korraldatud jäätmeveo hankelepingu)

alusel panna ka korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmevedajale. Sel juhul saab jäätmevedaja

olla arve koostaja ja esitaja, kuid arvel toodud summa tuleb arve tasujal kanda kohalikule

omavalitsusele. Omavalitsus omakorda kohustub korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel

tasuma nii jäätmeveo kui ka arveldamise teenuse eest jäätmevedajale.

Väljatöötamiskavatsusele järgnenud aruteludes on mitmed võimekamad KOVid väljendanud,

et jäätmehoolduskuludega arveldamine on neile jõukohane. Tallinna Strateegiakeskus on oma

varasemale kogemusele13 tuginedes hinnanud, et jäätmehoolduskulu ülesehitamise,

IT-lahenduse (hõlmab jäätmevaldajate registrit, klienditeenindust, arveldamist), paber- ja

digitaalsete arvete esitamise, võlgnikega tegelemise, kõnekeskuse, klienditeenindajate ja

administreerimise kogukulu võib ulatuda Tallinna puhul kuni 0,30 euroni elaniku kohta kuus.

Tallinna linna puhul oleks vajaminev klienditeenindajate arv 10 ringis.

Kui omavalitsus kehtestab jäätmehoolduse kulude kandmise kohustuse, tekib tal endal kohustus

koostada iga-aastaselt aruanne kulude kogumise ja kasutamise kohta ning avalikustada

jäätmehoolduskulude kogumise ja kasutamise andmed KOV veebilehel. Seeläbi muutuvad

need andmed KOVide lõikes võrreldavaks. Nii on võimalik võrrelda jäätmejaama ülalpidamise

kulusid KOVide lõikes, jäätmehooldusega seotud tööjõukulusid elaniku kohta jms, mis tagab

jäätmehoolduskulude kasutamisel läbipaistvuse. Tuleb siiski arvesse võtta, et omavalitsused on

erinevad ja erineb ka jäätmehoolduse praegune tase, seega on KOVidel vaja teha erinevaid

kulutusi sihtarvu saavutamiseks, mistõttu jäätmehoolduskulu suurus kujuneb tõenäoliselt

KOVide lõikes erinevaks.

KOV peab tagama jäätmehoolduse kulude lahususe teistest kuludest pidades raamatupidamises

eraldi arvestust jäätmehoolduse tulude, kulude ja vara üle. Jäätmehoolduse kulud, mida

jäätmevaldajatelt kogutakse, peavad olema põhjendatud, vastavuses teenuse olemuse ja

kvaliteediga ning kulutõhusad. KOV volikogu revisjonikomisjonil on õigus nende põhimõtete

järgimist kontrollida. Jäätmehoolduskulu on suuresti KOVi enda kogukonnas debateeritav

küsimus. Vajadusel on jäätmehoolduskulu võimalik vaidlustada õiguskantsleri juures. on

võimalik vaidlustada

Jäätmehoolduskulude hulka on eelnõu kohaselt lubatud arvestada kõik tegevused, mis on

vajalikud olmejäätmete sihtarvude saavutamiseks. Kui jäätmehoolduse paremaks

korraldamiseks on vajalik täiendavate töötajate (jäätmespetsialist, järelevalve spetsialist,

klienditeenindaja) kaasamine, uute IT-lahenduste jms rakendamine, on need kulud võimalik

katta jäätmevaldajatelt kogutava jäätmehoolduskulu kaudu.

13 Tallinna linn rakendas tänaseks kehtetuks tunnistatud jäätmeseaduse § 66 lg 11 sätet Tallinna Jäätmekeskuse

kaudu. Nimetatud säte võimaldas korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumist jäätmevedaja asemel kohaliku

omavalitsuse üksusel.

24

Jäätmehoolduse püsikulu rakendamise kohustus saab tekkida alles pärast uue korraldatud

jäätmeveo hankelepingu jõustumist. Arvestades eelnõukohase seaduse eeldatavat

jõustumisaega 2025 aastal ning Tabel 1 toodud andmeid kehtivate hankelepingute lõppemise

kohta, saab järeldada, et omavalitsused, kes soovivad jäätmehoolduse püsikulu kehtestada,

hakkavad seda valdavalt tegema 2026. ja 2027. aastal.

Mõju sihtrühm: riik ja riigieelarve

Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse rahastuse muutmine ja lähtumine senisest enam

„saastaja maksab“ põhimõttest võib vähendada koormust riigieelarvele. Praegu kantakse osa

jäätmehoolduse kulusid riigieelarve kaudu (KIK toetused näiteks ohtlike jäätmete

kogumisringide ja eterniidi kogumisringide läbiviimiseks). Samuti on jäätmehoolduse

rahastamise muudatuse eesmärk vähendada riski, et riik peaks tasuma olmejäätmete

ringlussevõtu sihtarvu täitmata jätmise korral nn prügitrahvi.

Mõjuvaldkond: regionaalareng

Jäätmehoolduskulude kehtestamine on eelnõu kohaselt omavalitsustele vabatahtlik.

Tõenäoliselt ei rakenda kõik omavalitsused kohe esimesel võimalusel jäätmehoolduskulu, vaid

ootavad ära teiste omavalitsuste esmased kogemused. See võib kaasa tuua mõningad

regionaalsed erinevused. Jäätmetasu võivad eelkõige rakendamata jätta vähemvõimekad

omavalitsused. Suuremates ja võimekamates omavalitsustes on sellise põhimõttelise

muudatuse läbiviimine eeldatavasti lihtsam. Omavalitsuste abistamiseks on kavas

jäätmehoolduskulude rakendamise juhendi koostamine ning infopäevade korraldamine.

3.6 Kavandatud muudatus: korraldatud jäätmekäitlus

Korraldatud jäätmekäitlust käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 1 lg 5,

§ 70 lõiked 11-14 ja lõige 2.

Korraldatud jäätmekäitluse regulatsioonil ei tuvastatud sotsiaalset mõju, mõju haridusele,

kultuurile ja spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele ja välissuhetele,

siseturvalisusele. Lahendus mõjutab positiivselt konkurentsi ja toob eeldatavasti kaasa

investeeringud uutesse ringlussevõturajatistesse.

Kavandatud muudatust peab omavalitsus rakendama alates uuest korraldatud jäätmeveo

hankest, mis arvestades kehtivaid hankelepinguid toimub valdavalt aastatel 2026 kuni 2027.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: jäätmevedaja ja jäätmekäitleja

Jäätmereformi üks olulisemaid muudatusi on nõue, et omavalitsusel tuleb kokku kogutud

jäätmete käitlusteenuse kohta sõlmida eraldi hankeleping. Selle muudatusega kaob ära

jäätmevedaja otsustusõigus jäätmete edasise käitluse üle, kuna jäätmevedaja peab jäätmed

transportima jäätmevaldaja juurest hankes määratud kindlasse käitluskohta.

Seni on jäätmevedaja saanud veoteenuse eest küsida teenustasu sõltuvalt jäätmeliigist. Kuna

mitmete liigiti kogutud jäätmete veo teenustasu ei kata tegelikku transpordikulu, on see kulu

arvestatud segaolmejäätmete ja lisateenuste teenustasu sisse. Selline hinnastamine pole

jätkusuutlik, kui järjest enam jäätmeid antakse üle liigiti kogutuna. Seega muudatuse

25

tulemusena väheneb jäätmevedaja majanduslik risk ning tekib võimalus saada ühesugust tasu

jäätmeveoteenuse eest sõltumata sellest, millist liiki jäätmeid veetakse.

Veo ja käitlusteenuse hangete eraldamine loob võimaluse veo ja käitluse turul konkurentsi

elavdamiseks. Jäätmete vedaja saab sel juhul keskenduda jäätmete transportimisele kliendi

juurest hankes ette antud käitluskohta. Väiksematel jäätmeveoteenuse pakkujatel on veelgi

parem võimalus turule siseneda siis, kui veoteenusest on eraldatud ka arveldamine,

klienditeenindus ja logistika, mis seni on toiminud turutõrkena. Omavalitsusele jääb õigus

otsustada, milliseid teenuseid ta korraldatud jäätmeveo hanke osana jäätmete vedajalt tellib.

Muudatus mõjub positiivselt ka jäätmete edasise käitluse konkurentsile, kuna jäätmete enda

valdusesse saamiseks ei pea käitleja enam tegelema veoteenuse, arveldamise, klienditeeninduse

ja logistikaga, vaid saab keskenduda parima võimaliku käitluslahenduse pakkumisele.

Jäätmekäitlusteenuse hankelepingud sõlmitakse eelnõu kohaselt kuni viieks aastaks. Lubatud

on ka näiteks üheaastaste lepingute sõlmimine, mis võimaldab omavalitsusel kaasa minna

käitlusturu muutustega (uued käitlusrajatised). Pikemate käitluslepingute sõlmimine pole

otstarbekas, kuna sel juhul on tõenäoline, et pakkujad hakkavad käitluskulu sisse arvestama

täiendavaid amortisatsiooniga seotud kulutusi.

Mõju valdkond: jäätmed ja ringmajandus

Kuna käitlusteenus hangitakse eelnõu kohaselt eraldi vähemalt biojäätmetele ja

segaolmejäätmetele, siis on sel teel võimalik parandada ja motiveerida biojäätmete

ringlussevõtu võimekuse tekkimist. Segaolmejäätmete puhul saab eelise odavam käitlusteenus,

millele ei rakendu ladestustasu. Alternatiivina põletusele on võimalik segaolmejäätmed suunata

sortimistehasesse, kus segaolmejäätmetest võetakse välja ringlussevõetav osa ning sortimisjääk

suunatakse edasi näiteks põletusse ning sellele rakendub madalama määraga põletustasu.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Mõju sihtrühm: kohalik omavalitsus

Enamik omavalitsusi on seni teinud ühetasandilisi korraldatud jäätmeveo ja käitluse hankeid,

st korraldatud jäätmeveo hankes on käsitletud ka jäätmete edasist käitlust ja eraldi käitlushanget

pole tehtud. Valdavalt on korraldatud jäätmeveo hankes jäetud jäätmete edasise käitluse koht

lõplikult määramata. Selle asemel on esitatud loetelu võimalikest käitluskohtadest, kuid vedajal

on lubatud viia jäätmeid ka mujale. Sageli on esitatud käitluskohale kindlad nõuded - jäätmete

tekkekohale lähedal asuv tehnoloogiliselt sobiv tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastav ning

vajalikku keskkonnaluba omav jäätmekäitluskoht. Osa omavalitsusi on käitluskoha määramise

asemel esitanud nõuded käitluse tulemuslikkusele (nt köögi- ja sööklajäätmetest vähemalt 70%

tuleb suunata materjalina ringlusse, segaolmejäätmete puhul tuleb rakenda parimat võimalikku

käitluslahendust). Nii on jäänud lõplik otsustusõigus jäätmete käitlemise üle jäätmevedajale.

Omavalitsustelt suusõnaliselt saadud info põhjal on keeruline kontrollida, kuidas jäätmevedaja

jäätmete käitluse tegelikult korraldas.

Eelnõukohase muudatusega kaasneb omavalitsustele vajadus sõlmida hankelepingud

biojäätmete, segaolmejäätmete ja ülejäänud jäätmete käitlemiseks. Lepingud võim sõlmida

kuni viieks aastaks korraga. See toob KOVi jaoks kaasa töökoormuse suurenemise, kuid

lisanduvat töökoormus on võimalik vältida täites ülesannet koostöös teiste omavalitsustega.

Märkimisväärseid kulusid KOVile käitlusteenuse hankimine kaasa ei too, kuna käitlusega

seotud kulud kannab jäätmevaldaja.

26

3.7 Kavandatud muudatus: saatekirjad

Saatekirju käsitlevad järgmised eelnõukohased sätted: jäätmeseaduse § 85 lg 1 ja lg 11, § 941

lg 8 p 1, § 9811 lg 2 p 4, § 9815 lg 2 p 2, § 116 lg 2, § 117 lg 1, § 117 lg 11, § 117 lg 2-5, § 1171,

§ 1172.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm:isikud, kes tegelevad jäätmete veoga majandus - või

kutsetegevusena (573 isikut)

Mõjutav muudatus: tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel saatekirjade kasutuselevõtt.

Autoveoseaduse § 29 lg 3 kohaselt peab tasulisel veoseveol, sh jäätmete veol, autojuhil olema

kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu

sõlmimist ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. 20.08.2020 jõustus Euroopa Liidu

elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab EL liikmesriike alates määruse

jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet.

Kohtumistelt Eesti kahe suurema jäätmekäitlejaga (Ragn-Sells AS ja AS Eesti

Keskkonnateenused) on selgunud, et mõlemad juba kasutavad oma sisemiste äriprotsesside

automatiseerimiseks digitaalseid veodokumente ja osaliselt nõuvad neid ka teenusepakkuja

käest tellitavatel vedudel. Seega võib eeldada, et suuremaid jäätmekäitlejaid mõjutavad

eelnõuga kavandatavad muudatused vähe.

Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtuga väheneb nende ettevõtete halduskoormus, kes seni

koostasid paberkandjal veodokumente. Samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste

äriprotsesside (arvelduste, jäätmete üle arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks

digitaliseerimise abil. See võimaldab ettevõtetel hoida kokku ressurssi, mis kuluks

veodokumentide alusel arvete käsitsi koostamiseks või iga-aastasele jäätmearuande

koostamisele ja infosüsteemi sisestamisele, kuna jäätmevedajate jaoks kaob iga-aastase

jäätmearuande esitamise kohustus.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma süsteemide muutmisele ja/või turul pakutavate

digitaalsete veodokumentide teenuspakkujate (nt Waybiller) süsteemidega ja/või riigi

süsteemiga liidestumiseks. Väiksematele jäätmete vedamisega tegelevatele ettevõtjatele on

eeldatav mõju väike. Väikese arvu paberil veodokumentide asendamine digitaalse

dokumendiga on teenuspakkujate süsteemis tasuta või väikese tasu eest. Samuti jääb võimalus

esitada andmeid ja/või veodokumente tasuta riigi poolt pakutava iseteeninduskeskkonna

vahendusel. Kõige suurem mõju on keskmise suurusega ettevõtetele, kes seni digitaalseid

veodokumente ei kasuta, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma. Ettevõtete finantsilise

koormuse vähendamiseks on Kliimaministeerium väljatöötamas jäätmete ringlussevõtu

võimekuse suurendamise toetuse meedet. Toetusmeetme raames planeeritakse toetada mh

jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning

jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Nimetatud toetusmeetme abil on

ettevõtetel võimalik vajalikud investeeringud ellu viia väiksemate kuludega.

Mõju sihtrühm: isikud, kes tegutsevad edasimüüjatena (156 isikut)

Mõjutav muudatus: jäätmearuande esitamise kohustus. Edasimüüjate hõlmamisega

jäätmearuandluse süsteemi kaasneb edasimüüjatele kohustus esitada sarnaselt teistele

jäätmekäitlejatele riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta. Kuigi edasimüüjatel ei ole

hetkel kohustust jäätmearuannet esitada, peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate

isikutena pidama JäätS-i § 116 lõike 2 kohaselt pidevat arvestust oma tegevusega seotud

27

jäätmete kohta ning olema tulenevalt JäätS-i § lõike 21 punktist 2 valmis Keskkonnaameti

nõudmisel esitama jäätmearuannet. Võib eeldada, et enamik edasimüüjaid peab juba hetkel

kuupõhist jäätmete arvestust, kuna see on seotud kuupõhiselt toimiva finantsarvestusega.

Samuti võib eeldada, et paljud edasimüüjad kasutavad turul levinud majandus- või

haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu masin-masin liidestusele. Ettevõtted, kellel puudub

võimekus riigi süsteemiga liidestuda, saavad edaspidi andmeid esitada iseteeninduskeskkonna

vahendusel. Antud kohustusega kaasneb teatav lisakoormus seoses andmete esitamisega, kuid

digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt võimaldab aruannete eeltäitmist

lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest, mistõttu ei ole eeldatavasti tegemist

olulise koormuse kasvuga. Andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamisega kaasnevate

kulude vähendamiseks on Kliimaministeerium väljatöötamas toetuse meedet. Toetusmeetme

raames planeeritakse toetada mh jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile

esitamisega seotud digilahendusi.

Mõju sihtrühm: isikud, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne (1332 isik ut)

Mõjutav muudatus: kuupõhine jäätmearuandlus uues jäätmeinfosüsteemis, automaatne

koondaruanne saatekirjade põhjal. Uue jäätmearuandluse süsteemi kasutuselevõtuga väheneb

ettevõtete halduskoormus aastapõhiste aruannete koostamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks

kuluva aja võrra. Ettevõtete halduskoormuse kasvu on ette näha juhul, kui jäätmekäitluskohas

(nt jäätmejaamas) võetakse jäätmeid vastu ilma neid kaalumata, igakuine aruanne ja sellega

seotud saatekirjad koostatakse hinnanguliste koguste põhjal ning hiljem, peale jäätmete tegeliku

kaalu selgumist (nt jäätmete lõppkäitlejale üle andmist), on vajalik hinnanguliste andmete

alusel koostatud aruande ja sellega seotud saatekirjade parandamine.

Uuele aruandlussüsteemile üleminekul paraneb ka andmete kvaliteet, kuna kaob dubleeriv

andmeesitus ja edaspidi esitatakse andmeid lühema perioodi kohta (kuupõhine aruandlus).

Kuupõhine aruandlus aitab vähendada suure hulga andmete sisestamisel vigade tekkimise

võimalust ning seeläbi vajadust hilisemaks ajamahukaks aruannete parandamiseks. Samuti

tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside (arvelduste, raamatupidamise, jäätmete üle

arvestuse pidamine jms) automatiseerimiseks digitaliseerimise abil ning võimalus soovi korral

ühildada finantsarvestus jäätmete üle arvestuse pidamisega.

Suurematel ettevõtetel kaasneb kulu oma majandustarkvara arendamisele ja riigi süsteemiga

liidestamisele. Kulu on väiksem ettevõtetel, kes kasutatavad turul laialt kasutatavat

majandustarkvara, sest riigi süsteemiga liidestamise kulu on neil jagatud erinevate tarkvara

kasutajate vahel. Väiksemad jäätmekäitlejad, kellel puudub võimekus riigi süsteemiga

liidestuda, saavad edaspidi jätkata andmete esitamist iseteeninduskeskkonna vahendusel.

Jäätmete osas andmete esitamine muutub neile senisega võrreldes küll sagedasemaks, kuid töö

maht pigem väheneb, kuna osa senisest aruandlusest (nt jäätmeveo aruanne) kaotatakse. Samuti

võimaldab digitaliseerimine ja andmepõhise aruandluse kasutuselevõtt aruannete eeltäitmist

lähtuvalt jäätmeveo saatekirjadelt tulenevatest andmetest.

Võib eeldada, et enamik jäätmekäitlejaid peab juba hetkel kuupõhist jäätmete arvestust, kuna

see on seotud kuupõhiselt toimiva finantsarvestusega. Samuti võib eeldada, et ka väiksemad

jäätmekäitlejad kasutavad turul levinud majandus- või haldustarkvara, mis tagab neile ligipääsu

masin-masin liidestusele.

Ettevõtete finantsilise koormuse vähendamiseks masin-masin liidestusele üleminekul on

Kliimaministeerium väljatöötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamise toetuse

meedet. Toetusmeetme raames planeeritakse toetada mh jäätmeandmete loomise, haldamise,

kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike

28

seadmete soetamist. Nimetatud toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik vajalikud

investeeringud ellu viia väiksemate kuludega.

Kõikidel ettevõtetel jääb võimalus esitada andmeid tasuta käsitsi riigi poolt pakutava

iseteeninduskeskkonna vahendusel, st ettevõtte tarkvara liidestamine riigi süsteemiga ei ole

kohustuslik. Digitaalsete jäätmeveo dokumentide kasutusele võtmine võimaldab vabastada

aruandluse kohustusest jäätmevedajad. Samuti võimaldab veodokumentide kasutuselevõtmine

loobuda jäätmete üleandmise-vastuvõtmise toimingu dubleerimisest jäätmearuannetes. Kui

hetkel tuleb jäätmete üleandmist-vastuvõtmist kajastada mõlema poole aruannetes, siis

digitaliseerimise terviklahendus võimaldab selliseid toiminguid kajastada vaid ühe korra, st ühe

andmekirjena.

Digitaliseerimise terviklahenduse tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada

riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne. Selle asemel esitatakse andmeid riigile jooksvalt

(jäätmevedude puhul reaalajalähedaselt ja jäätmekäitluskohtade korral kord kuus) ning

infosüsteem loob ise saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiselt esitatavate

jäätmearuannete alusel vajalikud koondaruanded.

Mõju sihtrühm: isikud, kes pakuvad jäätmevaldajate registri teenust või seda ise

peavad (79 omavalitsust, 2 teenusepakkujat)

Mõju sihtrühm peab ühekordselt üle vaatama jäätmevaldajate registri ja seotud registritega

ühised andmeobjektid ning võimalusel need sisuliselt ühtlustama (nt aadressikirjed viima

identsele ühiselt kokkulepitud kujule jms). Suurem kulu on seotud kohustusega arendada välja

standardiseeritud andmevahetuse liides ja andmete avalikustamise kohustuse kehtestamine.

Avalikustamise all peetakse silmas eelkõige agregeeritud ja andmekaitse nõuetele vastavaid

koond- ja üldandmeid.

Positiivse aspektina võib eeldada, et väheneb käsitööna andmepäringutele vastamine, kui teatud

andmed on edaspidi avalikult kättesaadavad. Väheneb käsitööna andme parandamine nii mõju

sihtrühmal, kui teistel jäätmevaldajate registriga andmeid vahetavatel või andmeid saavatel

osapooltel (nt jäätmevedajad). Kvaliteetsemad andmed võimaldavad korraldatud jäätmeveo

hangetel teha täpsemaid pakkumisi ja vältida sellega seotud vaidlusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju ettevõtjate tegevusele on keskmine, kuid kokkuvõttes

positiivne. Sihtrühma käitumises kaasnevad muudatused, kuid eeldatavasti ei kaasne

kohanemisraskusi. Muudatused ei suurenda halduskoormust, võimaldavad protsesse ja kulusid

optimeerida ning aitavad tõhusamalt täita õigusaktide nõudeid.

Mõju sihtrühm: avalikkus

Mõju avalikkusele on positiivne. Uuele jäätmearuandluse süsteemile üleminek võimaldab

saada ajakohaseid ja läbipaistvamaid andmeid, mis omakorda aitab suurendada usaldust

jäätmekäitluse süsteemi vastu ja aitab seeläbi tõsta inimeste motivatsiooni jäätmeid liigiti

koguda.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne, kuna muudatus aitab tagada

ajakohased ja usaldusväärsemad andmed otsuste tegemiseks, sh käitluskohtade planeerimiseks.

Uue aruandlussüsteemi kasutuselevõtuga võib Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri

töökoormus esialgu mõnevõrra suureneda (eelkõige uue süsteemi kasutamise esimesel aastal,

29

mil toimub paralleelselt eelneva aasta aruannete esitamine ja kontroll varasematel alustel), kuid

edaspidi töökoormus võrreldes praegusega pigem väheneb, kuna luuakse ärianalüütika

töövahendid, mis võimaldavad teha automaatkontrolle ja analüüse. Lisaks võimaldab andmete

digitaliseerimine tõhustada järelevalvet (luuakse järelevalvetöölaud). Andmeid kasutatakse

senisest oluliselt efektiivsemalt sisuliste probleemide lahendamiseks.

Olemasolevate IT-süsteemide muutmise ja keskkonnaotsuste infosüsteemi juurde uue

jäätmeinfosüsteemi loomisega kaasneb ühekordne investeeringu vajadus ning püsikulu loodava

süsteemi ülalpidamiseks ja edasiarendusteks. Samas võimaldab uue süsteemi loomine sulgeda

ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise

jäätmearuande esitamise mooduli, mis annab rahalise kokkuhoiu.

Mõjuvaldkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna digitaalsete saatekirjade kasutamine

võimaldab varakult tuvastada elu- ja looduskeskkonda mõjutavad probleemid (nt laoseisude

ületamine ja jäätmete kuhjumine, jäätmete selleks luba mitte omavale isikule üle andmine,

jäätmete nõuetele mittevastav käitlemine jne).

Mõju olulisus

Muudatustega kaasneb mõju, kuna nõuab sihtrühmadelt sihiteadlikku ümberkohanemist ja

mõju avaldub pidevalt. Keskmise suurusega ettevõtetele on mõju mõõdukas, kuid mõju

vähendamiseks on Kliimaministeerium välja töötamas jäätmete ringlussevõtu võimekuse

suurendamise meedet, mille raames on mh plaanis toetada jäätmeandmete loomise, haldamise,

kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike

seadmete soetamist. Samas võimaldavad muudatused pikemas perspektiivis vähendada

ettevõtete, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri haldus- ja töökoormust ning hoida kokku

kulusid. Samuti loovad muudatused paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks

ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris.

4. Pakendiseaduse muudatuste mõju

Pakendiseaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

4.1 Kavandatud muudatus: pakendijäätmete kogumine läbi korraldatud jäätmeveo ja

tekkekohal liigiti kogumise nõuete täpsustamine

Kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsioonide kohustused pakendi ja

pakendijäätmete kogumisel, taaskasutuse korraldamisel ning kulude jaotust käsitlevad

järgmised eelnõukohased sätted: §15, §151.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Pakendijäätmete kogumisel läbi KOV korraldatud jäätmeveo suureneb vastutus kohaliku

omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi vastutama oma

territooriumil olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise eest ning vajadusel tagama ka

vastavad pakendikonteinerid. Seni on avaliku kogumisvõrgustiku pakendikonteinerite

omanikud või rentnikud olnud taaskasutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti

Taaskasutusorganisatsioon: 2722 kogumispunkti; Eesti Tootjavastutusorganisatsioon OÜ: 2673

avalikku konteinerit; Eesti Pakendiringluse OÜ: 360 avalikku pakendikonteinerit), seega on

30

kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus juba taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutusel

olnud konteinerid endale soetada või rentida. Kuna muudatustega liigutakse avaliku

kogumisvõrgustiku pealt tekkekohal jäätmete kogumisele, siis oleks kohalike omavalitsuste

üksustel kokkulepete saavutamisel võimalus teatud osa taaskasutusorganisatsioonide poolt

kasutusel olevatest konteineritest elamute juurde paigutada. Kuna kohaliku omavalitsuse

üksusel on võimalik ka jäätmehoolduse kulude kandmise kohustust rakendada, siis on

konteineritega seotud kulud võimalik katta jäätmevaldajatelt kogutava tasu kaudu. Sealhulgas

on Kliimaministeeriumi poolt välja töötamisel toetusmeetmed, mis on otseselt mõeldud

kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmetega seotud infrastruktuuri toetamiseks.

Mõju sihtrühm: jäätmevaldajad

Kehtiva seaduse nõuete kohaselt on jäätmevaldajate jaoks pakendijäätmete konteinerid

kodudest eemal ning need on ebamugavad kasutada või ületäitunud. Pakendijäätmete (sh

muude jäätmete) liigiti kogumine on erinevates piirkondadest erinevalt lahendatud, seetõttu on

jäätmevaldajatel keeruline aru saada, kuidas jäätmeid nõuetekohaselt liigiti koguma peaks.

Seaduse muutmisega soovitakse ühtlustada pakendijäätmete liigiti kogumise nõudeid selliselt,

et võimalikult suurel osal jäätmevaldajatest oleks võimalik pakendijäätmeid kodude juures

liigiti koguda ning üle Eesti oleks nõuded sarnased. Hetkel on mõnes piirkonnas kasutusel nn

kollase koti teenus ning mõnes teises piirkonnas on pakendijäätmete tekkekohalt kogumine

korraldatud kohaliku omavalitsuse poolt ning suures osas üldse avaliku kogumisvõrgustiku

kaudu, mis tähendab, et pakendijäätmete kogumisega seotud kulud on väga erinevad. Seaduse

muudatusega kaasneb jäätmevaldajale kohustus tasuda iga pakendijäätmete konteineri

tühjenduskorra eest 0,25 eurot. Korteriühistu puhul on kohustus pakendijäätmeid koguda

vähemalt kahte mahutisse (paber- ja kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga ning

klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega). Näiteks, kui paber- ja

kartongpakendijäätmed koos vanapaberiga tühjendatakse kuus 1 korra ja klaaspakendijäätmeid

koos plast- ja metallpakendijäätmetega kuus 4 korda kokku, siis on ühele korteriühistule

tühjenduskordade arvuks ühes kuus 5 korda, mis teeb korteriühistule pakendijäätmete eest

tasutavaks kuluks 1,25 eurot kuus. Sama arvutusloogika rakendub ka eramajadele, kusjuures

tühjenduskordade arv võib olla harvem. Täpsed tingimused tühjenduskordade osas sätestab

kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveo hankes. Jäätmereformi eelnõu koostamisel

võeti jäätmevaldajate kulude määramisel arvutuste aluseks senised

taaskasutusorganisatsioonide teenustasude hinnad, nende klientide poolt turule lastud

pakendijäätmete kogused (sh selliste müügipakendite sisaldus olmejäätmete hulgas), Eesti

leibkondade uuringu andmed elamutüüpide osas ja kavandatavad muudatused pakendijäätmete

tekkekohal liigiti kogumisel. Põhimõtete kujundamisel on aluseks võetud ka jäätmete

raamdirektiivist tulenev nõue, mille kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon vähemalt 80%

pakendijäätmete veo, kogumise ja käitlemisega seotud kuludest kandma ise. Seega on leitud, et

kui jäätmevaldaja tasub pakendijäätmete konteineri tühjenduskorra eest 0,25 eurot, siis on

80/20 proportsioon täidetud.

Jäätmevaldajate kuluks on tekkekohal kogumisel konteinerite ostu või rendiga seotud kulud

(selle kulu võib kanda ka KOV, kes saab selle kulu kanda jäätmehoolduskuludesse) ning

pakendijäätmete konteineri tühjenduskordade kulu. Ca 70% elanikest elab kortermajades.

Esialgu võib korteriühistutel olla keeruline uue lisakohustuse täitmine, kuid Eesti

Korteriühistute Liidu toodud näidete põhjal (nt Saaremaal, Tartus) harjuvad ja kohanevad

inimesed paari aastaga, vastumeelsust väheneb ning liigiti kogumine paraneb. Korteriühistul

võib olla probleemiks, et pole maad konteinerite paigutamiseks, kuid sellisel juhul tuleb leida

KOV-iga vastavad kokkulepped. Kokkulepeteni jõudmist aitab saavutada KOV-dele käesoleva

seaduse muutmisega kavandatav kohustus liigiti kogumise sihtmäära osas. Liigiti kogumise

sihtmäära saavutamiseks on KOV-id motiveeritud korteriühistute juures liigiti kogumise

31

võimaluste loomiseks. Samuti probleemiks solidaarne vastutus, kui enamik kogub korrektselt,

aga mõnel on täiesti suva. Tublid maksavad kinni ka risustajate prügi. Elanikke aitab

motiveerida korteritele esitatav arve, millel on näha korteriühistu kogu jäätmearve ja teenused

osade kaupa (liigiti kogumine kolm korda odavam) (vt jäätmearve näidist seletuskirja tabelist

3).

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksus

Avalikud pakendikonteinerid põhjustavad ületäitumise tõttu prügistamist nende ümbruses,

mille eest tasub üldjuhul KOV oma eelarvest. Avalike konteinerite kaotamise või olulise

vähendamise korral ja asendamisega tekkekohalt kogumisega väheneb vajadus selliste kulude

tegemise järele oluliselt. Sageli on põhjustanud sellelaadne kulude katmine ka vaidluse TKO-

de ja KOVide vahel, mis omakorda on olnud KOVidele täiendav töökoormus. Tekkekohalt

kogumise laiendamisel väheneb ka see mõju oluliselt.

Seni laialdaselt kasutusel olnud avalike kogumiskonteinerite puhul on probleemiks muude

jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pakendijäätmete

ohutut ringlussevõttu. Kohalikud omavalitsused on probleemidena esile tõstnud asjaolu, et

avalike kogumiskohtade leidmine avalikku ruumi on väga keeruline, mistõttu on teatud

piirkondades olemasolevate nõuete täitmiseks vajalike kogumiskohtade leidmine

problemaatiline ja aeganõudev protsess.

Muudatustega võib kohaliku omavalitsuse üksusele tulla uusi kulusid seoses

pakendikonteinerite paigaldamisega, kuid need kulud on võimalik katta jäätmehoolduse kulude

kandmise kohustuse rakendamisega, samuti on võimalik jäätmevaldajatel endal konteinerid

välja osta või rentida nagu seda on tehtud teiste korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmeliikide puhul. Kohaliku omavalitsuse üksuse kulud on üldised jäätmehooldusega seotud

kulud, sh teavituse ja järelevalvega seotud kulud. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik

teha taaskasutusorganisatsioonidega koostööd võttes kasutusele seni avalikus konteinerpargis

kasutusel olnud konteinerid (rentimine või konteinerite ost). Riiklikul tasandil on

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu planeeritud avada taotlusvoorud, mille kohaselt on

võimalik kohalike omavalitsuste üksusel taotleda jäätmete liigiti kogumisega seotud taristu

toetust kokku ca 35 mln euro ulatuses.

Edaspidi on KOV-il parem kontroll pakendijäätmete kogumise üle, sh saab KOV muuta

veotingimusi (sageduse optimeerimine) ja seeläbi koguda kokku liigiti suurema koguse

pakendijäätmeid. Juba praegu on segapakendijäätmete vedu KOV-i korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud 57 omavalitsuses ja neist 10-s on pakendi tekkekohalt kogumine tehtud

kohustuslikuks.

Mõju taaskasutusorganisatsioonidele (sh pakendiettevõtjatele)

Seni on avalike kogumiskonteinerite paigaldamise ja pakendijäätmete kokku kogumise eest

vastutavaks olnud kolm taaskasutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon,

Toojavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus OÜ. Seni on

taaskasutusorganisatsioonid seaduses sätestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud küll

saavutanud, aga seda veo- ja rühmapakendite arvelt. Olemasolev olukord tähendab teisisõnu

seda, et tootjad on täitnud küll sihtmäärade ulatuses oma kohustuse pakendijäätmete

taaskasutuseks ja ringlussevõtuks, kuid olmejäätmetesse sattuv pakendijäätmete hulk (u 1/3) on

ikkagi üheks peamiseks takistuseks olmejäätmete ringlussevõtu saavutamisel. Muudatusega on

kavandatud tekkekohalt kogumisega saada kätte suurem mass pakendijäätmeid, mis tähendab,

32

et taaskasutusorganisatsioonid peavad kandma edaspidi ka suuremaid kulusid pakendijäätmete

taaskasutamise ja ringlussevõtu eest.

Maailmapanga analüüsi kohaselt peaks Eesti 2025 ja 2030 aastateks sätestatud ringlussevõtu

sihtarvude saavutamiseks arendama pakendijäätmete liigiti kogumist. Viimase 10 aasta jooksul

ei ole pakendijäätmete kogus segaolmejäätmete hulgas vähenenud. Seega olemasoleva

süsteemi jätkumisel on suur risk, et taaskasutusorganisatsioonid ei suuda täita uusi

sihtmäärasid, ennekõike plastpakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärasid (vastavalt 50% ja

55%; hetkel kohustus täita 45%). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis küll 74%, kuid

sihtarvude saavutamisega on probleeme plastpakendijäätmetega, millest ainult 44% jõuab

ringlusesse (2022. a andmetel). Seega tuleb 2025. ja 2030. a plastpakendijäätmete sihtarvude

saavutamiseks olemasolevaid praktikaid muuta. Selleks, et plastpakendijäätmeid oleks

võimalik suuremas mahus ringlusse suunata tuleb parandada selle eelduseks olevat liigiti

kogumist, mis võimaldab kätte saada ringlussevõtuks puhtama ja kvaliteetsema materjali.

Seega annab muudatus võimaluse ka taaskasutusorganisatsioonidele pakendijäätmete

ringlussevõtu sihtmäärade saavutamiseks.

Kavandava muudatusega ei korralda taaskasutusorganisatsioonid enam avalike

kogumissüsteemide kaudu müügipakendite kokku kogumist, vaid see vastutus liigub kohaliku

omavalitsuse üksusele. Võttes arvesse 80/20 proportsiooni on taaskasutusorganisatsiooni

kohustuslikeks kuludeks pakendite ja pakendijäätmete transportimise, vaheladustamise ja

käitlemisega seotud kulud. 20% kuludest võib kanda jäätmevaldaja läbi 0,25 euro

tühjenduskorra tasu kaudu, mis aitab leevendada taaskasutusorganisatsioonide täiendavaid

veoga seotud kulusid. Vastutus veo- ja rühmapakendeid koguda on jätkuvalt

taaskasutusorganisatsioonidel ning nende kokku kogumine on ettenähtud vähemalt

jäätmejaamade kaudu. Veo- ja rühmapakendite osas eeldatavalt täiendavaid majanduslikke

mõjusid ei kaasne, kuna juba praegu kogutakse pakendijäätmeid jäätmejaamade kaudu ning

taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik selliste pakenditüüpide kogumiseks kasutusele võtta

praegu kasutusel olevad avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid.

Seni kasutusel olnud avaliku kogumisvõrgustiku konteinerid on võimalik vastavate

kokkulepete saavutamisel anda KOV-i kasutusse. Oluline, et neid konteinereid saaks KOV

korraldatud jäätmeveo veokiga tühjendada, seega tuleb sobivust hinnata KOV korraldatud

jäätmeveo hanke koostamisel. Avalike pakendipunktide kadumine toimub ca 5a jooksul, seni

peavad taaskasutusorganisatsioonid vastavalt piirkonnale hoidma neid kasutuses (kuni KOV-i

uue hankeni). Osa avalikest pakendipunkti konteineritest aja jooksul amortiseeruvad ning need

tuleb kasutuselt kõrvaldada. Taaskasutusorganisatsioonidel on võimalik ülejäävad konteinerid

sobivuse korral kasutusele võtta rühma- ja veopakendi kogumisel, mis jäävad KOV korraldatud

jäätmeveost välja. Samuti on võimalik konteinerid maha müüa (ka Eestis välja).

Mõju riigiasutustele (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur,

Rahandusministeerium)

Keskkonnaamet on pidanud hetkel kehtiva regulatsiooni osas teostama järelevalvet nii

taaskasutusorganisatsioonide kui ka kohalike omavalitsuste osas. Tihtipeale ei saavuta

taaskasutusorganisatsioonid ja kohaliku omavalitsuse üksus omavahel üksmeelt, mis tähendab,

et seaduses ettenähtud nõudeid pakendijäätmete kokku kogumisele ja avaliku kogumissüsteemi

nõuete osas ei pruugita täieulatuslikult täita (konteinerite arv ei ole piisav, asukoha osas ei leita

üksmeelt, prügistamisega seotud kulud probleemsed jms). Kuna kohaliku omavalitsuse

üksusele sätestatakse sihtarv jäätmete liigiti kogumisele, siis ei pea Keskkonnaamet enam

hindama kogumisvõrgustikuga kaetust, vaid iga kohalik omavalitsuse üksus saab

kogumissüsteemi vastavalt oma piirkonna eripäradele kujundada. Edaspidi hindab

33

Keskkonnaagentuur, kas kohaliku omavalitsuse üksus on saavutanud seaduses ettenähtud liigiti

kogumise sihtarvud või mitte. Eeldatavasti ei kaasne kavandatava muudatusega majanduslikke

mõjusid Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile.

Kavandatava muudatusega suureneb Eestis ringlussevõtu sihtarvude saavutamise võimalus,

kuna pakendijäätmete tekkekohal kogumisel suudetakse suurem mass puhtamaid

pakendimaterjale kätte saada. Mida puhtamalt on pakendijäätmed kogutud, seda suurem

võimalus on ka nende ringlussevõtuks. Plastpakendite ringlussevõtu suurenemisega vähenevad

kulud ka riigieelarvele, kuna Eesti peab igal aastal ringlusse võtmata plastpakendi kilogrammi

eest maksma EL-i 80 eurosenti, mis tähendab riigieelarvele kulusid ca 20 mln eurot/aastas.

Seega pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise juurutamisel on potentsiaal ka riigieelarve

kulusid vähendada.

Mõjuvaldkond: keskkonnamõju

SEI Tallinna 2020. aastal läbiviidud segaolmejäätmete uuring14 näitab, et segaolmejäätmete

hulgas on ca 32% pakendijäätmeid, millest suurima osa moodustasid plastpakendijäätmed (ca

55% pakendijäätmetest segaolmejäätmete hulgas). Sh toob uuring välja, et avalikesse

pakendikonteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes

suhteliselt suur (keskmiselt 28%). Uuringu kohaselt viitab pakendikonteinerite prügistamine

inimeste jätkuvalt madalale teadlikkusele ja käitumisharjumustele. Uuringu tulemuste põhjal

toimub eriti drastiline pakendikonteinerite prügistamine nö tüüpilistes maapiirkondades

(sellistes piirkondades muude jäätmete osakaal pakendikonteinerites kohati isegi 41%).

Keskkonnaagentuuri 2022. aasta andmete kohaselt on segaolmejäätmete hulgas ca 43 000 tonni

pakendijäätmeid, lisaks paber- ja kartongpakendijäätmeid 42 000 tonni. Pakendijäätmete

kogumisega läbi korraldatud jäätmeveo tagatakse, et aina suurem kogus liigiti kogutud

pakendimaterjali saadakse puhtamalt kätte ning sel viisil on võimalik ka suurem kogus

materjale ringlusesse suunata. Seeläbi väheneb esmase toorme kasutus ning suureneb võimalus

jäätmete põletamise ja ladestamise asemel erinevaid materjale ringluses hoida. Iga pakendi

tootmisel on oma keskkonnamõju: klaaspakendi toorme saamiseks kaevandamisega kaasnev

keskkonnamõju, puit- ja paberpakendi tootmiseks metsade raiumisega seotud keskkonnamõju

(muutused loodusliku mitmekesisuse säilimises, aga ka CO2 sidumises), plastpakendi

tootmisega naftaproduktide tootmisega kaasnevad mõjud, metallpakendi tootmisel

kaevandamisega seotud mõjud jpm. Seega on oluline, et kui pakendid on kord kasutusele

võetud, siis neid kasutataks võimalusel korduvalt või need ringleksid materjalina võimalikult

kaua.

Pakendijäätmete kokku kogumise korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse üksuse ja

pakendijäätmete liigiti kogumise nõuete täpsustamine tagab, et aina rohkem jäätmevaldajaid

saavad võimaluse kodude juures pakendijäätmeid ära anda ning läbi mugavama lahenduse

jõuab segaolmejäätmete hulka vähem pakendeid.

Pakendijäätmete avaliku kogumisvõrgustiku puhul esineb sage pakendikonteinerite

ületäitumine ja konteinerite ümbruse prügistamine. Sellest tulenevalt satub ka prügi rohkelt

keskkonda, mis on ohuks nii maismaa- kui ka mereelustikule. Tekkekohalt kogumisele

üleminek vähendab pakendijäätmete üleandmisel anonüümsust, kuna pakendikonteinerid on

jäätmevaldajate silme all. Lisaks on võimalik kasutusele võtta jäätmemaju, mis on lukustatud

või kaameratega varustatud.

14 Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste

uuring (2020).pdf

34

Mõjuvaldkond: tööturg ja keskkond

Muudatused võivad kaasa tuua tööturu ümberkujunemise. Arvestades

taaskasutusorganisatsioonide töömahu vähenemist pakendijäätmete kokku kogumise

korraldamisel võib olla, et ei vajata enam sama palju töötajaid. Samuti võib muudatus kaasa

tuua halduskoormuse tõusu kohalikus omavalitsuses, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab

hallata kogu korraldatud jäätmeveo teenusega seonduvat klienditeenindust iseseisvalt.

Korraldatud jäätmeveoga seotud klienditeeninduse haldamiseks on võimalik sisse osta teenust,

samuti on võimalik teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega ja korraldada haldamine läbi

jäätmehoolduskeskuste.

Mõjuvaldkond: võrdsetele võimalustele

Pakendijäätmete liigiti kogumise kohustuse täitmine on kättesaadavam rohkematele

ühiskonnagruppidele. Pakendikonteinerite kodude juurde paigaldamine võimaldab

pakendijäätmeid liigiti koguda neil, kellel on liikumisraskused (pensionärid, liikumispuudega

isikud), aga ka neil, kes ei kasuta liikumisvahendina autot. Muudatusega luuakse võrdsemad

võimalused pakendijäätmete liigiti kogumiseks, võimaldades erinevatel ühiskonnagruppidel

panustada keskkonnahoidu ja ringmajandusse.

4.2 Kavandatud muudatus: taaskasutusorganisatsioonide tegevusload muutuvad tähtajaliseks

(kehtivus 5 aastat), sh muudetakse tegevusloa andmise aluseks olevaid tingimusi.

Taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa taotlemist käsitlevad järgmised eelnõukohased

sätted: pakendiseaduse § 175 lõiked 1 ja 2, § 3910 lg 1 ja 2.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüsi üks

poliitikakujundamise soovitusi oli, et taaskasutusorganisatsioonide tegevusload peaksid

edaspidi olema 5-aastase kehtivusajaga. Sealhulgas on Riigikontroll on oma 18.06.2024 aasta

olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide järelauditis välja toonud soovituse rakendada

Maailmapanga analüüsis toodud soovitusi, mis on suunatud taaskasutusorganisatsioonide

kohustuste täitmisele.

Tegevuslubade muutmine taaskasutusorganisatsioonide jaoks Eestis toob kaasa nii

majanduslikke kui ka halduskoormuse muutusi. Majanduslikult võivad kulud tõusta, kuid

kvaliteet ja konkurents võivad paraneda. Halduskoormus suureneb nii organisatsioonide kui ka

Keskkonnaameti tasandil, mis võib nõuda uusi ressursse ja efektiivsemat haldust. Samas ei ole

Keskkonnaametile ette näha väga suurt halduskoormuse tõusu, kuna praegu on turul tegutsemas

pakendite valdkonnas 4 taaskasutusorganisatsiooni. Oluline on, et need muudatused toovad

kaasa ka keskkonnahoidlikuma ja efektiivsema taaskasutussüsteemi.

Mõju sihtrühm: taaskasutusorganisatsioonid (sh pakendiettevõtjad)

Taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud edaspidi tegevusloa säilitamiseks (pikendamiseks)

või uue loa taotlemiseks esitama taotluse Keskkonnaametile. Varasemalt olid tegevusload

tähtajatud ning kehtetuks tunnistamise alused olid nõrgad, mis tähendas, et

taaskasutusorganisatsioonid ei pruukinud kõiki kohustusi järgida. Näiteks võis olla olukord, kus

avalike konteinerite paigutamise nõuded olid täitmata või lõpetati nende nõuete täitmine

TKO-de ja KOV-ide erimeelsuste tõttu. Seega edaspidi peab taaskasutusorganisatsioon loa

pikendamisel või saamisel laiemalt kirjeldama eesseisva viie aasta tegevusplaani, mille üks osa

35

on ka laiemalt avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Keskkonnaamet hindab

taaskasutusorganisatsiooni tegevuskavas kirjeldatud eesmärkide saavutamist.

Taaskasutusorganisatsioonid peavad arvestama lisakuludega, mis võivad kaasneda

tegevuslubade taotlemise ja pikendamisega. See võib hõlmata dokumentide ettevalmistamist,

nõuetele vastavuse tõendamist ja võimalikke konsultatsiooniteenuseid.

Taaskasutusorganisatsioonide jaoks tähendab tegevuslubade tähtajalisus ja pikendamise nõue

haldusmenetluste suurenenud keerukust. See võib nõuda rohkem aega ja ressursse nõuete

täitmiseks. Organisatsioonid peavad tegevusloa taotlemise ajal olema pidevas suhtluses

Keskkonnaametiga, et tagada sujuv protsess, mis võib tekitada täiendavat halduskoormust

mõlemale osapoolel.

Kulude kokkuhoiuks on võimalus taaskasutusorganisatsioonidel ühineda, mis looks ka selgema

ülevaate turu toimimisest pakendite tootjavastutuse vaates. Hetkel kolme

taaskasutusorganisatsioonide hinnakirjad sarnased ning konkurents praktiliselt puudub. Sellele

on viidanud ka Maailmapank jäätmevaldkonna tervikanalüüsis.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet

Teatud määral kaasneb halduskoormuse tõus, kuid kui võtta arvesse, et Eestis on kokku 4

taaskasutusorganisatsiooni, siis ei ole see mõju eeldatavalt suur. Keskkonnaamet on hinnanud,

et taaskasutusorganisatsioonide tegevuslubade pikendamise ja väljastamise jaoks on vaja

täiendavalt 0,5 koormusega töökohta. Kuna organisatsioonid peavad olema tegevusloa

taotlemise ajal pidevas suhtluses Keskkonnaametiga, et tagada sujuv protsess, siis see võib

tekitada täiendavat halduskoormust mõlemale osapoolele

Mõjuvaldkond: keskkonnamõju

Seoses taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa taotlemisega seotud tingimuste muudatustega

peavad organisatsioonid läbimõeldumalt planeerima tegevusloa andmisele järgnevat viite

tegevusaastat. Seega, kui taaskasutusorganisatsioonil on strateegiline plaan, kuidas pakendite

ja pakendijäätmete teket vähendada ning sellega seotud asjaolusid ka elanikkonnale mõjusalt

kommunikeerida, siis võib eeldada, et pakendijäätmete teke väheneb (inimeste teadlikkus selles

osas suureneb) ning vähem pakendijäätmeid jõuab ka looduskeskkonda.

Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus ka tema organisatsiooni kuuluvate pakendiettevõtjaid

nõustada ja teadlikkust tõsta pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmise osas. Seega võib

eeldada, et pakendiettevõtjate ja elanikkonna teadlikkuse tõusmisel võivad väheneda pakendite

ja pakendijäätmetega seotud mõjud keskkonnale (toodetakse jätkusuutlikemaid pakendeid

(pakendid on ringlusse võetavad), sh vähendatakse pakendite turule laskmise mahtu ning

vähem pakendijäätmeid jõuab keskkonda).

Mõjuvaldkond: tööturg ja keskkond

Muudatusega ei ole näha suurt tööturu ümberkujunemist. Kuna taaskasutusorganisatsioonid

peavad tulevikus tegevusloa pikendamisel ühe tegevusena esitama senise meediaplaani asemel

põhjalikuma kommunikatsioonistrateegia, siis on võimalik, et selle koostamiseks kasutatakse

turundusagentuuride täiendavat abi.

36

4.3 Kavandatud muudatus: pakendiettevõtja kohustus müügipakenditest tekkinud jäätmete

käitlemise kohustuse üleandmiseks taaskasutusorganisatsioonile.

Pakendiettevõtja kohustatud sõlmida kirjalikleping taaskasutusorganisatsiooniga käsitlevad

järgmised eelnõukohased sätted: pakendiseaduse § 121 lõiked 21 ja 22.

Mõjuvaldkond: majanduslik mõju

Muudatusega peavad kõik pakendiettevõtted, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid

müügipakendeid, liituma taaskasutusorganisatsiooniga. Muudatus on vajalik seetõttu, et

kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed on peamiselt just ühekordseks kasutamiseks

mõeldud müügipakendid, mille kokku kogumise ja käitlemise rahastamisse peaksid kõik

pakendiettevõtjad, kes oma kauba pakendamiseks selliseid pakendeid kasutavad või kes lasevad

Eesti turule müügipakendites kaupu, ühtsete reeglite alusel panustama ning seetõttu peaks

nende pakendite osas laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine toimuma just

taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Müügipakendi tagasivõtmise kohustuse täitmine ilma

taaskasutusorganisatsiooni kliendiks olemata on keeruline. Seega on oluline, et kõik

pakendiettevõtted ühtsete reeglite alusel panustaksid müügipakendi tagasivõtmisesse ning läbi

taaskasutusorganisatsiooni ka pakendijäätmete ringlussevõttu.

Muudatusega kaasneb eeldatavasti mõningal määral pakendijäätmete ringlussevõtu

suurenemine, kuna aina rohkem ettevõtteid panustab pakendijäätmete tagasivõtmise

korraldamisse läbi taaskasutusorganisatsiooni. Mida rohkem plastpakendijäätmeid ringlusesse

võetakse, seda väiksem on ka Eesti riigi poolt EL-i vahenditesse tasutav plastipakendi

omavahendi tasu (ca 20 mln aastas).

Kuivõrd teiste eelnõuga kavandatavate muudatuste näol muudetakse seni pakendijäätmete

liigiti kogumise põhimõtteid (pakendijäätmete kogumist korraldavad kohaliku omavalitsuse

üksused, kuid kulusid peavad kandma taaskasutusorganisatsioonid), siis on väga oluline, et kõik

pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordseid müügipakendeid, panustaksid kulude

kandmisesse.

Mõjuvaldkond: keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kaudne, kuivõrd peamine mõju avaldub pakendijäätmete liigiti kogumise

süsteemi muutumisega (täpsemalt kirjeldatud muudatuse 3.1 keskkonnamõju all). Käesoleva

muudatusega kaasneb olukord, kus tootjavastutussüsteemi osapooled hakkavad võrdsemalt

süsteemi toimimisse panustama.

Mõju sihtrühm: taaskasutusorganisatsioon

Taaskasutusorganisatsiooniga liitub rohkem ettevõtteid, kes panustavad tootjavastutusega

ettenähtud kohustuste täitmisesse. Taaskasutusorganisatsiooni tulubaas suureneb ning nad

saavad süsteemi toimimisse selle võrra rohkem panustada.

Mõju sihtrühm: pakendiettevõtjad

Enamus pakendiettevõtjaid täidab nõudeid taaskasutusorganisatsioonide kaudu, ehk sellel

muudatusel väga suurt mõju eeldatavalt ei ole. Neile, kes alles nüüd annavad kohustused

taaskasutusorganisatsioonidele üle, võib kaasneda mõningane kulude tõus kui siiani ei ole

pakendijäätmete tagasivõtmist rakendatud, sh ei ole taaskasutusse või ringlusse pakendeid

suunatud. Juba taaskasutusorganisatsioonidega liitunud ettevõtted jagavad edaspidi õiglasemalt

tootjavastutusega rakenduvaid kohustusi - väheneb nö freeriderite osakaal, kes seni

37

ringlussevõttu ei ole panustanud ja kergitavad plastpakendi omavahendi hinda. 2022. aasta

pakendiregistri andmete põhjal esitas 64 ettevõtet müügipakendite osas iseseisvalt

pakendiaruande turule lastud müügipakendite osas (nende poolt lasti turule kokku 439 tonni

müügipakendeid). 2023. aasta tegevusaruannete põhjal esitasid kolmele

taaskasutusorganisatsioonile aruandeid 4545 pakendiettevõtet. Seega võib öelda, et

muudatusega mõjutatakse väikest osa pakendiettevõtjaid, kes ei ole veel oma pakendialaseid

kohustusi taaskasutusorganisatsioonidele üle andnud.

Mõju sihtrühm: riigiasutused

Võib eeldada, et muudatusega ei kaasne suurt mõju riigiasutustele. Pakendiettevõtjad, kes siiani

on kohustust iseseisvalt täitnud on esitanud ka andmed pakendiregistrisse ning edaspidi esitab

nende eest registrisse andmed taaskasutusorganisatsioon. Seega koormus pakendiregistrile selle

muudatusega jääb samaks.

5. Keskkonnatasude seaduse muudatuste mõju

Keskkonnatasude seaduses kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ning demograafiline mõju.

Muudatusega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju.

5.1 Kavandatud muudatus: tavajäätmete kõrvaldamise saastetasumäära tõstmine

Mõju valdkond: mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted

Tavajäätmete, kõrvaldamise saastetasu ehk ladestustasu tõus mõjutab Eestis tegutsevaid

prügilate operaatorettevõtteid. Eestis on täna 5 tavajäätmete prügila operaatorettevõtet:

AMESTOP OÜ, EKOVIR OÜ, PAIKRE OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Väätsa

Prügila AS. 2023. a majandusaasta aruannete põhjal 4 neist teenisid mõningast kasumit.

Saastetasu tõusuga väheneb nende kasum, juhul kui saastetasu tõusu ei kanta edasi prügila

väravahindesse (täna moodustab saastetasu 23,6-29,8% ladestatavate tavajäätmete

väravahinnast). Juhul kui suurenevad prügila väravahinnad ja seetõttu ladestatakse prügilatesse

vähem jäätmeid (majanduslikult otstarbekam on suunata jäätmeid ringlusse), siis väheneb

nimetatud ettevõtjate käive ning tõenäoliselt ka kasum.

Kui jäätmete kõrvaldamise saatetasumäär tõuseb 90 euroni jäätmetonni kohta, siis prügilate

vastusvõtutasud jäävad tõenäoliselt vahemikku 140-187 eur/tonn.

Ärikasumit teenival neljal ettevõttel on võimalik kasumimarginaali arvelt vastuvõtutasude

tõusu ajatada ning viia ladestustasu tõus väravahinda järkjärgult. Arvestades inflatsiooni ja

kasvavat palgasurvet jõuaks tasu tõus mingil hetkel siiski väravahinda. Kasumit teenivate

ettevõtete puhul moodustaks ladestustasu tõus keskmiselt 105% teenitud kasumist. Tõstes

tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t ning lähtudes 2023. aastal deklareeritud jäätmekogustest ning

2023. aasta puhaskasumist, teeniksid kõik ettevõtted kahjumit. Antud juhul peaksid ettevõtted

viima ladestustasu tõusu ka jõulisemalt vastuvõtutasusse.

Tavajäätmete prügilate operaatorettevõtted peavad olema juba täna teadlikud jäätmeseaduses

sätestatud piirangutest ja oma tegevust lähiaastatel ka vastavalt korraldama:

38

a) alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või

muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud

jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt

parima keskkonnaalase tulemuse.

b) alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus

ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Saastetasumäärade tõstmine ei mõjuta keskkonnatasu deklareerimise korraldust. Ettevõtted

jätkavad tavapärast keskkonnatasu deklareerimist.

Mõjutatud sihtrühm: jäätmevedajad

Tavajäätmete ladestustasu tõus tähendab hinnatõusu jäätmevedajale juhul, kui veetavad

jäätmed suunataks prügilasse ladestamiseks.

Kui olmejäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis sõltub

jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu korraldatud jäätmeveo

hanke tingimustest.

5.2Kavandatud muudatus: tasu kehtestamine tavajäätmete, v.a puidujäätmed põletamisele

energiakasutuse otstarbel

Mõjutatud sihtrühm: Energiakasutuse otstarbel jäätmeid põletavad ettevõtted.

Kokku põletati 2023. aastal tavajäätmeid (sh puidujäätmed) energiakasutuse otstarbel 45-s

erinevas tegevuskohas (käitises), neist viies ka mittepuidupõhiseid tavajäätmeid

(segaolmejäätmed, prügikütus jms). Neist kõige suuremas koguses põletatakse tavajäätmeid

(99% põletatavatest tavajäätmetest, v.a puidujäätmed) Enefit Green AS Iru elektrijaamas (Iru

jäätmepõletustehas) ja seega võib öelda, et neil on turul monopoolne seisund.

Perioodil 2019–2024 on Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu kasvanud keskmiselt

3,8% aastas. Hetkel on see hinnanguliselt 63,5 eur+km ning kõige kõrgem tariif on 70 eur/t.

Põletuse vastuvõtutasude hinnad on seni ühise turu kaudu olnud seotud olmejäätmete

ladestamise vastuvõtutasuga ja kujunenud hangete käigus.

Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu

tulevikus vahemikku 123,5-130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,85-1,95 kordne hinna tõus. Juhul

kui kogu jäätmete energiakasutus tasu suunatakse värava hinda, siis see ei mõjuta otseselt

ettevõtte ärikasumit. Kuid arvestades, et väravhinna tõus toob kaasa põletatavate jäätmete

koguse langust (käesoleva eelnõuga soovitud eesmärk), siis tõenäoliselt väheneb ettevõte käive.

Jäätmete ladestamine ning põletamine energiakasutusel konkureerivad samal turul samadele

mahtudele ning on oma olemuselt sarnased tegevused, mistõttu on põhjendatud nende sarnane

maksustamine. Põletamine energiakasutusel on küll jäätmehierarhia seisukohalt kõrgemal asuv

tegevus, kuid peamiseks eesmärgiks on siiski jäätmematerjali ringlusse suunamine. Selleks, et

vältida olukorda, kus jäätmete põletamine on soodsam kui nende ringlussevõtt, on vaja jäätmete

põletusse suunamine maksustada.

Selleks, et imporditud jäätmetel ei tekiks turueelist, ei tehta kehtestata neile ka madalamat

tasumäära, vaid neile kehtivad samasugused tasumäärad kui Eesti turul tekkinud jäätmetele.

Need ettevõtted peavad hakkama jäätmete energiakasutuse tasu deklareerima, sarnaselt

jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Deklaratsiooni koostamise aluseks on

energiakasutuse otstarbel põletusse suunatud jäätmete kogused. Tasumine toimub sama moodi

nagu teiste maksude puhul - Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukonto kaudu.

39

Mõjutatud sihtrühm: jäätmekäitlejad, kes suunavad jäätmeid põletusse

Tavajäätmetele (sh segaolmejäätmed) energiakasutuse tasu kehtestamine tähendab hinnatõusu

ka jäätmeid sinna suunavatele ettevõte teenustasudes.

Iru jäätmepõletustehase jäätmete vastuvõtutasu 2024. aastal on 63,5-70 +km eurot tonni kohta

ja see kujuneb hangete käigus, st sinna saavad jäätmeid üle anda ainult need ettevõtted, kellega

on Enefit Green AS vastavad lepingud sõlminud. Neid ettevõtteid on 2024. a ca 10 (suuremad

jäätmekäitlusettevõtted).

Kui kogu jäätmete energiakasutuse tasu suunatakse vastuvõtutasusse, siis jääb vastuvõtutasu

vahemikku 123,5-130 eurot tonni kohta, mis on ca 1,85-1,95 kordne hinna tõus.

Kui (segaolme)jäätmete vedu teostatakse korraldatud jäätmeveo hankelepingu alusel, siis

sõltub jäätmevedaja võimalus taotleda hankijalt jäätmeveo teenustasu tõusu omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast või korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. Tihti on neis, et

erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutumine on tingitud mõne riikliku

maksu või tasu muutumisest, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumise esitamise

momendil ette näha.

Kavandatud muudatuste koosmõju

Sihtrühm: ettevõtted, kes suunavad tavajäätmeid ringlusse

Tavajäätmete kõrvaldamise saastetasu tõusu ja energiakasutuse otstarbel põletamise

kallinemise tõttu kallineb mõningal määral ka nende jäätmete ringlussevõtu kulu, sest

suurenevad jäätmekäitluse jääkide käitluskulud.

Näiteks, kui liigiti kogutud jäätmetes on 35% ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis

ringlussevõtu tegevuste omahinnaga 100 eur/tonn ning sortimisjäägi põletustasu 50 eur/tonn

lisandumisega ringlussevõtu kuluks 117,5 eur/tonn.

Jäätmete, sh pakendijäätmete ringlusevõtumäärade karmistumisega peavad pakendiettevõtjad

üha rohkem suunama jäätmeid ringlusse ja seega peab vähenema ka jääkide kogus. Samuti

väheneb jääkide kogus ka kohtsortimise edenedes. Kui liigiti kogutud jäätmetes on 20%

ringlussevõtuks sobimatuid materjale, siis on ringlussevõtu kulu ca 110 eur/tonn.

Põletuse hind peab olema kallim kui ringlussevõtt, et käitlejatel tekiks motivatsioon materjale

rohkem ringlusesse suunata, mh tõstab see taaskasutusorganisatsioonide huvi müügipakendi

käitlemiseks.

Siinkohal tuleb ka rõhutada, et jäätmeseaduse § 281 lõike 2 kohaselt on korduskasutuseks

ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid keelatud põletada, välja arvatud

jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine

jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.

Sihtrühm: lõpptarbijad (inimesed ja ettevõtted)

Kuna kaasneb üldine jäätmete käitluskulu tõus, jõuab ladestustasu tõus või jäätmete põletamise

tasu ka jäätmevaldajate (majapidamiste) teenuse hinda - jäätmevedaja kannab selle kulu

saastaja maksab põhimõtte alusel edasi jäätmevaldajale juhul, kui tegemist on

segaolmejäätmetega, mis ladestatakse või põletatakse energiasaamise eesmärgil. Teenusehinna

tõus poleks aga määrava tähtsusega, kuna hinnatõus hajub jäätmekäitlusahelas ning leibkonnal

on võimalik olmejäätmete üleandmise hinda jäätmete liigiti kogumise teel vähendada. Tõstes

tavajäätmete ladestustasu 90 eur/t oleks tõus u 13 eurot leibkonna kohta aastas. Kui

40

segaolmejäätmeid suunatakse energiasaamise eesmärgil põletusse, siis oleks tasu 60 eur/t ja

tõus leibkonnale mõnevõrra väiksem.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Elanikele jäätmekäitluskulude suurenemisega kaasneb ka risk illegaalse tegevuse

suurenemiseks (lõkkes põletamine, metsa alla viimine jms), eriti just nende jäätmete puhul, mis

ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (suur-, ehitusjäätmed jms). Mis omakorda toob kaasa

järelevalve töökoormuse ja kulude kasvu.

Lõpptarbijad on ka teised ettevõtted, kelle tegevuse käigus tekivad seni ladestamisele või

põletusse läinud tavajäätmed.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Teatud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk esineb, kuid see sõltub sektorist ning konkreetse

ettevõtte tegevusest. Jäätmekäitluskulude tõus mõjutab ettevõtte majandusliku olukorda ja

pikaajalisi strateegiaid. Suureneb surve keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtuks ja

vajadus kohandada ärimudeleid keskkonnamõjude vähendamiseks või siis suurenevad ettevõtte

kulud jäätmekäitlusele.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Tavajäätmete kõrvaldamise ja energiakasutuse otstarbel põletamine loob majandusliku

motivatsiooni kasutada Eestis energia tootmiseks muid kütuseid ning suunates kohalikud

jäätmed energiakasutuse asemel, kas ekspordiks Soome jäätmete energiakasutuse käitistesse

või siis ladestamisse. Jäätmete põletustasu 60 eurot/t on täna suurem kui jäätmete Eestist Soome

transportimise kulu.

See risk jääb, kuid arvestama peab ka, et alates 21. maist 2026. a jõustub uus riikidevahelise

jäätmeveo määrus 2024/1157 ning sellega seoses rakenduvad lisanõuded riikidevahelisel

jäätmeveole, sh segaolmejäätmete veole. Alates 21. maist 2026 on segaolmejäätmete veol

taaskasutamise eesmärgil vaja veoluba, sh 19 12 10 koodiga segaolmejäätmetest valmistatud

prügikütusele. Uue määruse kohaselt on segaolmejäätmete vedu kõrvaldamise eesmärgil

keelatud. Uus määrus toob välja, et segaolmejäätmete vedu peab olema kooskõlas

jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõttega. Segaolmejäätmete veol

tekkekohast parimasse töötluskohta tuleb arvesse võtta läheduse ja materjalitõhususe põhimõtet

ning vajadust vähendada jäätmete keskkonnajalajälge. Lisaks on riigil õigus oma

jäätmekäitlusvõrgu kaitsmiseks piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, mille puhul jäätmed on

ette nähtud muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks

ettevalmistamine. Veoluba andes tuleb arvestada direktiivi 2008/98/EÜ sätete rakendamist,

mille eesmärk on suurendada jäätmete liigiti kogumist ja vähendada segaolmejäätmete teket.

Kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõtetega peaksid liikmesriigid

tagama, et segaolmejäätmeid ennetatakse esmajärjekorras ning kogutakse ja sorditakse teises

järjekorras, et eraldada taaskasutamiseks eri fraktsioonid. Veoloa saamiseks on vaja saada

sihtriigi ja lähteriigi nõusolekut. Kui Eestil on olemas parim võimalik tehnika, siis tuleb

segaolmejäätmeid taaskasutada lähteriigis.

Ehk veoluba tähendab seda, et kui Eesti tahab saata Soome segaolmejäätmetest valmistatud

prügikütust, siis peab Soome pädev asutus ja Eesti pädev asutus selleks loa andma. Kui riigil

on põletustehas olemas ja endal vaja prügikütust, siis saab veoloast keelduda.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kirjeldus

41

Seadusel ei ole olulist mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna valdavalt

muutuvad ainult tasumäärad, nende maksmise ja haldamise kord jääb samaks.

Keskkonnaameti töömaht vähesel määral suureneb seoses uue jäätmete energiakasutuse tasu

lisandumisega, kuid mitte oluliselt, sest tasu maksvate ettevõtete arv kelle osas teostada

maksukontrolli on väike (2023.a 5 ettevõtet).

Jäätmete kõrvaldamise saastetasu ca 3 kordse tõus tingib vajaduse teostada põhjalikumalt

maksualast kontrolli (keskkonnatasude osas teostab Keskkonnaamet), sest on risk, et ettevõtted

hakkavad välja töötama üha keerulisemaid skeeme maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks.

Mõningad kulud kaasnevad uue tasu (deklaratsioonivormi) sisseviimisega KOTKASesse. Uus

deklaratsioonivorm on oma olemuselt sarnane jäätmete kõrvaldamise deklaratsiooniga ja seega

need KOTKASe arenduskulud saab katta igapäevaste arenduste eelarvest.

Järelevalve töömahu ja seega ka kulude kasv, kuna mõningane oht, et suureneb illegaalne

tegevus (tavajäätmete põletamine kodumajapidamiste küttekolletes ja lõkkes ning nn metsa alla

viimine).

Mõju riigieelarvele

Mõju sihtrühm: riik

Jäätmete ladestamise saastetasu tõusu korral laekuks rohkem raha riigieelarvesse. 2020-2023.a

ladestatud tavajäätmete, v.a põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkivi aheraine (sh

rikastusjäätmed), keskmise koguse juures laekuks saastetasumäära tõstmisel 90 eur/t u 15,2 mln

eurot aastas, tõus oleks ca 10 mln eurot aastas. Arvestada tuleb aga sellega, et jäätmete

ladestamine tulevikus väheneb ning seetõttu vähenevad ka laekumised riigieelarvesse, jäädes

tõenäoliselt tasemeni ca 12 mln/a.

Jäätmete energiakasutuse otstarbel tasu kehtestamisel laekub riigieelarvesse täiendavalt ca

15 miljonit eurot aastas, kuid arvestades ka sellega, et jäätmete põletamine energiakasutuse

otstarbel väheneb, vähenevad ka laekumised riigieelarvesse (ca 13 miljoni eurot aastas).

Kohalikele omavalitustele nende muudatustega ei kaasne kulu ega tulu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju

inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide

järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja

kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks ja

selle mahu järjepidev suurendamine põhjustab elukeskkonnale häiringuid, siis on oluline

ladestamist vähendada. Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse

muul viisil ning vähenema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete

ladestamine prügilasse.

Lisa 2. Rakendusaktide kavandid

jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja

registreerimise kord

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 9 alusel.

§ 1. Jäätmeveo saatekiri

(1) Jäätmeveo saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks

üleantavate jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja,

käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta.

(2) Ohtlike jäätmete veoks saatekirja koostamisel arvestatakse autoveoseaduse § 35 lõigete 10

ja 11 nõudeid.

(3) Jäätmeveosega peab sõiduki juhil kaasas olema elektrooniline saatekiri või selle puudumisel

saatekirja väljatrükk.

(4) Saatekiri on keskkonnaotsuste infosüsteemist (edaspidi: infosüsteem) elektrooniliselt

kättesaadav.

(5) Jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) lisas IB esitatud

saatekiri käesoleva määruse § 1 lõike 1 kohast saatekirja.

(6) Saatekiri on jäätmealase arvestuse algdokument jäätmeseaduse § 116 mõistes.

§ 2. Saatekirja andmekoosseis

(1) Üleandja / saatja andmed:

1) isiku tüüp;

2) registrikood, IMO number; isikukood

3) ärinimi, laeva nimi; eesnimi, perenimi

4) postiaadress, lipuriik;

5) telefon;

6) e-posti aadress;

7) lähtekoht;

8) lähtekoha aadress.

(2) Jäätmetekitaja andmeid:

1) isiku tüüp;

2) registrikood;

3) ärinimi;

4) jäätmetekkekoht;

5) jäätmetekkekoha aadress.

(3) Jäätmete iseloomustamiseks esitatakse järgmine teave:

1) jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja

jäätmenimistu kohaselt;

2) jäätmete nimetus;

3) kogus tonnides, kilogrammides, grammides;

4) Kuivaine %

5) POS- sisaldus

5) HP-kood;

6) pakendi tüüp;

7) pakendi kogus;

8) märkused.

(4) Ohtliku veose veodokumendi kohta esitatakse järgmine teave:

1) ÜRO number;

2) tunnusnimetus;

3) ohumärgise number;

4) pakendigrupp.

(5) Jäätmevedaja kohta esitatakse järgmine teave:

1) isiku tüüp;

2) ärinimi;

3) registrikood;

4) postiaadress;

5) telefon;

6) e-posti aadress;

7) veoki registreerimise number;

8) haagise registreerimise number.

(6) Vastuvõtja või saaja kohta esitatakse järgmine teave:

1) registrikood;

2) ärinimi;

3) postiaadress;

4) telefon;

5) e-posti aadress;

6) sihtkoht;

7) sihtkoha aadress.

(7) Üleandja / saatja kinnitus:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) üleandmise kuupäev;

3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus.

(8) Jäätmevedaja kinnitus:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) vastuvõtmise kuupäev;

3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus.

(9) vastuvõtja / saaja kinnitus:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) vastuvõtmise kuupäev;

3) allkiri või infosüsteemis antud kinnitus.

§ 3. Saatekirja koostamine ja edastamine

(1) Saatekiri koostatakse enne veo algust infosüsteemis iga jäätmete veose kohta.

(2) Jäätmeseaduse § 1171 lõikes 3 nimetatud juhtudel võib saatekirja koostada jäätmete

vastuvõtja poolt koondsaatekirjana, milles märgitakse vähemalt käesoleva määruse paragrahvis

2 lõikes 3 märgitud andmed, isiku tüüp ja kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinesid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondsaatekiri tuleb koostada hiljemalt järgneva

kuu 8ndaks kuupäevaks eelneval kuul vastu võetud jäätmete kohta.

(4) Saatekirja koostamisel omistatakse sellele ainulaadne registreerimisnumber, mis jääb

muutumatuks saatekirja menetlemisel infosüsteemis ja arhiveerimisel.

(5) Jäätmete käitlemise õigust omavad jäätmete üleandja, vedaja ja vastuvõtja registreerivad

end infosüsteemi kasutajaks kooskõlas infosüsteemi põhimäärusega. Infosüsteemi kasutajal on

õigus sisestada infosüsteemi asjaomaseid andmeid ja neid vajaduse korral muuta ning saada

juurdepääs nendele saatekirjadele, millele ta on kantud jäätmete üleandjana, vastuvõtjana või

vedajana.

(6) Jäätmete üleandja ja vedaja, kelle tegevuseks ei ole keskkonnakaitseluba vaja ja kel puudub

õigus jäätmeid käidelda, võivad taotleda registreerimist infosüsteemi kasutajaks

juurdepääsuõigusega saatekirjadele, millele nad on märgitud, õiguseta andmeid sisestada või

muuta.

(7) Kui jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel Keskkonnaametis registreeritud isik

(edaspidi: jäätmevedaja) ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete

vedamisega, kinnitab ta seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis

vastava märkega.

(8) Perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koostatud saatekirjade alusel luuakse

infosüsteemis jäätmevedaja koondaruanne.

§ 4. Saatekirja registreerimine ja kinnitamine

(1) Paragrahvi 3 lõigete 3 ja 4 kohaselt infosüsteemi kasutajateks registreeritud jäätmete

üleandja, vedaja ja vastuvõtja kinnitavad andmekogus jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist.

(2) Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine loetakse lõpetatuks ja saatekiri registreerituks hetkest,

mil jäätmete vastuvõtja on saatekirjal olevad andmed infosüsteemis kinnitanud.

(3) Eelmise päeva vedude kaaluraport tuleb esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval kell 12.00.

(4) Saatekirja andmed tuleb infosüsteemis kinnitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul veo

lõppemisest alates.

(3) Jäätmevedaja tõendab jäätmete vastuvõtmist või üleandmist allkirjaga saatekirja väljatrükil

või andmekogus, kui seda nõuab jäätmete vastuvõtja või üleandja.

§ 5. Saatekirjas paranduste tegemine

(1) Kui jäätmete üleandmisel selgub vajadus saatekirjal olevate andmete muutmiseks, kuid

tehnoloogiliste vahenditega nende muutmine kohapeal ei ole võimalik, registreeritakse

muudatused kirjalikult saatekirja väljatrükil ning kinnitatakse osaliste allkirjadega. Saatekirjas

teeb vajaduse korral parandused jäätmete vastuvõtja väljatrükist lähtudes.

(2) Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt registreeritud saatekirjas vigade ilmnemisel lähtub

jäätmesaadetise vastuvõtja ….

(3) Saatekirja koostajal on infosüsteemis võimalik saatekirjal olevaid andmeid muuta 60 päeva

jooksul saatekirja koostamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda

infosüsteemi volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi.

§ 6. Aruande ja koondaruande kontrollimine

(1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid.

(2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruande või koondaruande andmetega või koondaruande

töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme

jäätmevedaja koondaruannetes esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur

puudustele tähelepanu ning määrab jäätmevedajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub jäätmevedajale puuduste

kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni jäätmevedaja on puudused kõrvaldanud.

(4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega

saatekiri või saatekirjad esitamata jäetuks.

(5) Keskkonnaagentuur võib koondaruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see

koondaruande sisu ei muuda, teavitades jäätmevedajat pärast muudatuse tegemist.

Muudatusega mittenõustumise korral on jäätmevedajal teavituse saamisest arvates 14 päeva

oma vastuväite esitamiseks.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 15.01.2021 määrus nr 4 „ Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning

saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (RT I, 19.01.2021, 14) tunnistatakse

kehtetuks.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).

Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 117 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja mõisted

(1) Määrusega kehtestatakse jäätmearuande (edaspidi aruanne) andmekoosseis ja esitamise

kord.

(2) Aruanne on dokument, mis sisaldab andmeid jäätmeseaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isiku

(edaspidi aruande esitaja) jäätmealase tegevuse kohta.

(3) Tegevuskoht käesoleva määruse tähenduses on jäätmekäitluskoht või jäätmete tekkekoht.

§ 2. Aruande esitamine

(1) Aruande esitaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem) iga kuu

8ndaks kuupäevaks aruande eelneva kuu jäätmealase tegevuse kohta.

(2) Aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata reoveesette kasutamisel

põllumajanduses juhul, kui aruande esitajal on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumil mitu tegevuskohta. Sellisel juhul võib aruande esitaja esitada nende kõigi

kohta ühe aruande.

(4) Aruande esitajal on infosüsteemis võimalik esitatud andmeid muuta 60 päeva jooksul

andmete esitamisest arvates. Andmete hilisemaks muutmiseks tuleb pöörduda infosüsteemi

volitatud töötaja poole, kellel on õigus küsida muudatuste kohta selgitusi.

(5) Kui aruande esitaja ei tegelenud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember jäätmete käitlemisega,

kinnitab aruande esitaja seda hiljemalt järgneva kalendriaasta 8. jaanuariks infosüsteemis

vastava märkega.

(6) Isiku puhul, kes on kohustatud andma aru jäätmete ülekannetest väljapoole tegevuskohta

andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (E-PRTR) Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja

ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja

96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17), artikli 5 lõike 1(b) kohaselt, luuakse infosüsteemis

vastav aruanne automaatselt.

(7) Aruande esitaja poolt iga kuu 8ndaks kuupäevaks esitatud aruannete alusel luuakse

infosüsteemis perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta koondaruanne.

§ 3. Aruande andmekoosseis

(1) Aruanne sisaldab järgmisi üldisi andmeid aruande esitaja ja tegevuskoha kohta:

1) aruande esitaja nimi, registrikood või isikukood, aadress;

11) keskkonnakaitseloa number ja liik;

2) aruande koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;

3) tegevuskoha nimetus, kood, asukoha aadress;

4) tegevuskoha põhitegevusala ja muud tegevusalad Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori (EMTAK) järgi.

(2) Aruandes esitatakse järgmine teave aruande esitaja jäätmealase tegevuse kohta:

1) jäätmeliigi nimetus ja jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete

liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt;

2) laoseis aruandeperioodi algul;

3) aruande esitaja tootmis- või muu tegevuse tulemusel tekkinud jäätmete kogused, välja

arvatud jäätmekäitluses tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused;

4) jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarsed) jäätmete kogused;

5) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) tekkinud jäätmetes

(massiprotsentides);

6) teistelt isikutelt saadud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood,

keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht;

7) kodumajapidamistelt saadud jäätmed nende omavalitsuste kaupa, kust üle antud jäätmed

pärinesid;

8) imporditud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku nimi, registrikood ja päritoluriik;

9) muu sissetulek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta;

10) taaskasutatud jäätmete kogused ja jäätmete taaskasutamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike

8 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt;

11) settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus (protsentides) taaskasutatud jäätmetes

(massiprotsentides);

12) kõrvaldatud jäätmete kogused ja jäätmete kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 17 lõike 2

alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt;

13) teistele isikutele antud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood,

keskkonnakaitseloaga seotud või muu registreeritud tegevuskoht või selle puudumisel

tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksus;

14) eksporditud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku nimi, registrikood, sihtkohariik

ja edasise käitlustoimingu taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood;

15) muu väljaminek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta;

16) laoseis aruandeperioodi lõpul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–16 ja lõikes 6 nimetatud info esitatakse iga

jäätmeliigi kohta eraldi.

§ 4. Aruande ja koondaruande kontrollimine

(1) Keskkonnaagentuuril on õigus kontrollida aruandeid ja koondaruandeid.

(2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes või koondaruande andmetega või koondaruande

töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme

aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu

ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale

puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused

kõrvaldanud.

(4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse puudustega

aruanne või aruanded esitamata jäetuks.

(5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see

aruande sisu ei muuda, teavitades aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega

mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite

esitamiseks.