Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 25.10.2024

COM(2024) 493 final

REPORT FROM THE COMMISSION

ANNUAL REPORT 2023

ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND

PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS

1

2023 ANNUAL REPORT

ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND

PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS

1. INTRODUCTION

This is the 31st report on the application of the principles of subsidiarity and proportionality that

has been submitted under Article 9 of the Protocol on the application of the principles of

subsidiarity and proportionality (Protocol No 2) to the Treaty on European Union and the Treaty

on the Functioning of the European Union. Since 2018, the report has also covered the

Commission’s relations with national Parliaments, which play a major role in applying these

principles.

2023 saw an increase in the participation of national Parliaments in the political dialogue with the

Commission, with a total of 402 opinions (over 10% more than in 2022). It also saw several

noteworthy innovations as regards the way in which national Parliaments expressed the wide range

of their positions at EU level. This demonstrated the flexibility that the political dialogue with the

Commission offers. Some chambers also undertook internal reforms in order to improve their

ability to make their voices heard at EU level.

2023 was the last full year of the Commission’s term of office and a year in which it focussed on

implementing its commitments of its 2019 Political Guidelines ahead of the 2024 European

elections. Consequently, national Parliaments also remained thematically focused on the main

Commission priorities, paying particular attention to the European Green Deal, a new push for

European democracy and promoting our European way of life.

The challenging geopolitical and economic context, especially Russia’s continuing war of

aggression against Ukraine and the ongoing Middle East crisis, and their impact, also featured

prominently in exchanges, including in interparliamentary meetings such as COSAC 1. Besides

giving full attention to how its proposals take into account the principles of subsidiarity and

proportionality under its better regulation agenda, the Commission in 2023 increased its focus on

simplifying rules and cutting red tape for citizens and businesses.

2. APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY BY THE

INSTITUTIONS

2.1. THE COMMISSION

Implementing the better regulation commitments and fine-tuning its toolbox

The Commission’s comprehensive better regulation system, which is ranked at the top level by the

Organisation for Economic Cooperation and Development 2, is based on the guidelines and toolbox

adopted in 2021 3 following the 2021 Better Regulation Communication 4. The Commission has

since then attached a subsidiarity assessment grid to all politically sensitive and important

proposals accompanied by an impact assessment. In July 2023, the Commission further updated

1  Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of Parliaments of the European Union. 2  OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | en | OECD 3  Better regulation: guidelines and toolbox (europa.eu) 4  COM(2021) 219 final.

2

several elements of its toolbox 5. These included introducing a new competitiveness check as a

mandatory annex to its impact assessments, as announced in the Commission’s Communications

on the long-term competitiveness of the EU and on relief for small and medium-sized enterprises

(the SME relief package) 6. As in 2022, the Commission achieved a positive outcome on the

implementation of its ‘one in, one out’ approach, which acts as a kind of ‘cost brake’ for new

proposals, and took action to cut the burden resulting from reporting requirements by 25% 7,

without undermining the related policy objectives.

The Commission continued to systematically apply the principles of subsidiarity and

proportionality to its legislative proposals, and it placed an increased focus on territorial impact

assessments and rural proofing 8, which it had strengthened and introduced, respectively, in 2022.

All impact assessments issued in 2023 accordingly included a comprehensive screening process

to identify significant asymmetric effects of the Commission’s legislative proposals on specific

EU territories (e.g. cross-border, rural, insular, mountainous, outermost and sparsely populated

areas). This screening methodology identifies, in a three-step process 9, any disproportionate

territorial consequences that might merit a territorial impact assessment.

Input to simplification and burden reduction via the ‘Fit for Future’ platform

In 2023, the ‘Fit for Future’ platform 10 – a high-level expert group that helps the Commission to

simplify EU laws and reduce unnecessary regulatory burdens – adopted 8 opinions 11. These

covered a broad range of topics: public procurement; professional mobility; the Digital Europe

programme; the functioning of the European Standardisation Regulation; the General Data

Protection Regulation; and three cross-cutting topics that focused on a future-proof regulatory

framework, the application of the ‘SME test’ (which assesses the impacts of proposals on small

and medium-sized enterprises) and social economy entities. Many of the opinions put forward

5  The changes were: Tool #3 (The role of the Regulatory Scrutiny Board) – reflecting the changes in the Board’s

composition; Tool #11 (Format of the impact assessment report) – affecting the way in which the information

related to the ‘one in, one out’ approach is presented; and the introduction of an ‘Appendix – Competitiveness

check’. See BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 6  COM(2023) 168 final and COM(2023) 535 final. 7  The forthcoming 2023 Annual Burden Survey will present an overview of the different work strands to cut red

tape. It will be made available at Annual Burden Survey - European Commission (europa.eu). 8  Rural proofing means reviewing policies through a rural lens (see Communication from the Commission to the

European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the

Regions of 30 June 2021, A long-term vision for the EU’s rural areas – towards stronger, connected, resilient

and prosperous rural areas by 2040, COM(2021) 345 final). Rural proofing therefore involves considering

actual and potential, direct and indirect impacts on rural jobs and growth and development prospects, social well-

being, and the environmental quality of rural areas and communities. If an EU intervention is expected to have

significant adverse effects on these areas and communities, its design and implementation might need to be

adjusted to their specific context. 9  The Commission examines the potential for territorial impacts on specific types of regions/areas with the help

of exploratory questions (Tool #18: Identification of impacts). If appropriate, an online territorial impact

necessity check (Tool #34: Territorial impacts) is carried out to assess whether a territorial impact assessment is

advisable. When potential territorial impacts are deemed substantial, a territorial impact assessment provides

insights into the likely patterns of impacts across the EU, and helps identify drivers and potential adjustment

opportunities to ensure that the policy’s impact is more evenly spread. See BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf

(europa.eu). 10  The ‘Fit for Future’ platform taps into the expertise and experience of national, regional and local levels of

governance and stakeholders. It comprises two groups: the government group (representatives from national,

regional and local authorities from all EU Member States, and from the European Committee of the Regions)

and the stakeholder group (experts on better regulation that represent business and non-governmental

organisations, plus the European Economic and Social Committee). See https://commission.europa.eu/law/law-

making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-less-costly-and-future-

proof/fit-future-platform-f4f_en 11  https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-

eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform-f4f/adopted-opinions_en#adopted-opinions--

2023

3

ideas for simplification and burden reduction that could lead to improvements at local and regional

level and make it easier to comply with certain rules 12.

The European Committee of the Regions’ RegHub network 13 contributed to the work of the ‘Fit

for Future’ platform on several of its opinions. For instance, RegHub carried out consultations on

the Digital Europe Programme and on public procurement. The feedback and experience that was

gathered improved understanding of problems that local and regional communities face when

implementing EU policies and laws on the ground. The RegHub network also provided input into

the platform’s 2024 annual work programme by suggesting topics of particular interest to the local

and regional levels, such as the European Social Fund+ and the European Regional Development

Fund.

Impact assessments

The Commission analyses compliance with the principles of subsidiarity and proportionality in all

impact assessments prepared for policy and legislative proposals. These assessments are subject

to independent quality control by the Regulatory Scrutiny Board 14, which scrutinised 50 impact

assessments in 2023. In its 2023 annual report 15, the Board noted positively the improved

compliance of draft impact assessments with the new better regulation commitments and

concluded that ‘subsidiarity and EU value added’ were amongst the strongest quality components

observed in draft impact assessments. This demonstrates the Commission’s focus on respecting

the principle of subsidiarity in its proposals.

In assessing compliance with the principles of subsidiarity and proportionality, any cross-border

aspects are of particular relevance – as highlighted, for example, in the impact assessment for the

proposal on the accounting of greenhouse gas emissions of transport services 16. This proposal

aims to put in place a common EU framework to account for such emissions, and has an intrinsic

and strong EU added value, because there is currently no EU-wide methodological framework.

This means that transport stakeholders currently choose between different standards,

methodologies, calculation tools and emissions default values to quantify their emissions. The

strong cross-border dimension of the EU transport sector means that the principle of subsidiarity

is a strong element. Continuing with the current different national approaches would be

counterproductive and would compromise the comparability of greenhouse gas emissions, risk

greenwashing, and give the wrong sustainability incentives to users.

12  For example, the opinion on social economy entities emphasised that raising awareness of the rules for State aid

that can support social economy enterprises could play an important role in preserving their competitiveness.

The opinion on ensuring a future-proof regulatory framework for the single market called for EU-wide

standardisation and interoperability in order to facilitate cross-border transactions and the reduction of

administrative burdens, at the same time strengthening compliance and improving market access for businesses

of all sizes. The opinion on public procurement put forward suggestions aimed at simplifying EU legislation in

this field and encouraging procurement for innovation. It noted that local and regional authorities are careful in

their approach to new opportunities, especially due to a lack of experience with them. The opinion on the

application of the SME test asked the Commission to further emphasise the SME perspective in impact

assessments, ex post evaluations and fitness checks of EU law in order to assess whether obligations for small

and medium-sized enterprises (e.g. reporting obligations) are still necessary or adequate. It pointed to

technological developments or new approaches that may enable simplification or reduction of obligations or

procedures, while maintaining existing protection standards and their effective enforcement. The opinion on the

Digital Europe Programme called for the promotion of voluntary benchmarking tools (e.g. the Local and

Regional Digital Maturity Assessment tool (LORDIMAS)) in applications for programme funding. 13  RegHub is a network of local and regional authorities that aims to collect experiences of EU policy

implementation by consulting players at local level: https://portal.cor.europa.eu/reghub/Pages/default.aspx. For

further information on the work of the RegHub network, see Section 2.4. 14  https://commission.europa.eu/law/law-making-process/regulatory-scrutiny-board_en 15  The 2023 report was published in May 2024 and is available at

https://commission.europa.eu/publications/regulatory-scrutiny-board-annual-report-2023_en 16  COM(2023) 441 final.

4

A further example is labour market statistics 17 that aim to provide a complete and comparable

labour market statistical overview at EU level to meet the needs of multiple users, for the purposes

of facilitating decision-making at all levels in the EU, research and informing the general public.

Without an EU framework, Member States would not achieve the same results in terms of data,

harmonised methodology and comparability of outputs and consistence.

Evaluations and fitness checks

The principles of subsidiarity and proportionality are also essential aspects for evaluations and

fitness checks, which assess whether action at EU level has delivered the expected results in terms

of efficiency, effectiveness, relevance and EU added value. Evaluations also help assess whether

EU action continues to comply with the principles of subsidiarity and proportionality.

In 2023, the Regulatory Scrutiny Board scrutinised eight major evaluations. For example, in the

evaluation of the European Marine Observation and Data Network 18 (an EU-funded initiative),

the subsidiarity argument was substantiated by the transnational nature of assembling data and

knowledge across sea basins or at EU level. According to the evaluation, no entity is better placed

than the EU to steer and finance gathering data at EU level, access to data and data products, and

services of interest to EU seas and oceans. The European Marine Observation and Data Network

brings together a previously fragmented set of data providers, thus creating clearer additional value

than a national, regional, or local solution.

2.2. THE EUROPEAN PARLIAMENT 19

In 2023, the European Parliament received 294 submissions from national Parliaments under

Protocol No 2. Of these submissions, 22 were reasoned opinions 20 and 272 were other

contributions that did not raise concerns about subsidiarity. By comparison, in 2022 the European

Parliament received 249 submissions, of which 34 were reasoned opinions.

Once the European Parliament receives submissions from national Parliaments, they are

transmitted to the relevant committee(s) according to the European Parliament’s Rules of

Procedure 21.

Mr Gilles Lebreton (ID/FR) and Ms Karen Melchior (Renew/DK) were the standing rapporteurs

for subsidiarity in the Committee on Legal Affairs (JURI) in 2023, in the first and second halves

of 2023 respectively.

17  SWD(2023) 265 final presenting the impact assessment accompanying the proposal COM(2023) 459 final. 18  SWD(2023) 281 final. 19  Sections 2.2 to 2.4 of this report are based on contributions from the respective EU institutions and bodies. 20  Although this is not relevant for 2023, the European Parliament and the Commission interpret the number of

reasoned opinions differently. The Commission counts a reasoned opinion relating to more than one proposal as

only one reasoned opinion for statistical purposes; while, for determining whether the threshold for a ‘yellow

card’ or ‘orange card’ has been reached for a proposal, a reasoned opinion counts as one reasoned opinion for

each of the proposals covered. By contrast, the European Parliament counts a reasoned opinions for each proposal

involved. The thresholds are set in Article 7 of Protocol No 2. 21  According to Rule 43, if a national Parliament sends a reasoned opinion to the President of the European

Parliament, that opinion is referred to the committee responsible for the subject-matter and is forwarded for

information to the Committee on Legal Affairs (JURI), which is responsible for respect of the principle of

subsidiarity.

5

In addition, some committees of the European Parliament contributed to the 39th 22 and 40th 23

bi-annual reports presented in 2023 by COSAC 24 on developments in EU procedures and practices

relevant to parliamentary scrutiny. The 39th bi-annual report – dealing with the Fit for 55 climate

legislation, the role of parliaments in accelerated decision-making processes in response to crises,

and best practices for information exchange between parliaments, including the use of IPEX 25 –

received input from 8 committees. The 40th bi-annual report – covering the role of parliaments as

regards open strategic autonomy, renewable energy policies and Russia’s invasion of Ukraine –

received input from 9 committees.

In November 2023, the European Parliament adopted 2 resolutions related to national Parliaments

and the principles of subsidiarity and proportionality:

• in its first resolution on proposals for the amendment of the Treaties 26, it suggested that the

subsidiarity review by the Court of Justice of the European Union should be strengthened; and

called for the opinion of regional Parliaments with legislative powers to be taken into account

in the reasoned opinions on legislative drafts of national Parliaments, for the extension of the

deadline for ‘yellow card’ procedures to 12 weeks, and for the introduction of a ‘green card

mechanism’ for legislative proposals by national or regional Parliaments with legislative

powers in order to make EU legislation more responsive to local needs;

• in its second resolution on EU regulatory fitness and subsidiarity and proportionality 27, it

reiterated the major role of national Parliaments in the subsidiarity check as the natural

guardians of the subsidiarity principle with the right to monitor it through the subsidiarity

control mechanism.

The European Parliament also adopted, in January 2024, an own-initiative report on the

implementation of the Treaty provisions on national Parliaments 28. This report had been prepared

by the Committee on Constitutional Affairs (AFCO) in 2023. It highlighted the point that the active

involvement of national Parliaments in EU affairs and the enhanced scrutiny of national

governments by national Parliaments are essential to ensuring the democratic accountability and

legitimacy of the EU’s institutional system. It also recalled that parliamentary scrutiny can be

facilitated by greater transparency within the Council of the European Union and that access to the

documents of the other EU institutions enables national Parliaments to exercise appropriate

scrutiny.

The European Parliamentary Research Service 29 has continued to assist the members and

committees of the European Parliament with its analysis across all policy fields and by

incorporating subsidiarity and proportionality considerations into its work, via a comprehensive

22  https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a8881d935701881eeb09e40005/39th%20Bi-

annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 23  https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88bcc3697018bcdb41d910010/3%20-

%2040th%20Bi-annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 24  Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of Parliaments of the European Union. The European

Parliament is a component member. 25  https://www.ipex.eu 26  European Parliament resolution of 22 November 2023 on proposals of the European Parliament for the

amendment of the Treaties (2022/2051(INL) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-

0427_EN.html); Rapporteurs: Mr Guy Verhofstadt (Renew/BE), Mr Sven Simon (EPP/DE), Ms Gabriele

Bischoff (S&D/DE), Mr Daniel Freund (Greens/EFA/DE) and Mr Helmut Scholz (GUE/NGL/DE). 27  European Parliament resolution of 23 November 2023 on European Union regulatory fitness and subsidiarity

and proportionality – report on Better Law-Making covering 2020, 2021 and 2022 (2023/2079(INI))

(https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0442_EN.html); Rapporteur: Ms Catharina

Rinzema (Renew/NL). 28  European Parliament resolution of 17 January 2024 on the implementation of the Treaty provisions on national

parliaments (2023/2084(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0023_EN.html);

Rapporteur: Mr Paulo Rangel (EPP/PT). 29  European Parliamentary Research Service (europa.eu)

6

range of products and services. In 2023, it produced 41 initial appraisals and 1 detailed appraisal

of Commission impact assessments as well as 1 substitute impact assessment 30 and 1

complementary impact assessment 31. On the ex post side, it also published 7 EU implementation

assessments, 22 implementation appraisals, 2 ‘implementation in action’ papers (including a

publication which scrutinises the Commission’s annual work programme), 2 detailed rolling

checklists and 4 other studies. With regard to EU added value, there were also 3 reports on the cost

of non-Europe, 3 EU added value assessments and 4 other related publications.

2.3. THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION

In 2023, the Council of the European Union (the Council) – including via its relevant working

parties – continued to monitor the effective implementation of conclusions that the Council and

the European Council had adopted in previous years with regard to the principles of subsidiarity

and proportionality (especially those already mentioned in the previous edition of this annual

report). These were the European Council Conclusions on ‘Further completing the Single Market

Agenda’ 32; the Council Conclusions on ‘Better Regulation – ensuring competitiveness and

sustainable, inclusive growth’ 33; the Council Conclusions on ‘Regulatory sandboxes and

experimentation clauses as tools for an innovation-friendly, future-proof and resilient regulatory

framework that masters disruptive challenges in the digital age’ 34; and the Council Conclusions

on ‘Data technologies to improve Better Regulation’ 35.

The European Council also addressed on several occasions during 2023 the issues of regulatory

simplification and ways of reducing the regulatory burden on Member States, particularly in the

context of competitiveness, the single market and the economy. In this respect, it noted that ‘the

European Council has invited the Commission and Member States to further improve framework

conditions for investment that are more conducive to competitiveness. The European Council also

called on all relevant institutions to make progress in their work to simplify regulation and reduce

the unnecessary administrative burden (including reporting requirements), particularly for SMEs

and start-ups’ 36.

In 2023, the Council forwarded 1 legislative proposal to national Parliaments that had originated

from the Court of Justice of the European Union 37. It also distributed 2 national Parliaments’

opinions on the application of the principles of subsidiarity and proportionality on this legislative

proposal to Member States and also forwarded them to the Court of Justice of the European Union.

In addition to its Treaty obligations, the Council keeps the Member States informed of national

Parliaments’ opinions on legislative proposals. In 2023, the General Secretariat of the Council

distributed 20 reasoned opinions received under Protocol No 2 and 291 opinions issued as part of

the political dialogue 38.

30 Substitute impact assessment: proposal for a regulation addressing situations of instrumentalisation in the field

of migration and asylum, October 2023, PE 753.156. 31  Complementary impact assessment on the proposal for a regulation laying down rules to prevent and combat

child sexual abuse, April 2023, PE 740.248. 32  EUCO document 17/18, points II/2 and IV/15 and EUCO document 13/20, point II/4; and, in terms of

implementation, Council document ST 11654/21. 33  Council document ST 6232/20, points 2 and 12. 34  Council document ST 13026/1/20 REV 1, points 3 and 12. 35  OJ C 241, 21.6.2021, p. 13. 36  EUCO document 14/23. 37  Council document ST 15936/22 on the CJEU’s legislative proposal on ‘Amendment to Protocol No 3 on the

Statute of the Court of Justice of the EU’. 38  The General Secretariat of the Council does not systematically receive all the opinions of the national

Parliaments, so the different institutions may receive a differing number of opinions (see also footnote 20).

7

2.4. THE EUROPEAN COMMITTEE OF THE REGIONS

The European Committee of the Regions (the CoR) has worked on subsidiarity, proportionality

and better regulation, guided by the priorities for its 2020-2025 term of office 39, and has promoted

an active subsidiarity culture through its actions.

The CoR’s Better Regulation and Active Subsidiarity Steering Group (BRASS-G) 40 has steered

the CoR’s different better regulation tools, ensuring coherence and synergies between them and

promoting the contribution of local and regional authorities to better EU regulation throughout its

lifecycle from conception to ex post evaluation. This included the phases of early identification of

trends and issues (via strategic foresight); policy development (ex ante through subsidiarity and

proportionality monitoring, territorial impact assessments, and rural proofing); legislative review

(ex post focusing on implementation via the RegHub network); and possible policy revision (via

the CoR’s contribution to the work of the ‘Fit for Future’ platform).

The CoR worked on building its foresight capacity; on mainstreaming foresight in its policy work;

and on identifying and linking foresight capacity in some cities and regions with the same capacity

in other cities and regions, and to the level of the EU and the CoR 41. It is gradually building a

network of regions and cities with experience in strategic foresight and is supporting the sharing

of good practices and foresight culture at subnational level. This is evidenced by a participatory

laboratory on strategic foresight for regions and cities 42 that is co-organised with the Commission;

by a pilot foresight exercise 43 for the members of the CoR’s ‘Green Deal Going Local’ working

group in cooperation with the Commission’s Joint Research Centre; and by including a foresight

dimension in all relevant externally commissioned studies. The CoR also issued an opinion 44 on

strategic foresight that highlighted the point that it was also important for local and regional

leaders.

The CoR adopted 53 opinions and 6 resolutions 45. More than half of these 46 included either

explicit references to compliance with the principles of subsidiarity and proportionality, or

concrete recommendations to improve such compliance. In addition, and with the same objective,

it adopted its 2023 annual subsidiarity work programme 47, which identified 5 initiatives from the

Commission’s 2023 annual work programme as monitoring priorities due to their clear political

interest for local and regional authorities and the impact on their competences. These were the

initiatives on healthy soils, waste reduction, economic governance, sustainable food systems and

39  Resolution of the European Committee of the Regions of 2 July 2020 on the European Committee of the

Regions’ priorities for 2020-2025 – Europe closer to the people through its villages, cities and regions,

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020XR1392. 40  Ms Antje Grotheer (DE/PES), a member of the CoR and President of the Bremen regional Parliament, succeeded

Mr Karl-Heinz Lambertz (BE/PES) in 2024 as BRASS-G chair. For more information on BRASS-G, see

https://cor.europa.eu/en/our-work/Pages/Better-Regulation-and-Active-Subsidiarity.aspx. 41  The CoR was involved in many activities on strategic foresight organised by the EU’s institutions, mainly in the

context of the European Strategic Policy Analysis System (ESPAS). This included its participation in the ESPAS

Global Trends Report 2024 core drafting team, the ESPAS project team, the ESPAS Steering Group, the ESPAS

Young Talent Network and the 2023 ESPAS annual conference. 42  https://cor.europa.eu/en/news/Pages/strategic-foresight-capacity-better-prepare-future.aspx 43  https://cor.europa.eu/en/news/Pages/green-deal-going-local-working-group-strategic-foresight.aspx 44  CIVEX-VII/022: Strategic foresight as an instrument of EU governance and better regulation. 45  For full details, see EUR-Lex (europa.eu). 46  29 opinions and 4 resolutions. The ‘Resolution of the European Committee of the Regions on the 2023 State of

Regions and Cities in the European Union and proposals in view of the next EU Strategic Agenda 2024-2029’

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202301321) emphasised that ‘optimisation of the

current Treaty provisions should actively ensure greater transparency and accountability in the EU decision-

making process, including increased emphasis on subsidiarity, multilevel governance and the role of the

(European Committee of the Regions)’ and considered ‘in that respect indispensable a revision of the

interinstitutional agreement on better law-making during the next policy cycle’. 47  https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Publications/Documents/Subsidiarity-Work-Programme/2023.pdf

8

the SME relief package. The CoR issued opinions on most of them 48. The CoR’s Subsidiarity

Monitoring Network 49 also facilitated the exchange of observations related to compliance with

the principles of subsidiarity and proportionality between the local and regional authorities, in

particular thanks to the members of REGPEX 50.

In February 2023, the Bureau of the CoR adopted a renewed territorial impact assessment strategy.

It guided three territorial impact assessment workshops in 2023 51. In May, the CoR also issued an

opinion 52 which stressed the need for a systematic ex ante assessment of the potential

differentiated territorial impacts of all new EU policies with a territorial dimension in their design

phase. In September, it presented its work on territorial impact assessments to the Council Working

Party on Competitiveness and Growth, under the Council’s better regulation formation.

Moreover, the CoR developed a methodology for rural proofing to ensure that the specificities of

rural areas are considered before adopting EU legislation. For instance, rural proofing was the

focus of the first territorial impact assessment workshop on the topic of sustainable food systems

in June 2023.

The CoR continued to apply its ex post better regulation tools in partnership with the Commission

and the European Parliament, notably through its active participation in the ‘Fit for Future’

platform with the contribution of its RegHub 53 network. RegHub consulted regional hubs on the

report ‘The future of the Green Deal: taking stock and looking ahead’ and gathered the experiences

of local and regional authorities in implementing measures of the European Green Deal. These

were published in an implementation report 54 and highlighted in the CoR’s ‘2023 EU Annual

Report of the State of Regions and Cities’ 55. Regional hubs were also consulted on the regional

dimension of the common agricultural policy strategic plans. The results of the first phase of this

consultation were gathered and collected in an implementation report 56, thus informing the CoR’s

discussions with its institutional partners and contributing to the work on the mid-term review of

the common agricultural policy.

The Commission and the CoR jointly reviewed in 2023 their Protocol on cooperation with a view

to reinforcing their institutional partnerships and promoting the development of a more

participatory EU. In the revised protocol 57, which was signed in March 2024, both parties

committed themselves to jointly striving to advance active subsidiarity and better regulation; and

agreed on concrete steps to this end. This cooperation also relates to the work on the application

of the principles of subsidiarity and proportionality to ensure that the regional and local dimensions

are taken into account.

48  ENVE-VII/042 – Soil monitoring and resilience (Soil Monitoring Law); ECON-VII/030 – Reform of the EU

economic governance framework; NAT-VII/033 – Legislative framework for sustainable food systems; and

ECON-VII/035 – The SME relief package and the BEFIT framework. 49  The Subsidiarity Monitoring Network brings together Parliaments and governments of regions with legislative

powers; local and regional authorities without legislative powers; and local government associations in the EU.

It is also open to the national delegations of the CoR and to national Parliaments. 50  REGPEX is a subgroup of the Subsidiarity Monitoring Network that brings together regional Parliaments with

legislative powers (https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx). 51  ‘A Drone Strategy 2.0’ in May, ‘Sustainable Food Systems’ in June and ‘Strategic Technologies for Europe

Platform (STEP)’ in October. 52  COTER-VII/026: Do no harm to cohesion – a cross-cutting principle contributing towards cohesion as an overall

objective and value of the EU. 53  See Section 2.1 for more information on the CoR’s contribution to the work of the ‘Fit for Future’ platform

through RegHub. 54  https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/green-deal-taking-stock-looking-ahead.pdf 55 https://cor.europa.eu/en/engage/brochures/Documents/EU%20Annual%20Report%20on%20the%20State%20of%

20Regions%20and%20Cities%202023/4892%20-%202023%20Annual%20Report%20EN.pdf 56  https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/1st-report-regional-dimension-cap-strategic-plans.pdf 57  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32024Y02478

9

2.5 THE COURT OF JUSTICE OF THE EUROPEAN UNION

In 2023, the Court of Justice of the European Union referred to the principles of subsidiarity and

proportionality in its judgment on the Regulation establishing the EU Agency for the Cooperation

of Energy Regulators 58. The General Court was called upon by national transmission system

operators to examine whether the Regulation enabled the Agency to adopt a decision on issues

which the national regulatory authorities had submitted to it as having been agreed between them.

The General Court concluded 59, on the basis of the explanatory memorandum accompanying the

Commission’s proposal for the regulation establishing the Agency, that the Agency has been

granted an autonomous decision-making power and is therefore not bound by the position taken

by the national regulatory authorities.

The explanatory memorandum had considered that the Agency’s power would be in line with the

principle of subsidiarity because it would intervene in those areas where fragmented national

decision-making on issues with cross-border relevance would lead to problems or inconsistencies

for the internal market. The explanatory memorandum also considered that the Agency’s power

would be in line with the principle of proportionality, because the Agency was to be given

additional tasks, especially in the regional operation of the energy system, but the national

regulators were to retain their central role in energy regulation. The Court concluded, on the basis

of the explanatory memorandum, that the EU legislator clearly intended to make decision-making

on difficult cross-border issues more efficient and faster by strengthening the Agency’s individual

decision-making powers in a way that was compatible with maintaining the national regulatory

authorities’ central role in energy regulation. The case is currently pending on appeal before the

Court.

3. APPLICATION OF THE SUBSIDIARITY CONTROL MECHANISM BY NATIONAL PARLIAMENTS

3.1 OVERVIEW

The Commission received 22 reasoned opinions 60 from national parliaments in 2023 61. This was

a third fewer than the 32 received in 2022, in line with a long-term downward trend in the number

of opinions overall and particularly in the number of reasoned opinions. The downward trend for

reasoned opinions becomes even more evident if the number of reasoned opinions is expressed as

a percentage of the overall number of opinions 62.

58  Regulation (EU) 2019/942 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 establishing a European

Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators (recast). 59  Judgment of the Court of Justice of 15 February 2023, Austrian Power Grid and others v ACER, T-606/20,

ECLI:EU:T:2023, paragraphs 45 to 49 (appeal pending: Case C-281/23 P). 60  Under Protocol No 2, any national Parliament or chamber of a national Parliament may, within 8 weeks from

the date of transmission of a draft legislative act in the official languages of the EU, issue a reasoned opinion

stating why it considers that the draft in question does not comply with the principle of subsidiarity. See also

footnote 61. 61  This number refers to the total number of reasoned opinions received from parliamentary chambers under

Protocol No 2 in 2023. See also footnote 20 and Annex 1 for the list of Commission documents on which the

Commission received reasoned opinions. 62  Given the rather small number of reasoned opinions, even a small increase in the number of reasoned opinions

can cause an apparently extraordinary increase in the percentage of reasoned opinions. This can explain the

‘jump’ between 2021 and 2022, which was caused not least by the European Parliament’s ‘Electoral Law’

proposal that triggered 8 reasoned opinions (see the Commission’s annual report for 2022, COM(2023) 640 final,

p. 10).

10

Note: the dotted line represents the linear trendline.

In 2023 (as in 2022), most reasoned opinions originated from a single national Parliament. In 2023,

the Italian parliament issued 9 reasoned opinions: 6 from the Camera dei Deputati and 3 from the

Senato della Repubblica. The Swedish Riksdag issued 5 reasoned opinions in 2023, equalling 23%

of the total number (in 2022, it had issued 14 reasoned opinions, more than 40% of all the reasoned

opinions). Together, these two parliaments issued two thirds of all the reasoned opinions

received in 2023.

The other 2023 reasoned opinions were issued by the French Sénat (3) and by the Czech

Poslanecká sněmovna, the Hungarian Országgyűlés, the Cypriot Vouli ton Antiprosopon, the

Dutch Eerste Kamer and the Dutch Tweede Kamer (1 each). This means that 9 of the 39 national

Parliaments or chambers coming from 7 Member States issued reasoned opinions in 2023 (13 in

2022, 7 in 2021 and 8 in 2020).

From the thematic perspective, the 22 reasoned opinions received in 2023 were spread out thinly

and related to 14 different Commission proposals, none of which received more than 3 reasoned

opinions. 6 of those proposals belonged to the Commission headline priority 63 of ‘A European

63  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024_en

168 200

250

387

622 663

592

506

350

620 576 569

159

255

360 355 402

34 64 70 84

21 8 65 52 37

0 9 16 32 22

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Opinions and reasoned opinions compared

Opinions (including reasoned opinions) Reasoned opinions

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Percentage of reasoned opinions in relation to all opinions received

11

Green Deal’, 3 to ‘A Europe fit for the digital age’, 3 to ‘A new push for European democracy’

and 2 to ‘An economy that works for people’.

The proposal that triggered reasoned opinions corresponding to the highest number of national

Parliament votes 64 in 2023 was the proposal on plants obtained by certain new genomic

techniques 65, which triggered 2 reasoned opinions that corresponded to 4 votes. However, it did

not reach the threshold for an aggregated response by the Commission 66, let alone for a ‘yellow

card’ that would require the Commission to give reasons for maintaining, changing, or

withdrawing its proposal. 6 other proposals received between 2 and 3 reasoned opinions that

corresponded to either 2 or 3 votes. The remaining 7 proposals only triggered 1 reasoned opinion

each (see Annex 1 for full details).

The following Section 3.2 covers the key cases of proposals that triggered more than one reasoned

opinion.

3.2 KEY CASES

Under the Commission headline priority of ‘A European Green Deal’, the proposal for a regulation

on packaging and packaging waste 67 triggered the highest number of opinions in 2023:

3 reasoned opinions 68 and 6 opinions in the framework of the political dialogue 69.

In their reasoned opinions, both Italian chambers stated that they saw no need for legislation at EU

level, in particular, to promote reuse models, to the detriment of successful recycling models at

national level. The French Sénat pointed to the risk of undermining more ambitious national

legislation in relation to the use of Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European

Union as the sole legal basis, and highlighted the need to respect the principle of technological

neutrality in relation to the requirement to set up deposit and return systems for single-use plastic

bottles and metal cans. The Italian Camera dei Deputati considered that Member States that

recycle large quantities of packaging waste should be exempted from the obligation to reuse and

to set up deposit and return systems. All three chambers considered that a directive would have

been a more appropriate legal instrument than a regulation and indicated that the envisaged use of

delegated acts should not allow the Commission to regulate beyond the scope of non-essential

elements. Both Italian chambers considered that the restrictions on certain single-use packaging

were disproportionate and entailed risks for food safety. The Italian Senato della Repubblica also

saw a risk that medicinal products’ packaging might be recycled and called for this to be exempted

from the recyclability requirement. The Italian Camera dei Deputati expressed concerns over the

mandatory recycled content requirements for packaging for medical products and for food-contact

packaging. and also called for expanding the list of applications for packaging to be made of

compostable materials.

Opinions within the framework of the political dialogue also underlined the need for this proposal

to allow Member States more flexibility. Similarly to the Italian Parliament, the Polish Senat

64  Each national Parliament has two votes. Each chamber in bicameral systems has one vote. 65  COM(2023) 411 final. 66  The Commission has made a commitment to reply with an aggregated response if a proposal triggers a

‘significant’ number of reasoned opinions (‘significant’ in this context means that the number of reasoned

opinions corresponds to at least 7 national parliament votes), even if the proposal has not triggered enough

reasoned opinions to reach the ‘yellow card’ threshold, which triggers a mandatory review of a draft legal act.

The ‘yellow card’ threshold is usually reached when the number of reasoned opinions received from national

Parliaments is at least a third of all votes allocated to them (i.e. 18 out of 54). For draft legislative acts submitted

in the area of freedom, security and justice, the threshold is one quarter of the votes (14 out of 54). 67  COM(2022) 677 final. 68  The French Sénat and the Italian Camera dei Deputati and Senato della Repubblica. 69  The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, Spanish Cortes Generales, Italian Camera dei Deputati, Polish

Senat and Romanian Senat.

12

criticised the impact assessment and called for an in-depth analysis to ensure that the proposed

new targets are realistic, measurable, and technically feasible. The Czech Poslanecká sněmovna

suggested that the packaging waste reduction target should be calculated on the basis of the amount

of packaging waste produced per resident. The Romanian Senat requested clarifications regarding

the definitions used and the responsibilities of economic actors.

In its replies, the Commission argued that the proposed measures were necessary in order to ensure

a circular economy and prevent the unsustainable growth of packaging waste. It considered that

the deposit and return systems were one of the main enabling measures to meet these objectives.

It also flagged the point that Member States that achieve a high collection rate of the targeted

packaging formats by other means could opt out of such systems. As regards the choice of legal

instrument, the Commission maintained that a regulation was crucial in order to achieve the

objectives of the proposal and that the request to allow the Member States more flexibility was

addressed by clearly defining the boundaries of the legal provisions in the text of the proposal. As

regards packaging for medicinal products, the Commission pointed out that the proposal provided

for a longer transitional period for compliance with recyclability requirements and exempted

medicinal products from recycled content requirements. Regarding concerns about the impacts on

food safety, the Commission argued that single-use packaging does not increase food safety but

agreed on the need to exempt delicate fruits and vegetables from the packaging bans. Regarding

the impact assessment and the need for clarification, the Commission explained that the

methodology was based on the principles of environmental foot-printing and that it was working

with the co-legislators to ensure greater clarity regarding definitions and the allocation of

responsibilities to economic actors.

The proposal for a regulation on certain new genomic techniques 70 triggered 2 reasoned

opinions 71 and 7 opinions within the framework of the political dialogue 72. In their reasoned

opinions, the Cypriot Vouli ton Antiprosopon and Hungarian Országgyűlés considered that the

principle of subsidiarity was breached by the provision to prevent Member States adopting

measures that restrict or prohibit in all or part of their territory the cultivation of category 2 new

genomic techniques (NGT) plants (i.e. plants which, unlike category 1 NGT plants, could not also

occur naturally or be produced by conventional breeding techniques). This argument was also

echoed in some political dialogue opinions. The proposal was also criticised for an insufficient

legal basis; concerns about transparency and freedom of choice for consumers; consumer

protection and the impact on consumers of limiting the labelling requirements for category 1 NGT

plants to plant reproductive material; concerns about compliance with the proportionality and

precautionary principles; and concerns about risks of distorting competition if some breeders get

patents on NGTs. The opinions also included various requests, such as to prohibit patenting of

category 1 NGT and to prevent the monopolisation of the sector; for a study on the impact of

patents and related licences; for the same level of control for plants produced in third countries;

and to regulate the use of NGT on microorganisms.

In its replies, the Commission explained that the ‘opt-out’ option could not be used to address risks

for human or animal health or the environment that arise from genetically modified organisms

(GMOs). Such risks were already assessed through a scientific assessment harmonised at EU level.

In addition, the exclusion of the ‘opt-out’ option for category 2 NGT plants was unrelated to safety

considerations of such plants, precisely because category 2 NGT plants would only be authorised

if they are safe. On the legal basis, the Commission pointed to its consistency with the current

GMO legislation on the deliberate release and placing on the market of GMOs. On labelling, the

Commission made it clear that requiring the genetically modified label for products from such

70  COM(2023) 411 final. 71  The Cypriot Vouli ton Antiprosopon and Hungarian Országgyűlés. 72  The Czech Senát, Danish Folketing, Croatian Hrvatski Sabor, Italian Senato della Repubblica, Dutch Eerste

Kamer, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat.

13

plants would not accurately reflect the fact that the same product can be obtained by conventional

means. On the proportionality and precautionary principles, the Commission referred to the

European Food Safety Authority’s view that there are no new hazards specifically linked to

targeted mutagenesis and cisgenesis (as compared with conventional breeding or established

genomic techniques). On patents and competition, the Commission stated that it was aware that

patentability of NGT plants was a matter of concern for many and that it would therefore assess

the impact of patenting plants on innovation in plant breeding; on breeders’ access to genetic

material and techniques; on availability of seeds to farmers; and on the overall competitiveness of

the EU biotech industry. It also stated that it would publish a report with its findings by 2026.

The proposal for a Soil Monitoring Law 73 received 2 reasoned opinions 74 and 3 opinions in the

framework of the political dialogue 75. In their identical reasoned opinions, both Dutch chambers

argued that the effects of pollution via air and water on soil were a national issue and the benefits

of the proposed measures had not been demonstrated on individual Member States. In their view,

the proposal would not ensure a level playing field because it related to the effects of pollution and

not to its sources. The opinions from the Czech Senát, the Italian Senato della Repubblica and the

Austrian Bundesrat highlighted the point that Member States need to be able to take account of

local conditions, existing policies, and subnational-level competences. They also pointed out that

the proposal might increase the administrative burden for Member States.

In its replies, the Commission stressed that a solid monitoring and assessment framework with

measures on sustainable soil management and contaminated sites is necessary in order to achieve

healthy soils by 2050 – given the scale and negative evolution of the problem in recent decades,

the cross-border impacts linked to soil health and the significant cost of managing the impact of

unhealthy soil. It explained that its proposal aimed to address transboundary impacts of soil

degradation; to secure equal market conditions; and to promote policy coherence at EU and

national level, leaving flexibility to Member States to implement the required measures in a way

that allows them to take account of the variability of soils, local conditions, existing policies and

practices, and regional-level competences in some Members States. In addition, the proposal

contained provisions that are necessary and suitable for achieving healthy soils but minimised the

administrative burden of doing so. Member States would be given sufficient time to gradually put

in place the governance, mechanisms to monitor and assess soil health, and measures needed to

implement the sustainable soil management principles and to address contaminated sites.

The proposal on CO₂ emission performance standards and reporting obligations for new

heavy-duty vehicles 76 triggered 2 reasoned opinions 77 and 1 political dialogue opinion 78. Both

Italian chambers argued that the principle of subsidiarity was not respected because the proposed

CO2 emission reduction targets were neither feasible nor justified, and also because the sector

produces only modest emissions. They stressed the point that the target of achieving zero

emissions for local bus transport by 2030 was excessively ambitious and that EU incentives for

investment were needed. The Czech Senát argued that the targets set in 2019 should only be

reviewed in 2027.

In its replies, the Commission referred to the detailed impact assessment accompanying the

proposal 79, which demonstrates the necessity, added value and proportionality of the initiative.

On the level of ambition and the date of application of the targets, the Commission recalled that

transport was the only major sector in the EU economy where CO2 emissions were still higher than

73  COM(2023) 416 final. 74  The Dutch Eerste Kamer and Tweede Kamer. 75  The Czech Senát, Italian Senato and Austrian Bundesrat. 76  COM(2023) 88 final. 77  The Italian Camera dei Deputati and Senato della Repubblica. 78  The Czech Senát. 79  SWD(2023) 88 final.

14

in 1990 and that road transport is responsible for over 20% of the EU’s total greenhouse gas

emissions. It therefore highlighted the point that heavy-duty vehicles have a key role to play in

meeting the EU’s climate targets. According to the impact assessment, the sector has a high

potential for the deployment of zero-emission vehicles. The uptake of zero-emission buses in the

fleet would be gradual and Member States facing difficulties might in certain circumstances

exclude a limited number of buses from the regulatory scope. Concerning the investments required

to renew the vehicle technology fleet and the acceleration of the adaptation of the industry, the

Commission pointed to a number of EU funding opportunities.

Under the priority ‘A new push for European democracy’, the proposal for a directive on

combating corruption 80 triggered 2 reasoned opinions 81 and 6 opinions under the political

dialogue 82. The Swedish Riksdag considered that the proposed directive would infringe the

principle of subsidiarity by banning someone who has been prosecuted for corruption from

standing for election to public office. This point was shared by the Italian Camera dei Deputati,

which disagreed with the requirement for all Member States to treat an abuse of function as a

criminal offence. Immunity and the right to stand in elections were also a central point in the

political dialogue opinions. The Italian Senato della Repubblica and both Austrian chambers

stressed the point that rules to waive immunity should be reserved to national parliaments. Both

Czech chambers also expressed doubts on this provision, especially in view of subsidiarity. By

contrast, the Portuguese Assembleia da República stated that the proposed directive would comply

with the principles of subsidiarity and proportionality.

In its replies, the Commission underlined that its proposal was limited to what is necessary for and

proportionate to efficiently preventing and combating corruption. On the introduction of the

offence of abuse of functions, the Commission considered that this is an important tool in the fight

against corruption, because it covers the illegal use of public power for personal gain and was

already a crime in 25 of the 27 Member States. On the ban on standing for election, the

Commission recalled that the termination or prohibition of holding a position of public office

(elected or not) would prevent persons convicted of corruption from remaining in certain positions

of power in which they carried out their corrupt actions. The Commission emphasised the point

that the proposed directive would merely require national legislators to envisage the possibility of

imposing these additional sanctions, and that the final decision would remain with national courts.

Under the same priority, the proposal for a Council regulation on the recognition of parenthood

between Member States 83 also triggered 2 reasoned opinions and 6 political dialogue opinions.

The French Sénat feared that the proposed Council regulation would require the recognition of

parenthood established in another Member State, also in cases of surrogacy. It therefore opposed

the choice of a Council regulation as the type of legal instrument. The Italian Senato della

Repubblica expressed concern that Member States would be able to invoke reasons of public

policy to refuse the recognition of parenthood only on a case-by-case basis.

Surrogacy was also the main topic in the political dialogue opinions. The Romanian Senat asked

for clear definitions of ‘parentage’, ‘parent’ and ‘family’; and for a situation to be avoided in which

children born from surrogacy could be automatically recognised, possibly in breach of the existing

law of a Member State. The Czech Senát similarly asked for surrogacy to be excluded from the

scope of the proposal and for Member States to be allowed to refuse recognition of parenthood in

cases where the cross-border element was set up with the intention of circumventing national

legislation. The Dutch Eerste Kamer asked several questions, including on the number of cases

concerned by the absence of common rules on the recognition of parenthood and on where there

80  COM(2023) 234 final. 81  The Italian Camera dei Deputati and Swedish Riksdag. 82  The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, French Sénat, Italian Senato della Repubblica, Austrian Nationalrat

and Bundesrat, and Portuguese Assembleia da República. 83  COM(2022) 695 final.

15

might be alternative solutions that do not require recourse to new EU legislation. The Lithuanian

Seimas endorsed the proposal, which it thought would have a ‘positive impact’, and asked for

clarifications to make sure that the public policy clause is applied in observance of fundamental

rights. The Portuguese Assembleia da República and the Spanish Cortes Generales stated that the

proposal complied with the principles of subsidiarity and proportionality.

In its replies, the Commission recalled that the Court of Justice of the European Union had ruled

that the concept of public policy must be interpreted strictly, and noted that the option of refusing

to recognise parenthood on grounds of public policy could not apply if that led to a situation of

discrimination. The Commission also underlined that the proposed Council regulation would not

affect the Member States’ competence to regulate or ban surrogacy on their own territory.

However, according to the proposal, once the parenthood of a child born out of surrogacy had been

established in one Member State, the other Member States would need to recognise it, because

failure to do so would be incompatible with the fundamental rights of children born out of

surrogacy.

Under the priority ‘A Europe fit for the digital age’, the proposal for a Regulation on combating

late payment in commercial transactions 84 triggered 2 reasoned opinions 85 and 4 political

dialogue opinions 86. In their reasoned opinions, the Italian Camera dei Deputati and the Swedish

Riksdag did not question the necessity or added value of legislative action at EU level to remedy

the shortcomings of the current directive, but they were concerned that the proposed legal

instrument was a regulation. They feared that constraining Member State action (by setting a

maximum payment period of 30 days and a fixed interest rate for default interest, and by excluding

the option for a creditor to waive the right to interest and compensation for late payment) would

restrict the freedom of contract for undertakings. The same concerns were also included in the 4

political dialogue opinions. Furthermore, the Irish Houses of the Oireachtas criticised the lack of

distinction between late payments and long payment terms and opposed the proposed body to

enforce late payment legislation. The Romanian Senat saw a potential negative impact on

businesses in particular and on the economy in general.

In its replies, the Commission emphasised that combating late and unfairly long payments is

necessary in order to protect the resilience of supply chains and to enhance SME competitiveness.

It stressed the point that its impact assessment had shown that the proposed 30-day payment cap

was a more cost-effective option of promoting a prompt payment culture than longer payment

terms. This was also the option most favoured by stakeholders and SMEs in the public

consultations and recommended by the European Parliament and the ‘Fit for Future’ platform. The

Commission explained that it did not distinguish between late payments and long payment terms,

because payment delays also occurred when long payment terms were imposed on creditors. A

regulation was justified by the need to lay down stricter and more streamlined rules that can be

applied in the same way in all Member States. The impact assessment had identified the absence

of provisions to monitor compliance with and enforcement of rules as one of the key weaknesses

of the current directive. The Commission had therefore proposed to set up compulsory

enforcement authorities, while leaving wide flexibility to Member States to designate existing

authorities or create new ones. The Commission also highlighted the economic benefits of a better

payment culture that would increase and strengthen trust in the EU business environment.

84  COM(2023) 533 final. 85  The Italian Camera dei Deputati and Swedish Riksdag. 86  The Irish Houses of the Oireachtas, Italian Senato della Repubblica, Portuguese Assembleia da República and

Romanian Senat. During the first 4 months of 2024, the Commission received four additional political dialogue

opinions (from the Czech Senát and Poslanecká sněmovna, French Sénat and Maltese Kamra tad-Deputati) that

largely echoed the arguments in the opinions received in 2023.

16

4. WRITTEN POLITICAL DIALOGUE WITH NATIONAL PARLIAMENTS

In addition to the subsidiarity scrutiny mechanism established by Protocol No 2, the Commission’s

relations with national Parliaments also cover other activities and particularly the political dialogue

put in place in 2006. This includes written exchanges on any Commission initiative into which

national Parliaments want to provide input, or on any subjects they want to raise on their own

initiative. It also includes the oral political dialogue (described in Chapter 5).

4.1 GENERAL OBSERVATIONS

In 2023, national Parliaments sent a total of 402 opinions to the Commission. This was the first

time since 2008 that the Commission received more opinions during the last full year of its term

of office than during the previous year. As already mentioned in this present annual report, this

was unusual and went against the trend highlighted in the annual report for 2022 that the number

of national Parliament opinions generally peaks in the middle of each Commission’s term of

office 87. However, as already indicated in the annual report for 2022, the overall number of

opinions received during the von der Leyen Commission remains significantly lower than the

number received during the Barroso II and Juncker Commissions.

282 (70%) of these 402 opinions related to legislative proposals that were subject to the

subsidiarity control mechanism 88. The other 120 opinions (30%) mainly concerned non-

legislative initiatives (e.g. communications) or were own-initiative opinions not directly related to

a Commission initiative. The latter percentage is the lowest during the current term of office. It

shows that national Parliaments focused their analysis of Commission initiatives in 2023 even

more than in previous years on draft legislative acts subject to subsidiarity control (thus excluding

proposals in policy fields where the EU has exclusive competences, such as trade or competition).

It also suggests that the decrease in the number of reasoned opinions over recent years was not due

87  The Spanish Cortes Generales, which ranked either first or second in the previous 3 years in the political dialogue

with the Commission, issued opinions only during the first 4 months of 2023 due to parliamentary elections in

Spain. 88  For more information on the subsidiarity control mechanism and the political dialogue, see

https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments_en.

Legislative proposals that relate to policy areas in which the EU has exclusive competence are not subject to

subsidiarity scrutiny by national Parliaments.

8

65

52

37

0

9

16

32

22

87

305

273

314

39

90

183

186

260

255

250

251

218

120

156

161

137

120

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Types of opinions of national Parliaments Reasoned opinions on proposals subject to subsidiarity control

Political dialogue opinions on proposals subject to subsidiarity control

Political dialogue opinions on other Commission initiatives or own-initiative opinions

17

to a less intensive scrutiny of Commission proposals. This assumption is also underpinned by the

high number of opinions received in the context of the political dialogue that also explicitly

confirm the respective proposals’ compliance with the subsidiarity principle.

Within the Commission, the points raised by the national parliaments or chambers are specifically

brought to the attention of the relevant Members of the Commission and Commission departments

and, for legislative proposals, to the Commission representatives taking part in the negotiations

between the co-legislators.

4.2 PARTICIPATION AND SCOPE

As in previous years, the number of opinions sent to the Commission varied significantly from one

national Parliament to another. The number of national Parliaments or chambers that did not issue

any opinions increased slightly 89 from 7 to 9 chambers 90 out of 39 (see Annex 2). This means that

in 2023 the parliaments of 6 Member States 91 (2022: 5) did not engage in the written political

dialogue in the form of sending formally adopted opinions. However, it is worth mentioning that

the 6 that did not issue an opinion included, for example, the Estonian Riigikogu, which used direct

letters to communicate with the Commission, and the Slovenian Državni svet, which organised

visits of their members of parliament to the Commission.

The 10 most active chambers issued 320 opinions (80% of the total). This was in line with the

average for recent years 92. In 2023, these chambers were: the Czech Senát and the Portuguese

Assembleia da República (41 opinions each), the Czech Poslanecká sněmovna and the Italian

Camera dei Deputati (36 opinions each), the German Bundesrat and the Romanian Camera

Deputaților (35 opinions each), the Romanian Senat (29 opinions), the Italian Senato della

Repubblica (26 opinions), the Spanish Cortes Generales (24 opinions) and the French Sénat

(17 opinions). These were also among the most active chambers in recent years. Annex 2 details

the number of opinions each chamber sent.

89  2022: 7; 2021: 8; 2020: 12; 2019: 17; 2018:10. 90  See Annex 3. 91  The national Parliaments in Bulgaria, Greece, Estonia, Latvia, Malta and Slovenia. 92  2022: 79%; 2021: 79%; 2020: 85%; 2019: 73%; 2018: 83%; 2017: 74%; 2016: 73%.

252 452 424 472

116 217

285 279 320

98 168 152 97

43 38

75 76 82

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Concentration of opinions

10 most active chambers Other chambers

18

The nature of the opinions also varied from one national Parliament or chamber to another. Some

focused mostly on verifying whether a Commission proposal complied with the principles of

subsidiarity and proportionality. Others commented in greater detail on the content of the proposals

or sent own-initiative opinions that did not refer to a concrete Commission proposal. Recurrent

topics of the 25 own-initiative opinions included not only the forced transfer of Ukrainian civilians

– including children – to Russia, as well as the Gaza Strip and the Israeli-Palestinian conflict, but

also specific policy issues like nuclear energy, abortion, and external relations.

It is worth highlighting that several new types of national Parliament submissions were received

in 2023. For instance, 2 chambers reacted to the discussion of legislative proposals by means of

either an opinion submitted during the trilogue negotiations (the French Sénat on the proposal for

an Artificial Intelligence Act) or by different consecutive opinions from the same parliament

issued at different stages of the legislative process (the 4 opinions of the German Bundesrat on the

proposal for the EU Media Freedom Act). 14 national Parliaments addressed a joint statement to

the EU institutions in view of a trilogue, calling on them to ensure that the risk of instrumentalising

migration is appropriately addressed during the trilogue negotiations on the revision of the

Schengen Border Code. The Finnish Eduskunta submitted an own-initiative opinion on several

draft delegated and implementing acts related to materials in contact with drinking water – the first

case of a submission on draft delegated and implementing acts.

4.3 MAIN TOPICS OF THE OPINIONS IN THE POLITICAL DIALOGUE

In terms of single initiatives most commented upon, national Parliaments sent the most opinions

on the 2023 Commission work programme, the proposal on packaging and packaging

waste * 93 and the proposal on plants obtained by certain new genomic techniques and their

food and feed * (9 opinions each); the proposal on the creation of a European Certificate of

Parenthood * and the proposal on combating corruption * (8 opinions each); the proposal on

ambient air quality and cleaner air for Europe and the proposal establishing a Union

certification framework for carbon removals (7 opinions each); the proposal for a European

Media Freedom Act, the proposal on urban wastewater treatment, the proposal on the Union

code relating to medicinal products for human use, the proposal on medicinal products for

human use and rules governing the European Medicines Agency, the proposal on

requirements for budgetary frameworks of the Member States, the proposal for a Soil

Monitoring Law * and the proposal on combating late payment in commercial transactions *

(6 opinions each).

As in previous years, a growing number of national Parliaments 94 analysed the 2023 Commission

work programme 95, which in 2023 triggered 9 opinions (in addition to 1 opinion already

triggered in 2022). This made it the Commission document that received the most opinions in the

framework of the political dialogue. It also meant that the 2023 Commission work programme

triggered the highest number of opinions issued on any Commission work programme up until

then. The number of opinions was significantly higher than the 6 for the 2022 Commission work

programme (5 opinions received in 2022 and 1 in 2021). Scrutiny without issuing an opinion is

93  Annex 3 lists the Commission initiatives that triggered at least five opinions. This section provides an overview

across the Commission’s six headline priority areas where at least 6 opinions were received. The opinions

covering the proposals marked with an asterisk (*) have not been included in this section because they have also

triggered at least two reasoned opinions and are therefore already covered under Section 3.2 of this report. 94  The French Sénat, Croatian Hrvatski Sabor, Lithuanian Seimas, Luxembourgish Chambre des deputes,

Hungarian Országgyűlés, Dutch Tweede Kamer and Eerste Kamer, Portuguese Assembleia da República and

Romanian Senat sent opinions in 2023. The Swedish Riksdag sent an opinion at the end of 2022. There were

6 such opinions on the 2022 Commission work programme. 95  COM(2022) 548 final.

19

also reported to be high 96. Taken altogether, this shows the increased strategic use that national

Parliaments made of the specific instrument of opinions regarding the Commission work

programme in order to underline their support for the priorities and Commission initiatives that

had been announced, relating them to their own national political priorities; and to signal national

particularities that they believed should be considered.

In their opinions on the 2023 Commission work programme, national Parliaments referred to the

impact of Russia’s war of aggression against Ukraine, encouraged the Commission to support

Ukraine for as long as necessary and expressed support for the EU’s enlargement. 3 chambers

called for a reform of the electricity market. Taking into consideration the 2024 European

Parliament elections, 5 chambers underlined the importance of the Commission’s ‘Defence of

Democracy Package’, including the initiative to protect the EU’s democratic sphere from covert

foreign influence. The Hungarian Országgyűlés criticised the European Media Freedom Act for

what they saw as its fundamental limitation of the competence of the Member States in the field

of media. 3 chambers pointed to the importance of an economic governance review, and 2 of them

also stressed the importance of strengthening the euro (including in its digital form). 4 chambers

underlined the importance of strengthening security and defence in different forms (including

space defence; strengthening EU external borders and effective action against illegal migration

flows and human trafficking networks; and maritime strategy). All chambers acknowledged the

importance of finding a more suitable framework for migration. The French Sénat called for more

transparent and comprehensive work programmes and for the Commission to systematically

support its legislative initiatives with impact assessments 97.

In its replies, the Commission underlined that the 2023 Commission work programme aimed at

continuing to support the EU’s recovery from the COVID-19 pandemic; and to respond to urgent

needs raised by Russia’s war of aggression against Ukraine and the ensuing energy and cost-of-

living crises. The recent crises had also shown the need to accelerate delivery on the priorities of

the Commission, particularly combating climate change and completing the digital transition. The

many related initiatives of the 2023 Commission work programme demonstrate the Commission’s

clear commitment to follow up on the recommendations made by the Conference on the Future of

Europe. The Commission mentioned its prioritisation of a green, carbon-free, and digital Europe

with a strong economic basis founded on the single market. The Commission pointed out that

disinformation attacks on the EU’s democratic and media spheres were a growing concern,

particularly in recent years and in the context of Russia’s invasion of Ukraine. The Commission

had taken decisive action under the European Democracy Action Plan to promote free and fair

elections, safeguard media pluralism, and fight against disinformation.

Under the priority ‘A European Green Deal’, several proposals drew considerable attention from

national Parliaments without triggering any reasoned opinions: the proposal for a Regulation on

carbon removals, the proposal for a Directive on ambient air quality and cleaner air for

Europe and the proposal for a Directive on urban wastewater treatment.

96  According to the 41st Bi-annual Report on ‘Developments in European Union Procedures and Practices Relevant

to Parliamentary Scrutiny’ prepared in March 2024 by the COSAC Secretariat, only 8 of the 34 national

Parliaments/chambers that replied to the questions on the Commission work programme (all except the Belgian

Sénat/Senaat and German Bundestag; the bicameral national Parliaments of Ireland, Spain and Austria each

submitted a single set of replies to the questionnaire) stated that they had not scrutinised this document. The

report is available at https://ipexl.europarl.europa.eu/IPEXL-

WEB/conferences/cosac/event/8a8629a88c42a971018c43c0bdee000a. 97  Even in the rare cases when an impact assessment is not presented with a proposal (although it would have been

required in principle, but it was not possible in practice and a derogation had been granted, for example due to

its urgency), the Commission still presents ‘an analytical document in the form of a staff working document

presenting the evidence behind the proposal and cost estimates’ within 3 months of the initiative’s adoption,

according to the Commission’s Better Regulation Guidelines (SWD(2021) 305 final).

20

The proposal for a Regulation establishing an EU certification framework for carbon removals 98

triggered 7 opinions 99. Several chambers expressed doubts concerning the compatibility of the EU

framework with national schemes and saw the need for clarifications on the governance and

funding of certification frameworks and on the setting-up of an EU registry on carbon-removal

activities. Some were worried about the administrative burden of establishing this new framework

and questioned the delegation of powers to the Commission.

In its replies, the Commission pointed out that under its proposed regulation Member States could,

under certain conditions, apply for EU recognition of any existing national certification scheme;

that its proposal included provisions to minimise certification costs; and that operators would be

able to reduce monitoring and reporting costs by using the certification methodologies adopted by

the Commission and by using remote-sensing technologies (e.g. Copernicus). The Commission

also explained that the EU quality criteria would need to be implemented through technical

certification methodologies that are tailored to the wide range of existing carbon-removal

activities. This would require extensive technical work and wide-ranging stakeholder consultation

and would be best be carried out through delegated acts.

The proposal for a Directive on ambient air quality and cleaner air for Europe (recast) 100

triggered 7 political dialogue opinions 101. Several chambers considered that an objective for zero

air pollution would be hard to achieve and that the targets set out in the proposal were too ambitious

or had budgetary implications that were too extensive. 1 chamber saw a lack of focus in dealing

with transboundary air pollution caused by neighbouring countries. 1 chamber stressed the need

for a joint responsibility mechanism involving both the EU and Member States (as in the EU

Climate Law) and insisted on the need to ensure an appropriate interplay between the pillars of

emissions legislation (including the proposed limit values for 2030 and the Euro 7 emission

standard). One chamber proposed to include indoor air quality standards and rules for odorous

emissions in the directive. Two chambers considered that the right to compensation for health

damage was too broad, because it included even a possibility of collective action to claim

compensation for damage to health as a result of non-compliance with the air quality rules and

there was no time limit for claims.

In its replies, the Commission stressed that it was aiming to set out a credible pathway to achieve

a zero pollution objective for air pollution by 2050 by setting air quality targets that were ambitious

but achievable. The proposed directive could not be likened to the EU Climate Law, because

greenhouse gas emissions have the same effect regardless of where they were emitted, but air

quality impacts differ according to local circumstances and measures. As to transboundary issues,

the proposed directive would strengthen the arrangements for cooperation and swift exchange of

information between Member States in order to address breaches of air quality standards due to

transboundary air pollution. The Commission agreed that the policy context had developed further

since the adoption of the proposal, in part due to the adoption of the Euro 7 proposal. The

competent authorities should take this into account when developing an air quality strategy and air

quality plans. Indoor air quality and odorous emissions were outside the scope of the proposed

directive. The Commission underlined that the proposal aimed to establish an effective right for

people to claim and obtain compensation for damage to human health, including the possibility of

collective action.

98  COM(2022) 672 final. 99  The German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Camera dei Deputati, Lithuanian Seimas, Dutch

Eerste Kamer, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat. 100  COM(2022) 542 final. 101  The Czech Senát and Poslanecká sněmovna, German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Senato della

Repubblica, Portuguese Assembleia da República and Romanian Senat.

21

The proposal for a recast of the Urban Wastewater Treatment Directive 102 triggered

6 opinions 103. Most opinions welcomed the proposal, but some chambers considered that it was

hardly feasible to achieve the energy neutrality of this sector by 2040 because of the increasing

demands on urban wastewater treatment related to the expansion of technological equipment and

because of the need for high levels of investment. Different views were expressed regarding the

proposed extended producer responsibility scheme: two chambers explicitly supported it and one

suggested extending it to other sectors. Another chamber argued that it was not possible to

completely avoid the exposure of wastewater to toxic residues for all pharmaceutical products and

that the competitiveness and innovativeness of the EU’s pharmaceutical industry had to be taken

into account. One chamber signalled that the proposed extension of monitoring tasks and the

provision of information would considerably increase the administrative burden on authorities and

operators. Two chambers objected to what they saw as an excessive recourse to delegated acts.

In its replies, the Commission insisted that achieving energy neutrality of urban wastewater

treatment is feasible, even with the increased treatment requirements included in the proposal.

Initial investment to achieve the new objectives would take place between 2030 and 2040. This

would make the wastewater sector more resilient to energy price volatility and contribute to the

EU’s energy independence. As regards the proposed extension of the producer responsibility

scheme, the Commission referred to its impact assessment, which showed that the economic

impact on the pharmaceutical sector would be marginal and neutral for the overall competitiveness

of the EU industry, because importers and EU producers would be equally affected. As regards

monitoring and information requirements, the Commission gave an assurance that it had designed

the proposal in such a manner as to minimise the burden resulting from the increase in reporting

requirements.

Under the priority ‘A New Push for European Democracy’, the proposal for a European Media

Freedom Act 104 in 2023 triggered 6 opinions 105 in addition to 12 opinions already received in

2022 106. National Parliaments continued to question the interference with national competences

in the area of media pluralism, the provisions for the assessment of media market concentrations

and the independence of the European Board for Media Services. Several chambers called for

further strengthening of the rules for protection of journalists, including for protection against

abusive court proceedings. Several chambers also called for strengthening of provisions on large

online platforms, obliging them to make public the reasons for the removal of content. One

chamber called for the prohibition of content posted online being blocked without prior

verification by a human being. One chamber, the German Bundesrat, sent 4 opinions on this

proposal during the legislative cycle (the last 2 in 2023). Its third opinion expressed concerns

regarding interference in national competences and the targeting of the start of trilogue

negotiations. Its fourth opinion reiterated its key arguments for the final stage of trilogue

negotiations.

In its replies, the Commission stressed that it fully recognised and preserved in the proposal

Member States’ competences in the area of media pluralism; and that the proposed act would not

alter the ability of Member States to define in concrete terms the remit, organisation and financing

of public service broadcasting. The Commission reiterated its commitment to reinforce the

protection of journalists via the proposed act and the proposal for a directive on protecting persons

who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings.

Regarding the European Board for Media Services, it stressed that the Board’s independence was

102  COM(2022) 541 final. 103  The Czech Senát and Czech Poslanecká sněmovna, German Bundesrat, Spanish Cortes Generales, Italian Senato

della Repubblica and Austrian Bundesrat. 104  COM(2022) 457 final. 105  The German Bundesrat (2 opinions in 2023), French Assemblée nationale, Italian Senato della Repubblica and

Camera dei Deputati, and Dutch Eerste Kamer. 106  See the annual report for 2022: COM(2023) 640 final.

22

ensured by the fact that it was composed of independent national media regulatory authorities and

further strengthened by its decision-making, which requires a two-third majority of its members.

Regarding the assessment of media market concentrations, the Commission pointed to its

minimum harmonisation approach, which left a large margin of discretion for Member States to

take into account their regulatory traditions and the specificities of their national media markets.

Regarding the large online platforms, the Commission recalled that very large online platforms

were obliged to make public the reasons for suspensions and restrictions of content.

Under the priority ‘Promoting our European way of life’, the revision of the EU’s basic

pharmaceutical legislation triggered considerable interest on the part of national Parliaments.

The proposal for a Union code relating to medicinal products for human use 107 and the

proposal on laying down EU procedures for the authorisation and supervision of medicinal

products for human use and establishing rules governing the European Medicines Agency 108

each triggered 6 opinions109. Some chambers also addressed the other two documents included in

the package: the accompanying Commission Communication 110 and a proposal for a Council

Recommendation on combating antimicrobial resistance 111. Some of the concerns that national

Parliaments raised in their opinions related to an alleged breach of the proportionality principle;

the reduction of the standard duration of market exclusivity for orphan medicines; the modification

of the Bolar provision that concerns exemptions to the rights conferred by patents; the

decentralised manufacturing sites of medicinal products; and the use of vouchers.

In its replies, the Commission argued that the proposals did not go beyond what was necessary to

achieve the objectives of the revision. It acknowledged the reduction of the standard duration of

market exclusivity for orphan medicines by one year but explained that for certain orphan

medicines the duration would be extended by three years in order to boost research and

development. It further explained that the proposed modification of the Bolar provision was to

facilitate the entry into the market of generic medicines immediately after the expiry of the

regulatory protection periods. The Commission made it clear that, even if certain manufacturing

sites were to be decentralised, the central manufacturing site would still be responsible for

supervising all aspects of the decentralised sites and that the proposal would therefore not reduce

the levels of control and supervision. It also explained that the rules would govern the transferable

data exclusivity vouchers for manufacturers who would develop novel antimicrobials.

Under the priority ‘An Economy that works for people’, the package of legislative proposals for

reforming EU economic governance rules 112 received considerable attention from national

Parliaments and triggered 6 opinions 113. Several chambers pointed to the need to calibrate

necessary debt and deficit-reducing parameters in order to suit the circumstances of the different

Member States to which they applied. One chamber pointed to the lack of a criterion for exempting

public investment (especially investment in the ecological and digital transitions) from the

calculation of the annual deficit. Another chamber opposed the introduction of EU public sector

accounting standards which, it argued, would not help to achieve the objectives of budgetary

surveillance. One chamber pointed out that budgetary plans covering up to 17 years (including an

adjustment period of between 4 and 7 years) would be incompatible with the frequency of national

elections. One chamber recommended clarifying and limiting the Commission’s ability to adopt

107  COM(2023) 192 final. 108  COM(2023) 193 final. 109  The Czech Poslanecká sněmovna and Senát, both Italian Senato della Repubblica and Camera dei Deputati, the

Romanian Senat and the German Bundesrat. 110  COM(2023) 190 final. 111  COM(2023) 191 final. 112  COM(2023) 240 final, COM(2023) 241 final and COM(2023) 242 final. 113  The Czech Senát, German Bundesrat, Irish Houses of the Oireachtas, French Sénat, and Italian Senato della

Repubblica and Camera dei Deputati.

23

delegated acts intended to ensure the effective coordination of economic policies and multilateral

budgetary surveillance.

In its replies, the Commission emphasised the package’s objective of increasing national

ownership, which could be served by more intensive involvement of national Parliaments in

economic and budgetary surveillance. It acknowledged that the Member States’ fiscal situations,

challenges and economic prospects vary greatly, but stated that the proposed revised framework

would take more account of differences between countries and their specific public debt

challenges. With these proposals, the Commission was seeking to move to a more risk-based

surveillance framework that would have public debt sustainability at its core, while promoting

sustainable and inclusive growth through investment and reforms. As for the EU’s public sector

accounting standards, the Commission stated that the proposed package would not prescribe any

specific accrual-based accounting standards and would instead leave this to the discretion of

Member States. The proposed directive on requirements for budgetary frameworks would not

interfere with the principle of budgetary autonomy. As to the time horizon of the national plans,

the Commission made it clear that they could cover a period of 4 or 5 years, depending on the

electoral cycles of the Member States, and that a new government could propose a new plan upon

taking office.

5. CONTACTS, VISITS, MEETINGS, CONFERENCES AND OTHER ACTIVITIES

5.1 Commission visits to and meetings with national Parliaments

The oral political dialogue between the Commission and national Parliaments involves various

forms of interaction: visits by Members of the Commission to national Parliaments and of

delegations from national Parliaments to the Commission; Commission participation in

interparliamentary (committee) meetings and conferences (including COSAC); Commission

presentations to the permanent representatives of national Parliaments in Brussels; ongoing

debates on Commission work programmes; and European Semester dialogues.

In 2023, Members of the Commission participated in 127 visits to national Parliaments and

meetings with national Parliaments’ delegations, covering almost all the national Parliaments and

chambers. This is fewer than in the 2 previous years but above the average for the past 4 years

(143 visits in 2022, 130 in 2021, 101 in 2020 and 55 in 2019; due to the Covid-19 pandemic, in

2020 and 2021 fewer meetings were organised and had to take place mostly in virtual format). The

Commission also received 6 visits from groups of staff from various national Parliaments, which

are not reflected in the map below.

24

Number of visits to and meetings with national Parliaments

from Members of the Commission in 2023 (total for all Member States: 127)

25

5.2 Interparliamentary meetings and conferences

Interparliamentary meetings and conferences 114 were in 2023 generally marked by a focus on the

continuing war in Ukraine. Recurring topics were democracy, energy supply and enlargement.

Members of the Commission participated in:

− the Conference of Parliamentary Committees for Union Affairs of parliaments of the

European Union (COSAC) 115;

− the European Parliamentary Week 116;

− the Joint Parliamentary Scrutiny Group on Europol 117;

− various interparliamentary conferences (IPCs) 118 and committee meetings (ICMs) 119.

2023 saw a complete return to pre-COVID-19 practices as far as COSAC meetings are concerned.

Two COSAC Chairpersons’ meetings (29-30 January and 17-18 September) and two COSAC

plenary meetings (14-16 May and 26-28 November) took place with an exclusively physical

presence in the capitals of Sweden and Spain, which were each in turn holding the Presidency of

the Council of the EU. Conclusions 120, a contribution 121 and a bi-annual report were issued after

each plenary session. The Commission provided written replies to the contributions adopted by

COSAC 122. The practice of the previous 2 years of having informal online COSAC exchanges

with Members of the Commission was not followed in 2023, although the conclusions adopted by

COSAC during the second plenary meeting of 2022 acknowledged their usefulness in enabling

timely and detailed discussions on concrete EU initiatives.

The Commission was represented by one of its members in three of the four above meetings.

During the LXIX COSAC plenary meeting in Stockholm, President von der Leyen underlined in

a pre-recorded keynote video message the Commission’s engagement with national Parliaments.

114  For more details, see the European Parliament’s report on relations between the European Parliament and

national Parliaments: http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/home/annual-reports.html. 115  COSAC – in which the Commission has observer status – is the only interparliamentary forum enshrined in the

Treaties (in Protocol No 1 on the role of national Parliaments in the EU). For more information, see

https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac. 116  The European Parliamentary Week brings together parliamentarians from EU, candidate and observer countries

to discuss economic, budgetary, environmental and social matters. In 2023, it was titled ‘EU economic

governance from a parliamentary perspective’ and was held on 27-28 February. Executive Vice-President

Dombrovskis delivered key opening remarks in the session on ‘Economic and social challenges in times of

geopolitical uncertainty’. Commissioner Hahn introduced the session on ‘Support for Ukraine – national and EU

budgetary crisis responses and the role of parliaments’. Commissioner Gentiloni delivered introductory remarks

during the plenary session on the ‘Review of the EU economic governance framework’. 117  The Joint Parliamentary Scrutiny Group on Europol held its 12th and 13th meetings on 26-27 March in

Stockholm and on 20-21 September in the European Parliament. Commissioner Johansson attended the first

meeting in person and delivered a keynote intervention on the fight against organised crime. She delivered a

video message during the second meeting. 118  The IPC on ‘Circular bioeconomy: the pathway towards a more innovative, resource-efficient and competitive

Europe’ (20 February) was attended by Commissioner Sinkevičius. The IPC on ‘Democracy in Europe: how can

parliamentarians help safeguard and strengthen democracy and the rule of law?’ (18-19 June) was attended by

Commissioner Reynders. The IPC-Tax Symposium on ‘The future of taxation in the EU: challenges ahead and

changes needed’ (24-25 October) featured a closing speech by Executive Vice-President Dombrovskis on the

first day and a keynote speech of Commissioner Gentiloni on the second day. The IPC on ‘Stability, economic

coordination and governance in the EU’ (26-27 October 2023) featured a video message delivered by Executive

Vice-President Šefčovič. 119  The ICM on ‘Children at the heart of Europe: 2 years of the European Child Guarantee’ (28 June) was attended

by Vice-President Šuica. The ICM on ‘The future of cohesion policy: opportunities, challenges and next steps’

(7 November) was attended by Commissioner Ferreira. The ICM on ‘The situation of the rule of law in the EU’

(4 December) featured a video message delivered by Commissioner Reynders. 120  Conclusions adopted in the LXIX COSAC and Conclusions adopted in the LXX COSAC (in EN and FR). 121  Contribution adopted in the LXIX COSAC and Contribution adopted in the LXX COSAC (in EN and FR). 122  Commission’s reply to contribution adopted in the LXIX COSAC (annex) and Commission’s reply to the

contribution adopted in the LXX COSAC (annex) (available only in EN).

26

Commissioner Johansson participated in the first Chairpersons’ meeting (in person) and in the

LXX COSAC plenary meeting (via videolink) to discuss organised crime and the Pact on

Migration and Asylum.

Apart from these topics and the traditional focus on the priorities of the respective presidencies of

the Council of the EU, other issues covered during these meetings were the situation in Ukraine

and its future in the EU (covered in three of the four meetings, each time with the participation of

Ms Ivanna Klympush-Tsintsadze, the Chairperson of the Ukrainian Parliament’s Committee on

Ukraine’s Integration into the EU), 30 years of the single market, the energy crisis, the green

transition, open strategic autonomy and relations with Latin America, and the situation in Israel

and the Gaza Strip following Hamas’ terrorist attacks on Israel of 7 October 2024.

6. THE ROLE OF REGIONAL PARLIAMENTS

Regional Parliaments indirectly contribute to the Commission’s relations with national

Parliaments. Under Protocol No 2 it is for each national Parliament, when carrying out the

subsidiarity check for draft EU legislative acts with a view to issuing reasoned opinions, to consult,

where appropriate, regional Parliaments with legislative powers.

Members of regional Parliaments are also represented in the European Committee of the Regions,

which carries out monitoring work through the Subsidiarity Monitoring Network and its online

platform, which is designed to support participation by regional Parliaments with legislative

powers in the early warning mechanism on subsidiarity (REGPEX) 123.

The Treaties do not explicitly provide for direct interaction between the Commission and regional

Parliaments, but the Commission takes their contributions into account and replies to them. Fewer

regional Parliaments 124 submitted fewer resolutions to the Commission than in the previous years:

32 resolutions in 2023, compared to 72 in 2022, 50 in 2021 and 33 in 2020. These concerned

various issues, such as the Brussels Declaration of the German-speaking regional Parliaments, the

recognition of the Holodomor famine as genocide, the circular economy, human rights, the

Conference on the Future of Europe, cryptocurrencies, the European Year of Youth, humanitarian

cooperation, the Good Friday Agreement, and the status of Catalan in the EU. Roughly a third of

the contributions focused on specific Commission proposals 125, 8 of them expressing detailed

subsidiarity concerns. Others participated in the Commission’s public consultations, although this

channel has so far been actively used by only one regional Parliament that submitted replies to

123  http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx. See Section 2.4 for more details on the

subsidiarity control activities of the European Committee of the Regions. 124  The regional Parliaments of: Flanders (Belgium); Bavaria and Baden-Württemberg (Germany); the Balearic

Islands and the Basque Country (Spain); Upper Austria and the Vienna Provincial Parliament (Austria); the

European Conference of the Presidents of the German and Austrian regional Parliaments, the Regional Assembly

of South Tyrol, the Parliament of the German-speaking Community of Belgium, together with the German

Bundestag and Bundesrat, and the Austrian Bundesrat; and the Conference of the Presidents of the Austrian

regional Parliaments. Bavaria’s regional Parliament produced almost 50% of those resolutions (14). Other

particularly active regional Parliaments were those from the Basque Country (5 resolutions), the Balearic Islands

(4 resolutions), and Baden-Württemberg (3 resolutions). 125  COM(2022) 542 final, COM(2022) 720 final, COM(2023) 31 final, COM(2023) 128 final,

COM(2023) 185 final, COM(2023) 234 final, COM(2023) 242 final, COM(2023) 335 final,

COM(2023) 411 final, COM(2023) 414 final, COM(2023) 415 final and COM(2023) 528 final.

27

several public consultations launched by the Commission 126. One regional Parliament used

another channel, submitting 3 opinions through its national Parliament 127.

7. CONCLUSION

Compared with the previous years of this Commission’s term of office, there was an overall

increase in the intensity of national Parliaments’ activity in 2023 in the written and oral dialogue

and in their monitoring of respect for the principles of subsidiarity and proportionality in order to

ensure that EU action is taken only when and to the extent necessary. The total number of opinions

(including reasoned opinions) increased to 402 in 2023, compared with 355 in 2022 and 360 in

2021.

2023 was the first year since 2008 that the Commission received more opinions in the last full year

of its term of office than in the previous year. However, compared with the two previous

Commission terms of office, the trend that had already been highlighted in the 2022 annual report

of a decrease in the overall number of opinions from national Parliaments continued.

The number of opinions continued to vary significantly from one national Parliament to another.

The 10 most active chambers issued an almost identical percentage of opinions as in the 2 previous

years (79%), while the number of chambers issuing opinions decreased by 2. In general, national

Parliaments which have traditionally focused on verifying proposals’ compliance with the

principles of subsidiarity and proportionality continued to do so in 2023.

Overall, roughly 70% of national Parliaments’ opinions focused on proposals that were subject to

subsidiarity control. The remaining 30% focused on proposals that were not (i.e. policies where

the EU has exclusive competences), on non-legislative documents or on other topics (through

own-initiative opinions). This balance was typical for a year with a high number of legislative

proposals.

As regards relations between the Commission and regional Parliaments, 2023 saw a considerable

decrease in the number of their contributions (32) and a return to the level in 2020 (33) (following

the peak in the previous 2 years of 72 in 2022 and 50 in 2021).

Thematically, national Parliaments remained focused on the main Commission priorities, paying

particular attention to the European Green Deal, a new push for European democracy and

promoting our European way of life. The ongoing wars in Ukraine and the Middle East meant that

the challenging geopolitical context also featured prominently in exchanges (including in

interparliamentary meetings and conferences, such as COSAC). Reflections on the future of the

EU and enlargement, migration and security were therefore also prominent topics, as were energy

supply and costs, the EU’s competitiveness, open strategic autonomy, and a fair transition.

The main developments in 2023 regarding the scrutiny of respect for subsidiarity led to the

following noteworthy conclusions.

− The number of reasoned opinions (22) claiming non-compliance with the principle of

subsidiarity decreased by almost one third compared with the previous year (32).

− Almost two thirds of these reasoned opinions originated from two national Parliaments:

both Italian chambers (9) and the Swedish Riksdag (5).

126  Bavaria’s regional Parliament submitted contributions for 6 public consultations for initiatives under a variety

of policies, compared with over 20 in the previous year. 127  The Flemish Parliament submitted opinions on the Armenia-Azerbaijan conflict, Nagorno-Karabakh and the

armed conflict in the Middle East. According to Declaration 51 to the Treaties, the Flemish Parliament is a

component of the Belgian national parliamentary system. Opinions of regional Parliaments are transmitted

through the secretariat of the Conference of Presidents of Parliamentary Assemblies, with an address at the

Belgian Sénat/Senaat. The Commission therefore registered them technically as opinions of the Belgian

Sénat/Senaat, and replied both through the latter and directly to the regional Parliament.

28

− Several Parliaments have implemented internal changes to allow them to be better and

earlier informed about the policy process at EU level and to express their views more

effectively 128.

− Increased strategic use has been made of the specific instrument of opinions regarding the

Commission work programme. The number of opinions from national Parliaments that

used this opportunity to inform the EU institutions about their own national priorities

among the key initiatives at EU level and to flag specificities increased significantly from

6 in 2022 to 10 in 2023.

Similarly, it could also be observed that some national Parliaments have started using the political

dialogue in innovative ways, such as to react to the evolving discussion of legislative proposals in

trilogues by means of opinions – either with single or consecutive opinions issued by the same

chamber or with a joint opinion issued by a number of Parliaments and submitted at a late stage in

the legislative process – and to flag aspects of several draft delegated and implementing acts

through a dedicated own-initiative opinion. This illustrates the strategic potential and flexibility

that the dialogue between the national Parliaments and the Commission offers.

128  For example, the Luxembourgish Chambre des députés in 2023 established a European affairs committee for the

first time. Other Parliaments pursued internal reforms in 2023 in order to be able to more efficiently act in the

EU policy process. One example of this was the Irish Seanad Éireann, which created a committee on scrutiny of

draft EU-related statutory instruments in December 2022.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 25.10.2024

COM(2024) 493 final

ANNEXES 1 to 3

ANNEXES

to the

REPORT FROM THE COMMISSION

ANNUAL REPORT 2023

ON THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES OF SUBSIDIARITY AND

PROPORTIONALITY AND ON RELATIONS WITH NATIONAL PARLIAMENTS

1

ANNEX 1

List of draft legislative acts on which national Parliaments issued reasoned opinions 1

in 2023 regarding compliance with the subsidiarity principle

Document Title

Number

of reasoned

opinions

(Protocol

No 2)

Number

of votes

(Protocol

No 2) 2

National chamber

submitting

reasoned opinions

1 COM(2022) 677 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on packaging and

packaging waste, amending

Regulation (EU) 2019/1020 and

Directive (EU) 2019/904, and

repealing Directive 94/62/EC

3 3 FR Sénat

IT Senato della Repubblica

IT Camera dei Deputati

2 COM(2023) 411 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on plants obtained by

certain new genomic techniques

and their food and feed, and

amending Regulation (EU)

2017/625

2 4 CY Vouli ton Antiprosopon

HU Országgyűlés

3 COM(2023) 234 final Proposal for a Directive of the

European Parliament and of the

Council on combating

corruption, replacing Council

Framework Decision

2003/568/JHA and the

Convention on the fight against

corruption involving officials of

the European Communities or

officials of Member States of the

European Union and amending

Directive (EU) 2017/1371 of the

European Parliament and of the

Council

2 3 IT Camera dei Deputati

SE Riksdag

4 COM(2023) 533 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on combating late

payment in commercial

transactions

2 3 IT Camera dei Deputati

SE Riksdag

5 COM(2022) 695 final Proposal for a Council

Regulation on jurisdiction,

applicable law, recognition of

decisions and acceptance of

authentic instruments in matters

of parenthood and on the creation

of a European Certificate of

Parenthood

2 2 FR Sénat

IT Senato della Repubblica

1  For an explanation of the nature of reasoned opinions, see footnote 60 of the main report. 2  For an explanation of the votes under the subsidiarity scrutiny, see footnotes 64 and 66 of the main report.

2

Document Title

Number

of reasoned

opinions

(Protocol

No 2)

Number

of votes

(Protocol

No 2) 2

National chamber

submitting

reasoned opinions

6 COM(2023) 88 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council amending Regulation

(EU) 2019/1242 as regards

strengthening the CO₂ emission

performance standards for new

heavy-duty vehicles and

integrating reporting obligations,

and repealing Regulation (EU)

2018/956

2 2 IT Senato della Repubblica

IT Camera dei Deputati

7 COM(2023) 416 final Proposal for a Directive of the

European Parliament and of the

Council on Soil Monitoring and

Resilience (Soil Monitoring

Law)

2 2 NL Eerste Kamer

NL Tweede Kamer

8 COM(2022) 707 final Proposal for a Council Directive

amending Directive 2011/16/EU

on administrative cooperation in

the field of taxation

1 2 SE Riksdag

9 COM(2023) 348 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council laying down additional

procedural rules relating to the

enforcement of Regulation (EU)

2016/679

1 2 SE Riksdag

10 COM(2023) 528 final Proposal for a Council Directive

establishing a Head Office Tax

system for micro, small and

medium sized enterprises, and

amending Directive 2011/16/EU

1 2 SE Riksdag

11 COM(2022) 586 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on type-approval of

motor vehicles and engines and

of systems, components and

separate technical units intended

for such vehicles, with respect to

their emissions and battery

durability (Euro 7) and repealing

Regulations (EC) No 715/2007

and (EC) No 595/2009

1 1 IT Camera dei Deputati

12 COM(2023) 94 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on measures to reduce

the cost of deploying gigabit

electronic communications

networks and repealing Directive

2014/61/EU (Gigabit

Infrastructure Act)

1 1 IT Camera dei Deputati

3

Document Title

Number

of reasoned

opinions

(Protocol

No 2)

Number

of votes

(Protocol

No 2) 2

National chamber

submitting

reasoned opinions

13 COM(2023) 147 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council amending Regulations

(EU) No 1227/2011 and (EU)

2019/942 to improve the Union’s

protection against market

manipulation in the wholesale

energy market

1 1 FR Sénat

14 COM(2023) 161 final Proposal for a Regulation of the

European Parliament and of the

Council on establishing a

framework of measures for

strengthening Europe’s net-zero

technology products

manufacturing ecosystem (Net

Zero Industry Act)

1 1 CZ Poslanecká sněmovna

TOTAL number of reasoned opinions received 22

4

ANNEX 2

Number of opinions received by the Commission in 2023 per national

Parliament/Chamber (political dialogue and subsidiarity control mechanism)

Member State Chamber

Total

number

of opinions 3

Number of

reasoned opinions

(Protocol No 2)

Czechia Senát 41 0

Portugal Assembleia da República 41 0

Czechia Poslanecká sněmovna 36 1

Italy Camera dei Deputati 36 6

Germany Bundesrat 35 0

Romania Camera Deputaților 35 0

Romania Senat 29 0

Italy Senato della Repubblica 26 3

Spain

Las Cortes Generales:

Senado de España and

Congreso de los Diputados

24 0

France Sénat 17 3

France Assemblée nationale 12 0

Netherlands Eerste Kamer 12 1

Sweden Riksdag 10 5

Ireland Houses of the Oireachtas:

Dáil and Seanad Éireann 9 0

Austria Bundesrat 5 0

Belgium Sénat de Belgique / Belgische Senaat 4 0

Croatia Hrvatski Sabor 4 0

Hungary Országgyűlés 4 1

Lithuania Seimas 4 0

Denmark Folketing 3 0

Cyprus Vouli ton Antiprosopon 2 1

Finland Eduskunta 2 0

Luxembourg Chambre des Députés 2 0

Netherlands Tweede Kamer 2 1

Poland Senat 2 0

Poland Sejm 2 0

Slovakia Národná Rada 2 0

Austria Nationalrat 1 0

3  Including both opinions under the ‘political dialogue’ and reasoned opinions received from national

Parliaments.

5

Member State Chamber

Total

number

of opinions 3

Number of

reasoned opinions

(Protocol No 2)

Belgium

Chambre des Représentants de Belgique /

Belgische Kamer van

volksvertegenwoordigers

0 0

Bulgaria Narodno Sabranie 0 0

Germany Bundestag 0 0

Greece Vouli ton Ellinon 0 0

Estonia Riigikogu 0 0

Latvia Saeima 0 0

Malta Kamra tad-Deputati 0 0

Slovenia Državni svet 0 0

Slovenia Državni zbor 0 0

TOTAL 402 22

6

ANNEX 3

Documents generating the highest number of opinions 4 received by the Commission in

2023 (political dialogue and subsidiarity control mechanism)

Document Title

Total

number

of

opinions 5

Number

of which were

reasoned

opinions

(Protocol 2)

1 COM(2022) 548 final Communication from the Commission to the

European Parliament, the Council, the

European Economic and Social Committee

and the Committee of the Regions –

Commission work programme 2023 – A

Union standing firm and united

9 6 0

2 COM(2022) 677 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on packaging

and packaging waste, amending Regulation

(EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2019/904,

and repealing Directive 94/62/EC

9 3

3 COM(2023) 411 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on plants

obtained by certain new genomic techniques

and their food and feed, and amending

Regulation (EU) 2017/625

9 2

4 COM(2022) 695 final Proposal for a Council Regulation on

jurisdiction, applicable law, recognition of

decisions and acceptance of authentic

instruments in matters of parenthood and on

the creation of a European Certificate of

Parenthood

8 2

5 COM(2023) 234 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council on combating

corruption, replacing Council Framework

Decision 2003/568/JHA and the Convention

on the fight against corruption involving

officials of the European Communities or

officials of Member States of the European

Union and amending Directive (EU)

2017/1371 of the European Parliament and of

the Council

8 2

6 COM(2022) 542 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council on ambient air

quality and cleaner air for Europe (recast)

7 0

7 COM(2022) 672 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council establishing a

Union certification framework for carbon

removals

7 0

4  The table ranks all documents for which at least five opinions were received. 5  Including opinions under the ‘political dialogue’ and reasoned opinions received from national Parliaments. 6  To be added to one other opinion received in 2022.

7

Document Title

Total

number

of

opinions 5

Number

of which were

reasoned

opinions

(Protocol 2)

8 COM(2022) 457 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council establishing a

common framework for media services in the

internal market (European Media Freedom

Act) and amending Directive 2010/13/EU

6 7 0 7

9 COM(2022) 541 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council concerning

urban wastewater treatment (recast)

6 0

10 COM(2023) 192 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council on the Union

code relating to medicinal products for human

use, and repealing Directive 2001/83/EC and

Directive 2009/35/EC

6 0

11 COM(2023) 193 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council laying down

Union procedures for the authorisation and

supervision of medicinal products for human

use and establishing rules governing the

European Medicines Agency, amending

Regulation (EC) No 1394/2007 and

Regulation (EU) No 536/2014 and repealing

Regulation (EC) No 726/2004, Regulation

(EC) No 141/2000 and Regulation (EC) No

1901/2006

6 0

12 COM(2023) 242 final Proposal for a Council Directive amending

Directive 2011/85/EU on requirements for

budgetary frameworks of the Member States

6 0

13 COM(2023) 416 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council on Soil

Monitoring and Resilience (Soil Monitoring

Law)

6 2

14 COM(2023) 533 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on combating

late payment in commercial transactions

6 2

15 COM(2022) 540 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council amending

Directive 2000/60/EC establishing a

framework for Community action in the field

of water policy, Directive 2006/118/EC on the

protection of groundwater against pollution

and deterioration and Directive 2008/105/EC

on environmental quality standards in the field

of water policy

5 0

7  To be added to 12 opinions already received in 2022, of which 4 were reasoned opinions.

8

Document Title

Total

number

of

opinions 5

Number

of which were

reasoned

opinions

(Protocol 2)

16 COM(2022) 702 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council harmonising

certain aspects of insolvency law

5 0

17 COM(2022) 721 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on fees and

charges payable to the European Medicines

Agency, amending Regulation (EU) 2017/745

of the European Parliament and of the Council

and repealing Council Regulation (EC) No

297/95 and Regulation (EU) 658/2014 of the

European Parliament and of the Council

5 0

18 COM(2023) 240 final Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on the effective

coordination of economic policies and

multilateral budgetary surveillance and

repealing Council Regulation (EC) No

1466/97

5 0

19 COM(2023) 241 final Proposal for a Council Regulation amending

Regulation (EC) No 1467/97 on speeding up

and clarifying the implementation of the

excessive deficit procedure

5 0

20 COM(2023) 424 final Proposal for a Directive of the European

Parliament and of the Council amending

Directive 2012/29/EU establishing minimum

standards on the rights, support and protection

of victims of crime, and replacing Council

Framework Decision 2001/220/JHA

5 0

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 25.10.2024

COM(2024) 493 final

KOMISJONI ARUANNE

2023. AASTA ARUANNE

SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE

KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

1

2023. AASTA ARUANNE

SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE

KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

1. SISSEJUHATUS

Käesolev dokument on 31. aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise

kohta. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu

protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklile 9.

Alates 2018. aastast on aruandes käsitletud ka komisjoni suhteid liikmeriikide parlamentidega,

kellel on nende põhimõtete kohaldamisel tähtis roll.

2023. aastal suurenes liikmesriikide parlamentide osalemine komisjoniga peetavas poliitilises

dialoogis. Kokku esitati 402 arvamust (üle 10 % rohkem kui 2022. aastal). Samuti leidis aset mitu

märkimisväärset uuendust seoses sellega, kuidas liikmesriikide parlamendid väljendasid oma

erinevaid seisukohti ELi tasandil. See näitas paindlikkust, mida pakub poliitiline dialoog

komisjoniga. Mõned esinduskogud viisid läbi ka sisereforme, et parandada võimet teha oma hääl

ELi tasandil kuuldavaks.

2023. aasta oli komisjoni ametiaja viimane täisaasta ja ühtlasi aasta, mil komisjon keskendus oma

2019. aasta poliitilistes suunistes võetud kohustuste täitmisele enne 2024. aasta Euroopa

Parlamendi valimisi. Sellest tulenevalt keskendusid ka liikmesriikide parlamendid komisjoni

peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo

andmisele Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele.

Keeruline geopoliitiline ja majanduslik kontekst, eelkõige Venemaa jätkuv agressioonisõda

Ukraina vastu ja käimasolev Lähis-Ida kriis ning nende mõju, oli samuti olulisel kohal

teabevahetuses, sealhulgas sellistel parlamentidevahelistel kohtumistel nagu COSAC1. Lisaks

sellele, et komisjon pööras oma parema õigusloome tegevuskava raames tähelepanu sellele, kuidas

tema ettepanekutes võetakse arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, keskendus

komisjon 2023. aastal ka eeskirjade lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele kodanike ja

ettevõtjate jaoks.

2. SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMINE

INSTITUTSIOONIDES

2.1. KOMISJON

Parema õigusloomega seotud kohustuste täitmine ja selle tööriistade peenhäälestamine

Komisjoni terviklik parema õigusloome süsteem, mis on Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni hinnangul tipptasemel,2 põhineb suunistel ja tööriistakomplektil,3 mis võeti vastu

2021. aastal pärast 2021. aasta parema õigusloome teatist4. Sellest ajast alates on komisjon lisanud

subsidiaarsuse hindamise tabeli kõigile poliitiliselt tundlikele ja olulistele ettepanekutele, millele

on lisatud mõjuhinnang. 2023. aasta juulis ajakohastas komisjon oma tööriistakomplekti mitut

1 Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents. 2  OECD Regulatory Policy Outlook 2021 | en | OECD 3  Better regulation: guidelines and toolbox (europa.eu) 4  COM(2021) 219 final.

2

elementi5. Need hõlmasid uue konkurentsivõime kontrolli kehtestamist mõjuhinnangute

kohustusliku lisana, nagu on märgitud komisjoni teatistes ELi pikaajalise konkurentsivõime ning

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamise kohta (VKEde abipakett)6. Nagu ka

2022. aastal saavutas komisjon positiivse tulemuse põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamisel,

mis toimib uute ettepanekute kulupidurina, ning võttis meetmeid aruandlusnõuetest tuleneva

koormuse vähendamiseks 25 % võrra,7 kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke.

Komisjon jätkas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte süstemaatilist kohaldamist oma

seadusandlike ettepanekute suhtes ning pööras suuremat tähelepanu territoriaalse mõju

hindamisele ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele,8 mida ta oli 2022. aastal vastavalt

tugevdanud ja kasutusele võtnud. Kõik 2023. aastal avaldatud mõjuhinnangud hõlmasid seega

põhjalikku sõelumisprotsessi, et teha kindlaks, kas komisjoni seadusandlikel ettepanekutel on

märkimisväärne asümmeetriline mõju konkreetsetele ELi territooriumidele (nt piiriülesed, maa-,

saare-, mägised, äärepoolseimad või hõredalt asustatud piirkonnad). See kolmest etapist koosnev

analüüs näitab,9 kas on olemas ebaproportsionaalsed piirkondlikud tagajärjed, mis nõuavad

territoriaalse mõju hindamist.

Panus lihtsustamisse ja koormuse vähendamisse tulevikukindluse platvormi kaudu

2023. aastal võttis tulevikukindluse platvorm10 (kõrgetasemeline eksperdirühm, mis aitab

komisjonil lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada kaasnevat tarbetut regulatiivset koormust) vastu

kaheksa arvamust11. Need hõlmasid mitmesuguseid teemasid: riigihanked, tööalane liikuvus,

programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa standardimismääruse toimimine, isikuandmete kaitse

üldmäärus ning kolm valdkonnaülest teemat, mis keskendusid tulevikukindlale õigusraamistikule,

VKE-testi kohaldamisele (mille käigus hinnatakse ettepanekute mõju väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele) ja sotsiaalmajanduse üksustele. Paljudes arvamustes esitati lihtsustamise

5  Muudatused olid järgmised: tööriist # 3 (õiguskontrollikomitee roll) – kajastab muutusi komitee koosseisus;

tööriist #11 (mõjuhinnangu vorm) – mõjutab lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ seotud teabe esitamise viisi;

ning lisa „Konkurentsivõime kontroll“ kasutuselevõtmine. Vt BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf (europa.eu). 6 COM(2023) 168 final ja COM(2023) 535 final. 7 Eelseisvas 2023. aasta iga-aastases koormusanalüüsis antakse ülevaade bürokraatia vähendamise erinevatest

töösuundadest. See avaldatakse aadressil Annual Burden Survey - European Commission (europa.eu). 8 Maapiirkondadele avalduva mõju hindamine tähendab poliitikameetmete läbivaatamist maapiirkondade

seisukohti arvesse võttes (vt komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon.

Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“,

COM(2021) 345 final). See tähendab, et arvesse võetakse tegelikku ja võimalikku otsest ja kaudset mõju

töökohtadele ja majanduskasvule, arenguväljavaadetele, sotsiaalsele heaolule ja keskkonna kvaliteedile

maapiirkondades ja -kogukondades. Kui eeldatakse, et ELi sekkumisel on neile piirkondadele ja kogukondadele

märkimisväärne kahjulik mõju, võib osutuda vajalikuks kohandada meetmete ülesehitust ja rakendamist

vastavalt konkreetsele kontekstile. 9 Komisjon uurib võimalikku mõju konkreetset liiki piirkondadele/aladele spetsiaalse küsimustiku abil

(tööriist #18: mõju kindlakstegemine). Vajaduse korral viiakse läbi veebipõhine territoriaalse mõju vajalikkuse

kontroll (tööriist #34: territoriaalne mõju), et hinnata, kas territoriaalse mõju hinnang on soovitatav. Kui

poliitikameetmete võimalikku territoriaalset mõju peetakse oluliseks, annab territoriaalse mõju hindamine

ülevaate sellest, kuidas mõju ELis tõenäoliselt avaldub, ning aitab kindlaks teha mõju põhjused ja meetmete

kohandamise võimalused, et tagada mõju ühtlasem jaotumine. Vt BR toolbox - Jul 2023 - FINAL.pdf

(europa.eu). 10 Tulevikukindluse platvorm kasutab ära riigi, piirkonna ja kohaliku valitsemistasandi ning sidusrühmade

oskusteavet ja kogemusi. Platvorm koosneb kahest rühmast: valitsuste rühm (riiklike, piirkondlike ja kohalike

ametiasutuste esindajad kõikidest ELi liikmesriikidest ning Regioonide Komitee esindajad) ja sidusrühmade

rühm (parema õigusloome eksperdid, kes esindavad ettevõtjaid ja valitsusväliseid organisatsioone, ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajad). Vt https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating-

and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform-

f4f_et 11  https://commission.europa.eu/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-

eu-law-simpler-less-costly-and-future-proof/fit-future-platform-f4f/adopted-opinions_et#adopted-opinions--

2023

3

ja koormuse vähendamise ideid, mis võivad kaasa tuua olukorra paranemise kohalikul ja

piirkondlikul tasandil ning lihtsustada teatavate eeskirjade järgimist12.

Euroopa Regioonide Komitee RegHubi võrgustik13 andis oma panuse tulevikukindluse platvormi

töösse mitme arvamuse puhul. Näiteks korraldas RegHub konsultatsioone programmi „Digitaalne

Euroopa“ ja riigihangete teemal. Saadud tagasiside ja kogemused on aidanud paremini mõista

probleeme, millega kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ELi poliitika ja õigusaktide

rakendamisel kohapeal kokku puutuvad. RegHubi võrgustik andis panuse ka platvormi 2024. aasta

tööprogrammi, pakkudes välja kohalikule ja piirkondlikule tasandile erilist huvi pakkuvaid

teemasid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Mõjuhinnangud

Komisjon analüüsib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kõikides poliitika-

ja seadusandlike ettepanekute jaoks koostatavates mõjuhinnangutes. Nende hindamiste üle teostab

sõltumatut kvaliteedikontrolli õiguskontrollikomitee,14 kes kontrollis 2023. aastal

50 mõjuhinnangut. Oma 2023. aasta aruandes15 märkis õiguskontrollikomitee positiivselt, et

mõjuhinnangute kavandid vastavad paremini uutele parema õigusloome kohustustele, ning jõudis

järeldusele, et „subsidiaarsus ja ELi lisaväärtus“ kuuluvad mõjuhinnangute kavandite täheldatud

tugevaimate kvaliteedikomponentide hulka. See näitab, et komisjon keskendub oma ettepanekutes

subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel on eriti olulised kõik

piiriülesed aspektid, nagu on rõhutatud näiteks transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite

arvestust käsitleva ettepaneku mõjuhinnangus16. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kehtestada

ühine ELi raamistik sellise heite arvestamiseks ning sellel on olemuslik ja tugev ELi lisaväärtus,

sest praegu puudub kogu ELi hõlmav metoodiline raamistik. See tähendab, et transpordivaldkonna

sidusrühmad valivad praegu heite kvantifitseerimiseks erinevate standardite, meetodite,

arvutusvahendite ja heite vaikeväärtuste vahel. ELi transpordisektori tugev piiriülene mõõde

tähendab, et subsidiaarsuse põhimõte on oluline element. Praeguste erinevate riiklike

lähenemisviiside jätkamine oleks kahjulik ja ohustaks kasvuhoonegaaside heite võrreldavust,

tekitaks rohepesu riski ning annaks kasutajatele valed kestlikkuse stiimulid.

12 Näiteks rõhutati arvamuses sotsiaalmajanduse üksuste kohta, et teadlikkuse suurendamine riigiabi eeskirjadest,

mis võivad toetada sotsiaalseid ettevõtteid, võib mängida olulist rolli nende konkurentsivõime säilitamisel.

Arvamuses ühtse turu tulevikukindla õigusraamistiku tagamise kohta kutsuti üles kogu ELi hõlmavale

standardimisele ja koostalitlusvõimele, et hõlbustada piiriüleseid tehinguid ja vähendada halduskoormust,

tugevdades samal ajal nõuetele vastavust ja parandades igas suuruses ettevõtjate turulepääsu. Riigihankeid

käsitlevas arvamuses esitati ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada ELi õigusakte selles valdkonnas ja

soodustada innovatsiooniga seotud hankeid. Arvamuses märgiti, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused

suhtuvad uutesse võimalustesse ettevaatlikult, eelkõige kogemuste puudumise tõttu. Arvamuses VKE-testi

kohaldamise kohta paluti komisjonil veelgi rõhutada VKEde vaatenurka ELi õiguse mõjuhinnangutes,

järelhindamistes ja toimivuskontrollides, et hinnata, kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohustused

(nt aruandluskohustused) on endiselt vajalikud või mõistlikud. Selles juhiti tähelepanu tehnoloogia arengule ja

uutele lähenemisviisidele, mis võimaldavad kohustuste või menetluste lihtsustamist või vähendamist, säilitades

samal ajal olemasolevad kaitsestandardid ja nende tõhusa järgimise. Programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlevas

arvamuses kutsuti üles edendama vabatahtlikke võrdlusanalüüsi töövahendeid (nt kohalik ja piirkondlik

digitaalseküpsuse hindamise vahend (LORDIMAS)) programmidele esitatavates rahastamistaotlustes. 13 RegHub on kohalike ja piirkondlike ametiasutuste võrgustik, mille eesmärk on koguda kohaliku tasandi

osalejatega konsulteerimise teel kogemusi ELi poliitika elluviimise kohta.

https://portal.cor.europa.eu/reghub/Pages/default.aspx. Lisateavet võrgustiku RegHub töö kohta leiab

punktist 2.4. 14  https://commission.europa.eu/law/law-making-process/regulatory-scrutiny-board_et 15 2023. aasta aruanne avaldati 2024. aasta mais ja see on kättesaadav aadressil

https://commission.europa.eu/publications/regulatory-scrutiny-board-annual-report-2023_en. 16  COM(2023) 441 final.

4

Veel üks näide on tööturustatistika,17 mille eesmärk on anda täielik ja võrreldav tööturu statistiline

ülevaade ELi tasandil, et vastata paljude kasutajate vajadustele ning hõlbustada otsuste tegemist

kõigil ELi tasanditel, teadusuuringuid ja üldsuse teavitamist. Ilma ELi raamistikuta ei saavutaks

liikmesriigid andmete, ühtlustatud metoodika ning väljundite võrreldavuse ja ühtluse osas samu

tulemusi.

Hindamised ja toimivuskontrollid

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on tähtsad aspektid ka hindamistes ja

toimivuskontrollides, mille tegemisel uuritakse, kas ELi tasandi meede on toonud oodatud

tulemusi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse mõttes. Hindamised aitavad

jälgida samuti seda, kas ELi meetmed on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega

jätkuvalt kooskõlas.

Õiguskontrollikomitee kontrollis 2023. aastal kaheksat olulist hindamist. Näiteks tugineti Euroopa

merevaatlus- ja andmevõrgu (ELi rahastatud algatus) hindamisel18 subsidiaarsuse põhimõttele,

kuna andmete ja teadmiste kogumine merepiirkondades või ELi tasandil on piiriülene. Hindamise

kohaselt ei ole ühelgi üksusel kui ELil paremad võimalused juhtida ja rahastada andmete kogumist

ELi tasandil, juurdepääsu andmetele ja andmetoodetele ning ELi merede ja ookeanide seisukohast

huvipakkuvaid teenuseid. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk ühendab varem killustatud

andmepakkujaid, luues seega selgemat lisaväärtust kui riiklik, piirkondlik või kohalik lahendus.

2.2. EUROOPA PARLAMENT 19

2023. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt protokolli nr 2 alusel

294 avaldust. Neist 22 olid põhjendatud arvamused20 ja 272 muud seisukohad, milles

subsidiaarsusega seotud küsimusi ei tõstatatud. Võrdlusena olgu öeldud, et 2022. aastal sai

Euroopa Parlament 249 avaldust, millest 34 olid põhjendatud arvamused.

Kui Euroopa Parlament on saanud liikmesriikide parlamentidelt esildised, edastatakse need

Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt asjaomas(t)ele komisjoni(de)le21.

2023. aastal olid õiguskomisjoni (JURI) alalised raportöörid subsidiaarsusküsimustes Gilles

Lebreton (ID/FR) ja Karen Melchior (Renew/DK), vastavalt 2023. aasta esimesel ja teisel

poolaastal.

2023. aastal andsid mõned Euroopa Parlamendi komisjonid oma panuse COSACi 39.22 ja

40.23 poolaastaaruandesse,24 milles käsitletakse muudatusi parlamentaarse kontrolliga seotud ELi

menetlustes ja tavades. Kaheksalt parlamendikomisjonilt saadi panus 39. poolaastaaruande kohta,

milles käsitleti paketi „Eesmärk 55“ kliimaalaseid õigusakte, parlamentide rolli kriisidele

17 SWD(2023) 265 final, milles esitatakse ettepanekule COM(2023) 459 final lisatud mõjuhinnang. 18  SWD(2023) 281 final. 19 Käesoleva aruande punktid 2.2–2.4 põhinevad vastavatelt ELi institutsioonidelt ja asutustelt saadud teabel. 20 Kuigi see ei ole 2023. aasta puhul asjakohane, tõlgendavad Euroopa Parlament ja komisjon põhjendatud

arvamuste arvu erinevalt. Statistika tegemisel käsitab komisjon põhjendatud arvamust, milles käsitletakse enam

kui üht komisjoni ettepanekut, ühe põhjendatud arvamusena, ent otsustades selle üle, kas komisjoni ettepaneku

puhul on saavutatud nn kollase/oranži kaardi menetluse künnis, käsitatakse seda põhjendatud arvamust ühe

põhjendatud arvamusena iga käsitletud ettepaneku kohta. Seevastu Euroopa Parlament loeb põhjendatud

arvamuste arvuks käsitletud ettepanekute arvu. Künnised on sätestatud protokolli nr 2 artiklis 7. 21 Reegli nr 43 kohaselt, kui liikmesriigi parlament saadab Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud

arvamuse, saadetakse see arvamus edasi selle valdkonna eest vastutavale komisjonile ja edastatakse teavitamise

eesmärgil õiguskomisjonile (JURI), kes vastutab subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest. 22  https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a8881d935701881eeb09e40005/39th%20Bi-

annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 23  https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88bcc3697018bcdb41d910010/3%20-

%2040th%20Bi-annual%20Report%20of%20COSAC.pdf 24 Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents. Euroopa Parlament on selle liige.

5

reageerimise kiirendatud otsustusprotsessides ning parlamentidevahelise teabevahetuse parimaid

tavasid, sealhulgas IPEXi25 kasutamist. 40. poolaastaaruande kohta, mis hõlmab parlamentide rolli

seoses avatud strateegilise autonoomia, taastuvenergiapoliitika ja Venemaa sissetungiga

Ukrainasse, saadi sisend üheksalt komisjonilt.

2023. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu kaks resolutsiooni riikide parlamentide ning

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta.

• Esimeses resolutsioonis ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks26 tegi parlament

ettepaneku tugevdada subsidiaarsuse kontrolli Euroopa Liidu Kohtus ning soovis, et

seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide arvamust võetaks arvesse põhjendatud

arvamustes liikmesriikide parlamentide seadusandlike ettepanekute kohta, kollase kaardi

menetluste tähtaja pikendamist 12 nädalale ning nn rohelise kaardi mehhanismi

kasutuselevõtmist seadusandlike volitustega riiklike või piirkondlike parlamentide

seadusandlike ettepanekute puhul, et muuta ELi õigusaktid kohalikele vajadustele paremini

vastavaks.

• Teises resolutsioonis ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

kohta27 kordas parlament liikmesriikide parlamentide olulist rolli subsidiaarsuse kontrollis

kõnealuse põhimõtte loomuliku kaitsjana, kellel on õigus jälgida seda subsidiaarsuse kontrolli

mehhanismi kaudu.

Euroopa Parlament võttis 2024. aasta jaanuaris vastu ka algatusraporti liikmesriikide parlamente

käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta28. Põhiseaduskomisjon (AFCO) koostas

kõnealuse raporti 2023. aastal. Raportis rõhutati, et liikmesriikide parlamentide aktiivne

kaasamine ELi asjadesse ja riikide parlamentide tõhustatud kontroll riikide valitsuste üle on

olulised, et tagada ELi institutsioonilise süsteemi demokraatlik vastutus ja legitiimsus. Samuti

tuletas parlament meelde, et parlamentaarset kontrolli saab lihtsustada suurema läbipaistvusega

Euroopa Liidu Nõukogus ning et juurdepääs teiste ELi institutsioonide dokumentidele võimaldab

liikmesriikide parlamentidel teostada asjakohast kontrolli.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus29 on jätkanud Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjonide

abistamist analüüside tegemisel kõigis poliitikavaldkondades ning võtnud oma töös arvesse

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlusi, kasutades selleks mitmesuguseid tooteid ja

teenuseid. 2023. aastal koostas teenistus 41 esialgset hinnangut ja ühe üksikasjaliku hinnangu

komisjoni mõjuhinnangute kohta, samuti ühe asendava mõjuhinnangu30 ja ühe täiendava

mõjuhinnangu31. Tagantjärele avaldas uuringuteenistus ka seitse ELi rakendamishinnangut,

22 rakendamishinnangut, kaks praktikas rakendamist käsitlevat dokumenti (sh dokumendi, kus

vaadeldakse komisjoni aasta tööprogrammi), kaks üksikasjalikku jooksvalt ajakohastatavat

25  https://www.ipex.eu 26 Euroopa Parlamendi 22. novembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta

aluslepingute muutmiseks (2022/2051(INL) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-

0427_ET.html). Raportöörid: Guy Verhofstadt (Renew/BE), Sven Simon (EPP/DE), Gabriele Bischoff

(S&D/DE), Daniel Freund (Rohelised/ALE/DE) ja Helmut Scholz (GUE/NGL/DE). 27 Euroopa Parlamendi 23. novembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid 2020, 2021

ja 2022 (2023/2079(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0442_ET.html);

Raportöör: Catharina Rinzema (Renew/NL). 28  Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis

käsitlevad liikmesriikide parlamente (2023/2084(INI)) (https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-

2024-0023_ET.html); Raportöör: Paulo Rangel (EPP/PT). 29  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (europa.eu) 30 Asendav mõjuhinnang: ettepanek määruse kohta, milles käsitletakse rändajate ärakasutamisega seotud olukordi

rände ja varjupaiga valdkonnas, oktoober 2023, PE 753.156. 31 Täiendav mõjuhinnang ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse

väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, aprill 2023, PE 740.248.

6

kontrollnimekirja ja neli muud uuringut. Seoses ELi lisaväärtusega esitati ka kolm aruannet

Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta, kolm ELi lisaväärtuse hindamise aruannet

ja neli muud seotud publikatsiooni.

2.3. EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) ja selle asjaomased töörühmad jätkasid 2023. aastal

selle jälgimist, kas nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemate aastate järeldusi subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtte kohta rakendatakse tulemuslikult (eelkõige neid, mida on nimetatud

eelmises aastaaruandes). Need olid Euroopa Ülemkogu järeldused ühtse turu tegevuskava edasise

täitmise kohta;32 nõukogu järeldused parema õigusloome kohta „Konkurentsivõime ning kestliku

ja kaasava majanduskasvu tagamine“;33 nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni

testkeskkondi ja katsetamissätteid kui innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava

õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad lahendada murrangulisi probleeme digiajastul,34 ning

nõukogu järeldused andmetehnoloogiate kohta, et edendada paremat õigusloomet35.

Euroopa Ülemkogu käsitles 2023. aastal mitmel korral ka regulatiivse lihtsustamise küsimusi ja

viise, kuidas vähendada liikmesriikide regulatiivset koormust, eelkõige seoses konkurentsivõime,

ühtse turu ja majandusega. Sellega seoses märkis ülemkogu, et „Euroopa Ülemkogu on kutsunud

komisjoni ja liikmesriike üles veelgi parendama investeeringute raamtingimusi, mis soodustavad

konkurentsivõimet. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu kõiki asjaomaseid institutsioone üles

jätkama tööd, et lihtsustada regulatsiooni ja vähendada tarbetut halduskoormust (sealhulgas

aruandlusnõudeid), eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks“36.

2023. aastal edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele ühe seadusandliku ettepaneku, mille

esitas Euroopa Liidu Kohus37. Samuti jagati kaht liikmesriigi parlamendi arvamust subsidiaarsuse

ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta kõnealuse seadusandliku ettepaneku suhtes

ning edastati need ka Euroopa Liidu Kohtule.

Lisaks aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmisele hoiab nõukogu liikmesriike kursis

arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud seadusandlike ettepanekute kohta.

2023. aastal edastas nõukogu peasekretariaat 20 protokolli nr 2 alusel laekunud põhjendatud

arvamust ja 291 poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust38.

2.4. EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Euroopa Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) on tegelnud subsidiaarsuse,

proportsionaalsuse ja parema õigusloomega, juhindudes oma ametiaja 2020–2025

prioriteetidest,39 ning on oma tegevuse kaudu edendanud aktiivset subsidiaarsuse kultuuri.

32 Euroopa Ülemkogu dokument 17/18, punktid II/2 ja IV/15 ning Euroopa Ülemkogu dokument 13/20, punkt II/4;

ning rakendamise osas nõukogu dokument ST 11654/21. 33 Nõukogu dokument ST 6232/20, punktid 2 ja 12. 34 Nõukogu dokument ST 13026/1/20 REV 1, punktid 3 ja 12. 35 ELT C 241, 21.6.2021, lk 13. 36 Euroopa Ülemkogu dokument 14/23. 37 Nõukogu dokument ST 15936/22, mis käsitleb Euroopa Liidu Kohtu seadusandlikku ettepanekut protokolli nr 3

(Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) muutmise kohta. 38 Nõukogu peasekretariaat ei saa süstemaatiliselt kõiki liikmesriikide parlamentide arvamusi, mistõttu võivad eri

institutsioonid saada erineva arvu arvamusi (vt ka joonealune märkus 20) 39 Euroopa Regioonide Komitee 2. juuli 2020. aasta resolutsioon teemal „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid

aastateks 2020–2025 „Külade, linnade ja piirkondade kaudu inimestele lähemal asuv Euroopa““, https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020XR1392.

7

Komitee parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse juhtrühm (BRASS-G)40 on hallanud

komitee erinevaid parema õigusloome vahendeid, tagades nendevahelise sidususe ja koostoime

ning edendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust paremasse ELi õigusloomesse kogu

selle elutsükli jooksul alates väljatöötamisest kuni järelhindamiseni. See hõlmas suundumuste ja

probleemide varajase tuvastamise etappe (tulevikusuundade strateegilise analüüsi kaudu);

poliitika väljatöötamist (eelhindamine subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seire, territoriaalse

mõju hindamise ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise kaudu); õigusaktide läbivaatamist

(tagantjärele keskendumine rakendamisele RegHubi võrgustiku kaudu) ning poliitika võimalikku

läbivaatamist (komitee panuse kaudu tulevikukindluse platvormi töösse).

Regioonide Komitee tegeles oma prognoosimissuutlikkuse suurendamisega, prognooside

süvalaiendamisega oma poliitilises töös ning mõnede linnade ja piirkondade

prognoosimissuutlikkuse kindlakstegemise ja sidumisega teiste linnade ja piirkondade sama

suutlikkusega ning ELi ja Regioonide Komitee tasandiga41. Regioonide Komitee ehitab järk-

järgult üles piirkondade ja linnade võrgustiku, millel on kogemusi tulevikusuundade strateegilise

analüüsi valdkonnas, ning toetab heade tavade ja prognoosimiskultuuri jagamist riigi tasandist

madalamal tasandil. Seda tõendab piirkondade ja linnade tulevikusuundade strateegilise analüüsi

osaluslabor,42 mis korraldatakse koostöös komisjoniga; komitee töörühma „Roheline kokkulepe

kohalikul tasandil“ liikmetele koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega

loodud tulevikusuundade analüüsi katseprojekt43 ning tulevikusuundade analüüsi mõõtme

lisamine kõikidesse asjakohastesse väljastpoolt tellitud uuringutesse. Regioonide Komitee avaldas

ka arvamuse tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta,44 milles rõhutati, et see on oluline ka

kohalike ja piirkondlike juhtide jaoks.

Regioonide Komitee võttis vastu 53 arvamust ja 6 resolutsiooni45. Neist rohkem kui pooled46

sisaldasid sõnaselgeid viiteid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele või

konkreetseid soovitusi selle põhimõtte järgimise parandamiseks. Lisaks võttis komitee samal

eesmärgil vastu oma 2023. aasta subsidiaarsuse tööprogrammi,47 milles määrati

seireprioriteetidena kindlaks viis komisjoni 2023. aasta tööprogrammi algatust, kuna nende selge

poliitiline huvi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastu ja mõju nende pädevustele on ilmsed.

Need olid algatused, mis käsitlevad heas seisundis mulda, jäätmete vähendamist, majanduse

juhtimist, kestlikke toidusüsteeme ja VKEde abipaketti. Komitee esitas arvamused enamiku nende

40 Komitee liige ja Bremeni piirkondliku parlamendi president Antje Grotheer (DE/PES) asus 2024. aastal tööle

BRASS-G esimehe Karl-Heinz Lambertzi (BE/PES) asemele. Täiendavat teavet BRASS-G kohta leiab aadressilt

https://cor.europa.eu/en/our-work/Pages/Better-Regulation-and-Active-Subsidiarity.aspx. 41 Komitee osales paljudes ELi institutsioonide korraldatud tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevustes,

peamiselt Euroopa strateegilise poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) raames. See hõlmas osalemist ESPASi

2024. aasta üleilmsete suundumuste aruande koostamise tuumikrühmas, ESPASi projektimeeskonnas, ESPASi

juhtrühmas, ESPASi noorte talendivõrgustikus ja ESPASi 2023. aasta konverentsil. 42  https://cor.europa.eu/en/news/Pages/strategic-foresight-capacity-better-prepare-future.aspx 43  https://cor.europa.eu/en/news/Pages/green-deal-going-local-working-group-strategic-foresight.aspx 44  CIVEX-VII/022: Tulevikusuundade strateegiline analüüs kui ELi juhtimise ja parema õigusloome vahend. 45 Täpsema teabe saamiseks vt EUR-Lex (europa.eu). 46 29 arvamust ja 4 resolutsiooni. Euroopa Regioonide Komitee resolutsioonis „Piirkondade ja linnade olukord

Euroopa Liidus 2023. aastal ja ettepanekud seoses järgmise ELi strateegilise tegevuskavaga 2024–2029“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202301321) rõhutati, et „kehtivate aluslepingu

sätete optimeerimine peaks tagama suurema läbipaistvuse ja vastutuse ELi otsustusprotsessis, sealhulgas

suurema rõhuasetuse subsidiaarsusele, mitmetasandilisele valitsemisele ja komitee rollile“, ning leiti, et komitee

„peab sellega seoses hädavajalikuks paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe

läbivaatamist järgmise poliitikatsükli jooksul“. 47  https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Publications/Documents/Subsidiarity-Work-Programme/2023.pdf

8

kohta48. Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustik49 hõlbustas ka subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega seotud tähelepanekute vahetamist kohalike ja

piirkondlike omavalitsuste vahel, eelkõige tänu REGPEXi liikmetele50.

2023. aasta veebruaris võttis komitee juhatus vastu uuendatud territoriaalse mõju hindamise

strateegia. 2023. aastal korraldati ka kolm territoriaalse mõju hindamise seminari51. Mais avaldas

komitee arvamuse,52 milles rõhutati vajadust kõigi uute territoriaalse mõõtmega ELi

poliitikameetmete võimaliku diferentseeritud territoriaalse mõju süstemaatilise eelhindamise

järele nende kavandamise etapis. Septembris tutvustas komitee oma tööd territoriaalse mõju

hindamise valdkonnas nõukogu konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühmale nõukogu parema

õigusloome koosseisus.

Lisaks töötas Regioonide Komitee välja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise metoodika,

millega tagatakse, et enne ELi õigusaktide vastuvõtmist võetakse arvesse maapiirkondade eripära.

Näiteks keskenduti 2023. aasta juunis toimunud esimesel territoriaalse mõju hindamise seminaril

kestlike toidusüsteemide teemal maapiirkondadele avalduva mõju hindamisele.

Komitee jätkas parema õigusloome vahendite rakendamist koostöös komisjoni ja Euroopa

Parlamendiga, eelkõige aktiivse osalemise kaudu tulevikukindluse platvormil RegHubi võrgustiku

kaasabil53. RegHub konsulteeris piirkondlike keskustega aruande „Rohelise kokkuleppe tulevik:

kokkuvõte ja tulevikuväljavaade“ üle ning kogus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi

Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete rakendamisel. Need avaldati rakendusaruandes54 ja neid

rõhutati komitee 2023. aasta ELi aruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta55. Piirkondlike

keskustega konsulteeriti ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade piirkondliku mõõtme

üle. Konsultatsiooni esimese etapi tulemused koguti ja koondati rakendusaruandesse,56 andes

sellega teavet Regioonide Komitee aruteludele oma institutsiooniliste partneritega ning andes

panuse ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõttega seotud töösse.

Komisjon ja Regioonide Komitee vaatasid 2023. aastal ühiselt läbi oma koostööprotokolli, et

tugevdada institutsioonilist partnerlust ja edendada kaasavama ELi arengut. 2024. aasta märtsis

allkirjastatud muudetud protokollis57 kohustusid mõlemad pooled püüdma ühiselt edendada

aktiivset subsidiaarsust ja paremat õigusloomet ning leppisid kokku konkreetsetes sammudes. See

koostöö on seotud ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega, et tagada

piirkondliku ja kohaliku mõõtme arvessevõtmine.

48 ENVE-VII/042 – Mullaseire ja mulla vastupidavus (mullaseire direktiiv); ECON-VII/030 – ELi

majandusjuhtimise raamistiku reform; NAT-VII/033 – kestliku toidusüsteemi õigusraamistik ja ECON-VII/035

– VKEde toetuspakett ja BEFITi raamistik. 49 Subsidiaarsuse järelevalve võrgustik ühendab seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente ja valitsusi;

seadusandlike volitusteta kohalikke ja piirkondade omavalitsusi ning kohalike omavalitsuste liite ELis. See on

avatud ka Regioonide Komitee riiklikele delegatsioonidele ja riikide parlamentidele. 50 REGPEX on subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku alarühm, mis ühendab seadusandlike volitustega

piirkondlikke parlamente (https://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx). 51 „Droonistrateegia 2.0“ mais, „Kestlikud toidusüsteemid“ juunis ja „Euroopa strateegiliste tehnoloogiate

platvorm (STEP)“ oktoobris. 52  COTER-VII/026: „Ühtekuuluvuse mittekahjustamine – valdkonnaülene põhimõte ühtekuuluvuse edendamiseks

ELi üldeesmärgi ja üldise väärtusena“. 53 Lisateavet komitee panuse kohta tulevikukindluse platvormi töösse RegHubi kaudu leiate punktist 2.1. 54  https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/green-deal-taking-stock-looking-ahead.pdf 55  

https://cor.europa.eu/en/engage/brochures/Documents/EU%20Annual%20Report%20on%20the%20State%

20of%20Regions%20and%20Cities%202023/4892%20-%202023%20Annual%20Report%20EN.pdf 56  https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/RegHub/1st-report-regional-dimension-cap-strategic-plans.pdf 57  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024Y02478

9

2.5 EUROOPA LIIDU KOHUS

2023. aastal viitas Euroopa Liidu Kohus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele oma

otsuses määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste

Koostööamet58. Liikmesriikide põhivõrguettevõtjad palusid Üldkohtul uurida, kas määrus

võimaldab koostööametil võtta vastu otsuse küsimustes, mille riiklikud reguleerivad asutused olid

talle nendevahelise kokkuleppena esitanud. Üldkohus järeldas59 komisjoni ameti loomise

ettepanekule lisatud seletuskirja põhjal, et ametile on antud autonoomne otsustamisõigus ja

seetõttu ei ole riiklike reguleerivate asutuste seisukoht tema suhtes siduv.

Seletuskirjas leiti, et ameti volitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest amet sekkuks

neis valdkondades, kus killustatud riiklik otsustamine piiriülese tähtsusega küsimustes tooks kaasa

probleemid või ebaühtluse siseturul. Ühtlasi leiti seletuskirjas, et ameti volitused on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega, sest ametile antaks lisaülesandeid, eriti energiasüsteemi

piirkondlikul käitamisel, säilitades reguleerivate asutuste keskse rolli energeetikaregulatsioonis.

Kohus järeldas seletuskirja põhjal, et ELi seadusandjal on selge tahe muuta otsuste tegemine

piiriülestes, keerulistes, kuid möödapääsmatutes küsimustes tõhusamaks ja kiiremaks, tugevdades

ameti üksikotsuste tegemise volitusi viisil, mis sobiks kokku reguleerivate asutuste keskse rolli

säilitamisega energeetikaregulatsiooni valdkonnas. See kohtuasi on praegu

apellatsioonimenetluses pooleli.

3. SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTE JÄRGIMISE KONTROLLI MEHHANISMI KOHALDAMINE

LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDES

3.1 ÜLEVAADE

2023. aastal sai komisjon liikmesriikide parlamentidelt 22 põhjendatud arvamust60, 61. See oli

kolmandiku võrra vähem kui 2022. aastal saadud 32 arvamust, mis on kooskõlas arvamuste arvu

üldise ja eelkõige põhjendatud arvamuste arvu pikaajalise langustrendiga. Põhjendatud arvamuste

langustrend muutub veelgi selgemaks, kui põhjendatud arvamuste arvu väljendada protsendina

arvamuste üldarvust62.

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (uuesti sõnastatud). 59 Euroopa Kohtu 15. veebruari 2023. aasta otsus kohtuasjas Austrian Power Grid jt vs. ACER, T-606/20,

ECLI:EU:T:2023, punktid 45–49 (apellatsioonkaebus: kohtuasi C-281/23 P). 60 Protokolli nr 2 alusel võib iga riigi parlament või selle koda kaheksa nädala jooksul alates seadusandliku akti

eelnõu edastamise kuupäevast saata ELi ametlikes keeltes koostatud põhjendatud arvamuse selle kohta, miks

asjaomane eelnõu ei vasta tema arvates subsidiaarsuse põhimõttele. Vt ka joonealune märkus 61. 61 See arv tähistab kõiki põhjendatud arvamusi, mis saadi parlamendikodadelt protokolli nr 2 alusel 2023. aastal.

Vt ka joonealune märkus 20 ja 1. lisa, kus on loetletud komisjoni dokumendid, mille kohta komisjon sai

põhjendatud arvamusi. 62 Arvestades üsna väikest põhjendatud arvamuste arvu, võib isegi väike põhjendatud arvamuste arvu suurenemine

põhjustada nende protsendi näiliselt erakordset suurenemist. See võib selgitada 2021.–2022. aasta hüpet, mille

põhjustas muu hulgas Euroopa Parlamendi valimisõiguse ettepanek, mille kohta esitati kaheksa põhjendatud

arvamust (vt komisjoni 2022. aasta aruanne, COM(2023) 640 final, lk 10).

10

Märkus: punktiirjoon tähistab lineaarset trendi.

2023. aastal (nagu ka 2022. aastal) pärines enamik põhjendatud arvamustest ühe liikmesriigi

parlamendilt. 2023. aastal esitas Itaalia parlament üheksa põhjendatud arvamust: kuus Camera dei

Deputati ja kolm Senato della Repubblica. Rootsi Riksdag esitas 2023. aastal viis põhjendatud

arvamust, mis moodustab 23 % koguarvust (2022. aastal esitati 14 põhjendatud arvamust, üle 40 %

kõigist põhjendatud arvamustest). Need kaks parlamenti esitasid kokku kaks kolmandikku

kõigist 2023. aastal saadud põhjendatud arvamustest.

Ülejäänud põhjendatud arvamused 2023. aastal esitasid Prantsuse Sénat (3) ning Tšehhi

Poslanecká sněmovna, Ungari Országgyűlés, Küprose Vouli ton Antiprosopon, Madalmaade

Eerste Kamer ja Madalmaade Tweede Kamer (kõigilt üks). See tähendab, et 2023. aastal esitas

põhjendatud arvamuse 39 liikmesriigi parlamendist või esinduskogust üheksa, kes esindasid seitset

liikmesriiki (2021. aastal 13, 2022. aastal seitse ja 2020. aastal kaheksa).

2023. aastal laekunud 22 põhjendatud arvamust olid temaatiliselt hajutatud ja seotud 14 erineva

komisjoni ettepanekuga, millest ükski ei saanud rohkem kui kolm põhjendatud arvamust.

168 200

250

387

622 663

592

506

350

620 576 569

159

255

360 355 402

34 64 70 84

21 8 65 52 37

0 9 16 32 22

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Arvamuste ja põhjendatud arvamuste võrdlus

Arvamused (sh põhjendatud arvamused) Põhjendatud arvamused

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Põhjendatud arvamuste protsent võrreldes kõigi saadud arvamustega

11

Nendest ettepanekutest kuus kuulus komisjoni peamise prioriteedi63 „Euroopa roheline

kokkulepe“, kolm prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“, kolm prioriteedi „Uus hoog Euroopa

demokraatiale“ ja kaks prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ alla.

Ettepanek, mille kohta esitati 2023. aastal põhjendatud arvamusi, mis vastasid kõige suuremale

häälte arvule liikmesriikide parlamentides,64 oli ettepanek, milles käsitletakse teatavate uute

genoomikameetodite abil saadud taimi,65 mille kohta esitati kaks põhjendatud arvamust, mis vastas

neljale häälele. Siiski ei saavutanud ettepanek komisjoni koondvastuse künnist,66 rääkimata nn

kollase kaardi künnisest, mis nõuaks, et komisjon põhjendaks oma ettepaneku säilitamist,

muutmist või tagasivõtmist. Kuue muu ettepaneku kohta esitati kaks või kolm põhjendatud

arvamust, mis vastasid kahele või kolmele häälele. Ülejäänud seitsme ettepaneku kohta esitati

ainult üks põhjendatud arvamus (üksikasjalikum teave on esitatud 1. lisas).

Järgmises punktis 3.2 vaadeldakse olulisemaid ettepanekuid, mille kohta esitati üle ühe

põhjendatud arvamuse.

3.2 PÕHIJUHTUMID

Komisjoni peamise prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames esitati 2023. aastal kõige

rohkem arvamusi pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku67 kohta: kolm

põhjendatud arvamust68 ja kuus arvamust poliitilise dialoogi raames69.

Oma põhjendatud arvamustes märkisid mõlemad Itaalia esinduskogud, et nad ei näe vajadust ELi

tasandi õigusaktide järele, eelkõige pidades silmas korduskasutamise mudeleid, mis kahjustaks

edukaid ringlussevõtumudeleid riiklikul tasandil. Prantsusmaa Sénat juhtis tähelepanu ohule, et

õõnestatakse ambitsioonikamaid siseriiklikke õigusakte seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 114 kasutamisega ainsa õigusliku alusena, ning rõhutas vajadust järgida tehnoloogilise

neutraalsuse põhimõtet seoses nõudega luua ühekordselt kasutatavate plastpudelite ja

metallpurkide tagatisrahasüsteem. Itaalia Camera dei Deputati leidis, et liikmesriigid, kes võtavad

ringlusse suuri koguseid pakendijäätmeid, tuleks vabastada korduskasutuse ning

tagatisrahasüsteemide loomise kohustusest. Kõik kolm esinduskogu leidsid, et direktiiv oleks

olnud asjakohasem õigusakt kui määrus, ning märkisid, et delegeeritud õigusaktide kavandatud

kasutamine ei tohiks võimaldada komisjonil reguleerida mitteolemuslikke elemente. Mõlemad

Itaalia esinduskogud leidsid, et teatavate ühekordselt kasutatavate pakendite piirangud on

ebaproportsionaalsed ja kujutavad endast riski toiduohutusele. Itaalia Senato della Repubblica

nägi ohtu ka selles, et ravimipakendid võidakse ringlusse võtta, ning kutsus üles vabastama need

ringlussevõetavuse nõudest. Itaalia Camera dei Deputati väljendas muret kohustuslike

ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete pärast meditsiinitoodete ja toiduga kokkupuutuvate

63  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024_et 64 Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält; igal kahekojalise süsteemi kojal on üks hääl. 65  COM(2023) 411 final. 66 Komisjon on võtnud kohustuse vastata koondvastusega, kui ettepaneku kohta saadakse „märkimisväärne“ arv

põhjendatud arvamusi („märkimisväärne“ tähendab selles kontekstis, et põhjendatud arvamuste arv vastab

vähemalt seitsmele liikmesriigi parlamendi häälele), isegi kui ettepaneku kohta ei ole esitatud piisavalt

põhjendatud arvamusi, et saavutada nn kollase kaardi künnis, mis toob kaasa õigusakti eelnõu kohustusliku

läbivaatamise. Nn kollase kaardi künnis saavutatakse tavaliselt siis, kui liikmesriikide parlamentidelt saadud

põhjendatud arvamuste arv moodustab vähemalt kolmandiku nende häälte arvust (st 18 häält 54st). Vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta esitatud seadusandlike aktide eelnõude puhul on künnis üks neljandik

häältest (14 häält 54st). 67  COM(2022) 677 final. 68  Prantsusmaa Sénat ning Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica. 69 Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Camera dei Deputati, Poola Senat ja

Rumeenia Senat.

12

pakendite puhul ning kutsus üles laiendama kompostitavatest materjalidest pakendite kasutusalade

loetelu.

Poliitilise dialoogi raames esitatud arvamustes rõhutati samuti, et kõnealune ettepanek peab

võimaldama liikmesriikidele suuremat paindlikkust. Sarnaselt Itaalia parlamendiga kritiseeris

Poola Senat mõjuhinnangut ja nõudis põhjalikku analüüsi, tagamaks et kavandatud uued

eesmärgid on realistlikud, mõõdetavad ja tehniliselt teostatavad. Tšehhi Poslanecká sněmovna tegi

ettepaneku arvutada pakendijäätmete vähendamise eesmärk elaniku kohta tekkinud

pakendijäätmete koguse alusel. Rumeenia Senat palus selgitusi kasutatud määratluste ja ettevõtjate

vastutuse kohta.

Oma vastustes väitis komisjon, et kavandatud meetmed on vajalikud ringmajanduse tagamiseks ja

pakendijäätmete jätkusuutmatu kasvu vältimiseks. Ta leidis, et tagatisrahasüsteem on üks peamisi

meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et

liikmesriigid, kes saavutavad eesmärgiks seatud pakendivormide kõrge kogumismäära muul viisil,

võivad sellistest süsteemidest loobuda. Seoses õigusakti valikuga väitis komisjon, et määrus on

ettepaneku eesmärkide saavutamiseks väga oluline ning et liikmesriikidele suurema paindlikkuse

võimaldamise taotlust käsitleti, määratledes ettepaneku tekstis selgelt õigusnormide piirid.

Ravimipakendite kohta märkis komisjon, et ettepanekus on ette nähtud pikem üleminekuperiood

ringlussevõetavuse nõuete täitmiseks ning ravimid on vabastatud ringlussevõetavuse nõuetest.

Seoses mõjuga toiduohutusele väitis komisjon, et ühekordselt kasutatavad pakendid ei suurenda

toiduohutust, kuid nõustus vajadusega vabastada õrnad puu- ja köögiviljad pakendikeeldudest.

Mõjuhinnangu ja selgituse vajadusega seoses selgitas komisjon, et metoodika põhineb

keskkonnajalajälje põhimõtetel ning et ta teeb kaasseadusandjatega koostööd, et tagada

ettevõtjatele suurem selgus mõistete ja vastutuse jagamise osas.

Ettepaneku kohta, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi70

esitati kaks põhjendatud arvamust71 ja seitse arvamust poliitilise dialoogi käigus72. Küprose Vouli

ton Antiprosopon ja Ungari Országgyűlés leidsid oma põhjendatud arvamustes, et säte, millega

keelatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, millega piiratakse või keelatakse kogu oma

territooriumil või osal sellest 2. kategooria uute genoomikameetoditega taimede (st taimed, mis

erinevalt 1. kategooria UGM-taimedest ei saa esineda looduslikult või mida ei saa toota tavapäraste

aretusmeetodite abil) viljelemine, on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. See väide leidis

kajastamist ka mõnes poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuses. Samuti kritiseeriti ettepanekut

järgneva tõttu: ebapiisav õiguslik alus; mure läbipaistvuse ja tarbijate valikuvabaduse pärast;

tarbijakaitse ja mõju, mida avaldab tarbijatele 1. kategooria UGM-taimede märgistamisnõuete

piirdumine taimse paljundusmaterjaliga; mure proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi

järgimise pärast ning mure konkurentsi moonutamise ohu pärast, kui mõned aretajad saavad uusi

genoomikameetodeid käsitlevad patendid. Arvamused sisaldasid ka mitmeid taotlusi, näiteks

keelata 1. kategooria UGMide patentimine ja vältida sektori monopoliseerimist; teha patentide ja

nendega seotud litsentside mõju uuring; näha ette sama kontrollitase kolmandates riikides toodetud

taimede puhul ning reguleerida uute genoomikameetodite kasutamist mikroorganismidel.

Komisjon selgitas oma vastustes, et loobumisvõimalust ei saa kasutada selleks, et maandada

geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) tulenevaid riske inimeste või loomade tervisele

või keskkonnale. Neid riske hinnati juba ELi tasandil ühtlustatud teadusliku hindamise käigus.

Lisaks ei olnud 2. kategooria UGM-taimede puhul loobumisvõimaluse väljajätmine seotud nende

taimedega seotud ohutuskaalutlustega just seetõttu, et 2. kategooria UGM-taimede kohta antakse

luba ainult juhul, kui need on ohutud. Õigusliku aluse osas juhtis komisjon tähelepanu selle

kooskõlale GMOsid käsitlevate kehtivate õigusaktidega GMOde tahtliku keskkonda viimise ja

70  COM(2023) 411 final. 71 Küprose Vouli ton Antiprosopon ja Ungari Országgyűlés. 72 Tšehhi Senát, Taani Folketing, Horvaatia Hrvatski Sabor, Itaalia Senato della Repubblica, Madalmaade Eerste

Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat.

13

turuleviimise kohta. Märgistamise kohta selgitas komisjon, et GMOde sisalduse märgise

nõudmine sellistest taimedest valmistatud toodete puhul ei kajasta täpselt asjaolu, et sama toodet

on võimalik saada tavapäraste meetoditega. Proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi

osas viitas komisjon Euroopa Toiduohutusameti seisukohale, et praegu ei ole uusi ohte, mis on

konkreetselt seotud suunatud mutageneesi ja tsisgeneesiga (võrreldes tavapäraste aretusmeetodite

või väljakujunenud genoomikameetoditega). Patentide ja konkurentsi kohta märkis komisjon, et

on teadlik asjaolust, et UGM-taimede patentsus tekitab paljudele muret ning et seetõttu hindab ta,

kuidas taimede patentsus mõjutab sordiaretuse innovatsiooni, aretajate juurdepääsu geneetilisele

materjalile ja meetoditele, seemnete kättesaadavust põllumajandustootjatele ning ELi

biotehnoloogiatööstuse üldist konkurentsivõimet. Samuti märkis komisjon, et avaldab oma

järeldusi sisaldava aruande 2026. aastaks.

Mullaseire direktiivi73 ettepaneku kohta esitati kaks põhjendatud arvamust74 ja kolm arvamust

poliitilise dialoogi käigus75. Nendes põhjendatud arvamustes väitsid mõlemad Madalmaade

esinduskogud, et õhu- ja veereostuse mõju pinnasele on siseriiklik küsimus ning kavandatud

meetmete kasulikkus üksikutele liikmesriikidele ei ole tõendatud. Nende arvates ei taga ettepanek

võrdseid võimalusi, sest see on seotud reostuse mõjuga, mitte selle allikatega. Tšehhi Senát, Itaalia

Senato della Repubblica ja Austria Bundesrat rõhutasid oma arvamustes, et liikmesriikidel peab

olema võimalik võtta arvesse kohalikke tingimusi, olemasolevaid poliitikasuundi ja riigi tasandist

madalama tasandi pädevusvaldkondi. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et ettepanek võib

suurendada liikmesriikide halduskoormust.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et muldade hea seisundi saavutamiseks 2050. aastaks on vaja

tugevat seire- ja hindamisraamistikku koos mulla ja saastatud alade kestliku majandamise

meetmetega, võttes arvesse probleemi ulatust ja negatiivseid suundumusi viimastel aastakümnetel,

mulla seisundi piiriülest mõju ning halvas seisundis mulla mõju haldamise märkimisväärseid

kulusid. Komisjon selgitas, et tema ettepaneku eesmärk on tegeleda mulla degradeerumise

piiriülese mõjuga, tagada võrdsed turutingimused ning edendada poliitika sidusust ELi ja riiklikul

tasandil, tagades liikmesriikidele paindlikkuse rakendada nõutavaid meetmeid viisil, mis

võimaldab neil võtta arvesse mulla varieeruvust, kohalikke tingimusi, olemasolevaid

poliitikasuundi ja tavasid ning piirkondliku tasandi pädevust mõnes liikmesriigis. Lisaks sisaldas

ettepanek sätteid, mis on vajalikud ja sobivad mulla hea seisundi saavutamiseks, kuid vähendavad

sellega kaasnevat halduskoormust. Liikmesriikidele antakse piisavalt aega, et panna järk-järgult

paika juhtimine, kehtestada mulla seisundi seire ja hindamise mehhanismid ning meetmed, mis on

vajalikud mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamiseks ja saastatud alade taastamiseks.

Uute raskeveokite CO₂ heite normide karmistamise ja aruandekohustuste

lõimimise ettepaneku76 kohta esitati kaks põhjendatud arvamust77 ja üks arvamus poliitilise

dialoogi käigus78. Mõlemad Itaalia esinduskogud väitsid, et järgitud ei ole subsidiaarsuse

põhimõtet, kuna kavandatud CO2 heite vähendamise eesmärgid ei ole teostatavad ega põhjendatud,

ning ka seetõttu, et asjaomane sektor põhjustab vähe heitkoguseid. Nad rõhutasid, et eesmärk

saavutada 2030. aastaks kohaliku bussitranspordi puhul nullheide on liiga ambitsioonikas ning et

investeeringuteks on vaja ELi stiimuleid. Tšehhi Senát väitis, et 2019. aastal seatud eesmärgid

tuleks läbi vaadata alles 2027. aastal.

Oma vastustes viitas komisjon ettepanekule lisatud üksikasjalikule mõjuhinnangule,79 mis näitab

algatuse vajalikkust, lisaväärtust ja proportsionaalsust. Eesmärkide ambitsioonikuse ja nende

73  COM(2023) 416 final. 74  Madalmaade Eerste Kamer ja Tweede Kamer. 75  Tšehhi Senát, Itaalia Senato ja Austria Bundesrat. 76  COM(2023) 88 final. 77  Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica. 78  Tšehhi Senát. 79  SWD(2023) 88 final.

14

elluviimise kuupäeva osas tuletas komisjon meelde, et transport on ainus ELi oluline

majandussektor, kus CO2 heide on endiselt suurem kui 1990. aastal, ning et maanteetransport

põhjustab üle 20 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Seetõttu rõhutati, et raskeveokitel on ELi

kliimaeesmärkide saavutamisel keskne roll. Mõjuhinnangu kohaselt on sektoril suur potentsiaal

heiteta sõidukite kasutuselevõtuks. Heiteta bussid võetaks kasutusele järk-järgult ja raskustes

liikmesriikidel lubataks piiratud arv busse teatavatel asjaoludel regulatiivsest kohaldamisalast

välja jätta. Sõidukitehnoloogia uuendamiseks vajalike investeeringutega ja tööstuse kohandamise

kiirendamise meetmetega seoses juhtis komisjon tähelepanu mitmele ELi rahastamisvõimalusele.

Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu

korruptsioonivastase võitluse direktiiv80 kaks põhjendatud arvamust81 ja kuus arvamust

poliitilise dialoogi käigus82. Rootsi Riksdag leidis, et kavandatav direktiiv rikuks subsidiaarsuse

põhimõtet, kuna selle kohaselt ei tohi korruptsioonis süüdistatud isik kandideerida avalikule

ametikohale. Seda seisukohta jagas Itaalia Camera dei Deputati, kes ei nõustunud nõudega, et

kõigil liikmesriikidel tuleb ametiseisundi kuritarvitamist käsitada kuriteona. Puutumatus ja õigus

valimistel kandideerida olid kesksel kohal ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Itaalia

Senato della Repubblica ja mõlemad Austria esinduskogud rõhutasid, et õigusnormide üle, mis

käsitlevad puutumatuse äravõtmist, peaks otsustama liikmesriikide parlamendid. Ka mõlemad

Tšehhi esinduskogud väljendasid selle sätte suhtes kahtlusi, lähtudes eelkõige subsidiaarsuse

põhimõttest. Seevastu Portugali Assembleia da República märkis, et kavandatav direktiiv on

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema ettepanekus piirdutakse sellega, mis on korruptsiooni

tõhusaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks vajalik ja proportsionaalne. Ametiseisundi

kuritarvitamise kuriteona kehtestamise kohta leidis komisjon, et see on oluline vahend

korruptsioonivastases võitluses, kuna see hõlmab võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil ja on

kuriteona kvalifitseeritud juba 25 liikmesriigis 27st. Valimistel kandideerimise keeluga seoses

tuletas komisjon meelde, et avalikul ametikohal (kas valitud või mitte) töötamise lõpetamine või

keelamine takistaks korruptsioonis süüdi mõistetud isikutel jääda teatud ametikohtadele, kus nad

oma korruptiivseid tegusid tegid. Komisjon rõhutas, et kavandatav direktiiv nõuaks üksnes seda,

et liikmesriikide seadusandjad näeksid ette selliste lisakaristuste kehtestamise võimaluse, ning et

lõplik otsus jääks liikmesriikide kohtutele.

Sama prioriteedi raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb

vanemluse tunnustamist liikmesriikide vahel,83 kaks põhjendatud arvamust ja kuus arvamust

poliitilise dialoogi käigus. Prantsusmaa Sénat kardab, et kavandatav nõukogu määrus nõuab teises

liikmesriigis tuvastatud põlvnemise tunnustamist, sealhulgas asendusemaduse korral. Sel põhjusel

oli ta vastu sellele, et õigusakti liigiks oleks nõukogu määrus. Itaalia Senato della Repubblica oli

mures selle üle, et liikmesriigid saavad põlvnemise tunnustamisest keeldumisel tugineda avaliku

korraga seotud põhjustele üksnes juhtumipõhiselt.

Asendusemadus oli peamine teema ka poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamustes. Rumeenia

Senat palus määratleda selgelt mõisted „põlvnemine“, „vanem“ ja „perekond“ ning vältida

olukorda, kus asendusemaduse teel sündinud laste põlvnemist on võimalik automaatselt

tunnustada, mis võib olla vastuolus liikmesriigi kehtiva õigusega. Tšehhi Senát palus samuti jätta

asendusemaduse küsimuse ettepaneku kohaldamisalast välja ja lubada liikmesriikidel keelduda

põlvnemise tunnustamisest, kui piiriülest elementi kasutatakse eesmärgiga hoida kõrvale

siseriiklikest õigusaktidest. Madalmaade Eerste Kamer esitas mitu küsimust, sealhulgas nende

juhtumite arvu kohta, mis on seotud põlvnemise tunnustamist käsitlevate ühiste eeskirjade

80  COM(2023) 234 final. 81  Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag. 82 Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Prantsusmaa Senát, Itaalia Senato della Repubblica, Austria Nationalrat

ja Bundesrat ning Portugali Assembleia da República. 83  COM(2022) 695 final.

15

puudumisega, ja alternatiivsete lahenduste kohta, mis ei nõua uutele ELi õigusaktidele tuginemist.

Leedu Seimas toetas ettepanekut, millel oleks tema arvates positiivne mõju, ning palus selgitusi,

mis võimaldaks tagada, et avaliku korra klauslit kohaldatakse põhiõigusi järgides. Portugali

Assembleia da República ja Hispaania Cortes Generales leidsid, et ettepanek on kooskõlas

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Komisjon tuletas oma vastustes meelde Euroopa Liidu Kohtu otsust, mille kohaselt tuleb mõistet

„avalik kord“ tõlgendada kitsalt, ning märkis, et võimalust keelduda põlvnemise tunnustamisest

avaliku korra kaalutlustel ei või kohaldada, kui see toob kaasa diskrimineerimise. Komisjon

rõhutas ka, et kavandatav nõukogu määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust reguleerida või

keelata asendusemadust oma territooriumil. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid juhul, kui

asendusemaduse teel sündinud lapse põlvnemine on ühes liikmesriigis kindlaks määratud, seda

siiski tunnustama, sest selle tegemata jätmine oleks vastuolus asendusemaduse teel sündinud laste

põhiõigustega.

Prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“ raames esitati ettepaneku kohta võtta vastu määrus

hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul84 kaks põhjendatud arvamust85 ja

neli arvamust poliitilise dialoogi käigus86. Oma põhjendatud arvamustes ei seadnud Itaalia Camera

dei Deputati ja Rootsi Riksdag kahtluse alla ELi tasandi seadusandlike meetmete vajalikkust või

lisaväärtust kehtivas direktiivis olevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid väljendasid muret selle üle,

et kavandatav õigusakt on määrus. Nad kardavad, et liikmesriikide tegevuse piiramine

(kehtestades maksimaalse 30päevase maksetähtaja ja viivise fikseeritud intressimäära ning

välistades võlausaldaja võimaluse loobuda õigusest viivisele ja hüvitisele hilinenud maksmise

korral) piiraks ettevõtjate lepinguvabadust. Samad mureküsimused toodi esile ka poliitilise

dialoogi käigus esitatud neljas arvamuses. Lisaks kritiseeris Iirimaa Houses of the Oireachtas

asjaolu, et viiviseid ja pikki maksetähtaegu ei eristata, ning oli vastu hilinenud maksmist

käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega tegeleva asutuse loomisele. Rumeenia Senat nägi

võimalikku negatiivset mõju eelkõige ettevõtjatele ja majandusele üldiselt.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et võitlus hilinenud maksete ja ebaõiglaselt pikkade

maksetähtaegade vastu on vajalik, et kaitsta tarneahelate vastupanuvõimet ja suurendada VKEde

konkurentsivõimet. Komisjon rõhutas, et tema mõjuhinnangu kohaselt on kavandatud 30päevase

makse ülempiiri kehtestamine kulutõhusam viis kiirete maksete kultuuri edendamiseks. Seda

eelistasid avalikel konsultatsioonidel ka sidusrühmad ja VKEd ning seda soovitasid ka Euroopa

Parlament ja tulevikukindluse platvorm. Komisjon selgitas, et ta ei eristanud hilinenud makseid

pikkadest maksetähtaegadest, sest makseviivitused ilmnesid ka siis, kui võlausaldajatele kehtestati

pikad maksetähtajad. Määrust põhjendati vajadusega kehtestada rangemad ja ühtlustatumad

eeskirjad, mida saab kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Mõjuhinnangu kohaselt on

kehtiva direktiivi peamiseks puuduseks, et selles puuduvad sätted õigusnormide järgimise ja nende

täitmise tagamise jälgimiseks. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kehtestada kohustus luua

selleks täitevasutused, nähes samas liikmesriikidele ette suure paindlikkuse määrata neid

ülesandeid täitma olemasolevad asutused või loodavad uued asutused. Komisjon rõhutas ka

majanduslikku kasu, mida saadaks paremast maksekultuurist, kuna see suurendaks ja tugevdaks

usaldust ELi ettevõtluskeskkonna vastu.

84  COM(2023) 533 final. 85  Itaalia Camera dei Deputati ja Rootsi Riksdag. 86  Iiri Houses of the Oireachtas, Itaalia Senato della Repubblica, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia

Senat. 2024. aasta esimese nelja kuu jooksul sai komisjon veel neli poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust

(mille esitasid Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Prantsusmaa Sénat ja Malta Kamra tad-Deputati), mis

kajastasid suuresti 2023. aastal esitatud arvamustes esitatud argumente.

16

4. KIRJALIK POLIITILINE DIALOOG LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

Lisaks protokollil nr 2 põhineva subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi

rakendamisele hõlmavad komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelised suhted muud

tegevust, eelkõige 2006. aastal sisse seatud poliitilist dialoogi. Selle raames toimub kirjalik

teabevahetus iga komisjoni algatuse teemal, mille kohta liikmesriikide parlamendid soovivad

seisukohti avaldada, või ükskõik millisel muul teemal, mida nad soovivad omal algatusel tõstatada.

Samuti hõlmab see suulist poliitilist dialoogi (mida on kirjeldatud punktis 5).

4.1 ÜLDMÄRKUSED

2023. aastal saatsid liikmesriikide parlamendid komisjonile kokku 402 arvamust. See oli esimene

kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal rohkem arvamusi kui

eelmisel aastal. Nagu käesolevas aastaaruandes juba mainitud, oli see ebatavaline ja vastuolus

2022. aasta aruandes esile toodud suundumusega, et liikmesriikide parlamentide arvamuste arv on

üldiselt kõige suurem iga komisjoni koosseisu ametiaja keskel87. Kuid nagu juba märgitud

2022. aasta aruandes, on von der Leyeni komisjonis saadud arvamuste koguarv endiselt

märkimisväärselt väiksem kui Barroso teises komisjonis ja Junckeri juhitud komisjonis saadud

arvamuste arv.

Neist 402 arvamusest 282 (70 %) olid seotud seadusandlike ettepanekutega, mille suhtes kohaldati

subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi88. Ülejäänud 120 arvamust (30 %) olid

seotud peamiselt muude kui seadusandlike algatustega (nt teatised) või olid omaalgatuslikud

arvamused, mis ei puudutanud otseselt komisjoni algatusi. Viimane protsent on praeguse ametiaja

87 Hispaania Cortes Generales, kes oli eelneval kolmel aastal komisjoniga peetavas poliitilises dialoogis esimesel

või teisel järjekohal, esitas oma arvamusi alles 2023. aasta esimese nelja kuu jooksul Hispaania

parlamendivalimiste tõttu. 88 Vt lisateave subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi ja poliitilise dialoogi kohta:

https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments_et. Selliste

poliitikavaldkondadega seotud seadusandlike ettepanekute suhtes, kus ELil on ainupädevus, ei tee liikmesriikide

parlamendid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli.

8

65

52

37

0

9

16

32

22

87

305

273

314

39

90

183

186

260

255

250

251

218

120

156

161

137

120

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Riikide parlamentide esitatud arvamuste liigid

Põhjendatud arvamused ettepanekute kohta, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli

Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamused ettepanekute kohta, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli

Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamused muude komisjoni algatuste kohta või omaalgatuslikud arvamused

17

madalaim. See näitab, et liikmesriikide parlamendid keskendusid 2023. aastal komisjoni algatuste

analüüsimisel veelgi enam kui varasematel aastatel seadusandlike aktide eelnõudele, mille suhtes

kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli (jättes seega välja ettepanekud poliitikavaldkondades, kus

ELil on ainupädevus, nagu kaubandus või konkurents). Samuti näitab see, et põhjendatud

arvamuste arvu vähenemine viimastel aastatel ei olnud tingitud sellest, et komisjoni ettepanekuid

kontrolliti vähem. Seda eeldust toetab ka poliitilise dialoogi käigus saadud arvamuste suur arv,

mis kinnitab selgelt ka vastavate ettepanekute vastavust subsidiaarsuse põhimõttele.

Komisjonis teavitatakse liikmesriikide parlamentide või esinduskogude tõstatatud küsimustest

asjaomaseid komisjoni liikmeid ja talitusi ning seadusandlikest ettepanekutest komisjoni

esindajaid, kes osalevad kaasseadusandjatevahelistel läbirääkimistel.

4.2 OSALEMINE JA ULATUS

Nagu eelmistelgi aastatel, oli komisjonile saadetud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide

lõikes väga erinev. Nende liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude arv, kes ei esitanud ühtki

arvamust, suurenes veidi,89 täpsemalt seitsmelt üheksale90 39 koja hulgast (vt 2. lisa). See

tähendab, et 2023. aastal ei osalenud kuue liikmesriigi parlamendid91 (2022. aastal 5) kirjalikus

poliitilises dialoogis ametlikult vastuvõetud arvamuste vormis. Siiski väärib märkimist, et nende

kuue esinduskogu hulgas, kes arvamusi ei esitanud, oli näiteks Eesti Riigikogu, kes saatis

komisjonile otse kirju, ja Sloveenia Državni svet, kes korraldas Sloveenia parlamendiliikmetele

külastusi komisjoni.

Kümme kõige aktiivsemat esinduskogu esitas 320 arvamust (80 % arvamuste koguarvust).

See oli kooskõlas viimaste aastate keskmisega92. 2023. aastal olid need esinduskogud järgmised:

Tšehhi Senát ja Portugali Assembleia da República (mõlemad 41 arvamust), Tšehhi Poslanecká

sněmovna ja Itaalia Camera dei Deputati (mõlemad 36 arvamust), Saksamaa Bundesrat ja

Rumeenia Camera Deputaților (mõlemad 35 arvamust), Rumeenia Senat (29 arvamust), Itaalia

89  2022: 7; 2021: 8; 2020: 12; 2019: 17; 2018: 10. 90 Vt 3. lisa. 91 Bulgaaria, Kreeka, Eesti, Läti, Malta ja Sloveenia parlamendid. 92  2022: 79 %; 2021: 79 %; 2020: 85 %; 2019: 73 %; 2018: 83 %; 2017: 74 %; 2016: 73 %.

252 452 424 472

116

217 285 279 320

98 168 152 97

43

38 75 76 82

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Arvamuste osakaal

10 kõige aktiivsemat esinduskogu Muud esinduskogud

18

Senato della Repubblica (26 arvamust), Hispaania Cortes Generales (24 arvamust) ja Prantsusmaa

Sénat (17 arvamust). Need esinduskogud on olnud kõige aktiivsemate hulgas ka eelmistel aastatel.

Saadetud arvamuste arv esinduskogude kaupa on esitatud 2. lisas.

Erinev oli ka liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude esitatud avamuste laad. Mõned

keskendusid peamiselt selle kontrollimisele, kas komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse

ja proportsionaalsuse põhimõttega. Teised kommenteerisid üksikasjalikumalt ettepanekute sisu

või saatsid omaalgatuslikke arvamusi, milles ei osutatud konkreetsele komisjoni ettepanekule.

25 omaalgatuslikus arvamuses esiletoodud korduvad teemad hõlmasid mitte üksnes Ukraina

tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilist viimist Venemaale, Gaza sektorit ja Iisraeli-Palestiina

konflikti, vaid ka konkreetseid poliitikaküsimusi, nagu tuumaenergia, abort ja välissuhted.

Tasub rõhutada, et 2023. aastal saadi liikmesriikide parlamentidelt mitu uut liiki esildist. Näiteks

reageerisid kaks esinduskogu seadusandlike ettepanekute arutamisele kas kolmepoolsetel

läbirääkimistel esitatud arvamusega (Prantsusmaa Sénat tehisintellekti käsitleva õigusakti

ettepaneku kohta) või sama parlamendi erinevate järjestikuste arvamustega, mis esitati

õigusloomeprotsessi eri etappides (Saksamaa Bundesrat’i neli arvamust ELi meediavabaduse

õigusakti ettepaneku kohta). 14 liikmesriigi parlamenti esitasid kolmepoolseid läbirääkimisi

silmas pidades ELi institutsioonidele ühisavalduse, kutsudes neid üles tagama, et Schengeni

piirieeskirjade läbivaatamist käsitlevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel võetakse asjakohaselt

arvesse rände ärakasutamise ohtu. Soome Eduskunta esitas omaalgatusliku arvamuse mitme

delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu kohta, mis on seotud joogiveega kokkupuutuvate

materjalidega; seega esitati esimest korda arvamus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide

eelnõude kohta.

4.3 POLIITILISE DIALOOGI KÄIGUS ESITATUD ARVAMUSTE PÕHITEEMAD

Kõige rohkem kommenteeritud üksikute algatuste hulgas saatsid liikmesriikide parlamendid kõige

rohkem arvamusi komisjoni 2023. aasta tööprogrammi, pakendeid ja pakendijäätmeid

käsitleva ettepaneku*93 ning teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning

nendest toodetud toitu ja sööta käsitleva ettepaneku* kohta (iga kohta üheksa arvamust);

Euroopa vanematõendi loomise ettepaneku ja korruptsioonivastase võitluse ettepaneku* kohta

(iga kohta kaheksa arvamust); välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise

ettepaneku ning süsiniku sidumise sertifitseerimiseks liidu raamistiku loomise ettepaneku

kohta (iga kohta seitse arvamust); Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku, asulareovee

puhastamise ettepaneku, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade

kohta tehtud ettepaneku, inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja

järelevalve kohta tehtud ettepaneku, liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitleva

ettepaneku, mullaseire direktiivi ettepaneku* ja äritehingute puhul hilinenud maksmisega

võitlemist käsitleva ettepaneku kohta* (iga kohta kuus arvamust).

Nagu varasematelgi aastatel, analüüsis üha rohkem liikmesriikide parlamente94 komisjoni

2023. aasta tööprogrammi,95 mille kohta esitati 2023. aastal üheksa arvamust (lisaks ühele

arvamusele, mis esitati juba 2022. aastal). Nii on see komisjoni dokument, mille kohta esitati

poliitilise dialoogi käigus kõige rohkem arvamusi. See tähendas ka seda, et komisjoni 2023. aasta

93 Komisjoni algatused, mille kohta saadi vähemalt viis arvamust, on loetletud 3. lisas. Selles osas antakse ülevaade

komisjoni kuuest peamisest prioriteetsest valdkonnast, mille kohta saadi vähemalt kuus arvamust. Tärniga (*)

tähistatud ettepanekuid hõlmavaid arvamusi ei ole käesolevasse osasse lisatud, sest nende kohta on esitatud ka

vähemalt kaks põhjendatud arvamust ja seetõttu käsitletakse neid juba käesoleva aruande punktis 3.2. 94  Prantsusmaa Sénat, Horvaatia Hrvatski Sabor, Leedu Seimas, Luksemburgi Chambre des deputes, Ungari

Országgyűlés, Madalmaade Tweede Kamer ja Eerste Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia

Senat saatsid oma arvamused 2023. aastal. Rootsi Riksdag saatis arvamuse 2022. aasta lõpus. Komisjoni

2022. aasta tööprogrammi kohta esitati kuus sellist arvamust. 95 COM(2022) 548 final.

19

tööprogrammi kohta esitati rohkem arvamusi kui ükskõik millise komisjoni tööprogrammi kohta

siiani. Arvamuste arv oli märkimisväärselt suurem kui kuus arvamust komisjoni 2022. aasta

tööprogrammi kohta (2022. aastal saadi viis arvamust ja 2021. aastal üks arvamus). Samuti on

suurenenud kontroll, mille käigus arvamust ei esitata96. Kokkuvõttes näitab see, et liikmesriikide

parlamendid kasutasid komisjoni tööprogrammi kohta antud arvamust kui eriotstarbelist vahendit

üha strateegilisemalt, et rõhutada oma toetust väljakuulutatud prioriteetidele ja komisjoni

algatustele, mis on seotud nende riiklike poliitiliste prioriteetidega ning anda märku riiklikest

eripäradest, mida nende arvates tuleks arvesse võtta.

Oma arvamustes komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohta viitasid riikide parlamendid Venemaa

Ukraina-vastase agressioonisõja mõjule, julgustasid komisjoni toetama Ukrainat nii kaua, kui see

on vajalik, ning väljendasid toetust ELi laienemisele. Kolm esinduskogu kutsusid üles reformima

elektriturgu. Võttes arvesse 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, rõhutasid viis esinduskogu,

kui oluline on komisjoni demokraatia kaitse pakett, sealhulgas algatus kaitsta ELi demokraatiat

varjatud välismõju eest. Ungari Országgyűlés kritiseeris Euroopa meediavabaduse määrust selle

pärast, mida nad pidasid liikmesriikide pädevuse oluliseks piiramiseks meediavaldkonnas. Kolm

esinduskogu juhtisid tähelepanu majanduse juhtimise paketi hindamise tähtsusele ja kaks neist

rõhutasid ka euro (sealhulgas digitaalse euro) tugevdamise tähtsust. Neli esinduskogu rõhutasid,

kui oluline on tugevdada julgeolekut ja kaitset nende eri vormides (sealhulgas kosmosekaitse, ELi

välispiiride tugevdamine ning tõhusad meetmeid ebaseaduslike rändevoogude ja inimkaubanduse

võrgustike vastu ning merendusstrateegia). Kõik esinduskogud tunnistasid, kui oluline on leida

rände jaoks sobivam raamistik. Prantsusmaa Sénat nõudis läbipaistvamaid ja põhjalikumaid

tööprogramme ning seda, et komisjon lisaks oma seadusandlikele algatustele alati

mõjuhinnangud97.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et 2023. aasta tööprogrammi eesmärk oli toetada jätkuvalt ELi

taastumist COVID-19 pandeemiast ning reageerida kiireloomulistele vajadustele, mis tulenevad

Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast ning selle põhjustatud energia- ja elukalliduse

kriisidest. Hiljutised kriisid on näidanud ka vajadust kiirendada komisjoni prioriteetide elluviimist,

eelkõige võitlust kliimamuutuste vastu ja digiülemineku lõpuleviimist. Paljud komisjoni

2023. aasta tööprogrammiga seotud algatused on tõestuseks komisjoni selgele pühendumusele

järgida Euroopa tuleviku konverentsi soovitusi. Komisjon märkis, et seab prioriteediks

keskkonnahoidliku, CO2-vaba ja digitaalse Euroopa, millel on tugev majanduslik alus ja mis toetub

ühtsele turule. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et desinformatsioonirünnakud ELi demokraatia

ja meedia vastu on kasvav probleem, eriti viimastel aastatel ja seoses Venemaa sissetungiga

Ukrainasse. Komisjon on Euroopa demokraatia tegevuskava raames võtnud otsustavaid meetmeid,

et edendada vabu ja õiglasi valimisi, kaitsta meedia mitmekesisust ja võidelda desinformatsiooni

vastu.

Prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid suurt

tähelepanu mitmele ettepanekule, kuid ei esitanud nende kohta põhjendatud arvamust: ettepanek

võtta vastu määrus süsiniku sidumise kohta, ettepanek võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi

96 Vastavalt COSACi sekretariaadi poolt 2024. aasta märtsis koostatud 41. poolaastaaruandele parlamentaarse

kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta teatas komisjoni tööprogrammi

puudutavatele küsimustele vastanud 34 liikmesriigi parlamendist/esinduskojast (kõik, v.a Belgia Sénat/Senaat

ja Saksamaa Bundestag; Iirimaa, Hispaania ja Austria kahekojalised parlamendid esitasid küsimustikule ühe

vastuste kogumi) ainult kaheksa, et nad ei ole seda dokumenti kontrollinud. Aruanne on kättesaadav aadressil

https://ipexl.europarl.europa.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac/event/8a8629a88c42a971018c43c0bdee000a. 97 Isegi neil harvadel juhtudel, kui mõjuhinnangut ettepanekule ei lisata (kuigi see on põhimõtteliselt nõutav, kuid

praktikas ei ole see võimalik ja tuleb teha erand näiteks kiireloomulisuse tõttu), esitab komisjon kolme kuu

jooksul pärast algatuse vastuvõtmist siiski komisjoni talituste töödokumendina analüütilise dokumendi, milles

esitatakse ettepaneku aluseks olevad tõendid ja hinnangulised kulud, nagu on ette nähtud komisjoni parema

õigusloome suunistes (SWD(2021) 305 final).

20

ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ning ettepanek võtta vastu direktiiv asulareovee

puhastamise kohta.

Ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse ELi raamistik süsiniku sidumiseks,98 esitati

seitse arvamust99. Mitu esinduskogu väljendas kahtlust, kas ELi raamistik on kooskõlas riiklike

kavadega, ning pidasid vajalikuks selgitada sertifitseerimisraamistike juhtimist ja rahastamist ning

süsiniku sidumisega seotud tegevusi käsitleva ELi registri loomist. Mõned esinduskogud olid

mures selle uue raamistiku kehtestamisega kaasneva halduskoormuse pärast ja seadsid kahtluse

alla volituste delegeerimise komisjonile.

Oma vastustes juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kavandatava määruse kohaselt võivad

liikmesriigid teatavatel tingimustel taotleda mis tahes olemasoleva riikliku

sertifitseerimissüsteemi tunnustamist ELis, et komisjoni ettepanekus olid sätted

sertifitseerimiskulude minimeerimiseks ning et ettevõtjad saavad vähendada seire- ja

aruandluskulusid, kasutades komisjoni vastu võetud sertifitseerimismeetodeid ja kaugseire

tehnoloogiaid (nt Copernicus). Komisjon selgitas ka, et ELi kvaliteedikriteeriume tuleks

rakendada tehniliste sertifitseerimismeetodite abil, mis on kohandatud erinevatele olemasolevatele

süsiniku sidumise meetmetele. See nõuaks suurt tehnilist tööd ja laiaulatuslikku konsulteerimist

sidusrühmadega ning seda oleks kõige parem teha delegeeritud õigusaktide kaudu.

Ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks

muutmise kohta (uuesti sõnastatud)100 esitati poliitilise dialoogi käigus seitse arvamust101. Mitu

esinduskogu leidis, et null õhusaaste eesmärki on raske saavutada ning et ettepanekus seatud

eesmärgid on liiga ambitsioonikad või avaldavad eelarvele liiga suurt mõju. Ühe esinduskoja

arvates ei ole keskendutud naaberriikide põhjustatud piiriülese õhusaastega tegelemisele. Üks

esinduskogu rõhutas vajadust ühise vastutuse mehhanismi järele, mis hõlmaks nii ELi kui ka

liikmesriike (nagu on sätestatud ELi kliimamääruses) ning vajadust tagada asjakohane koostoime

heitkoguseid käsitlevate õigusaktide sammaste (sealhulgas 2030. aastaks kavandatud piirtasemed

ja Euro 7 heitenorm) vahel. Üks esinduskogu tegi ettepaneku lisada direktiivi siseõhu kvaliteedi

standardid ja lõhnaheidet käsitlevad sätted. Kaks esinduskogu leidsid, et õigus tervisekahjustuste

hüvitamisele on liiga laia ulatusega, kuna see hõlmab ka võimalust esitada kollektiivhagi

õhukvaliteedi eeskirjade eiramisest tuleneva tervisekahjustuse hüvitamiseks ning kuna nõuete

esitamiseks ei ole tähtaega ette nähtud.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et tema eesmärk on näha ette usaldusväärne viis, kuidas

saavutada 2050. aastaks null õhusaaste eesmärk, seades selleks ambitsioonikad, kuid saavutatavad

õhukvaliteedi eesmärgid. Kavandatavat direktiivi ei saa võrrelda ELi kliimamäärusega, sest

kasvuhoonegaaside heitel on sama mõju olenemata sellest, kus need õhku paisati, kuid

õhukvaliteedile avalduv mõju erineb sõltuvalt kohalikest oludest ja meetmetest. Piiriüleste

küsimuste osas tugevdaks kavandatav direktiiv liikmesriikidevahelise koostöö ja kiire

teabevahetuse korda, kui on vaja tegeleda õhukvaliteedi standardite rikkumistega, mis tulenevad

piiriülesest õhusaastest. Komisjon nõustus, et poliitiline kontekst on pärast ettepaneku

vastuvõtmist muutunud, osaliselt tänu Euro 7 ettepaneku vastuvõtmisele. Pädevad asutused

peaksid seda õhukvaliteedi strateegia ja õhukvaliteedi kavade väljatöötamisel arvesse võtma.

Siseõhu kvaliteet ja lõhnaheited jäid kavandatava direktiivi kohaldamisalast välja. Komisjon

rõhutas, et ettepaneku eesmärk on näha inimestele ette õigus nõuda ja saada hüvitist nende tervisele

tekitatud kahju eest, sealhulgas võimalus esitada kollektiivhagi.

98  COM(2022) 672 final. 99  Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Camera dei Deputati, Leedu Seimas, Madalmaade

Eerste Kamer, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat. 100  COM(2022) 542 final. 101 Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Senato della

Repubblica, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat.

21

Asulareovee puhastamise direktiivi102 uuesti sõnastamise ettepaneku kohta esitati kuus

arvamust103. Enamikus arvamustes kiideti ettepanek heaks, kuid mõned esinduskogud leidsid, et

asjaomase sektori energianeutraalsust on 2040. aastaks raske saavutada, kuna nõudlus asulareovee

puhastamise järele on tõusnud tehniliste seadmete arengu ja suurenenud investeerimisvajaduste

tõttu. Kavandatava laiendatud tootjavastutuse süsteemi suhtes väljendati erinevaid seisukohti:

kaks esinduskogu toetasid seda sõnaselgelt ja üks tegi ettepaneku laiendada seda teistele

sektoritele. Üks esinduskogu väitis, et reovee kokkupuudet mürgiste jääkidega ei ole võimalik

kõigi farmaatsiatoodete puhul täielikult vältida ning et arvesse tuleb võtta ELi ravimitööstuse

konkurentsivõimet ja uuenduslikkust. Üks esinduskogu märkis, et järelevalveülesannete ja teabe

esitamise kohustuse kavandatav laiendamine suurendaks märkimisväärselt ametiasutuste ja

ettevõtjate halduskoormust. Kaks esinduskogu olid vastu sellele, mida nad pidasid delegeeritud

õigusaktide ülemääraseks kasutamiseks.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et asulareovee puhastamise energianeutraalsuse saavutamine on

teostatav ka ettepanekus sätestatud rangemate puhastusnõuete korral. Alginvesteeringud uute

eesmärkide saavutamiseks toimuksid aastatel 2030–2040. See muudaks reoveesektori

energiahindade kõikumise suhtes vastupidavamaks ja aitaks kaasa ELi energiasõltumatusele.

Seoses tootjavastutuse süsteemi kavandatava laiendamisega viitas komisjon oma mõjuhinnangule,

mis näitas, et majanduslik mõju ravimisektorile oleks väike ja ELi ravimitööstuse üldise

konkurentsivõime seisukohast neutraalne, sest see mõjutaks importijaid ja ELi tootjaid võrdselt.

Seire- ja teavitamisnõuete osas kinnitas komisjon, et on kavandanud ettepaneku nii, et

aruandlusnõuete suurenemisest tulenev koormus oleks minimaalne.

Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati ettepaneku kohta võtta 2023. aastal

vastu Euroopa meediavabaduse määrus 104 kuus arvamust 105 lisaks 12 arvamusele, mis saadi

juba 2022. aastal 106. Liikmesriikide parlamendid seadsid jätkuvalt küsimuse alla sekkumise riikide

pädevusse meedia mitmekesisuse valdkonnas, meediaturu kontsentratsiooni hindamise sätted ja

Euroopa meediateenuste nõukoja sõltumatuse. Mitmed esinduskogud kutsusid üles veelgi

tugevdama ajakirjanike kaitset käsitlevaid õigusnorme, sealhulgas kaitset vaigistuskaebuste eest.

Mitu esinduskogu leidis, et suurte veebiplatvormide tegevust käsitlevad sätted tuleks samuti muuta

rangemaks, kohustades neid avalikustama sisu eemaldamise põhjused. Üks esinduskogu kutsus

üles keelama internetis edastatava sisu blokeerimist enne, kui inimene on seda sisu kontrollinud.

Teine esinduskogu, nimelt Saksamaa Bundesrat, esitas seadusandliku perioodi jooksul selle

ettepaneku kohta neli arvamust (viimased kaks arvamust 2023. aastal). Bundesrat’i kolmandas

arvamuses väljendati muret seoses sekkumisega liikmesriikide pädevusse ja kolmepoolsete

läbirääkimiste alguse suunamisega. Neljandas arvamuses korrati peamisi argumente

kolmepoolsete läbirääkimiste viimase etapi kohta.

Oma vastustes rõhutas komisjon, et ta tunnustas ettepanekus täielikult liikmesriikide pädevust

meedia mitmekesisuse valdkonnas ja säilitas selle ning et kavandatav õigusakt ei muudaks

liikmesriikide õigust määratleda konkreetselt avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded, korralduse

ja rahastamise. Komisjon kordas oma pühendumust tugevdada ajakirjanike kaitset, tehes seda

kavandatava õigusakti ja direktiivi ettepaneku abil, milles käsitletakse avalikus elus osalevate

isikute kaitset ilmselgelt põhjendamatute nõuete või vaigistushagide vastu. Seoses Euroopa

meediateenuste nõukojaga rõhutas ta, et nõukoja sõltumatus on tagatud, kuna see koosneb

liikmesriikide sõltumatutest meediat reguleerivatest asutustest, ning et nõukoja sõltumatust

suurendab veelgi selle otsuste tegemise protsess, kuna otsuse vastuvõtmiseks on vaja liikmete

102  COM(2022) 541 final. 103  Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna, Saksamaa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Itaalia Senato della

Repubblica ja Austria Bundesrat. 104  COM(2022) 457 final. 105  Saksamaa Bundesrat (2 arvamust 2023. aastal), Prantsusmaa Assemblée nationale, Itaalia Senato della

Repubblica ja Camera dei Deputati, ning Madalmaade Eerste Kamer. 106  Vt 2022. aasta aruanne: COM(2023) 640 final.

22

kahekolmandikulist häälteenamust. Seoses meediaturu koondumise hindamisega juhtis komisjon

tähelepanu minimaalse ühtlustamise lähenemisviisile, mis jätab liikmesriikidele suure

kaalutlusruumi, et võtta arvesse oma regulatiivseid tavasid ja riiklike meediaturgude eripära.

Suurte veebiplatvormidega seoses tuletas komisjon meelde, et väga suured veebiplatvormid on

kohustatud avalikustama sisu avaldamise peatamise ja piiramise põhjused.

Prioriteedi „Euroopa eluviisi edendamine“ raames tekitas ELi põhiliste ravimialaste õigusaktide

läbivaatamine liikmesriikide parlamentides suurt huvi. Ettepaneku kohta võtta vastu

inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad liidu eeskirjad107 ja ettepaneku kohta

kehtestada liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja

järelevalve kohta ning näha ette Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad108 esitati kuus

arvamust109. Mõned esinduskogud käsitlesid ka paketti kuulunud ülejäänud kahte dokumenti:

lisatud komisjoni teatis110 ja ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus

antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise kohta111. Mõned mured, mida liikmesriikide

parlamendid väljendasid oma arvamustes, olid proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine;

harvikravimite turustamise ainuõiguse standardaja lühendamine; Bolari sätte muutmine osas, mis

puudutab erandeid patentidest tulenevatest õigustest; ravimite detsentraliseeritud tootmiskohad

ning vautšerite kasutamine.

Oma vastustes väitis komisjon, et ettepanekud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

läbivaatamise eesmärkide saavutamiseks. Ta kinnitas, et harvikravimite turustamise ainuõiguse

standardaega lühendatakse ühe aasta võrra, kuid selgitas, et teatavate harvikravimite puhul

pikendatakse selle kestust kolme aasta võrra, et edendada teadus- ja arendustegevust. Veel selgitas

komisjon, et Bolari sätte kavandatud muutmise eesmärk oli hõlbustada geneeriliste ravimite turule

viimist kohe pärast regulatiivse kaitse tähtaegade möödumist. Komisjon selgitas, et isegi kui

teatavad tootmiskohad oleksid detsentraliseeritud, vastutaks keskne tootmiskoht ikkagi järelevalve

eest detsentraliseeritud tootmiskohtade tegevuse kõigi aspektide üle ning et ettepanek ei vähendaks

seega kontrolli ja järelevalve taset. Samuti selgitas ta, et eeskirjad reguleeriksid ülekantavaid

ainuõiguse garantiikirju tootjatele, kes töötavad välja uudseid antimikroobikume.

Prioriteedi „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ raames pöörasid liikmesriikide parlamendid

suurt tähelepanu seadusandlike ettepanekute paketile ELi majanduse juhtimise reeglite

reformimiseks112 ja selle kohta esitati kuus arvamust113. Mitu esinduskogu osutas vajadusele

kalibreerida vajalikke võla- ja puudujääki vähendavaid parameetreid, et võtta arvesse nende

liikmesriikide olusid, kelle suhtes neid kohaldati. Üks esinduskogu juhtis tähelepanu puuduvatele

kriteeriumidele avaliku sektori investeeringute (eelkõige investeeringud rohe- ja digipöördesse)

iga-aastase eelarvepuudujäägi arvutamisest vabastamiseks. Teine esinduskogu oli vastu ELi

avaliku sektori raamatupidamisstandardite kehtestamisele, mis tema arvates ei aitaks saavutada

eelarvejärelevalve eesmärke. Üks esinduskogu märkis, et kuni 17 aastat hõlmavad eelarvekavad

(sealhulgas 4–7aastane kohandamisperiood) ei ole kooskõlas riiklike valimiste sagedusega. Üks

esinduskogu soovitas selgitada ja piirata komisjoni õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille

eesmärk on tagada majanduspoliitika tõhus koordineerimine ja mitmepoolne eelarvejärelevalve.

Oma vastustes rõhutas komisjon paketi eesmärki suurendada riikide isevastutust, mida on võimalik

saavutada liikmesriikide parlamentide aktiivsema kaasamisega majandus- ja

eelarvejärelevalvesse. Komisjon tunnistas, et liikmesriikide eelarveolukord, probleemid ja

107  COM(2023) 192 final. 108  COM(2023) 193 final. 109  Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Camera dei Deputati, Rumeenia Senat

ja Saksamaa Bundesrat. 110  COM(2023) 190 final. 111  COM(2023) 191 final. 112 COM(2023) 240 final, COM(2023) 241 final ja COM(2023) 242 final. 113  Tšehhi Senát, Saksamaa Bundesrat, Iiri Houses of the Oireachtas, Prantsusmaa Sénat ning Itaalia Senato della

Repubblica ja Camera dei Deputati.

23

majanduslikud väljavaated on väga erinevad, kuid märkis, et kavandatud läbivaadatud raamistikus

võetakse rohkem arvesse riikidevahelisi erinevusi ja konkreetseid valitsemissektori võlaga seotud

probleeme. Nende ettepanekutega püüdis komisjon liikuda riskipõhisema järelevalveraamistiku

suunas, mille keskmes oleks valitsemissektori võla jätkusuutlikkus, edendades samal ajal

investeeringute ja reformide kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seoses ELi avaliku

sektori raamatupidamisstandarditega märkis komisjon, et kavandatud paketiga ei nähta ette

konkreetseid tekkepõhise arvestuse standardeid, vaid jäetakse nende kehtestamine liikmesriikide

otsustada. Kavandatav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ei riku

eelarveautonoomia põhimõtet. Seoses riiklike kavade ajakavaga selgitas komisjon, et need võivad

liikmesriikide valimistsüklitest sõltuvalt olla 4 või 5 aastat ning et uus valitsus võiks pärast

ametisse astumist esitada uue kava.

5. KONTAKTID, KÜLASKÄIGUD, KOOSOLEKUD, KONVERENTSID JA MUU TEGEVUS

5.1 Komisjoni külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide

parlamentidega

Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline suuline poliitiline dialoog hõlmab järgmist:

komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja liikmesriikide parlamentide

delegatsioonide külastused komisjoni, komisjoni osalemine parlamentidevahelistel (komisjonide)

kohtumistel ja konverentsidel (sh COSAC), komisjoni ettekanded liikmesriikide parlamentide

alalistele esindajatele Brüsselis; käimasolevad arutelud komisjoni tööprogrammide üle ning

Euroopa poolaasta dialoogid.

2023. aastal külastasid komisjoni liikmed liikmesriikide parlamente ja kohtusid liikmesriikide

parlamentide delegatsioonidega 127 korral, suheldes peaaegu kõigi liikmesriikide parlamentide ja

esinduskogudega. Seda on vähem kui kahel eelneval aastal, kuid rohkem kui viimase nelja aasta

jooksul keskmiselt (143 külastust 2022. aastal, 130 külastusest 2021. aastal, 101 külastust

2020. aastal ja 55 külastust 2019. aastal; COVID-19 pandeemia tõttu korraldati 2020. ja

2021. aastal vähem kohtumisi, mis toimusid olude sunnil peamiselt virtuaalselt). Komisjoni

külastas ka kuus eri riikide parlamentide töötajate rühma, mida allpool esitatud kaardil ei kajastata.

24

Komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse

ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega 2023. aastal

(kõigi liikmesriikide lõikes kokku 127)

25

5.2 Parlamentidevahelised kohtumised ja konverentsid

2023. aastal oli parlamentidevaheliste kohtumiste ja konverentside114 keskmes jätkuv sõda

Ukrainas. Läbivad teemad olid demokraatia, energiavarustus ja laienemine. Komisjoni liikmed

osalesid:

− Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC)115;

− Euroopa parlamentaarsel nädalal116;

− Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel117;

− erinevatel parlamentidevahelistel konverentsidel118 ja parlamentidevahelistel komisjonide

kohtumistel119.

2023. aastal pöörduti täielikult tagasi COSACi kohtumistega seotud COVID-19-eelsete tavade

juurde. Kahel COSACi esimeeste kohtumisel (29.–30. jaanuar ja 17.–18. september) ning kahel

COSACi täiskogu istungil (14.–16. mai ja 26.–28. november) olid osalised eranditult füüsiliselt

kohal ja need toimusid Rootsi ja Hispaania pealinnades, kes mõlemad olid omakorda ELi nõukogu

eesistujariigid. Järeldused,120 seisukohad121 ja poolaastaaruanne esitati pärast iga täiskogu

istungjärku. Komisjon esitas COSACi seisukohtadele kirjalikud vastused122. 2023. aastal ei

järgitud eelmise kahe aasta tava pidada COSACi mitteametlikke veebipõhiseid mõttevahetusi

komisjoni liikmetega, kuigi COSACi 2022. aasta teisel täiskogu istungi järeldustes tunnistati

nende kasu õigeaegsete ja üksikasjalike arutelude pidamisel konkreetsete ELi algatuste üle.

Eespool nimetatud neljast koosolekust kolmel esindas komisjoni üks selle liige. COSACi

LXIX kohtumise täiskogu istungil Stockholmis rõhutas president von der Leyen video teel

edastatud eelsalvestatud põhisõnavõtus, kui oluline on komisjoni koostöö liikmesriikide

parlamentidega. Volinik Johansson osales esimesel esimeeste kohtumisel (isiklikult) ja COSACi

114 Üksikasjalikum teave on esitatud Euroopa Parlamendi aruandes Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide

parlamentide suhete kohta: http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/home/annual-reports.html. 115 COSAC, kus komisjonil on vaatleja staatus, on ainus parlamentidevaheline foorum, mis on sätestatud

aluslepingute protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus. Vt lisateave:

https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/conferences/cosac. 116 Euroopa parlamentaarne nädal toob kokku parlamendiliikmed ELi kandidaat- ja vaatlejariikidest, et arutada

majandus-, eelarve-, keskkonna- ja sotsiaalküsimusi. 2023. aastal oli parlamentaarse nädala põhiteema „ELi

majanduse juhtimine parlamendi vaatest“ ja see toimus 27.–28. veebruaril. Juhtiv asepresident Dombrovskis

avas nädala põhisõnavõtuga teemal „Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid geopoliitilise ebakindluse ajal“.

Volinik Hahn avas arutelu teemal „Toetus Ukrainale – reageerimine liikmesriikide ja ELi eelarvekriisidele ja

parlamentide roll selles“. Volinik Gentiloni tegi täiskogul sissejuhatuse teemal „ELi majanduse juhtimise

raamistiku läbivaatamine“. 117 Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma 12. ja 13. koosolek toimus 26.–27. märtsil Stockholmis ja 20.–

21. septembril Euroopa Parlamendis. Volinik Johansson osales esimesel kohtumisel kohapeal ja pidas

põhisõnavõtu organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta. Teisel kohtumisel edastas ta videosõnumi. 118 Parlamentidevahelisel konverentsil „Ringbiomajandus: teel uuenduslikuma, ressursitõhusama ja

konkurentsivõimelisema Euroopa poole“ (20. veebruar) osales volinik Sinkevičius. Parlamentidevahelisel

konverentsil „Demokraatia Euroopas: kuidas saavad parlamendiliikmed aidata kaitsta ja tugevdada demokraatiat

ja õigusriiki?“ (18.–19. juuni) osales volinik Reynders. Parlamentidevaheline konverentsil-maksusümpoosion

„Maksustamise tulevik ELis: ees ootavad väljakutsed ja vajalikud muutused“ (24.–25. oktoober) pidas juhtiv

asepresident Dombrovskise lõppkõne esimesel päeval ja volinik Gentiloni põhisõnavõtu teisel päeval.

Parlamentidevahelisel konverentsil „Stabiilsus, majanduse koordineerimine ja juhtimine ELis“ (26.–27.

oktoober 2023) esitas videosõnumi juhtiv asepresident Šefčovič. 119 Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Lapsed Euroopa südames: kaks aastat Euroopa lastegarantiid“

(28. juuni) osales asepresident Šuica. Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Ühtekuuluvuspoliitika

tulevik: võimalused, probleemid ja järgmised sammud“ (7. november) osales volinik Ferreira.

Parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „Õigusriigi olukord ELis“ (4. detsember) esitati volinik

Reyndersi videosõnum. 120 COSACi LXIX kohtumise järeldused ja COSACi LXX kohtumise järeldused (inglise ja prantsuse keeles). 121 COSACi LXIX kohtumise seisukohad ja COSACi LXX kohtumise seisukohad (inglise ja prantsuse keeles). 122  Komisjoni vastus COSACi LXIX kohtumise seisukohtadele (lisa) ja komisjoni vastus COSACi LXX kohtumise

seisukohtadele (lisa) (ainult inglise keeles).

26

LXX kohtumise täiskogu istungil (videolingi kaudu), et arutada organiseeritud kuritegevust ning

rände- ja varjupaigalepet.

Lisaks nendele teemadele ja ELi nõukogu eesistujariikide tavapärastele prioriteetidele käsitleti neil

kohtumistel ka olukorda Ukrainas ja Ukraina tulevikku ELis (need teemad olid kõne all neljast

kohtumisest kolmel, kus alati osalesid Ivanna Klympush-Tsintsadze, kes on Ukraina parlamendi

Ukraina ELiga ühinemise komisjoni esimees), 30 aastat ühtset turgu, energiakriisi, rohepööret,

avatud strateegilist autonoomiat, suhteid Ladina-Ameerikaga ning olukorda Iisraelis ja Gaza

sektoris pärast Hamasi 7. oktoobri 2024. aasta terrorirünnakuid Iisraelis.

6. PIIRKONDLIKE PARLAMENTIDE ROLL

Piirkondlikud parlamendid aitavad kaudselt kaasa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide

vahelistele suhetele. Protokollis nr 2 on sätestatud, et ELi õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse

kontrollimisel eesmärgiga esitada põhjendatud arvamusi konsulteerivad liikmesriikide

parlamendid vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega.

Piirkondlike parlamentide liikmed on esindatud ka Euroopa Regioonide Komitees, kes teeb

järelevalvet subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku ja selle veebiplatvormi kaudu, mis on mõeldud

toetama seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse põhimõtte

järgimise alase varajase hoiatamise mehhanismis (REGPEX)123.

Ehkki aluslepingud ei sisalda sõnaselget sätet komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelise

otsese suhtluse kohta, võtab komisjon piirkondlike parlamentide seisukohti arvesse ja vastab neile.

Vähem piirkondlikke parlamente124 esitas komisjonile vähem resolutsioone kui eelmistel aastatel:

2023. aastal esitati 32 resolutsiooni võrreldes 72 resolutsiooniga 2022. aastal, 50 resolutsiooniga

2021. aastal ja 33 resolutsiooniga 2020. aastal. Need puudutasid erinevaid küsimusi, nagu

saksakeelsete piirkondlike parlamentide Brüsseli deklaratsioon, holodomori näljahäda

tunnustamine genotsiidina, ringmajandus, inimõigused, Euroopa tuleviku konverents, krüptoraha,

Euroopa noorteaasta, humanitaarkoostöö, suure reede kokkulepe ja katalaani keele staatus ELis.

Ligikaudu kolmandik vastustest keskendus konkreetsetele komisjoni ettepanekutele,125 neist

kaheksas väljendati üksikasjalikke subsidiaarsusega seotud mureküsimusi. Ka teised piirkondlikud

parlamendid osalesid komisjoni avalikes konsultatsioonides, ehkki seda kanalit on seni aktiivselt

kasutanud vaid üks piirkondlik parlament, kes andis vastuseid mitme komisjoni algatatud avaliku

123  http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/regpex/Pages/default.aspx. Üksikasjalikum teave Euroopa Regioonide

Komitee tegevuse kohta subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimisel on esitatud punktis 2.4. 124  Piirkondlikud parlamendid: Flandria parlament (Belgia), Baieri ja Baden-Württembergi parlament (Saksamaa),

Baleaari saarte ja Baskimaa parlament (Hispaania), Ülem-Austria ja Viini provintsi parlament (Austria);

Saksamaa ja Austria piirkondlike parlamentide esimeeste Euroopa konverents, Lõuna-Tirooli

piirkonnavolikogu, Belgia saksakeelse kogukonna parlament koos Saksamaa Bundestag’i ja Bundesrat’i ning

Austria Bundesrat’iga ning Austria piirkondlike parlamentide esimeeste konverents. Üle 50 % neist

resolutsioonidest (14) esitas Baieri liidumaa parlament. Aktiivsed olid ka järgmiste piirkondade parlamendid:

Baskimaa (5 resolutsiooni), Baleaarid (4 resolutsiooni) ja Baden-Württemberg (3 resolutsiooni). 125  COM(2022) 542 final, COM(2022) 720 final, COM(2023) 31 final, COM(2023) 128 final,

COM(2023) 185 final, COM(2023) 234 final, COM(2023) 242 final, COM(2023) 335 final,

COM(2023) 411 final, COM(2023) 414 final, COM(2023) 415 final ja COM(2023) 528 final.

27

konsultatsiooni raames126. Üks piirkondlik parlament kasutas teist kanalit, esitades kolm arvamust

liikmesriigi parlamendi kaudu127.

7. KOKKUVÕTE

Võrreldes komisjoni praeguse ametiaja eelmiste aastatega suurenes 2023. aastal liikmesriikide

parlamentide üldine aktiivsus kirjalikus ja suulises dialoogis ning järelevalves subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle, mille eesmärk on tagada, et ELi meetmeid võetakse

üksnes siis, kui see on vajalik. Arvamuste (sealhulgas põhjendatud arvamuste) koguarv suurenes

2023. aastal 402ni, võrreldes 355 arvamusega 2022. aastal ja 360 arvamusega 2021. aastal.

2023. aastal oli esimene kord pärast 2008. aastat, kui komisjon sai oma ametiaja viimasel täisaastal

rohkem arvamusi kui eelmisel aastal. Võrreldes komisjoni kahe eelmise ametiajaga jätkus siiski

2022. aasta aruandes juba rõhutatud suundumus liikmesriikide parlamentide arvamuste koguarvu

vähenemise poole.

Komisjonile saadetud arvamuste arv oli endiselt liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev.

Kümnelt kõige aktiivsemalt esinduskogult laekunud arvamuste osakaal oli peaaegu sama suur kui

kahel viimasel aastal (79 %), samas kui arvamuse esitanud esinduskogude arv suurenes kahe võrra.

Liikmesriikide parlamendid, kes on tavapäraselt kontrollinud ettepanekute vastavust

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, jätkasid seda ka 2023. aastal.

Kokku keskendus ligikaudu 70 % liikmesriikide parlamentide arvamustest ettepanekutele, mille

suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse kontrolli. Ülejäänud 30 % olid seotud ettepanekutega, mille

suhtes seda kontrolli ei kohaldata (st poliitikavaldkonnad, milles ELil on ainupädevus), muude kui

seadusandlike dokumentidega või muude teemadega (omaalgatuslike arvamuste kaudu). See on

tüüpiline aastale, mil esitatakse palju seadusandlikke ettepanekuid.

Mis puudutab komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelisi suhteid, siis 2023. aastal vähenes

nende seisukohtade arv märkimisväärselt (32) ja jõudis siis taas 2020. aasta tasemele (33) (pärast

haripunkti eelmisel kahel aastal, täpsemalt 2022. aastal 72 ja 2021. aastal 50).

Teemade poolest keskendusid liikmesriikide parlamendid endiselt komisjoni peamistele

prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu Euroopa rohelisele kokkuleppele, uue hoo andmisele

Euroopa demokraatiale ja euroopaliku eluviisi edendamisele. Jätkuv sõda Ukrainas ja Lähis-Idas

tähendab, et keeruline geopoliitiline kontekst on olulisel kohal ka teabevahetuses (sealhulgas

parlamentidevahelistel kohtumistel ja konverentsidel, nagu COSAC). Seetõttu on olulised teemad

ka ELi tulevik ja laienemine, ränne ja julgeolek, samuti energiavarustus ja -kulud, ELi

konkurentsivõime, avatud strateegiline autonoomia ja õiglane üleminek.

Kokkuvõttes väärib 2023. aastal toimunud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolliga seoses

märkimist järgmine.

− Subsidiaarsuse põhimõtte järgimata jätmise kohta esitatud põhjendatud arvamuste arv (22)

vähenes eelmise aastaga võrreldes peaaegu kolmandiku võrra (eelmisel aastal 32).

− Peaaegu kaks kolmandikku neist põhjendatud arvamustest pärinesid kahe liikmesriigi

parlamendilt: mõlemad Itaalia esinduskogud (9) ja Rootsi Riksdag (5).

126 Baieri liidumaa parlament esitas oma seisukohad kuue avaliku konsultatsiooni jaoks erinevate

poliitikavaldkondade algatuste kohta, samas kui eelmisel aastal oli neid üle 20. 127 Flandria parlament esitas arvamused Armeenia-Aserbaidžaani konflikti, Mägi-Karabahhi ja Lähis-Ida

relvakonflikti kohta. Aluslepingute deklaratsiooni 51 alusel on Flandria parlament Belgia parlamentaarse

süsteemi osa. Piirkondlike parlamentide arvamused edastatakse parlamentaarsete assambleede presidentide

konverentsi sekretariaadi kaudu kõnega Belgia Sénat’is/Senaat’is. Seetõttu registreeris komisjon need

vormiliselt Belgia Sénat’i/Senaat’i arvamustena ning vastas nii viimase kaudu kui ka otse piirkondlikule

parlamendile.

28

− Mitu parlamenti on teinud sisemisi muudatusi, et neid oleks võimalik ELi tasandi

poliitilisest protsessist paremini ja varem teavitada ning et neil oleks võimaik oma

seisukohti tulemuslikumalt väljendada128.

− Komisjoni tööprogrammiga seotud arvamuste esitamist kui eriotstarbelist vahendit on üha

strateegilisemalt kasutatud. Nende liikmesriikide parlamentide esitatud arvamuste arv, kes

kasutasid seda võimalust, et teavitada ELi institutsioone riiklikest prioriteetidest ELi

tasandi peamiste algatuste raames ja juhtida tähelepanu riigipõhistele eripäradele, suurenes

märkimisväärselt kuuelt 2022. aastal kümnele 2023. aastal.

Samuti täheldati, et mõnede liikmesriikide parlamendid on hakanud kasutama poliitilist dialoogi

uuenduslikul viisil, näiteks selleks, et reageerida kolmepoolsetel kohtumistel seadusandlike

ettepanekute üle toimuvale arutelule, esitades selle kohta oma arvamuse – kas sama esinduskogu

ühe või mitme järjestikuse arvamuse või mitme parlamendi ühisarvamuse, mis esitatakse

seadusandliku menetluse hilises etapis – ning juhtida spetsiaalses omaalgatuslikus arvamuses

tähelepanu mitme delegeeritud õigusakti ja rakendusakti eelnõu aspektidele. See näitab

liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise dialoogi strateegilist potentsiaali ja paindlikkust.

128 Näiteks moodustas Luksemburgi Chambre des députés 2023. aastal esimest korda Euroopa asjade komisjoni.

Teised parlamendid jätkasid 2023. aastal sisereforme, et suuta ELi poliitikaprotsessis tõhusamalt tegutseda. Üks

näide sellest oli Iirimaa Seanad Éireann, kus moodustati 2022. aasta detsembris komisjon, mis vaatab läbi ELiga

seotud õigusaktide eelnõusid.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 25.10.2024

COM(2024) 493 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE

2023. AASTA ARUANNE

SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE

KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

1

LISA 1

Seadusandlike aktide eelnõud, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid

2023. aastal komisjonile subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevaid põhjendatud

arvamusi1

Dokument Pealkiri

Põhjendatu

d arvamuste

arv

(protokoll

nr 2)

Häälte arv

(protokoll

nr 2)2

Põhjendatud arvamuse

esitanud

liikmesriigi esinduskogu

1 COM(2022) 677 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, milles

käsitletakse pakendeid ja

pakendijäätmeid ning millega

muudetakse määrust (EL)

2019/1020 ja direktiivi (EL)

2019/904 ning tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ

3 3 FR Sénat

IT Senato della Repubblica

IT Camera dei Deputati

2 COM(2023) 411 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, milles

käsitletakse teatavate uute

genoomikameetodite abil saadud

taimi ning nendest toodetud toitu

ja sööta ning millega muudetakse

määrust (EL) 2017/625

2 4 CY Vouli ton Antiprosopon

HU Országgyűlés

3 COM(2023) 234 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv, milles

käsitletakse korruptsioonivastast

võitlust ning millega asendatakse

nõukogu raamotsus

2003/568/JSK ja Euroopa

ühenduste ametnike või Euroopa

Liidu liikmesriikide ametnikega

seotud korruptsiooni vastast

võitlust käsitlev konventsioon

ning muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2017/1371

2 3 IT Camera dei Deputati

SE Riksdag

4 COM(2023) 533 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus hilinenud

maksmisega võitlemise kohta

äritehingute puhul

2 3 IT Camera dei Deputati

SE Riksdag

5 COM(2022) 695 final Ettepanek: Nõukogu määrus, mis

käsitleb kohtualluvust,

kohaldatavat õigust,

põlvnemisega seotud asjades

tehtud lahendite tunnustamist ja

ametlike dokumentide

vastuvõtmist ning Euroopa

vanematõendi loomist

2 2 FR Sénat

IT Senato della Repubblica

1 Põhjendatud arvamuse olemust on selgitatud aruande joonealuses märkuses 60. 2 Häälte arvestust subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli tegemisel on selgitatud aruande joonealustes

märkustes 64 ja 66.

2

Dokument Pealkiri

Põhjendatu

d arvamuste

arv

(protokoll

nr 2)

Häälte arv

(protokoll

nr 2)2

Põhjendatud arvamuse

esitanud

liikmesriigi esinduskogu

6 COM(2023) 88 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, millega

muudetakse määrust (EL)

2019/1242 seoses uute

raskeveokite CO2-heite normide

karmistamisega ja

aruandekohustuste lõimimisega

ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2018/956

2 2 IT Senato della Repubblica

IT Camera dei Deputati

7 COM(2023) 416 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv mullaseire

ja mulla vastupidavuse kohta

(mullaseire direktiiv).

2 2 NL Eerste Kamer

NL Tweede Kamer

8 COM(2022) 707 final Ettepanek: nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta

1 2 SE Riksdag

9 COM(2023) 348 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, millega

kehtestatakse määruse (EL)

2016/679 täitmise tagamisega

seotud täiendavad

menetlusnormid

1 2 SE Riksdag

10 COM(2023) 528 final Ettepanek: nõukogu direktiiv,

millega kehtestatakse mikro-,

väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate peakontori

maksustamise süsteem ning

muudetakse direktiivi

2011/16/EL

1 2 SE Riksdag

11 COM(2022) 586 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, mis käsitleb

mootorsõidukite ja mootorite

ning selliste sõidukite jaoks ette

nähtud süsteemide, osade ja

eraldi seadmestike tüübikinnitust

seoses nende heite ja akude

tööajaga (Euro 7) ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrused

(EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr

595/2009

1 1 IT Camera dei Deputati

12 COM(2023) 94 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, mis käsitleb

meetmeid, millega vähendada

elektroonilise side

gigabitivõrkude kasutuselevõtu

kulusid, ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2014/61/EL (gigabititaristu

määrus)

1 1 IT Camera dei Deputati

3

Dokument Pealkiri

Põhjendatu

d arvamuste

arv

(protokoll

nr 2)

Häälte arv

(protokoll

nr 2)2

Põhjendatud arvamuse

esitanud

liikmesriigi esinduskogu

13 COM(2023) 147 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, millega

muudetakse määrusi (EL) nr

1227/2011 ja (EL) 2019/942, et

parandada liidu kaitset turuga

manipuleerimise eest energia

hulgimüügiturul

1 1 FR Sénat

14 COM(2023) 161 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, millega

kehtestatakse meetmete raamistik

Euroopa nullnetotehnoloogia

toodete tootmise ökosüsteemi

tugevdamiseks (nullnetotööstuse

määrus)

1 1 CZ Poslanecká sněmovna

Saadud põhjendatud arvamuste KOGUARV 22

4

LISA 2

Komisjonile 2023. aastal laekunud arvamuste arv liikmesriikide

parlamentide/esinduskogude kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte

järgimise kontrolli mehhanism)

Liikmesriik Esinduskogu Arvamuste

koguarv 3

Põhjendatud arvamuste

arv

(protokoll nr 2)

Tšehhi Sénat 41 0

Portugal Assembleia da República 41 0

Tšehhi Poslanecká sněmovna 36 1

Itaalia Camera dei Deputati 36 6

Saksamaa Bundesrat 35 0

Rumeenia Camera Deputaților 35 0

Rumeenia Senat 29 0

Itaalia Senato della Repubblica 26 3

Hispaania

Las Cortes Generales:

Senado de España ja

Congreso de los Diputados

24 0

Prantsusmaa Sénat 17 3

Prantsusmaa Assemblée nationale 12 0

Madalmaad Eerste Kamer 12 1

Rootsi Riksdag 10 5

Iirimaa Oireachtase kojad:

Dáil ja Seanad Éireann 9 0

Austria Bundesrat 5 0

Belgia Sénat de Belgique / Belgische Senaat 4 0

Horvaatia Hrvatski Sabor 4 0

Ungari Országgyűlés 4 1

Leedu Seimas 4 0

Taani Folketing 3 0

Küpros Vouli ton Antiprosopon 2 1

Soome Eduskunta 2 0

Luksemburg Chambre des Députés 2 0

Madalmaad Tweede Kamer 2 1

Poola Senat 2 0

Poola Sejm 2 0

Slovakkia Národná Rada 2 0

Austria Nationalrat 1 0

3 Liikmesriikide parlamentidelt poliitilise dialoogi käigus saadud arvamused ja põhjendatud arvamused.

5

Liikmesriik Esinduskogu Arvamuste

koguarv 3

Põhjendatud arvamuste

arv

(protokoll nr 2)

Belgia

Chambre des Représentants de Belgique /

Belgische Kamer van

volksvertegenwoordigers

0 0

Bulgaaria Narodno Sabranie 0 0

Saksamaa Bundestag 0 0

Kreeka Vouli ton Ellinon 0 0

Eesti Riigikogu 0 0

Läti Saeima 0 0

Malta Kamra tad-Deputati 0 0

Sloveenia Državni svet 0 0

Sloveenia Državni zbor 0 0

KOKKU 402 22

6

LISA 3

Dokumendid, mille kohta komisjon sai 2023. aastal enim arvamusi4 (poliitiline dialoog

ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)

Dokument Pealkiri Arvamuste

koguarv5

Põhjendatud

arvamuste arv

(protokoll nr 2)

1 COM(2022) 548 final Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile,

nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

– Euroopa Komisjoni 2023. aasta

tööprogramm „Kindel ja üheskoos tegutsev

liit“

9 6 0

2 COM(2022) 677 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, milles käsitletakse pakendeid ja

pakendijäätmeid ning millega muudetakse

määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL)

2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 94/62/EÜ

9 3

3 COM(2023) 411 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, milles käsitletakse teatavate uute

genoomikameetodite abil saadud taimi ning

nendest toodetud toitu ja sööta ning millega

muudetakse määrust (EL) 2017/625

9 2

4 COM(2022) 695 final Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb

kohtualluvust, kohaldatavat õigust,

põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite

tunnustamist ja ametlike dokumentide

vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi

loomist

8 2

5 COM(2023) 234 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv, milles käsitletakse

korruptsioonivastast võitlust ning millega

asendatakse nõukogu raamotsus

2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike

või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega

seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev

konventsioon ning muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2017/1371

8 2

6 COM(2022) 542 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu

puhtamaks muutmise kohta (uuesti

sõnastatud)

7 0

7 COM(2022) 672 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega kehtestatakse liidu raamistik

süsiniku sidumise sertifitseerimiseks

7 0

4 Tabelis on reastatud kõik dokumendid, mille kohta saadi vähemalt viis arvamust. 5 Liikmesriikide parlamentidelt poliitilise dialoogi käigus saadud arvamused ja põhjendatud arvamused. 6  Lisatakse ühele teisele arvamusele, mis on saadud 2022. aastal.

7

Dokument Pealkiri Arvamuste

koguarv5

Põhjendatud

arvamuste arv

(protokoll nr 2)

8 COM(2022) 457 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega luuakse siseturul

meediateenuste ühine raamistik (Euroopa

meediavabaduse määrus) ja muudetakse

direktiivi 2010/13/EL

6 7 0 7

9 COM(2022) 541 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv asulareovee puhastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

6 0

10 COM(2023) 192 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv inimtervishoius kasutatavaid

ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta

ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2001/83/EÜ ja direktiiv 2009/35/EÜ

6 0

11 COM(2023) 193 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, milles sätestatakse liidu kord

inimtervishoius kasutatavate ravimite

müügilubade andmise ja järelevalve kohta

ning millega kehtestatakse Euroopa

Ravimiametit reguleerivad eeskirjad,

muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 ja

määrust (EL) nr 536/2014 ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 726/2004, määrus

(EÜ) nr 141/2000 ja määrus (EÜ) nr

1901/2006

6 0

12 COM(2023) 242 final Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega

muudetakse direktiivi 2011/85/EL

liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta

6 0

13 COM(2023) 416 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse

kohta (mullaseire direktiiv).

6 2

14 COM(2023) 533 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus hilinenud maksmisega võitlemise

kohta äritehingute puhul

6 2

15 COM(2022) 540 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv, millega muudetakse direktiivi

2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

veepoliitika alane tegevusraamistik, direktiivi

2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset

reostuse ja seisundi halvenemise eest, ning

direktiivi 2008/105/EÜ, mis käsitleb

keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika

valdkonnas

5 0

16 COM(2022) 702 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv, millega ühtlustatakse

maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte

5 0

7 Lisatakse 2022. aastal juba saadud 12 arvamusele, millest neli olid põhjendatud arvamused.

8

Dokument Pealkiri Arvamuste

koguarv5

Põhjendatud

arvamuste arv

(protokoll nr 2)

17 COM(2022) 721 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, milles käsitletakse Euroopa

Ravimiametile makstavaid tasusid ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2017/745 ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 297/95 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 658/2014

5 0

18 COM(2023) 240 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus majanduspoliitika tulemusliku

koordineerimise ja mitmepoolse

eelarvejärelevalve kohta ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 1466/97

5 0

19 COM(2023) 241 final Ettepanek: Nõukogu määrus, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse

rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

5 0

20 COM(2023) 424 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv, millega muudetakse direktiivi

2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe

ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse

nõukogu raamotsus 2001/220/JSK

5 0