Pöördumine

Rahandusministeerium Teie 30.10.2024 nr 1.4-1/4189-2
[email protected]
[email protected] Meie 04.11.2024 nr 4/180





Täiendav pöördumine seoses auditi ja
ülevaatuse piirmäärade tõstmisega

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus 20. septembril 2024 kirjaga nr 4/148 Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid vähemalt 50 protsenti eesmärgiga vähendada ettevõtjate töökoormust ja kulusid. Saime 30. oktoobril 2024 Rahandusministeeriumilt vastuse, kus on selgitatud, miks on ministeeriumi hinnangul põhjendatud tõsta piirmäärasid 25 protsenti ja mitte 50 protsenti. Täname nende selgituste eest. Samas on meil saadud vastuse pinnalt tekkinud kaks täiendavat küsimust, millele palume vastust.

1. Auditikohustuslaste osakaal kõikidest ettevõtjatest
Oma vastuses tõite esile, et seaduses sätestatud auditi ja ülevaatuse piirmäärad lähtuvad Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi kriteeriumitel põhinevatest statistilistest meetoditest ja rahvusvaheliselt järgitud printsiibist, et auditikohustuslasi oleks kõigist ettevõtjatest 4-5%.
Oleme varasemalt lähtunud põhimõttest, et majanduskeskkonna üldine usaldusväärsus ja läbipaistvus on tagatud, kui auditi ja ülevaatusega on hõlmatud oluline osa rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Samast põhimõttest on varasemalt lähtunud ka Rahandusministeerium. Näiteks enne viimast auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmist 2016. aastal tõi Rahandusministeerium välja, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida vahemikus 80% +/- 3% rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Samas ei viidanud Rahandusministeerium auditikohustuslaste osakaalule kõikidest ettevõtjatest.
Kaubanduskoda ei ole aga kursis Teie poolt viidatud põhimõttega, et auditikohustuslasi peaks olema kõigist ettevõtjatest 4-5%. Viitate oma vastuses Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi kriteeriumitel põhinevatele statistilistele meetoditele ja rahvusvaheliselt järgitud printsiibile.
Kaubanduskoja küsimus:
Palun saatke konkreetne viide Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivile või muule allikale, kus meil on võimalik lähemalt tutvuda põhimõttega, et auditikohustuslased oleksid kõigist ettevõtjatest 4-5%.

2. Auditi ja ülevaatuse piirmäärmäärade tõstmise mõju
Riigikogu menetluses oleva raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (516 SE) eelnõu seletuskirjas (lk 26, 49) on toodud välja, et kui 25 protsenti kõrgemad auditi ja ülevaatuse piirmäärad oleksid kehtinud 2022. aasta aruannetele, siis oleks audiitorkontrolliga hõlmatud müügitulu kaetus langenud 1,2% võrra ehk ca 79% ettevõtete müügitulust oleks jätkuvalt kaetud audiitorkontrolliga ning varade osas oleks langus 0,7% ehk ca 87% varadest oleks jätkuvalt kaetud audiitorkontrolliga. Lisaks on viidatud eelnõu seletuskirjas (lk 48-49) välja toodud, et eelnõus sätestatud piirmäärade jõustumisel vabaneb 583 juriidilist isikut ülevaatuse kohustusest ning 544 juriidilisel isikul asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega.
Samas ei ole Rahandusministeerium andnud meile teada, millised on eelnevalt viidatud numbrid juhul, kui võtta arvesse Kaubanduskoja ettepanekut tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid 50 protsenti. See info on meie hinnangul aga väga oluline, et hinnata, kas plaanitust kõrgemad auditi ja ülevaatuse piirmäärad tagavad majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse või mitte.
Kaubanduskoja küsimus:
Palume Rahandusministeeriumil tuua välja, kui paljud ettevõtjad vabaneksid auditi ja ülevaatuse kohustusest ning kui suur osa müügitulust ja varadest oleks hõlmatud audiitorkontrolliga, kui viia ellu Kaubanduskoja ettepanek tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas 50 protsenti.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected]

Rahandusministeerium Teie 30.10.2024 nr 1.4-1/4189-2
[email protected]
[email protected] Meie 04.11.2024 nr 4/180





Täiendav pöördumine seoses auditi ja
ülevaatuse piirmäärade tõstmisega

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus 20. septembril 2024 kirjaga nr 4/148 Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid vähemalt 50 protsenti eesmärgiga vähendada ettevõtjate töökoormust ja kulusid. Saime 30. oktoobril 2024 Rahandusministeeriumilt vastuse, kus on selgitatud, miks on ministeeriumi hinnangul põhjendatud tõsta piirmäärasid 25 protsenti ja mitte 50 protsenti. Täname nende selgituste eest. Samas on meil saadud vastuse pinnalt tekkinud kaks täiendavat küsimust, millele palume vastust.

1. Auditikohustuslaste osakaal kõikidest ettevõtjatest
Oma vastuses tõite esile, et seaduses sätestatud auditi ja ülevaatuse piirmäärad lähtuvad Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi kriteeriumitel põhinevatest statistilistest meetoditest ja rahvusvaheliselt järgitud printsiibist, et auditikohustuslasi oleks kõigist ettevõtjatest 4-5%.
Oleme varasemalt lähtunud põhimõttest, et majanduskeskkonna üldine usaldusväärsus ja läbipaistvus on tagatud, kui auditi ja ülevaatusega on hõlmatud oluline osa rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Samast põhimõttest on varasemalt lähtunud ka Rahandusministeerium. Näiteks enne viimast auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmist 2016. aastal tõi Rahandusministeerium välja, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida vahemikus 80% +/- 3% rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Samas ei viidanud Rahandusministeerium auditikohustuslaste osakaalule kõikidest ettevõtjatest.
Kaubanduskoda ei ole aga kursis Teie poolt viidatud põhimõttega, et auditikohustuslasi peaks olema kõigist ettevõtjatest 4-5%. Viitate oma vastuses Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi kriteeriumitel põhinevatele statistilistele meetoditele ja rahvusvaheliselt järgitud printsiibile.
Kaubanduskoja küsimus:
Palun saatke konkreetne viide Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivile või muule allikale, kus meil on võimalik lähemalt tutvuda põhimõttega, et auditikohustuslased oleksid kõigist ettevõtjatest 4-5%.

2. Auditi ja ülevaatuse piirmäärmäärade tõstmise mõju
Riigikogu menetluses oleva raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (516 SE) eelnõu seletuskirjas (lk 26, 49) on toodud välja, et kui 25 protsenti kõrgemad auditi ja ülevaatuse piirmäärad oleksid kehtinud 2022. aasta aruannetele, siis oleks audiitorkontrolliga hõlmatud müügitulu kaetus langenud 1,2% võrra ehk ca 79% ettevõtete müügitulust oleks jätkuvalt kaetud audiitorkontrolliga ning varade osas oleks langus 0,7% ehk ca 87% varadest oleks jätkuvalt kaetud audiitorkontrolliga. Lisaks on viidatud eelnõu seletuskirjas (lk 48-49) välja toodud, et eelnõus sätestatud piirmäärade jõustumisel vabaneb 583 juriidilist isikut ülevaatuse kohustusest ning 544 juriidilisel isikul asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega.
Samas ei ole Rahandusministeerium andnud meile teada, millised on eelnevalt viidatud numbrid juhul, kui võtta arvesse Kaubanduskoja ettepanekut tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid 50 protsenti. See info on meie hinnangul aga väga oluline, et hinnata, kas plaanitust kõrgemad auditi ja ülevaatuse piirmäärad tagavad majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse või mitte.
Kaubanduskoja küsimus:
Palume Rahandusministeeriumil tuua välja, kui paljud ettevõtjad vabaneksid auditi ja ülevaatuse kohustusest ning kui suur osa müügitulust ja varadest oleks hõlmatud audiitorkontrolliga, kui viia ellu Kaubanduskoja ettepanek tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas 50 protsenti.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected]