Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

Riigikantselei

31.10.2024 nr 1-6/3054-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks (viivitamatu ohuteade, varjumine,

EKK koolitus)

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste täiendamise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 15

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa:

1) hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (5

lehel);

2) hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu

seletuskiri (44 lehel);

3) hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa (14 lehel);

Arvamuse andmiseks:

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit

2 (2)

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Turvaettevõtete Liit

Eesti Pank

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Päästeliit

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaidi Kulp

kaidi.kulp@siseministeerium.ee

1

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) eesmärk on arendada elanikkonnakaitset.

Hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega nõudeid varjendile ja varjumiskohale.

Venemaa Ukraina-vastase sõja tõttu muutunud julgeolekuolukorras on vaja parandada

varjumise senist korraldust ja rajada varjendeid, et kaitsta kõrgendatud vahetu ohu korral

ohustatud alal viibijate elu ja tervist. Varjendite rajamine võtab aastaid. Seepärast tuleb sellega

alustada võimalikult kiiresti. Varjumise korraldus on vajalik kogu Eestis.

Toimiv ja efektiivne ohuteavitus on varjumise eelduseks, aga Eesti õigusruumis on senini

reguleerimata riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM), mille üks osa

on sireeniseadmete süsteem. Sireeniseadmete paigaldamine ja kasutusele võtmine on

õiguslikult reguleerimata ning sellega seotud õigused ja vastutus määratlemata. Tegemist on

riigi võetava kohustusega, millel peab olema õiguslikult selge omanik ning vastutaja.

Nii ohuteavituse kui varjumise parima võimaliku toimimise eelduseks on aga inimeste

teadlikkus ning käitumisoskused, mistõttu on vajalik võimalikult suurel hulgal inimeste

koolitamine.

Hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS):

 määratletakse terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan;

 sätestatakse Päästeameti õigus kohustada meediateenuse osutajat, elektroonilise side

ettevõtjat, multipleksimisteenuse osutajat, avalikus ruumis paikneva elektroonilise

teadetetahvli valdajat, riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit

(edaspidi kohustatud isik) liitumaEE-ALARM-iga ;

 määratakse isikute ring, kellel on õigus otsustada viivitamatu ohuteate edastamiseks EE-

ALARM-i kasutamine;

 Päästeametile antakse ülesanne koordineerida viivitamatu ohuteate edastamiseks

valmistumist;

 Häirekeskusele antakse ülesanne kohustatud isikule vahendada viivitamatu ohuteade

EE-ALARM-i kaudu;

 sätestatakse asutused ja isikud, kellel on õigus otsustada sireeniseadme käivitamine;

 kehtestatakse nõue rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mida külastavad

rahvahulgad ja mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 m2;

 kehtestatakse nõue rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse elamu, majutus- või

toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-,

haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud brutopind on

vähemalt 1200 m2, või tööstushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 m2;

 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist, mis hõlmab varjumiseks

valmistumist, avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist;

 avaliku sektori asutuse teenistujatele ja elutähtsateenuse osutaja töötajale kehtestatakse

elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus;

2

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel, nõuded varjendile ja

varjumiskohale, varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonete

täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase

kasutajate arvu järgi ning varjumisplaani koostamise nõuded ja korra;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

varjumisplaani koostamise tingimusi ja korda;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

viivitamatu ohuteate edastamise tingimused ja korra, sireeniseadmele esitatavad

nõuded, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadme haldamise ja testimise

tingimused ja korra ning Päästeameti täpsemad ülesanded viivitamatu ohuteate

edastamiseks valmistumisel;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolituse läbiviijale;

 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks teatud korra-

kaitseseaduse (edaspidi KorS) riikliku järelevalve erimeetmeid.

Asjaõigusseaduses (edaspidi AÕS) täiendatakse avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -

rajatise käsitlust viivitamatu ohuteate edastamiseks vajaliku seadmega.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi AÕKS) täiendatakse välisõhu müra hulka mitte

kuuluvate tegevuste loetelu sireeniseadme tekitatud müraga.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS):

 täiendatakse ehitisele esitatavate nõuete loetelu varjendi rajamisega, et anda

õiguskindel õigus arvestada ehitamisel asjakohasel juhul varjendile esitatavate

nõuetega;

 antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus anda hoone omanikule uued

projekteerimistingimused, et leevendada varjendi rajamist takistavaid asjaolusid;

 antakse Päästeametile õigus teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete

täitmise üle.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS)

 täiendatakse erisusega, et EhS-i varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on

püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1.

septembrit;

 täiendatakse erisusega, mille kohaselt enne 2025. aasta 1. septembrit rajatud varjendid

ja varjumiskohad peavad olema varjumiseks sobilikud ning kasutamiseks ohutud.

Elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS) täiendatakse aluseid, millal võib

kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse

kasutajale edastada ohuteavitust ning lisatakse Päästeameti õigus edastada ohuteavitus mitte

rohkem kui üks kord aastas ohuteavitussüsteemi terviktestimiseks.

Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon sekkub kohustatud isikute äritegevusse ning seda

saavate inimeste eraellu, kuid antud regulatsioon on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks.

Antud juhul kaalub inimeste elu ja tervise kaitse üles viivitamatu ohuteate edastamisega

kaasneva õiguste riive. Viivitamatu ohuteate edastamiseks sireeniseadmete süsteemi rajamine

peab põhinema võimalikult ökonoomsel asukohtade valikul, mistõttu on vajalik tagada sobiliku

hoone või rajatise kasutamine sireeniseadme paigaldamiseks. Samuti toob sireeniseadme

kasutamine kaasa lisaks sündmuste puhul müra tekitamisele ka sireeniseadmete testimisega

tekitatava müra, mis võib häirida lühiajaliselt inimeste igapäevaseid tegevusi.

3

Varjendi rajamise nõue võib tuua kaasa ehitushinna tõusu, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja

tervist kriisi, sealhulgas relvakonflikti korral. Ehitushinna tõus mõjutab nii era- kui ka avalikku

sektorit, kes peavad teatud hoone püstitamise korral arvestama varjendi rajamise nõudega.

Päästetud elud kaaluvad üles varjendi rajamise kulud.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustuse seadmisega suurendatakse inimeste

individuaalset kriisivalmidust ning oskust kriisides toime tulla. Tegemist on küll täiendava

kohustusega avaliku sektori asutuste teenistujatele ja elutähtsa teenuse osutaja töötajatele, kuid

koolituse läbimine on tehtud kohustatud isikutele võimalikult mugavaks ja paindlikuks,

kokkuvõttes omab see pigem positiivset mõju nii koolituse läbinutele, kui nende tööandjatele,

kuna suurendab inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt hakkama saada ning see läbi olla

paremini valmis kriisi korral töökohal panustama.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Priit Laaniste

(priit.laaniste@siseministeerium.ee), Kadi Luht-Kallas (kadi.luht-kallas@siseministeerium.ee)

ja Mari Tikan (mari.tikan@siseministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp (kaidi.kulp@siseministeerium.ee) ning

õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (kristi.kool@siseministeerium.ee).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse: 1) HOS-i avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 27;

2) AÕS-i avaldamismärkega RT I, 17.03.2023, 58;

3) AÕKS-i avaldamismärkega RT I, 11.06.2024, 2;

4) EhS-i avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 4;

5) EhSRS-i avaldamismärkega RT I, 11.06.2024, 3;

6) ESS-i avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 6.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud:

53. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 punktiga 1.2.3 „Ühiskonna kriisi-

kindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame õigusruumi, võttes

vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. 54. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ei olnud

seletuskirja koostamise hetkeks veel lõplikult paigas.

Eelnõu on seotud ka Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsusega2 heakskiidetud „Eesti julge-

oleku poliitika aluste“ ja järgmiste arengukavadega:

1) siseturvalisuse arengukava 2020–20303;

2) riigikaitse arengukava 2022–20314.

1 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 2 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“. – RT III,

28.02.2023, 1. 3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 4 Riigikantselei 2021. Riigikaitse arengukava 2022–2031.

4

Nendes dokumentides on nimetatud olulise eesmärgina arendada siseturvalisust, sealhulgas

elanikkonnakaitset, mis hõlmab nii elanikkonna valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla kui

ka riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks ja varjumiseks. Samuti on käsitletud

konkreetseid tegevusi, sealhulgas varjendite ja varjumiskohtade rajamist, sireeniseadmete

paigaldamist, Päästeameti ülesandeid.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadusi, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajadus, eesmärk ja põhilahendused

Eelnõu eesmärk on arendada elanikkonnakaitset. Selleks:

 võetakse kasutusele terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan;

 kehtestatakse kohustatud isiku EE-ALARM-iga liituma kohustamise võimalus;

 täpsustatakse Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate edastamisel;

 määratletakse asutus, kes koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ja

korraldab sireeniseadmete kasutusele võtmist;

 kehtestatakse varjendi rajamise, varjumiskoha kohendamise ja varjumisplaani

koostamise nõue;

 määratakse asutus, kes korraldab varjumist ja teeb riiklikku järelevalvet varjendi nõuete

täitmise üle, ning

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel, nõuded varjendile ja

varjumiskohale, varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonete

täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase kasutajate

arvu järgi ning varjumisplaani koostamise nõuded ja korra;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

varjumisplaani koostamise tingimusi ja korda;

 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

viivitamatu ohuteate edastamise tingimused ja korra, sireeniseadmele esitatavad nõuded,

sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja testimise tingimused ja

korra ning Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel.

Eelnõu on vajalik, et luua järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimalus, reguleerida

viivitamatu ohuteate edastamist, sh sireeniseadmete kasutamist ning suurendada elanikkonna

kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikuks muutmise avaliku

sektori teenistujatele ja elutähtsateenuse osutaja töötajatele.

2.2. Senine ja hetkeolukord

2.2.1 Viivitamatu ohuteate edastamine

Tuginedes Vabariigi Valitsuse poolt 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse

kontseptsioonile moodustati 07. veebruaril 2019 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirjaga üleriigilise asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi AKOS käivitamise töörühm.

2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ülesande arendada välja

tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada

5

etteantud mobiiltelefoni numbritele teavitusi SMS sõnumi vahendusel sõltumata kodaniku

valitud operaatorist.

Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide

dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning – EW)

ning üks Euroopa Komisjoni soovituste eri-eesmärkidest on parandada üldsuse hoiatamist

(Public Warning – PW) järgmiselt5:

Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-,

hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava

ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste

vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata.

Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema

tõhustatud hoiatuskorral.

Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike

keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade,

sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.

Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult.

Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud

hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru.

Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse lühisõnumi saatmiseks valmis 15. detsembril

2022 ning 19. jaanuaril 2023 jõustus ESS § 1051 ehk muudatus, mis võimaldab saata elu, tervist

või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse õppuste puhul ohualal

viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega EE-

ALARM (välisriigi mobiiltelefoni numbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates 1.

maist 2024 on kasutamist laiendatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisele. 2022. aasta

lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel põhineva

ohuteavituse süsteemi (edaspidi sireeniseadmed ning sireeniseadmete süsteem) loomiseks.

2024. aasta lõpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta lõpust on

loodud lahendus, et vajadusel jõuab ohuteavituse sõnum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse

ning Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile.

Lisaks eelnimetatuile on loodud võimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+)

kasutuselevõtul edastada ohuteavitust selliselt, et ohuteavitus edastatakse nn automaatselt

meediateenuse osutaja, multipleksimisteenuse osutaja vmt vahendusel ilma meediateenuse

osutaja igakordse nõusolekuta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse kasutama Eesti

Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on süsteemis tagatud ERR-i teavitamine ning

kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5

lõike 1 punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ülesanne tagada adekvaatse informatsiooni

operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Samuti toetab

lahendust ESS § 902 lõige 2 punkt 3 ja 4, mille kohaselt sideettevõtjale, kes edastab või taas

edastab ESS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja

avalikes huvides pakutavale teabele keeldu audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise,

katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse

osutaja selge nõusolekuta.

2022. aasta lõpus viidi enne ohualapõhise lühisõnumi kasutusele võtmist läbi uuring6, mille

tulemustele tuginedes on ellu kutsutud lühisõnumiga ohuteavituse edastamise süsteemi

täiendav arendus edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud

5 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes

hädaolukordades. 6 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring.

6

keele-eelistusele, mis võimaldab ohuteavitust edastada lühemalt (mis tähendab, et edastatavate

sõnumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sõnumikeskustele on

väiksem, mis omakorda tagab suurema edastuskiiruse), aga tagab samas arusaadavuse olles

koheselt teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sõnumist omale sobivat

otsima). Lühisõnumi kasutamise suurimaks probleemiks on asjaolu, et lühisõnumiga edastatud

ohuteavitus on küll saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu kõik lühisõnumid ning seega

märkab inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu või mitte

segada seadustuse puhul ei märka enne kui on tegelikult seadet vaadanud). samuti ilmnes, et

inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti viibides tööl, autoroolis või ka kodus

televiisorit vaadates või muul vaba aja veetmise tegevuses. Seega on vajalik leida täiendavaid

lahendusi, mis ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- või telekanalit või oleks

avalikus ruumis sireenidena kuuldav. Seetõttu on teostatud ja planeeritud mitmeid uusi

arendusi, mis vajavad ka õigusruumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEX õppusel testiti

samuti ohuteavituse kanaleid ning läbi viidud uuringu7 tulemustel on algatatud täiendavaid

arendusi ning ellu kutsutud uusi lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse

Siseministeeriumi poolt koostatud dokumendist „Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja

ohuteavitus Eestis - hetkeseisu ja arendustegevuste ülevaade“8 .

Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate

tegevuste ja peamise eesmärgiga, milleks valdavalt on tähelepanu haaramine/alarmeerimine

ja/või hoiatussõnumi tekstiline edastamine 9 .

Häire või sõnum ise on ainult üks osa hoiatamise süsteemist, lühidalt kokku võttes läbitakse

teavitamise ajal järgmised etapid10:

1) oht peab olema tuvastatud;

2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada või mitte;

3) avalikkus peab hoiatuse vastu võtma ja seda mõistma;

4) avalikkusel peab olema võimalus midagi ette võtta ja kohad kuhu minna;

5) avalikkus peab otsustama tegutseda.

Tuginedes eeltoodule on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise süsteem oleks tervikuna

kirjeldatud ja erinevate osapoolte rollid õiguses määratletud, kuna ainult ohualapõhise

lühisõnumi kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ning ei võimalda igakordselt

ohualas viibivate inimeste kiiret teavitamist.

2.2.2. Varjumine

Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakümnetel olulist tähelepanu pööratud. 1993. aastal

võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitata ja uusi varjendeid juurde

ei ehitata. Seetõttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletud ja seda õiguslikult

ei reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas tõstatasid Eestis küsimuse

elanikkonnakaitse võimelünkade kohta, sh varjumise kohta. Seetõttu koostati 2018. aastal

Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon11, mis tõi välja

varjumise olulisuse ning selle eelduseks oleva õigeaegse ohuteavituse ja elanikkonna harimise.

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal Riigikantselei juurde

7 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uuring. 8 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. 9 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster

Early Warning Messages - International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur,

Malaysia. 10 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to

Alerts and Warnings – Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research

Directions. Washington, DC: The National Academies Press. lk 19. 11 Riigikantselei, Siseministeerium 2018. Elanikkonnakaitse kontseptsioon.

7

varjumise ekspertrühm, mis töötas läbi varjumiskoha tüübid ning esitas põhjaliku aruande ja

ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

31. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali põhjal kabinetinõupidamisel:

 „pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil;

 toetada varjumise ekspertrühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutavaks

asutuseks on Päästeamet“.

Ühtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ülesanne töötada välja õigusaktide eelnõud, millega

kehtestada Päästeametile õigused ja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks.

Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvõime arendamiseks

vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid raha ei eraldatud.

Siseministeerium analüüsis kehtivat õigust, et hinnata Päästeametile õiguste ja kohustuste

kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analüüs näitas, et takistusi selleks

ei ole ja kehtiv õigus võimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga teatud määral varjumist

korraldada.

Siseministeerium töötas analüüsi põhjal välja HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse12. Eelnõu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati küsimus lahendada

väljatöötatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.

Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus vaadata läbi

Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nõuet

uusehitistele.

Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele ei järgi Venemaa sõjategevuse

ajal rahvusvahelist õigust ega kokkuleppeid, mistõttu peame Eestis hindama ümber senised

kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks varjumis-

võimaluste loomise aluspõhimõtted. Hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega

nõudeid varjendile või varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal varjumiskohtade rajamise

kohta13).

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ja võttes arvesse, et 1) kehtivas õiguses ei ole reguleeritud

varjumist ja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal arutada teemat

uuesti ning analüüsida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust.

Ülesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja

kommunikatsiooniminister. Analüüsi ja ettepanekute koostamiseks moodustas Sise-

ministeerium töörühma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu, riski-

piirkondade ja pikaajalise prognoosi üle peeti nõu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi

esindajatega. Ruumilise planeerimise üle peeti nõu Rahandusministeeriumi esindajatega.

Siseminister tutvustas töörühma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses,

Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinõupidamisel. Info võeti teadmiseks.

Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise õiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil

2024 ja käesolev eelnõu on koostatud antud ettepanekute põhjal.

12 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 13 Päästeamet. Varjumine.

8

Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama

ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab sellega ka edaspidi. 2024. aasta jaanuari seisuga

on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus,

Pärnus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike

varjumiskohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses14, äpis „Ole valmis!“

ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel.

Kuivõrd puuduvad nõuded varjumiskohale, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni

lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninõuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud

varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate

esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga

kooskõlas 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta15 artikliga 66.

2.2.3 Elanikkonnakaitse koolitus Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike

valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas

sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad

inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid

tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi

nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.

Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud

vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%.16 Vabariigi Valitsuses on kokku

lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis.

Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid

ennetuskampaaniad, teavitusi ning kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused näitavad, et

pelgalt sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime

tulema. Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva

muudatuse raames otsustati sihtrühmaks valida avaliku sektori teenistujad ja elutähtsa teenuse

osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini

asuda kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid. Tegemist küllalt suure hulga inimeste

kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab ka elanike üldist kriisivalmidust,

kuna elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab suurendada mitte ainult konkreetse

sihtgrupi personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud, tegutsemine

elektri- või veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste kohustuse

kehtestamine, kuid et selle süsteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (ja seda ka

koolitatavatele), jõuti kiiresti tõdemuseni, et parim vahend inimeste teadlikkuse ja

kriisivalmiduse tõstmiseks on veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti õpiväljunditest,

mis peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise ja vajaliku teadmise toimimiseks ohu-

ja kriisiolukorras. Veebikoolituse läbimine on sihtrühmale paindlik, mis tagab igale inimesele

teadmiste omandamise just talle sobivas tempos.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Eelnõu koostamisele eelnes HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille

Siseministeerium esitas eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 9. veebruaril 2021.

Välisministeerium kooskõlastas märkusteta. Märkusi esitasid Justiitsministeerium,

14 Maa-ameti kaardirakendus. Vaadatud 06.11.2023. 15 RT II 1999, 21, 121. 16 Päästeamet 2023. Värske uuring: Eesti elanikkonna valmisolek kriisideks on sama kehv nagu neli aastat tagasi.

9

Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium

ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. HOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

hõlmas peale varjumise ja inimeste kriisivalmiduse tõstmist ka teisi teemasid, esitatud

märkused varjumist ja inimeste kriisivalmiduse tõstmist suuresti ei puudutanud.

Eelnõus on varjumise osas lähtutud väljatöötamiskavatsuses käsitletud regulatiivsetest

lahendustest. Elanike kriisivalmiduse tõstmist ning teavitamist puudutav osa oli

väljatöötamiskavatsuses eelnõus planeeritust üldisem. Viivitamatu ohuteate edastamist

väljatöötamiskavatsuses sellisel kujul ei käsitletud. Eelnõus reguleeritakse elanike

kriisivalmiduse tõstmist ning viivitamatu ohuteate edastamist, kuna mõlemad on varjumisega

väga tihedalt seotud – varjumise eelduseks on õigeaegselt väljasaadetud viivitamatu ohuteade

ning eelnevalt omandatud teadmised, kuidas viivitamatu ohuteate saamisel käituda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist:

1) §-ga 1 täiendatakse HOS-i;

2) §-ga 2 täiendatakse AÕS-i;

3) §-ga 3 täiendatakse AÕKS-i;

4) §-ga 4 täiendatakse EhS-i;

5) §-ga 5 täiendatakse EhSRS-i ja

6) §-ga 6 täiendatakse ESS-i;

7) §-ga 7 sätestatakse eelnõu jõustumisaeg.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse HOS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse HOS-i §-iga 131, millega reguleeritakse viivitamatu

ohuteate edastamist.

Lõige 1 sätestab viivitamatu ohuteate definitsiooni. Viivitamatu ohuteade käesoleva seaduse

tähenduses on paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul elanikkonnale

edastatav juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks

evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteade edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i,

eelkõige selle meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud

komponenti. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt

reageerida paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada

varjumine või ulatuslik evakuatsioon ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks.

Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemist ja reageerimist

paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele ning sellise teate edastamine ei

eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnõu kohaselt

eriliiki teavitusena ja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega

rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste elu ja tervist vahetult

ohustava sündmuse korral. Viivitamatu ohuteate olemust arvestades sätestatakse eelnõuga ka

eesmärgi saavutamiseks sobivaimaid teate edastamise viisid. Viivitamatu ohuteade edastatakse

eelkõige meediateenuse, elektroonilise side teenuse kasutamise teel või helisignaalina

sireeniseadmete kaudu. Viivitamatut ohuteade edastatakse mitmes erinevas kanalis, kuid seda

ei pea edastama kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise

10

kanalite tervikloetelu nimetatud lõikes 3). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalid valitakse

lähtuvalt konkreetsest sündmusest.

Viivitamatu ohuteade edastatakse üldjuhul riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kaudu,

et tagada ohuteate kiire edastamine ühetaoliselt ükskõik millise sündmust lahendava asutuse ja

süsteemi liidestatud edastuskanali vahel, sõltumata nädalapäevast või kellaajast ning ilma kõigi

osapoolte igakordse tegevuseta. EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks

ennekõike rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid (nt CAP) ja kohustatud isikute süsteemides

kasutatavaid hädaolukorra hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korra kasutatakse

viivitamatu ohuteate edastamiseks muid viise.

Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse

lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava

otsuse valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister. Sündmuse

lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja

määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus

Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja süsteem edastab vastavaid IT protokolle kasutades

ohuteavituse lõppkasutaja seadmesse kanalile vastavas vormingus (tekst, kanali vahetus koos

tekstiga, alarmeerimine vmt). Sireeniseadme käivitamise puhul on juhis alati ühene – kui

kuuled sireene, siis varju koheselt lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisainfot kriisiinfo

kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid ning nõuded kajastatakse vastavas ministri määruses ja

iga otsustusõigust omava asutuse või edastamiseks kohustatud isikuga vastavalt kasutatavale

ohuteavituse süsteemi osale Päästeameti või Häirekeskusega sõlmitavas koostöökokkuleppes.

Lõike 2 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet.

Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ning

kaasajastamist, viia läbi avalikkusele kampaaniaid, koolitusi ja teavitustegevusi, et tõsta elanike

teadlikkust ohuteavitusest ja selleks kasutatavatest kanalitest. Päästeamet teeb viivitamatu

ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse

(näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet ja teised, kokku ligi 20 ametkonda) ja isikuga

(näiteks ERR, Levira, Telia).

Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande koondada kasutaja (sündmust lahendava asutuse)

vaates ohuteavituse üldpõhimõtete tervikpilt – selleks antakse talle volitused ohuteavitusega

seotud instrumentide kasutamise, ohuteavituse valideerimise jmt põhimõtete kokku

leppimiseks koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega vastavalt

rakendavate asutuste vajadustele. Eesmärk on tagada elanikkonna ühtne teavitamine, et

inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info

ootamatult tekkinud ohust oma elule, tervisele või varale ning juhised, kuidas sellises olukorras

käituda ühetaoliselt sõltumata sündmust lahendavast asutusest.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijana omab Päästeamet tervikpilti

kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapõhine lühisõnum, sireenid, mobiilirakendus,

meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise üldpõhimõtete kohta. Samuti on Päästeameti

ülesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade üleselt kokku lepitud.

Lõike 3 kohaselt võib Päästeamet kohustada meediateenuse osutajat, elektroonilise side

ettevõtjat (s.h. multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise

teadetetahvli valdajat, riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit (edaspidi

kohustatud isik) liituma EE-ALARM-iga, et tagada ohuteate kiire jõudmine maksimaalselt

11

suure hulga ohustatud inimesteni ja tagada ühetaoline kiirus sõltumata erinevate osapoolte

tööajast. Ilma EE-ALARM-i kasutamata oleks vajalik viivitamatu ohuteavituse sisuga tekst

edastada sündmust lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate

edastamiskohustuslikule ettevõttele, mis tähendaks, et iga sündmust lahendav asutus peaks ise

võtma ühendust kõigi edastavate ettevõtetega ning edastamiskohustuslik ettevõte peaks saadud

teavituse oma kanalisse edastama. Selline lahendus oleks väga ajamahukas ning ei tagaks

ohuteate viivitamatut edastamist.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate

edastamise kiiruse, mistõttu ei ole kohustatud isikute puhul tegemist abstraktse mõistega vaid

konkreetsete isikutega, keda kohustatakse süsteemiga liituma. Osaliselt on juba loodud, ning

laiendamisel on võimekus, uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutusele võtul edastada

ohuteade selliselt, et ohuteade edastatakse nn automaatselt meediateenuse edastaja,

multipleksimisteenuse osutaja vmt vahendusel ilma meediateenuse osutaja igakordse

nõusolekuta ja sõltumata lõpptarbija hetkel jälgitavast meediumist (s.t. ei pea vaatama

konkreetselt näiteks ETV kanalit või kuulama Vikerraadiot, sest edastamine toimub süsteemis

sõltumata jälgitavast kanalist).

Kohustamise õigus antakse Päästeametile, kui viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist

koordineerivale asutusele, sest selliselt tagatakse, et viivitamatu ohuteate edastamiseks

vajalikud edastamise süsteemid ning põhimõtted on eelnevalt kokku lepitud, arendatud ning

tagatud vajalik toimepidevus. Kohustus on erinevalt HOS §-s 13 sätestatud teadetest piiratum

(nt ei ole viivitamatu ohuteade õigusakti avaldamine või muu selline, mis ei eelda adressaadilt

viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks erinevate osapoolte poolseid tehnilisi ja

protseduurilisi arendusi ning kokkuleppeid. Süsteemi liidestamise kulud kannab riik, seega

lõike 3 alusel süsteemiga liituma kohustatud isikutel sellega täiendavaid kulusid ei kaasne.

Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette

nähtud, erandiks on siinkohal käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu.

Lõikes 4 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel võib EE-ALARM-i kasutada

viivitamatu ohuteate välja saatmiseks. Nendeks on valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra

tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal

peaminister.

Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud ESS §1051-le sarnasest pädevusest, mis põhineb

kohustuste jäävuse printsiibil ja lähtub päästeseaduses, HOS-is, erakorralise seisukorra

seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud pädevustest.

Lõike 5 kohaselt vahendab Häirekeskus kohustatud isikule viivitamatu ohuteate EE-ALARM-

i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus kohustatud isikule viivitamatu

ohuteate viivitamata muul viisil. Antud lõike kohaselt on Häirekeskuse roll olla viivitamatu

ohuteate vahendaja läbi EE-ALARM-i, Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda ega

paranda, vaid edastab lõikes 4 nimetatud asutuste ja isikute antud informatsiooni.

Häirekeskusele rolli andmist toetab PäästeS-i § 3 lg 4, mille järgi on kriisiinfo teenus

erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu

ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo

telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste lõppkontrolli ja ohuteadete

vahendamise ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Ühtlasi

koordineerib Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi

koostöös ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu

12

ohuteate edastamisel ning selleks valmistumisel on täpsustatud lõike 9 alusel kehtestatud

määruses.

Lõike 6 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus

kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse

kasutajale ESS-is ohualapõhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et lõikes 1

nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMSi (Short

Message Service) teel on reguleeritud ESSi vastavate sätetega ja nende edastamisel

juhindutakse ESSis sätestatud korrast (vt ESSi § 1051).17

Lõikes 7 sätestatakse pädevad asutused, kes võivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu

ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu (Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal peaminister).

Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on oma sisult korraldus sireeni käivitamise

piirkonnas viivitamatult varjuda. Sireeniseadme käivitamise õigus antakse konkreetsetele

asutustele lähtuvalt nende ülesannetest. Asutuse nimekirja määramisel on arvestatud, et

tegemist on asutustega, kelle lahendamisel võib olla sündmus, mis tingib inimeste viivitamatu

varjumise vajaduse.

Täpsemad nõuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate

edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse lõike 9 alusel kehtestatava sisejulgeoleku

tagamise valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Lõikega 8 seatakse sireeniseadme kasutuselevõtmise korraldamise kohustus Päästeametile,

samuti antakse seadusega Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt

vajalikud seadmed paigaldatakse. Sealhulgas sätestatakse, et Päästeamet on AÕS § 1581 lõikes

1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks pädev asutus. Eeltoodu

tähendab, et eelnõu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtmise

eest vastutav asutus.

Lõikega 9 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus

kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja

korra ning. Samuti spetsiifiliselt sireeniseadmeid puudutavad nõuded nagu sireeniseadmetega

kaetavad alad, millest peab Päästeamet oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete

paigaldamisel juhinduma.. Ministri määrusega kehtestatakse nõuded helisignaalile, seadmete

testimisele, side- ja vooluühendusele jms tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tingimused

ja kord selleks, kuidas sireeniseadmete kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse

(rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale).

Eelnõu §-iga 2 tehakse sireeniseadmete kasutuselevõtmisega seonduvalt muudatus

asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 11 ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või

-rajatis on ka viivitamatu ohuteate edastamiseks vajalik sireeniseade.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendades HOS-i §-ga 161, millega reguleeritakse HOS-is varjumist ja

selle korraldust.

Lõikes 1 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibija paikneb

kõrgendatud vahetu ohu korral oma elu ja tervise kaitseks ajutiselt ümber sobivasse ruumi või

ehitisse või püsib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest.

17 RT I, 20.12.2022, 2.

13

Vahetust ohust ning vajadusest varjuda teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise

teel. Inimesel on alati õigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saamata, kui ta tunneb, et

ta on ohustatud.

 Millal ja miks on varjumine vajalik?

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemsete

ilmastikuolude, suure põlengu, keemiarünnaku või -õnnetuse ja massirahutuste korral.

Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab ekstreemsete ilmastikuolude korral

siseruumi minekust või seal püsimisest ja akende-uste sulgemisest. Varjumiseks sobiv ruum

või ehitis sõltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt ohust võib varjumiseks

sobida nii hoone siseruum kui ka rajatis, näiteks tunnel, viadukt ja sillaalune.

Varjumisega tagatakse inimese elu ja tervise kaitse ohuolukorras, kus on vaja isoleeruda

saastunud väliskeskkonnast või saada füüsilist kaitset lööklaine, kuumuse või lendavate

esemete eest või leevendust läbistava kiirguse kahjustava mõju eest. Varjumine on eluliselt

kriitiline meede, et päästa inimese elu olukorras, kus tal ei ole piisavalt varajase hoiatuse

puudumise tõttu võimalik ohtlikust piirkonnast lahkuda või teda ei saa tema elu ja tervist ohtu

seadmata evakueerida või pakub varjumine piisavalt kaitset ja lahkuda pole otstarbekas.

Siseruumi varjumine nii, et lülitatakse üldjuhul välja tavaventilatsioon, suletakse kõik avad ja

püsitakse võimalusel akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb inimese elu

ja tervist põlengusuitsust tekkiva keemilise või radioaktiivse saastumise, aga ka plahvatuse

mõju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse tõhusaks ka olukorras, kus inimest on vaja kaitsta

kiirgus- või keemiaohu eest relvakonfliktiaegse rünnaku korral. Kui relvakonflikti ajal ei ole

inimest võimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on rünnaku korral kriitilise tähtsusega

varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad tiheasustusalal

väljaspool ehitisi.

Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi õigel

ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab varjuda enne ohtu sattumist.

Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui sõjalise rünnaku korral puuduvad varjumiseks

piisava kaitsetasemega varjendid või varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse

varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele üldjuhul vajaliku esmase kaitse

lõhkekehade vahetu ohu eest, kuid see võib olla ebapiisav kaitse lisaohtude eest, näiteks varing,

tulekahju ja muud avariid. Siseruumi varjumine on parim viis, et kaitsta ennast ohtliku

väliskeskkonna eest. Ohu korral tuleb püsida varjendis, varjumiskohas või siseruumis kuni ohu

möödumiseni.

Lõike 2 kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks

valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist. Päästeameti ülesanne

on tõsta inimeste teadlikkust varjumise osas järgmiste teemade osas: kuhu ja kuidas varjuda,

kus asuvad avalikud varjumiskohad ja varjendid, millistele tingimustele peab vastama

varjumiskoht, kuidas erinevates hoonetes tõsta varjumiskindlust jne. Teavitamine hõlmab

avalikuks kasutamiseks mõeldud varjendite ja varjumiskohtade nimekirja pidamist, selle

avaldamist ja uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse (vt lisaks § 162 lõike

10 selgitust) korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistatakse

kasutamiseks ette ning korraldab ohuolukorras elanikkonna teavitamise kohese varjumise

vajadusest.

Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende

tähistamise, teavitab nende asukohast ja annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid.

14

Samuti lepib Päästeamet sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt

kokku avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud küsimused, näiteks kasutusõigused,

kontaktisikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samuti teeb

Päästeamet järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeameti täpsemad

ülesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti eelnimetatud ministri määruses.

Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd asjaomaste KOV-ide, asutuste ja isikutega,

näiteks Kaitsevägi, Kaitseliit, erinevad ülikoolid, esindusorganisatsiooni, avalikuks

varjumiskohaks sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne. Koostöös KOV-idega on

Päästeamet juba hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab sellega ka

edaspidi.

Lõikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i

§-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras.

Tabel. Päästeametile ja PPA-le varjumise tagamiseks eelnõu kohaselt lubatud KorS-i riikliku

järelevalve erimeetmed

KorS-i erimeede Kohaldamise vajadus

§ 30. Küsitlemine ja

dokumentide nõudmine

Päästeametil või PPA-l võib olla vaja ohualal inimesi

peatada ja küsitleda, et veenduda, kas seal võib olla

inimesi, kes ei ole ise võimelised varjumiskohta liikuma ja

vajavad selleks abi, samuti on võimalik, et kõik inimesed

ei ole kas ohuteavitust saanud või ei mõista näiteks

sireeniseadmete heli tähendust. Meede võib olla vajalik ka

ohu piirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate

ehitiste ning nende omanike kohta teabe saamiseks, et

oleks kiiresti võimalik leida täiendavaid varjumiskohti

ohupiirkonnas tänaval liikuvatele inimestele.

§ 32. Isikusamasuse

tuvastamine

Päästeametil või PPA-l võib olla vaja tuvastada isiku-

samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid

varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti

võib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei

ole ise võimelised oma isikuandmeid esitama.

§ 44. Viibimiskeeld Viibimiskeeld võib olla vajalik näiteks selleks, et piirata

ohtlikuks muutunud varjendi või varjumiskoha kasutamist.

§ 45. Sõiduki peatamine

Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu, et on

võimalik, et sõidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte

viivitamatut ohuteadet ning tema enda ohutuse tagamiseks

on vajalik teavitada teda viivitamatust varjumise

vajadusest ning võimalusel suunata ta varjendisse või

varjumiskohta.

§ 46. Isiku kinnipidamine

Varjendis või varjumiskohas viibimine võib inimeste jaoks

olla väga stressirohke ning võib tekkida olukordi, kus

inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nii tema enda kui

teiste varjendis või varjumiskohas viibijate jaoks, selleks

et kaitsta nii tema enda elu ja tervist kui ka teiste varjendis

või varjumiskohas olevate inimeste elu ja tervist võib olla

vajalik ajutiselt kinni pidada.

§ 47. Turvakontroll

§ 48. Isiku läbivaatus

§ 49. Vallasasja läbivaatus

Varjendisse või varjumiskohta võib koguneda suur hulk

inimesi. Seetõttu võib seal tekkida näiteks tülide ja

korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on

15

§ 52. Vallasasja

hoiulevõtmine

turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil või PPA-l

oleks õigus teha vajadusel inimesele turvakontroll, või

vaadata tema (v.a keha ja kehaõõnsused) või vallasasi läbi.

Samuti on turvalisuse tagamiseks vaja võtta hoiule

vallasasjad, mis võivad olla teistele varjendis ja

varjumiskohas viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad ja

kergesti süttivad vedelikud.

§ 50. Valdusesse sisenemine

§ 51. Valduse läbivaatus

Suur osa tänaseks märgistatud avalikest varjumiskohtadest

ei ole ööpäev läbi avatud ning ligipääsetavad. Päästeametil

on avalike varjumiskohtade omanikega sõlmitud

koostöökokkulepped täpsustamaks, kuidas ja millal

toimub avaliku varjumiskoha avamine. Valdusesse

sisenemise õigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku

varjumiskoha omanik ei ole mõistliku aja jooksul

kättesaadav ning on oht, et avalik varjumiskoht jääb õigel

hetkel inimeste jaoks avamata. Avalikud varjumiskohad

on linnapildis tähistatud ning nende info on kättesaadav

Maa-ameti kaardirakendusest. Avamata jäänud avalikud

varjumiskohad võivad kaasa tuua inimeste vigastada

saamise või hukkumise. Samuti võib see vajadus tekkida

mitteavaliku varjumiskoha osas, kui hoone kasutajatele ei

võimaldata juurdepääsu hoones olevale mitteavalikule

varjumiskohale. Avalike ja mitteavalike varjendite

tekkimisel kehtib sama ka nende osas.

Valduse läbivaatamise õigus on Päästeametile vajalik

selleks, et kontrollida, kas avatud varjend või varjumiskoht

on pärast HOS § 162 lõikes 10 nimetatud Vabariigi

Valitsuse otsust varjumiseks ette valmistatud ning

kasutamiseks ohutud.

Samuti võib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mõnda

hoonesse või ehitisse, et tagada õues liikuvatele inimestele

kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus võib

tekkida näiteks ootamatu õhurünnaku korral, kui inimestel

on vajalik kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära

minna, kuna avatud tänaval on kõige suurem oht saada

vigastada või hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse

kohaselt õigus tuleohutuskontrolli teostamiseks valdusesse

siseneda ja valdus läbi vaadata. Seega on Päästeametil

olemas koolitus ja kogemus antud meetme rakendamiseks.

 Viibimiskeelu kohaldamine

Eelnõu kohaselt võib viibimiskeeldu KorS-i § 44 alusel kohaldada üle 12 tunni Päästeameti

päästekeskuse juhi või PPA prefekti loal. See võib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus

püsib ning inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohustatud piirkonnas.

KorS-i § 44 lõike 5 kohaselt võib viibimiskeeldu üle 12 tunni kohaldada üksnes prefekti või

muu korrakaitseorgani juhi loal. Õigus anda luba kohaldada üle 12-tunnist viibimiskeeldu

antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu

kohaldatakse, ja juhib vahetult sündmuse lahendamist. Päästeameti puhul otsustustasandi

madalamale toomine tagab viibimiskeelu tõhusa kohaldamise.

16

Lõikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes isiku

riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse

õigusselguse nimel teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on

vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on

vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja

läbivaatus piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatamine ei ole põhjendatud.

Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse

Päästeameti sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud ülesandeid.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendades HOS-i §-ga 162, millega sätestatakse HOS-is varjendi

rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue.

Lõike 1 kohaselt on varjend ehitis või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille

konstruktsioon vastab käesoleva eelnõu alusel kehtestatud nõuetele ning mis kaitseb inimest

plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest.

Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri kehtestatud määruses kindlaksmääratud ehitusnõuetele ja olema tähistatud.

Varjendi rajamise nõue ja nõuded varjendile kehtestatakse alates 2025. aasta 1. septembrist.

Tsiviilelanikkonna kaitseks vajalike varjendite haldamine on olulise humanitaarülesandena

toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Šveits, Soome

ja Rootsi, kus on totaalkaitse põhimõtetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme,

on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ja rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides,

nagu Ukraina, Gruusia ja Iisrael, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti, on

elanike kaitseks konventsionaalsete rünnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning

kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või rajatud kiirkorras

ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid

varjendeid.

Lõike 2 kohaselt on varjumiskoht ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning

mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme

eest. Varjumiskoht ei ole rajatud varjumise eesmärgil, vaid on varjumiseks sobivaks

kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu.

Peamine erinevus varjumiskohaga võrreldes on varjendil see, et varjendi kaitsetase vastab

kindlatele tehnilistele parameetritele. Varjendi nõuetega tagatakse, et see pakub kaitset

erinevate ohtude eest, sh:

1. Kaitse plahvatuse eest – nõuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus,

koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu

korral), nõuded uksele.

2. Kaitse lööklaine eest – vastupidavus survelainele, õhutihedus, ventilatsiooniklapid.

3. Kaitse saastunud välisõhu eest – mürgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, ülerõhu

hoidmine varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud.

4. Toimepidevus ja varulahendused – varuväljapääs, õhuvahetuse toimimine

elektrikatkestuse korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus,

esmaabivahendid.

17

Varjumiskoht kohandatakse hoonesse, mis on rajatud enne varjendi nõude kehtestamist, nt juba

olemasolev kortermaja või büroohoone.

Lõike 3 kohaselt jagunevad varjendid ja varjumiskohad kaheks:

 avalikud ehk igale avalikus ruumis viibijale ettenähtud varjendid ja varjumiskohad ning

 mitteavalikud ehk eelkõige konkreetse ehitise kasutajatele ettenähtud varjendid ja

varjumiskohad.

Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid ja varjumiskohad

on rajatud nii avalikus ruumis viibijatele kui ka eelkõige konkreetse ehitise kasutajatele,

sealhulgas varjumisvajaduse korral selles viibijatele.

Mitteavalikud varjendid ja varjumiskohad rajatakse võttes arvesse eelkõige konkreetse ehitise

eripärasid ning selles tavapäraselt viibivate isikute arvu.

Lõike 4 kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik ehitatavasse hoonesse või selle vahetus

läheduses olevasse ehitisse. Üldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole võimalik

või otstarbekas, võib selle rajada ka hoone vahetus läheduses rajatisse. Mitme lähestikku asuva

hoone kohta võib rajada ühe varjendi, mis peab olema valmis esimese hoone kasutusele võtmise

ajaks. Kui otsustatakse rajada mitme hoone kohta ainult üks varjend, peab see mahutama sama

palju inimesi kui siis, kui kõigis hoonetes oleks nõuetekohane varjend.

Õigus mitme hoone kohta rajada üks varjend on erand üldisest varjendi rajamise nõudest. Kuna

hooneid võidakse ehitada etapi kaupa, siis peab varjend olema rajatud juba esimese hoone

kasutusele võtmise ajaks.

Lõike 5 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone:

 mida külastavad rahvahulgad ja

 mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 m2.

Suletud brutopinna suuruse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nõuetest.

Avaliku varjendi rajamise nõue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones või selle

läheduses liigub korraga palju inimesi, kes võivad vajada ohuolukorras kiiresti kohta

varjumiseks. Sama paragrahvi lõike 9 alusel täpsustatakse sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama.

Avalik varjend on mõeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest. See ei ole mõeldud pikemalt varjumiseks,

mistõttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nõudega luuakse

võimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad.

Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas õiguses ei ole määratletud, mitu

inimest on rahvahulk. Eelkõige on eesmärk sätestada, et lõikes 5 on peetud silmas hooneid, kus

inimesed kogenevad. Seetõttu ei ole oluline kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu,

et hoone on mõeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad võivad vahetu ohu korral vajada

kohta, kuhu varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse lõike 9 alusel

kehtestatavas määruses.

18

Lõike 6 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse:

 elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud

brutopind on vähemalt 1200 m2;

 tööstushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 m2.

Lõikes 6 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“. Lähtutud on ehitise kasutamise üldotstarbest, mille kood lõppeb

kahe nulliga. Sama paragrahvi lõike 9 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis

kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nõue kõigi sama üldise

kasutusotstarbega hoonete kohta.

Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes HOS-ist ja selle

rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Varjendi rajamise nõuet ei kehtestata kõigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nõude

sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi.

Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega,

mistõttu tuleb eelkõige varjuda lähimas sobivas hoones või ruumis. Suurema osa inimeste jaoks

on seega kõige mõistlikum võimalusel varjuda oma kodus või töökohas. Näiteks on õhuhäire

korral kodus viibijal kõige otstarbekam varjuda seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse.

Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused18. Hoolimata

sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda

võimalik teha Päästeameti soovituste põhjal vabatahtlikult.

Lõike 7 kohaselt tuleb juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise

nõude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määrusega kehtestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone

kasutamise otstarbe järgi. Ka kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega

hoonete seas on hooneid, mida külastavad rahvahulgad, näiteks muuseum. Lõike 7 eesmärk on

luua õigusselgus, kas selliste hoonete püstitamise korral tuleb rajada avalik või mitteavalik

varjend. Sellistel juhtudel lähtutakse hoone suletud brutopinnast. Näiteks, kui püstitatakse

muuseumihoone, mille suletud brutopind on üle 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui

püstitatakse muuseumihoone, mille suletud brutopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada

mitteavalik varjend.

Lõike 8 kohaselt tuleb hoonetes, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis

on esitatud enne 2025. aasta 1. septembrit ja mis vastab avaliku või mitteavaliku varjendi

rajamise kohustusega hoone tunnustele, tuleb varjumisplaanis hinnata varjumiskoha

kohandamise võimalust ning vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse käesoleva

seaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise korraldab

ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab varjumiskoha kohandamise ehitise

omanik.

Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et hoones on mõni sobiv ruum, mis on varjumiskohaks

kohandatav, siis tuleb see vastavaks kohandada. Varjumiskoha kohendamine ei eelda olulisi

ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist. Näiteks olemasoleva majaaluse keldri

koristamist, täiendavat toestamist, liivakottide varumist akende katmiseks jms.

18 Päästeamet. Vajumine.

19

Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevates hoonetesse tekiks

inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti ohu korral varjumiseks.

Kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik

varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse

ei ole võimalik kohandada varjumiseks sobivat ruumi. Antud sättega ei kohustata hoone

omanikku vastavat ruumi ehitama hakata.

Varjumisplaani regulatsiooni osas vt § 163 selgitust.

Lõikega 9 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega

nõuded varjendile ja varjumiskohale, varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise

kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone

tavapärase kasutajate arvu järgi. See on otstarbekas, sest nõuete koostamise pädevus on eeskätt

Päästeametis. Kui kehtestada nõuded sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

määrusega, on neid võimalik paindlikult vajadusel muuta või täiendada sõltuvalt muutunud

ehitustehnoloogiast, ohupildist või ühiskondliku kaitse eesmärkidest. Sisejulgeoleku tagamise

eest vastutava ministri määrusega on samas valdkonnas kehtestatud ka muid nõudeid, näiteks

ehitise tuleohutusnõuded, nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele,

tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid, tuleohutusülevaatuse toimingud

ja erisused ning tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Kuna määrus

kehtestatakse kahe volitusnormi – HOS-i § 161 lõike 9 ja EhS-i § 11 lõike 4 – alusel,

täpsustatakse õigusselguse huvides ka, millise valdkonna eest vastutav minister on pädev

määrust kehtestama.

Lõike 10 kohaselt otsustab varjendi ja varjumiskoha vahetult kasutusele võtmise

ettevalmistamise Vabariigi Valitsus. Varjendeid ning varjumiskohti on lubatud igapäevaselt

kasutada muul eesmärgil, selleks et tagada hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne

kasutamine. Varjendid ja varjumiskohad tuleb varjumiseks valmis seada sisejulgeoleku

tagamise eest vastutava ministri määruses sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleva lõike kohaselt

otsustab Vabariigi Valitsus, millal antud tähtaja kulgemine algab.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse HOS-i §-ga 163, millega sätestatakse HOS-is

varjumisplaani koostamise kohustus.

Lõikega 1 määratletakse termin varjumisplaan. Varjumisplaan on juhend, milles hinnatakse

hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja

varjumiskindluse suurendamise võimalust.

Varjumisplaan tuleb koostada hoone spetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.

Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumiskohta, selle ettevalmistamist (näiteks panipaikade

tühjendamine, akende katmine liivakottidega jm varjumiskindluse tõstmise meetmeid). Samuti

kirjeldab varjumisplaan, millised muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (näiteks

gaasitrassi sulgemine vms). Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud

hoones varjuda võimalik ei ole. Sellisel juhul tuleb samuti läbi mõelda, kuidas antud hoones

viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas on läheduses mõni avalik varjend või varjumiskoht,

kuhu on võimalik ohu korral liikuda.

Lõikega 2 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada nii

hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka hoonetele, kuhu tuleks kohandada varjumiskoht.

20

Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes kuhu rajatakse

varjendid kui ka vanemates hoonetes, kuhu tuleks võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones

varjumiskoha kohendamise võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist.

Lõike 3 kohaselt korraldab varjumisplaani koostamise hoone valdaja. Kui hoonet kasutab mitu

valdajat, siis korraldab varjumisplaani ehitise omanik. Varjumisplaani koostamise tingimused

ja kord kehtestatakse lõike 4 alusel sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määrusega.

Lõikega 4 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile volitus kehtestada

varjumisplaani koostamise nõuded ja kord.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse HOS-i §-ga 171, millega reguleeritakse elanikkonnakaitse

koolitusega seonduvat.

Lõiked 1 ja 2 sätestavad elanikkonnakaitse koolituse (edaspidi koolitus) eesmärgi, sihtrühma

ja koolituse regulaarse läbimise kohustuse. Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada

inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.

Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi

ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine

on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel,

vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel. Elanikkonnakaitse

eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada inimeste

valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja

ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks,

esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks

ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.19

Elanikkonnakaitse koolitus tuleb avaliku sektori asutuse teenistujatel läbida üks kord kahe

aasta jooksul. Avalik sektor peab erinevates kriisides suutma erineva võimekusega oma

ülesandeid jätkuvalt täita, mistõttu on äärmiselt oluline, et töötajad oleksid oma koduse

ettevalmistuse läbimõelnud, et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma tööülesandeid täitma.

Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud käitumistest

ja valmisolekust. Põhimõtteliselt saab eelnõus nimetatud regulaarse koolituskohustusega

hõlmata kõik avaliku sektori teenistujad. Avalikus sektoris töötab kokku pea 10 % Eesti

elanikest ehk ligikaudu 135 tuhat inimest, sh valitsussektoris 55 tuhat ja KOV sektoris 65 tuhat.

Rahandusministeeriumi jaotuse20 kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks:

 riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus,

riigi äriühing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusühing – nt ministeeriumid,

kohtud, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet,

Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid,

SA Tartu Ülikooli Kliinikum;

 kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriühing, tulundusasutus, kohaliku

omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing – nt Märjamaa Haigla AS, AS

Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Rõuge Valla Raamatukogu, Jõhvi Põhikool;

 sotsiaalkindlustusfond – nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa;

19 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“. – RT III,

28.02.2023, 1. 20 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika. Vaadatud 28.10.2024.

21

 riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa või teenust tootev avaliku sektori

ettevõte – nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu

Teaduspark, Eesti Pank.

Siseministeerium kaalus võimalust koolituse läbimine jätta vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks

kaasa nii kiiresti elanikkonna teadlikkuse kasvatamisele, kui see on nimetatud

elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024-2027. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada

jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi

panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on

tagatud jätkuv koolituse läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad kõrgeid väärtusi ja

on eeskujuks kõigile teisele, mistõttu on asjakohane just neile koolituskohustus seada.

Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille koostasid partneritega

koostöös 2024. aasta oktoobriks Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Selle läbimine võtab aega

keskmiselt 4 kuni 6 tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ja võimaldab kõigil õppida enda

valitud ajal ja tempos, koolitust on võimalik igal hetkel poolel jätta ning omale sobival hetkel

samast kohast jätkata. Veebikoolitus on koosneb erinevatest õpetlikest videotest, iseseisvast

lugemisest, interaktiivsetest harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik

läbida piiramatu arv kordi. Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelnevaid teadmisi

elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust

on võimalik läbida nii arvuti, tahvelarvuti kui ka mobiiliga.

Veebikoolitus:

• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest;

• on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav.

Veebikoolitus avaliku sektori teenistujatele asub Digiriigi Akadeemias, kus koolituse läbija

saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on oluline, et tagada

logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav. Koolituskohustus

loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse.

Samas on tööandjatel alati võimalus lisaks sellele tellida kriisivalmiduse suurendamiseks

erisisulisi kontaktkoolitusi – tegutsemine kriiside eel ja ajal, iseseisev hakkamasaamine,

füüsiline esmaabi, psühholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi pakuvad nii Päästeamet kui

tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt.

Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad,

sõlmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti

koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate võimalike koolituste maksumuste kohta

eelnõu koostajatel hetkel teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil tagatakse valmisoleku

suurendamine konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt veebikoolitusega saavad ka

siin kontaktkoolitusi tellida asutused, kellel seda kohustust otseselt pole.

Kui eelnõus nimetatud sihtrühmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis kõik teised, kelle

seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida, sellega suureneb meie elanike hulk,

kes on erinevateks võimalikeks kriisideks valmistunud. Veebikoolitus hakkab olema

kättesaadav ka identifitseerimist mittenõudval kujul olevalmis.ee veebilehel.

Koolituskohustuse panemisega HOS järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb selline,

nagu praegu on. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet HOS §

45 lõike 1 punkti 5 kohaselt KOVide üle (lisandub KOV koolituskohustuse järelevalve).

Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja

22

otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 93 lg 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 4).

Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg 1) ning minister valvab ministeeriumi

struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti

muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle

(Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lg 1).

Lõikes 3 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile õigus kehtestada

määrusega nõuded elanikkonnakaitsekoolitusele ja koolituse läbiviijale. Määrusega

täpsustatakse koolituse õpiväljundid ning nõuded koolituse läbiviijatele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 38 lõiget 3 punktiga 75, millega sätestatakse

elutähtsateenuse osutajale kohustus oma töötajatele kord kahe aasta jooksul korraldada

elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Nii nagu avalikule sektorile on eeldus, et oma ülesannete

täitmist tuleb jätkata kriisi ajal, on see ka elutähtsateenuse osutajatele. Seetõttu on äärmiselt

oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbimõelnud,

et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse

inimestele anda teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud käitumistest ja valmisolekust.

Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal –

hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus

kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine.

Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille koostasid partneritega

koostöös 2024. aasta oktoobriks Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Selle läbimine võtab aega

keskmiselt 4 kuni 6 tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ja võimaldab kõigil õppida enda

valitud ajal ja tempos, koolitust on võimalik igal hetkel poolel jätta ning omale sobival hetkel

samast kohast jätkata. Veebikoolitus on koosneb erinevatest õpetlikest videotest, iseseisvast

lugemisest, interaktiivsetest harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik

läbida piiramatu arv kordi. Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelnevaid teadmis

elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust

on võimalik läbida nii arvuti, tahvelarvuti kui ka mobiiliga.

Veebikoolitus:

• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest;

• on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav.

Veebikoolitus asub Digiriigi Akadeemias, kus koolituse läbija saab ennast identifitseerides

siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta.

Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav.

Vt lisaks ka §-i 171 selgitust.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt hakkab koolituskohustuse täitmise üle järelevalvet tegema

Päästeamet.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse HOS-i § 45 lõiget 1 punktidega 6 ja 7. Päästeamet

määratakse tegema riiklikku järelevalvet avaliku ja mitteavaliku varjendi rajamise,

varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise kohustuse täitmise üle ja

elutähtsateenuse osutaja töötajate elanikkonnakaitse koolituse läbimise üle.

23

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse HOS-i § 53 lõikega 21 ja 22, millega määratakse

varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise tähtaeg. Varjumisplaan tuleb

koostada 2026. aasta 1. septembriks. Hoonetes, kuhu on võimalik varjumiskohta kohandada,

tuleb seda teha 2027. aasta 1. septembriks. Seega esmalt tuleb koostada varjumisplaan, kus

hinnatakse varjumise võimalusi hoones ning pärast seda tuleb hakata kohandama hoonesse

varjumiskohta. Antud sättega antakse piisav üleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui

varjumiskoha kohandamiseks.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse AÕS-i. Eelnõuga täiendatakse AÕS § 1581 lõike 11 kolmandat

lauset ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka HOS-is

sätestatud viivitamatu ohuteate edastamiseks vajalik sireeniseade. HOS-is sätestatakse

sireeniseadme kasutusele võtmine ühe viivitamatu ohuteate edastamise viisina. Sireeniseadme

kasutuselevõtmine on avalikes huvides. Viivitamatu ohuteate eesmärk on võimaldada

elanikkonnal kiirelt reageerida paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele,

sealhulgas tagada varjumise või ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning anda juhiseid

ohutuks tegutsemiseks. Sireeniseadme kasutuselevõtmist korraldab ja viivitamatu ohuteate

edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Samuti antakse seadusega Päästeametile

volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse.

AÕS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja

sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtmiseks vajalik. AÕS § 1581 lõike 1 kohaselt tekib

avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Esialgu on eelistatud ehitised

sireenide paigaldamisseks olemasolevad kõrgrajatised (sidemastid, korstnad jms), riigile ja

kohalikule omavalitsusele kuuluvad ehitised, riiklikele ettevõtetele kuuluvad ehitised. Siiski ei

pruugi kõigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile või kohaliku omavalituse üksusele

kuuluvat ehitist, mistõttu on vajadus võimalike asukohtadena ette näha ka muid ehitisi, et tagada

sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on sireeniseadmete katvuse

tagamiseks kõige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt sobivaimad.

Sireeniseadmete asukohad on tuvastatud Päästeameti poolt tellitud akustilise analüüsiga ning

asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks ning tõenäoliselt ka teiste

sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/või sireeniseadme lisamiseks, millega kaasneb

täiendav kulu.

Eluliselt ei ole võimalik tagada, et kõik paigalduseks sobivad hooned on riigi või kohaliku

omavalitsuse omandis, mistõttu on kriitilise tähtsusega sireeniseadme paigaldamiseks sobiva

ehitise omanikuga kokkuleppe saavutamine. Kuna seni ei ole olnud sireenide paigaldamise

õiguslik alus ning talumiskohustus Eesti õigusruumis sätestatud, on 2024. aasta lõpuks

valmivas sireeniseadmete osas objektidega sõlmitud (sõlmimisel) üürilepingud, mille

saavutamine tähendab näiteks, suure omanikeringi puhul pikka kooskõlastust ja ilmselt

loobumist (nt korteriühistu, välisriigi omanikega ettevõte), sest ei saada kõigi omanike

nõusolekut. Üürilepingutega on võimalik kokkuleppe puhul saavutada ehitise kasutamine

seadmete paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali

edastamiseks). Sireeniseadmete ning nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul,

kas hoone katust või seina ja katusealust tehnoruumi, korstnat või masti ja teenindamiseks

mõeldud pindu. Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideühendused,

mis tagatakse kas koostöös ehitise omanikuga või täiendavate ühenduste loomise teel.

Lisaks eeltoodule ei taga üürileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna

üürileping on tähtajaline ning mõlemal poolel õigus sõltumata põhjusest leping üldkorras

ennetähtaegselt üles öelda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.

24

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse AÕKS-i. AÕKS § 55 lõike 1 kohaselt on välisõhus leviva müra

põhjendamatu tekitamine keelatud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab erandid, mida välisõhus

leviva müra hulka ei loeta: olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning

riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Eelnõuga täiendatakse AÕKS § 55 lõiget 3 punktiga 5 ning lisatakse HOS-is sätestatud

viivitamatu ohuteate edastamiseks vajaliku sireeniseadme tekitatud müra juba olemasolevate

erandite nimekirja. Sireeniseadmete kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmürast

eristuva helisignaaliga saavutada inimeste tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse

puhul varjumise algatamiseks. Peamise eesmärgi saavutamiseks on vajalik sireene regulaarselt

testida nii tehniliste parameetrite kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suurõppustel

kasutamiseks. Sireeniseadme kasutamisel tekkiv heli ületab seejuures üldjuhul müra normtaset,

on paljusid inimesi häiriv helisignaal ning ei ole üldjuhul ehitise omaniku poolt tekitatud.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse EhS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse EhS-i § 11 lõiget 2 punktiga 21.

EhS-i § 11 lõikes 2 on loetletud, mida nõuded ehitisele asjakohasel juhul hõlmavad. Punktiga 21

lisatakse nende hulka varjendi rajamise nõue. Kuigi loetelus on hetkel ka mehaaniline

vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida võib tõlgendada viisil, mis katab varjendi, on

siiski tarvilik lisada varjendi rajamine õigusselguse huvides loetelusse eraldi. Kuna EhS-i § 11

lõige 2 määrab ära ka lõikes 4 sätestatud volitusnormi piirid, tuleks lõikes 2 sätestatud ehitisele

esitatavaid nõudeid tõlgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri määrusega

mitte ei täpsustata lõiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid.

EhS-i § 11 lõige 2 vastab määruse (EL) nr 305/201121 I lisale. Seega tuleks lõikes 2 sätestatud

nõuete sisustamisel ja tõlgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisas toodud nõuete

kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutuse ja juurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i § 11

lõike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle

kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu libisemine,

kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök, plahvatusest põhjustatud vigastus ja sisse-

murdmine. Eelkõige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse,

kuidas pääsevad sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud.

Seega lähtuvad kõik EhS-i § 11 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud nõuded

mingil viisil vajadusest kõrvaldada või vähendada ehitisest ja selle kasutamisest lähtuvaid ohte

ning luua tingimused, mis võimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel. Varjumine on

pigem eraldi, mistõttu on seda keeruline EhS-i § 11 lõike 2 punkti 4 tõlgendades tuletada.

Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nõuetele kogu oma kasutusea vältel, mis on

üldjuhul vähemalt mitukümmend aastat, ja et nõuded ehitisele võivad muutuda, kehtestatakse

varjendi rajamise nõue EhS-i § 11 lõikes 2 ja täpsustatakse seda sisejulgeoleku tagamise eest

vastutava ministri määruses EhS-i § 11 lõike 4 alusel.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 27 lõikega 31 ning sätestatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele õigus anda ehitusloa taotlenud isiku taotlusel hoone omanikule uued

projekteerimistingimused, mis leevendavad varjendi rajamist takistavaid asjaolusid (täpsemad

võimalused on reguleeritud EhS § 27 alusel). Antud sätte eesmärk on soodustada uutes hoonetes

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse

ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. –

ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43.

25

varjendite rajamist, sh sellistes hoonetes, millele on antud ehitusluba enne käesoleva eelnõu

jõustumist. Sättega antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus projekteerimistingimustega

sätestada varjendi rajamist soodustavaid asjaolusid, kuid selle puhul on oluline järgida EhS §

27 toodud tingimusi ja piiranguid.

Projekteerimistingimustega saab asjakohasel juhul täpsustada hoone detailplaneeringus

käsitletud:

 kasutamise otstarvet;

 hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist

või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;

 kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi

ulatuses esialgsest lahendusest;

 arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;

 maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta;

 haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;

 planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku

kompleksi ehitamisega.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse EhS-i § 130 lõiget 10 õigusega teha riiklikku järelevalvet

varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt teeb Päästeamet

riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Täiendus on vajalik, sest eelnõu

§-ga 1 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist. Et ülesannet oleks võimalik täita,

on tarvilik anda Päästeametile õigus lisaks ehitise tuleohutusnõuetele teha riiklikku järelevalvet

ka varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse EhSRS-i §-ga 308.

Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt ei kohaldata EhS-i § 11 lõike 2 punktis 21 sätestatud varjendi

rajamise nõuet hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud

enne selle punkti jõustumist, st enne 2025. aasta 1. septembrit. Kui inimene esitab

haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud

õigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab inimene, et ehitis, mis on ehitatud

ehitusloa saanud ehitusprojekti kohaselt, vastab nõuetele ja riik ei esita selle kohta

tagasiulatuvalt lisanõudeid.

Eelnõu § 5 punkti 2 kohaselt peab varjend või varjumiskoht, mis on rajatud enne 2025. aasta

1. septembrit, olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu. Varjendi rajamise ning

varjumiskoha kohandamise nõue jõustub 2025. aasta 1. septembril. Päästeamet alustas avalike

varjumiskohtade tähistamist juba 2022. aastal. Lisaks koostas Päästeamet 2023. aasta kevadel

soovitused, kuidas kohandada korterelamu kelder varjumiskohaks, ja avas taotlusvooru, milles

said korteriühistud taotleda raha tööks, millega suurendatakse korterelamute varjumiskindlust.

Varjendile ja varjumiskohale, mis on rajatud enne 2025. aasta 1. septembrit, ei kohaldata

eelnõukohase HOS-i § 161 lõike 14 ja EhS § 11 lõike 4 alusel kehtestatavat ministri määrust.

Siiski peab saama sellist varjendit ja varjumiskohta eesmärgipäraselt kasutada, st see peab

olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse ESS § 1051 lõike 1 punktiga 4. ESS § 1051 lõige 1 sätestab, millal

võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja

rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks juhised (edaspidi ohuteavitus).

Nendeks on järgnevad juhud:

1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse

kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral,

26

arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või

juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord;

2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal

valitsusasutuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut

ohustava sündmuse või selle lõppemise korral;

3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOS § 18 lõikes 3 nimetatud

õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69

lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel.

Praegune regulatsioon ei võimalda ohuteavitussüsteemi terviklikku testimist, et valmistuda

paremini Eesti inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks.

Seetõttu täiendatakse ESS § 1051 lõiget 1 uue punktiga ning lisatakse Päästeameti õigus

edastada ohuteavitus ohuteavitussüsteemi terviklikuks testimiseks. Sarnaselt sõjaväelise

väljaõppe läbiviimisega piiratakse Päästeameti ohuteavituse edastamist käesoleval alusel

maksimaalselt ühe korraga aastas.

Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks.

Selgelt määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus ohuteavituse saatmiseks.

Ohuteavitussüsteemi tervikliku testimise aluse lisamisega ei muudeta regulatsioon sisuliselt,

vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste

lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavitamise süsteemi terviklikkuse testimisel

ohuteavituse kasutamise eesmärk on avalikkuse teavitamise ja kriisikommunikatsiooni

tegevusvõime testimine. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et

tegemist ei ole tegelikult asetleidva sündmusega. Täiendava aluse loomine on vajalik, et testida

kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet nii sõjaliste kui ka elanikkonnakaitseliste kriiside

ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste vaates.

Osa ohuteavituse süsteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt

edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel

võimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega

on tegu ning mis veel olulisem b) käituma õigesti (varjuma ja alles siis otsima infot). Peamiseks

info allikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev ohualapõhise

lühisõnumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate edastamise kanalite

kombinatsiooniga.

Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab

ning kuidas sellisel juhul käituda ning kust infot saada. Ohuteavitussüsteemi terviku testides

kasutataks samu kanaleid kui seda tehtaks päris sündmuse puhul, seega ei oleks asjakohane

kasutada ühe komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st

sireeni helisignaaliga kaasneb teavitus lühisõnumiga ning ERR kanalites. Lühisõnumi saatmine

on kriitiline, et tagada teavitus ka kõige haavatavamate ja sotsiaal-demograafiliselt

keerulisematele sihtrühmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediaruumis. Otseteavitus on

ka kriitiline tagamaks infomanipulatsioonide riskide maandamine ning realistliku viivitamatu

ohuteavituse olukorra loomine elanikele.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 3–4, 6-8 ning §-d 4-5 jõustuvad 2025. aasta

1. septembril. Jõustumise aja osas vt seletuskirja punkti 9.

3.2. Eelnõu kooskõla PS-iga

3.2.1 Ohuteavitus

Järgnev PS §-ide 19, 26, 31 ja 45 analüüs on koostatud TalTech Legal Lab poolt.

Siseministeeriumi tellitud ning TalTech Legal Lab poolt koostatud õigusanalüüs teemal

27

„Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta“ on tervikuna kättesaadav siseministeeriumi

veebilehel22.

Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme

kaudu riivab järgmiste isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS

§ 19 ja 26):

1) hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivad inimesed;

2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu või

hädaolukorra piirkonnas.

Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt järgmises. Nii ohustatud kui

mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio,

elektroonilise teadetetahvli kaudu ohuteavituse, mida nad ei valinud saada ning sireeniseadme

puhul kuulevad häirivat heli. Näiteks inimene võis plaanida vaadata mõnd saadet (kuulata autos

oma playlisti) või hoopis mitte televiisorit vaadata, viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui

riik edastab inimesele massiteabevahendi või ka sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis

otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Piiratakse inimese autonoomiat.

Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on

põhiseaduse alusel lubatav.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne:

 viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on

ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teadetetahvli või sireeniseadme

kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda,

lahkuda ohupiirkonnast jne).

 viivitamatu ohuteavite edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,

mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud

inimesi. Viivitamatu ohuteavituse edastamine on ohustatud ja mitteohustatud inimesi

väga vähe koormav. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse (i) ohustatud ja

mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning (ii)

viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist

ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu

kaitse olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt olulisem, kui vaba eneseteostuse

ja eraelu puutumatuse põhiõiguste riive, mis tekitatakse meediateenuse tarbimise

lühiajalise (üldjuhul ühe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub

konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks

väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks.

Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nõusolekuta viivitamatu ohuteate

edastamine riivab ettevõtlusvabadust PS § 31 lause 1 ja väljendusvabadust § 45 lause 1.

Kõige vähem koormaks meediateenuse osutajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks

automaatset ohuteavitust nende kaasabil üldse. Teisisõnu riik ei avaldaks televisioonis, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ning elektroonilistel teadetetahvlitel

ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui sama palju inimesi

saaks teavitada ohust sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega küsimuseks on, kas

22 TalTech Legal Lab 2024. Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta.

28

televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektrooniliste teadetetahvlite

kõrval on muid kanaleid, mille kaudu saaks avaldada ohuteavituse sama kiiresti ja samaaegselt

sama paljudele inimestele. Olemasolev lühisõnumi teel ohuteavitus edastamine on küll

eeldatavalt kõige suurema inimeste katvusega, aga senised uuringud ja analüüsid on välja

toonud, et mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule, mitte segada vmt funktsioonile ning

teatud ajaperioodidel üldse välja lülitaud (nt öösel, autoroolis jmt). Samuti ei ole otstarbekas

kogu ohuteavitust tagada inimese vaates ühe seadme, mobiiltelefoni, põhiselt. Ei ole teada, et

sellised kanalid, mis lisaks mobiiltelefonile saaksid täielikult televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektroonilised teadetetahvlid asendada, oleksid

olemas. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid nagu

näiteks riigi Instagram, X ja Facebook, mis samuti üldjuhul on kasutatavad mobiiltelefonides.

Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid tarbiks mistahes ajahetkel aktiivselt

vähemalt sama palju inimesi, kui televisiooni, tellitavat audiovisuaalmeedia teenust, ja raadiot

kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad avalikus ruumis teadetetahvleid.

Samuti ole võimalik eeldada, et loodav sireenivõrgustik kataks tulevikus kogu riigi

territooriumi ning juba oma tehnilistest aspektidest lähtuvalt oleks see kasutatav vaid

kuulderaadiuses oleva õues viibivate inimeste teavitamiseks.

Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta meediateenuse osutaja

jaoks vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt piiritletud

kehtivas õiguses ning seda kinnitatakse protseduuriliselt Häirekeskuse poolt. Lisaks ei oleks

edastaval meediateenuse osutajal võimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise vajalikkust,

st kohustus on viivitamatult edastada.

Ettevõtlusvabaduse riive seisneb eelkõige selles, et riik sekkub ettevõtluse üksikasjadesse.

Meediateenuse osutaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teadetetahvli

omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/või teksti. Ettevõtjad on otsustanud

viia äritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Meediateenuse osutaja ja elektroonilise

teadetahvli omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada ohuteavitust. Kui riik

edastab saate ajal, elektroonilisel teadetetahvlil vmt ohuteavituse teksti, siis otsustab riik

ettevõtja asemel ettevõtluse üksikasju. Televisiooniteenust või tellitavat audiovisuaalmeedia

teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust tarbiva inimese

raadio pannakse lühiajaliselt, nt üheks minutiks vaikima. Raadio ekraanil kuvatakse

ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teadetetahvlil ohuteavituse teksti. Inimene saab

selliselt massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus kuvatakse üksnes

elektroonikaseadme ääres või raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada ohuteavituse mõju

märkimisväärseks. Elektrooniliste teadetahvlite puhul võib ohuteavitus katta kogu

teadetetahvli, millisel juhul on visuaalne mõju suurem. Kuid arvestades ohuteavituse sisu, võib

inimese tähelepanu saatelt või teadetetahvlilt hajuda. Ohuteavitus võib osutuda võrreldes samal

ajal käiva saatega, teadetetahvli sisuga domineerivaks. Ohuteavitus võib motiveerida inimest

saate vaatamist / kuulamist lõpetama.

Väljendusvabaduse riive seisneb lühidalt järgmises. Meediateenuse osutaja on otsustanud

edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teadetetahvli omanik on otsustanud kuvada teatud

pilti, videot ja/või teksti. Meediateenuse osutaja ja elektrooniliste teadetahvli omanik ei ole

otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites

ohuteavituse teksti, siis mõjutatakse saate ning elektroonilistel teadetetahvlil avaldamisele

kuuluva sisu. Riik riivab meediateenuse osutajate ja teadetetahvlite omanike vabadust

otsustada, mida avaldada.

Ettevõtja ettevõtlusvabaduse ja väljendusvabaduse riive on põhiseaduse alusel lubatav.

29

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on

ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse, raadio või elektroonilise teadetetahvli kaudu ohuteavituse,

saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda

ohupiirkonnast jne).

 Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid,

mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud

inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine on ettevõtjaid väga vähe koormav. Riik

hüvitab süsteemi välja töötamise kulud. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

 Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse (i) ettevõtja

ettevõtlusvabaduse ja väljendusvabaduse riivet ning (ii) viivitamatu ohuteate

edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra

ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on olulisem, kui

ettevõtjate põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste

hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks väärtuslikumaks ja enim

kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks.

Sireeniseadme talumiskohustuse seadmine riivab PS §-st 32 tulenevat hooneomaniku

omandipõhiõigust.

PS kommentaarides on selgitatud:

Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse

piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil,

mis ei ole PS-ga vastuolus (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavad

kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist.

Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke

ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka üldiste

võrdsuspõhimõtetega.23

Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku õigusele oma

omandit vabalt kasutada on PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-

1-25-11, p 35).24

Omandipõhiõiguse riive on PS-st tulenevalt lubatud sireeniseadme talumiskohustuse

seadmiseks.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate

inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne:

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi,

milleks on ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades sireeniseadme

kaudu ohuteate, saavad ohustatud piirkonnas olevad inimesed kiiremini ohule

reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine

võimaldab sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende kõige

efektiivsema kasutuse ning võimalikult paljude inimeste teavitamise.

23 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24 24 Sealsamas, komm 15

30

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisid,

kuidas tagada sireeniseadmete sobivatesse kohtadesse paigaldamine. Täna

paigaldatakse sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid ainult

kokkuleppele tuginemine ei võimalda paigaldada sireeniseadmeid kõigisse vajalikesse

piirkondadesse. Kokkulepet on võimalik ka igal ajal üles öelda, seega ei taga see

kindlust, et sireeniseadmeid saab antud kohas püsivalt hoida.

 sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on mõõdukas. Talumiskohustuse seadmise

eesmärki on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või

hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt olulisem,

kui omandipuutumatuse põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne

põhiõiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigis üheks

väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks õigushüveks. Sireeniseadme

kasutamine on kõige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning

võimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti

haruharva.

3.2.2 Varjumine

Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS §-st 31

tulenevat ettevõtlusvabadust ning PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust.

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni põhimõte, nagu on selgitatud PS-i

kommenteeritud väljaandes:

Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse

piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus

peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema

kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.25

[---]

Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud

juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud

õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13).26

PS-i § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib seadusega

piirata.

Mõlema puhul peavad piirangud olema kooskõlas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ja ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

25 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22. 26 Sealsamas, komm 23.

31

Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ja §-is 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigused, võib seadusandja põhjendatud juhul neid piirata. Riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab

riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on

legitiimne eesmärk ning see on:

1) kohane ehk sobiv;

2) vajalik ja

3) proportsionaalne kitsamas tähenduses.

Varjendi rajamise nõue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise

kohustus seatakse juba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha

kohendamise nõude legitiimne eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse.

 Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist.

See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema kõige parem

või kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi

rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki

saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu on inimestel võimalik vahetu ohu korral

oma elu ja tervise kaitseks varjuda.

 Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus varjendite

ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue on vajalik,

sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimaluse. Mõlemad nõuded

aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mõlema nõude

kehtestamisel lähtutakse avalikust huvist ja inimeste kaitse vajadusest kõrgendatud vahetu

ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ja sellega kaasneva

lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjumiskoha eesmärk on

tagada inimestele esmane kaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate

esemete eest.Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks põhiõigusi

vähem.

 Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas, kui selle põhjus kaalub

üles põhiõiguse riive. Varjendi rajamise nõue toob kaasa lisanõuded teatud hoone

püstitamisel. Kohustus ei mõjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja

tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nõue toob

kaasa lisanõuded teatud juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha kohandamise nõude

puhul on arvestatud asjaoluga, et see oleks rakendatav eriilmeliste hoonete puhul ning ei

tooks kaasa ülemääraseid kulusid omanikule, lisaks ka seda, et seda ei ole võimalik kõigis

hoonetes rakendada. Nõuetekohase varjendi ja varjumiskoha kohandamine toob mõningaid

rahalisi kulutusi, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõude kehtestamine

kõige efektiivsem viis kaitsta ohustatud alal vahetu ohu korral viibivaid inimesi, kes ei ole

sealt lahkunud või saanud lahkuda. Meede on seega mõõdukas: päästetud elud kaaluvad

üles varjumiskoha rajamise nõude ja nõuded varjumiskohale.

Analüüsi põhjal saab seega öelda, et eelnõu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi

saavutamiseks ja kooskõlas PS-iga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse HOS-is kasutusele järgmised terminid.

32

1) Varjumine on kõrgendatud vahetu ohu korral ohustatud alal viibija tema elu ja tervise

kaitseks ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine.

2) Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon

vastab HOS alusel kehtestatud nõuetele ja mis kaitseb inimest plahvatuse ja sellega

kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest.

 Avalik varjend on varjend, mis on nähtud ette üldkasutuseks.

 Mittavalik varjend on varjumiskoht, mis nähtud ette eelkõige konkreetse ehitise

kasutajale.

3) Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille

konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

 Avalik varjumiskoht on varjumiskoht, mis on nähtud ette üldkasutuseks.

 Mitteavalik varjumiskoht on varjumiskoht, mis nähtud ette eelkõige konkreetse

ehitise kasutajale.

4) Varjumisplaan on juhend, milles hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse

varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja varjumiskindluse suurendamise

võimalusi.

5) Viivitamatu ohuteade on paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul

elanikkonnale edastatav juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või

ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse EE-ALARM-

i.

6) riikliku ohuteavituse süsteem EE-ALARM on viivitamatu ohuteate edastamiseks loodud

süsteem, mis koosneb sündmuse lahendamist juhtivatele ning vahendavale asutusele

mõeldud ohuteavituse platvormist ja eelkõige süsteemiga liidestatud meediateenustest,

elektroonilise side (sh multipleksimis-) teenustest, avalikus ruumis paiknevatest

elektroonilistest teadetetahvlitest, riiklikest mobiilirakendustest ja sireeniseadmetest.

7) Sireeniseade on omavahel ühendatud seadmete ja vahendite kogum, mille eesmärk on

sireeni heli edastamine EE-ALARM süsteemist valjuhääldisse. Sinna kuuluvad kõlar ning

kõik selle paigaldamiskomponendid ja juhtseadmed (sh elektri- ning sidevarustuse

tagamiseks kasutusel olevad seadmed).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust.

6. Seaduse mõjud

6.1 Viivitamatu ohuteate edastamine

6.1.1 Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud

33

Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab eelnõu kõiki Eesti elanikke27. Otsene mõju on nendele

inimestele, kes viibivad ohualas ning kellele edastatakse viivitamatu ohuteade. Kiire info ohust

või hädaolukorrast võimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida (nt varjuda, lahkuda

ohupiirkonnast jne). Kui ohuteate edastamine ei toimi piisavalt kiiresti, siis ohuteate viibimine

hädaolukorra ohu või hädaolukorra piirkonnas asuvatele inimestele võib tuua kaasa enamate

inimeste tervise kahjustamise või hukkumise. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab viia

inimesteni kõige kiiremini info võimalikust ohust ning anda vajalikud käitumisjuhised, et

tagada võimalikult paljude inimeste elu ja tervise kaitse.

Kui viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse kanalit, mis ei ole seotud konkreetse

geograafilise alaga (nt edastamine teleekraanile), siis sellega võib kaasneda mõningane

ebasobiv mõju (nt raadio- või telekanali vahetus ja ohuteavituse edastamine üldjuhul kuni ühe

minuti jooksul) inimestele, kes ise tegelikkuse ei viibi ohualas ning kelle elu ja tervis vahetult

ohus ei ole. Siiski kaalub ohualas viibivate inimeste elu ja tervise kaitse üles sellise võimaliku

ebasobiva mõju.

Pikas plaanis on muudatuse mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Seega on

mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise

risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.2.2 Mõju majandusele

Sihtrühm I: ehitise omanikud

Sihtrühm on väike, sest sireeniseadmete paigaldamisega mõjutatakse esimeses etapis

suurusjärgus 122 ehitist, laiendamise vaates ei ole tõenäoline, et see ületaks 200 ehitist. Seega

kokku võimalik mõjutatud ehitiste arv on pisut üle 300.

Sireeniseadme paigaldamisel hoone või rajatise külge mõjutatakse:

• ehitise välisilmet, sõltuvalt ehitisest võivad sireenid olla nähtavad ka tänavapildis;

• kandekonstruktsioonidele mõjuvat koormust, sõltuvalt ehitisest võib paigaldatav

sireeniseade omada kandekonstruktsioonile olulist mõju;

• elektri- ja sideühenduste tõttu võidakse tekitada püsikulusid;

• sireeniseade vajab hooldust, mistõttu on vajalik tagada sireeniseadmete süsteemi

omaniku esindajale regulaarne ja erakorraline ligipääs;

• sireeniseadme kasutamisel (nii testimistel, õppustel kui ka sündmuse puhul) tekitatakse

valju heli, mis samuti mõjutab kuulderaadiuses olevaid inimesi, kelleks võivad olla ka ehitise

kliendid, töötajad jne, mistõttu võib olla mõjutatud klientide huvi konkreetse objekti kasutamise

osas;

• sõltuvalt ehitisest võib sireeniseadme paigaldamisel tekkida olukord, kus sama või

sarnase vajadusega on teisi konkureerivaid rentnike, nt sidesüsteemidele sobilikud

paigalduskohad.

Eelnevalt nimetatud mõjud on negatiivsed, aga pigem väheolulised, sest konkreetse ehitise

tuvastamisel tutvutakse objekti ehitus-tehniliste võimalustega ning vajadusel teostatakse

tugevusarvutused ja ehitusprojekt ning vajalikud lisatööd. Kui tuvastatakse, et hoone ei ole

ehitus-tehniliselt sireeniseadme paigaldamiseks sobiv, otsitakse alternatiivne objekt. Kõik

sireeniseadme paigaldamise, hooldamise ning talumisega seotud kulud kannab riik.

Sireeniseadme testimised ning õppustel kasutamised planeeritakse pikalt ette ning need

toimuvad ajal, mis on eeldatavalt kõige vähem häiriv (nt tööajal). Sireeniseadmete kasutamine

27 2023. aasta seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. Statistikaamet 2023. Rahvaarv. Vaadatud 02.11.2023.

34

reaalsete sündmuste puhul on eeldatavalt väga harv. Talumiskohustusega kaasnevate kulude

hüvitamisel lähtutakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatust. EE-

ALARM-i kasutamisega tagatakse keskselt hallatav süsteem, mis võimaldab sireene käivitada

ainult vastavat õigust omavatel isikutel konkreetse ohu olemasolu korral või eelnevalt

planeeritud õppusel või terviktestimisel. Sellega minimeeritakse võimalikud süsteemi

väärkasutused.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus ehitise omanikele väikesed. Kokkuvõttes

on negatiivne mõju väheoluline.

Sihtrühm II: viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud isikud (meediateenuse osutajad,

elektroonilise side ettevõtjad, multipleksimisteenuse osutajad, avalikus ruumis paiknevate

elektroonilise teadetahvli valdajad).

Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste

osutajate õiguste mõjutamine toimub lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal

automaatse ohuteavituse. Teadetetahvlite omanike õiguste mõjutamine toimub selliselt, et

Häirekeskus edastab elektroonilisel teadetahvlil ohuteavituse. Kui elektrooniline teadetetahvel

on väikeste mõõtudega, võib ohuteavituse tekst katta kogu teadetetahvli. Riikliku

mobiilirakenduse valdaja õigusi mõjutatakse edastades mobiilirakenduse kasutajatele teavituse,

mis ei ole otseselt mobiilirakenduse valdaja poolt koostatud.

Süsteemi kasutusele võtmine ei ole meediateenuse osutajale liigselt koormav, sest riik hüvib

viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks toimub

automaatse ohuteavituse avaldamine üksnes hädaolukorra ohu puhul või hädaolukorras, mis

eelduslikult leiab aset haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos meediateenuse

osutaja saatega või elektroonilisel teadetetahvlil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis,

audiovisuaalmeedia teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi.

Häirekeskus ei võta nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde

või raadio ekraanile. Ka suuremate elektrooniliste teadetetahvlite puhul ei kata ohuteavitus

kogu teadetahvli välja. Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud

isikutele väikesed. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.

6.2 Varjumine

6.2.1. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud

Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab eelnõu kõiki Eesti elanikke28. Otsene mõju on neile,

kes elavad suuremates korterelamutes, viibivad eelnõus nimetatud hoonetes või külastavad neid

ja liiguvad tiheasustusalal piirkonnas, kus avalikus ruumis on rohkem jalakäijaid. 2021. aasta

rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes asustus-

piirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest.29 Rahvaarvu aluseks võttes on eelnõul oluline mõju

nendes asustuspiirkondades elavale umbes 950 000 inimesele.

28 2023. aasta seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. Statistikaamet 2023. Rahvaarv. Vaadatud 02.11.2023. 29 Loik, Kristjan Erik 2022. Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase

rahvaloenduse näitel. – Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.

35

Eelnõu mõjul kasvab Eesti elanike elu ja tervise kaitstus, kuivõrd rajatakse nii avalikke kui ka

mitteavalikke varjendeid ja varjumiskohti, mis aitavad elada üle ohuolukordi. Eelnõuga

kehtestatakse konkreetsed nõuded varjendile, mis tähendab, et varjendid vastavad kindlatele

tehnilistele nõuetele ja tagavad Eesti elanikele suurema tõenäosusega turvalise viibimiskoha

võimalikus ohuolukorras. Lisaks rajatakse tänu eelnõule juurde avalikke varjendeid sinna, kus

liiguvad rahvahulgad.

Lisaks varjenditele tekivad juba olemasolevatesse hoonetesse mitteavalikud varjumiskohad.

Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan, tänu millele on

suuremates hoonetes läbi mõeldud, kuidas varjumine hoones läbi viiakse ning inimesed on

võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.

Pikas plaanis on mõju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Eelnõu mõjutab Eesti

elanikke valdavalt positiivselt. Koostoimes ohuteavitussüsteemi arendamise ja evakuatsiooni

ettevalmistamisega aitab eelnõu oluliselt tõhustada elanikkonnakaitset.

Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju

kaasnemise risk väikesed. Kokkuvõttes on mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.2.2. Mõju majandusele

1) Sihtrühm: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega

Mõjutatud juriidiliste isikute arv on võrreldes juriidiliste isikute koguarvuga väike.

E-äriregistri30 kohaselt on 1. juuli 2023. aasta seisuga umbes 4000 juriidilist isikut, kelle

põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Suur osa sellistest juriidilistest isikutest on seejuures

loodud ühe hoone või kinnisvaraprojekti jaoks. Ehituse on märkinud oma põhitegevusalaks üle

27 000 juriidilise isiku. Juriidilisi isikuid on 1. juuli 2023. aasta seisuga kokku üle 352 000.

Kõigist juriidilistest isikutest on seega mõjutatud alla 9%, sealhulgas umbes 1% on kinnis-

varaarendusettevõtjad.

Ehitus- ja kinnisvarasektoris võib eelnõu tõsta mõnevõrra ehitus- ja kinnisvarahinda, kuna

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada varjendile esitatavate nõuetega. Eelnõus

arvestatakse õiguskindluse põhimõttega: varjendile esitatavaid nõudeid olemasolevatele

ehitistele ei kohaldata. Uusehitistele kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg. Eelnõu mõju

juriidilistele isikutele on pigem väheoluline, kuna varjendi rajamise nõuet ei kohaldata kõigile

hoonetele ja seega ei avaldu mõju iga kord, kui hoone püstitatakse.

Varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtunud Soomes kehtivatest nõuetest ja

Soome analüüsidest varjendi maksumuse hindamisel. Soome pikaajaline kogemus toob välja,

et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt 1-2%31. Varjendi nõue

tähendab sisuliselt, et kortermaja kasutatavast pinnast 2% tuleb teha tugevama

konstruktsiooniga.

Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind sõltub ruumi suurusest, kuid see jääb vahemikku

1600 eurot/m2 (135 m2 suurusega ruumil) kuni 3200 eurot/m2 (20 m2 suurusega ruumil), st mida

suurem varjend rajada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.

30 E-äriregister. Juriidilised isikud põhitegevusala järgi seisuga 1. juuli 2023. Vaadatud 24.10.2023. 31 Rajajärvi, Pekka 2020. S1-luokan väestönsuojien rakentamiskustannukset 2020.

36

Eeltoodud lisanduva maksumuse hinnang on tehtud kortermaja varjendi kohta, mida saab rajada

ka maapealsena, st 1. korrusele.

Lisakulu hindamisel on võetud eelduseks, et see jääb üldjuhul 2% piiresse, kui varjendi

rajamine ehitisse on planeeritud kohe algusest (st projekte ei pea ümber tegema) ja varjendile

on planeeritud tavaolukorraks kasutusotstarve (st tegemist ei ole eraldi lisanduva tühja pinnaga,

mida ehitatakse muu üldpinna arvelt).

Maa-ameti 2023.a detsembri kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et Tallinnas maksis uue korteri

ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda 1200 suletud

brutopinna peale (1200 * 4141 = 4 969 200 eurot), siis lisanduv 2% on 99 384 eurot. Seega

saab öelda, et kortermajade puhul lisandub maksumusele ca 100 000 eurot ja suurtel hoonetel

siis vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem (2400 m2 puhul ca 200 000 eurot ja 5000

m2 puhul ca 414 000 eurot).

Statistikaameti andmetel on pärast viimast rahvaloendust alates 2012. aastast lisandunud

17 167 tavaeluruumiga hoonet, millest 82,1% on eramud ning 11,2% kolme ja enama korteriga

kortermajad.32 Eelnõu mõjutab ainult väikest osa edasisest elamumajandusest. Seega on vähe-

tõenäoline, et see pidurdaks uute hoonete püstitamist. Arvestades muutunud julgeoleku-

olukorda võib varjendi rajamise nõue müüki pigem soodustada kui pärssida, kuna varjendi

olemasolu majas parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.

Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus mõjutatud juriidilistele isikutele väikesed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvõttes on mõju juriidilistele

isikutele, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega, väheoluline.

2) Sihtrühm: hoone omanikud

Sihtrühm on väike, sest eelnõu ei kohaldata kõigile hoonetele ja seega ei avaldu mõju kõigile

hoone omanikele. 2023. aasta augusti seisuga on ehitisregistris andmed üle 750 000 hoone

kohta, millest alla 67 000 on kasutusotstarbe järgi kolme või enama korteriga elamud, majutus-

või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned, meelelahutus-, haridus-

või tervishoiuhooned või tööstushooned. Alates 2022. aastast on püstitatud pisut üle saja sellise

hoone, millele tuleb eelnõu järgi rajada mitteavalik varjend, ning pisut üle kümne sellise hoone,

millele tuleb rajada avalik varjend.

Eelnõu tõttu kasvavad hoone püstitamise kulud. Mõju on pigem väheoluline, kuna võrreldes

ehituse kogumaksumusega on varjendi rajamise lisakulud väikesed. Samuti võib prognoosida,

et varjendi olemasolu hoones on positiivne lisategur, mis tõstab korteri või muu hoone

turuväärtust.

Nii ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõtjatele kui ka hooneomanikele, sealhulgas KOV-idele,

kehtestatakse varjendi rajamise nõue ühtlaselt kogu sektoris analoogselt muude ehitus-, ohutus-

, tervisekaitse- ja turvalisusnõuetega, nagu tuleohutus-, müra-, ventilatsiooni-, vibratsiooni-,

parkimis- ja haljastusnõuded. Varjendi rajamine ei välista üldjuhul selle kasutamist samal ajal

äri- või muul eesmärgil.

Juba olemasolevatele hoonetele tekib varjumiskoha kohandamise kohustus. Varjumiskoha

kohandamise kohustuse rakendamine ei eelda hoones ümberehitustööde tegemist, vaid juba

hoones olemasolevate võimaluste paremat rakendamist, nt olemasoleva keldrikorruse

korrastamine. Seega ei kaasne sellega suuri kulusid. Kohustus rakendub üksnes hoonetes, kus

32 Statistikaamet. Eluruumid ja eluruumidega hooned. Vaadatud 24.10.2023.

37

on selliseid ruume, mida on võimalik varjumiseks sobivaks kohandada. Samuti ei rakendu

kohustus kõigile olemasolevatele hoonetele.

Varjumiskoha kohandamisega kaasnevad kulud olenevad konkreetsest hoonest ning seal

planeeritavatest töödest. Kaasnevad kulud võivad olla nt liivakottide soetamine akende

katmiseks, prussid või muu materjal lagede toestamiseks. Lisaks tuleb nii varjendi rajamise kui

ka varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetele koostada varjumisplaan, kus on

läbimõeldud kõik oluline seoses varjumisega antud hoones. Varjumisplaan on oma olemuselt

piisavalt lihtsasti koostatav, et see ei eelda eriteadmistega inimese palkamist.

Seega on mõju ulatus ja avaldumise sagedus hoone omanikele väikesed. Ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on samuti väike. Seega on mõju hoone omanikele väheoluline.

6.3. Elanikkonnakaitse koolituse kohustus

6.3.1. Mõju majandusele

1) sihtrühm: elutähtsa teenuse osutaja

HOS-i muudatuste33 tulemusena suurenes 2024. aastal elutähtsa teenuse osutajate arv 315

ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajaid on 422. Kokku tegutses Eestis 2022. aasta seisuga

144 44934 ettevõtet. Muudatus puudutab 422 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis

tegutsevatest ettevõtetest. Seega võrreldes kogu ettevõtjate arvuga Eestis on sihtrühm pigem

väike.

Käesoleva muudatuse tulemusel lisandub ETO-de töötajatele kohustus läbida

elanikkonnakaitse koolitus. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötaja on läbinud

veebikoolituse Digiriigi Akadeemias. Veebikoolituse läbimise mõju saab mõõta pigem sellele

kuluvas ajas, kuid et koolitust saab teha osade kaupa, siis kogumõju on raske välja tuua. Kogu

koolituse läbimisele kulub keskmiselt 4-6 tundi ning see tuleb läbida kord kahe aasta jooksul.

Seega ajaline kulu võrreldes kahe aasta kogu töötundidega on väga väike.

Kontaktkoolituste osas peab arvestama kindlasti ka tööaegadega, koolituse ruumidega, töötajate

valmisolekuga jm. Päästeamet pakub kontaktkoolitusi tasuta, sama teeb ka Punane Rist ja

Naiskodukaitse, muud erasektori koolitajad võivad küsida koolituste eest tasu. Kui koolitus

tellitakse sisse eraturul tegutsevalt koolitajalt, siis võib sellega kaasneda ETO-dele mõningane

täiendav rahaline kulu. Koolitus, mis toimub Digiriigi Akadeemia platvormil veebikoolitusena

on kõigile osalejatele tasuta.

Elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on

elutähtsateenuse osutajatele väheoluline.

6.3.2. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: avaliku sektori teenistujad

Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks (keskvalitsus, kohalik omavalitus,

sotsiaalkindlustusfondid) ja muuks avalikuks sektoriks. 2023. aasta seisuga oli avaliku sektori

33 RT I, 08.10.2024, 1 34 Statistikaamet. Ettevõtete majandusnäitajad.

38

töötajate arv 137 644 inimest35, tööga hõivatute arv 2023. aasta esimese kvartali seisuga oli 694

800 inimeseni36. Seega avaliku sektori teenistujad moodustavad kõigist tööga hõivatud

inimestest ligi 20%, seega võib öelda, et tegemist on pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.

Avaliku sektori teenistujad läbivad juba praegu erinevaid koolitusi, mis on vajalikud nende

igapäevase töö tõhustamiseks. Elanikkonnakaitse koolituskohustust saab täita veebikoolituse

läbimisega, mida saab teha endale valitud ajal ja kohas, mis omakorda lisab omakorda

kohustuse täitmisele paindlikkust. Kontaktset esmaabi koolitust saavad praegu juba need, kes

asutustes esmaabi eest vastutavad ja need, kes taotlevad juhilube – seega ka siin on juba praktika

olemas. Lisaks, viimastel aastatel tellivad asutused üha enam erinevaid elanikkonnakaitse

teemalisi koolitusi erinevatelt koolitajatelt, seega ei saa uue regulatsiooniga harjumine olla

keeruline.

Tegemist on küll teenistujatele lisanduva kohustusega, kuid seda on võimalik täita paindlikult

vastavalt teenistuja enda ajaplaneerimisele. Samas tõstab koolituse läbimine asutuse töötajate

valmisolekut erinevates kriisides toime tulle ning seeläbi on ka asutuse enda ülesannete täitmine

kriisiolukorras paremini tagatud.

Mõjutatud isikute ring on küll keskmise suurusega, kuid puuduvad olulised ebasoovitavad

mõjud, elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne mõju on avaliku

sektori teenistujatele väheoluline

6.3.3. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: avaliku sektori asutused ja teenistujad, elutähtsa teenuse osutajad

31. detsember 2022. aasta seisuga on avaliku sektori asutusi 2426 ning alates 2024. aasta

oktoobriseisuga elutähtsa teenuse osutajaid 422. Võib öelda, et tegemist on pigem keskmise

suurusega sihtrühmaga.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimisega kasvab nende asutuste töötajate valmisolek saada

hakkama erinevates kriisiolukordades, suureneb teadmine võimalikest ohtudest ja nendega

toime tulemisest ning paranevad esmaabi oskused. Seeläbi kasvab ka asutuste enda valmisolek

kriisidega paremini toime tulla, kuna nende töötajad on erinevateks kriisideks paremini

valmistunud ning võimelised ka kriisiolukorras jätkama tööülesannete täitmist.

Kaudset positiivset mõju omab see kogu ühiskonnale, kuna ühiskonnas on suur hulk inimesi,

kellel on oskused kriisisituatsioonis toime tulla ning vajadusel abistada ka oma lähedasi ning

kogukonda.

Elanikkonnakaitse veebikoolitusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju.

6.4. ESS-i muutmine

6.4.1 Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm I: Eesti elanikud

Ohuteavitussüsteemi terviktestimine võimaldab senisest paremini valmistuda erinevateks

kriisideks nii Eesti elanikel. Sellisel kujul ohuteavituse terviklahendus on Eestis uus, mistõttu

35 Rahandusministeerium 2024. Avaliku sektori töötajate arv. Vaadatud 28.10.2024 36 ERR 2023. Töötute arv ületas teise kvartali lõpus 50 000 inimese piiri.

39

on vajalik, et inimestel tekiksid teadmised, kuidas erinevates situatsioonides käituda. Selliste

oskuste ja teadmiste olemasolu tagab, et inimesed teavad reaalses ohuolukorras vajalikke

esmaseid käitumisjuhiseid ning seeläbi on tagatud võimalikult suure hulga inimeste elu ja

tervise kaitse ohu olukorras. Eelduslikult väheneb abivajavate inimeste hulk ning tekib väiksem

surve ja pääste- ja kiirabiressursile.

Ohuteavitussüsteemi terviktestimine toimub mitte rohkem kui üks kord aastas eelduslikult

inimesi kõige vähem häirival ajal.

Seega on mõju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus on väike. Kokkuvõttes on

mõju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.4.2 Mõju majandusele

Sihtrühm: sideettevõtjad

Eelnõu omab otsest mõju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid

sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada sireenide mõjualas viibiva

kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina. Eelnõu ei mõjuta

ettevõtete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel. SMS-i

saatmise kulud hüvitatakse sideettevõtjatele siseministri määruses sätestatud kohaselt.

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus sideettevõtjatele väikesed. Kokkuvõttes on

mõju väheoluline.

6.5. Koondmõju kodanike ja ettevõtjate halduskoormusele

Viivitamatu ohuteate edastamise ning riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM, sh

sireeniseadmete kasutusele võtmise reguleerimine omab olulist positiivset mõju kodanikele

ning kõigile Eestis viibivatele inimestele, sest aitab ohuolukorras kiiresti võtta kasutusele

ohutuks käitumiseks vajalikud meetmed ning seeläbi säästa inimelusid ning vähendada

kahjusid. Ettevõtjatele kaasnevad riikliku ohuteavituse süsteemiga liitumisel tegevused ja

osaliselt ka kulud, kuid need on pigem ühekordsed ja seotud kaasaegsete telekommunikatsiooni

lahenduste kasutusele võtuga, st liidestatakse ettevõtted, kellel on juba olemas või kes liiguvad

suunas, mis omavad kaasaegseid liidestusvõimalusi pakkuvaid tehnoloogiaid.

Eelnõu tõttu ei suurene oluliselt kodanike ega ettevõtjate halduskoormus. Eelnõu varjendi

rajamise regulatsiooni ei kohaldata iga kord, kui püstitatakse hoone, vaid juhul, kui püstitatakse

hoone, mis eeldab ehitusloa taotlemist või ehitisteatise esitamist. Samuti ei rakendata varjendi

rajamise nõuet tagasiulatuvalt olemasolevatele hoonetele. Seega ei pea tegema eraldi kulutusi

ega tõendama, et hoone vastab eelnõuga kehtestatavatele nõuetele. Hoone vastavust varjendi

rajamise nõudele ja varjendile esitatavate nõuete täitmist hinnatakse senistes menetlustes:

ehitusloa ja kasutusloa menetlustes. Uusi menetlusi või menetlusse kaasatud asutusi ei lisandu.

Varjumiskoha kohandamise nõudega ei kaasne täiendavad halduskoormust, kuna

kohandamiseks vajalikud tööd on üldjuhul võimalik teha ilma ehitusloamenetluseta ning ilma

ehitusteatise esitamise kohustuseta. Loamenetluse kohustus võib kaasneda, kui hoones

kavandatakse varjumiskindluse suurendamiseks rohkem tegevusi, kui ainult olemasoleva ruumi

korrastamine. Varjumiskoha kohandamise nõude täitmise üle hakkab järelevalvet tegema

Päästeamet. Nõude täitmist kontrollib Päästeamet koos oma muude ülesannete täitmisega.

40

Lisandub varjumisplaani koostamise kohustus, mille täitmise üle hakkab järelevalvet tegema

Päästeamet. Koostatud varjumisplaani esitamise kohustust ei teki. Varjumisplaani olemasolu

kontrollib Päästeamet koos oma muude ülesannete täitmisega.

Elanikkonnakaitse koolituse kohustuse lisamine olulist halduskoormuse tõusu ei teki.

Päästeamet hakkab tegema järelevalvet ETO-de ja KOV-ide osas, kuid kumbki igakordselt

andmeid Päästeametile esitama ei pea. Päästeamet saab esmased vajalikud andmed kätte

Digiriigi Akadeemialt. Andmete ning selgituste esitamise vajadus võib tekkida, kui selgub, et

koolituse läbimise osas on asutusel olulised puudujäägid. Päästeamet saab juurdepääsu üksnes

statistilistele andmetele, mitte koolituse läbinud isikute nimekirjale ja tulemustele.

6.6. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele

1) Sihtrühm: Päästeamet

Muudatus avaldab kõige suuremat mõju Päästeametile kõigi eelnõus toodud muudatuste osas.

Viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on Päästeametil loodud ning

täidetud ametikoht, et töötada välja ohuteate kanalite kasutamise üldpõhimõtted ning koostöös

partnerasutustega pöörata senisest suuremat tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest teadlikkuse

tõstmisele. Mõju kogu isikkoosseisule on väike, sest puudutab üksikuid töökohti ning

teavituskampaaniate läbi viimise kogemus on Päästeametil olemas. Mõningal määral suureneb

Päästeameti töökoormus seoses AÕS § 1581 lõike 11 lisatava sireeniseadme talumise kohustuse

kehtestamiseks sundvalduse seadmisest tulenevate tegevustega. Kuna suurel osal

sireeniseadmetest on olemas hetkel kehtivad üürilepingud, siis ei kaasne seaduse muudatusega

ootamatult suurt täiendavat töökoormust ning uute sundvalduste seadmise ning olemasolevate

üürilepingute ühtlustamine on võimalik hajutada üürilepingute kehtivuse ajale (5 aastat

sõlmimisest).

Varjumise korraldamise ülesande täitmiseks tuleb Päästeametil tagada tööjõud, et töötada välja

juhised varjumise korralduse kohta, tõsta avalikkuse teadlikkust varjumise korraldusest ja teha

riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise ning varjumisplaani koostamise üle.

Riiklik järelevalve eeldab alaliselt rahastatud ametikohti. Päästeameti töökoormuse kasv on aga

kokkuvõttes väike, kuna Päästeamet täidab osaliselt juba praegu varjumise korralduse

ülesannet. Hetkel on Päästeametis viis varjumise valdkonna ametikohta, mis on võrreldes

Päästeameti koosseisuga (2100 teenistujat) väike.

Ka elanikkonnakaitse koolituste läbimise jõudluse jälgimine toob Päästeametile kaasa ilmselge

töökoormuse kasvu. Ehkki teatud ülesandeid saab jagada Sisekaitseakadeemia ja Digiriigi

Akadeemiaga tähendab see siiski igapäevast toimetamist elanike kriisiteadlikkuse ja -

valmisoleku suurendamisel. Kontaktkoolitusi viib Päästeamet juba praegu läbi, kuid

elanikkonnakaitse koolituste lisandumisega võib ette näha mõningast kontaktkoolituste

läbiviimise mahu tõusu.

2) Sihtrühm: Häirekeskus

41

Viivitamatu ohuteate edastamisel Häirekeskuse edastaja roll ei too asutusele senisega võrreldes

olulist töökoormuse kasvu, sest KRIT teenus on juba tegevustesse liidestatud ja rolli täitmine

omab täiendavat töökoormust vaid reaalse sündmuse korra ning on arendustegevuste ja õppuste

puhul planeeritav.

3) Sihtrühm: PPA

Varjumist korraldab Päästeamet, kuid vajadusel osaleb varjumise läbiviimisel ka PPA. Mõju

PPA-le on väike, kuna PPA abistab Päästeametit ja sellist vajadust esineb harva. Eelnõu mõjutab

PPA teenistujaid, kes vajadusel osalevad varjumise läbiviimisel. Neid on võrreldes kogu PPA

koosseisuga vähe. 2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest.

4) Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia koostöös Digiriigi Akadeemiaga on ühekordse tegevusena loonud

elanikkonnakaitse veebikursuse. Hilisem kursuse hooldamine nõuab ilmselt personali poolt

väiksemat pingutust, kuid sellega võib kaasneda iga-aastane rahavajadus

Sisekaitseakadeemiale. Sisekaitseakadeemia koolitab lisaks ka elanikkonnakaitse koolitajaid.

Tegemist on ülesannetega, mida Sisekaitseakadeemia juba täidab, seega eelnõu jõustumisega

Sisekaitseakadeemiale olulist mõju ei kaasne.

5) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

SMIT-i ülesanne on paigaldada sireeniseadmed, koos seadmete paigaldamisega kaasneb SMIT-

i jaoks ka sireeniseadmete hooldamise kohutus. Sireeniseadmete paigaldamise ja hooldamise

seotud ülesannete täitmiseks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Tegemist on ülesandega, mida

SMIT juba täna täidab ning mille täitmine jätkub eelduslikult ka pärast eelnõu jõustumist. Seega

eelnõu SMIT-i töökorraldusele olulist mõju kaasa ei too.

6) Digiriigi Akadeemia

Loodud elanikkonnakaitse veebikursus on majutatud Digiriigi Akadeemia õppeplatvormile,

millega kasvab oluliselt koolitatavate maht, mis võib omakorda tuua kaasa platvormi tehnilise

ülalhoiu ning hooldamisega seotud kulude kasvu. Veebikursuse majutamise järgselt

on Digiriigi Akadeemia platvormiga seotud aastane eelarvevajadus hinnanguliselt kuni 250 000

eurot, mis katab lisaks elanikkonnakaitse veebikursusele ka teiste avaliku sektori asutuste poolt

loodud veebikursuste majutuse platvormil.

7) Sihtrühm: KOV-id

Eelnõu mõjutab kõiki 79 KOV-i ja nende töökoormust, kuid see pole märkimisväärne ega

igapäevane. Eelnõuga täpsustatakse eelkõige, kuidas seoses varjumisega korraldada abivajajate

toetamist ohuolukorras. Juba praegu teeb Päästeamet KOV-idega koostööd avalike

varjumiskohtade planeerimisel ja kasutuselevõtul. Kokkuvõttes on muudatuse mõju KOV-ide

korraldusele väike.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele pigem väikesed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvõttes on mõju riigiasutuste ja

KOV-ide töökorraldusele väheoluline.

42

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

 Päästeameti kulud

Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on viivitamatu

ohuteate edastamise koordinaatori rolli sisustamine. Lisaks tekivad Päästeametile kulud

ohuteavitussüsteemi terviktestimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse

terviksüsteemi testimisega seotud peamine kuluartikkel on SMSide saatmise kulu. Arvestusega,

et adressaadile on võimalik saata keele eelistusest tulenevalt üks sobivas keeles SMS ning

sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja teine lõpus – u 1,3

miljonile saajale kogu Eestis, on hinnanguline sõnumite saatmise kulu minimaalselt 65 000

eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme talumiskohustuse seadmisega,

mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud eelarveliste vahendite arvelt.

Päästeametis tuleb tagada ka personal, et töötada välja ja avaldada juhised varjumise korralduse

kohta, vajadusel nõustada asjaosalisi varjumise korralduse osas ja teha riiklikku järelevalvet

varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeametis on juba loodud viis varjumise

valdkonna ametikohta. Päästeamet on ka selgitanud välja varjumisvõime arendamise

lisavajadused. Eelnõu rakendatakse vajadusel ka lisarahata.

Lisaks peab Päästeamet suurendama oma personali tagamaks elanikkonnakaitse koolituse

igakülgne ja sujuv korraldus. Elanikkonnakaitse koolituste korraldamisega seotult on vaja

lisaks veel ühte ametikohta, mis lahendatakse laiapindse riigikaitse 2025-2027 rahastusest.

 SMIT-i kulud

SMIT tegeleb sireeniseadmete paigaldamise ja hooldusega. Sireeniseadmete ülalpidamise,

hoolduse ja arendusega seotud tegevusteks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Sireeniseadmete

ülalpidamisega kaasnevad hetkel lisaks tööjõukulule rendi-, elektri-, side- ja hoolduskulu ning

kulu kesksele IKT-le. Nende osas on saadud rahastus 2028. aastani 610 885 eurot aastas.

 PPA kulud

PPA-le kulusid ei kaasne. PPA kaasatakse vajadusel varjumise tagamisse, kus tal on õigus

kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi. PPA tegevus ja

meetmed on varjumise läbiviimisel sellised, mille kohaldamise õigus on PPA-l juba praegu.

Seega puudub vajadus lisaväljaõppe või -personali järele.

 KOV-ide kulud

KOV-idele eelnõu otseseid lisakulusid kaasa ei too. KOV-i ülesanne on korraldada kohaliku elu

küsimusi, kaasa arvatud kriisiolukorras. KOV-id teevad juba praegu nii kriisireguleerimises kui

ka hädaolukorra ennetamisel ja lahendamisel Päästeametiga koostööd. Võivad tekkida

lisakulud, kui KOV-il on vaja püstitada eelnõus nimetatud hoone või kohandada olemasolevas

hoones varjumiskoht. Seega tekivad kulud samamoodi nagu teistele hoone omanikele, kellele

kehtestatakse kohustus järgida hoone püstitamisel nõudeid varjenditele ning võimalusel

kohendada juba olemasolevates hoonetes varjumiskohti. Arvestades, et varjendi rajamise ja

varjumiskoha kohandamise lisakulud on võrreldes ehituse kogumaksumusega väikesed, on

mõju KOV-ide ja ka riigiasutuste eelarvele pigem väike.

43

 Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia kulud

Elanikkonnakaitse veebikoolitus on põhiosas 2024. aasta oktoobri alguseks valmis ning järk-

järgult sihtgrupile avatud. Eelnõu jõustumise ajaks on veebikoolitus juba kogu sihtgrupile

kättesaadav. Veebikoolitusega kaasnevad hooldus ning muud püsikulud kaetakse Digiriigi

Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest.

 Toetusmeetmed korteriühistutele ja KOV-idele

Sõltuvalt raha olemasolust ja ühiskondliku kaitse eesmärkidest on võimalik toetada varjumis-

kohtade rajamist toetusmeetmetega, näiteks toetused korteriühistutele ja KOV-idele elamute

renoveerimiseks, mille käigus rajatakse ka varjumiskoht või suurendatakse hoone varjumis-

kindlust, või toetused teatud piirkondades varjumiskohtade rajamiseks. Näiteks avas

Päästeamet 2023. aasta mais taotlusvooru korteriühistutele keldrite varjumiskindluse

parandamiseks.37 Samuti saab varjumiskohtade kohandamiseks kasutada KredEx hoonete 38renoveerimistoetust. Toetusmeetmed avatakse, kui selleks on raha.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse viis uut siseministri määrust:

 „Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel“;

 „Nõuded varjendile ja varjumiskohale ning varjendi ja varjumiskoha rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi“;

 „Varjumisplaani koostamise nõuded ja kord“;

 „Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja kord ning

nõuded sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise

ja testimise tingimused ja kord“;

 „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolituse läbiviijale“.

Uute määruste kehtestamine on vajalik, sest hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust

ega nõudeid varjendile, varjumiskohale, varjumisplaanile, viivitamatu ohuteate edastamisele,

sireeniseadmetele ega elanikkonnakaitse koolitustele. Tegemist on Eesti õiguses uute

valdkondadega. Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse viis siseministri määrust, sest riigi

sisejulgeoleku, avaliku korra tagamise ja päästega seotud tegevuse korraldamine kuulub

Siseministeeriumi valitsemisalasse.

Määruste eelnõude kavandid on seletuskirja lisas 1. Määruste eelnõude koostamisse kaasatakse

eri poolte esindajad, et leida võimalikult paljusid pooli rahuldavad lahendused. Määruste otsest

mõju analüüsitakse määruste eelnõude koostamisel.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-i 1 punktid 3-4, 6-8 ning §-d 4-6 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril, et oleks piisavalt

aega uute ministri määruste vastuvõtmiseks ja eelnõu nõuetega kohanemiseks.

Eelnõu § 1 punkt 1, 2 ja 5 jõustuvad üldises korras, sest kavandatud muudatused ei nõua

üleminekuaega. Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon ei vaja üleminekuperioodi, kuna

37 Taotlusvooru eelarve oli 1 200 000 eurot. 38 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Rekonstrueerimistoetus 2022-2027.

44

vajalike IT-süsteemide arendamine on juba käimas, kohustatud isikute liitmine EE-ALARM-

iga käib järkjärguliselt ning võimaldab EE-ALARM-i viivitamatu ohuteate edastamiseks

kasutada koheselt nende osas, kes on juba liitunud. Lisaks paigaldatakse juba praegu üle Eesti

sireeniseadmeid ehitiseomanikega sõlmitud kokkulepete alusel, seega ka nende kasutusele

võtmiseks puudu vajadus üleminekuperioodi jaoks.

Päästeametile ja Häirekeskusele eelnõuga lisanduvad ülesanded ei vaja kohanemiseks

täiendavat üleminekuperioodi, kuna tegemist on ülesannetega, mida juba täidetakse. Eelnõuga

luuakse õigusselgus juba täidetavate ülesannete ning kohustuste osas. Päästeamet koordineerib

juba praegu viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ning korraldab varjumist.

Samuti puudub vajadus üleminekuperioodi jaoks avaliku sektori asutustele elanikkonnakaitse

koolituse kohustuse rakendamiseks, kuna elanikkonnakaitse koolituse e-kursus on eelnõu

jõustumise ajaks juba valmis ning kohustatud isikute jaoks kättesaadav. Eelnõu kohaselt tuleb

koolitus läbida kahe aasta jooksul, seega on normi adressaatidele antud piisav aeg uue nõudega

kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate

Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti

Omanike Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti

Pangale, PPA-le, Päästeametile, Päästeliidule, Sisekaitseakadeemiale, SMIT-ile ja

Õiguskantsleri Kantseleile.

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024

Hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste täiendamise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja kord ning nõuded

sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja testimise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 131 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) viivitamatu ohuteate edastamise tingimused ja kord;

2) nõuded sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja

testimise tingimused ja kord;

3) Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem (HOS viide);

2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus;

3) edastaja – EE-ALARM süsteemiga liitunud kohustatud isik (HOS viide);

4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi, mille

vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohiteavituse

saamisest (nt mobiiltelefoni saabuv ohuteavituse lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav

ohuteade);

5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse saamiseks

teinud (nt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse, külastanud veebilehte,

jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust).

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 3. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded

(1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskusega vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

2

(2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille kinnitab

vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste partneritega.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või

Häirekeskusega vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

(4) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik.

§ 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele.

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja.

(2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles.

(3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse

kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama taseme

ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata ka teisi

kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid.

(5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega

samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu

möödumisel.

3. peatükk

Päästeameti ülesanded

§ 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja ning jõustab viivitamatu ohuteate edastamise protsessi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega;

2) korraldab viivitamatu ohuteate edastamise protsesside osas regulaarseid õppusi;

3) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise;

4) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt koolitusi;

5) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest ja

käitumisjuhistest;

6) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab konkreetsete paigalduskohtade

loendi;

7) seab sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise;

8) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 6. Nõuded sireeniseadmetele

Sireeniseade peab:

3

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme

kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise.

§ 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis

tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi.

§ 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid.

§ 9. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni 4

sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

4

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 161 lõike 5 alusel.

§ 1. Päästeameti ülesanded

Päästeamet:

1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust;

2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma

kodulehel ja muul viisil;

3) korraldab varjumisteabe, sealhulgas varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise puudega

inimesele arusaadaval viisil;

4) koostab ja avaldab juhendeid ja soovitusi varjumise korralduse kohta;

5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe avalikuks varjumiskohaks sobiva ehitise omanikuga, et võtta

ehitis või selle osa kasutusele avaliku varjumiskohana;

6) esitab ettepanekuid varjumise korralduse tagamiseks ja muutmiseks;

7) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta.

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

5

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded varjendile ja varjumiskohale ning varjendi ja varjumiskoha rajamise kohustusega

hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja hädaolukorra seaduse § 162 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega:

1) kehtestatakse nõuded avalikule ja mitteavalikule varjendile ja varjumiskohale ning nende

tähistamisele ja ligipääsetavusele;

2) täpsustatakse varjendi ja varjumiskoha rajamise kohustusega hoonete loetelu hoone kasutamise

otstarbe järgi.

2. peatükk

Nõuded varjendile

§ 2. Varjumiskoha miinimumsuurus ja selle arvutamine

§ 3. Varjumiskoha mahutavus ja selle arvutamine

§ 4. Varjendi nõuded

(1) Nõuded varjendile ja selle konstruktsioonile

1) seina, lae, põranda ja vaheseina paksus ja konstruktsioon;

2) varjendi minimaalne kõrgus;

3) varjendi õhutihedus;

4) varjendi vastupidavus lööklainele, plahvatusele, varingule ja vibratsioonile.

(2) Nõuded avatäitele

(3) Nõuded väljapääsule ja varuväljapääsule

(4) Nõuded tehnosüsteemile

1) nõuded ventilatsioonile, sh õhuvahetus, mürgiste ainete filtreerimine ja toimepidevus

elektrikatkestuse korral;

2) sidelahendus;

3) nõuded veevarustusele ja kanalisatsioonile;

4) elektrivarustus.

(5) Olmetingimused, esmaabi korraldus ja varjendi sisustus

6

§ 5. Nõuded varjumiskohale

(1) Nõuded konstruktsioonile

(2) Õhuvahetuse tagamine

(3) Varuväljapääs

(4) Olmetingimused

§ 6. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele

(1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu

on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli

rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele

tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „AVALIK VARJEND“ või „AVALIK

VARJUMISKOHT“. Avaliku varjumiskoha tähis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha

sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani

liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole,

korruse numbri või kauguse meetrites.

(3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt. Hoone omanik teavitab

mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle asukohast ja kasutamisest.

§ 7. Nõuded varjendi ja varjumiskoha ligipääsetavusele

§ 8. Nõuded varjendi hooldusele

3. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise

otstarbe järgi

§ 9. Avaliku varjumiskoha kohustuslik hoone

Avalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on

vähemalt 10 000 ruutmeetrit:

1) 12311 - kaubandushoone;

2) 12411 - lennujaama hoone;

3) 12413 - raudteejaama hoone;

4) 12415 - bussijaama hoone;

5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

6) 12615 - klubi või rahvamaja;

7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

8) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

9) 12623 - raamatukogu;

10) 12651 - spordihall või võimla;

11) 12619 - muu meelelahutushoone.

7

§ 10. Mitteavaliku varjumiskoha kohustuslik hoone

(1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind

on vähemalt 1200 ruutmeetrit:

1) 11221 - ridaelamu;

2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu;

3) 11311 - päevakeskus;

4) 11312 - tugikodu;

5) 11313 - varjupaik;

6) 11314 - lastekodu;

7) 11315 - noortekodu;

8) 11316 - üldhooldekodu;

9) 11317 - koolkodu;

10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus;

11) 11319 - erihooldekodu;

12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele;

13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele;

14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja;

15) 12131 - restoran;

16) 12139 - muu toitlustushoone

17) 12201 - büroohoone;

18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone;

19) 12615 - klubi või rahvamaja;

20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi;

21) 12619 - muu meelelahutushoone;

22) 12621 - muuseum või kunstigalerii;

23) 12623 - raamatukogu;

24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool;

25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone;

26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone;

27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone;

28) 12641 - haigla;

29) 12645 - sanatoorium või spaa;

30) 12651 - spordihall või võimla;

31) 12743 - päästeteenistuse hoone.

(2) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind

on vähemalt 1500 ruutmeetrit:

1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone;

2) 12512 - energeetikatööstuse hoone;

3) 12513 - keemiatööstuse hoone;

4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone;

5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone;

6) 12516 - kergetööstuse hoone;

7) 12517 - puidutööstuse hoone;

8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone;

9) 12519 - muu tööstushoone.

4. peatükk

8

Rakendussätted

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa. Avaliku varjumiskoha tähis

9

Siseministri …. määrus nr …

„Nõuded varjendile ja varjumiskohale ning varjendi ja varjumiskoha rajamise kohustusega

hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi“

Lisa

Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis

10

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Varjumisplaani koostamise nõuded ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 163 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Plaani koostamise eesmärk

§ 3. Varjumisvõimaluste hindamine

§ 4. Plaani koostamine

§ 5. Plaani sisu

§ 6. Plaani kinnitamine, hindamine ja uuendamine

§ 7. Plaani teatavaks tegemine ja tutvustamine

§ 8. Jõustumine

Määrus jõustub ….

Lauri Läänemets

siseminister

Tarmo Miilits

kantsler

11

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolituse läbiviijale

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 171 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel

käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolituse läbiviijale.

§ 2. Koolituse korraldus

(1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena.

(2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga.

§ 3. Koolituse õppekava ja maht

(1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid:

1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine;

2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine hädaolukorras või kriisis, tegutsemine kogukonnana;

3) psühholoogiline esmaabi;

4) füüsiline esmaabi.

(2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas.

§ 4. Nõuded koolituse läbiviijale

(1) Koolituse läbiviija on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust.

(2) Koolituse läbiviijal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise

võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks.

(3) Koolituse läbiviija peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud

teemade kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses.

(3) Kui koolitus on veebikoolitus, siis peab see olema heaks kiidetud vastava

täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt.

(4) Koolitaja peab pidama koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitama neid andmeid vähemalt

kaks aastat.

Lauri Läänemets

siseminister

12

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

13

Siseministri …. määrus nr …

„Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolituse läbiviijale“

Lisa

Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid

Teema Sisu Õpiväljund

RISKID JA

HÄDAOLUKORD, ÕIGE

TEGUTSEMINE

Elanikkonnakaitse mõiste ja

eesmärk, kriisiolukorra ja

hädaolukorra mõiste ja

erinevad riskid, üleriigilised

ja piirkondlikud riskid,

relvastatud konfliktidega

seotud riskid, teabeallikad

riskide kohta.

Riskikommunikatsiooni

mõiste ja eesmärk,

käitumisjuhised

kriisiolukorras, ohuteavitus:

kanalid ja vahendid,

ohuteavituse korral

tegutsemine.

Teab, millised riskid inimest

Eestis ohustavad ning oskab

leida tõest teavet võimalike

hädaolukordade ja kriiside

kohta ja teab, mida teha

ohuteavituse korral.

ISESEISEV

HAKKAMASAAMINE JA

TEGUTSEMINE

HÄDAOLUKORRAS VÕI

KRIISIS, TEGUTSEMINE

KOGUKONNANA

Elutähtsate teenuste mõiste ja

jagunemine, pere korteri ja

eramu ettevalmistamine

kriisiks, isiklik ettevalmistus

ja hakkamasaamine, kodune

ettevalmistus ja varud,

kodune kriisiplaan,

valmisolek elutähtsate

teenuste katkestamiseks,

teabeallikad kriisiolukorras.

Kogukonna vajadused

võimalused ja lahendused,

abi kutsumise võimalused,

kerksuskeskused.

Varjumiskoht ja varjend,

varjumine kodus linnas ja

maastikul, varjumiskohtade

tähistamine ja

kaardirakendus.

Evakuatsiooni mõisted ja

põhimõtted, tegutsemine

evakuatsiooni korral,

evakuatsioonikoti sisu.

Nimetab, millised on isikliku

ettevalmistuse tegevused ja

riiklikult soovitatud

minimaalsed varud vähemalt

ühenädalaseks iseseisvaks

hakkamasaamiseks

kriisiolukorras

Teab, millist tegutsemist

oodatakse temalt

hädaolukorra tekkimisel ja

kriisiolukorras. On valmis

tegutsema kogukonnaga

koos, et suurendada

kriisivalmidust.

LISATEADMISED JA

OSKUSED:

Psühholoogilise esmaabi

tegevussammud - JÄLGI -

Teab, millised on

psühholoogilise esmaabi

14

psühholoogiline esmaabi,

füüsiline esmaabi*

KUULA – AITA, enesehoid,

abi saamise võimalused.

Teadmised füüsilise esmaabi

algtõdedest

andmiseks vajalikud

vahendid, võimalused ja

pädevused ning füüsilise

esmaabi põhitõed