Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/418 |
Registreeritud | 13.02.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Elektrituruseadusesse on 2018. aastal tehtud muudatus, millega on antud otseliini mõiste -
tootmisseadet tarbijaga ühendav liin, kus liin ei ole ühenduses võrguga. Selline otseliin on
lubatud rajada kas tootja elektrijaamaga samale või piirnevale kinnistule või kuni kuue
kilomeetri kaugusel asuva elektripaigaldiseni (elektrituruseaduse §61 lg 1 p 1).
Teeme ettepaneku muuta elektrituruseadust viisil, et lubatud otseliini rajamise suurim lubatud
vahemaa oleks meretuuleparkide puhul kuni 15 kilomeetrit.
Selline otseliinide rajamisest hoidumine on tulnud vajadusest takistada paralleelvõrkude rajamist
võrguettevõtja teeninduspiirkonda, kuid vahepealne praktika lubada otseliini rajamist kuni 6
kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani on näidanud selget turuosaliste huvi. Seda eelkõige
põhjusel, et otseliin aitab lahendada olukordi, kus tootja ja tarbija vahel on objektiivseid
maakasutusest tulenevaid takistusi investeeringute lähestikku tegemiseks. Otseliini rajamise
võimalus ja sellest saadav majanduslik kasu loob head eeldused, et potentsiaalne investor
otsustaks investeeringute tegemisel Eesti kasuks.
Otseliini pikkuse suurendamine soodustab uute energiamahukate tootmiste rajamist.
Meretuuleparkide rajamisega seoses on põhivõrgu tugevdamise eelistused parkide võrguga
liitmise võimaldamine, et täita Eesti poolt võetud taastuvenergia mahu kohustused aastaks 2030.
Et nende rajamisest saadav sotsiaalmajanduslik tulu oleks suurem, oleks mõistlik vabastada
võrguettevõtjad taastuvelektri tarbimiseks võrguinvesteeringute tegemisest ning võimaldada
suuremal arvul investoritel piirkonda ise rajada otseliine meretuuleparkide alajaamadest
tarbijani. Selline lähenemine võimaldab juhtida paremini investeeringuvajadusi põhivõrku, kuna
ettevõtted kannavad otseliinide rajamise kulud omavahenditest ning võrguettevõttel tekkib
võimalus suunata rohkem investeeringuid elanikkonna suurema varustuskindluse tagamiseks.
Seega, lokaalse taastuvenergia kasutamine uute investeeringute puhul vähendab jaotusvõrgu
investeeringuvajadust piirkonnas.
Lisaks tuleb mõista, et kuluefektiivselt saab vesinikmajandust rajada vaid lokaalselt
taastuvenergia tootmist kasutades. Tihti ei ole aga asustuse ja looduskaitseliste piirangute tõttu
võimalik suuremahuliste energiaintensiivsete investeeringute paigutamine merepargi alajaama
lähimate kilomeetrite sisse (mis peavad lisaks lähtuma sobivate logistikavõimaluste
olemasolust). Samasugused põhjused on ülekantavad ka meretuuleparkidele. Kuni 15 kilomeetri
pikkuste otseliinile lubamine võimaldab tänaseid takistusi ületada. Paralleelvõrkude rajamise
minimeerimiseks ja meretuuleparkide mõju suurendamiseks võiks sellise pikkusega otseliinid
olla elektrituruseadusega lubatud vaid rannikutel mereparke võrguga liituvate alajaamade ümber.
Kliimaminister
Majandusminister
13.02.2024 nr 4.3-8/1459
Ettepanek elektrituruseaduse muutmiseks
2
See annaks ka tegeliku arengutõuke piirkondadele, kus on arutatud suurte tuuleparkide mõju
kohalikele kogukondadele ja otsitud hüvitusmehhanisme häiringule.
Pärnu jaoks on olulised tööstuspiirkonnad Rail Balticu kaubajaamaga külgnev Niidu, Loode-
Pärnu ja rajatav Hiiu. Kõik nad jäävad Utilitase meretuulepargi jaoks Eleringi poolt ettenähtud
Audru alajaamast kaugemale kui 6 km. Seadusemuudatus võimaldaks neile aladele kaasata
ettevõtteid, mis aitavad toodetud energiat salvestada edasiseks töötlemiseks ning kasutada
tasuvamalt Eesti riigi poolt piirkonda tehtud taristuinvesteeringuid. Kindlasti toetaks muudatus
ka meretuuleparkide investeerimisotsuseid muudel hoonestusaladel ning nende võrguga
liitumispunktide ümbruspiirkonnas (eeskätt saartel).
Eelnevast lähtuvalt on selge, et taastuvenergia pakutava arengupotentsiaali ärakasutamiseks tuleb
leida viis meretuuleparkide toodetud energia ärakasutamiseks nii, et saadav kasu oleks
elektrijaamaga seotud piirkonnale vahetu. Selle soodustamiseks on mõistlik pikendada
otseliinide lubatud suurimat vahemaad kuni 15 kilomeetrini. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
muuta elektrituruseadust nii, et meretuuleparkide puhul oleks lubatud ka kuni 15 kilomeetrit
pikad otseliinid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius
linnapea
Taavi Käärid
5358 3832, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus ettepanekule elektrituruseaduse muutmiseks | 22.03.2024 | 3 | 2-3/418 | Sissetulev kiri | mkm | Kliimaministeerium |