Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 14-1/241743/2406476 |
Registreeritud | 05.11.2024 |
Sünkroonitud | 06.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
Sari | 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus) |
Toimik | 14-1/241743 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rõttu Kinnisvara OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Rõttu Kinnisvara OÜ |
Vastutaja | Jaanus Kirikmäe (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Toomas Kuusk
juhatuse liige
Rõttu Kinnisvara OÜ
Teie 23.10.2024 nr
Meie 05.11.2024 nr 14-1/241743/2406476
Lugupeetud juhatuse liige
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Keskkonnaamet ei tee järelevalvet maaomaniku ja
jahipiirkonnakasutaja vahelise lepingu sõlmimise üle.
Jahiseaduse (JahiS) järgi on maaomanikul õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või
jahipidamine keelata, korraldada oma maal väikeulukijahti, sõlmida kokkulepe oma
jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal jms (§ 6). Jahiseadus näeb ette, et võõral kinnistul
on jahipidamiseks vaja jahipiirkonna kasutajal ehk jahiseltsil jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja
sõlmida leping (§ 25 lg 1). Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma
lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid
mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest (§ 25 lg 2). Samuti on seaduses antud lõplik loetelu
tegevustest, mida maaomanik ei tohi jahipidamisel keelata (§ 25 lg 3).
Seadusest tuleneb eeldus, et kui kinnisasi on piiramata või tähistamata, siis on omanik vaikimisi
lubanud jahti pidada. Seevastu juhul, kui maaomanik ei ole jahiseltsiga lepingut sõlminud ja
kinnisasi on piiratud või tähistatud, tuleb järeldada kinnisasja omaniku soovi, et seal keegi ei viibiks
ega peaks jahti. Maaomanik võib alati keelata oma maatükil jahipidamise või viibimise kohapeal
suuliselt (vt Riigikohtu 13.12.2019 otsus nr 3-17-1268, p 11).
Järelevalvet jahiseaduses sätestatud nõuete täitmise üle on käsitletud õiguskantsleri 05.06.2020
seisukohas. Kui siiski leiate, et amet ei ole järelevalvemenetluse alustamise üle korrektselt
kaalunud, on võimalus pöörduda halduskohtusse.
Loodame, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Jaanus Kirikmäe 6938403 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|