| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-2/241731/2406469 |
| Registreeritud | 05.11.2024 |
| Sünkroonitud | 06.11.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-2/241731 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Ivika Nõukas (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 22.10.2024 nr
Meie 05.11.2024 nr 18-2/241731/2406469
Arvamus võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kohta
Lugupeetud rahandusminister
Tänan võimaluse eest esitada arvamus võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Väärib kiitust, et võlaõigusseadust soovitakse täiendada selliselt, et krediidiasutus ei või keelduda
põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10
alusel, küll aga võib pank oma riskide maandamiseks rakendada pangakonto kasutamise piiranguid.
Eelnõu järgi ei rakendata piiranguid juhul, kui inimene soovib teha ametiasutusele makse trahvi,
maksu või riigilõivu tasumiseks. Neis mõlemas muudatuses on arvestatud õiguskantsleri
ettepanekut Riigikogule.
Kuigi eelnõuga kavandatavad muudatused annavad inimesele senisest parema ligipääsu
põhimakseteenusele ja seeläbi ka võimaluse tasuda riigilõivu oma pangakontolt, on küsitav, kas
olukorda aitab parandada see, kui riigilõivuseaduse § 9 lõikesse 3 lisatakse sõna „vähemalt“.
Niisugune täiendus osutab sellele, et riigiasutus võib sularahas vastu võtta ka riigilõivu, mis on
suurem kui kümme eurot. Samas ei selgu normist ega ka seadusemuudatuse seletuskirjast, mis
kaalutlustel peaks riigiasutus riigilõivu sularahas vastu võtma. Pole ka arusaadav, kuidas inimene
peaks riigiasutusele teada andma, et ta soovib riigilõivu tasuda sularahas või kuidas tuleb inimesel
riigiasutusele oma soovi põhjendada. Ei ole arusaadav, kas seletuskirjas nimetatud põhjendatud
vajaduseks on üksnes pangakonto puudumine või on inimesel ka muul põhjusel võimalik tasuda
riigilõivu sularahas. Pakutud lahendus ei ole seetõttu õigusselge.
Palun kaaluge eelnõu § 1 punktis 12 esitatud võlaõigusseaduse § 7101 lõike 14 sõnastuse
täpsustamist. Norm näeb praegu ette, et põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete
täitmist tõendab vaidluse korral krediidiasutus. Seletuskirjast selgub, et muudatusega soovitakse
võtta tarbijalt kohustus tõendada, et ta vastab kõigile panga üldtingimustele, kui pank on keeldunud
temaga põhimakseteenuse lepingut sõlmimast. Sätte sõnastus ega seletuskiri ei võimalda üheselt aru
saada, millisel juhul ja mis nõuete täitmist või täitmata jätmist peab tõendama krediidiasutus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ivika Nõukas 693 8419, [email protected]