Pöördumine

Lisa 2

TRAUMAST TAASTUMIST TOETAV VAIMSE TERVISE ABI

Infoleht teenuseosutajale

Alates 01.04.2023, ohvriabi

Ohvriabi korraldamise alused sätestab ohvriabi seadus (edaspidi: OAS). Käesolev infoleht

annab ülevaate sellest, kuidas korraldatakse kuriteo ja vägivalla ohvrite traumast taastumist

toetava vaimse tervise abi alates 01.04.2023 kehtiva OAS kohaselt. Varasemas, s.o kuni

31.03.2023 kehtinud ohvriabi seaduses kasutati sellisest abist rääkides mõistet süüteo ohvrite

psühholoogilise abi kulude hüvitamine.

Uus OAS on abi kättesaadavust laiendanud ning sellise abi andmise töökorraldust

täpsustanud. Seetõttu räägib uus ohvriabi seadus kuriteo ja vägivalla ohvritele võimaldatava

traumast taastumist toetava vaimse tervise abi tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et nimetatud sihtgrupi puhul võtab teatud juhtudel

Sotsiaalkindlustusamet inimeselt vaimse tervise teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle

ning maksab teenuse eest inimese asemel ise. Käesolev infoleht annab täpsema ülevaate abi

korraldamisega seonduvatest nüanssidest, mida vastavat abi pakkuvatel teenuseosutajatel on

oluline teada.

Teenuseosutaja tähendab siinkohal lepingupartnerit (äriühing, mittetulundusühing,

sihtasutus, FIE), kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise lepingu.

Spetsialist tähendab siinkohal vahetult teenust osutavat spetsialisti (psühholoog,

psühhoterapeut), kellele teenuseosutaja on pannud lepingu täitmise ülesande.

Infoleht annab ülevaate:

1. Riiklik ohvriabi – mis see on, kellele see on?

2. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi – mis see on, kellele see on?

3. Limiit – mis summa ulatuses inimese eest teenuse kulud tasutakse, millised on ajalised

piirid?

4. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi – kes seda osutab?

Nõuded teenust osutavale spetsialistile, lepingusse astumine

5. Teenuse korraldus, klienditeekond

6. Aruannete ja arvete esitamine

7. Kontaktid

Lisa 2

1. Riiklik ohvriabi – mis see on kellele see on?

Riiklik ohvriabi (edaspidi ohvriabi) on riigi korraldatud ohvriabiteenuste ja kuriteoohvri hüvitiste

süsteem, mille eesmärk on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu

kahjustatud füüsiliste inimeste toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla

kordumist ohvriabi korras pakutavate teenuste ja hüvitiste kaudu. Ohvriabi korraldamise

alused sätestab OAS.

Eelpool kirjeldatud kogemustest väljumiseks ja taastumiseks korraldatakse ohvriabi süsteemis

järgmisi teenuseid (OAS § 15 lg 2):

 ohvriabi põhiteenus;

 psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral;

 naiste tugikeskuse teenus;

 seksuaalvägivalla kriisiabi;

 inimkaubandusohvrite teenus;

 taastava õiguse teenused;

 vägivallast loobumise toetamine;

 traumast taastumist toetav vaimse tervise abi.

Mõnda nendest teenustest osutab Sotsiaalkindlustusamet ise (nt ohvriabi põhiteenus), mõnda

osutavad Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel välised partnerid (nt traumast

taastumist toetav vaimse tervise abi).

Ohvriabitöötajad asuvad kõigis suuremates linnades: ohvriabitöötajate kontaktid.

Ohvriabitöötajad osutavad ohvriabi põhiteenust – pakuvad esmast tuge, jagavad

informatsiooni abi saamise võimaluste kohta, juhendavad suhtlemisel teiste vajalike

asutustega jpm. Ohvriabitöötaja hindab inimese abivajadust ning aitab vajadusele vastava

abini jõuda. Ohvriabikeskusesse võib abivajaja pöörduda anonüümselt, kuid teatud teenuste

taotlemisel on vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabitöötaja poole võib ohvriabi puudutavate

küsimustega pöörduda ka ohvriga kokku puutuv spetsialist või teised, kes töötavad antud

sihtgrupiga.

Käesolev infoleht käsitleb ülal viidatud ohvriabiteenuste seast ainult üht teenust – traumast

taastumist toetava vaimse tervise abi. Antud infomaterjalis on kasutatud mõistet „traumast

taastumist toetav vaimse tervise abi“ sellenimelise ohvriabiteenuse tähenduses.

Lisa 2

2. Mis on traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, kellele see on?

Teenuse eesmärk

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi (edaspidi: TTTVT abi) eesmärk on soodustada

kuriteo ja vägivalla ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri

psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust (OAS § 29).

Milliseid teenuseid TTTVT abi sisaldab?

OAS kohaselt sisaldab traumast taastumist toetav vaimse tervise abi järgmisi teenuseid:

 psühholoogiline nõustamine;

 psühhoteraapia.

Psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuseid saab osutada nii

individuaalteenusena kui ka paari-, pere- või grupiteenusena (sh nii tugigrupi kui

psühhoteraapiagrupina).

Inimene võib traumast taastumisel vajada väga erinevat laadi tuge, sealhulgas erinevaid

vaimse tervise teenuseid. Ohvriabiteenuse raames saab Sotsiaalkindlustusamet inimeselt üle

võtta nende vaimse tervise teenuste tasu maksmise kohustuse, mis kuuluvad OAS kohaselt

TTTVT abi alla. Teiste, s.o ohvriabi seaduses sätestamata traumast taastumist toetavate

vaimse tervise teenuste eest Sotsiaalkindlustusamet inimeselt tasu maksmise kohustust üle

võtta ei saa.

Kellele see teenus on?

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sihtgrupiks on inimesed, kes vajavad kogetud

kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.

See tähendab, et teenust on saama õigustatud inimene, kes

a) on langenud kuriteo või vägivalla ohvriks, täpsemalt on loetletud õigustatud isikud

seaduses järgnevalt (OAS § 30):

 kuriteoohvrid, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaalmenetlus;

 perevägivalla ohvrid (perevägivalla ohver OAS mõistes on isik, kes on kogenud

füüsilise, seksuaalse, psüühilise või majandusliku vägivalla akte perekonnas või

kooselus või endise või praeguse abikaasa või partneri poolt, sõltumata sellest, kas

vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas);

 seksuaalvägivalla ohvrid (seksuaalvägivalla ohver on isik, kelle suhtes on sooritatud

seksuaalseid toiminguid ilma tema nõusolekuta või keda on sunnitud seksuaalsetele

toimingutele kolmanda isikuga või keda on seksuaalselt väärkoheldud);

 ohvri laps, lapselaps, vanem ja muu last kasvatav isik, vanavanem, õde, vend,

ohvriga abielus või püsivas kooselus olev või olnud isik;

 isikud, kes osalevad kriminaalmenetluses tunnistajana

b) ning kellel on kogetuga seoses vajadus traumast taastumist toetava vaimse tervise

abi järele.

Lisa 2

Kui inimene kuulub loetletus toodud sihtgruppi ning tal on kogetuga seonduv abivajadus

vaimse tervise toe järele, saab ta esitada taotluse traumast taastumist toetava vaimse tervise

abi saamiseks.

Lisa 2

3. Limiit

Kui inimene on langenud kuriteo või vägivalla ohvriks ning tal on kogetuga seonduvalt

abivajadus, teeb Sotsiaalkindlustusamet (ohvriabitöötaja või lastemaja spetsialist) tema suhtes

otsuse, et inimene on õigustatud traumast taastumist toetava vaimse tervise abile (edaspidi:

õigustatuse otsus). See tähendab, et Sotsiaalkindlustusamet võtab temale osutatava vaimse

tervise abi tasu maksmise kohustuse üle.

Sotsiaalkindlustusamet võib tasu maksmise kohustuse võtta üle kolmel erineval määral:

Piiratud limiidiga. Inimese eest tasutakse vaimse tervise abi teenuste eest fikseeritud

piirmäära täitumiseni. Piirmääraks on õigustatuse otsuse tegemise aastal kehtinud ühe

kuupalga alammäär. See tähendab, et piirmäära suurus sõltub õigustatuse otsuse tegemise

aastast. 2024. aastal tehtud õigustatuse otsuste puhul on ülevõetava summa piirmääraks 820€

ühe isiku kohta.

Piiramatu limiidiga tähtajaline. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste puhul võtab

Sotsiaalkindlustusamet tasu maksmise kohustuse üle kuni alaealise abivajaduse

äralangemiseni või kuni tema täisealiseks saamiseni. Täiskasvanuks saamisel on inimesel

vajadusel õigus saada teenust edasi piiratud limiidi täitumiseni. Abivajadust hinnatakse uuesti

iga kord, kui täitub otsuse tegemise aastaks kehtestatud ühe kuupalga alammäär. Hinnangu

jätkuvale abivajadusele saab anda inimesele vaimse tervise teenust osutav spetsialist, vastava

otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet.

Piiramatu limiidiga tähtajatu. Teatud kuriteo ohvrite (inimkaubanduse ohvrid ning

terrorikuriteo ohvrid) puhul võtab Sotsiaalkindlustusamet tasu maksmise kohustuse üle kuni

traumast taastumist toetava vaimse tervise abi vajaduse äralangemiseni. Vastavat abivajadust

hinnatakse iga kord, kui täitub otsuse tegemise aastaks kehtestatud ühe kuupalga alammäär.

Hinnangu jätkuvale abivajadusele saab anda inimesele vaimse tervise teenust osutav

spetsialist.

Lisa 2

4. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi – kes seda osutab?

Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi osutaja on teenuseosutaja (FIE või juriidiline

isik), kes on sõlminud Sotsiaalkindlustusametiga tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

lepingu. Vahetult osutavad TTTVT abi teenuseid spetsialistid (psühholoogid ja

psühhoterapeudid), kellele teenuseosutaja on pannud lepingu täitmise ülesande.

Lepingusse saavad astuda kõik teenuseosutajad, kes on valmis lepingus kirjeldatud

tingimustel TTTVT abi teenuseid osutama ning kes vastavad seaduses ja seonduvas

määruses sätestatud nõuetele (Sotsiaalkaitseministri 03.04.2023. a. määrus nr 20 „Ohvriabi

osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“, edaspidi: määrus).

Tingimused teenuseosutajale:

 maksuvõla puudumine;

 teenuseosutaja veebilehel on toodud avalik hinnakiri:

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi osutamise raames võtab Sotsiaalkindlustusamet isikult tasu maksmise kohustuse üle, mitte ei „telli“ eraldiseisvat teenust. Sellest tulenevalt ei aktsepteeri Sotsiaalkindlustusamet enda poolt suunatud klientidele eraldi kehtestatud hinnakirja ning tasub üksnes nende teenuste eest, mis on vastavuses teenuseosutaja avaliku hinnakirjaga. Avaliku hinnakirja alusel teenuse eest tasumine tähendab, teenuse osutajal on õigus võtta Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud kliendilt täpselt samas summas tasu kui teistelt klientidelt, kes Teie poole abi saamiseks pöörduvad.

Teenuseosutaja peab tagama, et spetsialistid saaksid teenust osutada selleks sobivas

tööruumis (nt et ruum tagaks privaatsuse), seda nii tavapäraste kontaktseansside kui ka

kaugteenuste osutamisel.

Nõuded teenust osutavale spetsialistile

Üldnõuded, mis kehtivad kõigile ohvriabi osutavatele isikutele kogu ohvriabisüsteemis, on

sätestatud OAS § 12 lg 3:

 ta on vähemalt 18-aastane;

 tal on ohvriabi osutamiseks vajalikud isikuomadused;

 teda ei ole karistatud sellise tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada

teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara;

 ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, kui abi osutatakse lapsele.

 ohvriabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse

osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. Põhikoolituse läbinu tunneb

traumapõhist lähenemisviisi (sh vägivalla mõju) ja oskab näha selle rakendamise

võimalusi, tunneb ohvriabisüsteemis pakutavaid abisaamise võimalusi ja teenuseid

ning õiguslikke aluseid, teab ohvrite abistamise põhimõtteid ja nende rakendamise

võimalusi oma töös, tunneb võrgustikutöö põhimõtteid, teab enesehoiu põhimõtteid.

Erialase ettevalmistuse nõuded TTTVT abi osutavale spetsialistile on sätestatud ministri

määruses. Tegemist on minimaalsete ettevalmistusnõuetega. Selleks, et teenus oleks

osutatud traumat kogenud inimest hoidvalt, tuleb teenust osutaval spetsialistil lähtuda ka

traumateadlikkuse põhimõtetest ning erialasest ja professionaalsest eetikast. Sellest lähtuvalt

peaks spetsialist sõltuvalt sihtgrupist, kellele ta teenust osutab, lisaks nõutud

Lisa 2

miinimumnõuetele vastavusele omama ka spetsiifilisi teadmisi ja oskusi ning subjektiivset

valmisolekut antud sihtgrupiga töötamiseks. Määruse kohaselt on teenust vahetult osutavale

spetsialistile esitatavad nõuded teenusespetsiifilised ning sõnastatud järgmiselt:

Psühholoogilise nõustamise teenust osutaval spetsialistil peab olema kliinilise psühholoogi,

psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kehtiv kutse või magistrikraad psühholoogia erialal;

Psühhoteraapia teenust osutav spetsialist peab vastama kahele eeldusele:

1. tal peab olema traumat kogenud inimestega töötamiseks sobiv baasharidus, st peab

vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kehtiv kutse;

b) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala;

c) tal on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. 2. tal on ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõpe.

Psühhoteraapia väljaõppe puhul aktsepteerib SKA nende koolkondade psühhoteraapia

väljaõpet, mis on sobilikud ohvriabi osutamiseks, st sobilikud tööks traumat kogenud

inimestega. Erialaliitude sisendile tuginedes aktsepteerib SKA ohvriabi süsteemis nende

psühhoteraapia koolkondade väljaõpet, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:

 on teadus- ja/või tõenduspõhine;

 väljaõpe sisaldab traumatöötlusmudeleid või vähemalt sissejuhatust

psühhotraumatoloogiasse;

 psühhoteraapia väljaõpe on põhjalik (minimaalselt 40 EAP) – ainult sissejuhatava

kursuse läbimine või üksikute koolituste läbimine ei ole käsitletav psühhoteraapia-

alase väljaõppega.

Ülalkirjeldatud nõuetele vastavust kontrollime järgmiselt:

 kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja

kutse vastavust kontrollime SA Kutsekoda väljastatud kutsete registrist;

 arsti ja õe kutse olemasolu ja eriala kontrollime Terviseameti tervishoiutöötajate

registrist;

 haridusnõudele vastavuse kontrollimiseks tuleb teenuseosutajal esitada spetsialisti

haridust tõendava dokumendi koopia. See tuleb esitada üksnes siis, kui

väljaõppenõuetele vastavus ei ole kontrollitav avalikes registrites esitatava info alusel

(nt kui puudub kutse).Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni puhul tuleb täiendavalt

esitada tõend, mille alusel saab kinnitada välisriigis omandatud kvalifikatsiooni

vastavust esitatud nõuetele;

 psühhoteraapia väljaõppe nõudele vastavust kontrollime vastavat psühhoteraapia

koolkonda Eestis esindava organisatsiooni poolt kinnitatud avalikest registritest.

Juhul, kui isiku teraapia-alase väljaõppe kohta ei ole oma koolkonna avalikus

registris sellekohast märget, tuleb teenuseosutajal esitada spetsialisti väljaõpet

tõendava dokumendi koopia;

Sotsiaalkindlustusametiga lepingusse astumise protsess

Lepingusse astumise protsess toimub järgmiste sammudena:

Lisa 2

1. Asutus tutvub teenuse korraldusega ning Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitava tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu tingimustega.

2. Lepingut sõlmida sooviv asutus esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse lepingusse astumiseks (lisa 1 toodud vormil). Asutusel on võimalus esitada avaldus lepingusse astumiseks jooksvalt, vastavalt valmisolekule ja soovile.

Koos avaldusega esitab asutus lepingusse astumiseks vajalikud dokumendid:

 ankeet teenuseosutajale (lisa 2 toodud vormil);

 ankeedid lepingu raames vahetult teenust osutama hakkavate spetsialistide kohta (lisa 3 toodud vormil). Asutus esitab ainult nende spetsialistide ankeedid ja dokumendid, kelle osas on ta veendunud lepingu tingimustele vastavuses;

 lepingu raames vahetult teenust osutama hakkavate spetsialistide ettevalmistusnõuetele vastavust tõendavad dokumendid (ainult need dokumendid, mis ei ole leitavad avalikest registritest).

3. Sotsiaalkindlustusamet veendub, et lepingu sõlmimise eelduseks olevad tingimused on täidetud. SKA teeb vajadusel dokumendid esitanud asutusele päringud lisadokumentide esitamiseks, esitatud info täpsustamiseks, jmt.

4. Sobivusel lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse minimaalselt üheks ja maksimaalselt kolmeks aastaks.

5. Teenuseosutajat puudutava info lisamine teenuseosutajate andmebaasi, veebilehele, SKAIS süsteemi; meiliaadressi(te) lisamine teenuseosutajate meililisti.

Mis on teenuseosutajate andmebaas? Teenuseosutajate ja vastavate spetsialistide avalik

nimekiri Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, kus on esitatud teenuse osutamisega seonduv

info: vastuvõtu aadress, teenuse broneerimiseks vajalikud kontaktandmed, viide osutatavate

teenuste avalikule hinnakirjale, spetsialistide nimed ja nende teenuse osutamisega seonduv

väljaõppeinfo (spetsialisti eriala, psühhoteraapia teenuse osutamisel omandatud

psühhoteraapia), muu teenuse osutamisega seonduv oluline info (teenuse osutamise keel;

sihtgrupid, kellega spetsialist töötab.

Mis on SKAIS? Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise

eesmärgil. Teenuseosutajad, kes on Sotsiaalkindlustusametiga tasu maksmise kohustuste

ülevõtmise lepingu, lisatakse SKAIS süsteemi, mis võimaldab vormistada suunamisotsuseid

vastava teenuseosutaja teenusele.

Mis on teenuseosutajate meililist? Üldise töökorraldusliku info ja töö sisuga seotud info (nt

teemakohane koolitusinfo) edastamine toimub vastavas meililistis, kuhu kuuluvad

teenuseosutajad ning SKA volitatud esindajad. Meililisti võivad soovi korral kuuluda ka

teenuseosutajaga seotud spetsialistid, kes on lepingu raames teenust vahetult osutavaks

spetsialistiks.

Lisa 2

5. Teenuse korraldus, klienditeekond

1. Inimene pöördub Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja või lastemaja spetsialisti poole.

Teatud juhtudel võtab ohvriabitöötaja ise inimesega ühendust (eelkõige juhtudel, kui

ohvriabisse on jõudnud info abivajavast inimesest muul viisil, nt võrgustikupartnerite kaudu –

PPA teavitus jmt).

2. Ohvriabitöötaja (või lastemaja teenuse puhul lastemaja spetsialist) hindab inimese

abivajadust ning tutvustab talle abivajadusele vastavaid abi võimalusi.

3. Kui inimene vajab vaimse tervise abi, hindab ohvriabitöötaja (lastemaja teenuse puhul

lastemaja spetsialist), kas inimene on õigustatud saama traumast taastumist toetavat vaimse

tervise abi. Õigustatuse hindamiseks võib olla vajalik kriminaalmenetluse läbiviimist

tõendavate vmt. dokumentide esitamine, vajadusel saab inimene ohvriabitöötajalt (lastemaja

teenuse puhul lastemaja spetsialistilt) sellekohast abi.

3.1. Kui inimene on õigustatud saama traumast taastumist toetava vaimse tervise abi, teeb

ohvriabitöötaja (lastemaja teenuse puhul lastemaja spetsialist) vastavalt õigustatuse otsuse.

3.2. Kui abivajav inimene ei ole õigustatud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi

saama, tutvustab ohvriabitöötaja (lastemaja teenuse puhul lastemaja spetsialist) talle

väljaspool ohvriabiteenuseid saadaolevaid vaimse tervise abi võimalusi (nt abivõimalused

tervishoiusüsteemis, kohaliku omavalitsuse korraldatava abi võimalused jne).

4. Teenusele pöörduv inimene valib sobiva teenuseosutaja. Valida saab lepinguliste

partnerite teenust osutavate spetsialistide vahel, kes on toodud teenuseosutajate

andmebaasis.

5. Ohvriabitöötaja (lastemaja teenuse puhul lastemaja spetsialist) edastab krüpteeritud

suunamisotsuse valitud teenuseosutajale. Kehtiv suunamisotsus on aluseks teenusele

suunatud isiku eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele Sotsiaalkindlustusameti poolt.

Suunamisotsus sisaldab selle täitmiseks vajalikku infot, millest suunamisotsuse saav

teenuseosutaja (nii teenuseosutaja kui teenust vahetult osutav spetsialist) peab teenuse

osutamisel lähtuma: isikukohane tasutava summa limiit, isiku kontaktinfo jmt.

Teenuste eest, mis on osutatud isikule enne suunamisotsuse vormistamist, või mida

osutatakse isikule suunamisotsuses märgitud tingimusi mitte arvestades,

Sotsiaalkindlustusamet tasu maksmise kohustust üle võtta ei saa.

Suunamisotsus kehtib kuni 2 aastat.

Suunamisotsust saab vajadusel ümber vormistada (teenuseosutaja vahetamine) või uuesti

teha (nt kui inimene pöördub teenusele hiljem kui 2-aastane suunamisotsuse kehtivusaeg või

on teenusel pikemalt kui 2-aastane suunamisotsuse kehtivusaeg). Kui inimene soovib

vahetada spetsialisti teise teenuseosutaja juures teenust osutava spetsialisti vastu, tuleb

käesoleval teenuseosutajal suunata inimene Sotsiaalkindlustusameti poole uue

suunamisotsuse vormistamiseks.

Kui spetsialisti või teenust saava isiku soovil vahetatakse teenust osutavat spetsialisti

ettevõttesiseselt, ei ole selleks tarvis teha uut suunamisotsust.

6. Teenuseosutaja ja teenusele suunatud inimene lepivad kokku psühholoogilise nõustamise

või psühhoteraapia teenuse osutamises ning inimene pöördub teenusele.

Lisa 2

Teenuseosutaja ega teenust osutav spetsialist ei ole kohustatud teenusele pöördunud

inimesele teenust osutama. Keeldumise alused on kirjeldatud lepingus. Teenuse osutamisest

keeldumisel tuleb teenuseosutajal sellest teavitada suunamisteatise edastanud

ohvriabitöötajat (lastemaja teenuse puhul lastemaja spetsialisti), et ta saaks isikule vormistada

uue suunamisotsuse teise teenuseosutaja juurde.

Teenuseosutaja võib teavitada Sotsiaalkindlustusametit, kui ta ei soovi teatud aja jooksul uusi

suunamisotsuseid saada (nt tekkinud on pikad ootejärjekorrad, teenust osutav spetsialist on

pikalt töölt eemal, vmt). Sellisel juhul saab teenuseosutajate andmebaasi teha vastava märke

ning kuniks vastupidisele teavitusele uusi isikuid sellesse ettevõttesse teenusele ei suunata.

7. Enne teenusega alustamist tutvustab teenuseosutaja teenusele pöördunud inimesele

ettevõttes kehtivat sisekorraeeskirja ja muud töökorralduslikus mõttes olulist infot. On oluline,

et inimene oleks informeeritud teenuse tühistamise tingimustest, sest Sotsiaalkindlustusamet

võtab tasu maksmise kohustuse üle üksnes nende teenuste eest, mida on reaalselt osutatud.

Teenuste eest, mida ei ole reaalselt osutatud, Sotsiaalkindlustusamet tasu maksmise

kohustust üle ei võta, kuid nende eest on teenuseosutajal õigus esitada arve inimesele endale.

Sellisel juhul peab olema tagatud, et inimene on sellest eelnevalt informeeritud.

8. Spetsialist osutab inimesele teenust. Teenuse osutamisega seonduvas lähtutakse oma

ettevõtte tavapärasest töökorraldusest ja sisekorra eeskirjadest, nagu kõigi teiste klientide

puhul.

Teatud juhtudel võib Sotsiaalkindlustusamet küsida teenuseosutajalt hinnangut isiku

abivajaduse kohta. Nt isikute puhul, kelle eest on tasu maksmise kohustus üle võetud kuni

abivajaduse äralangemiseni, otsustab Sotsiaalkindlustusamet õigustatuse üle iga kord, kui

täitub otsuse tegemise aastaks kehtestatud ühe kuupalga alammäär ning sellisel juhul võib

Sotsiaalkindlustusamet küsida otsuse tegemiseks hinnangut teenust osutavalt spetsialistilt.

9. Teenuseosutaja esitab osutatud teenuste eest Sotsiaalkindlustusametile aruande ja arve.

Antud protsess on täpsemalt kirjeldatud peatükis „Aruannete ja arvete esitamine“.

Lisa 2

6. Aruannete ja arvete esitamine

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi saama õigustatud inimeste puhul võtab

Sotsiaalkindlustusamet juhul, kui kõik sellekohased õigusaktides sätestatud tingimused on

täidetud, nimetatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse nendelt inimestelt üle. Tasu

maksmise kohustuse ülevõtmine tähendab, et inimene saab teenuse osutajalt traumast

taastumist toetava vaimse tervise abi, ent ei pea selle eest teenuse osutajale ise maksma, vaid

seda teeb tema eest Sotsiaalkindlustusamet. Teisisõnu ei pea inimene ise teenuseosutajaga

arveldama ning seejärel taotlema Sotsiaalkindlustusametilt tehtud kulude hüvitamist, vaid

teenuse osutaja esitab kliendile osutatud teenuste kohta aruande ja arve otse

Sotsiaalkindlustusametile, mille viimane teenuseosutajale tasub.

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks on Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja

vahel sõlmitud leping ning Sotsiaalkindlustusameti poolt teenuseosutajale edastatud kehtiv

suunamisotsus teenusele suunatud isiku kohta.

Sotsiaalkindlustusamet tasub teenuste kulud teenuseosutaja avaliku hinnakirja alusel, v.a.

teenused, mille hind on rohkem kui 130€/tund (60min).

Teenuseosutajaga tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut sõlmides eeldab

Sotsiaalkindlustusamet, et teenuseosutaja avalikus hinnakirjas märgitud teenuste tasu

sisaldab kõik vajalikud kulud, mis teenuse osutamisega seonduvad.

Teenuseosutajal on õigus hinnakirja muuta, hinnakirjamuudatuse jõustumiseks lepingu

raames osutatavate teenuste osas tuleb sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitada vähemalt

30 kalendripäeva ette. Teenuseosutaja peab hinnakirjamuudatustest aegsasti teavitama ka

teenusel olevaid inimesi, et inimesed teaksid arvestada muudatustega selles osas, kui suures

mahus teenust nad oma summa limiidi osas antud teenuseosutaja juures edaspidi saavad.

Aruannete ja arvete esitamine toimub järgmiselt:

1. Igakuiselt, hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 14. kuupäevaks esitab

teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile lepingu lisa 4 toodud aruande möödunud

kuul lepingu alusel osutatud teenuste eest.

Aruandel tuleb teenuse maht ja teenuse hind esitada tunnipõhise arvestuse alusel.

Teenused tuleb esitada isikupõhiselt (ühele isikule esitatud samasisulised teenused

võib summeerida).

Piiratud limiidi alusel ja piiramatu limiidi alusel osutatud teenused tuleb esitada

eraldi aruannetena.

Aruandel esitatud summad peavad olema kajastatud koos käibemaksuga.

2. Aruanne tuleb krüpteerida aadressidele Sotsiaalkindlustusamet OEO ja

Sotsiaalkindlustusamet OEO1 ning saata meiliaadressile

[email protected].

3. Sotsiaalkindlustusameti volitatud isik (aruannete menetleja) kontrollib aruande

vastavust suunamisotsuses toodud infole ning vastab 7 tööpäeva jooksul.

a) Kui aruandes esineb vigu või ebatäpsusi, edastab menetleja info ja küsimused

e-posti teel aruande esitanud isikule. Teenuseosutaja teeb parandused ja

saadab parandatud aurande uuesti.

b) Aruandele tuleb lisada teenuseosutaja poolse kontaktisiku nimi, kellele

SKA menetleja saadab e-posti teel teavituse kui aruanne on aktsepteeritud ja

Lisa 2

selle aruande kohta võib esitada e-arve. E-arvele tuleb märkida aruande

kinnitanud SKA töötaja (menetleja) nimi ja kontaktisiku nimi, kellele SKA

menetleja kinnituse saatis.

4. Teenuseosutaja esitab vastava e-arve 5 tööpäeva jooksul. Arvele tuleb märkida

periood (kuu), mille eest arve esitatakse. Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu

ainult e-arveid. E-arve esitamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest,

andmekaitse seadusest, jt kehtivatest õigusaktidest. Arvel ei tohi välja tuua

isikuandmeid (teenust saanud isikute nimesid, isikukoode jmt).

Arve jaoks vajalikud rekvisiidid:

Sotsiaalkindlustusamet, Endla 8, 15092 Tallinn

Registrikood: 70001975

5. Arvete maksetähtaeg peab vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendile olema vähemalt 14 päeva. See on vajalik, et jõuaksime

aruandeid isikute põhiselt kontrollida ja oma infosüsteemis menetleda (§ 15 lõige

7).

Lisa 2

7. Kontaktid

Ohvriabikeskuste ja ohvriabitöötajate kontaktid piirkondade kaupa leiad siit.

Aruannete esitamine: [email protected]

Kontaktaadress lepingu täitmisel (sh lepingusse astumise dokumentide edastamine) on:

[email protected]

Ohvriabi psühholoogilise abi teenuse juht:

Tuuli Truupõld

+372 5485 0816

[email protected]

Lisa 3 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Vastutav Töötleja) ja teenuseosutaja (edaspidi Volitatud Töötleja) on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on traumast taastumist toetava vaimse tervise abi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1 Lepingu esemeks on Vastutava ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled)

vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2 Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise raames

sõlmitud lepingu täitmisega. 1.3 Volitatud Töötleja töötleb Vastutava Töötleja nimel isikuandmeid üksnes ulatuses ja

eesmärgil, mis on vajalikud ohvriabi seaduses ja punktis 1.2 nimetatud lepingu alusel Vastutava Töötleja poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega (aruandlus, vajaduse hindamine jmt). Seda ületavas osas töötleb Volitatud Töötleja isikuandmeid enda nimel enda seatud eesmärkidel ja on nende isikuandmete eraldiseisev vastutav töötleja.

2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate teenuste osutamise

käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, sealhulgas nimi, isikukood, kontaktandmed ja eriliiki isikuandmed. Andmeid võib saada nii Vastutavalt Töötlejalt kui kliendilt.

2.2 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse.

2.3 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.2 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Vastutava Töötleja algatatud või punktis 2.2 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Vastutava Töötlejaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Vastutava Töötleja poolsed kirjalikud juhised.

2.4 Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud.

2.5 Isikuandmeid peab töötlema viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel.

2.6 Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud.

3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud:

3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Vastutavalt Töötlejalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Vastutava Töötleja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2 tagama, et isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Vastutava Töötleja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3 kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Vastutava Töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja kirjalikult taasesitatavas vormis Vastutavat Töötlejat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4 võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja

järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte. Nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta ja on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse;

3.1.5 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.6 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

seadmetele; 3.1.6.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist

ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.6.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.6.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.6.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist.

3.1.7 Volitatud Töötleja kohustused teise volitatud töötleja kaasamisel: 3.1.7.1 Volitatud Töötlejal on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat, kellest ta ei

ole Vastutavale Töötlejale eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud (üldine luba) ning ta on kohustatud lõpetama selle teise volitatud töötleja kaasamise, kui Vastutav Töötleja seda nõuab;

3.1.7.2 Volitatud Töötleja tagab kaasatud teise volitatud töötleja poolt samade isikuandmete töötlemise nõuete (andmekaitsekohustused) täitmise, milliste täitmise kohustus on Volitatud Töötlejal;

3.1.7.3 kui kaasatud teine volitatud töötleja ei täida oma andmekaitsekohustusi, jääb Volitatud Töötleja Vastutava Töötleja ees täielikult vastutavaks kõnealuse kaasatud teise volitatud töötleja kohustuste täitmise eest.

3.1.8 Volitatud Töötleja kohustused isikuandmete avaldamisel kolmandatele isikutele: 3.1.8.1 Volitatud Töötlejal ei ole lubatud avaldada või edastada isikuandmeid, muud

teavet isikuandmete töötlemise kohta ega ka anda isikuandmetele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma Vastutava Töötleja eelneva kirjaliku nõusolekuta, va lepingus sätestatud tingimustel teise volitatud töötleja kaasamisel või punktis 2 sätestatud juhul;

3.1.8.2 Vastutava Töötleja nõusolek isikuandmete avaldamiseks ei ole vajalik, kui avaldamise kohustus tuleneb otseselt seadusest. Volitatud töötleja teavitab vähemalt kaks (2) tööpäeva enne andmete avaldamist Vastutavat Töötlejat taotlusest ning avaldatavatest isikuandmetest ja nende avaldamise õiguslikust alusest seadusega lubatud ulatuses;

3.1.8.3 Volitatud Töötlejal on keelatud avaldada või edastada isikuandmeid või anda isikuandmetele ligipääsu isikutele, kes asuvad riikides väljaspool EL-i või Euroopa majanduspiirkonda või rahvusvahelisele organisatsioonile, va kui on täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 45 kirjeldatud tingimused ning avaldamise õigus või kohustus tuleb seadusest või käesolevast lepingust;

3.1.8.4 kui andmesubjekt, järelevalveasutus või muu kolmas isik soovib Volitatud Töötlejalt koostöö põhimõtete alusel töödeldavaid isikuandmeid, suunab Volitatud Töötleja vastava soovi Vastutavale Töötlejale, va punktis 2 kirjeldatud juhul.

3.1.9 Teavitama Vastutavat Töötlejat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast isikuandmete töötlemise tingimuste rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.9.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.9.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.9.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike

negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.9.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.9.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Vastutav Töötleja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

3.1.10 lõpetama viivitamatult punktis 3.1.9. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.11 Volitatud Töötleja kustutab kõik tema valduses olevad isikuandmed ja olemasolevad koopiad hiljemalt 90 päeva jooksul andmesubjektile (kliendile) teenuse osutamise lõpetamisest v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. Volitatud Töötleja annab Vastutava Töötleja nõudel isikuandmed enne nende kustutamist üle Vastutavale Töötlejale;

3.1.12 tegema Vastutavale Töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mida Vastutav Töötleja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.13 Võimaldama Vastutaval Töötlejal ja Vastutava Töötleja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted 4.1 Käesolevas Lepingus nimetatud isikuandmete töötlemise tingimused jäävad kehtima ka

pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.2 Käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe avaldamisele

Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.3 Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

Lisa 4 Teenuseosutaja kinnitus Kinnitan, et asutus on tutvunud lepingu tingimustega, sh lepingu lisadega ning on valmis kirjeldatud tingimustel teenust osutama. Kinnitan, et lepingu raames teenust osutavad spetsialistid osutavad ainult neid teenuseid, milleks neil on erialane ettevalmistus ning töötavad ainult nende sihtgruppidega, kellega töötamiseks on neil valmisolek ja erialane ettevalmistus. Kinnitan, et lepingu raames teenust osutavad spetsialistid kasutavad ohvriabi klientidele teenuse osutamisel ainult asjakohaseid meetodeid (meetodid, mis on tõendus- ja/või teaduspõhised, vastavuses isiku abivajadusega, jne). Kinnitan, et asutus on kontrollinud vahetult teenust osutavate spetsialistide puhul, et spetsialisti ei ole karistatud sellise tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara. Kinnitan, et asutus on kontrollinud lastega töötavate spetsialistide puhul, et spetsialist vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Esindaja allkiri: ............................... Kuupäev: ...............................

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise leping nr 5.2-9/4353-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja TARTU LASTE TUGIKESKUS (edaspidi teenuseosutaja) registrikood 80001410, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Kaunase pst 11-2, 50704, mida esindab juhatuse liige Eha Berezjuk keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) §- st 34 lähtudes lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga võtab SKA õigustatud isikult üle OAS §-s 29 nimetatud traumast taastumist

toetava vaimse tervise abi (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse OAS §-s 33 ja käesolevas lepingus nimetatud tingimustel ja teenuseosutaja poolt esitatud lepingu sõlmimise sooviavalduse alusel (lisa 5).

1.2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks on kehtiv suunamisotsus, mille SKA edastab teenuseosutajale. SKA tasub ainult nende osutatud teenuste eest, mis on osutatud suunamisotsuse alusel, osutatud nõuetekohaselt, mis on reaalselt toimunud ning mis on vastavuses teenuseosutaja avaliku hinnakirjaga ja lepingus toodud tingimustega.

1.3. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled OAS-ist. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu

muudatused ja lisad. Lepingus defineerimata mõisteid kasutatakse ohvriabi valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud tähenduses.

1.5. Lisaks on lepingus kasutuses järgmised mõisted: 1.5.1. teenus - traumast taastumist toetava vaimse tervise abi andmine eesmärgiga

soodustada isiku psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada isiku psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi sisaldab psühholoogilist ja psühhoterapeutilist abi;

1.5.2. õigustatuse otsus – haldusakt, millega SKA võtab isikult üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse;

1.5.3. suunamisotsus – haldusakt, millega SKA kehtestab õigustatud isiku teenuse saamise tingimused (nt teenuseosutaja, otsuse kehtivuse aeg, teenuse limiit ja muu vajalik informatsioon);

1.5.4. isik - suunamisotsuse alusel teenuse saamiseks teenuseosutaja poole pöördunud õigustatud isik;

1.5.5. sihtgrupp – OAS §-s 30 loetletud õigustatud isikud.

2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. SKA-l on kohustus:

2.1.1. edastada teenuseosutajale krüpteeritult isiku suunamisotsus; 2.1.2. anda teenuseosutajale enda valduses olevat teenuse osutamiseks vajalikku

informatsiooni, sh isiku eriliiki isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek ja kui see on vajalik teenuse osutamiseks;

2.1.3. teavitada teenuseosutajat teenuse sisulise korraldusega seonduvatest muudatustest;

2.1.4. teavitada teenuseosutajat, kui isiku teenuse saamise tingimused muutuvad, nt suunamisotsus tunnistatakse kehtetuks, isikule väljastatakse uus suunamisotsus jms;

2.1.5. tasuda teenuseosutajale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest.

2.2. Teenuseosutajal on kohustus: 2.2.1. osutada teenust kvaliteetselt, kooskõlas OAS-is toodud teenuse eesmärkidega ja

suunamisotsuses toodud infoga (sh arvestada suunamisotsuses esitatud infot isikule hüvitatava summa limiidi ja tähtaja kohta isikule teenuse planeerimisel ja

elluviimisel) ning vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele, sh ohvri kohtlemise põhimõtetele (OAS § 5) ning klienditööks sobilikus ruumis;

2.2.2. arvestada sekkumise kavandamisel isiku teenuse saamise limiidiga; 2.2.3. teostada teenuse osutamise käigus kõik tööd ja toimingud, mis ei ole käesolevas

lepingus eraldi reguleeritud, kuid mis oma olemuselt on vajalikud teenuse osutamiseks;

2.2.4. tagada, et teenust vahetult osutavad spetsialistid (edaspidi spetsialist) osutavad teenust oma oskuste, suutlikkuse, väljaõppe ja pädevuse piirides ning vastavad järgmistele nõuetele: 2.2.4.1. OAS § 12 lõikes 3 nimetatud üldnõuetele; 2.2.4.2. Sotsiaalkaitseministri 03.04.2023. a. määruses nr 20 „Ohvriabi osutava

isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“ (edaspidi: määrus) sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

2.2.5. tagada, et spetsialistidega on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe, mis käsitleb isikuandmete töötlemist;

2.2.6. juhul kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks või lisamiseks, kooskõlastada see eelnevalt SKAga, esitades SKA-le spetsialistipõhise ankeedi. Enne SKA-poolset kinnitust ei tohi antud spetsialist teenust osutada. Meeskonnaliikmete muutmisel tuleb lähtuda lepingu punktides 2.2.4 ja 2.2.5 sätestatust;

2.2.7. tagada, et spetsialist osutab ainult neid teenuseid ja kasutab ainult neid teaduspõhiseid meetodeid, milleks tal on olemas ettevalmistus ja oskused ning mis on asjakohased tööks konkreetse sihtgrupiga ja vastavad isiku abivajadusele;

2.2.8. tagada, et spetsialist lähtub teenuse osutamisel igakülgselt isiku heaolust ega tee midagi, mis võiks isikut kahjustada;

2.2.9. informeerida teenuse osutamise tingimustest spetsialiste, kellele teenuseosutaja on pannud teenuse täitmise kohustuse;

2.2.10. anda isikule arusaadaval viisil enda valduses olevat teenuse saamiseks ja osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh tutvustada spetsialisti väljaõpet, teenuseosutaja kehtivat hinnakirja, sisekorda ja muud olulist informatsiooni; informatsioon peab kajastama tegelikku olukorda, ei tohi olla eksitav ega tekitada põhjendamatuid ootusi;

2.2.11. juhul kui isik soovib õigustatuse otsuse kehtivuse ajal vahetada teenuseosutajat teise teenuseosutaja vastu, suunata isik suunamisotsuse lõpetamiseks SKA poole;

2.2.12. esitada SKA-le 5 tööpäeva jooksul SKA-lt isiku suunamisotsuse lõpetamise teavituse saamisest aruanne osutatud teenuste kohta;

2.2.13. teavitada SKA-d viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada lepingu täitmist nõuetekohasel viisil;

2.2.14. teavitada SKA-d esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, isikule teenuse osutamise keeldumisest ning keeldumise põhjendusest;

2.2.15. kajastada oma veebilehel õiget ja ajakohast teenuse osutamisega seotud informatsiooni, sh teenuste hinnakiri, SKA lepingu alusel teenuseid osutavate spetsialistide nimekiri;

2.2.16. teavitada SKA-d avaliku hinnakirja muutmisel ette vähemalt 30 kalendripäeva punktis 9.1.2 nimetatud meiliaadressil ning SKA küsimisel põhjendada hinnakirja muudatust. SKA teavitab teenuseosutajat muudetud hinnakirja aktsepteerimisest või punktis 3.2.8 sätestatud tingimustel mitteaktsepteerimisest nimetatud teate saamisest 14 kalendripäeva jooksul;

2.2.17. juhul kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus eemaldada või lisada lepingu raames osutatavaid teenuseid, kooskõlastada eelnevalt SKA-ga, esitades SKA-le teenuseosutaja ankeedi.

3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Teenuseosutajal on õigus:

3.1.1. saada SKA-lt teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni; 3.1.2. eemaldada ja lisada meeskonda lepingu raames teenust osutavaid spetsialiste; 3.1.3. eemaldada või lisada lepingu raames osutatavaid teenuseid; 3.1.4. saada lepingus kehtestatud tingimustel tasu;

3.1.5. keelduda isikuga teenuse osutamise kokku leppimisest või lõpetada isikule teenuse osutamine vastavalt lepingu punktis 2.2.14. sätestatud tingimustele kui: 3.1.5.1. lepingu lõppemiseni jäänud aja jooksul ei ole võimalik isikule vajalikus

mahus teenust nõuetekohasel viisil osutada; 3.1.5.2. teenuseosutajal või spetsialistil ei ole võimalik osutada teenust lepingu

tingimustele vastavalt; 3.1.5.3. teenusele pöördunud isik ei lähtu teenuse kasutamisel asutuse sisekorra

eeskirjast; 3.1.5.4. teenust osutav spetsialist hindab, et isik vajab muud teenust (nt teenus ei

vasta isiku praegusele abivajadusele).

3.2. SKA-l on õigus: 3.2.1. kontrollida teenuse osutamise käiku, asjasse puutuvaid andmeid ja kvaliteeti kogu

lepingu kehtivuse vältel ja tagasiulatuvalt kuni 3 aastat pärast lepingu lõppemist, nõudes vajadusel teenuseosutajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike seletuste esitamist;

3.2.2. nõuda teenuseosutajalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.3. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.4. küsida spetsialisti hinnangut isiku abivajadusele, teenuse mõjususe, teenuse

osutamise plaani ja muude teenuse osutamisega seonduvate andmete kohta; 3.2.5. muuta ühepoolselt lepingu lisasid, teavitades teenuseosutajat sellest ette vähemalt

30 kalendripäeva; 3.2.6. avalikustada oma veebilehel õiget ja ajakohast teenuse osutamisega seotud

informatsiooni, sh teenuseosutaja nimi, vastuvõtu aadress, teenuse broneerimiseks vajalikud kontaktandmed, osutatavate teenuste hinnad või viide teenuseosutaja avalikule hinnakirjale, spetsialistide nimed, eriala, väljaõpe, teenuse osutamise keel ja sihtgrupp;

3.2.7. mitte tasuda teenuste eest, mida ei ole reaalselt osutatud, mida on osutatud enne suunamisotsuse teenuseosutajale esitamist, mis ületavad suunamisotsusel märgitud limiiti ja/või tähtajalisi piire või mis ei ole osutatud vastavalt lepingus toodud tingimustele;

3.2.8. keelduda teenuseosutajale muudetud hinnakirja alusel tasu maksmisest, kui hinnakirja muudatusest ei ole SKA-d nõuetekohaselt teavitatud või kui põhjendus ei ole piisav, või on ebaproportsionaalne ja riivab klientide teenuse kättesaadavust.

4. TASU MAKSMISE TINGIMUSED 4.1. SKA ei tasu teenuseosutajale teenuse eest, mille ühe tunni (60 min) hind koos

käibemaksuga on suurem kui 130 eurot. 4.2. Teenuseosutajal on kohustus esitada SKA-le krüpteeritult aruanne teenuse osutamise

kohta kooskõlas avaliku hinnakirjaga, va punktis 3.2.8 nimetatud juhul, järgmiselt: 4.2.1. aruanne tuleb krüpteerida adressaadile Sotsiaalkindlustusamet OEO ja

Sotsiaalkindlustusamet OEO1; 4.2.2. aruanne tuleb esitada igakuiselt lepingu lisa nr 1 toodud vormil eelmisel kalendrikuul

osutatud teenuste kohta hiljemalt järgmise kuu 14ndaks kuupäevaks, punktis 9.1.2. toodud e-posti aadressile;

4.2.3. aruandel esitatud summad peavad olema kajastatud koos käibemaksuga. 4.3. SKA kontaktisik edastab 7 tööpäeva jooksul pärast aruande kättesaamist punktis 9.2.2.

toodud teenuseosutaja kontaktisiku e-posti aadressile aruande kinnituse või tagastab aruande puuduste kõrvaldamiseks.

4.4. Teenuseosutajal on kohustus esitada SKA-le 5 tööpäeva jooksul pärast SKA poolt aruande kinnitamist e-arve (koondarve), mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. E-arvele tuleb lisada aruande SKA poolse kinnitaja nimi. E-arvel ei tohi esitada isikute andmeid.

4.5. Arve tasumise tähtaeg peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.

5. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 5.1. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. 5.2. Juhul kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu

õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise

lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust. Kui teenuseosutaja ei ole muudatustega nõus, on teenuseosutajal õigus leping üles öelda alates seadusemuudatuse jõustumisest.

5.3. Juhul kui üks pooltest on rikkunud lepingut olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette.

5.4. Lepingu oluliseks rikkumiseks Teenuseosutaja poolt loetakse muuhulgas: 5.4.1 teenuseosutaja poolt osutatav teenus ei vasta lepingus või õigusaktides sätestatud nõuetele; 5.4.2 kui teenuseosutaja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid teenuse osutamise ning sellega seotud andmete osas; 5.4.3 teenuseosutaja on korduvalt õigusaktides nimetatud põhjuseta keeldunud SKA poolt suunamisotsusega teenusele õigustatud isikule teenust osutamast; 5.4.4 teenuseosutaja on esitanud arve isiku eest, kes pole tegelikult tema juures Teenust kasutanud; 5.4.5 teenuseosutaja on pärast SKA poolset tähelepanu juhtimist või nõustamist korduvalt esitanud SKA-le aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt; 5.4.6 teenuseosutaja on kasutanud teenuse saaja suhtes vägivalda; 5.4.7 SKA poolt teenuseosutaja juurde suunatud Teenuse saajate toimetulek, heaolu või turvalisus on halvenenud teenuseosutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

5.5. SKA-l on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda teenuseosutaja tegevuse lõpetamisel või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse algatamisel.

5.6. Lepingu lõpetamisel peab teenuseosutaja tegema koostööd SKA-ga isikute teenuse osutamise jätkamiseks teise lepingupartneri juures.

6. KONFIDENTSIAALSUS JA ANDMEKAITSE 6.1. Teenuseosutaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on SKA-l eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Teenuseosutaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Teenuseosutaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

6.5. Teenuseosutaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ja lisas 6 sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

6.6. Teenuseosutaja kohustub tagama, et tal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

7. POOLTE VASTUTUS 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.

7.2. Teenuseosutaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuseosutaja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi SKA. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja

muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib SKA VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

7.3. SKA esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui teenuseosutaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui SKA-l ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.4. SKA-l on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKA-l õigus nõuda leppetrahvi

kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud 12 kuu traumast taastumist toetava vaimse tervise abi tehingute summast, aga mitte vähem kui 500 eurot iga rikkumise eest, kui teenuseosutaja ei ole teenust osutanud või teenuseosutaja poolt osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele.

7.6. Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on SKA-l õigus nõuda teenuseosutajalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.7. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on teenuseosutajal õigus nõuda SKA-lt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

7.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel teenuseosutaja poolt on SKA-l õigus nõuda teenuseosutajalt leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on SKA-l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teenuseosutaja kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. 7.11. SKA-l on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga. 7.12. SKA-l on õigus tagasi nõuda kõikide osutamata teenuste ja mittenõuetekohaselt osutatud

eest esitatud arvete alusel tasutud summad olukorras, kus see ilmneb pärast arve tasumist. 7.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7.14. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

8. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 8.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

8.4. Osapooltel on kohustus vastata teise osapoole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud järelepärimistele lepingu täitmise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 10 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest. Lepingu täitmisega seonduvad järelpärimised tuleb edastada punktis 9.1.2. toodud e-maili aadressil.

9. POOLTE KONTAKTID 9.1. SKA kontaktid lepinguga seonduvalt on:

9.1.1. SKA kontaktisik lepinguga seonduvalt on Tuuli Truupõld, tel +372 5485 0816, e-post [email protected] või teda asendav isik. SKA kontaktisikul on õigus esindada SKA-d kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine;

9.1.2. SKA kontaktisik teenuse hinna muutmisega seonduvalt on Liina Laus, tel +372 5886 6485, e-post [email protected];

9.1.3. kontaktaadress lepingu täitmisel (sh aruandlus) on [email protected]; 9.1.4. SKA adressaat krüpteerimiseks on Sotsiaalkindlustusamet OEO ja

Sotsiaalkindlustusamet OEO1. 9.2. Teenuseosutaja kontaktid lepinguga seonduvalt on:

9.2.1. teenuseosutaja kontaktisik lepingu täitmisel on Eha Berezjuk, tel 522 4762, e-post [email protected], [email protected];

9.2.2. teenuseosutaja kontaktisik lepinguga kaasnevate arvete ja aruandlusega seotud küsimustes on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., tel 56484606, e- post [email protected].

10. MUUD TINGIMUSED 10.1. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule

ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 10.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 10.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisest mõlema poole poolt või poolte

poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 10.4. Leping loetakse sõlmituks mõlema poole poolt allkirjastamisest. Leping jõustub

allkirjastamisest ja kehtib kuni 30.11.2027.

11. LEPINGU LISAD 11.1. Lepingul on allkirjastamise hetkel järgmised lisad:

11.1.1. Lisa 1 – aruande vorm; 11.1.2. Lisa 2 – teenuse infoleht; 11.1.3. Lisa 3 – isikuandmete töötlemise leping; 11.1.4. Lisa 4 – teenuseosutaja kinnitus; 11.1.5. Lisa 5 – lepingu sõlmimise sooviavaldus.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Eha Berezjuk peadirektor