Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 05.02.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas

Kriminaalasja number: 23231554355

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.10.2023, 17.11.2023, 07.12.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231554355, milles

kahtlustatakse XXX selles, et tema 07.12.2023 kella 04.59 ajal aadressil XXX Tallinn lõi xxx

käega vastu paremat silma, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kehavigastusi

(hematoom parema silma all ja marrastus paremal silmal).

Samuti kahtlustatakse XXX selles, et tema 17.11.2023 kella 23.03 ajal aadressil xxx, Tallinn

asuvas xxx tekitas täpselt tuvastamata viisil kehavigastusi enda elukaaslasele xxx (muhk

vasakul põsel, parema silma paistetus, huulte peal veretaolised jäljed, parema käe nimetissõrmel

verine haav).

Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 01.10.2023 täpselt tuvastamata ajal aadressil

xxxTallinn tõukas enda elukaaslast xxx kahe käega vastu rinda, mille tulemusel kannatanu

kukkus näoga vastu ust. Selle tegevusega xxx oma elukaaslasele xxx füüsilist valu ja

kehavigastusi (nina all lahtine 3 cm pikkune haav).

Seega pani xxx toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja

raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,

et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja

selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg

7). KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo

toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude

toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks

oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on

sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt

vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on

mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest

ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puuduvad XXX kehtivad karistused,

kriminaalkorras ei ole teda varem karistatud. XXX on toime pandud tegusid tunnistanud,

puhtsüdamlikult kahetsenud ning selgitanud 05.02.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel, et

ta pani kirjeldatud kuriteod toime alkoholijoobes, ta soovib alustada alkoholivastast ravi.

Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine XXX suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval

juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning XXX suhtes ei ole eri-

ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine.

Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes

kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.

Talle on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS

§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231554355 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- XXX peab minema AS Wismari Haigla psühhiaatri vastuvõtule (aadress Wismari 15,

Tallinn, registratuuri tel: 6621 068) ning järgima arsti poolt määratud ravi. Kinnituse

kohustuse täitmise kohta, peab ta esitama prokurör Kristel Pihlakasele, e-post

[email protected].

- XXX peab hoiduma vägivallast ja käituma lugupidavalt kannatanutega.

Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 05.08.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab

prokurör kriminaalmenetluse.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD plaati

helisalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine:

27.12.2023 edastatud andmed jätta kustutamata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx

. Ühtlasi saadetakse käesolev määrus Tervisekassale, kannatanutele.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,

mida ta valdab.

9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale

taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest

koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel

esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Kristel Pihlakas

Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------