Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.02.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231752756

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxx Xxxxxxx (xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 11.07.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231752756, mille esemeks on

Xxxxxx Xxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele

tekitatud raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxxx Xxxxxxxle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille

sisu on järgmine.

11.07.2023 kella 13:05 paiku juhtis Xxxxxx Xxxxxxx Harju maakonnas Saku vallas

Tammemäe külas Xxxxxxx tee xxx juures mootorsõidukit Scania P124 reg-nr XXXXXX,

ning liikudes Xxxxxxx tee 146 poolt Männiku tee suunas ja sooritades parempööret Männiku

teele, sõitis ristmikule välja, laskmata liiklusmärgi „Anna teed“ mõjualalt läbi

sõidueesõigusega paralleelselt Männiku teega külgneval jalgratta- ja jalgteel liikuvat

jalgratast Proxima XXXXX, mida juhtis Xxxxx Xxxxxxxx (xxxxxxxxxxx), kes liikus Saku

poolt Tallinna suunas ehk juhi suhtes paremalt vasakule. Jalgrattur Xxxxx Xxxxxxxx sai

kokkupõrke tagajärjel tervisekahjustused, mille ravi on kestusega üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxxx Xxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi

liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruse nr 12 (vastu võetud 22.02.2011) „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 kohaselt eesõigusmärk 221

„Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel;

d) LS § 56 lg 1, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on

vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

Seega pani Xxxxxx Xxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

Kahtlustataval puuduvad xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärast juhtunut ei ole

xxxxxxxxxxxxx suhtes muid xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Xxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxx sisaldab seisuga 25.01.2024 küll xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxx, ent sellest nähtub, et xxxxxxxxxxxx on asunud temale xxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxx. Eeltoodu viitab sellele, et kahtlustatav on teinud endale vajalikke

järeldusi ning soovib elada seaduskuulekalt. Seega puudub eripreventiivne vajadus

kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest

loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on

karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse

lõpetamisel.

17.10.2023 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel xx xxxxxx kahtlustatav temale

etteheidetud xxxxxxxx xxxxx ning xxxxxxx ütluste xxxxxxxxx. Samas, 02.02.2024

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav kahetsust selle üle, et kannatanu sai liiklusõnnetuses tõsiselt viga.

Eespool toodut võib prokuröri hinnangul käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust

kergendava asjaoluna, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma

enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt

isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 84 eurot ning jalgratta Proxima XXXXX

teisalduskulu summas 71,28 eurot, s.t menetluskulud kokku summas 155,28 eurot.

Kannatanu on enda ütlustes selgitanud, et ei soovi kahtlustatava kriminaalkorras karistamist

ning on avatud temaga läbirääkimiste pidamisele hüvitise osas juhul, kui kindlustus tema

nõudeid ei täida. Kahtlustatava ja kannatanu vahel toimusid kompromissläbirääkimised, mille

tulemusena tasus kahtlustatav kannatanule 4 500 eurot hüvitist mittevaralise kahju eest.

Kannatanu esitas 24.01.2024 kinnituskirja, milles selgitas, et talle on kuriteoga tekitatud

moraalne kahju hüvitatud ning tal puuduvad seonduvalt menetluses oleva kuriteoga

kahtlustatava vastu igasugused nõuded ja ka tulevikus tekkivad võimalikud nõuded.

Kannatanule on prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise

olemus ning tema on sellest aru saanud ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231752756 menetlus.

2. Kohustada Xxxxxx Xxxxxxxd maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot

hiljemalt 02.08.2024.

3. Kohustada Xxxxxx Xxxxxxxd hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on

isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX-XXXXXXX) maksumus 84

eurot ning jalgratta Proxima XXXXX teisalduskulu summas 71,28 eurot

(23.10.2023 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus), st menetluskulud

kokku summas 155,28 eurot hiljemalt 02.08.2024.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 2 CD-plaati ja 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde;

- jalgratas Proxima Xxxx teisaldati 11.07.2023 Xxxxxxx tee 146, Tallinn juurest

politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn tagastada omanikule Xxxxx

Xxxxxxxxle.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Kaimo

Räppole makstud tasu jääb kahtlustatava Xxxxxx Xxxxxxx kanda; muude

menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis

3.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxxxxx Xxxxxxxle ja tema kaitsjale vandeadvokaat Kaimo Räppole allkirja vastu.

Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu Xxxxx Xxxxxxxxle.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)