20241104_vastus selgitustaotlus_biomeetria töösuhetes

Tere!

Selgitame, et hetkel Eesti õigus ei reguleeri biomeetria kasutamist töösuhetes. Seega biomeetriliste andmete töötlemiseks ei ole tööandjal praegu muud õiguslikku alust kui inimese enda nõusolek. Teoreetiliselt saaks õiguslik alus tulla ka mõnest seadusest, kuid meile ei ole teada, et üheski seaduses biomeetriliste andmete töötlemise õigus tööandjale antud oleks. Nõusolek aga peab olema antud vabatahtlikult ja kuivõrd töösuhetes saab nõusolek olla täiesti vabatahtlik üksnes olukorras, kus isikul on võimalus nõusoleku andmisest ka keelduda ilma, et talle negatiivseid tagajärgi sellest järgneks, siis tuleb pakkuda töötajale ka alternatiivset lahendust. Ehk siis kui töötaja ei soovi anda nõusolekut, siis peab tööandja pakkuma töötajale alternatiivi tööaja arvestuseks nt kiipkaarti vms.

Samuti märgime, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada (näiteks ongi olemas ka alternatiiv biomeetriale, kuid töötaja peab ka ise biomeetriat endale mugavamaks vms), kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega biomeetria kasutamiseks ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi (sh töölt eemaldamine vms).

Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik).