Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise eeskirja kinnitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 04.11.2024 nr 1-2/24/424

Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala põhi- ja

väheväärtuslike varade inventeerimise eeskirja

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 12 punkti 14 ja § 13 lõike 1 alusel ning lähtudes

kliimaministri 20.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/70 kinnitatud „Kliimaministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri“ punktist 6.6 ja keskkonnaministri 04.07.2013 käskkirja nr 690

„Volituse andmine ja keskkonnaministri 27. juuni 2008 käskkirja nr 814 kehtetuks tunnistamine”

punktist 1:

1. Kinnitan Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade

inventeerimise eeskirja vastavalt käskkirja lisale.

2. Tunnistan kehtetuks Keskkonnaministeeriumi kantsleri 14.10.2015 käskkirja nr 922

„Keskkonnaministeeriumi valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise

eeskirja kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Lisa: Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise

eeskiri

1. Käesolev eeskiri täpsustab põhi- ja väheväärtusliku vara (edaspidi vara) inventeerimist

Kliimaministeeriumis (edaspidi KLIM) ja valitsemisala asutustes nii nagu need on sätestatud

KLIM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja punktis 2.2 (edaspidi koos KLIM

asutused või eraldi EGT, ELM, KAUR, KEA, KEMIT, RIL, TRAM).

2. Põhivara arvestamise määr on sätestatud rahandusministri 11.12.2003 määruses nr 105

„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Väheväärtusliku vara arvestamise

põhimõtted on sätestatud KLIM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

3. KLIM valitsemisalas toimub varade arvestus üldjuhul riigitöötaja iseteenindusportaali

(RTIP) varade moodulis. Väheväärtuslike varade halduseks on lubatud kasutada ka teisi,

asutuse juhi kinnitatud arvestuse lahendusi (andmeallikaid), nagu näiteks KeMITis kasutusel

olev varahalduse infosüsteem Jira Insight.

4. Vara füüsilise olemasolu ja seisukorra selgitamiseks viiakse KLIM-is ja valitsemisala

asutustes enne aruandeaasta lõppu läbi kõigi oluliste varade inventuur (korraline

aastainventuur). Erakorraliste sündmuste korral (vargused, hävimised) viiakse esimesel

võimalusel läbi erakorraline inventuur.

5. Korralise inventuuri läbiviimise perioodiks on 01. november kuni 31. detsember.

Eraldiasuvates ning ilmastikuoludest tulenevalt raskesti juurdepääsevates asukohtades (nt

väikesaared või laiud jmt) asuvate varade inventeerimist võib korraldada ka

ilmastikusoodsamatel perioodidel, näidates taoliselt paikneva vara asukohad ja

inventeerimisperioodid ära aastainventuuri korraldamist reguleerivas asutuse juhi otsuses.

6. Inventuuri korraldamisel võetakse aluseks RTIP varade mooduli ja teiste punkti 3 kohaselt

kasutusse võetud andmeallikate andmed.

7. Varad inventeeritakse nende visuaalse tuvastamise kaudu v.a. juhtudel, kui see toimub

kauglugemise teel. Inventuuriga selgitatakse ja fikseeritakse varade tegelik olem, samuti

tuuakse välja vara üle- või puudujääk võrreldes RTIP ja teiste andmeallikate andmetega.

8. Varade inventeerimine kauglugemise teel on lubatud juhul kui seadme olemasolu on

tarkvaraliste vahenditega ja piisava kindlusega tuvastatav arvuti- või muu elektroonilise

sidevõrgu vahendusel, milleks võib lugeda ka varalt või vara kaudu vähemalt üks kord aastas

edastavaid andmeid riikliku seirevõrgu või muu andmekogu tarbeks. Asutuse juht määrab

kauginventeeritavate varade klassid või kinnitab taoliselt inventeeritavate varade nimekirja

ja kauginventeerimisel kasutatavad meetodid (käsitsi, Fusion Inventory, MS SCCM,

haldusportaali- või monitooringutarkvarad jmt).

9. Riikliku keskkonnaseire läbiviimiseks kasutatavate andurite olemasolu tuvastamise aluseks

on inventeerimise aastal seire tegemise käigus perioodil 01. märtsist kuni 31. oktoobrini

kogutud andmed.

9.1 Põhjavee seirekaevude ja andurite asukohtadeks on riikliku põhjaveeseire puuraukude

asukohad. Seirekaevud ja andurid, mille kohta riikliku seire tegemise käigus andmeid ei

laekunud, inventeeritakse nende asukohtades.

KINNITATUD

04.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/424

9.2 Hüdroloogilise ja meteoroloogilise seire andurite asukohtadeks on seirejaamade asukohad.

Seadmed, mis toetavad andurite tööd ja andmete saamist või andurid, mille kohta riikliku

seire tegemise käigus andmeid ei laekunud, inventeeritakse nende asukohtades.

10. KLIM arvestab kinnisasju (maa) RTIP-i varade moodulis. Inventuuri käigus võrreldakse

RTIP-is kajastatud maade olemit riigi kinnisvararegistri (RKVR) andmetega. Erinevused

dokumenteeritakse ja RTIP-is olevad andmed viiakse vastavusse RKVR-is tooduga.

11. Korralise või erakorralise inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon,

mille koosseisu kuulub vähemalt 2 liiget ja mille nimeline koosseis kinnitatakse KLIM-is

kantsleri ning KLIM asutuses asutuse juhi otsusega enne inventuuri tegelikku algust.

12. Inventuuri korraldamise otsuses näidatakse lisaks komisjoni koosseisule ära kasutatavad

inventeerimismeetodid, st kas käsiterminalide ehk lugeritega või vara nimestiku alusel,

samuti kaugloetavad varaklassid või kaugloetavate varade nimekiri, inventeerimise periood

ja muud inventeerimise seisukohalt olulised regulatsioonid.

13. Asutused, mille struktuuriüksused paiknevad üle Eesti, võivad korraldada inventuuri

piirkondlike struktuuriüksuste (regioonid, maakonnad vmt) kaupa, näidates selle ära

inventuuri korraldamise otsuses. Varasid inventeeritakse nende asukoha ja vastutavate

isikute kaupa.

14. Inventeerimisel kasutatakse ribakoodiga märgistatud varade olemi tuvastamiseks lugereid.

Inventeerimisel määratakse kindlaks varade tegelik kogus nende ülelugemise teel. Varade

loendusandmed fikseeritakse lugerite poolt vastavates failides, mille kinnitavad digitaalselt

kõik komisjoni liikmed ja vastutav isik.

15. Kui asutus ei kasuta varade märgistamiseks ribakoodi või kui ta ei kasuta lugereid, siis

teostab ta varade inventuuri RTIP varade moodulist saadud nimekirja alusel, mille käigus:

15.1 tuvastatakse vara olemasolu, samuti vara vastutav isik ja tegelik kasutaja;

15.2 kontrollitakse vara seisukord;

15.3 vajadusel kleebitakse varale puuduolev ribakood või inventarinumber;

15.4 vormistatakse varade loendamisnimekirja koond, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed

ja vastutav(ad) isik(ud).

16. Kui varasid inventeeritakse kauglugemise teel, siis peab aruanne sisaldama varade

tuvastamise aega ja kasutatud meetodit kirjeldavat nimetust. Inventuuritoimingud, sh

aruande koostamise ja allkirjastamise teostab inventeerimiskomisjon.

17. Varade loendamisandmete allkirjastamise järgselt koostatakse inventuuriakt, milles

muuhulgas tuleb välja tuua:

17.1 kindlaks tehtud materiaalsete väärtuste puudu- ja ülejäägid;

17.2 ettepanekud vara alla- või ümberhindamiseks;

17.3 ettepanekud kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) vara

mahakandmiseks ning mittevajaliku vara realiseerimise kohta.

18. Inventeerimise koondakt vormistatakse hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuariks.

19. Kui varade aastainventuuri tulemusel kantakse maha põhivarasid, siis tuleb RTIP varade

moodulis vormistatavas varade mahakandmise akti selgitustes märkida, et varade

mahakandmine teostakse inventeeritava aasta lõpu seisuga (varad kantakse maha seisuga

31.12). Nimetatud märkus on aluseks vara mahakandmise otsuse vormistamiseks RTIP-s

ning see saadetakse RTK KLIM valitsemisala varadega tegelevale raamatupidajale põhivara

mahakandmiskande tegemiseks majandustarkvaras SAP.