Vaideotsus Kohila Vallavalitsusele

Kohila Vallavalitsus 05.11.2024 nr 11.2-14/24/1486

[email protected]

Vabaduse tn 1

Kohila alev

79804, Rapla maakond

Registrikood: 75018851

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõikele 2 ja 3 ja siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute

toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 5 lõikele 3 ning haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK

või vaide lahendaja)

otsustab:

1. jätta Kohila Vallavalitsuse vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 13.09.2024.a

otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-

14/24/1051 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. STS § 51, HMS § 73 ning meetme määruse § 5 alusel vaatas RTK läbi Kohila Vallavalitsuse

(edaspidi ka toetuse saaja) 09.10.2024 esitatud vaide RTK 13.09.2024 otsusele

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-14/24/1051

(edaspidi finantskorrektsiooni otsus).

1.2. Toetuse saaja taotleb vaides finantskorrektsiooni otsuse kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. 02.02.2018. a otsusega nr 1.1-5.1/18/150 on rahuldatud toetuse saaja taotlus projektile

„Ligipääsutee rekonstrueerimine Kohila tööstusaladele ja töökohtadele” nr. 2014-2020.5.04.17-

0230 (edaspidi projekt).

2.2. Toetuse saaja viis projekti elluviimiseks läbi avatud hankemenetlusena ehitustööde riigihanke

nr 206153 (edaspidi riigihange) „Härjaoja tee rekonstrueerimine koos kergtee ehitamisega”, mille

tulemusel sõlmitu edukaks tunnistatud pakkujaga töövõtuleping maksumusega 385 088.00 eurot

(KM-ta).

2.3. RTK kontrollis 27.11.2020 projekti raames läbiviidud hanget ning tuvastas, et töövõtja

Warren Teed OÜ ei ole esitanud toetuse saajale töövõtja täitmisaja- ja garantiiaja tagatisi nagu

hankelepingus sätestatud. RTK leidis, et sellega on toetuse saaja rikkunud riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) § 3 lg 1 ja 2.

2.4. Eeltoodud põhjustel luges RTK finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks 2% hankega

seotud kuludest, so. 8 710,26 eurot, ning vähendas mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti

eelarvet. Sellega seoses muudeti ka projekti taotluse rahuldamise otsust.

3. Vaide põhjendused

Toetuse saaja (edaspidi ka vaide esitaja) kordab finantskorrektsiooni otsuse menetluses esitatud

põhjendusi korrektsiooniga mittenõustumise kohta leides kokkuvõtlikult järgmist:

3.1. STS § 8 lg 2 p 6 kohaselt on RTK ülesandeks teha finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi

aluseta väljamakstud toetus. STS § 45 lg 3 p 1 kohaselt ei tehta finantskorrektsiooni otsust, kui

puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega. Kuna

tegemist oli inimliku eksimusega ehk formaalse olukorraga ning sellises olukorras tuleb

finantskorrektsiooni otsus tegemata jätta.

3.2. Ühendmääruse § 228 sätestab, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste

riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses

ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt

rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Vaide esitaja

on läbivalt olnud seisukohal, et rikkumine on olnud formaalne Otsusest ei nähtu, et RTK oleks

kaalunud finantskorrektsiooni kohaldamata jätmist.

3.3. RTK finantskorrektsiooni otsus on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane. Finantskorrektsiooni

otsuses ei ole aru saada, millisel õiguslikul ning faktilisel asjaolul on otsus tehtud. Samuti ei ole

vaidlustatud otsus õiguspärane, kuna RTK on jätnud kaalutlusõiguslikus olukorras teostamata

kaalutluse leides, et RTK puudub diskretsiooni õigus otsuse tegemisel. Haldusorgan ei saa

kaalutlust ettenägeva regulatsiooni puhul (kus kaalutlused võimaldavad teha otsustuse ka selle

kohta, kas haldusakt üldse anda või mitte) loobuda kaalutlusõiguse teostamisest viitega

kohtuotsuse põhjendustele. Otsusest ei nähtu, et RTK oleks kaalunud finantskorrektsiooni

kohaldamata jätmist.

3.4. Asjakohatu on RTK hinnang, et täitmisaja tagatise nõudmata jätmisega tekitati töövõtjale

soodsam olukord teiste pakkumisel osalenutega võrreldes. Kuna tagatise esitamise nõue kehtis ka

eduka pakkuja kohta, ei ole vaide esitaja ebavõrdset olukorda RHS § 3 p 2 tähenduses loonud.

3.5. RHS § 3 p 1 kohustust tegutseda läbipaistvalt ja kontrollitavalt ei ole rikutud sisuliselt. Vaide

esitaja oli loonud kõik eeldused selleks, et hankeleping saaks täidetud ja tellija nõuded oleksid

tagatud. Samuti olid loodud eeldused, et osapoolte tegutsemine oleks läbipaistev ja kontrollitav.

Täitmisaja tagatise mittenõudmine ei muutnud formaalselt ega sisuliselt riigihanke korraldamist

vähem läbipaistvaks ega raskemini kontrollitavaks, sest hanke korraldamisel oli kõiki nõudeid

järgitud. Vaide esitaja on seisukohal, et sisuliselt peeti kinni kõigist riigihankel esitatud

tingimustest ehk puudus kavatsus ja tahe edukalt pakkujalt täitmisaja tagatist mitte nõuda.

3.6. Samuti on vaide esitaja seisukohal, et täitmistagatise nõudmata jätmisel ei saanud olla reaalset

mõju pakkumuste esitamisele, sest täitmisaja tagatist ei tulnud esitada pakkumuste aja seisuga,

vaid enne lepingu täitmist ning tagatise esitamise nõue kehtis kõigile pakkujatele samaväärsena.

3.7. RTK otsus on õigusvastane, sest on leidnud, et kuna Ringkonnakohtu hinnangul esineb

hankija poolne RHS rikkumine, puudub RTK-l finantskorrektsiooni otsuse tegemise küsimuses

diskretsioon. Selline järeldus on käsitletav ebaõige kaalutlusena, kuna RTK-l on kaalutlusõigus

otsus mitte teha. Kaalutusõiguse välistamine on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise.

3.8. Rikutud on vaide esitaja õigust olla ära kuulatud. Hoolimata sellest, et RTK on andnud

ärakuulamisega võimaluse otsuse eelnõule seisukoha esitamiseks, nähtub vastu võetud otsusest, et

RTK ei ole esitatud vastuargumente sisuliselt arvesse võtnud. Haldusorganil on kohustus

menetlusosalise esitatut analüüsida ja vastuväidetega mittenõustumise korral oma seisukohta

põhjendada. Arvestamata on jäetud, et ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi

võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende

põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4.2. Vaide lahendaja hinnangul on RTK vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise aluseid ning

täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. Finantskorrektsiooni otsusest nähtub, et järgitud

on ka vorminõudeid. Seega on vaidlustatud otsus HMS regulatsiooni kohaselt õiguspärane ning

tuleb jätta jõusse.

4.3. Vaides esitatud põhjendused on üldjoontes samad võrreldes finantskorrektsiooni otsuse

andmise menetluses esitatud vaide esitaja seisukohtadega ning RTK on neile vaidlustatud otsuses

igakülgselt vastanud. Käesolevas vaideotsuses jääb RTK finantskorrektsiooni otsuses esitatud

põhjenduste ja seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid kõiki siinkohal üle korrata.

4.4. Vaidlust ei ole, et hankelepingus oli kokku lepitud töövõtugarantii kohaldamine (punkt 7) ning

selle kohaselt tuli töövõtjal esitada ehitustöövõtulepingute üldtingimuste (edaspidi ETÜ 2013)

punktis 6 nimetatud suurustes töövõtja täitmisaja ja garantiiaja tagatised, mis vastavad

hankelepingus kokku lepitule (punkt 7.1.1). Samuti ei ole vaidlust selles, et töövõtja täitmisasja

tagatisi ei esitanud ning vaide esitaja selle olemasolu ka hankelepingu kehtivuse ajal ei

kontrollinud.

4.5. RTK tuvastas hankelepingu täitmise kontrollis RHS rikkumise, kui vaide esitaja oli seadnud

töövõtjale täitmistagatise esitamise nõude, kuid ei kontrollinud ega nõudnud täitmistagatise

esitamist. Kuna vaide esitaja ei ole järginud oma enda kehtestatud tingimust, siis on ta sellega

rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3

näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad

kindlustama, et hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning

kohtleb isikuid võrdselt. Nimetatud järeldusega nõustub ka Tallinna Halduskohus 09.02.2022

otsuses 3-21-1711 (p 12) selgitades, et riigihanke alusdokumendid on olemuslikult eelhaldusakt,

mistõttu vaide esitaja, kui ta riigihanke alusdokumentides hankelepingu täitmiseks tagatiste

esitamist nõudis, on vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud, et tagada RHS §-s 3 sätestatud

üldpõhimõtete täitmine.

4.6. Ebaõige ja eksitav on vaide esitaja seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2023

otsuses nr 3-21-1711 asunud seisukohale, täitmistagatise esitamata jätmine ei ole riigihangete

rikkumine, kuna tegemist oli inimliku eksimusega. Tallinna Ringkonnakohus on asunud

seisukohale (p 17), et töövõtjalt täitmisaja ja garantiiaja tagatise õigeaegne nõudmata jätmine

kujutas endast hankija poolset RHS-i rikkumist, aga tegemist ei olnud hankelepingu muutmisega.

Seega nõustus Tallinna Ringkonnakohus, et rikutud on RHS-i ning rikkumine sai kaasa tuua

finantsmõju. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud, mistõttu ei ole vaidluse all enam

hankerikkumise ja finantsmõju tuvastamine.

4.7. Vaide lahendaja selgitab, et riigihanget tuleb mõista kõige laiemas tähenduses, hõlmates nii

menetlust kui ka hankelepingu täitmist. Läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatud

hanketingimustest täpselt kinni pidama (EK C-496/99 p-d 115-121). Nõue hankija läbipaistvaks

ja kontrollitavaks tegutsemiseks tähendab mh, et riigihankes osalevad ettevõtjad peavad olema

kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta, samuti peab hankijal endal

olema võimalik kontrollida, et riigihankes seatud tingimustest on peetud kinni (EK C-27/15 p 36-

37).

4.8. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtte rikkumine seisnes

asjaolus, et vaide esitaja ei pidanud kinni enda kehtestatud nõuetest ning tekitas töövõtjale Warren

Teed OÜ-le teiste riigihankest huvitatud ja sellel osalenud ettevõtjatega võrreldes soodsama

olukorra. Esiteks ei pidanud töövõtja esitama 10% suurust täitmistagatist, mis antud hanke eduka

pakkuja puhul oli 38 508,80 eurot. Teiseks seisnes soodsam olukord asjaolus, et mõni riigihankest

huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, sest tal ei olnud võimalik hankelepingu täitmiseks

esitada täitmisaja tagatist. Seega ei saa eeldada, et hankes edukaks osutunud pakkumus on olnud

majanduslikult soodsaim, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et hankega seotud kulu on täies

mahus põhjendatud ja seega abikõlblik. Sellega rikkus vaide esitaja RHS § 3 punktis 2 sätestatud

isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtet.

4.9. Ekslik on vaide esitaja seisukoht, et täitmistagatise garantii rahalist mõju on võimalik täpselt

hinnata. Vaide esitaja seisukohalt on tegelik rahaline mõju täitmistagatise esitamata jätmisele 0

eurot, kuna vaide esitajal puudus vajadus täitmistagatise rakendamiseks. Täitmistagatise nõudmata

jätmisel on rahaliselt hinnatav väärtus, kuid nimetatud väärtus on võimalik hinnata kolmel erineval

viisil. Nimetatud asjaolu rõhutas ka Tallinna Halduskohus 09.02.2022 otsuses nr 3-21-1711 p 18,

märkides, et esiteks võib muudatuse rahaline väärtus olla võrdne tagatiste väljastamise väärtusega.

Teiseks võib muudatuse rahaline väärtus olla võrdne tagatiste väärtusega. Kolmandaks võib aga

väita, et kuna pakkujate ring oleks võinud olla tagatiste nõudmata jätmisel siiski laiem, siis ei saa

välistada, et hankes oleks osalenud pakkuja, kelle hind oleks võinud olla muul põhjusel madalam.

Seega on õige finantskorrektsiooni otsus, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle

kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude

täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht,

et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju (täpsemalt punktides 4.18 - 4.23).

4.10. Oluline oli antud finantskorrektsiooni rikkumisel, et tegemist ei olnud formaalse

rikkumisega, kuna hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju,

kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate

ring, pakkumuste maksumused ja kes oleks osutunud edukaks pakkujaks, kui potentsiaalsed

pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmisel ei nõuta töövõtja täitmisaja tagatist. Seega on

ekslik vaide esitaja seisukoht, et riigihanke eeskirjade rikkumine oli ainult formaalne, ilma tegeliku

või võimaliku finantsmõjuta. Finantskorrektsiooni otsuses kirjeldatud asjaolust nähtub, et

tuvastatud rikkumise puhul ei saa kahju teket välistada st võimalik finantsmõju esineb. Seda on

kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 04.05.2023 otsuses nr 3-21-1711. Eeltoodust tulenevalt

on finantskorrektsiooni otsuses ühendmääruse § 228 rakendamisel kaalutletud finants-

korrektsiooni määra õigesti.

4.11. Ühendmääruse § 228 ei võimalda jätta finantskorrektsioon tegemata, kui alla riigihanke

piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse

riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb riigihangete rikkumine, mistõttu on ekslik vaide

esitaja seisukoht, et RTK on otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust.

4.12. Vaide lahendaja selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on

olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega

välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks

määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või

pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes

mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke

puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole

võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud ettevõtja, kellel polnud võimalik nõutud

täitmistagatist esitada, hankes osalemisest loobus.

4.13. Vaide esitaja on õigesti märkinud, et finantskorrektsiooni kohaldamine eeldab kolme asjaolu

koos esinemist sh liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Tähelepanu

tuleb juhtida aga, et Euroopa Kohus on kohtuasja nr C-743/18 punktis 67 täpsustanud, et nõutud

ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist ning leiab, et piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus

Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940,

punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus lisab 14.06.2016 kohtuasjas nr

C-406/14 punktis 44, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt

analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre,

C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

4.14. Vaide esitaja on oma argumentides tuginenud peaasjalikult Tallinna Ringkonnakohtu

30.11.2021 otsusele nr 3-20-895, mis vastupidiselt eeltoodud Euroopa Kohtu praktikale eitab

kahju tekkimist põhjusel, et rikkumise tulemusena võinuks potentsiaalsete pakkujate ring ja hanke

tulemused kujuneda teistsuguseks. Vaide lahendaja seisukohalt on sellise võimaluse välistamine

vastuolus eelmises punktis viidatud Euroopa Kohtu seisukohtadega. Tuginedes Riigikohtu

15.03.2022 otsusele nr 5-19-29 peab liikmesriigi kohus jätma riigisisese sätte kohaldamata, kui

riigisisene säte on vastuolus EL õiguse sättega, millel on vahetu õigusmõju. Eeltoodus põhimõte

kehtib ka kohtupraktika kohaldamisel.

4.15. Vaide lahendaja tõlgendust Euroopa Kohtu käsitlusest on kohtud tänaseks jaatanud oma

värskemates otsustes. Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsuse nr 3-19-346 punktis 19 on

kohus konstateerinud, et tingimuse seadmine hanketingimustes pakkumuse esitamisele seatud

nõudena välistab võimaluse hinnata, kes ja millise hinnaga oleks veel saanud pakkumuse

hankemenetlustes esitada, ning sellises olukorras ei ole võimalik veenduda, et kahju ei tekkinud ja

kõik ülejäänud pakkumused oleksid vältimatult olnud kallimad kui eduka pakkuja pakkumus.

4.16. Tallinna Halduskohus on 08.07.2022 otsuses nr 3-19-1219 asunud seisukohale, et

finantskorrektsiooni tegemine ei eelda, et tuleks ära näidata konkreetsed ettevõtjad, kelle õigusi

on rikutud. Konkurentsi kahjustamist saab hanketingimuste õigusvastasuse korral eeldada, sest

tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist. Samuti ei saa kohtu hinnangul välistada rikkumise

heidutavat mõju väitega, et ükski pakkuja ei ole hanke tingimusi või hankija käitumist

vaidlustanud ega selle kohta hankijalt selgitusi küsinud.

4.17. Vaide lahendaja selgitab, et üldse kohaldada ühendmäärust, peavad olema täidetud STS § 46

lg 1 tingimused. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) on kehtestatud STS

§ 46 lg 2 alusel lg 1 täpsustamiseks. Viidatud sätte alusel ei ole igasuguse kohustuse või nõude

rikkumise tagajärjeks automaatselt finantskorrektsioon. Täidetud peavad olema täiendavad

tingimused: finantskorrektsioonil peab olema konkreetne alus (STS § 45 lg 1) ja ulatus (STS § 46

lg 2, ühendmääruse § 21 lg 1).

4.18. Korrektsiooni ulatuse osas täpsustavad STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1, et

primaarselt tehakse finantskorrektsioon tuvastatava rahalise mõju ulatuses. Alles siis kui rahaline

mõju ei ole tuvastatav, kuid esineb põhjendatud oht rahalise mõju olemasoluks, lähtutakse

ühendmääruse § 21 - 228 sätestatud etteantud protsendimääradest.

4.19. STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. STS seletuskirjas laiendatakse mõistet „mõju abikõlblikkusele“ määratledes,

et mõju võib olla ka kaudne, st rikkumisel võib olla mõju kulude abikõlblikkusele. Väljendi „võib

mõjutada“ all peetakse silmas olukorda, kus hankes ei järgita menetluskorda või ei täida kohustust

või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt

võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui on kahjustatud EL konkurentsipoliitikat või

rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

4.20. Liikmesriikidele otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/20131,

(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 4 on nimetatud toetuse andmise üldpõhimõtted, mille kohaselt

on toetuse maksmise eelduseks kulude tekkimisel asjakohase riigisisese ja EL õiguse järgimine.

Seega ei teki toetuse saajal toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast

ootust, et määratud või saadud toetuse summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse

1 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette

üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006

saaja ei järgi toetuse saamise tingimusi.

4.21. Ühendmääruse § 228 kohaselt kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest

rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määra, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-228 nimetamata

RHS-i rikkumine, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

4.22. Ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt juhul, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt

ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25

protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu

abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

4.23. Ühendmääruse § 21 lg 1 sisaldab üldisi aluseid protsendi alusel finantskorrektsiooni otsuse

tegemiseks. Ühendmääruse §-des 22-228 sätestatud riigihangete rikkumise juhtumite korral

puudub RTK-l otsustusdiskretsioon selles osas, kas finantskorrektsiooni otsus teha või mitte, sest

nimetatud rikkumisjuhtumid loetakse igal juhul finantsmõju omavaks. RTK-l on ühendmääruse §

228 sätestatud rikkumiste puhul kaalutlusruum, kui suurt finantskorrektsiooni määra rakendada.

Seega tuleb finantskorrektsiooni otsust teha ehk otsustuse ja tagajärje diskretsioon puudub, kui on

tekkinud finantskahju. Finantskahju teke ei pea olema reaalne ehk konkreetne summa, st otsene.

Riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada,

kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi

rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ka Euroopa Kohtu

kohtuasjades C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest

piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult,

kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu.

RTK on seisukohal, et rikkumise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole RTK-l

võimalik hinnata, kuivõrd ei ole teada, milline oleks olnud hanke lõpptulemus, sh pakkujate ring,

pakkumuste maksumused ja milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui vaide esitaja ei oleks

täitmistagatise nõuet kehtestanud. Seega tuleb RTK-l teha finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks, kuna on jäetud täitmata kohustus järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud

korda ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Samuti on finantskorrektsiooni eesmärgiks

hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanekuga eelduslikult liidu eelarvele tekkinud.

4.24. Ebaõige on vaide esitaja käsitlus, et rikutud on tema õigust olla ära kuulatud, sest RTK ei ole

vaide esitaja vastuargumente sisuliselt arvesse võtnud. Vaide lahendaja ei nõustu nimetatud

seisukohaga, sest RTK on vaide esitaja seisukohtadele vaidlustatud otsuses igakülgselt vastanud.

Oluline on ka asjaolu, et finantskorrektsiooni otsuses on RTK peale ärakuulamise teostamist

langetanud finantskorrektsiooni määra 5%-lt 2%ni. Käesoleval juhul on finantskorrektsiooni

otsuse ja vaideotsuse teinud Riigi Tugiteenuste Keskus, mis tähendab, et vaideotsusega saab ka

täiendada finantskorrektsiooni otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]