Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

23.10.2024

Jäätmeseaduse muutmise seadus

§ 1. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 241 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) patarei ja aku – patarei ja aku on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse

direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1—117), artikli 3 lõikes 1 määratletud patarei või

aku;“;

3) paragrahvi 251 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kantavatest patareidest ja akudest“

tekstiosaga „patareidest ja akudest, välja arvatud mootorsõidukitesse paigaldatud süüte-

valgustus- ja käivitusakud,“;

4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning

taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning patarei- ja akujäätmete kogumise ja

taaskasutamise sihtarvud on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr

2023/1542.“;

5) paragrahvi 265 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 265. Kasutajale info esitamine elektroonikaromude käitluskulude kohta“;

6) paragrahvi 265 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 266 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 267 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 267. Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest

tekkinud jäätmete tagasivõtmisel“;

9) paragrahvi 267 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 268 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Patarei ja aku kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/1542 III peatükis.“;

11) paragrahvi 268 lõige 8 ja lõike 9 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 92 järgmises sõnastuses:

„(92) Järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/1542 VIII peatüki

nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.“

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 18. augustil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2027. aasta 18. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus xx.xx 2024 a nr xxxxxx

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

23.10.2024

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on viia kehtiv jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid,

millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (edaspidi määrus 2023/1542).

Määruse 2023/1542 algatuse eesmärk oli ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevat ELi õigust

ja luua ühtlustatud reguleeriv raamistik patareide ja akude jaoks, et vältida siseturu killustatust.

Patareid ja akud on oluline energiaallikas ning ühed peamised kestliku arengu,

keskkonnahoidliku liikuvuse, puhta energia ja kliimaneutraalsuse võimaldajad. Eeldatakse, et

nõudlus patareide ja akude järele kasvab lähiaastatel kiiresti, eelkõige seoses elektrisõidukite ja

kergtranspordivahenditega, mis kasutavad akusid veojõu tekitamiseks. See muudab patareide

ja akude turu kogu maailmas üha strateegilisemaks. Patarei- ja akutehnoloogia valdkonnas

jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse patareide ja akude

strateegilist tähtsust, et tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele ning vältida

diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi patareide ja akude turul, on vaja kehtestada

normid, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist,

ringlussevõttu ja taaskasutamist ning lõppkasutajatele ja ettevõtjatele patareide ja akude kohta

antavat teavet. On vaja luua ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate patareide ja akude

kogu olelusringiga tegelemiseks. Ühtlustatud raamistiku eesmärk on vältida erinevate riiklike

meetmete tekkimist, et tegeleda patareide strateegilise tähtsuse, nende suurema kasutamise ja

patareijäätmete suurenemisega kaasneva keskkonnamõjuga. See on lahutamatu osa ELi

rohelisest kokkuleppest – ELi uuest majanduskasvu strateegiast, mille eesmärk on muuta EL

tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus:

- 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheidet;

- majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest;

- ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta kõrvale.

Direktiiv 2006/66/EÜ asendatakse teatud üleminekuaja jooksul määrusega 2023/1542 ja

kehtestatakse Euroopa Liidus patareide ja akude tootmise, turustamise ja neist tekkinud

jäätmete kogumise ja käitlemise ühtsed nõuded. Määruse 2023/1542 eesmärk on tagada, et

edaspidi on patareidel väike süsinikujalajälg, nende puhul kasutatakse minimaalselt kahjulikke

aineid, nende jaoks on vaja vähem kolmandatest riikidest pärit tooraineid ning need kogutakse,

taaskasutatakse ja võetakse suurel määral ringlusse Euroopa Liidus. Määrus 2023/1542

edendab patareide ja akude jätkusuutlikkust kogu nende elutsükli vältel ja see hõlmab kõiki

tüüpi akusid ja patareisid, kaasa arvatud neid, mis on paigaldatud elektroonikaseadmetesse,

kergtranspordivahenditesse ja muudesse sõidukitesse.

Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, kuna määruses

2023/1542 ette nähtud rakendusmeetmed on Eesti õiguses olulises osas juba olemas. Valdavalt

tuleb kehtetuks tunnistada seni valdkonda reguleerivad sätted, kuna nende kehtima jäämine

võib takistada määruse 2023/1542 vahetut õigusmõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Kelli Seppel ([email protected]), õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna

2

nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2023/1542.

Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, siis selles sisalduvad nõuded teatud riigisiseste

mehhanismide loomiseks selle terviklikuks rakendamiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseaduse redaktsiooni RT I, 17.03.2023, 37.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab ELi

õiguse rakendamist. ELis toimus määruse 2023/1542 avalik konsultatsioon kahes voorus.

Osana patareide ja akude säästvusnõudeid käsitleva seadusandliku algatuse ettevalmistamisest

korraldas siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat 2019. aasta juunist

novembrini esimese konsultatsioonivooru. See koosnes avalikust konsultatsioonist, mille

käigus saadi 180 vastust, ja kolmest avalikust sidusrühmade kohtumisest, kus käsitleti kahe

teostatavusuuringu tulemusi.

Pärast poliitilist otsust asendada patarei- ja akudirektiiv ühe õigusaktiga ning lisada sellesse

akude säästvusnõuded, mille kallal siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat oli

töötanud alates 2018. aasta keskpaigast, toimus 2020. aasta veebruarist maini konsultatsioonide

teine voor. Teine voor hõlmas järgmist:

- sihipärased intervjuud patareide ja akude väärtusahela, tarbijate ja keskkonnaühenduste

esindajatega;

- ettevõtete (valmistajad, jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad) uuring;

- teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide (mida rahastatakse programmide „Horisont 2020“

ja LIFE raames) esindajate uuring;

- valdkondlikud kohtumised sidusrühmadega;

- kohtumine liikmesriikide eksperdirühmaga.

Määruse ettepaneku esialgne mõjuhinnang1 avaldati 28. mail 2020 ja tagasiside andmise

tähtaeg lõppes 9. juulil 2020. Kokku saadi 103 vastust, mis suures osas toetasid sidusrühmade

protsessi alguses (näiteks sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus) esitatud

seisukohti.

Üldiselt näitasid konsultatsioonid, et üldsus on tunnistanud regulatiivset algatust, mis hõlmaks

integreeritud viisil kogu patareide ja akude väärtusahelat. Avalikes konsultatsioonides osalenud

sidusrühmad tunnistasid üldiselt, et tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed

muutused õigustavad patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku loomist. Sidusrühmad

nõustusid ka sellega, et olemasolevaid eeskirju tuleks paremini ühtlustada ning vaja on kogu

1 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid

ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) rakendamise ning selle

keskkonnale ja siseturu toimimisele avalduva mõju kohta.

3

patareide ja akude olelusringi hõlmavat ELi raamistikku. Nad ütlesid, et see raamistik peaks

sisaldama ühiseid ja rangemaid kestlikkusnõudeid patareide ja akude, nende komponentide,

patarei- ja akujäätmete ja ringlusse võetud materjalide kohta, et kehtestada selged ja ühised

eeskirjad ELi ühtse turu toimimise tagamiseks.

Tööstusharu esindajate väljendatud peamised vajadused olid järgmised:

- stabiilne õigusraamistik, mis tagab investeerimiskindluse;

- võrdsed tingimused, mis võimaldavad patareisid ja akusid säästvalt toota, ning

- ringlussevõtuturgude tõhus toimimine, et suurendada kvaliteetsete teiseste toorainete

kättesaadavust.

Peamised mured, mida kodanikuühiskonna esindajad väljendasid, olid seotud vajadusega

hankida tooraineid säästvalt ning kohaldada patareide ja akude väärtusahelas ringmajanduse

põhimõtteid.

Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja

akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ

ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta on seletuskirja lisas 2.

Kokkuvõtlikult Eesti toetas:

- patareide ja akude määruse eelnõu üldisi eesmärke, et edendada ringmajandusele üleminekut

ja vähendada patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel;

- eelnõu eesmärki suurendada tekkinud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumist 65%ni

2025. aastaks ja 70%ni 2030. aastaks, kuid kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027.

aastal tuleks lähtuda kogumiseks kättesaadavusest või akude kestvusest;

- eelnõu ettepanekut suurendada ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutusse

võtmise eesmärkide seadmist. Ühtlasi peab olema tagatud oluliste patarei- ja akujäätmete

voogude liikumine Euroopa Liidu ühisturul;

- teisese toorme kasutuselevõtu eesmärke tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki-

ja mootorsõidukiakudes;

- määruse eelnõu eesmärki reguleerida tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude

kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Need tegevused tuleb määrusega selgelt kindlaks

määrata ja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Oluline on, et kasutusotstarbe muutmise või

taastamise läbinud seadmed on nõuetekohaselt töödeldud kooskõlas Euroopa Liidu

õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega;

- lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad

kehtestama kogumiskorra, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert ja pädev ametiasutus.

Sõltumatu eksperdi nõuded peaksid olema selgelt kindlaks määratud;

- kantavatele patareidele ja akudele, tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele ettepanekus

pakutud parameetrite kehtestamist. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste tegemiseks

läbipaistvat, usaldusväärset ning selget teavet patareide ja akude kohta;

- ettepanekut vähendada elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootmise CO2 jalajälge, kuna

elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutamine kasvab. Kasutajad peavad saama teadlike

ostuotsuste tegemiseks informatsiooni CO2 jalajälje kohta;

- sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid

turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kehtestamist, mille raames

tuleks hinnata ka levinumaid sotsiaalseid ja keskkonnariske ning näha ette

reageerimisstrateegia kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetame määruse

eelnõu sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriaid. Sotsiaalsete riskide kategooriad peaks

hõlmama mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, sealhulgas laste kaitsele ja

soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju inimeste tervisele ja ohutusele, töötervishoiule ja

tööohutusele ning töötajate õigustele.

4

Lisaks leidis Eesti, et vajalikud delegeeritud ja rakendusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 12

kuud enne kohustuste jõustumist, et jätta tootjatele mõistlik üleminekuaeg. Eesti jaoks on

oluline, et määruse kergtranspordivahendite mõiste kataks täiendavalt elektritõukerattad.

Leiame, et komisjoni poolt 2030. aastaks välja töötatav kergtranspordivahendite akude jäätmete

kogumismäära arvutusmetoodika peaks võtma arvesse akude kestvust ja kättesaadavust.

Eelnõu eesmärk on tagada määruse 2023/1542 rakendamine. ELi määrus on tervikuna siduv ja

vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõige

2). Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigi poolt EL määruse ülevõtmine selle sätete

riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise abil ei ole lubatav (vt EK 7. veebruari 1973. a otsus

asjas C-39/72 komisjon vs. Itaalia, p 17; 2. veebruari 1977. a otsus asjas C-50/76 Amsterdam

Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen, p 7). Mõnel juhul võib olla vaja võtta määruse

rakendamiseks vastu riigisiseseid õigusakte selleks, et määrata kindlaks ELi õigust kohaldavad

liikmesriigi institutsioonid, liikmesriigi õigusega sobivad sanktsioonid ELi määrusest

tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest jms. Sellisel juhul ei tohi ELi määrust rakendav

liikmesriigi õigus olla ELi õigusega vastuolus ja riigisisese õigusakti sisu peab vastama ELi

määruses sätestatud volitusnormi ulatusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5-23-2 11(15) 5.

oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06, punkt 15).2

Määruses 2023/1542 kasutusel olevad patarei ja aku terminid on riigisiseses süsteemis olemas,

kuid termini määratlused on riigisiseses õiguses kitsamad, mistõttu tuleb neid muuta.

Määrus 2023/1542 näeb liikmesriikidele ette kohustuse pädeva asutuse määramiseks, mis

korraldab ja tagab määruses 2023/1542 kehtestatu rakendamiseks vajaliku menetlusraamistiku

loomise, eelkõige seoses laiendatud tootjavastutuse süsteemidega hõlmatud lubade andmise

ning haldamisega, tootjate ja tootjavastutusega tegelevate organisatsioonide registri loomisega

ja liikmesriigi õigusega sobivate sanktsioonide vastuvõtmise määruse 2023/1542 kohaste

kohustuste täitmata jätmise eest.

Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb liikmesriigil:

- määrata üks või mitu pädevat asutust, mis vastutavad järelevalve eest tootjate ja

tootjavastutusorganisatsioonide üle patarei- ja akujäätmete nõuetekohase käitlemisega.

Praegu kontrollib tootjate ühenduste tegevuste ning patarei- ja akujäätmete käitlemist üle

Keskkonnaamet ning andmete esitamist Keskkonnaagentuur;

- luua tootjate register, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust määruse VIII peatüki

nõuetele.

Eestis on kasutusel toimiv probleemtooteregister, mille kaudu esitavad tootjad andmeid turule

lastud probleemtoodete kohta ning tootjate ühendused andmeid kogutud ja käideldud

probleemtoodete koguste kohta. Selle vastavusse viimiseks määrusest 2023/1542 tulenevate

täiendatud nõuetega esitatakse lisaks jäätmeseaduse muutmise eelnõule Vabariigi Valitsusele

ka Vabariigi Valitsuse määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu.

- tagada tõhus järelevalve laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmise üle ning selle üle, et

tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma kohustusi koordineeritult;

- lisada oma meetmetesse loamenetluse üksikasjad tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide

registreeringutaotluse või loamenetluse kohta.

2 RK 5-23-2 p 67.

5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Jäätmeseaduses olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses 2023/1542 ette nähtud

rakendusmeetmetega tegema ei pea, kuna Eesti õiguses on meetmed olulises osas juba olemas.

Valdavalt tuleb kehtetuks tunnistada seni kõnesolevat valdkonda reguleerivad sätted, kuna

nende kehtima jäämine võib takistada määruse 2023/1542 vahetut õigusmõju.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab eelnõus tehtavaid muudatusi ja

paragrahvis 2 on sätestatud õigusakti jõustumisaeg.

Paragrahv 1 sätestab jäätmeseaduses tehtavad muudatused.

Punktiga 1 tunnistatakse alates 18. veebruarist 2027 a. kehtetuks jäätmeseaduse § 241, millega

seatakse patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajale kohustus

kavandada seadmed selliselt, et neis sisalduvad patareid ja akud oleksid hõlpsasti eemaldatavad.

Patareide ja akude eemaldatavuse nõuded tulevad edaspidi määruse artiklist 11, mida

kohaldatakse alates 2027. a 18. veebruarist. Määruse artikkel 11 lisab ning täpsustab võrreldes

jäätmeseadusega kantavate patareide ja akude ning kergtranspordivahendite akude valmistajale

ja turule laskjale patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse nõudeid.

Artikkel 11 nõuab, et „Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on

paigaldatud kantav patarei või aku, peab tagama, et selline patarei või aku on toote kasutusea

jooksul lõppkasutaja poolt igal ajal kergesti eemaldatav ja asendatav. Seda kohustust

kohaldatakse üksnes patareide või akude kui terviku suhtes, mitte üksikute elementide või

muude nendesse patareidesse või akudesse kuuluvate osade suhtes.“ Samuti sätestatakse,

millised on erandid, mille puhul võib kavandada tooteid selliselt, et aku või patarei oleks

eemaldatav vaid sõltumatute ekspertide poolt. Selliste toodete hulka kuuluvad muuseas

professionaalsed piltdiagnostika ja kiiritusravi seadmed ning in vitro

diagnostikameditsiiniseadmed. Samuti seadmed, mis on ette nähtud töötama püsivalt märjas

keskkonnas ning mida võib pesta või loputada. Artikliga 11 seatakse tootjale kohustus tagada,

et seadmetesse paigaldatavatele kantavatele patareidele ja akudele oleks viis aastat pärast

seadme viimase mudeli turulelaskmist mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga saadaval

varuosadena kasutatavad kantavad patareid ja akud.

Punktiga 2 muudetakse jäätmeseaduse § 25 lõikes 3 selgitatud patarei ja aku mõistet, viidates

määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõikele 1, mille kohaselt on „patarei või aku“ – seade, mis

annab keemilise energia muundamisest vahetult saadavat elektrienergiat, mis on sisemise või

välise salvestusega ja mis koosneb ühest või mitmest mittelaetavast või laetavast elemendist,

moodulist või nende pakist, ning sisaldab patareid või akut, mis on korduskasutamiseks ette

valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on

muudetud või mis on taastatud.

Määruse 2023/1542 põhjenduspunkt 11 sedastab, et määrust tuleks kohaldada kõigi liidus

turule lastud või kasutusele võetud patareide ja akude kategooriate suhtes, olenemata sellest,

kas need on toodetud liidus või imporditud. Seda tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei

või aku on paigaldatud seadmesse, kergtranspordivahendisse või muudesse sõidukitesse või on

muul moel tootele lisatud või kas patarei või aku on liidus iseseisvalt turule lastud või

kasutusele võetud. Käesolevat määrust tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei või aku

on kavandatud spetsiaalselt toote jaoks või on see üldkasutatav, ning olenemata sellest, kas see

on tootesse paigaldatud või tarnitakse see koos tootega, milles kasutamiseks see on ette nähtud,

või sellest eraldi. Turule laskmine loetakse toimunuks siis, kui patarei või aku on tehtud liidu

turul esimest korda kättesaadavaks ning valmistaja või importija tarnib seda äritegevuse käigus

kas tasu eest või tasuta turustamise, tarbimise või kasutamise eesmärgil. Seega ei pea nendele

nõuetele vastama patareid või akud, mille turustajad, sealhulgas jaemüüjad, hulgimüüjad ja

6

valmistajate müügiüksused on ladustanud liidus enne käesoleva määruse asjakohaste nõuete

kohaldamise kuupäeva.

Punktiga 3 muudetakse jäätmeseaduse § 251 lõiget 6. Nende tootjate hulka, kes on kohustatud

sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise,

taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks, kuuluvad edaspidi ka patareide ja akude,

välja arvatud mootorsõidukitesse paigaldatud süüte- valgustus- ja käivitusakud, tootjad.

Kehtiva sätte järgi on tootjate ühendusega kohustatud liituma vaid kantavate patareide ja akude

tootjad. Kergtranspordivahendite, mootor- ja elektrisõidukiakude ning tööstuslike akude

tootjatele see kohustus ei laienenud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus kergtranspordivahendite

akud ning tööstuslikud akud kestavad kauem kui kestab neid turule lasknud ettevõtete tegevus.

See tähendab, et jäätmeteks muutumise korral ei ole tootjal võimalik oma tootest tekkinud

jäätmeid kokku koguda ning taaskasutusse suunata, kuna ta on tegevuse lõpetanud. Tootjate

ühendused koguvad tootjatelt jäätmekäitlustasu ettevõtja turule lastud toodete koguse põhjal.

Tootjate ühendused on stabiilsemad kui üksikettevõtjad ning neil on kehtivad lepingud

jäätmekäitlejatega, et tagada, et kõik kogutud jäätmed saaksid nõuetekohaselt käideldud.

Patareide ja akude tootjad on kohustatud korraldama teabekampaaniaid, et teavitada tarbijaid

patareide ja akudega seotud keskkonnaohtudest ning patarei- ja akujäätmete korrektsest

käitlemisest. Samuti peavad tootjad tagama ja tasuma iga viie aasta järel sortimisuuringu, et

saada andmeid segaolme- ja elektroonikajäätmete hulka sattunud patarei- ja akujäätmete

koguste kohta.

Sortimisuuringu korraldaja on riik, korraldades iga viie aasta järel vastava sortimisuuringu

tellimiseks riigihanke ning koostab uuringu lähteülesande. Uuringu korraldamisega seotud

kulud jagatakse riigi ja tootjate vahel proportsionaalselt uuringu tulemuste põhjal.

Sellised nõuded on tootja individuaalse vastutuse korral ebaproportsionaalselt kulukad ning

teabekampaaniate mõju väiksem kui tootjate ühenduse korraldatud suuremamahulistel

kampaaniatel. Soomes on kõigi probleemtoodete tootjatel tootjate ühendusega liitumise

kohustus. Nende praktika puhul võib väita, et selline süsteem on laiendatud tootjavastutuse

vaatest tõhusam kui tootjate individuaalne vastutus.

Mootorsõidukiakude puhul jääb tootjatele endiselt võimalus laiendatud tootjavastutuse nõuete

individuaalseks täitmiseks. Mootorsõidukites kasutatavad käivitus-, valgustus- või süüteakud

on peamiselt pliiakud, millel on ka jäätmetena positiivne väärtus ning nende kogumise ja

käitlemisega ei ole Eestis probleeme olnud. Selliseid akusid kogutakse ja käideldakse nii

edukalt, et plii ringlussevõtumäär küündib erinevatel aastatel 90–100%-ni.

Punktiga 4 täiendatakse § 26 lõikega 31, lisades seadusesse viite otsekohalduvale määrusele

2023/1542 ja selgitades, et patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale

tagastamise ning taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuded ning patarei- ja akujäätmete kogumise

ja taaskasutamise sihtmäärad on reguleeritud ELi otsekohalduva määrusega 2023/1542.

Punktiga 5 muudetakse § 265 pealkirja, jättes välja tekstiosa „ja kasutatud patareide ning

akude“. Paragrahv reguleerib edaspidi vaid elektroonikaromude käitluskulude kohta esitatavat

infot. Nõudmised patareide ja akude kasutajatele esitatavate käitluskulude kohta tulevad otse

määruse 2023/1542 artikli 74 lõikest 5.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 265 lõige 2, millega sätestati, et tootjad ei või näidata

patareide või akude müügil jäätmekäitluskulusid eraldi patarei või aku hinna osana. Määruse

2023/1542 artikli 74 lõike 5 kohaselt tuleb lõppkasutajale uue patarei või aku müügikohas

näidata eraldi tootja kaetavaid kulusid patarei- ja akujäätmete liigiti kogumisest ja nende

transpordi ja töötlemise korral, samuti kogutud segaolmejäätmete koostise uuringu

korraldamisega, teabe esitamisega patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta ning

andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamisega. Tootjad või tootjate ühendused peavad

7

koos patareide ja akude turustajatega koostöös töötama välja ühtse lahenduse, kuidas loetletud

kulusid tarbijale nähtavaks teha. Selleks võib paigutada patareide ja akude müügikohta

infotahvli tootja või tootjate ühenduse poolt eelnevalt kalendriaastal tehtud kulutustega või

lisada infotahvlile viite tootja või tootjate ühenduse veebilehele, millelt kasutaja andmed

hõlpsasti üles leiab.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 266, mille kohaselt võib mootorsõidukites ja tööstuses

kasutatavate patareide ja akude tootja kasutatud patareide ja akude tasuta vastuvõtmise asemel

sõlmida juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjast kasutajaga ka muu kokkuleppe akudest ja

patareidest tekkinud jäätmete käitlemise kulude katmise kohta. Määruse 2023/1542 artikli 61

kohaselt on kõik mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude

tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid kohustatud tasuta tagasi võtma kõik selliste patareide

ja akude jäätmed, mis kuuluvad vastavasse kategooriasse, mille nad on turul esmakordselt

kättesaadavaks teinud, olenemata nende olemusest, keemilisest koostisest, seisukorrast,

tootemargist või päritolust. Samuti tagama nende liigiti kogumise, kohustamata lõppkasutajat

ostma uut patareid või akut ning tingimuseta, et patarei või aku peab olema ostetud neilt, ning

tagama, et kõnealused patareide ja akude jäätmed kogutakse eraldi. Määrus ei näe ette erandit

muuks kulude katmise lahenduseks. Tootja on kohustatud enda turule lastud kategooria

patareide või akude jäätmed tasuta vastu võtma lõppkasutajatelt või tagasivõtu- ja

kogumissüsteemidelt, mille nad on rajanud koostöös turustajatega, elektri- ja

elektroonikaseadmete jäätmete ja romusõidukite töötlemiskohtadega, ametiasutustega ja

ettevõtjatega, kes tegelevad mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning

elektrisõidukiakude taastamise või kasutusotstarbe muutmisega.

Punktiga 8 jäetakse § 267 pealkirjast välja tekstiosa „ning patareidest ja akudest“.

Paragrahv reguleerib edaspidi vaid elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete

tagasivõtmise kohustust tootja ja turustaja müügikohas. Patareide ja akude tootjate ja turustajate

kohustused tekkinud jäätmete müügikohas vastuvõtmisega tulenevad otse määruse 2023/1542

artiklist 62, millega seatakse tagasivõtmise kohustused ka tarnimisega müügi ehk kaugmüügi

teel ostetud seadmete turustajatele.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 267 lõiked 3 ja 4, millest esimene kohustab patarei ja aku

turustajat oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist

või akust tekkinud jäätmed ja teine patarei või aku tootjat varustama turustajat patarei- või

akujäätmete kogumiseks vajaliku kogumismahutiga. Alates 2025. a 18. augustist tulevad

nõuded turustajatele müügikohas patarei- ja akujäätmete tasuta vastuvõtmiseks ja

kogumismahutitega varustamise kohta otse määruse 2023/1542 artiklist 62.

Punktiga 10 täiendatakse § 268 viitega määrusele 2023/1542, selgitades, et patarei ja aku

kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud määruse III peatüki artiklis 14,

milles esitatakse nõuded patarei või aku ostnud kasutajale, jäätmekäitlejale või kolmandale

isikule esitatava teabe kohta, mis esitatakse akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kohta, ning

VIII peatüki artiklis 74, milles esitatakse nõuded teabele, mis esitatakse patarei- ja akujäätmete

vältimise ja käitlemise kohta.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 268 lõike 9 punktid 2 ja 3, mille kohaselt on üleriigilise

teabekampaania korraldamisest vabastatud patarei ja aku tootjad, kes lasevad turule üksnes

tööstuslikuks või professionaalseks kasutamiseks patareisid või akusid, mida kasutatakse mis

tahes tüüpi elektrisõidukites, ning patarei ja aku tootjad, kes lasevad turule patareisid ja akusid

üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega. Määruse 2023/1542 artikli 74 kohaselt

peavad kõigi patareide ja akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid korraldama

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja pakkuma stiimuleid tarbijatele, et nad kõrvaldaksid

8

patarei- ja akujäätmeid kasutuselt nõuetekohaselt. Määruse 2023/1542 kohaselt peaksid tootjad

ja turustajad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises patarei- ja akujäätmete kohustusliku

liigiti kogumise ja kogumissüsteemide kättesaadavuse kohta. Samuti peaksid nad teavitama

lõppkasutajaid sellest, kui oluline on lõppkasutajate roll patarei- ja akujäätmete keskkonna

seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Tootjad ja turustajad peaksid kasutama

ajakohastatud infotehnoloogiat, et edastada teavet kõigile lõppkasutajatele ning anda aru

patareide ja akude kohta. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näiteks välireklaami,

plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu, või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks

elektrooniline juurdepääs veebisaitidele patareile või akule kinnitatud ruutkoodi abil.

Teabekampaaniate eesmärk on tagada tarbijate teadlikkus patarei- ja akujäätmete liigiti

kogumise nõuetest ning vältida patarei- ja akujäätmete sattumine ebaseaduslike jäätmekäitlejate

valdusesse.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt on Euroopa

Majanduspiirkonnas keelatud turule lasta elavhõbedat või kaadmiumi sisaldavaid patareisid ja

akusid. Muutuse eesmärk on võimaldada kaadmiumi kasutamist sõidukites, mille suhtes

kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (9) II lisa kohast erandit.

Määruse 2023/1542 kohaselt on lubatud turule lasta kantavaid patareisid ja akusid, mis

sisaldavad kaadmiumi kuni 0,002% massist. Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on

seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud või mitte, ei

tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,0005% massist.

Elavhõbe ja kaadmium tuleb patarei- ja akujäätmete töötlemise käigus eraldada tuvastatavaks

jäätmevooks ning stabiliseerida ja kõrvaldada ohutul viisil, nii et need ei saaks ohustada

inimeste tervist ega keskkonda.

Patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 %, peavad olema tähistatud kaadmiumi

keemilise sümboliga Cd.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 29 lõike 4 punkt 8, millega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus anda välja määruseid kasutatud patareide ja akude käitlusnõuete

kehtestamiseks. Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded sätestatakse alates 18.08.2025

määruse 2023/1542 artiklis 70 ja XII lisas.

Punktiga 14 täiendatakse § 119 lõikega 92, milles sätestatakse, et määruse 2023/1542 VIII

peatükis käsitletud patarei- ja akujäätmete kogumise ja käitlemise riiklikku järelevalvet teeb

Keskkonnaamet.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduseelnõu taasesitab määruse EL/2023/1542 kohased patarei ja aku mõisted, nende sisu on

täpsemalt lahti kirjutatud seletuskirja osas 3 punktis 2, millega muudetakse seaduse § 25 lõiget

3.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu tagab Eesti õiguse vastavuse ELi määrusest 2023/1542 tulenevate sätetega.

Liikmesriigid peavad jäätmeseadusega tagama nende sätete kohaldamise alates 18. augustist

2025.

Vastavustabel on seletuskirja lisas nr 1.

9

6. Seaduse mõjud

Seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline

sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Määruse vastuvõtmisega kaotatakse konkurentsi moonutused ja eelised turul. Ühesugused

reeglid ja haldusmenetlused liikmesriigiti tagavad ettevõtjatele ühesugused kogukulud. Sama

kehtib ringlussevõtu kohta. Edaspidi on liikmesriikides ringlussevõtu tulemuslikkus ning selle

arvutamise meetod samad. Ka hoiab määrus ära takistused patareide ja akude vabal liikumisel,

kuna patarei- ja akujäätmete kogumisele, töötlemisele ja ringlussevõtule rakenduvad kõigis

liikmesriikides ühesugused nõuded.

Eestis on 627 kantavate patareide ja akude maaletoojat, kellest suurimad 23 registreeritud

kantavate patareide ja akude maaletoojat lasevad patareisid ja akusid Eesti turule keskmiselt 15

t/a. Kantavate patareide ja akude suurimateks turule laskjateks on telefonide, arvutikaupade,

valve- ja tulekahjusignalisatsiooni seadmete maaletoojad, kaubandusketid (näiteks Prisma,

Selver, Maxima, Coop) ning elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad. Eestis on

registreeritud 16 mootorsõiduki akude maaletoojat, kes lasevad turule keskmiselt 96,8 t/a

pliiakusid. Suuri tööstuslike patareide ja akude maaletoojaid on 14 ning nende keskmine turule

lastud kogus aastas on 29,4 t. Tööstuslike patareide ja akude maaletoojad on tööstusettevõtted,

elektrisõidukite maaletoojad ning sideteenuse pakkujad.

Algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning

patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja

muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ Eesti seisukoht mõjude osas on leitav

seletuskirja lisas.

Kavandatud muudatus 1: täpsustatud nõuded patareide ja akude märgistusele

Mõju ettevõtetele

Eestis patareide ja akude valmistajaid ei ole, mistõttu tootmisest muudatus ei puuduta.

Ettevõtted peavad tagama, et kõik Eestis turule lastud patareid ja akud, sealhulgas seadmetesse

ja sõidukitesse paigaldatud patareid ja akud oleksid nõuetekohaselt märgistatud selge teabega

patarei või aku keemilise koostise, taaskasutamis- ja käitlemisvõimaluste kohta. Ettevõtted, kes

täidavad täiendatud nõudeid, võivad saada konkurentsieelise. Selge ja arusaadav märgistus

suurendab tarbijate usaldust ja teadlikkust toote keskkonnamõjudest, mis võib omakorda

mõjutada müügitulemusi.

Maaletoojatele või turustajatele toovad rangemad märgistusnõuded kaasa toote nõuetele

vastavuse kontrollimise. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude maaletoojad peavad lisaks

veenduma, et tootega kaasneks nõuetele vastav CO2-jalajälje deklaratsioon. Samuti peab

tööstuslike akude ja elektrisõidukiakudel olema akupass ja akuhaldussüsteem. Rangemad

märgistusnõuded annavad jäätmekäitlejatele selgema teabe patarei- ja akujäätmete keemilise

koostise kohta, lihtsustades nõnda nende ohutut käitlemist ja suurendes ringlusse võetava

materjali kogust.

Mõju tarbijale

Rangemad märgistusnõuded annavad patarei ja aku kasutajatele paremad teadmised patarei ja

aku keemilisest koostisest ja selle keskkonnamõjust. Samuti saavad tarbijad uute

märgistusnõuete mõjul eelistada kestvamaid tooteid.

Patareide ja akude tootmisele ja kogumisele seatavad rangemad nõuded võivad suurendada kulu

tarbijatele. Tootjad peavad looma keskkonnasäästlikumaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid

tooteid, mis on eeldatavalt kallimad kui praegu turul olevad tooted. Sellega võib leibkondade

10

jaoks kaasneda kulude tõus, mis omakorda mõjutab inimeste ostuvõimet. Samas jõuavad turule

kvaliteetsemad patareid ja akud, mille eluiga on ka pikem ning pärast kasutusea lõppu on neis

ka väärtuslikumad materjalid kui praegustes mittelaetavates patareides.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Rangemad nõuded patareide ja akude

märgistamisele suurendavad tarbijate teadlikkust patareide ja akude keskkonnamõjust ja

suunavad tarbijaid patarei- ja akujäätmeid tootjale tagastama. Seeläbi väheneb loodusesse

jõudvate patarei- ja akujäätmete hulk ning suureneb ringlusse võetud materjalide kogus.

Kavandatud muudatus 2: suuremad sihtarvud patarei- ja akujäätmete kogumisele

Sihtrühm: patareide ja akude tootjad

Määruse kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja

liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid,

mis on 63% 2027. a 31. detsembriks ning 73% 2030. aasta 31. detsembriks. Kehtiv iga-aastane

kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär

2018. aastal oli 29%. ELi keskmine kogumismäär on 47,5%. Kogumismäära tõstmine peaks

vähendama kantavates patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kahjulikku mõju

keskkonnale ja soodustama patarei-ja akujäätmete nõuetekohast kõrvaldamist.

Lisaks senistele sihtarvudele kantavate patareide ja akude kogumisele seatakse määrusega

2023/1542 sihtarvud ka kergtranspordivahendite akude kogumisele. Nende akude tootjad

peavad saavutama vähemalt järgmised kogumise eesmärgid: 51% 2028. a 31. detsembriks ning

61% 2031. a 31. detsembriks. Kergtranspordivahendite akude kogumise üle ei ole seni eraldi

arvestust peetud, kuna kergtranspordivahendite akud on kuulunud kantavate patareide ja akude

kategooriasse. Lisandunud sihtarvud peaksid kergtranspordivahendite tootjaid motiveerima

tõhusat kogumisvõrgustikku looma, et ka kergtranspordivahendite akud saaksid pärast

kasutusea lõppu seadmest või sõidukist nõuetekohaselt eemaldatud, eraldi kogutud ja

käideldud.

Kogumise sihtarvude suurendamisega seoses peavad tootjate ühendused laiendama

kogumissüsteemi, millest tulenevalt võivad suureneda kulud tootjatele ning toodetele.

Komisjoni poolt tellitud mõjuhinnangust selgub, et kogumismäära tõstmise maksumus on

hinnanguliselt 1,09 eurot elaniku kohta aastas 65% kogumismäära puhul ning 1,43 eurot

elaniku kohta aastas 70% kogumismäära puhul. Neid kulusid rahastatakse laiendatud

tootjavastutuse mehhanismi kaudu rakendades „saastaja maksab“ põhimõtet. Kogumismäärade

tõstmisega võivad tõusta ühekordsete patareide hinnad ning elektri- ja elektroonikaseadmete

hinnad, mis sisaldavad sihtarvude suurendamisest mõjutatud patareisid ja akusid.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja

märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, ning

patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Ringmajanduse

edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju. Lõpptarbija saab

infot toote ohutuse kohta ning kõrvaldamise kohta, mis omab positiivset mõju tervisele ning

keskkonnale. Positiivset mõju tõstab ettepanekus sätestatud eeskirjade kehtestamine

elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje kohta, mille kaudu väheneb CO2 jalajälg

terves toote olelusringis. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab samuti määruses

sätestatud kohustus kasutada ringlusse võetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes ning

elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses

ringmajandust ning vähendatakse tooraine nõudlust. Olulist positiivset mõju toob määruses

kehtestatud punkt, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu

kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või

päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide võrgustiku koostöös

11

teiste asjaomaste ettevõtjatega. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult pliiakusid ning

ülejäänud patareide ja akude käitlusvõimalus puudub, siis võib avalduda teatav negatiivne mõju

riikidevahelise jäätmeveo transpordiga keskkonnale. Kuid neid mõjusid on võimalik

minimeerida läbi parema planeerimise ja ringmajanduse kasutuse.

Kavandatud muudatus 3: ühtsed nõuded jäätmekäitlustehnoloogiatele

Ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad ja nõuavad seega märkimisväärset

mastaabisäästu. Ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida

kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi

tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil

sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Seega on vaja kõiki liikmesriike

hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi patareide ja akude väärtusahelasse

kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju.

Määruses sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse

võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 – plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates

01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut ja

võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse võtta

alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii – 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt,

vask, nikkel, plii – 95%, liitium 70%.

Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks

Eestist välja. Pliiakude ringlussevõtu protsent 2018. aastal oli 64,4% ning sellest plii

ringlussevõtt 99%. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude,

kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude

jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse ELi riikidesse. Ringlussevõtu määrade

saavutamises Eestis tegutsevatele jäätmekäitlejatele muudatusi ei tule, kuna pliiakude

ringlussevõtt toimib ning säilib ülejäänud patarei- ja akude jäätmete eksport. Küll aga peavad

tootjate ühendused ja patarei- ja akude jäätmete eelkäitlejad (sorteerimine, pakendamine)

leidma efektiivsema võimaluse jäätmete saatmiseks, nt koostöös naaberriikidega.

Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga

ning 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete

hulk ligi 700 korda. Tuleb tulla toime majandussektorite vaheliste muutustega, mille käigus

võib mootorsõidukite akude hulk väheneda ning elektrisõidukiakude hulk kasvada. Pliiakude

käitluse vähenemine võib tuua kaasa sektoris töökohtade arvu olulise vähendamise. Samas

võiks kaaluda liitium-ioon akude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude ja patareide käitluse

võimaluse loomist Eestis, mis tooks kaasa uute töökohtade loomise ning lahendaks meie

käitlejate ja tootjate transpordi ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise probleemid.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kavandatavad meetmed vähendavad patareide

ja akude jäätmete teket ning aitavad vältida patareide jäätmete keskkonda sattumist.

Ringmajanduse edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju.

Lõpptarbija saab infot toote ohutuse ning kõrvaldamise kohta, millel on positiivne mõju inimese

tervisele ning keskkonnale. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab ka määruses sätestatud

kohustus kasutada ringlusse võetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes, elektrisõiduki-

ja mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses ringmajandust

ning vähendatakse tooraine nõudlust. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult pliiakusid ning

ülejäänud patareide ja akude käitlusvõimalus puudub, võib avalduda teatav negatiivne mõju

keskkonnale riikidevahelise jäätmeveo transpordist. Kuid neid mõjusid on võimalik

minimeerida parema planeerimise ja ringmajanduse kasutamisega.

12

Kavandatud muudatus 4: laiendatud tootjavastutuse tõhustamine

Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitlev meede täpsustab peamiselt

patarei- ja akudirektiivi praegu reguleerivaid sätteid. Meetme eesmärk on tagada kõigi

kategooriate patareide ja akude puhul võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse

süsteemidele. Määrus 2023/1542 annab liikmesriikidele õiguse nõuda kõigi kategooriate

patareide ja akude tootjatelt tootjate ühendusega liitumist. Jäätmeseadust täiendataksegi

sellekohase sättega: lisaks kantavate patareide ja akude tootjatele peavad kõik

kergtranspordivahendite akude, elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude tootjad

liituma tootjate ühendusega.

Mõju ettevõtetele

Muudatus mõjutab senist laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja sellega võivad kaasneda

lisakulud suurema kogumisvõrgustiku loomisest. Kogumispunktide ja kogumiskorra

laiendamine toob ajutiselt lisahalduskoormust tootjatele ja tootjate ühendusele, kuid see peaks

olema lühiajaline ning kogumiskorra abil on võimalik saavutada suuremaid kogumismäärasid.

Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse

süsteemidele elektri- ja mootorsõidukiakude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike

patareide ja akude ning kantavate patareide ja akude puhul. Seni oli tootjate ühendusega

liitumine kohustuslik vaid kantavate patareide ja akude tootjatele. Muudatuse mõjul peavad

tootjate ühendusega liituma ka mootor- ja elektrisõidukiakude, tööstuslike akude ja

kergtranspordivahendite akude tootjad. See toob kaasa ajutise halduskoormuse kasvu nii

toojatele kui ka tootjate ühendustele, kuid mõju on ajutine ning edaspidi ei pea seni

individuaalselt vastutanud tootjad enam samas mahus andmeid esitama, teabekampaaniate ning

jäätmekäitluse korraldamisega tegelema.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kavandatavad meetmed aitavad vältida

patareijäätmete keskkonda sattumist. Ringmajanduse edendamisega väheneb tooraine nõudlus

ning väheneb keskkonnamõju. Lõpptarbija saab infot toote ohutuse ning kõrvaldamise kohta,

millel on positiivne mõju tervisele ja keskkonnale. Olulist positiivset mõju toob määruse punkt,

et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate

patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tulusid ega

märkimisväärseid kulusid. Käsitlevates küsimustes on ainus teadaolev kulu seotud registri

arendusega. Probleemtooteregistri arenduse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelisi

vahendeid, mis on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KeMIT) eraldatud.

7. Rakendusaktid

Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 13

„Probleemtooteregistri põhimäärus“, keskkonnaministri määrust nr 57 „Probleemtoote

kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ ning

keskkonnaministri määrust nr 44 „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangut

rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid1“.

Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb kehtetuks tunnistada keskkonnaministri määrus nr 5

„Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“ ja nr 64 „Patareide ja akude märgistamise viis ja

kord“ ning Vabariigi Valitsuse määrus nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete

13

kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning

sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“, et vältida määruse nõuete kordamist.

Rakendusaktide kavandeid ei lisata. Tegemist on otsekohalduva määruse 2023/1542

rakendamiseks vajalike muudatustega ja teatud rakendusaktide kehtetuks tunnistamisega.

Rakendusakti eelnõu formaalne lisamine üksnes suurendaks tarbetult ajakulu ja eelnõu

materjalide mahtu.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 18. augustil, mil tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja

kohaldub määruse 2023/1542 VIII peatükk, millega seatakse nõuded patareide ja akude

laiendatud tootjavastutuse rakendamiseks.

Eelnõu punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril, andmaks patareide ja akude tootjatele aega teha

ettevalmistusi tootjate ühendusega liitumiseks.

Eelnõu punkt 1 jõustub 2027. aasta 18. veebruaril, mil kohaldatakse määruse 2023/1542

artikli 11 nõudeid.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti

Ringmajandusettevõtete Liidule, OÜ-le Eesti Elektroonikaromu, MTÜ-le Eesti Elektri- ja

Elektroonikaseadmete Ringlus, MTÜ-le Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit,

MTÜ-le ELV, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti

Taastuvenergia Kojale ja Eesti Kaupmeeste Liidule.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

05.11.2024 nr 1-4/24/5300

Jäätmeseaduse muutmise eelnõu seoses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega EL/2023/1542

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud ministrid

Esitame Teile kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri lisadega

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, OÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ

Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, MTÜ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti

Liit, MTÜ ELV, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti

Taastuvenergia Koda ja Eesti Kaupmeeste Liit.

Kelli Seppel, 625 9456

[email protected]

Jäätmeseaduse muutmise

seaduse seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid

ning ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL)

2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ, (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1—

117)

Määruse nõue Vastab/ ei

vasta Eesti õigus

Artikkel 4 lg 1: Liikmesriigid ei keela, piira ega

takista käesoleva määruse nõuetele vastavate

patareide ja akude turul kättesaadavaks tegemist

või kasutuselevõttu käesoleva määrusega

hõlmatud patareide ja akude kestlikkus-, ohutus-

, märgistus- ja teabe esitamise nõuetega seotud

põhjustel.

Vastab Toote nõuetele vasttavuse seadus

(TNVS) § 5 lg 6

„Tootele esitatavad nõuded võivad

tuleneda ka Euroopa Liidu

otsekohalduvast õigusaktist.“

Artikkel 4 lg 2: Liikmesriigid ei takista

käesolevale määrusele mittevastavate patareide

ja akude näitamist messidel, näitustel,

tootetutvustustel või muudel sarnastel üritustel,

tingimusel et nähtaval sildil on selgelt märgitud,

et asjaomane patarei või aku ei vasta käesoleva

määruse nõuetele ja et seda ei tehta turul

kättesaadavaks ega võeta kasutusele enne, kui

see on viidud vastavusse käesoleva määrusega.

Selliste patareide ja akude demonstreerimise

ajal võtab asjaomane ettevõtja piisavad

meetmed inimeste ohutuse tagamiseks.

Vastab TNVS § 9: „Toodet, mis ei vasta

nõuetele või millele ei ole tehtud

vastavushindamist, võib esitleda

messidel, näitustel, demonstratsioonidel

ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et

see toode on varustatud selgelt nähtava

ja arusaadava teabega, mille kohaselt

toode ei vasta nõuetele ning seda ei või

turule lasta ega kasutusele võtta enne,

kui see on viidud nõuetega vastavusse.

Esitluse ajal peab toote esitleja tagama

ohutuse.“

Artikkel 20 lg 5: Liikmesriigid tuginevad

olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-

märgist käsitleva korra nõuetekohane

kohaldamine, ja võtavad märgise ebaõige

kasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Vastab TNVS § 20 Vastavusmärgis

(1) Kui õigusakt näeb ette vastavusmärgise

ehk CE-märgise paigaldamise kohustuse,

kinnitab tootja või tema volitatud esindaja

CE-märgise tootele, mis vastab õigusaktis

sätestatud nõuetele ning mille nõuetele

vastavus on ettenähtud korras hinnatud ja

tõendatud.

(2) CE-märgise suhtes kohaldatakse

määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud

üldpõhimõtteid ning vastavusmärgise

paigaldamise kohustust sätestava õigusakti

nõudeid.

Artikkel 21: Liikmesriigid teavitavad komisjoni

ja teisi liikmesriike vastavushindamisasutustest,

kes on volitatud täitma

vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse

alusel.

Vastab Eesti andis Euroopa Komisjonile läbi Eesti

alalise esinduse Euroopa Liidus enda 12.

veebruari 2024. a kirjaga teada, et Eesti

poolne teavitav asutus on Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet, kes vastutab

muuhulgas ohutusjärelevalve ja

tururegulatsiooni eest tööstusohutuse ja

tarbijaõiguste valdkondades.

Artikkel 22: Vastab Eesti andis Euroopa Komisjonile läbi Eesti

lg 1: Liikmesriigid määravad teavitava asutuse,

kes vastutab vastavushindamisasutuste

hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teada

antud asutuste tegevuse üle järelevalve

teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise

ja rakendamise eest, samuti artiklis 27

sätestatud nõuete täitmise eest.

Lg 2: Liikmesriigid võivad otsustada, et

lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet

teostab määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud

riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas nimetatud

määruse sätetega.

alalise esinduse Euroopa Liidus enda 12.

veebruari 2024. a kirjaga teada, et Eesti

poolne teavitav asutus on Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet, kes vastutab

muuhulgas ohutusjärelevalve ja

tururegulatsiooni eest tööstusohutuse ja

tarbijaõiguste valdkondades.

Artikkel 24: Liikmesriigid teavitavad komisjoni

oma menetlustest seoses

vastavushindamisasutuste hindamise ja nendest

teavitamisega ning teada antud asutuste

järelevalvega ning neis menetlustes tehtud

muudatustest.

Vastab Eestis ei ole hetkel ühtegi

vastavushindamisasutust, kes tegeleks

patareide ja akude

vastavushindamismenetlustega.

Teavitav asutus on TTJA, kui

vastavushindamisasutus akrediteeritakse, siis

teavitab TTJA sellest Komisjoni.

Artikkel 34: Liikmesriigid tagavad, et on

olemas menetlus teada antud asutuste otsuste

vaidlustamiseks.

Vastab TNVS annab vastavushindamisasutuste

üldregulatsiooni (TNVS § 1 lg 2 p 1. TNVS

§-d 18 jj).

TNVS § 2 lg 8 - Käesolevas seaduses

reguleeritud ettevõtja majandustegevuse

alustamisele, teostamisele ja lõppemisele

kohaldatakse majandustegevuse seadustiku

üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

(MSÜS) § 2 lg 6 - Käesolevas seaduses

ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust käesolevas

seaduses sätestatud erisustega.

Haldusmenetluse seadus (HMS) § 71

Vaidemenetluse algatamise õigus

Artikkel 54:

Lg 1: Liikmesriigid määravad ühe või mitu

pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva

peatüki kohaste kohustuste eest, eelkõige selle

järelevalve ja kontrollimise eest, et tootjad ja

tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma

käesoleva peatüki kohaseid kohustusi.

Vastab Jäätmeseadus (JäätS)

§ 119 lg 92

„Järelevalvet Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1542, mis

käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja

akujäätmeid, VIII peatüki nõuete täitmise

üle teostab Keskkonnaamet.“

Artikkel 54

Lg 2: Iga liikmesriik võib määrata lõikes 1

osutatud pädevate asutuste hulgast ka ühe

kontaktpunkti lõike 4 kohaseks komisjoniga

suhtlemiseks.

Vastab Keskkonnaagentuuri põhimäärus § 5:

KAUR-i tegevusvaldkond on riikliku

keskkonnaseire programmi täitmine,

keskkonnaga seotud riigisisese ja

rahvusvahelise andmevahetuse

korraldamine, andmete kogumine ja analüüs,

keskkonnaseisundile hinnangute andmine

ning ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks

vajalike seireandmete tagamine.

Artikkel 54

Lg 3: Liikmesriigid kehtestavad pädeva

asutuse või pädevate asutuste töökorralduse ja

Vastab Keskkonnaagentuuri põhimäärus § 9, lg 5, pt

4: keskkonnakasutuse osakonna ülesanne on

koguda, töödelda, analüüsida ja avalikustada

tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja

menetlusnormid, et tagada:

a) tootjate registreerimine vastavalt artiklile 55;

b

)

tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele

loa andmine vastavalt artiklile 58;

c

)

järelevalve laiendatud tootjavastutuse

kohustuste täitmise üle vastavalt artiklile 57;

d

)

patareisid ja akusid ning patarei- ja

akujäätmeid käsitlevate andmete kogumine

vastavalt artiklile 75;

e

)

teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt

artiklile 76.

vee, jäätme ning välisõhu valdkondade

andmeid; korraldada keskkonnaseire

andmehõivet ja riikliku keskkonnaseire

allprogrammide täitmist KAURi tehtavate

või tellitavate seiretööde kaudu ning täita

riigisisest ja rahvusvahelist

aruandluskohustust ning sellekohaste

andmekogude volitatud töötleja

ülesandeid ning EMAS-i ja Euroopa Liidu

ökomärgise tegevusi;

Artikkel 55

Lg 1: Liikmesriigid loovad tootjate registri,

mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust

käesoleva peatüki nõuetele.

Vastab Probleemtooteregister,

JäätS § 261, lg 11: „Tootjad on kohustatud

end registreerima probleemtooteregistris ja

esitama registrisse andmeid.“

Nõuded esitatavatele andmetele kehtestatud

probleemtooteregistri põhimääruse § 7.

Artikkel 55

Lg 8: Liikmesriigid võivad otsustada, et

käesoleva artikli kohane registreerimismenetlus

ja artikli 58 kohane loamenetlus kujutavad

endast ühtset menetlust, tingimusel et taotlus

vastab käesoleva artikli lõigetes 3–7 sätestatud

nõuetele

Vastab Eestis on loamenetlus ühendatud

registreerimistaotlusega.

Keskkonnaagentuuril on vastavalt

Probleemtooteregistri põhimääruse §-le 13

registreeringust keelduda 45 päeva jooksul

taotluse saamisest või puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest

arvates, kui taotluses on esitatud

valeandmeid või see ei vasta nõuetele

Artikkel 55

Lg 13: Kui tootjate registris olev teave ei ole

avalikult kättesaadav, tagavad liikmesriigid, et

digiplatvormide pakkujatele, kes võimaldavad

tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid,

antakse tasuta juurdepääs registris sisalduvale

teabele.

Vastab Probleemtooteregistri põhimäärus, § 19: (1)

Registrisse kantud andmed on avalikud, kui

neile ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT

L 119, 04.05.2016, lk 1–88), seadusega või

selle alusel kehtestatud

juurdepääsupiirangut.

(2) Registrisse kantud andmetele on

juurdepääs valitsusasutustel ja

valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel

neile seadusega või seaduse alusel antud

ülesannete täitmiseks.

(3) Andmeandjal on juurdepääsuõigus

endaga seotud andmetele.

(4) Registris avalikustatakse masinloetaval

kujul:

1) tootja ja tootjate ühenduse nimi ja

äriregistri kood ning § 7 lõike 1 punktides

13–27 nimetatud andmed summeerituna;

2) tootja ja tootjate ühenduse poolt

jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise

andmed;

3) tootjate ühenduse osanike, aktsionäride

või liikmete nimed ning sellega lepingu

sõlminud tootjate nimed.

(5) Registri avalikus vaates ei märgita

teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut

tuvastada.

Artikkel 57

Lg 1: Tootjad võivad anda määrata artikli 58

kohaselt loa saanud

tootjavastutusorganisatsiooni täitma laiendatud

tootjavastutuse kohustusi nende nimel.

Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et muuta

tootjavastutusorganisatsiooni määramine

kohustuslikuks. Sellised meetmed peavad olema

põhjendatud turule lastud antud kategooria

patareide ja akude eriomadustega ja nendega

seotud jäätmekäitlusomadustega.

Vastab JäätS § 251 lg 6 „Rehvidest, patareidest

ja akudest, välja arvatud

mootorsõidukitesse paigaldatud süüte-

valgustus- ja käivitusakud ning

kodumajapidamistes kasutatavatest

elektri- ja elektroonikaseadmetest

tekkinud jäätmete kogumise ja

taaskasutamise või kõrvaldamise

korraldamiseks on nimetatud

probleemtoote tootjad kohustatud

sõlmima kirjaliku lepingu tootjate

ühendusega. Artikkel 58

Lg 3: Liikmesriigid lisavad oma meetmetesse,

millega kehtestatakse artikli 54 lõike 3 punktis b

osutatud haldus- ja menetlusnormid,

loamenetluse üksikasjad, mis võivad erineda

sõltuvalt sellest, kas see on seotud laiendatud

tootjavastutuse kohustuste individuaalse või

kollektiivse täitmisega, ning tootjate või

tootjavastutusorganisatsioonide vastavuse

kontrollimise korra, sealhulgas teabe, mille

tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid

peavad sel eesmärgil esitama. Loamenetlus

sisaldab nõuet kontrollida artikli 59 lõigetes 1 ja

2 ning artikli 60 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud

nõuete täitmise tagamiseks kehtestatud korda

ning selliseks kontrollimiseks ette nähtud

tähtaegu, mis ei tohi ületada 12 nädalat alates

täieliku taotlustoimiku esitamisest. Kontrolli

võib teha sõltumatu ekspert, kes väljastab

kontrolli tulemuste kohta kontrolliaruande.

Vastab

Probleemtoote põhimääruse muutmise

eelnõu:

§ 14 lõiget 3 muudetakse ja esitatakse

järgmises sõnastuses:

„Keskkonnaagentuur vaatab § 12

kohaselt esitatud registreerimistaotluse

läbi, kontrollib registreerimistaotluses

esitatud andmete vastavust ning teeb

registreeringu 12 nädala jooksul alates

nõuetekohase registreerimistaotluse

esitamisest.“

Artikkel 55

Lg 7: Laiendatud tootjavastutuse kohustuste

individuaalse täitmise korral esitab tootja ja

laiendatud tootjavastutuse kollektiivse täitmise

korral esitavad määratud

tootjavastutusorganisatsioonid tagatise, mis on

ette nähtud tootja või

tootjavastutusorganisatsiooni

jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude

katmiseks laiendatud tootjavastutuse kohustuste

täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse

alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral.

Liikmesriik võib kehtestada sellisele tagatisele

lisanõudeid. Riiklikult juhitava

tootjavastutusorganisatsiooni puhul võib sellise

tagatise anda keegi teine peale organisatsiooni

enda ning see võib olla tootjatasudest

rahastatava riikliku fondi kujul, mille eest

vastutab solidaarselt organisatsiooni juhtiv

liikmesriik.

JäätS

§ 251 lg 2:

Tootja või tootjate ühendus peab tagama

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või

rahalised ja korralduslikud vahendid.

Probleemtooteregistri põhimääruse

muutmise eelnõu:

§ 7 lõike 1 punkti 8 muudetakse ja esitatakse

järgmises sõnastuses:

„andmed rahastamisvastutuse kohta – teave

selle kohta, millisel kujul annab iga elektri-

ja elektroonikaseadme või patarei või aku

tootja tagatise, mis on ette nähtud tema poolt

turule lastud toodetega seotud

jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude

katmiseks laiendatud tootjavastutuse

kohustuste täitmata jätmise korral,

sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või

maksejõuetuse korral.“

Artikkel 69

Lg 3: Kui liikmesriik leiab käesoleva artikli

lõikes 2 osutatud jälgimise põhjal, et tootja või

tootjavastutusorganisatsioon, kui see on

Korrakaitseseadus (KorS) § 28 lg 1,

JäätS § 119, JäätS § 26-8

määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, ei ole

võtnud meetmeid, mis on kooskõlas eesmärgiga

saavutada artikli 59 lõike 3 esimese lõigu

punktides a, b ja c sätestatud kogumise

eesmärgid kantavate patareide ja akude jäätmete

kohta või artikli 60 lõike 3 esimese lõigu

punktides a ja b sätestatud kogumise eesmärgid

kergtranspordivahendite akude jäätmete kohta,

nõuab asjaomase liikmesriigi pädev asutus

vastavalt tootjalt või

tootjavastutusorganisatsioonilt asjakohaste

parandusmeetmete võtmist tagamaks, et ee

suudab saavutada emmas-kummas kohaldatavas

artiklis sätestatud kogumise eesmärgid.

Artikkel 93:

Hiljemalt 18. augustiks 2025 kehtestavad

liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise

korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad

kõik vajalikud meetmed nende rakendamise

tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad

olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata

nimetatud normidest ja meetmetest ning

teavitavad teda viivitamata nende hilisematest

muudatustest.

Vastab JäätS:

§ 120. Jäätmete tekke vältimise,

jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse

pidamise nõuete rikkumine

(1) Jäätmete tekke vältimise või

jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete

üleandmise kohustuse või üleandmise

nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise

nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 1201. Jäätmete käitlemise nõuete

rikkumine

(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloa või

kompleksloata, kui luba on nõutav, või loa

nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 122. Keelatud toote turule laskmine

(1) Keelatud toote turule laskmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 124. Probleemtootest tekkinud

jäätmete tagasivõtmise, kogumise,

taaskasutamise ja kõrvaldamise

kohustuse rikkumine

(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete

tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise,

sealhulgas sihtarvude täitmise, või

kõrvaldamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 1245. Ohtlikke aineid sisaldavate

probleemtoodete ja nendest toodetest

eraldatud osade kokkuostmise piirangu

rikkumine

(1) Ohtlikke aineid sisaldavate

probleemtoodete või nendest toodetest

eraldatud osade kokkuostmise piirangu

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 1246. Probleemtoote kasutaja

nõuetekohase teavitamise ning

nõuetekohase teabekampaania

korraldamata jätmine tootja poolt

(1) Probleemtoote kasutaja nõuetekohase

teavitamise korraldamata jätmise või

nõuetekohase teabekampaania korraldamata

jätmise eest tootja poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 1268. Probleemtoodete ja nendest

tekkinud jäätmete kohta arvestuse

pidamise nõuete rikkumine ja

enesekontrollisüsteemi rakendamata

jätmine

(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud

jäätmete üle arvestuse pidamise nõuete

rikkumise või enesekontrollisüsteemi

rakendamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 129. Keskkonnaohutuse seisukohalt

muu olulise teo tegemata jätmine

(1) Keskkonnaohutuse seisukohalt

käesoleva seaduse tähenduses muu oluline

tegu on:

1) jäätmekäitluskoha järelhooldus;

2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete

kokkukogumine, taaskasutamine või

kõrvaldamine;

3) jäätmete töötlemine enne prügilasse

ladestamist;

4) nõuetele mittevastava prügila sulgemine.

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 04.03.2021 nr 2-5/20-02778-5

      Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, eelnõu kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Esitan Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020, eelnõu kohta (COM(2020) 798):   1. Eesti toetab patareide ja akude määruse eelnõu üldisi eesmärke, et edendada ringmajandusele üleminekut ja vähendada patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel.   2. Toetame eelnõu eesmärki suurendada tekkinud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumist 65%ni 2025. aastaks ja 70%ni 2030. aastaks, kuid kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027. aastal tuleks lähtuda kogumiseks kättesaadavusest või akude kestvusest.   3. Toetame eelnõu ettepanekut suurendada ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärkide seadmist. Ühtlasi peab olema tagatud oluliste patarei- ja akujäätmete voogude liikumine Euroopa Liidu ühisturul.   4. Eesti toetab teisese toorme kasutuselevõtu eesmärke tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes.   5. Eesti toetab määruse eelnõu eesmärki reguleerida tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Need tegevused tuleb määrusega selgelt kindlaks määrata ja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Oluline on, et kasutusotstarbe muutmise või taastamise läbinud seadmed on nõuetekohaselt töödeldud kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.   6. Toetame lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad kehtestama kogumiskorra, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert ja pädev ametiasutus. Sõltumatu eksperdi nõuded peaksid olema selgelt kindlaks määratud.  

2 (2)

7. Eesti toetab kantavatele patareidele ja akudele, tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele ettepanekus pakutud parameetrite kehtestamist. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste tegemiseks läbipaistvat, usaldusväärset ning selget teavet patareide ja akude kohta.   8. Eesti toetab ettepanekut vähendada elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootmise CO2 jalajälge, kuna elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutamine kasvab. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste tegemiseks informatsiooni CO2 jalajälje kohta.   9. Eesti leiab, et vajalikud delegeeritud ja rakendusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 12 kuud enne kohustuste jõustumist, et jätta tootjatele mõistlik üleminekuaeg.   10. Eesti jaoks on oluline, et määruse kergtranspordivahendite mõiste kataks täiendavalt elektritõukerattad. Leiame, et komisjoni poolt 2030. aastaks välja töötatav kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumismäära arvutusmetoodika peaks võtma arvesse akude kestvust ja kättesaadavust.   11. Eesti toetab sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kehtestamist, mille raames tuleks hinnata ka levinumaid sotsiaalseid ja keskkonnariske ning näha ette reageerimisstrateegia kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetame määruse eelnõu sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriaid. Sotsiaalsete riskide kategooriad peaks hõlmama mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, sealhulgas laste kaitsele ja soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju inimeste tervisele ja ohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Lisa 1. Patareide ja akude määruse seisukohtades kaasatavad huvigrupid 3. Lisa 2. Kaasamistabel 4. EP ja NK määrus mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid COM(2020) 798 5. EP ja NK määruse, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid COM (2020) 798 lisad     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Ann Saks 693 5201 [email protected]

ET ET

I LISA Ohtlike ainete kasutamise piirangud..............................................................................2

II LISA CO2 jalajälg...................................................................................................................3

III LISA Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid............................................................................................7

IV LISA Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilisele jõudlusele ja vastupidavusele.............................................................................................................8

V LISA Ohutusparameetrid.......................................................................................................9

VI LISA Märgistusnõuded.......................................................................................................11

VII LISA Akude seisukorra ja oodatava kasutusea määramise parameetrid...........................12

VIII LISA Vastavushindamismenetlused................................................................................13

IX LISA ELi vastavusdeklaratsioon nr …...............................................................................16

X LISA Toorainete ja riskikategooriate loetelu.......................................................................17

XI LISA Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrade arvutamine....................18

XII LISA Töötlemis- ja ringlussevõtunõuded.........................................................................19

LISAXIII Euroopa elektroonilises teabevahetussüsteemis säilitatav teave.............................21

XIV LISA Vastavustabel.........................................................................................................23

ET ET

I LISA Ohtlike ainete kasutamise piirangud

Aine või ainerühma nimetus Piirangutingimused

1. Elavhõbe

CASi nr 7439-97-6

EÜ nr 231-106-7 ja selle ühendid

1. Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on seadmetesse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,0005 % massist.

2. Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sõidukites kasutatavad patareid ja akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,1 % massist.

2. Kaadmium

CASi nr 7440-43-9

EÜ nr 231-152-8 ja selle ühendid

1. Kantavad patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on seadmetesse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,002 % massist.

1. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata kantavatele patareidele ja akudele, mis on ette nähtud kasutamiseks

(a) avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, sealhulgas avariivalgustuses;

(b) meditsiiniseadmetes.

2. Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sõidukites kasutatavad patareid ja akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,01 % massist.

3. Punktis 3 sätestatud piirangut ei kohaldata sõidukitele, mille suhtes kehtib direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kohane erand.

ET ET

II LISA CO2 jalajälg

1. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „tegevusandmed“ – protsessidega seotud teave olelusringi andmike modelleerimisel. Protsessi tegevusi esindavate protsessiahelate olelusringi andmike koondtulemused korrutatakse vastavate tegevusandmetega ja liidetakse seejärel kokku, et tuletada selle protsessiga seotud keskkonnajalajälg;

(b) „materjalide loetelu“ – uuringuga hõlmatud toote tootmiseks vajalike toorainete, alakoostude, vahekoostude, alakomponentide ja osade ning nende koguste loetelu;

(c) „ettevõttespetsiifilised andmed“ – ühest või mitmest üksusest otse mõõdetud või kogutud andmed (asukohaspetsiifilised andmed), mis esindavad ettevõtte tegevust. Samatähenduslik mõistega „esmased andmed“;

(d) „funktsionaalne üksus“ – hinnatava toote funktsiooni(de) ja/või teenus(t)e kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid;

(e) „olelusring“ – tootesüsteemi järjestikused omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (ISO 14040:2006);

(f) „olelusringi andmik“ – elementaar-, jäätme- ja tootevoogude vastasmõjude kogum olelusringi andmiku andmekogumis;

(g) „olelusringi andmiku andmekogum“ – dokument või fail, mis sisaldab konkreetse toote või muu võrdlusaluse (nt tegevuskoht, protsess) olelusringi teavet ja hõlmab kirjeldavaid metaandmeid ja olelusringi kvantitatiivset andmikku. Olelusringi andmiku andmekogum võib olla protsessiüksuse andmekogum, osaliselt liidetud andmete andmekogum või liidetud andmete andmekogum;

(h) „etalonvoog“ – konkreetse tootesüsteemi protsesside väljundite kogus, mis on vajalik funktsionaalse üksusega väljendatud funktsiooni täitmiseks (standardi ISO 14040:2006 põhjal);

(i) „teisesed andmed“ – andmed, mis ei ole saadud CO2 jalajälje uuringut tegeva ettevõtte tarneahelas konkreetse protsessi käigus. See tähendab andmeid, mille saamiseks ettevõte ei kasuta otsest andmekogumist, mõõtmist ega hindamist, vaid mis on saadud kolmanda isiku olelusringi andmike andmebaasist või muudest allikatest. Teisesed andmed hõlmavad tööstusharu keskmisi andmeid (nt avaldatud tootmisandmed, valitsuse statistika ja tööstusühenduste andmed), kirjandusuuringuid, tehnilisi uuringuid ja patente ning võivad põhineda ka finantsandmetel ja sisaldada asendusandmeid ja muid üldisi andmeid. Esmaseid andmeid, mis läbivad horisontaalse liitmise etapi, käsitatakse teiseste andmetena;

(j) „süsteemipiirid“ – olelusringi uuringuga hõlmatud või sellest välja jäetud aspektid.

Lisaks peavad akude CO2 jalajälje arvutamise ühtlustatud eeskirjad sisaldama muid nende tõlgendamiseks vajalikke määratlusi.

2. Kohaldamisala

Käesolevas lisas on esitatud olulised elemendid CO2 jalajälje arvutamiseks.

ET ET

Artiklis 7 osutatud ühtlustatud arvutuseeskirjad peavad põhinema käesolevas lisas esitatud olulistel elementidel, olema kooskõlas komisjoni koostatud toote keskkonnajalajälje1 meetodi viimase versiooni ja asjakohaste tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjadega2

ning kajastama rahvusvahelisi kokkuleppeid ja tehnilisi/teaduslikke edusamme olelusringi hindamise valdkonnas3.

Olelusringi CO2 jalajälje arvutamine peab põhinema materjalide loetelul, energial ja abimaterjalidel, mida konkreetses tehases konkreetse akumudeli tootmiseks kasutatakse. Eelkõige tuleb täpselt kindlaks teha elektroonilised komponendid (nt aku haldusmoodulid, ohutusmoodulid) ja katoodi materjalid, kuna neist võib saada aku CO2 jalajälje peamine suurendaja.

3. Funktsionaalne üksus ja etalonvoog

Funktsionaalne üksus on täpsemalt määratletud kui üks kWh (kilovatt-tund) kogu energiast, mida akusüsteem annab kasutusea jooksul, mõõdetuna kWh-des. Koguenergia saadakse tsüklite arvu korrutamisel iga tsükli jooksul väljastatud energia kogusega.

Etalonvoog on määratletud funktsiooni täitmiseks vajalik tootekogus, mida mõõdetakse aku kilogrammides kWh koguenergia kohta, mida seade oma kasutusea jooksul vajab. Kõik valmistaja poolt CO2 jalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse selle etalonvoo suhtes.

4. Süsteemipiirid

Süsteemipiiridesse arvatakse järgmised olelusringi etapid ja protsessid.

Olelusringi etapp Hõlmatud protsesside lühikirjeldus Tooraine hankimine ja eeltöötlus Hõlmab kaevandamist ja eeltöötlust kuni

akuelementide ja komponentide (aktiivsed materjalid, separaator, elektrolüüt, kestad, aktiivsed ja passiivsed akukomponendid) ning elektriliste/elektrooniliste komponentide tootmiseni

Põhitoote tootmine Akuelementide kokkupanek ja akude kokkupanek akuelementidest ning elektrilistest/elektroonilistest komponentidest

Turustamine Vedu müügikohta Olelusringi lõpp ja ringlussevõtt Kogumine, demonteerimine ja ringlussevõtt

Välja jäetakse järgmised protsessid:

 akude kooste- ja ringlussevõtuseadmete tootmine, kuna mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjas arvutatud mõju on tähtsusetu;

 akukoosteprotsess algseadmete valmistaja süsteemi osadega. See on peamiselt mehaaniline koostamine ja kuulub algseadmete valmistaja seadme või sõiduki koosteliini koosseisu. Selle protsessi eraldi energia- ja materjalikulu on algseadmete valmistaja komponentide tootmise protsessiga võrreldes tühine.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013H0179&from=ET 2 https://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/pdf/PEFCR_guidance_v6.3.pdf 3 Vt https://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/dev_methods.htm

ET ET

Kasutusetapp tuleks olelusringi CO2 jalajälje arvutustest välja jätta, kuna see ei ole valmistajate otsese mõju all, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et akutootjate poolt projekteerimisetapis tehtud valikud võivad anda CO2 jalajälge olulise panuse.

5. Ettevõttespetsiifiliste ja teiseste andmekogumite kasutamine

Kuna akukomponente on palju ning protsessid on keerukad, peab ettevõtja, kui see on põhjendatud, piirama ettevõttespetsiifiliste andmete kasutamist akuga seotud osade protsesside ja komponentide analüüsimiseks.

Eelkõige peavad kõik tegevusandmed, mis on seotud aku anoodi, katoodi, elektrolüüdi, separaatori ja elementide kestadega, viitama konkreetsele akumudelile, mis on toodetud konkreetses tootmisettevõttes (st vaikeväärtusi ei või kasutada). Akuspetsiifilisi tegevusandmeid kasutatakse koos toote keskkonnajalajälje nõuetele vastavate teiseste andmekogumitega.

Kuna CO2 jalajälje deklaratsioon peab käsitlema kindlaksmääratud tootmiskohas toodetud akumudelit, ei tohiks olla lubatud valimi koostamine sama akumudelit tootvatest eri käitistest kogutud andmetest.

Akumudeli tootmiseks kasutatavate materjalide loetelu või energiaallikate jaotuse muutumise korral tuleb selle akumudeli CO2 jalajälg uuesti arvutada.

Delegeeritud õigusaktiga väljatöötatavad ühtlustatud eeskirjad peavad hõlmama järgmiste olelusringi etappide üksikasjalikku modelleerimist:

 Tooraine hankimise ja eeltöötluse etapp

 Tootmisetapp

 Turustamine

 Elektrienergia omatootmine

 Olelusringi lõpp

6. CO2 jalajälje mõjuhindamine

Aku CO2 jalajälg arvutatakse kooskõlas mõjukategooriat „kliimamuutused“ käsitleva olelusringi mõjuhindamise meetodiga, mida soovitatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta aruandes, mis on kättesaadav aadressil https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_method.pdf.

Tulemused esitatakse kirjeldatud tulemustena (ilma normaliseerimise ja kaalumiseta). Kasutatavate kirjeldustegurite loetelu on kättesaadav aadressil https://eplca.jrc.ec.europa.eu/EnviromentalFootprint.html.

7. Kompenseerimine

Kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks võrdlusalus, milleks on hüpoteetiline stsenaarium, mis kirjeldab heidet olukorras, kus kompenseerivat leevendusprojekti ei ole veel rakendatud.

Kompensatsioonimeetmeid CO2 jalajälje deklaratsioonis ei kajastata, kuid need võib esitada eraldi täiendava keskkonnateabena ja neid võib kasutada teavitamiseks.

8. CO2 jalajälje tulemusklassid

Olenevalt ELi siseturule lastud akude CO2 jalajälje deklaratsioonides esitatud väärtuste jaotusest määratakse turul olevate toodete eristamise võimaldamiseks kindlaks otstarbekas arv

ET ET

tulemusklasse, kusjuures A-kategooria on parim klass, mille puhul CO2 jalajälg on olelusringi jooksul väikseim.

Iga tulemusklassi künnisväärtuse ja klassi ulatuse kindlaksmääramine põhineb eelneva kolme aasta jooksul turule lastud akude tõhususe jaotusel, eeldatavatel tehnoloogilistel täiustustel ja muudel kindlaks määratavatel tehnilistel teguritel.

Komisjon vaatab tulemusklasside arvu ja künnisväärtused üle iga kolme aasta järel, et need kajastaksid turu tegelikku olukorda ja selle eeldatavat arengut.

9. CO2 heite piirväärtused

Tuginedes turule lastud akumudelite CO2 jalajälje deklaratsioonide kaudu kogutud teabele ja CO2 jalajälje tulemusklasside suhtelisele jaotusele ning võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut selles valdkonnas, määrab komisjon kindlaks tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude olelusringi maksimaalse CO2 jalajälje piirväärtused pärast asjakohast mõjuhindamist kõnealuste väärtuste kindlakstegemiseks.

Maksimaalseid CO2 jalajälje piirväärtusi käsitlevas ettepanekus võtab komisjon arvesse turul olevate akude CO2 jalajälje väärtuste suhtelist jaotust, liidu turule lastud akude CO2 jalajälje vähendamisel tehtud edusammude ulatust ning selle meetme tegelikku ja võimalikku panust liidu kestliku liikuvuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse 2050. aastaks.

ET ET

III LISA Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude elektrokeemilise jõudluse ja

vastupidavuse parameetrid

1. Patarei või aku mahutavus, elektrilaeng, mida patarei või aku suudab kindlates tingimustes anda.

2. Minimaalne keskmine kestvus, minimaalne keskmine tühjenemisaeg konkreetsetes rakendustes kasutamise korral olenevalt patarei või aku tüübist.

3. Säilivusaeg (viibinud kasutuselevõtu tõttu muutunud toimivus), minimaalse keskmise kestvuse suhteline vähenemine pärast kindlaksmääratud ajavahemikku ja kindlates tingimustes.

4. Vastupidavus tsüklite arvuna (akude puhul), aku mahutavus pärast kindlaksmääratud laadimis- ja tühjenemistsüklite arvu.

5. Vastupidavus lekkele, st vastupidavus elektrolüüdi, gaasi või muu materjali ootamatule väljapääsule (halb, hea või väga hea).

ET ET

IV LISA Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilisele jõudlusele ja

vastupidavusele

A osa

Elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavusega seotud parameetrid

1. Nimimahutavus (Ah) ja mahutavuse vähenemine (%).

2. Võimsus (W) ja võimsuse vähenemine (%).

3. Sisetakistus (ꭥ) ja sisetakistuse suurenemine (%).

4. Täistsükli kasutegur ja selle vähenemine (%).

5. Märge nende eeldatava kasutusea kohta tingimustes, mille jaoks need on projekteeritud.

„Nimimahutavus“ – ampertundide koguarv (Ah), mida saab täielikult laetud akust kindlatel tingimustel välja võtta.

„Mahutavuse vähenemine“ – aja jooksul ja kasutamisel toimuv vähenemine laengus, mida aku suudab nimipingel anda, võrreldes valmistaja deklareeritud algse nimimahutavusega.

„Võimsus“ – energiakogus, mida aku suudab teatava ajavahemiku jooksul anda.

„Võimsuse vähenemine“ – aja jooksul ja kasutamisel tomuv vähenemine võimsuses, mida aku suudab nimipingel anda.

„Sisetakistus“ – vastuseis elektrivoolule elemendis või akus, st elektroontakistuse ja ioontakistuse summa, mis annab panuse koguaktiivtakistusse, sealhulgas induktiivsed/mahtuvusomadused.

„Täistsükli kasutegur“ – aku tühjenduskatse ajal saadava netoenergia suhe koguenergiasse, mis on vajalik algse laetustaseme taastamiseks standardlaadimisega.

B osa

A osas loetletud parameetrite mõõtmisi selgitavad elemendid

1. Rakendatud tühjenemismäär ja laadimismäär.

2. Aku suurima lubatud võimsuse (W) ja akuenergia (Wh) suhe.

3. Tühjendussügavus tsüklilise kasutusea katses.

4. Võimsus 80 % ja 20 % laetustaseme juures.

5. Vajaduse korral kõik mõõdetud parameetritega tehtud arvutused.

ET ET

V LISA Ohutusparameetrid

1. Termolöök ja termotsüklimine

Katse eesmärk on hinnata muutusi aku terviklikkuses, mis tulenevad elementide komponentide paisumisest ja kokkutõmbumisest kokkupuutel äärmuslike ja äkiliste temperatuurimuutustega, ning selliste muutuste võimalikke tagajärgi. Termolöögi ajal hoitakse akut kindla ajavahemiku jooksul kahel piirtemperatuuril.

2. Väline lühisekaitse

Katsega hinnatakse aku ohutust välise lühise korral. Katsega saab hinnata liigvoolukaitseseadme aktiveerumist või elementide võimet pidada vastu voolule, ilma et tekiks ohtlik olukord (nt kontrollimatu ülekuumenemine, plahvatus, põlemine). Peamised riskitegurid on elemendi kuumenemine ja elektrikaar, mis võivad kahjustada vooluahelat või vähendada isolatsioonitakistust.

3. Ülelaadimiskaitse

Katsega hinnatakse aku ohutust ülelaadimise korral. Ülelaadimise korral on peamised ohutusriskid elektrolüüdi lagunemine, katoodi ja anoodi lagunemine, tahke elektrolüüdi vahefaasi eksotermiline lagunemine, separaatori lagunemine ja liitiumi sadestumine, mille tulemuseks võib olla aku isekuumenemine ja kontrollimatu ülekuumenemine. Katse tulemust mõjutavad tegurid peaksid hõlmama vähemalt laadimismäära ja katse lõpuks saavutatud laetustaset. Kaitse saab tagada kas pinge reguleerimisega (katkemine pärast laadimise piirpinge saavutamist) või voolu reguleerimisega (katkemine pärast maksimaalse laadimisvoolu ületamist).

4. Ületühjenemiskaitse

Katsega hinnatakse aku ohutust ületühjenemise korral. Ületühjenemise korral esinevate ohutusriskide hulka kuulub polaarsuse vahetumine, mille tulemuseks on anoodi voolukollektori (vask) oksüdeerumine ja metalli sadestumine katoodil. Isegi minimaalne ületühjenemine võib põhjustada dendriitide moodustumise ja lõpuks lühise.

5. Liigtemperatuurikaitse

Katsega hinnatakse temperatuuri reguleerimise rikke või muude sisemise ülekuumenemise vastaste kaitsemehhanismide tõrgete mõju töötamise ajal.

6. Ülekuumenemise levimine

Katsega hinnatakse aku ohutust ülekuumenemise levimise korral. Kontrollimatu ülekuumenemine ühes elemendis võib põhjustada kaskaadreaktsiooni kogu akus, mis võib koosneda paljudest elementidest. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed, sealhulgas gaasi märkimisväärne eraldumine. Katses tuleb võtta arvesse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja ÜRO üldiste tehniliste normide raames transpordirakenduste jaoks väljatöötatavaid katseid.

7. Välisjõudude tekitatud mehaaniline kahjustus (kukkumine ja löök)

Katsetega simuleeritakse ühte või mitut olukorda, kus aku juhuslikult kukub või seda tabab tugev löök ning aku on endiselt oma otstarbekohases kasutuses. Selliste olukordade simuleerimisel tuleks kajastada tegelikku kasutust.

8. Sisemine lühis

ET ET

Katsega hinnatakse aku ohutust sisemise lühise olukordades. Sisemised lühised, mille esinemine on üks akutootjate peamisi probleeme, võivad põhjustada gaasi eraldumist, kontrollimatut ülekuumenemist ja sädemeid, mis võivad süüdata elemendist väljuvad elektrolüüdiaurud. Sisemiste lühiste tekkimise võivad esile kutsuda tootmisvead, lisandite esinemine elementides või liitiumi dendriitne kasv ning see põhjustab suurema osa kasutamisel ette tulevatest ohutusjuhtumitest. Sisemise lühise võimalusi on mitu (nt katoodi/anoodi, alumiiniumist voolukollektori/ vasest voolukollektori, alumiiniumist voolukollektori / anoodi kontakt) ja neil kõigil on erinev kontakttakistus.

9. Ülekuumutamine

Katse käigus hoitakse akut kõrgendatud temperatuuril (standardis IEC 62619 on see 85 °C), mis võib vallandada eksotermilise lagunemise reaktsiooni ja põhjustada elemendi kontrollimatu ülekuumenemise.

Kõikide punktides 1–9 loetletud ohutusparameetrite puhul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta veevabadest elektrolüütidest toimuva mürgiste gaaside eraldumise riski.

ET ET

VI LISA Märgistusnõuded

A osa Üldteave patareide ja akude kohta

Teave patareide ja akude märgistusel:

1. valmistaja nimi, registreeritud kaubanimi või kaubamärk;

10. patarei või aku tüüp, partii- või seerianumber või muu tähis, mis võimaldab seda üheselt identifitseerida;

11. patarei või aku mudelitähis;

12. tootmiskuupäev;

13. turule laskmise kuupäev;

14. patarei- või akukeemia;

15. muud patareis või akus sisalduvad ohtlikud ained kui elavhõbe, kaadmium ja plii;

16. patareis või akus sisalduvad kriitilise tähtsusega toorained.

B osa Patareide ja akude liigiti kogumise sümbol

C osa Ruutkood

Ruutkoodi värv peab olema 100 % musta ja see peab olema suuruses, mis on kergesti loetav üldkättesaadava ruutkoodilugejaga, näiteks kaasaskantavatesse sideseadmetesse integreeritud lugejaga.

ET ET

VII LISA Akude seisukorra ja oodatava kasutusea määramise parameetrid

Akude seisukorra määramise parameetrid:

1. allesjäänud mahutavus;

2. mahutavuse koguvähenemine;

3. allesjäänud võimsus ja võimsuse vähenemine;

4. täistsükli allesjäänud kasutegur;

5. tegelik jahutusvajadus;

6. isetühjenemise määrade areng;

7. aktiivtakistus ja/või elektrokeemiline impedants.

Akude eeldatava kasutusea määramise parameetrid:

1. aku tootmise ja kasutuselevõtu kuupäevad;

2. energia läbilaskevõime;

3. läbilaskevõime.

ET ET

VIII LISA Vastavushindamismenetlused

A osa

MOODUL A – TOOTMISE SISEKONTROLL

1. Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega valmistaja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et patarei või aku vastab artiklites 6, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

2. Tehniline dokumentatsioon

Valmistaja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata patarei või aku vastavust punktis 1 osutatud asjakohastele nõuetele.

Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse kohaldatavad nõuded ja käsitletakse patarei või aku projekteerimist, tootmist ja otstarbekohast kasutust hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

(a) patarei või aku ja selle otstarbekohase kasutuse üldine kirjeldus;

(b) alusprojekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude ja vooluringide skeemid;

(c) alapunktis b osutatud jooniste ja skeemide ning patarei või aku tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(d) loetelu, mis sisaldab järgmist:

i) artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardid, mida kohaldatakse tervikuna või osaliselt;

ii) artiklis 16 osutatud ühtsed kirjeldused, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt;

iii) muud asjakohased tehnilised kirjeldused, mida on mõõtmisel või arvutamisel kasutatud;

iv) märge selle kohta, milliseid punktis i osutatud harmoneeritud standardite osi ja punktis ii osutatud ühtsete kirjelduste osi on kohaldatud;

v) kui punktis i osutatud harmoneeritud standardeid ja punktis ii osutatud ühtseid kirjeldusi ei ole kohaldatud, siis punktis 1 osutatud nõuete täitmiseks kasutatud lahenduste kirjeldus;

(e) katsearuanded.

3. Tootmine

Valmistaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid patarei või aku vastavuse punktis 2 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja punktis 1 osutatud nõuetele.

4. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

Valmistaja kinnitab CE-märgise igale punktis 1 osutatud nõuetele vastava patarei- või akumudeli pakendile või kui see tarnitakse ilma pakendita, siis patarei- või akumudeliga kaasas olevasse dokumenti.

Valmistaja koostab iga patarei- või akumudeli kohta ELi vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 18 ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks

ET ET

kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast vastava patarei- või akumudeli viimase patarei või aku turule laskmist.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5. Volitatud esindaja

Punkti 4 kohaseid valmistaja kohustusi võib tema nimel ja vastutusel täita tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses ära märgitud.

B osa

MOODUL A1 – TOOTMISE SISEKONTROLL KOOS JÄRELEVALVE ALL TOIMUVA KONTROLLIGA

1. Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll koos järelevalve all toimuva kontrolliga on vastavushindamismenetlus, millega valmistaja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et patarei või aku vastab artiklites 7, 8 ja 39 sätestatud nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

2. Tehniline dokumentatsioon

Valmistaja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata patarei või aku vastavust punktis 1 osutatud nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse punktis 1 nimetatud kohaldatavad nõuded ning käsitletakse patarei või aku projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

(a) aku üldine kirjeldus;

(b) alusprojekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude ja vooluringide skeemid;

(c) alapunktis b osutatud jooniste ja skeemide ning patarei või aku tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; katsearuanded.

3. Tootmine

Valmistaja või importija, kes laseb patarei või aku liidu turule, võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodete vastavuse punktis 2 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja punktis 1 osutatud kohaldatavatele nõuetele.

4. Toote- ja teabekontroll

Iga patarei- või akumudeli ja vajaduse korral iga partii puhul, mille valmistaja või importija liidu turule laseb, teeb nimetatud ettevõtja ühe või mitu patarei- või akumudeli või patarei- või akupartii ühe või mitme konkreetse aspektiga seotud katset, et kontrollida vastavust punktis 1 osutatud asjaomastele nõuetele. Suurte patarei- või akupartiide puhul moodustab valmistaja, volitatud esindaja või importija akudest statistiliselt esindava valimi.

Valmistaja või importija, kes laseb akumudeli liidu turule, esitab käesoleva määruse artiklites 7, 8 ja 39 nimetatud teabe ja dokumendid teavitatud asutusele kõnealustes artiklites ja kohaldatavates rakendusmeetmetes sätestatud kohaldatavatele nõuetele ja kohustustele vastavuse kontrollimiseks.

5. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

ET ET

Valmistaja kinnitab CE-märgise ja punktis 4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele vastavale patareile või akule või nende pakendile.

Valmistaja koostab iga patarei- või akumudeli kohta ELi vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 18 ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast vastava mudeli viimase patarei või aku turule laskmist.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6. Volitatud esindaja

Punktide 4 ja 5 kohaseid valmistaja kohustusi võib tema nimel ja vastutusel täita valmistaja volitatud esindaja, juhul kui need on volituses ära märgitud.

ET ET

IX LISA ELi vastavusdeklaratsioon nr …

1. Patarei- või akumudel (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2. Valmistaja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud valmistaja ainuvastutusel.

4. Deklareeritav toode (patarei või aku identimisandmed, mis võimaldavad seda jälgida): patarei või aku kirjeldus.

5. Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega: … (viide muudele kohaldatavatele liidu õigusaktidele).

6. Viited kasutatud asjaomastele harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse:

7. Teavitatud asutus … (nimi, aadress, number) … tegi … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi(d): … (üksikasjad, sealhulgas kuupäev ning vajaduse korral teave kehtivusaja ja -tingimuste kohta).

8. Lisateave

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri)

ET ET

X LISA Toorainete ja riskikategooriate loetelu

1. Toorained:

(a) koobalt;

(b) looduslik grafiit;

(c) liitium;

(d) nikkel;

(e) punktides a–f loetletud toorainetel põhinevad keemilised ühendid, mis on vajalikud patareide või akude aktiivsete materjalide tootmiseks.

2. Sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriad:

(a) õhk;

(b) vesi;

(c) pinnas;

(d) elurikkus;

(e) inimeste tervis;

(f) töötervishoid ja tööohutus;

(g) töötajate õigused, sealhulgas lapstööjõu kasutamine;

(h) inimõigused;

(i) kogukonnaelu.

3. Punktis 2 osutatud riske käsitlevad järgmised rahvusvahelised dokumendid:

(a) ÜRO üleilmse kokkuleppe kümme põhimõtet;

(j) UNEPi suunised toodete sotsiaalse olelusringi hindamiseks;

(k) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni otsus COP VIII/28 – vabatahtlikud suunised bioloogilist mitmekesisust hõlmava mõjuhindamise kohta;

(l) ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

(m) OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta ning

(n) konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised.

ET ET

XI LISA Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrade arvutamine

1. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, ja liikmesriigid arvutavad kogumismäära protsendimäärana, mis saadakse vastavalt artiklite 48 ja 55 kohaselt asjaomasel kalendriaastal liikmesriigis kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete, välja arvatud kergtranspordivahendite patareide ja akude jäätmete massi jagamisel selliste patareide ja akude keskmise massiga, mida tootjad müüvad kas otse lõppkasutajatele või tarnivad kolmandatele isikutele, et müüa neid lõppkasutajatele kõnealuses liikmesriigis asjaomasel aastal ja sellele eelnenud kahel kalendriaastal.

2. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutuse organisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, ja liikmesriigid arvutavad kantavate patareide ja akude, välja arvatud kergtranspordivahendite patareide ja akude, aastase müügi lõppkasutajatele asjaomasel aastal selliste patareide ja akude massina, mis tehti asjaomasel aastal esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks, jättes arvestamata need kantavad patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist.

3. Iga patarei või aku puhul arvestatakse ainult esimest korda, mil see liikmesriigi turul kättesaadavaks tehakse.

4. Punktides 2 ja 3 kirjeldatud arvutuse aluseks võetakse kogutud andmed või kogutud andmetel põhinevad statistiliselt olulised hinnangud.

ET ET

XII LISA Töötlemis- ja ringlussevõtunõuded

A osa Töötlemisnõuded

1. Töötlemine hõlmab vähemalt vedelike ja hapete eemaldamist.

2. Töötlemiskohas tehtav töötlemine ja ladustamine (sealhulgas ajutine ladustamine) peab toimuma kohtades, kus on vedelikukindel pind ja sobiv ilmastikukindel kate, või sobivates mahutites.

3. Patarei- ja akujäätmeid tuleb töötlemiskohtades ladustada nii, et patarei- ja akujäätmeid ei segataks elektrit juhtivast või põlevast materjalist jäätmetega.

4. Eraldi ettevaatusabinõud ja ohutusmeetmed peavad olema kehtestatud liitiumipõhiste patareide ja akude jäätmete töötlemiseks; need peavad olema käitlemise, sortimise ja ladustamise ajal kaitstud liigse kuumuse, vee või mis tahes purustamise või füüsilise kahjustuse eest.

B osa Ringlussevõtu määrad

1. Hiljemalt 1. jaanuariks 2025 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu määrad:

(a) pliiakude ringlussevõtt keskmiselt 75 massiprotsenti;

(b) liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65 massiprotsenti;

(c) muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50 massiprotsenti.

2. Hiljemalt 1. jaanuariks 2030 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu määrad:

(a) pliiakude ringlussevõtt keskmiselt 80 massiprotsenti;

(b) liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 70 massiprotsenti.

C osa Materjalide taaskasutusse võtmise määrad

1. Hiljemalt 1. jaanuariks 2026 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised materjalide taaskasutusse võtmise määrad:

(a) 90 % koobaltist;

(b) 90 % vasest;

(c) 90 % pliist;

(d) 35 % liitiumist;

(e) 90 % niklist.

2. Hiljemalt 1. jaanuariks 2030 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised materjalide taaskasutusse võtmise määrad:

(a) 95 % koobaltist;

(b) 95 % vasest;

(c) 95 % pliist;

ET ET

(d) 70 % liitiumist;

(e) 95 % niklist.

ET ET

LISAXIII Euroopa elektroonilises teabevahetussüsteemis säilitatav teave

Teavet ja andmeid töödeldakse kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/4434. Kohaldatakse spetsiaalset küberjulgeoleku korda kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2017/465 ja selle rakenduseeskirjadega. Konfidentsiaalsuse tase peab vastama kahjule, mis tuleneks andmete avaldamisest volitamata isikutele.

1. SÜSTEEMI AVALIKULT JUURDEPÄÄSETAV OSA

Teave, mille aku turule laskev ettevõtja salvestab ja teeb kättesaadavaks süsteemi üldsusele juurdepääsetavas osas:

(a) aku valmistaja;

(b) aku tüüp;

(c) mudeli üheseks ja lihtsaks identifitseerimiseks piisav üldkirjeldus, sealhulgas turule laskmise kuupäev;

(d) tootmiskoht ja -kuupäev;

(e) aku koostis, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorained;

(f) teave CO2 jalajälje kohta asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s osutatud ühikutes;

(g) teave tooraine vastutustundliku hankimise kohta, nagu on osutatud asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s;

(h) teave ringlussevõetud materjali sisalduse kohta, nagu on osutatud asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s;

(i) Nimimahutavus (Ah);

(j) miinimum-, nimi- ja maksimumpinge, vajaduse korral temperatuurivahemikega;

(k) algne võimsus (vattides) ja piirväärtused, vajaduse korral koos temperatuurivahemikuga;

(l) aku eeldatav kasutusiga tsüklites ja kasutatud võrdluskatse;

(m) ammendumise piirmahutavus (ainult elektrisõidukite akude puhul);

(n) temperatuurivahemik, mida aku suudab taluda, kui seda ei kasutata (võrdluskatse);

(o) kalendrilise kasutusea garantiiaeg;

(p) täistsükli kasutegur kasutuselevõtul ja pärast 50 % laadimis-tühjenemistsüklite läbimist;

(q) elemendi ja akukogumi sisetakistus;

(r) tsüklilise kasutusea asjakohase katse C-määr.

2. NÕUDED SÜSTEEMI SELLELE OSALE, MILLELE ON JUURDEPÄÄS AINULT AKREDITEERITUD ETTEVÕTJATEL JA KOMISJONIL

4 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

5 Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

ET ET

Süsteemi osa, millele on juurdepääs ainult akude akrediteeritud taastajatel, taaskasutajatel ja ringlussevõtjatel, sisaldab järgmist:

(a) täpne koostis, sealhulgas katoodis, anoodis ja elektrolüüdis kasutatud materjalid;

(b) komponentide osanumbrid ja varuosade pakkujate kontaktandmed;

(c) teave demonteerimise kohta, sealhulgas vähemalt

– akusüsteemi või -kogumi laotusjoonised, millel on näidatud elementide asukoht,

– demonteerimise etapid,

– avatavate kinnituskohtade liik ja arv,

– demonteerimiseks vajalikud tööriistad,

– hoiatused osade kahjustamise ohu kohta,

– kasutatud elementide arv ja paigutus;

(d) ohutusmeetmed.

3. NÕUDED SÜSTEEMI SELLELE OSALE, MILLELE ON JUURDEPÄÄS AINULT TEAVITATUD ASUTUSTEL, TURUJÄRELEVALVEASUTUSTEL JA KOMISJONIL

(a) Katsearuannete tulemused, mis tõendavad vastavust käesolevas määruses ja selle rakendus- või delegeeritud meetmetes sätestatud nõuetele.

ET ET

XIV LISA Vastavustabel

Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus

Artikkel 1 Artikkel 1

Artikli 1 esimese lõigu punkt 1 Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 esimese lõigu punkt 2 Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 teine lõik ---

Artikkel 2 Artikli 1 lõiked 2 ja 3

Artikli 2 lõige 1 Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 2 Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 punkt a Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 2 lõike 2 punkt b Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikkel 3 Artikkel 2

Artikli 3 punkt 1 Artikli 2 punkt 1

Artikli 3 punkt 2 ---

Artikli 3 punkt 3 Artikli 2 punkt 7

Artikli 3 punkt 4 ---

Artikli 3 punkt 5 Artikli 2 punkt 10

Artikli 3 punkt 6 Artikli 2 punkt 11

Artikli 3 punkt 7 Artikli 2 punkt 39

Artikli 3 punkt 8 Artikli 2 punkt 49

Artikli 3 punkt 9 ---

Artikli 3 punkt 10 Artikli 2 punkt 42

Artikli 3 punkt 11 Artikli 2 punkt 23

Artikli 3 punkt 12 Artikli 2 punkt 37

Artikli 3 punkt 13 Artikli 2 punkt 55

Artikli 3 punkt 14 Artikli 2 punkt 14

Artikli 3 punkt 15 Artikli 2 punkt 19

Artikli 3 punkt 16 ---

Artikli 3 punkt 17 ---

Artikkel 4 Artikkel 6

Artikli 4 lõige 1 I lisa

Artikli 4 lõike 1 punkt a I lisa esimese kande punkt 1

ET ET

Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus

Artikli 4 lõike 1 punkt b I lisa teise kande punktid 1–3

Artikli 4 lõige 2 ---

Artikli 4 lõige 3 I lisa teise kande punkt 2

Artikli 4 lõike 3 punkt a I lisa teise kande punkti 2 alapunkt a

Artikli 4 lõike 3 punkt b I lisa teise kande punkti 2 alapunkt b

Artikli 4 lõike 3 punkt c ---

Artikli 4 lõige 4 ---

Artikkel 5 ---

Artikkel 6 Artikkel 3

Artikli 6 lõige 1 Artikli 3 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 ---

Artikkel 7 ---

Artikkel 8 Artikkel 48, artikkel 49, artikkel 50, artikkel 51, artikli 52, artikkel 53, artikkel 54

Artikli 8 lõige 1 Artikkel 48

Artikli 8 lõike 1 punkt a Artikli 48 lõike 1 punkt a

Artikli 48 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 1 punkt b Artikkel 50

Artikli 8 lõike 1 punkt c Artikli 49 lõige 1

Artikli 50 lõige 1

Artikli 8 lõike 1 punkt d Artikli 48 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Artikli 49 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 1 teine lõik Artikli 48 lõige 5

Artikli 8 lõige 2 Artikli 48 lõige 1

Artikli 48 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkt a Artikli 48 lõige 1

Artikli 48 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkt b Artikli 48 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkt c ---

Artikli 8 lõige 3 Artikkel 49

Artikli 8 lõige 4 Artikkel 49

Artikkel 9 ---

Artikkel 10 Artikkel 55

ET ET

Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus

Artikli 10 lõige 1 ---

Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 61 lõige 3

Artikli 10 lõige 2 Artikli 55 lõige 1

Artikli 10 lõike 2 punkt a ---

Artikli 10 lõike 2 punkt b Artikli 55 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõige 3 Artikli 55 lõige 2, artikli 62 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõige 4 ---

Artikkel 11 Artikkel 11

Artikli 11 esimene lõik Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 teine lõik Artikli 11 lõige 2

Artikkel 12 Artikkel 56

Artikli 12 lõige 1 Artikli 56 lõige 2

Artikli 12 lõike 1 punkt a Artikli 48 lõike 1 punkt e, artikli 49 lõike 3 punkt c

Artikli 12 lõike 1 punkt b Artikli 57 lõige 1

Artikli 12 lõike 1 teine lõik ---

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik ---

Artikli 12 lõige 2 Artikli 57 lõige 2

Artikli 12 lõige 3 Artikli 51 lõige 3; artikli 56 lõige 3

Artikli 12 lõige 4 Artikli 57 lõige 2; artikli 57 lõige 3

Artikli 12 lõige 5 Artikli 61 lõike 4 punkt c; artikli 62 lõike 1 punkt c

Artikli 12 lõige 6 Artikli 57 lõige 4

Artikkel 13 ---

Artikli 13 lõige 1 ---

Artikli 13 lõige 2 Põhjendus 78

Artikkel 14 Artikli 56 lõige 1

Artikkel 15 Artikkel 58

Artikli 15 lõige 1 Artikli 58 lõige 1

Artikli 15 lõige 2 Artikli 58 lõige 2

Artikli 15 lõige 3 Artikli 58 lõige 3

Artikkel 16 Artikkel 47

Artikli 16 lõige 1 Artikli 47 lõige 1

ET ET

Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus

Artikli 16 lõike 1 punkt a Artikli 47 lõike 1 punkt a

Artikli 16 lõike 1 punkt b Artikli 47 lõike 1 punkt a

Artikli 16 lõige 2 ---

Artikli 16 lõige 3 Artikli 47 lõike 1 punktid d ja e

Artikli 16 lõige 4 Artikli 60 lõige 5

Artikli 16 lõige 5 ---

Artikli 16 lõige 6 ---

Artikkel 17 Artikkel 46

Artikkel 18 Artikli 47 lõike 4 punkt c

Artikli 18 lõige 1 ---

Artikli 18 lõige 2 ---

Artikli 18 lõige 3 ---

Artikkel 19 Artikli 48 lõige 1, artikli 49 lõige 1, artiklid 50–54

Artikli 19 lõige 1 Artikli 48 lõige 2, artikli 49 lõige 1, artikkel 50 ja artiklid 52–54

Artikli 19 lõige 2 Artikli 47 lõike 4 punkt c

Artikkel 20 Artikkel 60

Artikli 20 lõige 1 Artikli 60 lõige 1

Artikli 20 lõike 1 punkt a Artikli 60 lõike 1 punkt f

Artikli 20 lõike 1 punkt b Artikli 60 lõike 1 punkt b

Artikli 20 lõike 1 punkt c Artikli 60 lõike 1 punkt c

Artikli 20 lõike 1 punkt d Artikli 60 lõike 1 punkt b

Artikli 20 lõike 1 punkt e Artikli 60 lõike 1 punkt e

Artikli 20 lõige 2 Artikkel 60

Artikli 20 lõige 3 Artikli 60 lõige 4

Artikkel 21 Artikkel 20 CE-märgise kinnitamise nõuded ja tingimused

artikkel 13, VI lisa A, B ja C osa

Artikli 21 lõige 1 Artikli 13 lõige 3

Artikli 21 lõige 2 Artikli 13 lõige 2

Artikli 21 lõige 3 Artikli 13 lõige 4

Artikli 21 lõige 4 Artikli 13 lõige 3

Artikli 21 lõige 5 Artikli 13 lõige 3

ET ET

Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus

Artikli 21 lõige 6 ---

Artikli 21 lõige 7 ---

Artikkel 22a ---

Artikkel 23 Läbivaatamine Artikli 55 lõige 3, artikkel 77

Artikli 23 lõige 1 Artikli 77 lõige 1

Artikli 23 lõige 2 Artikli 77 lõige 2

Artikli 23 lõike 2 punkt a ---

Artikli 23 lõike 2 punkt b Artikli 55 lõige 3; artikli 77 lõike 2 punkt d

Artikli 23 lõike 2 punkt c Artikli 56 lõige 4

Artikli 23 lõige 3 Artikli 77 lõike 2 teine lõik

Artikkel 23a Artikkel 73

Artikli 23a lõige 1 Artikli 73 lõige 1

Artikli 23a lõige 2 Artikli 73 lõige 2

Artikli 23a lõige 3 Artikli 73 lõige 3

Artikli 23a lõige 4 Artikli 73 lõige 5

Artikli 23a lõige 5 Artikli 73 lõige 6

Artikkel 24 Artikkel 74

Artikli 24 lõige 1 Artikli 74 lõige 1

Artikli 24 lõige 2 Artikli 74 lõige 3

Artikli 24 lõike 2 teine lõik Artikli 74 lõike 3 teine lõik

Artikkel 25 Artikkel 76

Artikkel 26 ---

Artikkel 27 ---

Artikkel 28 Artikkel 78

Artikkel 29 Artikkel 79

Artikkel 30 --

I lisa XI lisa

II lisa VI lisa B osa

III lisa XII lisa

III lisa A osa XII lisa A osa

III lisa B osa XII lisa B osa

IV lisa Registreerimismenetluse nõuded ---

ET ET

ET ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Patareide ja akude arendamine ja tootmine on Euroopa jaoks puhtale energiale ülemineku kontekstis strateegilise tähtsusega. Sel on oluline osa ka Euroopa autotööstuses. ELis tekitab transport ligikaudu veerandi kasvuhoonegaaside heitest ja on peamine õhusaaste põhjustaja linnades.

Elektrisõidukite laialdasem kasutuselevõtt vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja maanteetranspordi kahjulikku heidet. ELis peaks sõiduautode, kaubikute, busside ja vähemal määral ka veoautode elektrifitseerimine aastatel 2020–2030 märkimisväärselt suurenema. Seda mõjutavad peamiselt ELi õigusaktid, millega kehtestatakse sõidukivalmistajatele CO2 heite normid, kuid ka ELi õigusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide miinimumeesmärgid keskkonnasõbralike sõidukite riigihangeteks0. Sellele järgneb teatavate eluasemeteenuste, nagu energia salvestamine või kütmine, elektrifitseerimine, aitab heitkoguseid veelgi vähendada.

Maailma majandusfoorumi hinnangute kohaselt on vaja suurendada ülemaailmset akude tootmist 19 korda, et kiirendada üleminekut vähese CO2 heitega majandusele.0

Algatuse eesmärk on ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevat ELi õigusraamistikku. See on lahutamatu osa ELi rohelisest kokkuleppest0 – ELi uuest majanduskasvu strateegiast, mille eesmärk on muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus: i) 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheide; ii) majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja iii) ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta kõrvale. Algatus põhineb Euroopa Komisjoni vastu võetud kohustustel ja aruannetel, sealhulgas akusid käsitleval strateegilisel tegevuskaval0, uuel ringmajanduse tegevuskaval0, Euroopa uuel tööstusstrateegial0 ning tulevasel säästva ja aruka liikuvuse strateegial0, mille eesmärk on vähendada transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 90 %.

Lisaks komisjoni tööle on nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament kutsunud üles võtma meetmeid, et toetada üleminekut elektromobiilsusele, CO2-neutraalsele energiasalvestusele ning patareide ja akude kestlikule väärtusahelale. Euroopa Investeerimispank teatas samuti oma kavatsusest suurendada patareide ja akudega seotud projektide rahastamist 2020. aastal rohkem kui 1 miljardi euroni0.

Käesolevas algatuses käsitletakse kolme akudega seotud omavahel tihedalt põimunud probleemide rühma.

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

0 Maailma Majandusfoorum ja ülemaailmne akuliit, „A vision for a sustainable battery value chain in 2030: Unlocking the potential to power sustainable development and climate change mitigation“, 2019.

0 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

0 Teatise COM(2018) 293 final lisa. 0 COM(2020) 98 final. 0 COM(2020) 102 final. 0 COM(2020) 789. 0 https://www.eib.org/en/press/all/2020-121-eib-reaffirms-commitment-to-a-european-battery-

industry-to-boost-green-recovery

ET 1 ET

 Esimene rühm on seotud sellega, et puuduvad raamtingimused, mis motiveeriksid investeerima säästvate patareide ja akude tootmisvõimsusse. Need probleemid on seotud ühtse turu ebatõhusa toimimise ja piisavalt võrdsete tingimuste puudumisega0, kuna siseturul kehtivad erinevad õigusraamistikud. Selle põhjuseks on muu hulgas patarei- ja akudirektiivi ebaühtlane rakendamine ning usaldusväärse ja võrreldava teabe puudumine kogu ELis.

 Teine rühm probleeme on seotud sellega, et ringlussevõtuturud ei toimi optimaalselt ja materjaliringlus ei ole piisavalt suletud, mis piirab ELi võimalusi vähendada toorainete tarneriski. Kehtivas õigusraamistikus on palju puudusi. Nende puuduste hulka kuuluvad selgete ja piisavalt ühtlustatud eeskirjade puudumine ning patarei- ja akudirektiivi sätted, milles ei võeta arvesse tehnoloogia ja turu hiljutisi arengusuundi. Puudused vähendavad ringlussevõtu kasumlikkust ning pidurdavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja täiendavasse suutlikkusse võtta ringlusse tuleviku patareisid ja akusid.

 Kolmas probleemide rühm on seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskidega, mida ELi keskkonnaõigus praegu veel ei hõlma. Need probleemid on muu hulgas järgmised: i) läbipaistvuse puudumine toorainete hankimisel; ii) ohtlikud ained ning iii) patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju kompenseerimise kasutamata potentsiaal.

Nende vajakajäämiste põhjuseks on turu- ja teabetõrked. Mõlemad nimetatud tõrked on seotud ühtse turu toimimisega. Neid süvendab veel kolmaski põhjus, nimelt patareide ja akude väärtusahelate keerukus.

Ettepanekul on kolm eesmärki: 1) siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlussevõetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; 2) ringmajanduse edendamine ning 3) keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Need kolm eesmärki on omavahel tihedalt seotud.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kehtiv õigusraamistik hõlmab patarei- ja akudirektiivi kaudu ainult patareide ja akude olelusringi lõppu. ELis puuduvad praegu õigusnormid, mis hõlmaksid patareide ja akude tootmis- ja kasutusetappide teisi aspekte, nagu elektrokeemiline jõudlus ja vastupidavus, kasvuhoonegaaside heide või vastutustundlik tooraine hankimine.

Vastavalt põhimõttele „üks sisse, üks välja“0 peaks kavandatav määrus asendama praeguse patarei- ja akudirektiivi.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi kehtivate keskkonna- ja jäätmealaste õigusaktidega. See täiendab neid õigusakte, sealhulgas kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ0, jäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ0, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid (elektroonikaromusid) käsitlevat Euroopa

0 „Võrdsete tingimuste“ all peetakse silmas ühiste eeskirjade ja standardite kogumit, mis takistab ühe riigi ettevõtjatel saamast konkurentsieelist võrreldes teistes riikides tegutsevate ettevõtjatega.

0 Iga lisakoormust tekitav seadusandlik ettepanek peaks vabastama inimesed ja ettevõtjad samaväärsest olemasolevat koormust ELi tasandil samas poliitikavaldkonnas langeb. Presidendi teatis komisjonile: Euroopa Komisjoni töömeetodid (P(2019) 2).

0 EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. 0 ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

ET 2 ET

Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/19/EL0, direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes0; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)0 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)0.

Käesolevas ettepanekus esitatakse järk-järgult kehtestatavad nõuded, mille eesmärk on vähendada CO2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul. Selles kontekstis edendavad jõupingutused vähendada tootmisprotsessi CO2 jalajälge kaudselt taastuvenergia tootmist.

• Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega

Algatus vastab ELi rahvusvahelistele kaubanduspoliitilistele kohustustele, eriti kuna see välistab ELis toodetud ja imporditud toodete vahelise diskrimineerimise.

Algatus toetab täielikult innovatsioonipõhimõtet ja sellega seotud võimaldavaid meetmeid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks programmi „Horisont 2020“ raames.

Ettepanekuga soovitakse tagada ka lihtsad seire- ja aruandluskohustused, vähendades seeläbi liikmesriikide halduskoormust kooskõlas ELi parema õigusloome põhimõtte0 ning aruandluse ja seire toimivuskontrolliga0.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114, mida tuleb kasutada ühtse turu loomiseks või selle toimimise tagamiseks võetavate meetmete puhul. Õiguslikku alust on senisega võrreldes muudetud, kuna patarei- ja akudirektiiv 2006/66/EÜ põhines EÜ asutamislepingu artiklil 175 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 191) ja selle toodetega seotud sätted EÜ asutamislepingu artiklil 95 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114).

Ettepanekus käsitletakse mitut ühtse turuga seotud põhiprobleemi. Need on näiteks: i) ebavõrdsed tingimused turule lastud patareide ja akude puhul, kuna kohaldatavad eeskirjad jätavad tõlgendamisruumi, ii) ringlussevõtuturgude toimimist takistavad tegurid, iii) patarei- ja akudirektiivi ebaühtlane rakendamine, iv) pakiline vajadus ulatuslike investeeringute järele, et reageerida turu muutumisele, v) vajadus mastaabisäästu järele ning vi) vajadus stabiilse ja täielikult ühtlustatud õigusraamistiku järele.

Samas on patareide ja akude tootmise, kasutamise ja nende olelusringi lõpu haldamisega seotud ka hulk keskkonnaprobleeme. Keskkonnaprobleemid, mida ELi keskkonnaõigustik otseselt ei hõlma ja mis nõuavad seega regulatiivset sekkumist, on kõik seostatavad ühtse turu toimimisega. Üks selline probleem on patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kahjulik mõju keskkonnale, kui neid ei kõrvaldata nõuetekohaselt. Seda probleemi saab lahendada kantavate patareide ja akude nõuetekohase kogumise ja ringlussevõtuga. Üks põhjus, miks kantavate patareide ja akude kogumise osakaal on väike, on kogumissüsteemide loomisega seotud kulud ning see, et põhimõtet „saastaja maksab“ ei rakendata ühtsel turul

0 ELT L 197, 24.7.2012, lk 38. 0 ELT L 174, 1.7.2011, lk 88–110. 0 ELT L 334, 17.12.2010, lk 17. 0 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. 0 SWD(2015) 111 final. 0 COM(2017) 312 final.

ET 3 ET

piisavalt ega ühetaoliselt. Optimaalsest madalamad kogumistasemed tekitavad probleeme ka ettevõtete kasumlikkuse seisukohast. Seda seetõttu, et ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad ja nõuavad seega märkimisväärset mastaabisäästu, mõnel juhul suuremat, kui ELi riigisisesed turud suudavad saavutada. Teine probleem on suutmatus vähendada patareide ja akude kogu keskkonnamõju patareide ja akude väärtusahela ringluse suurendamisega. Ka siin on probleemi peapõhjuseks turutõrge. Stiimulid (ja teave) ei ole väärtusahela eri osaliste vahel ühtlustatud. Ja taaskasutatavate elektrisõidukiakude turul puudub õiguskindlus kasutatud akude jäätmestaatuse kohta, samuti ei ole piisavalt teavet akude käitumise prognoosimiseks.

Ettepaneku eesmärk on seega tagada ühiste eeskirjade rakendamine ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele ja vältida konkurentsimoonutusi. Meetmed aitavad veelgi ühtlustada: i) liidu turule lastavate patareide ja akude suhtes kohaldatavaid tootenõudeid ning ii) ettevõtjate osutatavate jäätmekäitlusteenuste taset. Ettepanekuga kehtestatakse ka nõuded, mille eesmärk on tagada hästitoimiv teiseste toorainete turg, vältides ja vähendades samal ajal patareide ja akude tootmisest ja kasutamisest (aga ka nende töötlemisest – sealhulgas ringlussevõtust – patareide ja akude olelusringi lõpus) tingitud keskkonnamõjusid. Sellega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust ja välditakse killustatust, mida põhjustavad võimalikud erinevused riiklikes lähenemisviisides.

Patareide ja akude tootmine ja kasutamine, nende aluseks olev väärtusahel ning patarei- ja akujäätmetee käitlemine on valdkondadevahelised küsimused, mis mõjutavad paljusid poliitikavaldkondi. Seetõttu aitab ettepanek peale siseturu eesmärkide saavutamise kaasa ka keskkonna, transpordi, kliimameetmete, energeetika ja rahvusvahelise kaubandusega seotud eesmärkide saavutamisele. Kavandatud meetmete mõju analüüs näitab, et enamikul juhtudel on siseturu eesmärgid valdavad ning keskkonnakasu täiendab neid. Seepärast on kohane kasutada ainsa õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklit 114.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Patareide ja akude kogu olelusringi hõlmavate ühiste ELi tasandi nõuete kehtestamisel on selge lisaväärtus. Oluline on tagada, et valmistajad, importijad ja ettevõtjad laiemalt järgiksid ühtlustatud nõudeid, mida tuleb täita i) patareide ja akude liidu turule laskmisel ning ii) kogu ühtsel turul tarbijatele teabe andmisel. Ka ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes.

Patareide ja akude kestliku väärtusahela arendamine on kapitalimahukas ja nõuab mastaabisäästu, mida ei saa saavutada riikide majanduste piires. Selle saavutamiseks on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi patareide ja akude väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju.

Lisaks on ühiseid eeskirju vaja ringmajandusele üleminekuks, mis aitab edendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke Euroopa ärimudeleid, tooteid ja materjale. Neid eesmärke ei saa seada liikmesriigid, kes tegutsevad eraldi: vajalike meetmete ulatust arvestades on parem seada neid liidu tasandil. Seetõttu on ELi ühtsed meetmed õigustatud ja vajalikud.

• Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik õiguskindluse tagamiseks, et stimuleerida suuri investeeringuid ringmajandusse, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

ET 4 ET

Üldiselt on kavandatud poliitikavariant järkjärguline muutus võrreldes olemasoleva reguleeriva ja institutsioonilise raamistikuga (st praeguse patarei- ja akudirektiiviga). Seoses väärtusahela varasemate etappidega, mille kohta praegu ELi õigusakte ei ole, on muudatusi kavandatud peamiselt ELi turule lastavate patareide ja akude kohta esitatava teabe ja põhinõuete tasandil.

Mõne väljapakutud poliitikavariandi puhul leiti mõjuhinnangus, et etapiviisiline lähenemisviis järgiks proportsionaalsuse põhimõtet kõige paremini. Seetõttu hõlmab ettepanek mitmes valdkonnas eesmärkide ja nõuete järkjärgulist suurendamist. See puudutab näiteks tööstuslike akude jõudlus- ja vastupidavusnõudeid. Sellealased sätted hõlmavad esimese sammuna teavitamiskohustusi; sobivate miinimumväärtuste kehtestamist ei nõuta enne, kui on saadud rohkem teavet.

• Vahendi valik

Patarei- ja akudirektiivi hindamine ja mõjuhindamisele eelnev analüüs näitasid, et ühtlustamist on parem saavutada määruse, mitte direktiiviga, nagu varasema piiratuma lähenemisviisi puhul. Liikmesriigiti erinevad meetmed jäätmete kogumise ja taaskasutamise valdkonnas on tekitanud ettevõtjate ja tootjate jaoks ebajärjekindla õigusraamistiku. Seniseid takistusi, mida on põhjustanud liikmesriikide õigusraamistike erinevus, saab kõrvaldada üksnes üksikasjalikumate ühtlustatud eeskirjadega, mis käsitlevad kogumis- ja taaskasutusprotsesside korraldust ning sellega seotud kohustusi. Need üksikasjalikud ja ühtlustatud eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mida kohaldatakse otse ettevõtetele.

Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimalust luua kogu ELi hõlmav täielikult integreeritud turg. Määrusega tagatakse ka kohustuste üheaegne ja ühesugune rakendamine kõigis 27 liikmesriigis.

Lisaks antakse selle õigusaktiga komisjonile mitu volitust rakendusmeetmete väljatöötamiseks. Need rakendusmeetmed võimaldavad komisjonil vajaduse korral määrust edasi arendada, võimaldades ühiste eeskirjade õigeaegsemat kehtestamist. Määrusega vähendatakse ka ülevõtmisprotsessi ajakava ebamäärasust, mis tavaliselt kaasneb direktiiviga valdkonnas, kus turu prognoositud suurenemise ja turudünaamika üldisema muutumise tõttu on aeg ja õiguskindlus kriitilise tähtsusega.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2019. aasta aprillis avaldas komisjon patarei- ja akudirektiivi hindamise0 kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ning võttes arvesse patarei- ja akudirektiivi artikli 23 nõudeid. Hindamise peamised järeldused on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu 6. lisas ja neid on kasutatud analüüsis (eelkõige probleemi määratlust käsitlevas osas).

Käesolev poliitikaettepanek sisaldab meetmeid, mis käsitlevad patarei- ja akudirektiivi hindamise käigus kindlaks tehtud valdkondi, kus ühtlustatuse puudumine või mitte piisavalt üksikasjalikud sätted viivad ühtsel turul killustatud tulemusteni. Need moonutavad

0 Komisjoni 9. aprilli 2019. aasta aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) rakendamise ning selle keskkonnale ja siseturu toimimisele avalduva mõju kohta (COM(2019) 166 final) ning komisjoni talituste töödokument direktiivi 2006/66/EMÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) hindamise kohta (SWD(2019) 1300).

ET 5 ET

võrdseid tingimusi, kuna need ei taga selgust ega kulutõhusust (nt tootjavastutusorganisatsioonid). Ettepanek sisaldab ka mitut meedet, millega tagatakse, et regulatiivne keskkond on ajakohane ja täidab oma esmärki, võtmaks arvesse tehnoloogilisi uuendusi, nagu elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja elektritõukerataste akud või tööstuslike akude taaskasutamise võimalus.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistega toimus mitu konsultatsiooni. Nende konsultatsioonide lühikirjeldus on esitatud allpool loetelupunktides.

 Osana patareide ja akude säästvusnõudeid käsitleva seadusandliku algatuse ettevalmistamisest korraldas siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat 2019. aasta juunist novembrini esimese konsultatsioonivooru. See koosnes avalikust konsultatsioonist, mille käigus saadi 180 vastust, ja kolmest avalikust sidusrühmade kohtumisest, kus käsitleti kahe teostatavusuuringu tulemusi.

 Pärast poliitilist otsust asendada patarei- ja akudirektiiv ühe õigusaktiga ning lisada sellesse akude säästvusnõuded, mille kallal siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat oli töötanud alates 2018. aasta keskpaigast, toimus 2020. aasta veebruarist maini konsultatsioonide teine voor. Teine voor hõlmas järgmist:

– sihipärased intervjuud patareide ja akude väärtusahela, tarbijate ja keskkonnaühenduste esindajatega;

– ettevõtete (valmistajad, jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad) uuring;

– teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide (mida rahastatakse programmide „Horisont 2020“ ja LIFE raames) esindajate uuring;

– valdkondlikud kohtumised sidusrühmadega;

– kohtumine liikmesriikide eksperdirühmaga.

 Määruse ettepaneku esialgne mõjuhinnang avaldati 28. mail 2020 ja tagasiside andmise tähtaeg lõppes 9. juulil 2020. Kokku saadi 103 vastust, mis suures osas toetasid sidusrühmade poolt protsessi alguses (näiteks sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus) esitatud seisukohti.

Üldiselt näitasid konsultatsioonid, et üldsus on üldiselt tunnistanud vajadust regulatiivse algatuse järele, mis hõlmaks integreeritud viisil kogu patareide ja akude väärtusahelat. Avalikes konsultatsioonides osalenud sidusrühmad tunnistasid üldiselt, et tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused õigustavad patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku loomist. Sidusrühmad nõustusid ka sellega, et olemasolevaid eeskirju tuleks paremini ühtlustada ning vaja on kogu patareide ja akude olelusringi hõlmavat ELi raamistikku. Nad ütlesid, et see raamistik peaks hõlmama ühiseid ja rangemaid kestlikkusnõudeid patareide ja akude, nende komponentide, patarei- ja akujäätmete ja ringlussevõetud materjalide kohta, et kehtestada selged ja ühised eeskirjad ELi ühtse turu toimimise tagamiseks.

Tööstusharu esindajate väljendatud peamised vajadused olid järgmised: i) stabiilne õigusraamistik, mis tagab investeerimiskindluse; ii) võrdsed tingimused, mis võimaldavad patareisid ja akusid säästvalt toota, ning iii) ringlussevõtuturgude tõhus toimimine, et suurendada kvaliteetsete teiseste toorainete kättesaadavust. Peamised mured, mida

ET 6 ET

kodanikuühiskonna esindajad väljendasid, olid seotud vajadusega hankida tooraineid säästvalt ning kohaldada patareide ja akude väärtusahelas ringmajanduse põhimõtteid.

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide üksikasjalikud järeldused on esitatud mõjuhinnangu 2. ja 9. lisas.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Erinevate poliitikavariantide analüüsi toetamiseks sõlmis komisjon välisekspertidega mitu toetuslepingut, et saada muu hulgas:

 uuring, milles hinnatakse praeguse ELi patareide ja akude raamistiku puuduste kõrvaldamise meetmete teostatavust;

 konkreetseid teemasid (taaskasutamine, piirangud, tagatisraha- ja tagasimaksesüsteemid jm) käsitlev uuring;

 ettevalmistav uuring elektrokeemiliste sisemise salvestusega akude ökodisaini ja energiamärgistuse kohta;

 säästvaid patareisid ja akusid käsitlev täiendav teostatavusuuring;

 elektrokeemiliste sisemise salvestusega akude ökodisaini ja energiamärgistuse mõjuhinnang.

Eksperdid tegid uuringu eri etappides komisjoniga tihedat koostööd.

Nende toetavate uuringute kõrval koguti täiendavaid eksperditeadmisi kirjandusuuringute ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus.

• Mõjuhinnang

Ettepanek toetub mõjuhinnangule. Pärast õiguskontrollikomitee 24. juuni 2020. aasta negatiivses arvamuses esitatud märkuste käsitlemist sai mõjuhinnang 18. septembril 2020 reservatsioonidega positiivse arvamuse. Oma lõplikus arvamuses palus komitee täiendavaid üksikasju peamiselt lähteolukorra ja poliitikavalikute ülesehituse kohta.

Mõju hindamine hõlmas 13 meedet, et lahendada probleemid, mis on seotud järgmisega: i) selliste raamtingimuste puudumine, mis stimuleeriksid investeerimist säästvate patareide ja akude tootmisvõimsusse, ii) ringlussevõtuturgude ebaoptimaalne toimimine ning iii) sotsiaalsed ja keskkonnariskid, mida ELi keskkonnaõigustik praegu veel ei hõlma. Need 13 meedet põhinevad järgmisel: i) patarei- ja akudirektiivi hindamise analüüs, ii) käesoleva algatusega seotud avalikud konsultatsioonid, iii) mitmesugused tugiuuringud ning iv) poliitilised kohustused, nende hulgas roheline kokkulepe. Need kajastavad asjaolu, et meetmeid on vaja keeruka väärtusahela eri osades.

13 laiaulatuslikust poliitikameetmest igaühe raames kaaluti mitut alameedet. Need alameetmed on paljudel juhtudel üksteise alternatiivid (nt 3. meetme puhul võivad kantavate patareide kogumismäära sihtväärtused olla kas 65 % või 75 %, kuid mitte mõlemad). Muudel juhtudel on alameetmed kavandatud nii, et need võivad olla kumulatiivsed ja/või üksteist täiendavad (nt 13. meetme puhul tööstuslike patareide ja akude „pass“ lisaks teabe esitamise kohustustele). Kõiki neid alameetmeid analüüsitakse proportsionaalselt mõjuhinnangu 9. lisas, võttes arvesse nende mõju võrreldes praeguse olukorra jätkumise stsenaariumiga.

Analüüsi hõlbustamiseks on alameetmed rühmitatud nelja peamisesse poliitikavarianti, mida võrreldakse praeguse olukorra jätkumise stsenaariumiga. Need neli varianti on esitatud allpool.

 1. variandi puhul (praeguse olukorra jätkumine) jääb patarei- ja akudirektiiv, mis hõlmab peamiselt patareide ja akude olelusringi lõppu, kehtima

ET 7 ET

muutmata kujul. Väärtusahela varasemate etappide jaoks ei ole praegu ELi õigusakte kehtestatud ja seega jääb see muutumatuks. Täpsemad üksikasjad selle variandi kohta on esitatud punktis 5 lähteolukorra kohta ja 9. lisas.

 2. variant (keskmisel tasemel eesmärgid) tugineb patarei- ja akudirektiivile, kuid tugevdab ja tõstab järk-järgult eesmärke. Seoses väärtusahela varasemate etappidega, mille kohta praegu ELi õigusakte ei ole, seisneb väljapakutud muudatus teabe esitamise nõuete ja põhinõuete kui patareide ja akude ELi turule laskmise eelduste kasutuselevõtus.

 3. variant (kõrged eesmärgid) on veidi murrangulisem, kuid siiski tehniliselt teostatavates piirides. Selle raames seatakse näiteks piirväärtused ja miinimumväärtused, mis tuleb saavutada kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

 4. variant (väga kõrged eesmärgid) hõlmab meetmeid, mis lähevad praegusest reguleerivast raamistikust ja praegustest äritavadest palju kaugemale.

Tabelis 1 on esitatud ülevaade poliitikavariantides sisalduvatest erinevatest alameetmetest, kusjuures mõjuhinnangul põhinev eelistatud variant on esitatud rohelises kirjas.

Komisjoni eelistatud variant on 2. ja 3. variandi kombinatsioon. Valitud kombinatsioon pakub tulemuslikkuse (eesmärkide saavutamine) ja tõhususe (kulutasuvus) seisukohalt tasakaalustatud lähenemisviisi. Eelistatud variant hõlbustab ELi reageerimist kiiresti muutuvatele turutingimustele ja toetab jõuliselt üleminekut väiksema CO2 heitega majandusele ilma liigsete kulude või häirete riskita.

Tabel 1. Eelistatud poliitikavariant

Meetmed 2. variant – keskmisel tasemel eesmärgid

3. variant – kõrged eesmärgid 4. variant – väga kõrged eesmärgid

1. Liigitamine ja määratlemine

Uus kategooria elektrisõidukite akude jaoks

Kaalupiirang 5 kg, et eristada kantavaid patareisid ja akusid tööstuslikest

Kantavate patareide ja akude kogumise määrade uus arvutusmeetod, mis põhineb kogumiseks kättesaadavatel patareidel ja akudel

/

2. Tööstuslike patareide ja akude taaskasutamine

Esimese kasutusea lõpus käsitatakse kasutatud patareisid ja akusid jäätmetena (v.a korduskasutamise seisukohalt). Kasutusotstarbe muutmist käsitatakse jäätmetöötlustoiminguna. Muudetud kasutusotstarbega (taaskasutatavad) patareid ja akud loetakse uuteks toodeteks, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele.

Esimese kasutusea lõpus ei käsitata kasutatud patareisid ja akusid jäätmetena. Muudetud kasutusotstarbega (taaskasutatavad) patareid ja akud loetakse uuteks toodeteks, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele.

Kohustuslik taaskasutamiseks sobivus.

3. Kantavate patareide ja akude kogumise määr

65 % kogumise eesmärk 2025. aastal

70 % kogumise eesmärk 2030. aastal

75 % kogumise eesmärk 2025. aastal

ET 8 ET

Meetmed 2. variant – keskmisel tasemel eesmärgid

3. variant – kõrged eesmärgid 4. variant – väga kõrged eesmärgid

4. Mootorsõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude kogumise määr

Uus aruandlussüsteem mootorsõidukiakude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude jaoks

Kergtranspordivahendite akude kogumise eesmärk.

Konkreetne tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakude kogumise eesmärk

5. Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine

Liitiumioonakud ja Co, Ni, Li, Cu

Liitiumioonakude ringlussevõtu määr: 65 % 2025. aastaks

Materjalide taaskasutamise määr Co, Ni, Li, Cu puhul: vastavalt 90 %, 90 %, 35 % ja 90 % 2025. aastal

Pliiakud ja plii

Pliiakude ringlussevõtu määr: 75 % 2025. aastaks

Materjali taaskasutamine plii puhul: 90 % 2025. aastal

Liitiumioonakud ja Co, Ni, Li, Cu

Liitiumioonakude ringlussevõtu määr: 70 % 2030. aastaks

Materjalide taaskasutamise määr Co, Ni, Li, Cu puhul: vastavalt 95 %, 95 %, 70 % ja 95 % 2030. aastal

Pliiakud ja plii

Pliiakude ringlussevõtu määr: 80 % 2030. aastaks

Materjali taaskasutamine plii puhul: 95 % 2030. aastaks

/

6. Tööstuslike ja elektrisõidukiakude CO2 jalajälg

Kohustuslik CO2 jalajälje deklaratsioon

Akude CO2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed CO2 heite piirväärtused turule laskmise tingimusena

/

7. Tööstuslike ja elektrisõidukiakude jõudlus ja vastupidavus

Jõudlust ja vastupidavust käsitleva teabe esitamise nõuded

Töötuslike akude jõudluse ja vastupidavuse miinimumnõuded turule laskmise tingimusena

/

8. Kantavad patareid Kantavate patareide jõudluse ja vastupidavuse tehnilised parameetrid

Üldkasutatavate kantavate patareide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

Kõigi patareide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

9. Ringlussevõetud materjali sisaldus tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakude s

Ringlussevõetud materjali sisalduse kohustuslik deklareerimine 2025. aastal

Ringlussevõetud materjali kohustuslik sisaldus 2030. ja 2035. aastal

/

10. Laiendatud tootjavastutus

Tööstuslike patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste selged spetsifikatsioonid

Tootjavastutusorganisatsioonid e miinimumstandardid

/ /

ET 9 ET

Meetmed 2. variant – keskmisel tasemel eesmärgid

3. variant – kõrged eesmärgid 4. variant – väga kõrged eesmärgid

11. Kantavate patareide ja akude disaininõuded

Suuremad kohustused seoses eemaldatavusega

Uus asendatavuse kohustus Koostalitlusvõime nõue

12. Teabe esitamine Põhiteabe esitamine (märgistena, tehnilise dokumentatsioonina või veebis)

Täpsema teabe andmine lõppkasutajatele ja ettevõtjatele (selektiivse juurdepääsuga)

Akude elektroonilise teabevahetussüsteemi ja passisüsteemi loomine (üksnes tööstuslike ja elektrisõidukiakude puhul)

/

13. Tööstuslikes ja elektrisõidukiakudes sisalduvate toorainete tarneahelaga seotud hoolsuskohustus

Tarneahelaga seotud vabatahtlik hoolsuskohustus

Tarneahelaga seotud nõutav hoolsuskohustus

/

Legend: roheline = eelistatud valik; heleroheline = eelistatud valik kuni läbivaatamisklausli kehtestamiseni.

Klassifitseerimist ja määratlemist käsitleva 1. meetme eesmärk on täpsustada kehtivaid sätteid patareide ja akude kategooriate kohta ning ajakohastada neid vastavalt viimastele tehnoloogilistele arengusuundadele (2. variant). Kehtiva patarei- ja akudirektiivi mõne sätte halduslikud muudatused parandaksid mitme muu sätte tõhusust, tekitamata seejuures märkimisväärseid majanduslikke kulusid või halduskoormust. Sidusrühmad on öelnud, et nad on selle meetmega täielikult nõus. Võimalust kehtestada kogumise määrade jaoks uus metoodika, mis põhineb „kogumiseks kättesaadavusel“ (3. variant), on kavas hinnata uuesti läbivaatamisklausli alusel.

Taaskasutatavaid tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid käsitleva 2. meetme puhul oleks 2. ja 3. variandi hinnanguline majanduslik ja keskkonnaalane kasu samaväärne (eeldades, et turu hõlvamise tase on võrdne). Tuleb siiski arvestada kompromissidega ühelt poolt taaskasutamiseks sobivate patareide ja akude arendamise edendamise ning teiselt poolt ringlussevõtu vahel. 3. variandi – mille puhul kasutatud patareisid ja akusid ei peetaks nende esimese kasutusea lõpus tingimata jäätmeteks (ja neid käsitataks jäätmetena alles siis, kui patarei või aku valdaja otsustab patarei või aku kasutuselt kõrvaldada) – halduskulud on palju väiksemad kui 2. variandi puhul. 3. varianti peeti mõjuhinnangus eelistatud variandiks põhjusel, et see soodustaks kõige paremini taakasutatavate patareide ja akude turu arengut, ning sidusrühmad toetasid seda. 2. variant, mille kohaselt patareid ja akud muutuvad jäätmeteks, tooks kaasa lisakulud seoses ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubadega, mis oli sidusrühmade jaoks eriti murettekitav küsimus. See variant võib niisiis piirata patareide ja akude taaskasutamise turu arengut, kuna kulud on suuremad. Komisjon jõudis järeldusele, et kõige sobivamaks lahenduseks on 2. ja 3. variandi kombinatsioon, mille puhul kehtestatakse konkreetsed jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid, sealhulgas seisukorra kontroll, millele patareid ja akud peavad vastama, et need sobiksid kasutusotstarbe muutmiseks või taastamiseks. Selle lähenemisviisi, mida toetavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, eesmärk on soodustada patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist või nende taastamist, tagades samas, et patarei- ja akujäätmed läbivad nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega.

ET 10 ET

Kantavate patareide ja akude kogumise määra eesmärki käsitleva 3. meetme puhul eelistatakse 2. varianti ehk kogumiseesmärki 65 % aastaks 2025 ja 3. varianti ehk kogumiseesmärki 70 % aastaks 2030. Nende variantide maksumus on hinnanguliselt vastavalt 1,09 ja 1,43 eurot elaniku kohta aastas, mida rahastataks laiendatud tootjavastutuse mehhanismi kaudu. Kogumiseesmärkide oluliseks suurendamiseks võrreldes lähtetasemega on kaks põhjust. Esiteks suureneb keskkonnakasu mittelineaarselt, kui liitiumioonakusid kogutakse rohkem. Teiseks, tõendid näitavad, et võimalik on saavutada mastaabisäästu ja tõhususe kasvu. Üldreeglina nõustuvad sidusrühmad suuremate kogumiseesmärkidega, kui need on realistlikud ja sidusrühmadel on eesmärkide saavutamiseks piisavalt aega. Seetõttu ei sobi 4. variant ehk kogumiseesmärk 75 % aastaks 2025.

4. meetme puhul on eelistatud variandiks 2. variant ehk uus aruandlussüsteem mootorsõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude jaoks. Selle meetmega ei kaasne eeldatavasti märkimisväärseid majanduslikke kulusid ega halduskoormust, kuid sellega kaasneksid suuremad kogumismäärad. 3. variant ehk kergtranspordivahendites kasutatavate akude kogumise erieesmärk tooks eeldatavasti kaasa kogumismäära märkimisväärse suurenemise. Kuna aga kõigepealt on vaja välja töötada „kogumiseks kättesaadavusel“ põhinev metoodika, tehakse ettepanek hinnata seda varianti uuesti läbivaatamisklausli alusel.

Eelistatud variant 5. meetme puhul, mis käsitleb ringlussevõtu määrasid ja materjalide taaskasutamist, on 2. variant, millega suurendatakse pliiakudega seotud eesmärke, ja 3. variant, millega kehtestatakse liitiumioonakude, koobalti, nikli, liitiumi ja vasega seotud uued eesmärgid. 2. variandi puhul seatakse 2025. aastaks eesmärgid, mis põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel, ning 3. variandi puhul seatakse 2030. aastaks eesmärgid, mis põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Paljude muutujate suure ebakindluse tõttu on nende variantide majandusliku ja keskkonnamõju kvantifitseerimine osutunud keeruliseks. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et isegi kõige konservatiivsemate eelduste korral oleks sellel positiivne mõju.

Elektrisõidukiakude CO2 jalajälge käsitleva 6. meetme puhul on eelistatud variandiks 2. variant ehk kohustuslik deklareerimine, mida aja jooksul täiendatakse 3. variandiga, kehtestades akude ELi turule laskmise tingimusena CO2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed piirväärtused. Võtta kohe kasutusele 3. variant, oleks 2. variandist tulemuslikum, kuid vajaliku teabe ja metoodilise raamistiku täiendamiseks on vaja rohkem aega. 2. variant võimaldab siiski 3. variandiga ette nähtud meetmete järkjärgulist rakendamist. Selliste meetmete eesmärk on toetada liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutada puhtam ja konkurentsivõimelisem Euroopa0. Delegeeritud õigusakti kohta, millega kehtestatakse CO2 piirväärtused, koostatakse eraldi mõjuhinnang.

7. meetme puhul, mis käsitleb tööstuslike akude ning elektrisõidukiakude jõudlust ja vastupidavust, on eelistatud 2. variant, millega kehtestatakse lähitulevikus teabe esitamise nõuded. See aitaks ühtlustada patareide ja akude jõudlus- ja vastupidavusnäitajate arvutamist ja kättesaadavust ning võimaldaks seega tarbijatel ja ettevõtjatel teha teadlikke otsuseid. Kui vajalik teave on kättesaadav ja standardimistöö on lõpule viidud, on hilisemas etapis võimalik kehtestada jõudluse miinimumnõuded (3. variant). Komisjon jõudis järeldusele, et see variant on tulemuslikum pikemas perspektiivis, et aidata turul minna üle parema jõudlusega patareidele ja akudele ning kutsuda nii esile keskkonnamõju vähendamine.

0 COM(2020)98 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX %3A52020DC0098&qid=1607596326534

ET 11 ET

Kantavaid patareisid käsitleva 8. meetme puhul eelistatakse 2. varianti, millega määratakse kindlaks elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, et minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist. Neid parameetreid võetakse arvesse ka 12. meetmega hõlmatud märgistusnõuetes, et anda teavet tarbijate patareide ja akude jõudluse kohta. 3. ja 4. vriandiga seoses on leitud, et praegu ei ole piisavalt tõendeid, mis näitaksid patareide kasutamise osalise või täieliku järkjärgulise lõpetamise tulemuslikkust ja teostatavust. Patareide tootjad ja ringlussevõtjad on nende kahe ambitsioonikama valiku vastu.

9. meetme puhul eelistatakse nii 2. varianti, millega kehtestatakse lühikeses perspektiivis ringlussevõetud materjali sisalduse kohustuslik deklareerimine, kui ka 3. varianti, millega kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõetud liitiumi, koobalti, nikli ja plii sisalduse eesmärgid 2030. ja 2035. aastal. Need kaks varianti täiendavad teineteist ja aitavad luua prognoositavat õigusraamistikku, mis julgustaks turuosalisi investeerima ringlussevõtu tehnoloogiatesse, mida muidu ei arendataks, sest need ei suuda kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega.

Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitleva 10. meetme puhul ei pakutud välja kõrgete eesmärkidega varianti, kuna see hõlmab peamiselt patarei- ja akudirektiivi kehtivate sätete täpsustamist. Kavandatud meede tagaks võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul, mis on praegu liigitatud tööstuslikeks patareideks ja akudeks, ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele. Selle meetme majanduslikud kulud on eeldatavasti tühised ning neid kompenseerib suures osas kogumismäärade suurenemisest tulenev keskkonnakasu.

11. meetme puhul, mis käsitleb kantavate patareide ja akude disaininõudeid, on eelistatud variant rangem patareide ja akude eemaldatavuse kohustus (2. variant) ja uus patareide ja akude asendatavuse kohustus (3. variant). Nende võimaluste majanduslikud kulud on tühised, samas toovad need kasu keskkonnale ja säästavad ressursse. Selleks hõlbustatakse patareide ja akude ning neid sisaldavate seadmete korduskasutamist, remontimist ja ringlussevõttu.

12. meetme puhul, mis käsitleb usaldusväärse teabe esitamist, eelistatakse 2. ja 3. variandi kombinatsiooni. 2. varianti, mille puhul võetakse kasutusele trükitud ja veebipõhine märgistussüsteem, mis pakub põhiteavet ja kohandatumat teavet, eelistatakse seetõttu, et see aitaks anda tarbijatele ja lõppkasutajatele paremat teavet ning stimuleeriks turul üleminekut keskkonnahoidlikumatele patareidele ja akudele. Mitu üleilmset organisatsiooni on nõustunud 3. variandi põhimõttega, milleks on elektrooniline teabevahetussüsteem ja akupass, nagu on välja pakkunud ülemaailmne akuliit. Elektroonilise teabevahetussüsteemi loomisega kaasnevad ühekordsed halduskulud, kuid pikas perspektiivis toob see kaasa halduskorra lihtsustamise ja väiksemad rakenduskulud. Lisaks peaks akupass võimaldama taaskasutusega tegelevatel ettevõtjatel teha teadlikke äriotsuseid ning võimaldada ringlussevõtjatel oma tegevust paremini kavandada ja ringlussevõtu määrasid suurendada.

Toorainega seotud hoolsuskohustust käsitleva 13. meetme puhul on eelistatud variandiks 3. variant ehk kohustuslik lähenemisviis. Sidusrühmad on enam-vähem üksmeelel, et see variant võimaldaks tõhusamalt tegeleda sotsiaalsete ja keskkonnariskidega, mis on seotud teatavate toorainete kaevandamise, töötlemise ja kauplemisega patareide ja akude tootmise eesmärgil. Seda varianti tuleks kaaluda, võttes arvesse käimasolevat tööd äriühingute kestlikku üldjuhtimist käsitleva sektoriülese seadusandliku ettepanekuga, mille komisjon kavatseb 2021. aastal esitada.

Mõjuhinnangu 3. lisas on esitatud kokkuvõtlik ülevaade kulude ja tulude ning eelkõige nende kvantifitseerimise kohta.

ET 12 ET

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kavandatud meetmete mõju halduskoormusele on tühine.

Käesolevas poliitikaettepanekus kasutatakse halduskulude vähendamiseks maksimaalselt ära digiteerimise potentsiaali. Näiteks tehakse 12. meetme raames ettepanek luua akude jaoks elektrooniline teabevahetussüsteem, mis sisaldab teavet iga turule lastud kantava ja tööstusliku patarei ja aku mudeli kohta. 12. meetme kohaselt koostataks ka akupass iga üksiku turule lastava tööstusliku ja elektrisõidukiaku jaoks. Nii teabevahetus- kui ka passisüsteemi arendamine toob kaasa märkimisväärseid kulusid nii komisjonile kui ka ettevõtjatele. Samas annab see liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile võimsa vahendi kavandatud määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ning turu-uuringute vahendi kohustuste läbivaatamiseks ja täiustamiseks tulevikus.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga nähakse ette töötajate ja raha kasutamine andmete ja teenuste ostmiseks. Osa personalivajadusest täidetakse eeldatavasti komisjoni, Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) olemasolevate eraldiste raames. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamisega peadirektoraadis. Neile töötajatele lisandub täiendav hulk töötajaid, kes määratakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ettepanek sisaldab mitut artiklit, milles kirjeldatakse edasisi töösuundi määruse täiendamiseks rakendusaktide või delegeeritud õigusaktidega, mis tuleb vastu võtta 3–8 aasta jooksul. Need hõlmavad järgmist: säästvusnõuetele vastavuse kontrollimine; vastavuskontrollisüsteem ja jäätmekäitlus; teavitamine ja märgistamine. Kavandatud meetmete üksikasjalik loetelu on järgmine:

 CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine;

 ühtsete kirjelduste väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) kantavate patareide jõudlus ja vastupidavus, ii) tööstuslike akude jõudlus ja vastupidavus ning iii) paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutuse tagamine;

 ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) CO2

jalajälje deklaratsioon (sealhulgas tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude puhul) ning ii) elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje tulemusklasside arvutamine;

 ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamist järgmistes valdkondades: i) ringlussevõetud materjali sisaldus elektrisõidukiakudes ja tööstuslikes akudes, ii) ringlussevõtu määrad, iii) taaskasutusse võetud materjalid ja iv) jäätmete liigitamine;

 suuniste koostamine kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta;

 elektroonilise teabevahetussüsteemi loomine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega seotud teabe esitamiseks;

ET 13 ET

 keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine patareide ja akude jaoks;

 komisjoni otsuses 2000/532/EÜ0 esitatud jäätmenimistu muutmine;

 patareides ja akudes kasutatavate ainete riskihindamise tegemine ja nendega seotud riskide juhtimine;

 aruandluskohustuste muutmine.

Teadusuuringute Ühiskeskusel on oluline roll komisjoni toetamisel vajaliku tehnilise tööga. Ligikaudu 6,2 miljoni euroga rahastatakse vajalikke uuringuid ja halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega, et toetada komisjoni mitmes allpool loetletud töösuunas.

 Ühtsete kirjelduste väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudlus ja vastupidavus; ii) tööstuslike ja elektrisõidukakude jõudlus ja vastupidavus ning iii) paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutus.

 Ühtlustatud eeskirjade koostamine järgmistes valdkondades: i) kantavate patareide ja akude liigiti kogumine; ii) CO2 jalajälje deklareerimine; iii) CO2

jalajälje, ringlussevõetud materjali sisalduse ja ringlussevõtu määrade arvutamine ning iv) elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje tulemusklasside arvutamine.

 Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide analüüsimine (sealhulgas konsulteerimine riigihangete sidusrühmadega ja kavandatud riigihanke- eeskirjade õiguslik kontroll).

 Kantavate patareide ja akude eemaldatavust ja asendatavust käsitlevate suuniste koostamise toetamine.

 Patareisid ja akusid käsitlevate Euroopa jäätmeloendi kannete sihipäraste muudatuste väljatöötamise toetamine.

 Üldkasutatavate kantavate patareide järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise toetamine.

 Märgistusnõuete toetamine.

 Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine.

ECHA toetab komisjoni patareide ja akudega seotud ainete ja nende regulatiivsete piirangute haldamisel osana oma praegustest REACHiga seotud tegevusest. Selleks on ECHAs vaja kokku kahte uut täistööajale taandatud ajutist teenistujat (AD 5–7) (keskmine kulu on 144 000 eurot aastas seitsme aasta jooksul ja pärast seda). Lisaks on teadmusbaasi suurendamiseks ning teadliku prioriteetide seadmise ja töökava koostamise hõlbustamiseks vaja ühte täistööajale taandatud lepingulist töötajat (CA FG III, keskmine kulu 69 000 eurot aastas kolme aasta jooksul). See töökava peaks põhinema uuringul, mille eesmärk on suurendada ECHA praeguseid teadmisi selle kohta, kuidas patarei- ja akutööstus haldab oma ohtlikke kemikaale, et teha kindlaks ained, mille puhul on tulevikus vaja regulatiivset riskijuhtimist. Uuringu maksumus on hinnanguliselt 400 000 eurot (kolme aasta jooksul), et tellida osa vajalikest teadusuuringutest allhankena.

0 Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (ELT L 226, 6.9.2000, lk 3).

ET 14 ET

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi hinnangul läheb kavandatava akuteavet sisaldava elektroonilise teabevahetussüsteemi väljatöötamine maksma ligikaudu 10 miljonit eurot. 2021. aastal käivitatavas teostatavusuuringus hinnatakse muu hulgas seda, milline on parim arhitektuur kavandatud elektroonilise teabevahetussüsteemi jaoks ja milliseid teenuseid see peaks pakkuma.

Euroopa Komisjon vastutab määruse üle peetavate läbirääkimiste, määruse üldise rakendamise ning kõigi määrusega ette nähtud rakendusaktide / delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eest. See eeldab järgmist: i) Teadusuuringute Ühiskeskuses ja ECHAs tehtud töö ning ii) tavapärane otsustusprotsess, sealhulgas konsulteerimine sidusrühmadega ja komiteemenetlus. Praegused finantssimulatsioonid põhinevad kahel täistööajale taandatud AD ametikohal üksnes juhtimisülesannete täitmiseks, st i) määruse üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle üldiseks rakendamiseks ning ii) mitmesuguseks ettevalmistustööks ja teiseste õigusaktide koostamiseks vastavalt patareisid ja akusid käsitlevas määruses kavandatud tähtaegadele. Tehnilisi ülesandeid võivad täita üks täistööajale taandatud riigi lähetatud ekspert (võttes arvesse eeldatavat ajakava) ja lepingulised töötajad. Kahest AD ametikohast üks on keskkonna peadirektoraadis ümber paigutatud. Komisjoni personalikulud on kokku 3 075 000 eurot, mis põhineb komisjoni personalikulude viimasel ajakohastamisel, mis on esitatud eelarve peadirektoraadi veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/pre/legalbasis/Pages/pre-040- 020_preparation.aspx.

Tuleb märkida, et finantsselgituses esitatud teave on kooskõlas 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga.

Aastatel 2021–2029 on vaja lisavahendeid, et saaks i) töötada välja patareide ja akude jõudluse ja vastupidavuse standardid ja ühtsed kirjeldused; ii) töötada välja ühtlustatud arvutuseeskirjad kantavate patareide ja akude liigiti kogumiseks, CO2 jalajälje deklareerimiseks, CO2 jalajälje tulemusklasside arvutamiseks ning ringlussevõetud materjali sisalduse ja ringlussevõtu määrade arvutamiseks; iii) koostada juhised kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta; iv) teha otsused elektroonilise teabevahetusega esitatavate andmete vormingu kohta ja töötada välja nende vastuvõtmise süsteemid ning v) töötada välja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid. Sellega seotud uuringuteks ja halduskokkulepeteks vajalikud vahendid eraldatakse programmist LIFE kogusummas ligikaudu 4,7 miljonit eurot ning kaupade ja teenuste siseturu toimimise ja arendamise eelarverealt summas 10,7 miljonit eurot.

Ettepaneku eelarve on esitatud jooksevhindades, välja arvatud ECHA eelarveosa puhul, kus palgad on indekseeritud 2 % kasvuga aastas. ECHA saadava toetuse suurendamiseks on vajab lisavahendeid.

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele.

5. MUUD KÜSIMUSED

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Patareide ja akude klassifikatsiooni kavandatava muutmise eesmärk on ajakohastada kehtivaid eeskirju, et need hõlmaksid kõiki patareisid ja akusid, sealhulgas võimalikke uusi patarei- ja akutüüpe. Järelevalve kord peab tagama, et uusi meetmeid rakendatakse ja nende rakendamine tagatakse kavakohaselt.

Kantavate patareide ja akude kogumise määra uue eesmärgi kehtestamine nõuab kogumismäära seiret liikmesriikides. Seda hakati tegema praeguse 45 % eesmärgi

ET 15 ET

saavutamiseks ja selle raames kogus Eurostat igal aastal liikmesriikidelt teavet. Uue eesmärgi kehtestamine ei tooks seega kaasa täiendavaid aruandluskohustusi.

Mootorsõiduki- ja tööstuslike akude aruandlussüsteemi loomine eeldab sellise teabe kogumist, mis on riiklikul tasandil juba koostatud. Mootorsõidukiakude ja elektrisõidukiakude puhul võiks aruandlussüsteemi rajada romusõidukite direktiiviga loodud süsteemi peale.

Liitiumakude ringlussevõtu määra eesmärk on 65 % alates 2025. aastast. Eurostat on alates 2014. aastast kogunud igal aastal andmeid plii-, kaadmium- ja muude patareide ja akude ringlussevõtu määrade kohta. Seega oleks liitiumi ringlussevõtu määra lisamine kehtestatud andmekogumismenetlusse vaid väike täiendus.

Kohustus teatada turule lastavate akude CO2 jalajäljest, mis on seotud kogu olelusringiga (välja arvatud kasutusetapp), eeldab sellise IT-vahendi väljatöötamist, mis võimaldab valmistajatel teabe otse sisestada. Komisjon kavatseb pakkuda veebipõhist vahendit ja tasuta juurdepääsu teiseste andmekogumite teekidele, et lihtsustada CO2 jalajälje arvutamist vastuvõetud eeskirjade alusel. Esitatud andmeid võiks kasutada selleks, et kehtestada kasvuhoonegaaside heite võrdlusalused, et hinnata, kas akude CO2 jalajälje ja keskkonnatoime parandamiseks oleks kasulik võtta kasutusele kasvuhoonegaaside heitemahukuse klassid, ning et hinnata vajadust täiendavate stiimulite ja/või turule laskmise tingimustel põhinevate meetmete järele.

Samamoodi tehnilisse dokumentatsiooni lisada teave jõudluse ja vastupidavuse kohta. Olenevalt patarei või aku tüübist tuleks see teave teha kättesaadavaks ka internetis patareide ja akude andmebaasis ja/või akupassis.

Tootjate kohustuse puhul esitada teavet ringlussevõetud materjali sisalduse kohta järgitaks ühtlustatud metoodikat.

Eemaldatavusega seotud kehtivaid kohustusi tuleks karmistada ning uued sätted on esitatud seoses asendatavusega.

CO2 jalajälje ja ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioone ning tooraine vastutustundlikuks hankimiseks kehtestatavaid hoolsuskohustuse põhimõtteid käsitlevad sätted eeldaksid kolmandate isikute poolset kontrollimist, põhimõtteliselt teavitatud asutuste kaudu.

Liikmesriikide turuasutused vastutaksid kõigi määruses sätestatud kohustuste täitmiseks esitatud teabe õigsuse kontrollimise eest.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Kuna õigusakt on määrus, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav, ei ole selgitavat dokumenti vaja.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse I peatükk sisaldab üldsätteid.

Artiklis 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turuleviimist ja kasutuselevõttu, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes ja selles loetletakse neli patareide ja akude kategooriat, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud ja tööstuslikud patareid ja akud.

Artiklis 2 on esitatud mõisted.

ET 16 ET

Artiklis 3 sätestatakse määruse nõuetele vastavate patareide ja akude vaba liikumise põhimõte ühtsel turul.

Artiklis 4 esitatakse kokkuvõtlikult, milliste sätetega kehtestatakse ja täpsustatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõudeid, ning viidatakse vastavalt II ja III peatükile. Peale selle ei tohi patareid ja akud kujutada endast riski inimeste tervisele, turvalisusele, varale ega keskkonnale.

Artiklis 5 käsitletakse nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes tegelevad patareide ja akude olelusringi lõpuga.

Määruse II peatükis on sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded.

Artiklis 6 ja I lisas on sätestatud piirangud ohtlike ainete, eelkõige elavhõbeda ja kaadmiumi kasutamisele patareides ja akudes.

Artiklis 7 ja II lisas on sätestatud eeskirjad elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2

jalajälje kohta. Nõuded kehtestatakse selliselt, et kõigepealt nõutakse teavet CO2 jalajälje deklaratsiooni vormis. Seejärel klassifitseeritakse akud CO2 jalajälje tulemusklassidesse. Tuginedes spetsiaalse mõjuhinnangu tulemustele, peavad akud lõpuks vastama maksimaalsetele olelusringi CO2 jalajälje piirväärtustele. Nimetatud kolme nõude kohaldamise ajakava on järgmine: CO2 jalajälje deklaratsioon alates 1. juulist 2024, tulemusklassid alates 1. jaanuarist 2026 ja olelusringi maksimaalne CO2 jalajälje piirväärtus alates 1. juulist 2027.

Artikli 8 kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2027 aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit sisaldavate tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tehniline dokumentatsioon sisaldama teavet eespool nimetatud materjalide sisalduse taaskasutusse võetud osa kohta igas patarei- või akumudelis ja partiis tootmisettevõtte kohta. Alates 1. jaanuarist 2030 peab nende patareide või akude aktiivsetes materjalides sisalduvast koobaltist, pliist, liitiumist või niklist olema vähemalt järgmine osa jäätmetest taaskasutusse võetud koobalt, plii, liitium või nikkel: koobaltist 12 %, pliist 85 %, liitiumist 4 % ja niklist 4 %. Alates 1. jaanuarist 2035 suureneb taaskasutusse võetud koobalti, liitiumi või nikli minimaalne osakaal vastavalt 20 %-ni koobaltist, 10 %-ni liitiumist ja 12 %-ni niklist. Plii puhul jääb minimaalseks osakaaluks 85 %. Kui see on põhjendatud ja asjakohane jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kättesaadavuse või puuduse tõttu, on komisjonil õigus võtta eesmärkide muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt.

Artiklis 9 ja III lisas on sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2026 võib üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada nende parameetrite miinimumväärtused ja neid muuta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030 selliste meetmete teostatavust, millega kõrvaldataks järk-järgult kasutuselt üldkasutatavad kantavad patareid, ning esitab selleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja kaalub kohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.

Artiklis 10 ja IV lisas on sätestatud tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite kohta teabe esitamise nõue. Alates 1. jaanuarist 2026 peavad tööstuslikud akud vastama miinimumväärtustele, mida komisjonil on õigus kehtestada delegeeritud õigusaktiga.

Artikli 11 kohaselt peavad valmistajad projekteerima seadmed, millesse on paigaldatud kantavad patareid või akud, selliselt, et lõppkasutaja või sõltumatud ettevõtjad saavad jäätmeteks muutunud patareid või akud kergesti eemaldada ja asendada.

ET 17 ET

Artiklis 12 ja V lisas nõutakse, et paiksed akupõhised energiasalvestussüsteemid oleksid tavapärase töö ja kasutamise ajal ohutud, sealhulgas nõutakse tõendeid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas sätestatud ohutusparameetrite suhtes, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid. Komisjonile antakse õigus muuta delegeeritud õigusaktiga V lisas sätestatud ohutusnõudeid, mida tuleb arvesse võtta patareide ja akude ohutuse katsetamisel.

Määruse III peatükis on sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded.

Artikli 13 ja VI lisa kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2027 patareid ja akud märgistada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil, et anda vajalikku teavet patareide ja akude identifitseerimiseks ja nende põhiomaduste kohta. Erinevad märgised patareil või akul või selle pakendil annavad teavet ka kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta. Patareile või akule trükitud või graveeritud ruutkood peab olenevalt patarei või aku tüübist andma juurdepääsu olulisele teabele kõnealuse patarei või aku kohta. Komisjonile antakse volitused kehtestada rakendusaktiga teatavate märgistusnõuete ühtlustatud kirjeldused.

Artiklis 14 nõutakse, et tööstuslikel akudel ja elektrisõidukiakudel peab olema akuhaldussüsteem, mis salvestab teavet ja andmeid, mis on vajalikud akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramiseks vastavalt VII lisas sätestatud parameetritele. Juurdepääs nende parameetrite andmetele akuhaldussüsteemis antakse juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on patarei või aku seaduslikult ostnud, või mis tahes kolmandale isikule, kes tegutseb nende nimel, et hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist ning teha aku kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele, kes käitavad elektrivõrkudes virtuaalseid elektrijaamu.

IV peatükk sisaldab patareide ja akude vastavushindamise eeskirju ning koosneb peamiselt standardsätetest. Mainida tasub artikleid 17 ja 18.

Artiklis 17 käsitletakse vastavushindamismenetlusi ja sätestatakse kaks hindamismenetlust olenevalt hinnatavast tootenõudest. VIII lisas kirjeldatakse üksikasjalikult kohaldatavaid menetlusi. Komisjon võib delegeeritud õigusakti alusel muuta vastavushindamismenetlusi, et lisada menetlusele kontrollietappe ja muuta hindamismoodulit, võttes aluseks patareide ja akude turu või patareide ja akude väärtusahela arengu.

Artiklis 18 käsitletakse ELi vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et vastavus määruses sätestatud säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuetele on tõendatud. Määruse IX lisas on üksikasjalikult sätestatud ELi vastavusdeklaratsiooni näidis.

V peatükk käsitleb vastavushindamisasutustest teavitamist ja koosneb peamiselt standardsätetest. Mõnda sätet on muudetud, et tugevdada teavitatud asutuste sõltumatust. Sellega seoses tasub mainida artikleid 23, 25, 27, 28 ja 33.

Artiklis 23 on sätestatud nõuded teavitavatele asutustele. Teavitavad asutused on oma tegevuses objektiivsed ja erapooletud ning tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse. Vastavushindamise järjepidevuse tagamiseks peaks neil siiski olema võimalik vahetada teavitatud asutuste kohta teavet riiklike ametiasutuste, teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ja komisjoniga.

Artikkel 25 sisaldab teavitatud asutustega seotud nõudeid. Teavitatud asutusel ja tema palgatud töötajatel peaks olema võimalik säilitada sõltumatus akude väärtusahela ettevõtjatest ja teistest äriühingutest, eelkõige patareide ja akude valmistajatest, patareide ja akude valmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust

ET 18 ET

omavatest investoritest ja teistest teavitatud asutustest ning teavitatud asutuste äriühendustest ning emaettevõtjatest ja tütarettevõtjatest.

Artikkel 27 käsitleb teavitatud asutuste tütarettevõtjaid ja alltöövõtjaid. Kuigi on aktsepteeritav, et teavitatud asutused tellivad osa oma vastavushindamisega seotud tegevustest allhanke korras või kasutavad tütarettevõtjat, tuleks veenduda, et teatavaid tegevusi ja otsustusprotsesse viiks ellu üksnes vastavushindamist tegev teavitatud üksikasutus.

Artikkel 28 käsitleb teatamistaotlust. Artiklile 25 kohaselt peaks teavitatud asutusel olema võimalik dokumenteerida oma sõltumatust ja esitada see teavitavale asutusele.

Artiklis 33 käsitletakse teavitatud asutuste töökohustusi. Negatiivse sertifitseerimisotsuse korral peaks ettevõtjal olema lubatud täiendada patareid või akut käsitlevaid dokumente enne, kui vastavushindamisasutus teeb sertifitseerimise kohta teise, lõpliku otsuse.

VI peatükis sätestatakse ettevõtjate kohustused. Need sätted on standardsed, kuid mainida tasub artiklit 39.

Artiklis 39 ja X lisas nõutakse, et ühtsele turule lastavate tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta kehtestataks hoolsuskohustuse põhimõtted. Komisjonil on õigus vaadata läbi selle kohustusega seotud ainete ja riskikategooriate loetelu.

VII peatükk sisaldab patareide ja akude olelusringi lõpu haldamisega seotud kohustusi. Asjakohane on viidata konkreetselt sätetele, mis käsitlevad registreerimist, laiendatud tootjavastutust, kogumist, töötlemist ja ringlussevõttu, sealhulgas ringlussevõtu määrasid, olelusringi lõppu käsitlevat teavet, patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist ja aruandlust. Selles peatükis sisalduvad eeskirjad asendavad vastavad eeskirjad direktiivis 2006/66/EÜ, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2023.

Artiklis 46 nõutakse, et liikmesriigid looksid registri, mille eesmärk on jälgida, kas tootjad täidavad patareide ja akude oleluringi lõpu haldamisega seotud nõudeid. Registrit haldab liikmesriigi pädev asutus. Tootjad on kohustatud end registreerima ja registreerimine toimub taotluse alusel, mis sisaldab kogu artiklis loetletud teavet.

Artikliga 47 kehtestatakse laiendatud tootjavastutus patareide ja akude eest, mida liikmesriigis esimest korda tarnitakse. See hõlmab nõuet, et patareide ja akude tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste täitmise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt tootjavastutusorganisatsioonis. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada patarei- ja akujäätmete liigiti kogumist ja töötlemist, anda aru pädevale asutusele, edendada patareide ja akude liigiti kogumist ning anda teavet, sealhulgas patareide ja akude olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta.

Artiklis 48 on sätestatud, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite käitluskohtade, ametiasutuste ja vabatahtlike kogumispunktidega. Lisaks on tootjad kohustatud kehtestama vajaliku praktilise korra patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja transportimiseks nimetatud kogumispunktidest, et tagada kantavate patareide ja akude jäätmete järgnev töötlemine ja ringlussevõtt. Kantavate patareide ja akude jäätmete tootjad on kohustatud saavutama artiklis sätestatud kogumiseesmärgid. Kogumiskorra kehtestamiseks on vaja pädeva asutuse luba, kes peab kontrollima, kas tootjad täidavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumisega seotud kohustusi, sealhulgas tagama eesmärkide saavutamise.

ET 19 ET

Artiklis 49 nõutakse, et mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad korraldaksid kas individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumise. Kogumine on tasuta ja lõppkasutajal ei ole kohustust osta uut patareid või akut. Tootja võtab mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed lõppkasutajatelt või ligipääsetavatest kogumispunktidest tagasi koostöös seda tüüpi patareide ja akude turustajate, elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega, ametiasutuste ja nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega.

Artiklis 55 on sätestatud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrad, mille liikmesriigid peavad saavutama, jättes esialgu arvestamata kergtranspordivahendite akude jäätmed. Kogumismäärad suurenevad järk-järgult, et tagada 2025. aasta lõpuks 65 % kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine ja 2030. aasta lõpuks 70 % selliste patareide ja akude kogumine.

Artiklis 56 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama töötluskohad, et kõik kogutud patarei- ja akujäätmed läbiksid nõuetekohase töötlemise ja ringlussevõtu. Kui töötlemiskäitised ja -protsessid on hõlmatud direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta, kohaldatakse kõnealust direktiivi. Igal juhul tuleb töötlemisel kasutada parimat võimalikku tehnikat ja see peab vastama XII lisa A osas täpsemalt kirjeldatud nõuetele. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat silmas pidades ei tohi patareisid ja akusid prügilasse ladestada ega põletada.

Artiklis 57 käsitletakse ringlussevõtu määrasid ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärke ning sätestatakse, et kõik kogutud patarei- ja akujäätmed suunatakse ringlussevõttu. Ringlussevõtuprotsessides tuleb saavutada XII lisas sätestatud minimaalsed ringlussevõtu määrad, mis aja jooksul suurenevad. Need nõuded on kehtestatud pliiakude, nikkel-kaadmiumakude, liitiumipõhiste akude ja muude patareide ja akude kohta.

Artikkel 59 sisaldab nõudeid, mis on seotud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmise ja nende taastamisega. See sisaldab nõudeid sellise tegevuse hõlbustamiseks, sealhulgas nõudeid, et vastavate patareide ja akude tootjad tagaksid juurdepääsu aku haldussüsteemile, et ettevõtjad, kes nende kasutusotstarvet muudavad, saaksid kindlaks teha selle seisukorra. Samuti sätestatakse akude ja nende osade kasutusotstarbe muuutmise või nende taastamisega tegelevate isikute kohustused tagamaks, et akude ja nende osade uurimine, jõudluse katsetamine, pakendamine ja vedu toimuks kooskõlas asjakohaste kvaliteedikontrolli- ja ohutusjuhistega. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad isikud tagavad, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel käesolevale määruse nõuetele ning muudele asjakohastele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele, mis on seotud selle konkreetse kasutusotstarbega. Kui aga tõendatakse, et muudetava kasutusotstarbega või taastatav patarei või aku on turule lastud enne, kui kehtestati teatavad nõuded, mis käsitlevad CO2 jalajälge, ringlussevõetud materjali sisaldust, jõudlust ja vastupidavust ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustust (mis on sätestatud määruse artiklites 7, 8, 10 ja 39), ei kohaldata kõnealustest sätetest tulenevaid kohustusi selle patarei või aku suhtes, mille kasutusotstarvet muudetakse või mis taastatakse. Selleks et dokumenteerida, et patarei või aku ei ole enam jääde, tõendab asjaomast toimingut tegev ettevõtja pädeva asutuse nõudmisel 1) seisukorra hindamist või katsetamist, 2) edasise kasutamise kindlust (arve või müügilepingu abil) ning 3) asjakohast kaitset kahjustuste eest veo, peale- ja mahalaadimise ajal. See teave tehakse lõppkasutajatele ja nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis on

ET 20 ET

muudetud kasutusotstarbega patarei või akuga kaasas turule laskmisel või kasutusele võtmisel.

Artikkel 60 sisaldab patarei- ja akujäätmeid käsitleva teabe esitamise nõudeid. See hõlmab tootjate või nende tootjavastutusorganisatsioonide, lõppkasutajate ja turustajate kohustusi seoses nende panusega olelusringi lõpus toimuvasse töötlemisse. Artiklis on sätestatud ka kohustus anda patarei- ja akujäätmete kogumise ja ladustamise ohutuse seisukohast olulist teavet patarei- ja akujäätmete kogumise ja töötlemisega tegelevatele turustajatele ja ettevõtjatele ning anda neile teavet, et hõlbustada patarei- ja akujäätmete kõrvaldamist ja edasist töötlemist.

Artiklis 61 käsitletakse jäätmekäitluses osalevate ettevõtjate aruandlust pädevale asutusele patareide ja akude jäätmekäitluse kohta. See hõlmab eelkõige nõudeid, mille kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsed tootjavastutusorganisatsioonid esitama andmed turule lastud patareide ja akude koguse ning töötlemiseks ja ringlussevõtuks kogutud ja tarnitud patarei- ja akujäätmete koguse kohta ning ringlussevõtuga tegelevad ettevõtjad andmed ringlussevõetavate patareide ja akude ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade ning töödeldud ja ringlussevõetud patareide ja akude koguse kohta.

Artiklis 62 käsitletakse liikmesriikide aruandlust komisjonile. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga kalendriaasta kohta patareide ja akude tüübi ning keemia kaupa liikmesriigi territooriumil esimest korda levitamiseks või kasutamiseks tarnitud patareide ja akude koguse, kogutud patarei- ja akujäätmete koguse ning andmed saavutatud ringlussevõtu tasemete kohta ja selle kohta, kas määruses sätestatud ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad on saavutatud. Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandluse vormi.

VIII peatükk käsitleb elektroonilist teabevahetust.

Artiklis 64 käsitletakse elektroonilist teabevahetussüsteemi, mille komisjon loob 1. jaanuariks 2026. Süsteem sisaldab XIII lisas sätestatud teavet ja andmeid tööstuslike ja elektrisõidukiakude kohta. Kõnealune teave ja andmed peavad võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalik sisestada süsteemi teavet masinloetaval kujul. Komisjon avaldab süsteemi kaudu teatava artiklis 62 nimetatud teabe ja kehtestab rakendusaktiga süsteemi arhitektuuri üksikasjad, teabe esitamise vormingu ning süsteemi teabele ja andmetele juurdepääsu, nende jagamise, haldamise, uurimise, avaldamise ja taaskasutamise eeskirjad.

Artiklis 65 käsitletakse akupassi ja nõutakse, et 1. jaanuariks 2026 peavad tööstuslikel patareidel ja akudel ja elektrisõidukiakudel olema elektroonilised andmikud iga üksiku nende poolt turule lastud aku kohta. Andmikud peavad olema iga aku puhul kordumatud ja identifitseeritavad kordumatu tunnuse abil. Akupass peab olema seotud artikli 64 kohaselt loodud süsteemi andmeallikatesse salvestatud teabega iga akutüübi ja -mudeli põhiomaduste kohta ning see peab olema veebis kättesaadav.

IX peatükis on esitatud turujärelevalve standardsätted.

Artikliga 69 võimaldatakse turujärelevalveasutustel nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et patarei või aku ei vasta nõuetele või ettevõtja rikub kohustust, mis tuleneb ühtset turgu või säästvust, ohutust, märgistust ja hoolsuskohustust käsitlevatest eeskirjadest.

ET 21 ET

X peatükk käsitleb keskkonnahoidlikke riigihankeid, ohtlike ainete kohta uute piirangute kehtestamise ja kehtivate piirangute muutmise menetlust ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamist komisjoni poolt.

Artiklis 70 käsitletakse keskkonnahoidlikke riigihankeid ning nõutakse, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid patareide ja akude või neid sisaldavate toodete hankimisel arvesse patareide ja akude keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, et tagada sellise mõju minimeerimine. Selleks palutakse avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel lisada tehnilised kirjeldused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis põhinevad artiklitel 7–10, tagamaks, et toode valitakse selliste toodete hulgast, millel on olelusringi jooksul oluliselt väiksem keskkonnamõju. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid.

Artiklis 71 on esitatud ohtlike ainete suhtes kohaldatavate piirangute muutmise kord vastavalt artiklile 6 ja I lisale.

Artiklis 72 käsitletakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteeme ja seda, kuidas komisjon neid tunnustab. Valitsus, tööstusliit või muu huvitatud organisatsioonide ühendus, kes on kehtestanud hoolsuskohustuse süsteemi, võib pöörduda komisjoni poole taotlusega tunnustada tema arendatavat ja kontrollitavat tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi. Kui komisjon teeb kindlaks, et tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteem võimaldab asjaomasel ettevõtjal selle süsteemi tulemusliku rakendamise korral täita hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamise nõuet, võtab ta vastu rakendusakti, millega tunnustatakse süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

XI peatükis sätestatakse delegeeritud volitused ja komiteemenetlus.

XII peatükis sätestatakse määruse (EL) 2109/1020 muudatus.

XIII peatükis on esitatud lõppsätted.

ET 22 ET

2020/0353 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust0,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust0,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa roheline kokkulepe0 on Euroopa kasvustrateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Üleminek sõidukites fossiilkütuste kasutamiselt elektromobiilsusele on üks 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise eeltingimusi. Selleks et liidu tootepoliitika aitaks kaasa CO2

heite ülemaailmsele vähendamisele, tuleb tagada, et liidus turustatavad ja müüdavad tooted hangitakse ja toodetakse säästval viisil.

(2) Seega on patareid ja akud oluline energiaallikas ning üks peamisi kestliku arengu, keskkonnahoidliku liikuvuse, puhta energia ja kliimaneutraalsuse võimaldajaid. Eeldatakse, et nõudlus patareide ja akude järele kasvab lähiaastatel kiiresti, eelkõige seoses elektrisõidukitega, mis kasutavad akusid veojõu tekitamiseks, muutes selle turu kogu maailmas üha strateegilisemaks. Patarei- ja akutehnoloogia valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse patareide ja akude strateegilist tähtsust, ning et tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele ning vältida diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi patareide ja akude turul, on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad patareide ja akude säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning teavet patareide ja akude kohta. On vaja luua ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate patareide ja akude kogu olelusringiga tegelemiseks.

0 ELT C , , lk . 0 ELT C , , lk . 0 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus-

ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

ET 23 ET

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/66/EÜ0 on parandatud patareide ja akude keskkonnatoimet ning kehtestatud mõned ühised eeskirjad ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige patareide ja akude raskmetallisisaldust ning patareide ja akude märgistamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade ning kõigi patarei- ja akujäätmete käitlemise eeskirjade ja eesmärkide kaudu, mis põhinevad laiendatud tootjavastutusel.

(4) Komisjoni aruannetes direktiivi 2006/66/EÜ rakendamise, mõju ja hindamise kohta0 ei toonitatud mitte ainult selle direktiivi saavutusi, vaid ka piiratust, eelkõige seoses põhjalikult muutunud kontekstiga, mida iseloomustab akude strateegiline tähtsus ja nende laiem kasutamine.

(5) Patareisid ja akusid käsitlevas komisjoni strateegilises tegevuskavas0 on sätestatud meetmed, millega toetatakse jõupingutusi patareide ja akude väärtusahela loomiseks Euroopas, hõlmates toorainete kaevandamist, säästvat hankimist ja töötlemist, kestlikke patareide ja akude materjale, elementide tootmist ning patareide ja akude korduskasutamist ja ringlussevõttu.

(6) Euroopa rohelises kokkuleppes kinnitas komisjon oma kohustust rakendada patareisid ja akusid käsitlevat strateegilist tegevuskava ning märkis, et ta esitab õigusakti ettepaneku, et tagada kõigi patareide ja akude jaoks ohutu, ringluspõhine ja kestlik patareide ja akude väärtusahel, sealhulgas kasvava elektrisõidukite turu varustamiseks.

(7) Nõukogu kutsus oma 4. oktoobri 2019. aasta järeldustes „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“ muu hulgas üles võtma sidusaid poliitikameetmeid, millega toetatakse selliste tehnoloogiate väljatöötamist, mis parandavad akude säästlikkust ja ringlust, et toetada üleminekut elektromobiilsusele. Lisaks kutsus nõukogu üles direktiivi 2006/66/EÜ kiiresti läbi vaatama ja käsitlema selle raames kõiki asjaomaseid patareisid, akusid ja materjale ning kaaluma eelkõige konkreetseid nõudeid liitiumi ja koobalti kohta ning mehhanismi, mis võimaldab kõnealust direktiivi kohandada akutehnoloogiate tulevaste muudatustega.

(8) 11. märtsil 2020 vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas0 märgitakse, et patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku ettepanekus kaalutakse eeskirju ringlussevõetud materjali sisalduse kohta ning meetmeid, millega parandada kõigi patareide ja akude kogumise ja ringlussevõtu määra, et tagada väärtuslike materjalide taaskasutamine ja anda tarbijatele suuniseid, ning käsitletakse mittelaetavate patareide võimalikku järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, kui on olemas alternatiivid. Lisaks märgitakse, et arvesse võetakse säästvuse ja läbipaistvuse nõudeid, pidades silmas patareide ja akude tootmise CO2 jalajälge, toorainete eetilist hankimist ja

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

0 Komisjoni 9. aprilli 2019. aasta aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) rakendamise ning selle keskkonnale ja siseturu toimimisele avalduva mõju kohta (COM(2019) 166 final) ning komisjoni talituste töödokument direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) hindamise kohta (SWD(2019) 1300 final).

0 Komisjoni 17. mai 2018. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ (COM(2018) 293 final), 2. lisa.

0 Komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

ET 24 ET

varustuskindlust, et hõlbustada patareide ja akude korduskasutamist, nende kasutusotstarbe muutmist ja ringlussevõttu.

(9) Kõigi liidu turule lastavate patareide ja akude kogu olelusringiga tegelemiseks on vaja kehtestada ühtlustatud toote- ja turustamisnõuded, sealhulgas vastavushindamismenetlused, ning nõuded, millega täielikult käsitleda patareide ja akude olelusringi lõppu. Olelusringi lõppu käsitlevad nõuded on vajalikud selleks, et tegeleda patareide ja akude keskkonnamõjuga ning eelkõige toetada patareide ja akude ringlussevõtuturgude ning patareidest ja akudest saadavate teiseste toorainete turgude loomist materjaliringluse sulgemiseks. Selleks et saavutada kavandatud eesmärgid käsitleda patarei ja aku kogu olelusring ühes õigusaktis, vältides samal ajal kaubandustõkkeid ja konkurentsi moonutamist ning kaitstes siseturu terviklikkust, peaksid patareidele ja akudele esitatavaid nõudeid sätestavad õigusnormid olema ühetaoliselt kohaldatavad kõigi liidu ettevõtjate jaoks ega tohiks jätta ruumi erinevaks rakendamiseks liikmesriikide poolt. Seepärast tuleks direktiiv 2006/66/EÜ asendada määrusega.

(10) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat tüüpi patareide ja akude suhtes, mis liidus turule lastakse või kasutusele võetakse kas eraldi või seadmetesse paigaldatuna või mis tarnitakse muul viisil koos elektri- ja elektroonikaseadmete ja sõidukitega. Käesolevat määrust tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei või aku on kavandatud spetsiaalselt toote jaoks või on see üldkasutatav, ning olenemata sellest, kas see on tootesse paigaldatud või tarnitakse see koos tootega, milles kasutamiseks see on ette nähtud, või sellest eraldi.

(11) Patarei- või akukogumina turule viidavate toodete suhtes, mis on patareid või akud või elementide rühmad, mis on üksteisega ühendatud ja/või ümbritsetud välisümbrisega selliselt, et moodustub kasutusvalmis terviküksus, mis ei ole ette nähtud lõppkasutaja poolt osadeks võtmiseks ega avamiseks, ning mis vastavad patareide ja akude määratlusele, tuleks kohaldada patareide ja akude suhtes kohaldatavaid nõudeid. Akumoodulitena turule viidavate toodete suhtes, mis vastavad akukogumi määratlusele, tuleks kohaldada akukogumite suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(12) Määruse laia kohaldamisala piires on asjakohane teha vahet eri liiki patareidel ja akudel vastavalt nende konstruktsioonile ja kasutusele, olenemata patarei- või akukeemiast. Direktiivi 2006/66/EÜ kohast klassifitseerimist kantavateks patareideks ja akudeks ning tööstuslikeks patareideks ja akudeks ja mootorsõidukiakudeks tuleks edasi arendada, et paremini kajastada patareide ja akude kasutamise uusi arengusuundi. Akud, mida kasutatakse elektrisõidukites veojõu tekitamiseks ja mis kuuluvad direktiivi 2006/66/EÜ kohaselt tööstuslike akude kategooriasse, moodustavad suure ja kasvava osa turust, kuna elektrisõidukite hulk kasvab kiiresti. Seepärast on kohane liigitada maismaasõidukites kasutatavad veoakud uude elektrisõidukiakude kategooriasse. Muudes transpordivahendites, sealhulgas raudtee-, vee- ja õhutranspordis kasutatavad veoakud kuuluvad käesoleva määruse alusel endiselt tööstuslike akude kategooriasse. Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises ja jaotamises. Lisaks sellele mittetäielikule näidete loetelule tuleks tööstuslike patareide või akudena käsitada kõiki akusid, mis ei ole kantavad patareid või akud, mootorsõidukiakud ega elektrisõidukiakud. Akusid, mida kasutatakse energia salvestamiseks era- või kodukeskkonnas, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel tööstuslike akudena. Tagamaks, et kõik kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja tõukeratastes

ET 25 ET

kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks, on vaja täpsustada kantavate patareide ja akude määratlust ja kehtestada selliste patareide ja akude kaalupiirang.

(13) Patareid ja akud tuleks kavandada ja toota nii, et optimeerida nende jõudlust, vastupidavust ja ohutust ning minimeerida nende keskkonnajalajälge. On asjakohane kehtestada konkreetsed säästvusnõuded sisemise salvestusega tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele mahutavusega on üle 2 kWh, kuna sellised akud moodustavad turusegmendi, mis peaks lähiaastatel kõige rohkem suurenema.

(14) Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine ning jälgida ja kontrollida, et tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid järgivad käesoleva määruse nõudeid, on vaja, et liikmesriigid määraksid ühe või mitu pädevat asutust.

(15) Ohtlike ainete kasutamist patareides ja akudes tuleks piirata, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning vähendada selliste ainete sisaldust jäätmetes. Seega on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/20060 XVII lisas sätestatud piirangutele asjakohane kehtestada piirangud elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldusele teatavat tüüpi patareides ja akudes. Patareid ja akud, mida kasutatakse sõidukites, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ0 II lisa kohast erandit, tuleks kaadmiumi sisalduse keelu kohaldamisalast välja jätta.

(16) Selleks et tagada, et patareides ja akudes kasutatavate ohtlike ainetega, mis kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele või keskkonnale, saaks nõuetekohaselt tegeleda, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete piiranguid.

(17) Patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kohta uute piirangute vastuvõtmise ja kehtivate piirnagute muutmise menetlust tuleks täielikult ühtlustada määrusega (EÜ) nr 1907/2006. Selleks et tagada käesoleva määruse asjakohaste tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide puhul tõhus otsuste tegemine, koordineerimine ja haldamine, peaks määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“) täitma konkreetseid ülesandeid seoses patareide ja akude tootmisel ja kasutamisel ainetest tulenevate riskide hindamisega, samuti selliste riskide hindamisega, mis võivad ilmneda pärast nende olelusringi lõppu, ning sotsiaalmajanduslike elementide hindamise ja alternatiivide analüüsimisega kooskõlas ameti asjakohaste suunistega. Seega peaksid ameti riskihindamise ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteed hõlbustama ametile käesoleva määrusega antud teatavate ülesannete täitmist.

(18) Akude eeldatav massiline kasutuselevõtt sellistes sektorites nagu liikuvus ja energia salvestamine peaks vähendama CO2 heidet, kuid selle potentsiaali maksimeerimiseks on vaja, et nende kogu olelusringil oleks väike CO2 jalajälg. Mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade0 kohaselt on kliimamuutused akude puhul mineraalide ja

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

0 Toote keskkonnajalajälg – mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjad https://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/pdf/PEFCR_Batteries.pdf.

ET 26 ET

metallide kasutamise järel tähtsuselt teine mõjukategooria. Liidu turule lastavate üle 2 kWh mahutavusega sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude tehnilisele dokumentatsioonile tuleks seetõttu lisada CO2 jalajälje deklaratsioon, vajaduse korral iga tootmispartii kohta eraldi. Patareisid ja akusid toodetakse partiidena kindlates kogustes teatava ajavahemiku jooksul. Kõigi liidu turule lastavate üle 2 kWh mahutavusega sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude CO2 jalajälje arvutamise tehniliste eeskirjade ühtlustamine on eeltingimus selleks, et kehtestada nõue, et akude tehniline dokumentatsioon peab sisaldama CO2 jalajälje deklaratsiooni, ning seejärel määrata CO2 jalajälje tulemusklassid, mis võimaldavad kindlaks teha akud, mille CO2 jalajälg on kokkuvõttes väiksem. Ainuüksi akude CO2 jalajälge käsitlev teave ja selged märgistusnõuded ei too eeldatavasti kaasa käitumismuutusi, mis on vajalikud selleks, et saavutada liidu eesmärk vähendada CO2 heidet liikuvus- ja energiasalvestussektoris kooskõlas kliimamuutuste valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega0. Seetõttu kehtestatakse maksimaalsed CO2 heite piirväärtused, pärast spetsiaalset mõjuhindamist nende väärtuste kindlaksmääramiseks. Ettepaneku tegemisel maksimaalse CO2 jalajälje piirväärtuse kohta võtab komisjon muu hulgas arvesse turul olevate akude CO2 jalajälje väärtuste suhtelist jaotust, liidu turule lastud akude CO2

jalajälje vähendamisel tehtud edusammude ulatust ning kõnealuse meetme tegelikku ja võimalikku panust liidu kestliku liikuvuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse 2050. aastaks. Selleks et muuta akude CO2 jalajälg läbipaistvamaks ja suunata liidu turgu väiksema CO2 heitega akude suunas, olenemata nende tootmiskohast, on põhjendatud CO2 jalajälje nõuete järkjärguline ja kumulatiivne karmistamine. Nende nõuete tulemusena aitab akude olelusringi jooksul välditud CO2

heide kaasa liidu eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See võib soodustada ka muid liidu ja liikmesriikide tasandi poliitikameetmeid, nagu stiimulid või keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid, mis toetavad väiksema keskkonnamõjuga patareide ja akude tootmist.

(19) Teatavad patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning komisjon peab mõnda neist kriitilise tähtsusega tooraineks. See on valdkond, kus Euroopa peab suurendama oma strateegilist sõltumatust ja vastupanuvõimet, et valmistuda võimalikeks tarnehäireteks tervishoiu- või muude kriiside tõttu. Ringmajanduse ja ressursitõhususe suurendamine nende toorainete suurema ringlussevõtu ja taaskasutamise abil aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(20) Taaskasutusse võetud materjalide ulatuslikum kasutamine toetaks ringmajanduse arengut ja võimaldaks materjalide ressursitõhusamat kasutamist, vähendades samal ajal liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit materjalidest. Patareide ja akude kontekstis on see eriti oluline koobalti, plii, liitiumi ja nikli puhul. Seepärast on vaja edendada nimetatud materjalide ringlussevõttu jäätmetest, kehtestades nõude ringlussevõetud materjali sisalduse taseme kohta patareides ja akudes, mille aktiivsetes materjalides kasutatakse koobaltit, pliid, liitiumi ja niklit. Käesoleva määrusega kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõetud koobalti, plii, liitiumi ja nikli sisaldusega seotud eesmärgid, mis tuleks saavutada 2030. aastaks. Koobalti, liitiumi ja nikli puhul nähakse 2035. aastaks ette kõrgemad eesmärgid. Kõik eesmärgid peaksid võtma arvesse selliste jäätmete kättesaadavust, millest neid materjale saab taaskasutusse võtta, asjaomaste taaskasutamis- ja tootmisprotsesside tehnilist teostatavust ning aega, mida ettevõtjad vajavad oma tarne- ja tootmisprotsesside kohandamiseks. Seepärast

0 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, kättesaadav aadressil https://unfccc.int/resource/docs/convkp/conveng.pdf.

ET 27 ET

peaks ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud nõue enne selliste kohustuslike eesmärkide kohaldatavaks muutumist piirduma ringlussevõetud materjaliga seotud teabe avalikustamisega.

(21) Et võtta arvesse koobalti, plii, liitiumi ja nikli tarneriski ning hinnata nende kättesaadavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva ringlussevõetud koobalti, plii, liitiumi või nikli minimaalse osakaaluga seotud eesmärke.

(22) Et tagada nende eeskirjade, mille järgi arvutatakse ja kontrollitakse patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kogust iga patarei- või akumudeli ja partii kohta igas tootmisettevõttes, ning tehnilises dokumentatsioonis esitatava teabega seotud nõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(23) Liidu turule lastavad patareid ja akud peaksid olema vastupidavad ja väga suure jõudlusega. Seepärast on vaja kehtestada üldkasutatavate kantavate patareide ja akude ning tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude jõudlus- ja vastupidavusparameetrid. Elektrisõidukiakude jaoks on UNECE mitteametlik elektrisõidukite ja keskkonna töörühm välja töötamas sõidukisisese aku vastupidavusnõudeid, seega hoidutakse käesoleva määrusega kehtestamast täiendavaid vastupidavusnõudeid. Energia salvestamiseks mõeldud akude puhul aga ei peeta olemasolevaid akude jõudluse ja vastupidavuse katsetamise mõõtmismeetodeid piisavalt täpseks ja esinduslikuks, et miinimumnõudeid saaks kehtestada. Koos kõnealuste akude jõudluse ja vastupidavusega seotud miinimumnõuete kehtestamisega tuleks kättesaadavaks teha ka piisavad harmoneeritud standardid või ühtsed kirjeldused.

(24) Et vähendada patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta jõudluse ja vastupidavuse parameetreid ning kehtestada nende parameetrite miinimumväärtused üldkasutatavate kantavate patareide ja akude ning tööstuslike akude jaoks.

(25) Teatavate üldkasutatavate patareide puhul võib ressursi- ja energiakasutus olla ebatõhus. Tuleks kehtestada objektiivsed nõuded selliste patareide jõudlusele ja vastupidavusele, et turule lastaks vähem madala jõudlusega üldkasutatavaid kantavaid patareisid, eriti kui olelusringi hindamine näitab, et nende asemel akude kasutamine tooks üldist keskkonnakasu.

(26) Selleks et tagada seadmetesse paigaldatud kantavate patareide ja akude nõuetekohane liigiti kogumine, töötlemine ja kvaliteetne ringlussevõtt pärast nende jäätmeteks muutumist, on vaja sätteid, millega tagatakse nende eemaldatavus ja asendatavus sellistes seadmetes. Kasutatud patareid ja akud peaksid olema asendatavad ka selleks, et pikendada neid sisaldavate seadmete eeldatavat kasutusiga. Käesoleva määruse üldsätteid võib täiendada nõuetega, mis kehtestatakse teatavatele patarei- ja akutoitel töötavatele toodetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ0

rakendusmeetmete alusel. Kui muudes liidu õigusaktides on sätestatud täpsemad ohutusnõuded seoses patareide ja akude eemaldamisega toodetest (nt mänguasjadest), tuleks kohaldada neid erieeskirju.

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

ET 28 ET

(27) Töökindlad patareid ja akud on paljude toodete, seadmete ja teenuste toimimise ja ohutuse seisukohalt väga olulised. Seepärast tuleks patareid ja akud projekteerida ja toota nii, et oleks tagatud nende ohutu toimimine ja kasutamine. See aspekt on eriti oluline paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide puhul, mida muud liidu õigusaktid praegu ei hõlma. Seepärast tuleks kõnealuste energiasalvestussüsteemide jaoks sätestada parameetrid, mida tuleb ohutuskatsetes arvesse võtta.

(28) Et anda lõppkasutajatele läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ja nende põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta, võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel patarei- ja akujäätmeid nõuetekohaselt töödelda, tuleks patareid ja akud märgistada. Patareid ja akud tuleks märgistada kogu vajaliku teabega nende põhiomaduste kohta, sealhulgas nende mahutavuse ja teatavate ohtlike ainete sisalduse kohta. Teabe hilisema kättesaadavuse tagamiseks tuleks see teave teha kättesaadavaks ka ruutkoodide abil.

(29) Teave patareide ja akude jõudluse kohta on oluline, et tagada lõppkasutajate kui tarbijate hea ja õigeaegne teavitamine ning eelkõige see, et neil on ühine alus eri patareide ja akude võrdlemiseks enne nende ostmist. Seepärast tuleks üldkasutatavatele kantavatele patareidele ja akudele ning mootorsõidukiakudele lisada märgis, mis sisaldab teavet nende minimaalse keskmise kestvuse kohta konkreetsetes rakendustes kasutamise korral. Lisaks on oluline anda lõppkasutajale juhised patarei- ja akujäätmete nõuetekohasel viisil kasutuselt kõrvaldamiseks.

(30) Sisemise salvestusega tööstuslikud akud ja elektrisõidukite akud mahutavusega üle 2 kWh peaksid sisaldama akuhaldussüsteemi, mis salvestab andmeid, nii et lõppkasutaja või tema nimel tegutsev mis tahes kolmas isik saaks igal ajal kindlaks määrata akude seisukorra ja eeldatava kasutusea. Akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamise võimaldamiseks tuleks juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on aku seaduslikult ostnud, või mis tahes kolmandale isikule, kes tegutseb nende nimel, anda juurdepääs aku haldussüsteemile, et hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist ning teha aku kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 201/9440 määratletud sõltumatutele energiavahendajatele, kes käitavad elektrivõrkudes virtuaalseid elektrijaamu. Seda nõuet tuleks kohaldada lisaks sõidukite tüübikinnitust käsitlevatele liidu õigusnormidele, sealhulgas tehnilised kirjeldused, mis võivad pärineda UNECE mitteametliku elektrisõidukite ja keskkonna töörühma tööst seoses andmetele juurdepääsuga elektrisõidukites.

(31) Mitut käesoleva määruse kohast tootepõhist nõuet, sealhulgas jõudluse, vastupidavuse, kasutusotstarbe muutmise ja ohutuse kohta, tuleks mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Tagamaks, et siseturul ei ole kaubandustõkkeid, tuleks standardid liidu tasandil ühtlustada. Nimetatud meetodid ja standardid peaksid võimalikult palju arvesse võtma asjaomase toote tegelikus elus kasutamist, kajastama keskmist kliendikäitumist ning olema töökindlad, et vältida tahtlikku ja tahtmatut kõrvalehoidmist. Kui viide sellisele standardile on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/20120 ja avaldatud Euroopa Liidu

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja

ET 29 ET

Teatajas, eeldatakse vastavust nendele tootepõhistele nõuetele, mis on vastu võetud käesoleva määruse alusel, tingimusel et selliste meetodite kasutamisega saadud tulemus näitab, et kõnealuste oluliste nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused on saavutatud. Kui tootepõhiste nõuete kohaldamise ajal ei ole standardeid avaldatud, peaks komisjon rakendusaktidega vastu võtma ühtsed kirjeldused ning vastavus neile kirjeldustele peaks andma alust eeldada vastavust. Kui hiljem leitakse, et ühtsetes kirjeldustes on puudusi, peaks komisjon kõnealuseid ühtseid kirjeldusi rakendusaktiga muutma või need kehtetuks tunnistama.

(32) Et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, kohaneda uue tehnoloogiaga ja tagada vastupidavus üleilmsete kriiside, nagu COVID-19 pandeemia korral, peaks olema võimalik anda teavet kõigile patareisid ja akusid käsitlevatele liidu õigusaktidele vastavuse kohta veebipõhiselt ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis.

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/20080 on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude suhtes, tagamaks et kaupade vabast liikumisest liidus kasu saavad tooted vastaksid nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

(34) Võimaldamaks ettevõtjatel tõendada ja pädevatel asutustel kontrollida, et turul kättesaadavaks tehtud patareid ja akud vastavad käesoleva määruse nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ0 on kehtestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis varieeruvad kõige leebemast kuni kõige rangemani olenevalt riskitasemest ja nõutavast ohutustasemest. Kõnealuse otsuse artiklis 4 on sätestatud, et kui vastavushindamine on ette nähtud, valitakse hindamiseks kasutatavad menetlused nende moodulite hulgast.

(35) Valitud moodulid ei kajasta siiski patareide ja akude teatavaid eriaspekte ning seetõttu on vaja kohandada vastavushindamismenetluse jaoks valitud mooduleid. Selleks et võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsust ja keerukust ning tagada turule lastud patareide ja akude vastavus õigusnormidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta vastavushindamismenetlusi, lisades patareide ja akude turul või patareide ja akude väärtusahelas toimunud arengu põhjal kontrollietappe või muutes hindamismoodulit.

(36) Patareil või akul olev CE-märgis näitab patarei või aku vastavust käesolevale määrusele. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Neid põhimõtteid tuleks kohaldada patareide ja akude CE-märgise suhtes. Et tagada patareide ja akude säilitamine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohalt ohutul viisil,

93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

ET 30 ET

tuleks patareide ja akude puhul ette näha neile CE-märgise kinnitamist reguleerivad erieeskirjad.

(37) Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik vastavushindamisasutuste sekkumine. Selleks et tagada määruse sätete ühetaoline rakendamine, peaksid liikmesriikide ametiasutused komisjoni nendest asutustest teavitama.

(38) Patareide ja akude säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsuse ja keerukuse tõttu ning selleks, et tagada patareide ja akude vastavushindamise kvaliteedi ühtlane tase, on vaja kehtestada nõuded teavitatud asutuste hindamises, teavitamises ja järelevalves osalevatelele teavitavatele asutustele. Eelkõige tuleks tagada, et teavitav asutus oleks oma tegevuses objektiivne ja erapooletu. Lisaks peaks teavitavatelt asutustelt nõudma saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamist, kuid neil peaks siiski olema võimalik vahetada teavitatud asutustega seotud teavet riiklike ametiasutuste, teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ja komisjoniga, et tagada vastavushindamise järjepidevus.

(39) On oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ning õiglase konkurentsi tingimustes ja autonoomselt. Selleks tuleks määrata kindlaks nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid. Neid nõudeid tuleks jätkuvalt kohaldada teavitatud asutuse pädevuse säilitamise eeltingimusena. Autonoomia tagamiseks tuleks nõuda, et teavitatud asutus ja tema töötajad säilitaksid sõltumatuse patareide ja akude väärtusahela ettevõtjatest ja teistest ettevõtjatest, sealhulgas ettevõtjate ühendustest ning emaettevõtjatest ja tütarettevõtjatest. Teavitatud asutuselt tuleks nõuda, et ta dokumenteeriks oma sõltumatuse ja esitaks need dokumendid teavitavale asutusele.

(40) Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada vastavust käesolevas määruses sätestatud vastavatele nõuetele.

(41) Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Teatavaid toiminguid ja otsustusprotsesse, mis on seotud patareide ja akude vastavushindamisega ning muude teavitatud asutuse siseste toimingutega, peaks siiski tegema üksnes teavitatud asutus ise, et tagada oma sõltumatus ja autonoomsus. Selleks et tagada patareide ja akude liidu turule laskmiseks nõutav kaitse tase, on oluline, et käesoleva määrusega ette nähtud vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele kui teavitatud asutused.

(42) Kuna ühe liikmesriigi teavitatud asutuste pakutavad teenused võivad olla seotud kogu liidus turul kättesaadavaks tehtavate patareide ja akudega, on asjakohane anda teistele liikmesriikidele ja komisjonile võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et nõuda teavitavalt asutuselt parandusmeetmete võtmist juhul, kui teavitatud asutus ei vasta või enam ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

(43) Vastavushindamismenetluse, sertifitseerimise ja lõppkokkuvõttes turulepääsu hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning patareide ja akude säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsuse ja keerukuse tõttu on ülioluline, et teavitatud asutustel oleks pidev juurdepääs kõigile vajalikele katseseadmetele ja katserajatistele ning et nad kohaldaksid menetlusi ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate

ET 31 ET

võrdse kohtlemise tagamiseks on vajalik, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi järjepidevalt.

(44) Enne lõpliku otsuse tegemist selle kohta, kas patareile või akule võib anda vastavussertifikaadi, peaks ettevõtjal, kes soovib patarei või aku turule lasta, olema lubatud patareid või akut käsitlevaid dokumente üks kord täiendada.

(45) Komisjon peaks võimaldama asjakohast koordineerimist ja koostööd teavitatud asutuste vahel.

(46) On asjakohane panna patareide ja akude turulelaskmise või kasutuselevõtuga seotud kohustused ettevõtjatele, kelleks on valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või mis tahes muu juriidiline isik, kes võtab õigusliku vastutuse seoses patareide ja akude tootmise, nende kättesaadavaks tegemise, turuleviimise või kasutuselevõtmisega.

(47) Ettevõtjad peaksid vastutama vastavalt oma osale tarneahelas selle eest, et patareid ja akud vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tagamaks avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge tase.

(48) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes käesoleva määrusega kooskõlas olevaid patareisid ja akusid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas.

(49) Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on valmistaja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult valmistaja kohustuseks.

(50) Valmistaja peaks esitama piisavalt üksikasjalikku teavet patarei või aku kavandatud kasutuse kohta, et võimaldada selle korrektset ja ohutut turuleviimist, kasutuselevõttu, kasutamist ja olelusringi lõpu haldamist, sealhulgas võimalikku kasutusotstarbe muutmist.

(51) Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid ettevõtjad esitama oma kontaktandmetes peale postiaadressi ka veebisaidi aadressi.

(52) Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule tulevad patareid ja akud, sealhulgas nii eraldi kui ka toodete sees imporditud patareid ja akud, oleksid vastavuses käesoleva määruse nõuetega ja eelkõige, et valmistajad oleksid nende patareide ja akude puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate ja kasutusele võetavate patareide ja akude vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning et patareidel ja akudel olev CE-märgis ja valmistajate koostatud dokumentatsioon on riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(53) Patarei või aku turule laskmisel või kasutusele võtmisel peaks iga importija märkima patareile või akule importija nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui patarei või aku suurus seda ei võimalda. See hõlmab juhtumeid, kui importija peaks avama pakendi, et lisada patareile või akule nimi ja aadress, või kui patarei või aku on liiga väike, et sellele kõnealune teave kinnitada.

(54) Kuna turustaja teeb patarei või aku turul kättesaadavaks pärast seda, kui valmistaja või importija on selle turule lasknud või kasutusele võtnud, peaks turustaja tegutsema

ET 32 ET

hoolikalt, tagamaks, et patarei või aku käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt selle vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(55) Iga importijat või turustajat, kes laseb patarei või aku turule või võtab selle kasutusele importija või turustaja enda nime või kaubamärgi all või muudab patareid või akut nii, et see võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele või muuta juba turule lastud patarei või aku kasutusotstarvet, tuleks käsitada valmistajana ja talle peaks laienema valmistaja kohustused.

(56) Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, peaksid nad olema kaasatud riiklike ametiasutuste tehtavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase patarei või akuga seotud kogu vajaliku teabe.

(57) Patarei või aku jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtjad, kes on turule lasknud, turul kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud nõuetele mittevastavaid patareisid või akusid. Seepärast tuleks ettevõtjatelt nõuda, et nad säilitaksid teavet patareide ja akudega tehtavate tehingute kohta teatava ajavahemiku jooksul.

(58) Maavarade kaevandamine, töötlemine ja nendega kauplemine on oluline patareide ja akude tootmiseks vajalike toorainete hankimisel. Patareide ja akude valmistajad, olenemata nende positsioonist või mõjuvõimust tarnijate üle ja nende geograafilisest asukohast, ei ole kaitstud riski eest, et nad avaldavad mineraalide tarneahelas kahjulikku mõju. Mõne tooraine puhul on üle poole ülemaailmsest toodangust ette nähtud kasutamiseks patareides ja akudes. Näiteks kasutatakse üle 50 % ülemaailmsest koobaltinõudlusest ja üle 60 % maailma liitiumist patareide ja akude tootmiseks. Ligikaudu 8 % ülemaailmsest loodusliku grafiidi toodangust ja 6 % ülemaailmsest niklitoodangust kulub patareide ja akude tootmiseks.

(59) Neid materjale tarnivad vaid vähesed riigid ning mõnel juhul võivad leebed valitsemisstandardid teravdada keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme. Nii koobalti kui ka nikli kaevandamine ja rafineerimine on seotud paljude sotsiaalsete ja keskkonnaküsimustega, sealhulgas võimalike keskkonnaohtude ja inimeste tervisega. Kuigi loodusliku grafiidiga seotud sotsiaalne ja keskkonnamõju on väiksem, on selle kaevandamisel suur osa käsitöönduslikel ja väikesemahulistel toimingutel, mis tehakse enamasti mitteametlikult ning võivad avaldada tõsist mõju tervisele ja keskkonnale, sealhulgas kaevanduste korralise sulgemata ja parandamata jätmise tõttu, mille tulemuseks on ökosüsteemide ja pinnase hävimine. Liitiumi kasutamise eeldatav suurenemine patareide ja akude tootmisel avaldab tõenäoliselt lisasurvet kaevandamis- ja rafineerimistoimingutele, mistõttu tuleks liitium lisada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kohaldamisalasse. Eeldatav patareide ja akude nõudluse ülisuur kasv liidus ei tohiks kaasa aidata kõnesolevate keskkonna- ja sotsiaalsete riskide suurenemisele.

(60) Mõned asjaomased toorained, nagu koobalt, liitium ja looduslik grafiit, on ELis tunnistatud kriitilise tähtsusega tooraineteks0 ning nende säästev hankimine on vajalik selleks, et ELi patareide ja akude ökosüsteem toimiks nõuetekohaselt.

(61) Patareide ja akude tarneahelas osalejad on juba teinud vabatahtlikke jõupingutusi, et soodustada säästvate hanketavade järgimist, sealhulgas vastutustundliku kaevandamise

0 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020) 474 final).

ET 33 ET

tagamise algatus IRMA (Initiative for Responsible Mining Assurance), mineraalide vastutustundliku hankimise algatus RMI (Responsible Minerals Initiative) ja koobaltitööstuse vastutustundliku hindamise raamistik CIRAF (Cobalt Industry Responsible Assessment Framework). Vabatahtlikud jõupingutused hoolsuskohustuse süsteemide loomiseks ei pruugi siiski tagada, et kõik ettevõtjad, kes lasevad liidu turule patareisid ja akusid, järgivad samu miinimumnõudeid.

(62) Liidus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/821 teatavate mineraalide ja metallidega seotud hoolsuskohustuse üldnõuded0. Kõnealuses määruses ei käsitleta aga patareide ja akude tootmiseks kasutatavaid mineraale ja materjale.

(63) Võttes arvesse patareide ja akude nõudluse eeldatavat hüppelist kasvu ELis, peaks patarei või aku ELi turule laskev ettevõtja kehtestama tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted. Seepärast tuleks sätestada nõuded, et käsitleda patareide ja akude tootmiseks kasutatavate teatavate toorainete kaevandamise, töötlemise ja kauplemisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnariske.

(64) Riskipõhise hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamisel tuleks aluseks võtta rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse põhimõtted, mis sisalduvad ÜRO algatuse Global Compact kümnes põhimõttes,0 toodete sotsiaalse olelusringi hindamise suunised,0 ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta0 ning OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta,0 mis kajastavad valitsuste ja sidusrühmade ühist arusaama, ning need peaksid olema kohandatud iga ettevõtja konkreetsele kontekstile ja olukorrale. Seoses patareide ja akude tootmiseks kasutatavate maavarade kaevandamise, töötlemise ja nendega kauplemisega, kajastavad konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised0 (edaspidi „OECD hoolsuskohustuse suunised“) valitsuste ja sidusrühmade pikaajalisi jõupingutusi heade tavade kehtestamiseks selles valdkonnas.

(65) Vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele0 on hoolsuskohustuse täitmine pidev, ennetav ja reageeriv protsess, mis võimaldab ettevõtjatel tagada, et nad austavad inimõigusi ega soodusta konflikte0. Riskipõhine hoolsuskohustus tähendab meetmeid,

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1).

0 ÜRO algatuse Global Compact kümme põhimõtet, kättesaadav aadressil https://www.unglobalcompact.org/what-is-gc/mission/principles.

0 UNEPi suunised toodete sotsiaalse olelusringi hindamiseks, kättesaadav aadressil https://www.lifecycleinitiative.org/wp-content/uploads/2012/12/2009%20-%20Guidelines%20for %20sLCA%20-%20EN.pdf

0 Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, kättesaadav aadressil https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---emp_ent/--- multi/documents/publication/wcms_094386.pdf.

0 OECD (2018), OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct (OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta), kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/OECD-Due-Diligence-Guidance-for-Responsible-Business-Conduct.pdf.

0 OECD (2016), OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas (konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised), kolmas väljaanne, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/9789264252479-en.

0 OECD hoolsuskohustuse suunised, lk 15. 0 OECD (2011), OECD Guidelines for Multinational Enterprises (OECD suunised hargmaistele

ettevõtjatele), OECD, Pariis; OECD (2006), OECD Risk Awareness Tool for Multinational Enterprises in Weak Governance Zones (riskiteadvustamisvahend nõrga valitsemistavaga riikides tegutsevatele

ET 34 ET

mida ettevõtjad peaksid võtma tegelike või võimalike riskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks, et vältida või leevendada kahjulikku mõju, mis on seotud nende tegevuse või hankeotsustega. Ettevõtja saab hinnata oma tegevusest ja suhetest tulenevat riski ning võtta riskimaandamismeetmeid kooskõlas siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses sätestatud asjakohaste normidega, rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega vastutustundliku äritegevuse kohta, valitsuse toetatavate vahenditega, erasektori vabatahtlike algatustega ning ettevõtja sisepoliitika ja -süsteemidega. See lähenemisviis aitab ka kohandada hoolsuskohustuse ulatust vastavalt ettevõtja tegevuse ulatusele või suhetele tarneahelas.

(66) Tuleks vastu võtta kohustuslikud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted või neid muuta ning need peaksid käsitlema vähemalt kõige levinumaid sotsiaalse ja keskkonnariski kategooriaid. Need peaksid hõlmama ühelt poolt praegust ja prognoositavat mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, inimeste tervisele ja ohutusele, samuti töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele, ning teiselt poolt keskkonnale, eelkõige veekasutusele, mullakaitsele, õhusaastele ja elurikkusele, sealhulgas kogukonnaelule.

(67) Sotsiaalse riski kategooriate puhul tuleks hoolsuskohustuse põhimõtetes käsitleda patareide ja akude tarneahela riske seoses inimõiguste kaitsega, sealhulgas inimeste tervise, laste kaitse ja soolise võrdõiguslikkusega, kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega0. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid hõlmama teavet selle kohta, kuidas ettevõtja on aidanud kaasa inimõiguste rikkumiste ärahoidmisele, ning millised vahendid on ettevõtja äristruktuuris kasutusel korruptsiooni ja altkäemaksu vastu võitlemiseks. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid tagama ka ILO kolmepoolse deklaratsiooni I lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide0 eeskirjade nõuetekohase rakendamise.

(68) Keskkonnariski kategooriate puhul tuleks hoolsuskohustuse põhimõtetes käsitleda patareide ja akude tarneahela riske seoses looduskeskkonna ja elurikkuse kaitsega kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga,0 mis hõlmab ka kohalike kogukondade huvidega arvestamist ning nende kogukondade kaitset ja arengut.

(69) Tarneahelaga seotud hoolsuskohustused, mis puudutavad patareide ja akude tootmises kasutatavate toorainetega seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskide väljaselgitamist ja maandamist, peaksid aitama rakendada ÜRO keskkonnaprogrammi resolutsiooni 19

hargmaistele ettevõtjatele), OECD, Pariis, ning „Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the United Nations “Protect, Respect and Remedy” Framework“ (Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „kaitse, austus ja leevendamine“ rakendamine), ÜRO peasekretäri eriesindaja inimõiguste, hargmaiste ettevõtjate ja muude ettevõtjate küsimustes John Ruggie raport A/HRC/17/31, 21. märts 2011.

0 Sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioon, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, lapse õiguste konventsioon ja puuetega inimeste õiguste konventsioon.

0 Kaheksa põhikonventsiooni on: 1) ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, 1948 (nr 87); 2) organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsioon, 1949 (nr 98); 3) sunniviisilise töö konventsioon, 1930 (nr 29) (ja selle 2014. aasta protokoll); 4) sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, 1957 (nr 105); 5) vanuse alammäära konventsioon, 1973 (nr 138); 6) lapsele sobimatu töö konventsioon, 1999 (nr 182); 7) võrdse töötasu konventsioon, 1951 (nr 100); 8) diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon, 1958 (nr 111).

0 Nagu on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, mis on kättesaadav aadressil https://www.cbd.int/convention/text/, ja eelkõige otsuses COP VIII/28 „Voluntary guidelines on Biodiversity-Inclusive impact assessment“ (vabatahtlikud suunised elurikkusega seotud küsimuste arvessevõtmiseks mõju hindamisel), kättesaadav aadressil https://www.cbd.int/decision/cop/?id=11042.

ET 35 ET

maavarade majandamise kohta, milles tunnistatakse kaevandussektori olulist panust kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

(70) Muid ELi õigusakte, millega kehtestatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded, tuleks kohaldada niivõrd, kuivõrd käesolevas määruses puuduvad sama eesmärgi, laadi ja mõjuga erisätted, mida saaks kohandada tulevasi seadusandlikke muudatusi arvesse võttes.

(71) Selleks et võtta arvesse patareide ja akude väärtusahela arengut, sealhulgas muutusi asjakohaste keskkonna- ja sotsiaalsete riskide ulatuses ja laadis, samuti tehnika ja teaduse arengut patareide ja akude ning akukeemia valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta toorainete ja riskikategooriate loetelu ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõudeid.

(72) Jäätmekäitluse ühtlustatud eeskirjad on vajalikud tagamaks, et tootjate ja teiste ettevõtjate suhtes kohaldatakse patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse rakendamisel kõigis liikmesriikides samu eeskirju. Materjalide taaskasutamise kõrge taseme saavutamiseks on vaja maksimeerida patareijäätmete liigiti kogumist ja tagada, et kõik kogutud patareid võetakse ringlusse selliste protsesside kaudu, millega saavutatakse ühised minimaalsed ringlussevõtu määrad. Direktiivi 2006/66/EÜ hindamisel leiti ühe puudusena, et selle sätted ei ole piisavalt üksikasjalikud, mis põhjustab ebaühtlast rakendamist ja märkimisväärseid takistusi ringlussevõtuturgude toimimisele ning ringlussevõtu tasemete mitteoptimaalsust. Seetõttu tuleks üksikasjalikumate ja ühtlustatud eeskirjadega vältida patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu turu moonutusi, tagada nõuete ühtlane rakendamine kogu liidus, ettevõtjate osutatavate jäätmekäitlusteenuste kvaliteedi edasine ühtlustamine ja teiseste toorainete turgude toetamine.

(73) Käesolev määrus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ0

sätestatud jäätmekäitluseeskirjadele ja üldpõhimõtetele, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse patareide ja akudega seotud eritingimusi. Selleks et patarei- ja akujäätmete kogumist saaks korraldada kõige tõhusamal viisil, on oluline, et seda tehtaks tihedas seoses kohaga, kus patareisid ja akusid liikmesriigis müüakse, ja lõppkasutaja lähedal. Samuti võib patarei- ja akujäätmeid koguda koos nii elektri- ja elektroonikaseadmete romude kui ka romuõidukitega, tehes seda riiklike kogumissüsteemide kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL0 ja direktiivi 2000/53/EÜ alusel. Kuigi käesoleva määrusega kehtestatakse patareisid ja akusid käsitlevad erieeskirjad, on vaja sidusat ja täiendavat lähenemisviisi, mis tugineb olemasolevatele jäätmekäitlusstruktuuridele ja ühtlustab neid veelgi. Sellest tulenevalt ja selleks, et jäätmekäitlusega seotud laiendatud tootjavastutust tõhusalt ellu rakendada, tuleks sätestada kohustused selle liikmesriigi suhtes, kus patareid ja akud esimest korda turul kättesaadavaks tehakse.

(74) Selleks et jälgida, kas tootjad täidavad oma kohustust tagada liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude jäätmekäitlus, peab iga liikmesriigi pädev asutus looma registri ja seda haldama. Tootjad peaksid olema kohustatud registreeruma, et esitada vajalik teave, mis võimaldaks pädevatel asutustel jälgida, et tootjad täidaksid oma kohustusi. Registreerimisnõudeid tuleks kogu liidus lihtsustada. Selleks et tagada kogu liidus ühtlustatud vormi abil ühetaolised tingimused

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

ET 36 ET

registreeringu taotlemisele ja esitatavale teabele, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(75) Pidades silmas põhimõtet, et saastaja maksab, on asjakohane panna akude oleluringi lõpu haldamise kohustused tootjatele, kelleks on iga valmistaja, importija või turustaja, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL0 artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingud, tarnib oma kutsetegevuse käigus patarei või aku esimest korda liikmesriigi territooriumil turustamiseks või kasutamiseks, sealhulgas juhul, kui see on paigaldatud seadmetesse või sõidukitesse.

(76) Tootjatel peaks olema laiendatud tootjavastutus oma patareide ja akude käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Sellest tulenevalt peaksid nad rahastama kulusid, mis on seotud kõigi kogutud patareide ja akude kogumise, töötlemise ja ringlussevõtuga, patarei- ja akujäätmeid käsitleva aruandlusega ning lõppkasutajatele ja jäätmekäitlejatele patareisid ja akusid käsitleva teabe esitamisega ning patarei- ja akujäätmete asjakohase korduskasutamise ja käitlemisega. Laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi tuleks kohaldada kõikide tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes. Tootjatel peaks olema võimalik täita neid kohustusi ühiselt tootjavastutusorganisatsioonide kaudu, kes võtavad nende nimel vastutuse. Tootjatel või tootjavastutusorganisatsioonidel peaks olema luba ja nad peaksid dokumenteerima, et neil on rahalised vahendid laiendatud tootjavastutusega kaasnevate kulude katmiseks. Kui see on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks ja selleks, et tagada ühetaolised tingimused tootjate poolt tootjavastutusorganisatsioonidele tehtavate maksete kohandamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(77) Käesoleva määrusega tuleks reguleerida laiendatud tootjavastutust patareide ja akude puhul ammendavalt ning seega ei tuleks patareide ja akude suhtes kohaldada direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevaid eeskirju.

(78) Selleks et tagada patareide ja akude tarneahelates kvaliteetne ringlussevõtt, edendada kvaliteetsete teiseste toorainete kasutuselevõttu ja kaitsta keskkonda, peaks reegliks olema patarei- ja akujäätmete kogumise ja ringlussevõu kõrge tase. Patarei- ja akujäätmete kogumine on ülioluline samm patareides ja akudes sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja akude väärtusahela hoidmiseks liidus, hõlbustades seega juurdepääsu taaskasutusse võetud materjalidele, mida saab edaspidi kasutada uute toodete valmistamisel.

(79) Kõikide patareide ja akude tootjad peaksid vastutama patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise rahastamise ja korraldamise eest. Selleks peaksid nad looma kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu liikmesriikide territooriumi, on lõppkasutajale lähedal ja ei keskendu üksnes sellistele piirkondadele ning patareidele ja akudele, mille puhul kogumine on kasumlik. Kogumisvõrgustik peaks hõlmama kõiki turustajaid, tegevusluba omavaid elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötluskohti, jäätmejaamu ja muid osalejaid, kes tegutsevad omal algatusel, näiteks ametiasutusi ja koole. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhususe kontrollimiseks ja parandamiseks tuleks teha vähemalt NUTS 2 tasandil0

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

ET 37 ET

korrapäraseid segaolmejäätmete ning kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete romude koostise uuringuid, et määrata kindlaks neis sisalduvate kantavate patareide ja akude jäätmete kogus.

(80) Patareisid ja akusid võib koguda koos elektri- ja elektroonikaseadmete romudega direktiivi 2012/19/EL alusel loodud riiklike kogumissüsteemide kaudu ning koos romusõidukitega kooskõlas direktiiviga 2000/53/EÜ. Sellisel juhul tuleks patareid ja akud kohustusliku minimaalse töötlemisnõudena kogutud seadmeromudest ja romusõidukitest eemaldada. Pärast patareide ja akude eemaldamist tuleks nende suhtes kohaldada käesoleva määruse nõudeid, eelkõige tuleks neid võtta arvesse kõnealuse patarei- või akutüübi kogumiseesmärgi saavutamisel ning nende suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud töötlemis- ja ringlussevõtunõudeid.

(81) Võttes arvesse keskkonnamõju ja materjalide kadu, mis tuleneb sellest, et patarei- ja akujäätmeid ei koguta liigiti ega seega töödelda keskkonnahoidlikult, tuleks direktiiviga 2006/66/EÜ juba kehtestatud kantavate patareide ja akude kogumise sihtarvu jätkuvalt kohaldada ning seda tuleks järk-järgult suurendada. Käesoleva määruse kohaselt kuuluvad kantavate patareide ja akude hulka ka kergtranspordivahendite akud. Kuna seda tüüpi akude müügi praegune kasv raskendab turule lastud ja olelusringi lõpus kogutud koguste arvutamist, tuleks need kantavad akud jätta kantavate patareide ja akude praegusest kogumise määrast välja. See väljajätmine tuleb üle vaadata koos kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgiga, mis võib hõlmata ka muudatusi kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise metoodikas. Komisjon koostab nende ülevaatuste toetamiseks aruande.

(82) Kantavate patareide ja akude kogumise määra tuleks jätkuvalt arvutada eelnevate aastate keskmise aastase müügimahu alusel, et eesmärgid oleksid proportsionaalsed patareide ja akude tarbimise tasemega liikmesriigis. Selleks et kajastada kõige paremini muutusi kantavate patareide ja akude kategooria koosseisus, patareide ja akude kasutusajas ning nende tarbimise harjumustes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise ja kontrollimise metoodika muutmiseks.

(83) Kõiki mootorsõidukiakusid, tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid tuleks koguda ning sel eesmärgil tuleks selliste akude tootjatelt nõuda, et nad võtaksid lõppkasutajatelt tasuta vastu ja tagasi kõik mootorsõidukiakud, tööstuslikud patareid ja akud ning elektrisõidukiakud. Kõigile mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumises osalejatele tuleks kehtestada üksikasjalikud aruandluskohustused.

(84) Arvestades direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat, milles seatakse esikohale jäätmetekke vältimine, korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt, ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikega 4 ja direktiivi 1999/31/EÜ0 artikli 5 lõike 3 punktiga f, ei tohiks kogutud patareisid ja akusid põletada ega prügilasse ladestada.

(85) Kõik loa saanud käitluskohad, mis tegelevad patareide ja akude töötlemise ja ringlussevõtuga, peaksid vastama miinimumnõuetele, et vältida negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning võimaldada patareides ja akudes sisalduvate materjalide ulatuslikku taaskasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

0 Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

ET 38 ET

2010/75/EL0 reguleeritakse mitmeid tööstustegevusi, mis on seotud patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtuga ning millega tagatakse konkreetsed loanõuded ja parimat võimalikku tehnikat arvestavad kontrollid. Kui direktiiv 2010/75/EÜ ei hõlma patareide ja akude töötlemise ja ringlussevõtuga seotud tööstustegevust, peaksid ettevõtjad igal juhul olema kohustatud kohaldama kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 10 määratletud parimat võimalikku tehnikat ja käesolevas määruses sätestatud erinõudeid. Komisjon peaks vajaduse korral kohandama patareide ja akude töötlemist ja ringlussevõttu käsitlevaid nõudeid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning uusi jäätmekäitlustehnoloogiaid. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nimetatud nõuete muutmiseks.

(86) Tuleks kehtestada ringlussevõtuprotsesside tõhususe ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid, et tagada kvaliteetsete taaskasutusse võetud materjalide tootmine patarei- ja akutööstuse jaoks, tagades samal ajal selged ja ühised eeskirjad ringlussevõtjatele ning vältides konkurentsimoonutusi või muid takistusi patarei- ja akujäätmetest saadud teiseste toorainete siseturu sujuvale toimimisele. Plii-, nikkel- kaadmium- ja liitiumakudele tuleks kehtestada taaskasutusse võetud materjalide üldkogust mõõtvad ringlussevõtu määrad ning samuti tuleks kehtestada eesmärgid taaskasutusse võetud koobalti-, plii-, liitiumi- ja niklimaterjalide jaoks, et saavutada materjalide taaskasutamise kõrge tase kogu liidus. Jätkuvalt tuleks kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 493/20120 sätestatud eeskirju ringlussevõtu määrade arvutamise ja aruandluse kohta. Selleks et tagada ühetaolised tingimused ringlussevõtu määrade ning materjalide taaskasutamise arvutamiseks ja kontrollimiseks patareide ja akude ringlussevõtu protsessides, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks. Komisjon peaks vaatama läbi ka komisjoni määruse (EL) nr 493/2012, et võtta nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja tööstuse taaskasutamisprotsessides toimunud muutusi, laiendada nende kohaldamisala olemasolevatele ja uutele eesmärkidele ning pakkuda vahendeid vahetoodete kirjeldamiseks. Töötlemis- ja ringlussevõtukohti tuleks julgustada võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/20090.

(87) Töötlemine ja ringlussevõtt väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool liitu peaks olema võimalik ainult juhul, kui patarei- ja akujäätmete vedu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/20060 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1418/20070 ning kui töötlemine ja ringlussevõtt vastavad nõuetele, mida kohaldatakse seda liiki jäätmete suhtes vastavalt nende klassifikatsioonile komisjoni

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

0 Komisjoni 11. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 493/2012, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 151, 12.6.2012, lk 9).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

0 Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (ELT L 316, 4.12.2007, lk 6).

ET 39 ET

otsuses 2000/532/EÜ0, nagu seda on muudetud. Kõnealune muudetud otsus tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse kõiki patarei- ja akukeemiaid. Kui töötlemine või ringlussevõtt toimub väljaspool liitu, peaks selleks, et seda saaks arvesse võtta ringlussevõtu määrade ja eesmärkide saavutamisel, olema ettevõtjal, kelle nimel töötlemine või ringlussevõtt toimub, kohustus esitada selle kohta aruanne asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja tõendada, et töötlemine toimub tingimustel, mis on samaväärsed käesoleva määruse kohaste tingimustega. Et sätestada nõuded, mille põhjal käsitatakse sellist töötlemit samaväärsena, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis sisaldavad samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriume.

(88) Tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid, mis ei sobi enam algseks otstarbeks, milleks need toodeti, võib kasutada muul otstarbel paiksete energiasalvestusakudena. Tekkimas on kasutatud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude taaskasutusturg ning seega tuleks jäätmehierarhia praktilise kohaldamise huvides määratleda erieeskirjad, et võimaldada vastutustundlikku kasutatud patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist, võttes samal ajal arvesse ettevaatuspõhimõtet ja tagades lõppkasutajatele kasutamise ohutuse. Iga kasutatud patarei ja aku puhul tuleks hinnata selle seisukorda ja olemasolevat mahutavust, et teha kindlaks, kas see sobib kasutamiseks algsest erineval otstarbel. Selleks et tagada ühetaolised tingimused akude seisukorra hindamist käsitlevate sätete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(89) Tootjad ja turustajad peaksid aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises sellest, et patareisid ja akusid tuleks koguda eraldi, et kogumissüsteemid on kättesaadavad ja et lõppkasutajatel on oluline roll patarei- ja akujäätmete keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Teabe avaldamisel kõikidele lõppkasutajatele ning patareisid ja akusid käsitlevas aruandluses tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näiteks väli-, plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks patareile või akule kantud ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele.

(90) Selleks et oleks võimalik kontrollida patareide ja akude kogumise ja töötlemisega seotud kohustuste täitmist ja tõhusust, on vaja, et asjaomased ettevõtjad annaksid aru pädevatele asutustele. Patareide ja akude tootjad ja muud jäätmekäitlejad, kes koguvad patareisid ja akusid, peaksid vajaduse korral esitama iga kalendriaasta kohta andmed müüdud patareide ja akude ning kogutud patarei- ja akujäätmete kohta. Töötlemise ja ringlussevõtuga seotud aruandluskohustus peaks lasuma vastavalt jäätmekäitlejatel ja ringlussevõtjatel.

(91) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile iga kalendriaasta kohta teabe nende territooriumil tarnitud patareide ja akude koguse ning kogutud patarei- ja akujäätmete koguse kohta nende tüüpide ja keemia kaupa. Kantavate patareide ja akude puhul tuleks andmed kergtranspordivahenditest pärit akujäätmete kohta esitada eraldi, kuna on vaja koguda andmeid kogumise eesmärgi kohandamiseks, võttes arvesse selliste akude turuosa ning nende eriotstarvet ja omadusi. See teave tuleks esitada elektrooniliselt ja sellele tuleks lisada kvaliteedikontrolli aruanne. Selleks et tagada

0 Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (ELT L 226, 6.9.2000, lk 3).

ET 40 ET

ühetaolised tingimused kõnealuste andmete ja teabe esitamiseks komisjonile ning kontrollimeetodite jaoks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(92) Liikmesriigid peaksid iga kalendriaasta kohta esitama komisjonile aruande ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade kohta, võttes arvesse ringlussevõtu protsessi kõiki etappe ja väljundfraktsioone.

(93) Selleks et suurendada läbipaistvust tarne- ja väärtusahelates kõigi sidusrühmade jaoks, on vaja ette näha elektrooniline süsteem, mis maksimeerib teabevahetust, võimaldab akude tuvastamist ja jälgimist, annab teavet nende tootmisprotsesside CO2-mahukuse ja kasutatud materjalide päritolu kohta, nende koostise kohta, sealhulgas toorainete ja ohtlike kemikaalide kohta, remondi-, kasutusotstarbe muutmise ja demonteerimistoimingute ja -võimaluste kohta ning töötlemis-, ringlussevõtu- ja taaskasutamisprotsesside kohta, mida võidakse aku olelusringi lõpus kasutada. Kõnealune elektrooniline süsteem tuleks luua etapiviisiliselt, nii et prototüüpsüsteem tehakse asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavaks vähemalt üks aasta enne selliste rakendusmeetmete lõplikku vormistamist, millega määratakse kindlaks süsteemi lõplikud omadused ja andmetele juurdepääsu põhimõtted, et võimaldada nende osalust ja nõuete õigeaegset järgimist. Andmetele juurdepääsu poliitika peaks võtma arvesse asjakohaseid põhimõtteid, mis on sätestatud ELi õigusaktides, sealhulgas komisjoni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehalduse akt).0 Et tagada akusid käsitleva teabe vahetamise elektroonilise süsteemi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(94) Kasutusele tuleks võtta akupass, mis võimaldab ettevõtjatel tõhusamalt koguda ja taaskasutada teavet ja andmeid kõigi üksikute turule lastud akude kohta ning teha oma planeerimistegevuses teadlikumaid valikuid. Et tagada akupassi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(95) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/10200 on sätestatud turujärelevalve ja liidu turule tulevate toodetekontrolli eeskirjad. Et tagada kaupade vabast liikumisest kasu saavate toodete vastavus nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge taseme, tuleks kõnealust määrust kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude suhtes. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1020 vastavalt muuta.

(96) Patareid ja akud tuleks turule lasta üksnes juhul, kui need nõuetekohase säilitamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei kujuta endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale ega keskkonnale, st kui selline kasutus võib tuleneda inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(97) Tuleks ette näha kord, mille kohaselt huvitatud isikuid teavitatakse meetmetest, mida kavatsetakse võtta seoses patareide ja akudega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale või keskkonnale. See peaks võimaldama ka liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste patareide ja akude suhtes varakult meetmeid võtta. Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu

0 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020PC0767&from=DA 0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve

ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

ET 41 ET

õigusakte, millega tehakse kindlaks, kas liikmesriikide võetud meetmed seoses nõuetele mittevastavate patareide ja akudega on põhjendatud või mitte.

(98) Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et patarei või aku ei vasta käesoleva määruse nõuetele või ettevõtja rikub eeskirju, mis käsitlevad patarei või aku turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist, säästvust, ohutust ja märgistamist või tarneahelaga seotud hoolsuskohustust.

(99) Riigihanked on oluline sektor, millega vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale ja stimuleerida turu üleminekut säästvamatele toodetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL0 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL0

määratletud avaliku sektori hankijad ning direktiivis 2014/25/EL määratletud võrgustiku sektori hankijad peaksid võtma patareide ja akude või patareisid ja akusid sisaldavate toodete hankimisel arvesse keskkonnamõju, et edendada ja stimuleerida puhta ja energiatõhusa liikuvuse ja energia salvestamise turgu ning aidata seeläbi kaasa liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(100) Valitsuste, tööstusliitude ja huvitatud organisatsioonide ühenduste välja töötatud hoolsuskohustuse süsteemide samaväärsuse kindlakstegemiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Et tagada toorainete loetelu ning nendega seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskide ajakohastamine ning kooskõla konfliktimineraalide määruse ja OECD hoolsuskohustuse suunistega ettevõtjate kohustuste osas, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(101) Et tagada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide komisjoni poolse tunnustamise rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(102) Käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes0 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(103) Komisjonile käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi, mis ei ole seotud selle kindlakstegemisega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate patareide ja akude suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20110.

(104) Olukordades, kus komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, tuleks rakendusakti, milles nõutakse

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

0 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. 0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

ET 42 ET

teavitavalt asutuselt vajalike parandusmeetmete võtmist, sealhulgas vajaduse korral teavituse tühistamist, vastuvõtmiseks kasutada nõuandemenetlust.

(105) Komisjon peaks võtma viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, kas nõuetele vastava ohtliku patarei või aku suhtes võetud riiklik meede on põhjendatud või mitte, kui see on vajalik nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise, ohutuse, vara või keskkonna kaitsega.

(106) Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(107) Pidades silmas vajadust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arengusuundi, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva määruse rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele. Komisjon peaks oma aruandes hindama säästvuse, ohutuse, märgistamise ja teabega seotud kriteeriume käsitlevaid sätteid, patarei- ja akujäätmete käitlemise meetmeid ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõudeid. Vajaduse korral tuleks aruandele lisada ettepanek käesoleva määruse asjakohaste sätete muutmiseks.

(108) Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise algus ka edasi lükata kuupäevani, milleks kõnealuseid ettevalmistusi on võimalik mõistlikult lõpule viia.

(109) Et liikmesriigid saaksid kohandada direktiivi 2006/66/EÜ alusel loodud tootjate registrit ja võtta vajalikke haldusmeetmeid seoses lubade andmise menetluste korraldamisega pädevate asutuste poolt ja säilitades samal ajal järjepidevuse ettevõtjate jaoks, tuleks direktiiv 2006/66/EÜ tunnistada kehtetuks alates 1. juulist 2023. Kõnealuse direktiivi kohased kohustused, mis on seotud kantavate patareide ja akude kogumise määra ja ringlussevõtu protsesside ringlussevõtu määrade seire ja aruandlusega, kehtivad kuni 31. detsembrini 2023 ning komisjonile andmete edastamisega seotud kohustused kehtivad kuni 31. detsembrini 2025, et tagada järjepidevus seni, kuni komisjon võtab käesoleva määruse alusel vastu uued arvutuseeskirjad ja aruandlusvormid.

(110) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada siseturu toimimine ja kindlustada samal ajal, et turule lastud patareid ja akud vastavad nõuetele, mis tagavad inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge taseme, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda ühtlustamisvajaduse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ET 43 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamise nõuded, mille alusel võib patareisid ja akusid turule lasta ja kasutusele võtta, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi patareide ja akude, nimelt kantavate patareide ja akude, mootorsõidukiakude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude suhtes, olenemata nende kujust, mahust, kaalust, disainist, materjali koostisest, kasutusest või otstarbest. Seda kohaldatakse ka muudesse toodetesse paigaldatud või neile lisatud patareide ja akude suhtes.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mis sisalduvad:

(a) seadmetes, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsega, relvades, sõjamoonas ja sõjatarvikutes, välja arvatud tooted, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks; ning

(b) kosmosesse saatmiseks ette nähtud seadmetes.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „patarei või aku“ – keemilise energia muundamisest vahetult saadava elektrienergia allikas, mis koosneb ühest või mitmest laetavast või mittelaetavast elemendist või nende rühmast;

(2) „element“ – patarei või aku funktsionaalne põhiüksus, mis koosneb elektroodidest, elektrolüüdist, mahutist, klemmidest ja vajaduse korral separaatoritest ning sisaldab aktiivseid materjale, mille reaktsioon tekitab elektrienergiat;

(3) „aktiivne materjal“ – materjal, mis reageerib keemiliselt, et tekitada elemendi tühjenemisel elektrienergiat;

(4) „patarei“ – keemiline vooluallikas, mis ei ole projekteeritud uuesti laadimiseks;

(5) „aku“ – keemiline vooluallikas, mis on projekteeritud uuesti laadimiseks;

(6) „sisemise salvestusega aku“ – aku, millele ei ole paigaldatud väliseid seadmeid energia salvestamiseks;

(7) „kantav patarei või aku“ – patarei või aku, mis:

– on suletud;

– kaalub alla 5 kg;

– ei ole ette nähtud tööstuslikuks otstarbeks ning

– ei ole elektrisõidukiaku ega mootorsõidukiaku;

ET 44 ET

(8) „üldkasutatavad kantavad patareid ja akud“ – kantavad patareid ja akud, millel on järgmised levinud formaadid: 4,5 volti (3R12), D, C, AA, AAA, AAAA, A23, 9 volti (PP3);

(9) „kergtranspordivahendid“ – ratassõidukid, millel on elektrimootor võimsusega alla 750 W ja millel reisijad sõiduki liikumise ajal istuvad ning mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos;

(10) „mootorsõidukiaku“ – aku, mida kasutatakse ainult mootorsõidukite käivitus-, valgustus- või süütevõimsuse jaoks;

(11) „tööstuslik patarei või aku“ – spetsiaalselt tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud patarei või aku või mis tahes muu patarei või aku, välja arvatud kantavad patareid ja akud, elektrisõidukiakud ja mootorsõidukiakud;

(12) „elektrisõidukiaku“ – aku, mis on spetsiaalselt ette nähtud veojõu tekitamiseks maanteetranspordis kasutatavates hübriid- ja elektrisõidukites;

(13) „paikne akupõhine energiasalvestussüsteem“ – sisemise salvestusega tööstuslik aku, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektrienergia salvestamiseks ja ülekandmiseks võrku, sõltumata sellest, kus seda akut kasutatakse ja kes on kasutaja;

(14) „turule laskmine“ – patarei või aku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(15) „turul kättesaadavaks tegemine“ – patarei või aku tasu eest või tasuta tarnimine turule kaubandustegevuse käigus turustamiseks või kasutamiseks;

(16) „kasutuselevõtt“ – patarei või aku esmakordne ettenähtud otstarbel kasutamine liidus;

(17) „patarei- või akumudel“ – patarei või aku, mida toodetakse seeriakaupa;

(18) „CO2 jalajälg“ – kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa tootesüsteemis, väljendatuna süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendina ja tuginedes toote keskkonnajalajälje uuringule, milles ainus mõjukategooria on kliimamuutused;

(19) „ettevõtja“ – valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja või ekspediitorteenuse osutaja, kelle suhtes kehtivad kohustused seoses patareide ja/või akude tootmise, turul kättesaadavaks tegemise, turule laskmise või kasutuselevõtmisega vastavalt käesolevale määrusele;

(20) „sõltumatu ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole volitatud edasimüüja või remontija või taastaja ning kes on valmistajast ja tootjast sõltumatu ning otseselt või kaudselt seotud patareide ja/või akude remondi, hoolduse või kasutusotstarbe muutmisega, sealhulgas jäätmekäitlejad, remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade valmistajad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, kontrolli- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad, alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, valmistajatele ja remonditöökodadele koolitust pakkuvad ettevõtjad;

(21) „ruutkood“ – maatrikskood, mis on seotud patarei ja/või aku mudelit käsitleva teabega;

(22) „akuhaldussüsteem“ – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, haldab ja salvestab andmeid akude seisukorra ja eeldatava kasutusea määramise parameetrite kohta, mis on esitatud VII lisas, ning suhtleb sõiduki või seadmega, millesse aku on paigaldatud;

ET 45 ET

(23) „seade“ – direktiivis 2012/19/EL määratletud elektri- või elektroonikaseade, mis täielikult või osaliselt saab või võib saada toite patareilt või akult;

(24) „laetustase“ – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;

(25) „seisukord“ – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;

(26) „kasutusotstarbe muutmine“ – mis tahes toiming, mille tulemusena patareid või akut või selle osi kasutatakse muul eesmärgil või otstarbel kui see, milleks patarei või aku algselt projekteeriti;

(27) „valmistaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab patarei või aku või laseb patarei või aku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda patareid või akut oma nime või kaubamärgi all;

(28) „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

(29) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud Euroopa standard;

(30) „CE-märgis“ – märgis, millega valmistaja kinnitab, et patarei või aku vastab märgise tootele kinnitamist käsitlevate ELi ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

(31) „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

(32) „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

(33) „vastavushindamine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas patarei või aku puhul on käesoleva määruse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded on täidetud;

(34) „vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

(35) „teavitatud asutus“ – käesoleva määruse artikli 22 kohaselt teavitatud vastavushindamisasutus;

(36) „tarneahelaga seotud hoolsuskohustus“ – tööstusliku aku või elektrisõidukiaku turule laskva ettevõtja kohustused, mis on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega, et teha kindlaks aku tootmiseks vajalike toorainete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega seotud tegelikud ja võimalikud riskid ning nendega tegeleda;

(37) „tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingud, tarnib oma kutsetegevuse käigus patarei või aku esimest korda turustamiseks või kasutamiseks liikmesriigi territooriumil, sealhulgas juhul, kui see on paigaldatud seadmetesse või sõidukitesse;

(38) „tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes korraldab rahaliselt või tegevuslikult laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

(39) „patarei- või akujäätmed“ – patareid või akud, mis on jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;

ET 46 ET

(40) „korduskasutamine“ – patarei või aku täielik või osaline otsene korduskasutamine algsel eesmärgil, milleks patarei või aku kavandati;

(41) „ohtlik aine“ – mis tahes aine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/20080 I lisa mõne järgmise ohuklassi või -kategooria kriteeriumidele:

(a) ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

(b) ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

(c) ohuklass 4.1;

(d) ohuklass 5.1;

(42) „töötlemine“ – patarei- ja akujäätmetega tehtav mis tahes toiming pärast nende üleandmist sortimise või ringlussevõtuks ettevalmistamisega tegelevale ettevõttele;

(43) „vabatahtlik kogumispunkt“ – mittetulunduslik, kaubanduslik või muu ettevõte või avalik-õiguslik asutus, kes omal algatusel osaleb kantavate patareide ja akude jäätmete liigiti kogumises, kogudes kokku enda või teiste lõppkasutajate tekitatud kantavate patareide ja akude jäätmed, enne kui jäätmekäitlejad need edasiseks töötlemiseks vastu võtavad;

(44) „jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb kutsealaselt patarei- ja/või akujäätmete liigiti kogumise, sortimise või töötlemisega;

(45) „loa saanud käitluskoht“ – mis tahes käitluskoht, millele on direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt antud luba patarei- ja/või akujäätmete töötlemiseks või ringlussevõtuks;

(46) „ringlussevõtja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes teeb loa saanud käitluskohas ringlussevõtutoiminguid;

(47) „kasutusiga“ – ajavahemik, mis algab patarei või aku turule laskmisega ja lõpeb patarei või aku jäätmeteks muutumisega;

(48) „ringlussevõtu tase“ – konkreetse liikmesriigi puhul asjaomasel kalendriaastal protsendimäär, mis saadakse kõnealuse kalendriaasta jooksul käesoleva määruse artikli 56 kohaselt töödeldavate ja ringlussevõetavate patarei- ja akujäätmete massi jagamisel käesoleva määruse artiklite 48 ja 49 kohaselt kogutud patarei- ja akujäätmete massiga;

(49) „ringlussevõtuprotsess“ – patarei- ja/või akujäätmete ringlussevõtutoiming, mida võib teha ühes või mitmes loa saanud käitluskohas, välja arvatud sortimine või ringlussevõtuks ettevalmistamine;

(50) „ringlussevõtu määr“ – suhtarv, mis saadakse ringlussevõtuprotsessi väljundfraktsioonide massi jagamisel patarei- ja akujäätmetest koosneva sisendfraktsiooni massiga ning väljendatakse protsendina;

(51) „liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

0 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

ET 47 ET

(52) „riiklik ametiasutus“ – tüübikinnitusasutus või mis tahes muu ametiasutus, mis on liikmesriigis kaasatud patareide ja akudega seotud turujärelevelavesse, nagu see on sätestatud VI peatükis, või piirikontrolli ning vastutab nende tegevuste eest;

(53) „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad valmistajale käesoleva määruse nõuete alusel pandud kohustustest;

(54) „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud patarei või aku;

(55) „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb patarei või aku turul kättesaadavaks;

(56) „risk“ – kahju tekkimise tõenäosuse ja selle kahju tõsiduse astme kombinatsioon, mis piirdub inimeste tervise või ohutuse, vara või keskkonnaga.

Kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „vältimine“, „korduskasutamiseks ettevalmistamine“, „taaskasutamine“ ja „ringlussevõtt“.

Kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 3 sätestatud mõisteid „lõppkasutaja“, „turujärelevalve“, „turujärelevalveasutus“, „ekspediitorteenuse osutaja“, „parandusmeetmed“, „tagasivõtmine“ ja „turult kõrvaldamine“.

Kohaldatakse määruse (EL) 2019/944 artiklis 2 sätestatud mõisteid „sõltumatu energiavahendaja“ ja „turuosaline“.

Artikkel 3 Vaba liikumine

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate patareide ja akude turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõttu käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamise nõuete või patarei- ja akujäätmete käitlemisega seotud põhjustel.

2. Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate patareide ja akude näitamist messidel, näitustel, tootetutvustustel või muudel niisugustel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt öeldud, et asjaomane patarei või aku ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja et seda ei müüda enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse.

Artikkel 4 Patareide ja akude säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamisega seotud nõuded

1. Patareisid või akusid võib turule lasta või kasutusele võtta ainult juhul, kui need vastavad

(a) II peatükis sätestatud säästvus- ja ohutusnõuetele;

(b) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuetele.

2. II ja III peatükiga hõlmamata aspektides ei tohi patareid ja akud kujutada endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale ega keskkonnale.

ET 48 ET

Artikkel 5 Pädev asutus

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad VII peatükist tulenevate kohustuste täitmise ning tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide kõnealuse peatüki nõuetele vastavuse järelevalve ja kontrollimise eest.

2. Liikmesriigid kehtestavad pädeva asutuse või pädevate asutuste töökorralduse ja tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetluseeskirjad, et tagada

(a) tootjate registreerimine vastavalt artiklile 46;

(b) tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele loa andmine vastavalt artiklile 47 ning loa andmine ja järelevalve seoses artiklis 48 sätestatud nõuetega;

(c) järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle kooskõlas artikliga 47;

(d) patareisid ja akusid käsitlevate andmete kogumine vastavalt artiklile 61;

(e) teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 62.

3. Liikmesriigid teatavad hiljemalt [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäevas] komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

II peatükk Säästvus- ja ohutusnõuded

Artikkel 6 Ohtlike ainete kasutamise piirangud

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud piirangutele ei tohi patareid ja akud sisaldada ohtlikke aineid, mille suhtes on kehtestatud piirang I lisas, välja arvatud juhul, kui need vastavad kõnealuse piirangu tingimustele.

2. Kui esineb vastuvõetamatu risk inimeste tervisele või keskkonnale, mis tuleneb patareide või akude tootmisel kasutatavast ainest või patareides või akudes nende turule laskmise ajal või järgmistes olelusringi etappides, sealhulgas jäätmeetapis, sisalduvast ainest, ja selle riskiga tuleb tegeleda liidu tasandil, võtab komisjon kooskõlas artiklis 73 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakti, et muuta I lisas esitatud piiranguid vastavalt artiklis 71 sätestatud menetlusele.

3. Lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas ohtlike ainete alternatiivide kättesaadavust.

4. Lõike 2 kohaselt vastu võetud piiranguid ei kohaldata aine kasutamisele (patareide või akudega seotud) teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 23.

5. Kui lõike 2 kohaselt vastu võetud piirangut ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 22 määratletud toote- ja tehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse suhtes, täpsustatakse see erand ja erandi alla kuuluva aine maksimumkogus I lisas.

ET 49 ET

Artikkel 7 Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälg

1. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, peab olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii kohta CO2 jalajälje deklaratsiooni, mis on koostatud teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt ja sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(a) haldusteave tootja kohta;

(b) teave aku kohta, mille kohta deklaratsioon kehtib;

(c) teave aku valmistanud tehase geograafilise asukoha kohta;

(d) aku kogu CO2 jalajälg, arvutatuna CO2-ekvivalentkilogrammides;

(e) aku CO2 jalajälg olelusringi etappide kaupa, nagu on kirjeldatud II lisa punktis 4;

(f) sõltumatu kolmanda isiku kontrolliaruanne;

(g) veebilink juurdepääsuks CO2 jalajälje deklaratsioonis esitatud tulemusi kinnitava uuringu avalikule versioonile.

Esimeses lõigus sätestatud CO2 jalajälje deklaratsiooni nõuet kohaldatakse alates 1. juulist 2024 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes.

Komisjon võtab hiljemalt 1. juuliks 2023 vastu:

(a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 73, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika punktis d osutatud aku kogu CO2 jalajälje arvutamiseks kooskõlas II lisas sätestatud oluliste elementidega;

(b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud CO2 jalajälje deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus sätestatud teabe esitamise nõudeid.

2. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakudel ja tööstuslikel akudel mahutavusega üle 2 kWh peab olema nähtav, selgesti loetav ja kustutamatu märgis, millel on näidatud CO2 jalajälje tulemusklass, millele konkreetne aku vastab.

Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele tuleb tehnilises dokumentatsioonis näidata, et deklareeritud CO2 jalajälg ja sellega seotud liigitus CO2 jalajälje tulemusklassi on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud komisjoni poolt neljanda lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

Esimeses lõigus sätestatud CO2 jalajälje tulemusklassi nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes.

Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2024 vastu

(a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 73, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades esimeses lõigus osutatud CO2 jalajälje tulemusklassid. Kõnealuse delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisas esitatud asjakohaseid olulisi elemente;

ET 50 ET

(b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud märgistuse vormingud ja teises lõigus osutatud CO2 jalajälje tulemusklassi deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, peab olema kaasas tehniline dokumentatsioon tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii kohta, mis tõendab, et aku olelusringi CO2 jalajälje deklareeritud väärtus on väiksem kui komisjoni poolt kolmanda lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud maksimaalne piirväärtus.

Esimeses lõigus sätestatud olelusringi maksimaalse CO2 jalajälje piirväärtuse nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes.

Komisjon võtab hiljemalt 1. juuliks 2026 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks esimeses lõigus osutatud olelusringi maksimaalse CO2 jalajälje piirväärtuse. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisas sätestatud asjakohaseid olulisi elemente.

Olelusringi maksimaalse CO2 jalajälje piirväärtuse kehtestamine toob vajaduse korral kaasa lõikes 2 osutatud akude CO2 jalajälje tulemusklasside ümberklassifitseerimise.

Artikkel 8 Ringlussevõetud materjali sisaldus tööstuslikes patareides ja akudes, elektrisõidukiakudes ja

mootorsõidukiakudes

1. Alates 1. jaanuarist 2027 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab teavet tootmisettevõtte iga akumudeli igas partiis aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli koguse kohta.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusakti, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli koguse arvutamise ja kontrollimise metoodika ning tehnilise dokumentatsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Alates 1. jaanuarist 2030 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukikude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et kõnealustes patareides ja akudes on tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii puhul aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli osakaal vähemalt järgmine:

(a) koobaltist 12 %;

(b) pliist 85 %;

(c) liitiumist 4 %;

ET 51 ET

(d) niklist 4 %.

3. Alates 1. jaanuarist 2035 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et kõnealustes patareides ja akudes on tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii puhul aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli osakaal vähemalt järgmine:

(a) koobaltist 20 %;

(b) pliist 85 %;

(c) liitiumist 10 %;

(d) niklist 12 %.

4. Kui see on põhjendatud ja asjakohane jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kättesaadavuse või puuduse tõttu, on komisjonil õigus võtta 31. detsembriks 2027 vastavalt artiklile 73 vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärke.

Artikkel 9 Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudluse ja vastupidavuse parameetrid

1. Alates 1. jaanuarist 2027 peavad üldkasutatavad kantavad patareid ja akud vastama III lisas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite väärtustele, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades III lisas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille üldkasutatavad kantavad patareid ja akud peavad saavutama.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte III lisas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel kaalub komisjon vajadust vähendada üldkasutatavate kantavate patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju ning võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja märgistussüsteeme. Samuti tagab komisjon, et kõnealuse delegeeritud õigusaktiga kehtestatud sätted ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kõnealuste patareide ja akude või neid sisaldavate seadmete funktsionaalsusele, taskukohasusele ja kuludele lõppkasutajate jaoks ning tööstuse konkurentsivõimele. Asjaomaste patareide ja akude ning seadmete valmistajatele ei tekitata ülemäärast halduskoormust.

3. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030 olelusringi hindamise metoodika alusel selliste meetmete teostatavust, millega kõrvaldataks järk-järgult kasutuselt üldkasutatavad kantavad patareid, et minimeerida nende keskkonnamõju. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning kaalub asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.

ET 52 ET

Artikkel 10 Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude jõudlusele ja vastupidavusele

1. Alates [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] peab sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetreid.

Esimeses lõigus osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama ka selgitusi tehniliste kirjelduste, standardite ja tingimuste kohta, mida kasutatakse elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite väärtuste mõõtmiseks, arvutamiseks või hindamiseks. Selgitus peab sisaldama vähemalt IV lisa B osas esitatud elemente.

2. Alates 1. jaanuarist 2026 peavad sisemise salvestusega tööstuslikud akud mahutavusega üle 2 kWh vastama IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtustele, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2024 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades IV lisa A osas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille sisemise salvestusega tööstuslikud akud mahutavusega üle 2 kWh peavad saavutama.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel arvestab komisjon vajadust vähendada sisemise salvestusega tööstuslike akude, mille mahutavus on üle üle 2 kWh, olelusringi keskkonnamõju ning tagab, et selles sätestatud nõuded ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kõnealuste akude või neid akusid sisaldavate seadmete funktsionaalsusele, taskukohasusele ja tööstuse konkurentsivõimele. Asjaomaste akude ning seadmete valmistajatele ei tekitata ülemäärast halduskoormust.

Artikkel 11 Kantavate patareide ja akude eemaldatavus ja asendatavus

1. Seadmetesse paigaldatud kantavad patareid ja akud peavad olema lõppkasutaja või sõltumatu ettevõtja poolt kergesti eemaldatavad ja asendatavad seadme kasutusaja jooksul, juhul kui patareide või akude kasutusiga on seadme kasutusajast lühem, või hiljemalt seadme kasutusaja lõpus.

Patarei või aku on kergesti asendatav, kui selle saab pärast seadmest eemaldamist asendada samalaadse patarei või akuga, ilma et see mõjutaks seadme toimimist või toimivust.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata, kui

(a) on vaja pidevat energiavarustust ning ohutuse, toimivuse, meditsiinilistel või andmete terviklikkusega seotud põhjustel on vajalik seadme ja kantava patarei või aku katkematu ühendus; või

(b) patarei või aku töötab ainult siis, kui see on integreeritud seadme struktuuri.

3. Komisjon võtab vastu suunised, et hõlbustada lõikes 2 sätestatud erandite ühtlustatud kohaldamist.

ET 53 ET

Artikkel 12 Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutus

1. Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemidega peab kaasas olema tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et need on tavapärase töö ja kasutamise ajal ohutud, sealhulgas tõendid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas sätestatud ohutusparameetrite suhtes, kusjuures selleks tuleks kasutada tipptasemel katsemeetodeid.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte V lisas sätestatud ohutusparameetrite muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.

III peatükk Märgistus- ja teabe esitamise nõuded

Artikkel 13 Patareide ja akude märgistamine

1. Alates 1. jaanuarist 2027 märgistatakse patareid ja akud VI lisa A osas sätestatud teavet sisaldava märgisega.

2. Alates 1. jaanuarist 2027 märgistatakse kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukiakud märgisega, mis sisaldab teavet nende mahutavuse kohta, ning kantavad patareid ja akud märgistatakse märgisega, mis sisaldab teavet selle kohta, milline on nende minimaalne keskmine kestvus konkreetsetes rakendustes kasutamise korral.

3. Alates 1. juulist 2023 märgistatakse patareid ja akud liigiti kogumise sümboliga vastavalt VI lisa B osas sätestatud nõuetele.

Sümbol katab vähemalt 3 % patarei või aku suurima külje pinnast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm.

Silindriliste elementide puhul katab sümbol vähemalt 1,5 % patarei või aku pindalast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm.

Kui patarei või aku väiksuse tõttu oleks sümbol väiksem kui 0,5 × 0,5 cm, ei pea patareid või akut märgistama ning selle asemel trükitakse vähemalt 1 × 1 cm suurune sümbol pakendile.

4. Alates 1. juulist 2023 märgistatakse patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 % või pliid üle 0,004 %, asjaomase metalli keemilise sümboliga: Cd või Pb.

Raskmetallisisaldust näitav sümbol trükitakse VI lisa B osas kujutatud sümboli alla ja see katab pinna, mille suurus on vähemalt üks neljandik kõnealuse sümboli suurusest.

5. Patareid ja akud märgistatakse vastavalt VI lisa C osale ruutkoodiga, mis võimaldab juurdepääsu järgmisele teabele:

(a) alates 1. jaanuarist 2027 kõikide patareide ja akude kohta lõikes 1 osutatud teave;

(b) alates 1. jaanuarist 2027 kõikide kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukiakude kohta lõikes 2 osutatud teave;

ET 54 ET

(c) alates 1. jaanuarist 2023 kõikide patareide ja akude kohta lõikes 3 osutatud sümbol;

(d) alates 1. jaanuarist 2023 patareide ja akude kohta, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 % või pliid üle 0,004 %, lõikes 4 osutatud sümbol;

(e) alates [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta artikli 39 lõikes 6 osutatud aruanne;

(f) alates 1. juulist 2024 sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, artikli 7 lõikes 1 osutatud CO2

jalajälje deklaratsioon;

(g) alates 1. juulist 2026 sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, artikli 7 lõikes 2 osutatud CO2

jalajälje tulemusklass;

(h) alates 1. jaanuarist 2027 sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, mootorsõidukiakude ja elektrisõidukiakude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, aku aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kogus vastavalt artiklile 8;

(i) alates 1. jaanuarist 2023 kõigi patareide ja akude puhul artiklis 18 osutatud deklaratsioon;

(j) alates 1. juulist 2023 kõigi patareide ja akude puhul artikli 60 lõike 1 punktides a–f osutatud teave.

6. Lõigetes 1–5 osutatud märgised ja ruutkood trükitakse või graveeritakse patareile või akule nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. Kui patarei või aku tüübi või väiksuse tõttu ei ole see võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgised pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse.

7. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusaktid, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud märgistusnõuete ühtlustatud kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14 Teave akude seisukorra ja oodatava kasutusea kohta

1. Sisemise salvestusega tööstuslikel akudel ja elektrisõidukiakudel mahutavusega üle 2 kWh peab olema akuhaldussüsteem, mis sisaldab andmeid VII lisas esitatud parameetrite kohta, mille alusel saab kindlaks teha akude seisukorra ja oodatava kasutusea.

2. Aku seaduslikult ostnud juriidilisele või füüsilisele isikule või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule antakse igal ajal mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs lõikes 1 osutatud akuhaldussüsteemi andmetele, et

(a) hinnata aku jääkväärtust ja edasiseks kasutamiseks kõlblikkust;

(b) hõlbustada aku korduskasutamist, aku kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist;

(c) teha aku energia salvestamise kaudu kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele või turuosalistele.

3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse lisaks sõidukite tüübikinnitust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatule.

ET 55 ET

IV peatükk Akude vastavus

Artikkel 15 Patareide ja akude vastavuse eeldus

1. Käesoleva määruse artiklite 9, 10, 12, 13 ja artikli 59 lõike 5 punkti a nõuete täitmisel ja täitmise kontrollimisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmis- ja arvutusmeetodit, mille puhul arvestatakse üldtunnustatud tipptasemel meetodeid ja mille mõõtmisviga peetakse väikeseks, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud standardites, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

2. Patareid ja akud, mida katsetatakse vastavalt harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on selliste harmoneeritud standarditega hõlmatud.

3. Patareid ja akud, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 12 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on selliste harmoneeritud standarditega hõlmatud.

Artikkel 16 Ühtsed kirjeldused

1. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse artiklites 9, 10, 12, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a sätestatud nõuete või artikli 15 lõikes 2 osutatud katsete jaoks ühtsed kirjeldused, kui

(a) kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või

(b) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi taotletud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või leiab, et asjakohased harmoneeritud standardid ei ole piisavad, või

(c) komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud säilitada piirangutega või kõrvaldada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid või katseid hõlmavad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Patareid ja akud, mida katsetatakse vastavalt ühtsetele kirjeldustele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on hõlmatud kõnealuste ühtsete kirjelduste või nende osadega, ning asjakohasel juhul niivõrd, kuivõrd saavutatakse nende nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused.

3. Patareid ja akud, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 12 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad kõnealuseid nõudeid hõlmavad.

ET 56 ET

Artikkel 17 Vastavushindamismenetlused

1. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu tagab valmistaja või tema volitatud esindaja, et hinnatakse selle vastavust käesoleva määruse II ja III peatüki nõuetele.

2. Patareide ja akude vastavust artiklites 6, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele hinnatakse VIII lisa A osas esitatud menetluse kohaselt.

3. Patareide ja akude vastavust artiklites 7, 8 ja 39 sätestatud nõuetele hinnatakse VIII lisa B osas esitatud menetluse kohaselt.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, lisades vastavushindamismoodulitesse täiendavaid kontrollietappe või asendades need moodulid otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud muude moodulitega, vajaduse korral pärast nende kohandamist patareidele ja akudele esitatavate erinõuetega.

5. Patareide ja akude vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi korraldav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritud keeles.

Artikkel 18 ELi vastavusdeklaratsioon

1. ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et II ja III peatükis sätestatud nõuded on täidetud.

2. ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama IX lisas esitatud näidisele, sisaldama VIII lisas esitatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kasutusele võetakse.

3. Kui patarei- või akumudeli suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid.

Artikkel 19 CE-smärgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 20 CE-märgise kinnitamise nõuded

1. CE-märgis kinnitatakse patareile või akule nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole patarei või aku laadist tingituna võimalik või otstarbekas, siis kinnitatakse märgis pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse.

2. CE-märgis kinnitatakse patareile või akule enne selle turule laskmist.

ET 57 ET

3. CE-märgisele järgneb vastavushindamise teinud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi valmistaja või valmistaja volitatud esindaja.

4. CE-vastavusmärgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile järgneb vajaduse korral märgis, mis osutab patarei või aku kasutamise, säilitamise, töötlemise või veoga seotud erilisele ohule, kasutusviisile või muule ohule.

5. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgise kasutamist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

V peatükk Vastavushindamisasutustest teavitamine

Artikkel 21 Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike vastavushindamisasutustest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 22

Teavitavad asutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole riigiasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 23 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tulenevate kulude katmise.

4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 23 Nõuded teavitavatele asutustele

1. Teavitav asutus luuakse, selle töö korraldatakse ja seda juhitakse nii, et kindlustada asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus ning vältida huvide konflikti artikli 28 kohaselt teavitamist taotlevate teavitatud asutuste ja vastavushindamisasutustega.

2. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole osalenud artikli 28 kohaselt teavitamist taotlevate vastavushindamisasutuste hindamises.

3. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

ET 58 ET

4. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. Siiski vahetab ta teavet teavitatud asutuste kohta komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ning muude asjaomaste riiklike ametiasutustega.

5. Teavitaval asutusel peab olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid.

Artikkel 24 Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 25 Nõuded teavitatud asutustele

1. Teavitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu kõigist ärisidemetest ja patarei- või akumudelist, mida ta hindab, eelkõige patarei- ja akuvalmistajatest, patarei- ja akuvalmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust omavatest investoritest ja teistest teavitatud asutustest ning teavitatud asutuste äriühendustest, emaettevõtjatest või tütarettevõtjatest.

4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate patareide või akude kavandaja, valmistaja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike patareide ja akude kasutamist ega patareide ja akude kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud patareide ja akude projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutus tagab, et tema ema- või sõsarttevõtjate, tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5. Vastavushindamisasutus ja selle töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

ET 59 ET

6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma kõiki VIII lisas nimetatud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide patarei- ja akumudelitele jaoks, millega seoses temast on teavitatud, vajalikud

(a) asutuse oma töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamistoimingute täitmiseks;

(b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse;

(c) asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, et eristada toiminguid, mida ta teeb teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

(d) menetlused vastavushindamistoimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase patarei- või akutehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on igal ajal juurdepääs kõikidele katseseadmetele või -rajatistele, mis on vajalikud iga vastavushindamismenetluse jaoks, ja igale patarei- või akumudelile, millega seoses temast on teavitatud.

7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema:

(a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

(b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;

(c) asjakohased teadmised ja arusaam II ja III peatükis sätestatud nõuetest, artiklis 15 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 16 osutatud ühtsetest kirjeldustest ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja riigisiseste õigusaktide asjakohastest sätetest;

(d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad vastavushindamistoimingute tegemist.

8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuse, selle juhtkonna ja vastavushindamistoimingute tegemise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamistoimingute tegemise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud vastavushindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, juhul kui vastutus ei kuulu liikmesriigi õiguse alusel riigile, kus ta tegutseb, või kui see liikmesriik ise ei ole vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud VIII lisa kohaselt tehtud vastavushindamistoimingute käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

ET 60 ET

11. Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja vastavalt artiklile 37 loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamistoimingute eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 26 Teavitatud asutuste vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 27 Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. Sisemenetluste, üldiste tegevuspõhimõtete, tegevusjuhendite või muude sise- eeskirjade kehtestamist ja järelevalvet, töötajate määramist konkreetsetele ülesannetele ja sertifitseerimisotsuse tegemist ei tohi delegeerida alltöövõtjale või tütarettevõtjale.

4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt VIII lisa kohaselt tehtud tööd.

Artikkel 28 Teavitamistaotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, VIII lisas sätestatud vastavushindamismooduleid ja patarei- või akumudelit, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele.

3. Kui vastavushindamisasutus ei saa lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, tunnustamiseks ja korrapäraseks järelevalveks, sealhulgas asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et vastavushindamisasutus on kõnealuse artikli lõike 3 tähenduses sõltumatu.

ET 61 ET

Artikkel 29 Teavitamismenetlus

1. Teavitav asutus võib teavitada ainult artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2. Teavitav asutus saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuse kohta teatise, kasutades elektroonilist teavitamisvahendit, mille on välja töötanud ja mida haldab komisjon.

3. Teatis sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja patareidest või akudest ning asjakohast pädevuse kinnitust.

4. Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud kord, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning jätkuv vastavus artiklis 25 sätestatud nõuetele.

5. Asjaomane vastavushindamisasutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha üksnes juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest, kui teatis sisaldab artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitamisest, kui teatis sisaldab artikli 28 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid.

6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist hilisematest asjakohastest muudatustest lõikes 2 osutatud teatises.

Artikkel 30 Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse liidu mitme erineva õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja vastavushindamistoiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 31 Teavituse muutmine

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artikli 25 nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. Kui teavitust piiratakse või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav asutus vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

ET 62 ET

Artikkel 32 Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2. Teavitav asutus esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.

3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav asutus võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 33 Teavitatud asutuste töökohustused

1. Teavitatud asutus teostab vastavushindamist kooskõlas VIII lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Teavitatud asutus tegutseb proportsionaalselt, vältides ettevõtjate tarbetut koormamist ning võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, ettevõtja struktuuri, hinnatava patarei või aku keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgib teavitatud asutus siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada patarei või aku vastavus käesoleva määruse nõuetele.

3. Kui teavitatud asutus leiab, et valmistaja ei ole järginud II ja III peatükis sätestatud nõudeid, artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardeid, artiklis 16 osutatud ühtseid kirjeldusi või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta, et kõnealune valmistaja võtaks teist ja lõplikku sertifitseerimisotsust silmas pidades asjakohaseid parandusmeetmeid, välja arvatud juhul, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, millisel juhul ei saa sertifikaati välja anda.

4. Kui pärast vastavussertifikaadi väljaandmist või kinnitusotsuse tegemist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse järelevalve käigus, et patarei või aku ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta valmistajalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab vastavussertifikaadi või kinnitusotsuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab vastavussertifikaati või kinnitusotsust, peatab need või tunnistab need kehtetuks.

Artikkel 34 Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

ET 63 ET

Artikkel 35 Teavitatud asutuste teabekohustus

1. Teavitatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

(a) kõik vastavussertifikaadi väljaandmisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumise, vastavussertifikaadi või kinnitusotsuse piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise juhtumid;

(b) teavituse sihtvaldkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

(c) kõik turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

(d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida teavitatud asutus on teavituse sihtvaldkonnas teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2. Teavitatud asutus esitab teistele sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade akude ja patareidega tegelevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 36 Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 37 Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

Komisjon tagab, et teavitatud asutuste vahel korraldatakse asjakohane ning hästi toimiv koordineerimine ja koostöö ning selleks luuakse teavitatud asutuste valdkondlik rühm või rühmad.

Teavitatud asutus osaleb nimetatud rühma või rühmade töös otse või määratud esindajate vahendusel.

VI peatükk Ettevõtjate muud kui VII peatükis sätestatud kohustused

Artikkel 38 Valmistajate kohustused

1. Patarei või aku turule laskmisel või kasutusele võtmisel, sealhulgas valmistaja enda tarbeks, tagavad valmistajad, et patarei või aku:

(a) on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklites 6–12 ja artiklis 14 sätestatud nõuetega ning

(b) on märgistatud vastavalt artiklis 13 sätestatud nõuetele.

2. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu koostavad valmistajad VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni patarei või aku kohta ja teostavad või lasevad teostada artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

ET 64 ET

3. Kui artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetlusega on tõendatud patarei või aku vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad valmistajad kooskõlas artikliga 18 ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kooskõlas artiklitega 19 ja 20 tootele CE-märgise.

4. Valmistajad tagavad, et iga patarei või aku kohta, mille nad turule lasevad või kasutusele võtavad, koostatakse tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas keeles ELi vastavusdeklaratsioon kooskõlas artikliga 18.

Juhul kui ühele kasutajale tarnitakse korraga mitu patared või akut, võib asjaomase partii või saadetisega olla kaasas üksainus ELi vastavusdeklaratsiooni koopia.

5. Valmistajad hoiavad VIII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutustele ja riiklikele ametiasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu.

6. Valmistajad tagavad, et seeriatootmises olevate patareide ja akude puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatused tootmisprotsessis või patarei või aku disainis või omadustes ning muudatused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille alusel patarei või aku vastavust deklareeritakse või mille alusel selle vastavust kontrollitakse, toovad kaasa vastavushindamise uuesti läbivaatamise kooskõlas artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetlusega.

7. Valmistajad tagavad, et patarei või aku on märgistatud vastavalt artikli 13 lõigete 1–8 nõuetele.

8. Valmistajad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi ja veebiaadressi patarei või aku pakendile. Postiaadress osutab ühele kohale, kus valmistajaga saab ühendust võtta. Nimetatud teave esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles ning see on selge, arusaadav ja loetav.

9. Valmistajad tagavad, et iga nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patarei või akuga on kaasas juhised ja ohutusteave vastavalt artiklitele 6–12 ja artiklile 14.

10. Valmistajad võimaldavad juurdepääsu artikli 14 lõikes 1 ning artikli 59 lõigetes 1 ja 2 osutatud akuhaldussüsteemis olevatele andmetele parameetrite kohta vastavalt kõnealustes artiklites sätestatud nõuetele.

11. Valmistajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad valmistajad sellest viivitamata selle liikmesriigi ametiasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

12. Valmistajad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Valmistajad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel

ET 65 ET

koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patarei või aku põhjustatud riskid.

Artikkel 39 Sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid mahutavusega üle 2 kWh

turule laskvate ettevõtjate kohustus kehtestada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted

1. Alates [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] peab ettevõtja, kes laseb turule sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid mahutavusega üle 2 kWh, täitma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 2–5, ning säilitama dokumendid, mis tõendavad selle kohustuse täitmist, sealhulgas teavitatud asutuste tehtud kolmanda isiku poolse kontrolli tulemused.

2. Lõikes 1 osutatud ettevõtja peab

(a) võtma vastu ettevõtte tegevuspõhimõtted, mis käsitlevad X lisa punktis 1 osutatud toorainete tarneahelat, ning teavitama neist selgelt tarnijaid ja üldsust;

(b) lisama oma tarneahela põhimõtetesse standardid, mis on kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas esitatud tarneahela näidispõhimõtetes esitatud standarditega;

(c) ehitama oma sisemised juhtimissüsteemid üles nii, et need toetaksid tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist, tehes kõrgemale juhtkonnale ülesandeks valvata tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise üle ning säilitada kõnealuseid süsteeme käsitlevaid andmeid vähemalt viis aastat;

(d) looma tarneahela kontrolli ja läbipaistvuse süsteemi, mis hõlmab järelevalveahelat või tarneahela jälgitavuse süsteemi või tarneahelas eespool tegutsejate kindlakstegemist, ning seda süsteemi rakendama.

Seda süsteemi toetavad dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:

i) tooraine kirjeldus, sealhulgas selle kaubanimi ja tüüp;

ii) selle tarnija nimi ja aadress, kes tarnis akudes leiduvat toorainet ettevõtjale, kes kõnealust toorainet sisaldavad akud turule laseb;

iii) tooraine päritoluriik ja turutehingud alates tooraine kaevandamisest kuni ettevõtja vahetu tarnijani;

iv) turule lastavas akus sisalduva tooraine kogused, väljendatuna protsentides või massina.

Käesolevas punktis d sätestatud nõudeid võib täita tööstusharu juhitavates süsteemides osalemise kaudu.

(e) lisama oma tarneahela põhimõtted tarnijatega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse, sealhulgas nende riskijuhtimismeetmetesse;

(f) töötama välja kaebuste esitamise korra, mis toimiks riskiteadlikkusega seotud varajase hoiatamise vahendina, või looma sellise korra koostöös teiste ettevõtjate või organisatsioonidega või hõlbustama väliseksperdi või -organi, näiteks ombudsmani poole pöördumist.

3. Lõikes 1 osutatud ettevõtja peab

ET 66 ET

(a) tegema kindlaks X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriatega seotud kahjulikud mõjud oma tarneahelas ja hindama neid lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal, võttes aluseks oma tarneahela põhimõtete standardid;

(b) rakendama kindlakstehtud riskidele reageerimise strateegiat, mis on välja töötatud nii, et ära hoida või leevendada kahjulikku mõju järgmiselt:

i) teavitades tarneahela riskihindamise tulemustest ettevõtja selleks määratud kõrgemat juhtkonda;

ii) võttes riskijuhtimismeetmeid kooskõlas OECD hoolsuskohustuste suuniste II lisaga, võttes arvesse nende mõjutamisvõimet, ning astudes vajaduse korral samme nende tarnijate survestamiseks, kes suudavad kindlakstehtud riski kõige tulemuslikumalt ära hoida või maandada;

iii) rakendades riskijuhtimiskava, tagades riskimaandamise meetmete tulemuslikkuse järelevalve ja jälgimise, andes tagasisidet selleks määratud kõrgemale juhtkonnale ning kaaludes suhete peatamist või lõpetamist tarnijaga pärast riskimaandamise meetmete ebaõnnestumist, lähtudes seejuures asjakohastest lepingutingimustest kooskõlas lõike 2 teise lõiguga;

iv) hinnates maandamist vajava riski puhul või pärast asjaolude muutumist täiendavalt fakte ja riski.

Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja kasutab riskimaandamismeetmeid kauplemist jätkates või selle ajutiselt peatades, peab ta konsulteerima tarnijate ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse asutustega, rahvusvaheliste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõjutatud kolmandate isikutega, ning leppima kokku mõõdetava riski maandamise strateegias riskijuhtimiskava raames.

Lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb kindlaks oma tarneahelas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja hindab seda, tuginedes olemasolevatele aruannetele, mille teavitatud asutus on koostanud kolmanda isiku poolse kontrolli käigus kõnealusesse tarneahelasse kuuluvate tarnijate kohta, ning hinnates vajaduse korral nende hoolsuskohustuse täitmise tavasid. Need kontrolliaruanded peavad olema kooskõlas lõike 4 esimese lõiguga. Kui tarnijaid käsitlevaid kolmanda isiku kontrolliaruandeid ei ole, teeb lõikes 1 nimetatud ettevõtja riskid oma tarneahelas kindlaks ja hindab neid oma riskijuhtimissüsteemi raames. Sellistel juhtudel lasevad lõikes 1 osutatud ettevõtjad teha oma tarneahelatega seotud hoolsuskohustuse kolmanda isiku poolse kontrolli teavitatud asutuse kaudu kooskõlas lõike 4 esimese lõiguga.

Lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab kolmandas lõigus osutatud riskihindamise tulemused selleks määratud kõrgemale juhtkonnale ning rakendab kahjuliku mõju ennetamiseks või leevendamiseks kavandatud reageerimisstrateegiat.

4. Lõikes 1 osutatud ettevõtja laseb oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtteid kontrollida teavitatud asutusel (edaspidi „kolmanda isiku poolne kontroll“).

Teavitatud asutuse tehtav kolmanda isiku poolne kontroll

(a) hõlmab kõiki tegevusi, protsesse ja süsteeme, mida ettevõtjad kasutavad tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuete täitmiseks kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 5;

ET 67 ET

(b) on ette nähtud selleks, et teha kindlaks, kas akusid turule laskvate ettevõtjate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise tavad vastavad lõigetele 2, 3 ja 5;

(c) annab akusid turule laskvatele ettevõtjatele soovitusi selle kohta, kuidas parandada oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise tavasid;

(d) järgib OECD hoolsuskohustuse suunistes esitatud selliseid auditeerimispõhimõtteid nagu sõltumatus, pädevus ja aruandekohustus.

5. Lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb liikmesriikide turujärelevalveasutustele taotluse korral kättesaadavaks lõike 4 kohaselt tehtud kolmanda isiku poolse kontrolli aruanded või tõendid, mis kinnitavad vastavust sellisele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemile, mida komisjon on artikli 72 kohaselt tunnustanud.

6. Lõikes 1 osutatud ettevõtja avalikustab temale tarneahelas vahetult järgnevatele ostjatele kogu teabe, mis on saadud ja mida säilitatakse vastavalt tema tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtetele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi.

Lõikes 1 osutatud ettevõtja esitab igal aastal võimalikult laiale üldsusele kättesaadava, muu hulgas ka internetis kättesaadava, aruande oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete kohta. Selles aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida ettevõtja on võtnud lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks, sealhulgas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates leitud märkimisvärset kahjulikku mõju ning kuidas sellega on tegeletud, samuti sisaldab see punkti 4 kohaselt tehtud kolmanda isiku poolsete kontrollide kokkuvõtvat aruannet, sealhulgas teavitatud asutuse nime, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi.

Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja saab põhjendatult järeldada, et akus sisalduvad X lisa punktis 1 loetletud toorained on saadud üksnes ringlussevõetud allikatest, avalikustab ta oma järeldused mõistliku üksikasjalikkusega, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi.

7. Komisjon töötab välja suunised käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 kehtestatud hoolsuskohustuse nõuete kohaldamiseks seoses X lisa punktis 2 osutatud sotsiaalsete ja keskkonnariskidega ning eelkõige kooskõlas X lisa punktis 3 osutatud rahvusvaheliste dokumentidega.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et:

(a) muuta X lisas esitatud toorainete ja riskikategooriate loetelusid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut akude tootmise ja keemia alal ning määruse (EL) 2017/821 muudatusi;

(b) muuta lõikes 1 osutatud ettevõtjale lõigetega 2–4 ette nähtud kohustusi, arvestades määruse (EL) 2017/821 muudatusi ja OECD hoolsuskohustuse suuniste I lisas esitatud hoolsuskohustuse soovituste muudatusi.

Artikkel 40 Volitatud esindajate kohustused

1. Kui patarei või aku valmistaja asukoht ei ole liikmesriigis, võib patarei või aku lasta liidu turule üksnes siis, kui valmistaja nimetab volitatud ainuesindaja.

ET 68 ET

2. Nimetamisega antakse volitatud esindajale volitused ning need on kehtivad üksnes siis, kui volitatud esindaja on need kirjalikult heaks kiitnud ja need kehtivad vähemalt kõigi sama patarei- või akumudeli patareide või akude puhul.

3. Artikli 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

4. Volitatud esindaja täidab valmistajalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab volituse koopia nõudmise korral pädevale asutusele. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a) kontrollida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koostamist ning, kui see on kohaldatav, asjakohase vastavushindamismenetluse teostamist valmistaja poolt;

(b) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja ajakohastatud tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist;

(c) esitada riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmise korral talle patarei või aku vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

(d) teha riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada volitatud esindaja volitustega hõlmatud patareide ja akude põhjustatud riskid;

(e) täita V peatükist tulenevaid valmistaja kohustusi;

(f) lõpetada volitus, kui valmistaja tegutseb vastupidiselt tema kohustustele, mis tulenevad käesolevast määrusest.

Artikkel 41 Importijate kohustused

1. Importijad lasevad turule või võtavad kasutusele üksnes patarei või aku, mis vastab II ja III peatüki nõuetele.

2. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu kontrollivad importijad, et valmistaja on teostanud artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad kontrollivad, et valmistaja on koostanud VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et patarei või aku kannab artiklis 19 osutatud CE-märgist ja artikli 13 lõikes 5 osutatud ruutkoodi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud artikli 38 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, ei lase ta seda turule ega võta seda kasutusele enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija valmistajat ja turujärelevalveasutusi, kui patarei või aku kujutab endast riski.

3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas patareile või akule või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või patarei või akuga kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate ning turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4. Importijad tagavad, et valmistaja on täitnud artikli 38 lõigetest 7, 9 ja 10 tulenevad kohustused.

ET 69 ET

5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavust.

6. Kui seda peetakse patareist või akust tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatavate patareide ja akude pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, mittevastavate patareide ja akude ning patareide või akude tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.

7. Importijad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata selle liikmesriigi ametiasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

8. Importijad hoiavad VIII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutustele ja riiklikele ametiasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu.

9. Importijad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Importijad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patareide või akude põhjustatud riskid.

Artikkel 42 Turustajate kohustused

1. Patareid või akut turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesoleva määruse nõudeid.

2. Enne patarei või aku turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et

(a) valmistaja, valmistaja volitatud esindaja, importija või teised turustajad on registreeritud liikmesriigi territooriumil vastavalt artiklile 46;

(b) patarei või aku kannab CE-märgist,

(c) patarei või akuga on kaasas nõutavad dokumendid keeles, mis on tarbijatele ja teistele lõppkasutajatele kergesti arusaadav liikmesriigis, kus patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse, ning juhised ja ohutusteave ning

(d) valmistaja ja importija on täitnud vastavalt artikli 38 lõigetes 7, 9 ja 10 ning artikli 41 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded.

3. Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, ei tee turustaja patareid turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab turustaja valmistajat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui patarei või aku kujutab endast riski.

ET 70 ET

4. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavust.

5. Turustajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide ametiasutusi, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta.

6. Turustajad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Turustajad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud patareide või akude põhjustatud riskid.

Artikkel 43 Ekspediitorteenuse osutajate kohustused

Ekspediitorteenuse osutajad tagavad, et nende poolt käideldavate patareide ja akude ladustamis-, pakendamis-, adresseerimis- või saatmistingimused ei ohusta patareide ja akude vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele.

Artikkel 44 Valmistajate kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat valmistajana ning importija või turustaja suhtes kohaldatakse artiklist 40 tulenevaid valmistaja kohustusi, juhul kui:

(a) patarei või aku lastakse turule või võetakse kasutusele importija või turustaja enda nime või kaubamärgi all;

(b) kõnealune importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud patareid või akut selliselt, et see võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele;

(c) kõnealune importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud aku otstarvet.

Artikkel 45 Ettevõtjate kindlakstegemine

Turujärelevalveasutuse või riikliku ametiasutuse taotlusel ning 10 aasta vältel pärast patarei või aku turule laskmist annavad ettevõtjad teavet alljärgneva kohta:

(a) iga neile patarei või aku tarninud ettevõtja isik;

(b) iga ettevõtja isik, kellele nad on patarei või aku tarninud, samuti kogus ja täpsed mudelid.

ET 71 ET

VII peatükk Patareide ja akude olelusringi lõpu haldamine

Artikkel 46 Tootjate register

1. Liikmesriigid loovad tootjate registri, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Registrit haldab pädev asutus.

2. Tootjad on kohustatud end registreerima. Selleks esitavad nad taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad teevad patarei või aku esimest korda turul kättesaadavaks. Kui tootja on määranud tootjavastutusorganisatsiooni vastavalt artikli 47 lõikele 2, täidab see organisatsioon käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi mutatis mutandis, kui ei ole sätestatud teisiti.

Registreerimistaotluses esitab tootja pädevale asutusele järgmise teabe:

(a) tootja nimi ja aadress, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumbrid, kui need on olemas, internetiaadress ja e-posti aadress;

(b) tootja riigisisene tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number;

(c) artikli 47 lõike 2 kohase loa korral peab tootjavastutusorganisatsioon lisaks punktides a ja b nõutud teabele esitama

i) esindatavate tootjate nimed ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumber, internetiaadress ja e-posti aadress;

ii) esindatava tootja volituse;

iii) iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed eraldi, kui volitatud esindaja esindab rohkem kui üht tootjat.

(d) nende patareide või akude tüüp, mida tootja kavatseb esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks teha, nimelt kantavad patareid ja akud, tööstuslikud patareid ja akud, elektrisõidukiakud või mootorsõidukiakud;

(e) tootemark, mille all tootja kavatseb patareisid või akusid liikmesriigis tarnida;

(f) teave selle kohta, kuidas tootja täidab artiklis 47 sätestatud kohustusi ja vastavalt artiklites 48 ja 49 sätestatud nõudeid:

i) kantavate patareide ja akude puhul tuleb käesoleva punkti f nõuete täitmiseks esitada:

– deklaratsioon, milles on näidatud tootja võetud meetmed artiklis 47 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, artikli 48 lõikes 1 sätestatud liigiti kogumise kohustuste täitmiseks seoses tootja tarnitavate patareide ja akude kogusega ning süsteem, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsus;

– vajaduse korral selle tootjavastutusorganisatsiooni, kellele tootja on artikli 47 lõike 2 kohaselt usaldanud laiendatud tootjavastutuse

ET 72 ET

kohustuste täitmise, nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumber, internetiaadress ja e-posti aadress ning riigisisene tunnuskood, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus;

ii) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude puhul tuleb käesoleva punkti f nõuete täitmiseks esitada:

– deklaratsioon, milles on esitatud teave meetmete kohta, mida tootja on võtnud artiklis 47 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks ja artikli 49 lõikes 1 sätestatud kogumiskohustuste täitmiseks seoses tootja tarnitavate patareide ja akude kogusega, ning süsteemi kohta, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsus;

– vajaduse korral selle tootjavastutusorganisatsiooni, kellele tootja on artikli 47 lõigete 2 ja 4 kohaselt usaldanud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise, riigisisene tunnuskood, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus;

– kui tootjavastutusorganisatsioon esindab rohkem kui üht tootjat, näitab ta eraldi, kuidas iga esindatav tootja täidab artiklis 47 sätestatud kohustusi.

(g) tootja või artikli 47 lõike 2 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsiooni deklaratsioon, milles kinnitatakse, et esitatud teave on tõene.

3. Pädev asutus

(a) võtab tootjate registreerimistaotlused, millele on osutatud lõikes 2, vastu elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, mille üksikasjalikud andmed tehakse kättesaadavaks pädevate asutuste veebisaidil;

(b) annab loa registreerimiseks ja esitab registreerimisnumbri hiljemalt kuue nädala jooksul alates kogu lõikes 2 sätestatud teabe esitamisest;

(c) võib kehtestada registreerimisnõuete ja -menetlusega seotud korra, lisamata lõikes 2 sätestatud nõuetele sisulisi nõudeid;

(d) võivad nõuda tootjatelt lõikes 2 osutatud taotluste läbivaatamise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid.

4. Tootja või asjakohasel juhul artikli 47 lõike 2 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioon nende tootjate nimel, keda ta esindab, teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest registreeringus sisalduvas teabes ning akude ja patareide, millele on registreerinugus lõike 1 punkti d kohaselt osutatud, liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tegemise mis tahes alalisest lõpetamisest.

ET 73 ET

Artikkel 47 Laiendatud tootjavastutus

1. Patareide ja akude tootjatel on laiendatud tootjavastutus patareide ja akude eest, mille nad teevad esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks, et tagada käesolevas peatükis sätestatud jäätmekäitluskohustuste täitmine. See vastutus hõlmab kohustust

(a) korraldada patarei- ja akujäätmete liigiti kogumine kooskõlas artiklitega 48 ja 49 ning sellele järgnev transport, kasutusotstarbe muutmiseks ja taastamiseks ettevalmistamine, patarei- ja akujäätmete töötlemine ja ringlussevõtt, sealhulgas vajalikud ohutusmeetmed kooskõlas artikliga 56;

(b) esitada aruanne liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akudega seotud kohustuste kohta vastavalt artiklile 61;

(c) edendama patareide ja akude liigiti kogumist kooskõlas artikli 48 lõikega 1, sealhulgas katma selliste uuringute kulud, mille eesmärk on teha kindlaks lõppkasutajate poolt sobimatul viisil ära visatud patareid ja akud;

(d) anda teavet, sealhulgas patareide ja akude olelusringi lõppu käsitlevat teavet vastavalt artiklile 60;

(e) rahastada punktides a–d osutatud tegevust.

2. Tootjad võivad anda lõike 6 kohase loa saanud tootjavastutusorganisatsioonile ülesande täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel.

3. Tootjad ja nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, peavad

(a) omama lõikes 1 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks vajalikke organisatsioonilisi ja rahalisi vahendeid;

(b) kehtestama asjakohase enesekontrollimehhanismi, mida toetavad korrapärased sõltumatud auditid, et korrapäraselt hinnata:

i) nende finantsjuhtimist, sealhulgas vastavust lõike 1 punktis e ja käesoleva lõike punktis a sätestatud nõuetele;

ii) käesoleva artikli lõike 1 punkti b ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt kogutud ja esitatud andmete kvaliteeti.

4. Laiendatud tootjavastutuse kollektiivse teostamise korral tagavad tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjate poolt neile tehtavad maksed

(a) kohandatakse vähemalt patarei või aku tüübi ja keemia järgi ning võttes vajaduse korral arvesse patareide ja akude laetavust ja tootmisel kasutatava ringlussevõetud materjali osakaalu;

(b) kohandatakse selleks, et võtta arvesse tootjavastutusorganisatsioonide tulusid patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist;

(c) tagavad, et tootjaid koheldakse võrdselt olenemata nende päritolust ja suurusest, ning et väikeste patarei- ja akukoguste tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ei tekitata ebaproportsionaalselt suurt regulatiivset koormust.

ET 74 ET

5. Kui vastavalt artikli 48 lõikele 2, artikli 49 lõikele 3, artikli 53 lõikele 1, artikli 56 lõikele 1 ning artikli 61 lõigetele 1, 2 ja 3 teostab lõike 1 punktides a-d osutatud kohustuste täitmiseks vajalikke tegevusi kolmas isik, kes ei ole tootja või tootjavastutusorganisatsioon, ei tohi tootjate kantavad kulud ületada kulusid, mis on vajalikud kõnealuste tegevuste kulutõhusaks teostamiseks. Sellised kulud määratakse kindlaks läbipaistvalt tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vahel ning neid kohandatakse, et võtta arvesse patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu.

6. Tootjavastutusorganisatsioonid taotlevad pädevalt asutuselt luba. Luba antakse üksnes juhul, kui tõendatakse, et tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks seoses selliste patareide ja akude kogusega, mille tootjad, kelle nimel organisatsioon tegutseb, liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teevad. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas lõigetes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. Pädevad asutused määravad kindlaks loa andmise menetluse üksikasjad ja nõuetele vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas tootjate poolt sel eesmärgil esitatava teabe.

Tootjavastutusorganisatsioonid teatavad pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loataotluses sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest ja tegevuse alalisest lõpetamisest.

Kui liikmesriigi territooriumil on mitmel tootjavastutusorganisatsioonil lubatud täita tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi, täidavad nad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi koordineeritult, et tagada lõike 1 punkti a kohaste tegevuste katvus kogu liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid teevad pädevale asutusele ülesandeks või määravad sõltumatu kolmanda isiku, kes teostab järelevalvet selle üle, et tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma koordineerimiskohustust vastavalt eelmisele lausele.

7. Lõike 3 punkti a nõuete täitmise tõendamiseks esitavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, tagatise, mis võib olla ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto või tootja osalemine tootjavastutusorganisatsioonis.

8. Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikutele tootjate või nende volitatud esindajatega.

9. Tootjavastutusorganisatsioonid avaldavad oma veebisaitidel iga aasta lõpuks järgmise teabe, kui äri- ja tööstussaladustest ei tulene teisiti:

(a) tootjavastutusorganisatsiooni omandiline kuuluvus;

(b) nende tootjate nimekiri, kes on andnud tootjavastutusorganisatsioonile ülesande täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel;

(c) patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise määr ning ringlussevõtu tase ja ringlussevõtu määrad, mis põhinevad nende liikmeks olevate tootjate poolt liikmesriigis esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude kogusel;

(d) liikmeks olevate tootjate maksed patarei või aku kohta või patareide või akude massi kohta, märkides ära ka lõike 4 punkti a kohaselt kohaldatavad tasude kohandamise kategooriad.

ET 75 ET

10. Pädevad asutused kontrollivad, kas tootjad, sealhulgas need, kes tarnivad patareisid või akusid kauglepingute abil, ja nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, täidavad käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

11. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismi, millega tagatakse korrapärane dialoog patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmises osalevate asjaomaste sidusrühmade vahel, sealhulgas tootjad ja turustajad, era- või avaliku sektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vajaduse korral sotsiaalmajanduses osalejad, korduskasutamise ja remondivõrgustikud ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad ettevõtjad.

12. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse lõike 4 punkti a kohaldamise kriteeriumid, kui see on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks. See rakendusakt ei või käsitleda maksete taseme täpset kindlaksmääramist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

13. Direktiivi 2008/98/EÜ artikleid 8 ja 8a ei kohaldata patareide ja akude suhtes.

Artikkel 48 Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine

1. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, tagavad kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete, olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust, kogumise selle liikmesriigi territooriumil, kus nad teevad patareid ja akud esimest korda turul kättesaadavaks. Selleks teevad nad järgmist:

(a) loovad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumispunktid;

(b) pakuvad kantavate patareide ja akude jäätmete tasuta kogumist lõike 2 punktis a osutatud üksustele ning korraldavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise kõigilt üksustelt, kes seda pakkumist on kasutanud (edaspidi „ühendatud kogumispunktid“);

(c) hoolitsevad kogumise ja transpordi praktilise korralduse eest, sealhulgas pakuvad ühendatud kogumispunktidele tasuta sobivaid kogumis- ja transpordianumaid, mis vastavad direktiivi 2008/98/EÜ nõuetele;

(d) tagavad ühendatud kogumispunktides kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete tasuta kogumise sagedusega, mis on proportsionaalne kaetud territooriumi ning kõnealuste kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate kantavate patareide ja akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega;

(e) tagavad, et jäätmekäitleja töötleb ühendatud kogumispunktidest kogutud kantavate patareide ja akude jäätmeid ja võtab need ringlusse loa saanud käitluskohas kooskõlas artikliga 56.

2. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, tagavad, et ühendatud kogumispunktide võrgustik

(a) koosneb kogumispunktidest, mida nad pakuvad koostöös:

i) turustajatega vastavalt artiklile 50;

ET 76 ET

ii) elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega vastavalt artiklile 52;

iii) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 53;

iv) vabatahtlike kogumispunktidega vastavalt artiklile 54;

(b) hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust, kantavate patareide ja akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust, ning ei piirdu piirkondadega, kus kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kasumlik.

3. Lõppkasutajatelt, kes viivad kantavate patareide ja akude jäätmed lõikes 2 osutatud kogumispunktidesse, ei võeta tasu ega kohustata neid ostma uut patareid või akut.

4. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, peavad saavutama vähemalt järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgid, mis arvutatakse protsendina kantavatest patareidest ja akudest, mille vastav tootja või tootjavastutuse organisatsiooniga hõlmatud tootjad ühiselt on liikmesriigis turul esimest korda kättesaadavaks teinud, välja arvatud kergtranspordivahendite akud, ning säilitama neid eesmärke püsivalt:

(a) 45 % 31. detsembriks 2023;

(b) 65 % 31. detsembriks 2025;

(c) 70 % 31. detsembriks 2030.

Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, arvutavad käesolevas lõikes osutatud kogumismäära vastavalt XI lisale.

5. Lõike 1 ja lõike 2 punkti a kohaselt loodud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2008/98/EÜ kohaseid registreerimis- ega loanõudeid.

6. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, taotlevad luba pädevalt asutuselt, kes kontrollib kehtestatud korra nõuetelevastavust, et tagada käesoleva artikli nõuete täitmine. Kui luba taotleb tootjavastutusorganisatsioon, tuleb loataotluses selgelt ära märkida aktiivsed liikmed, keda organisatsioon esindab.

7. Tootjavastutusorganisatsioon tagab oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav konkreetsete tootjatega. Pädev asutus võib loas kehtestada tingimused, mida selleks tuleb täita.

8. Lõike 6 kohase loa võib anda üksnes juhul, kui dokumentaalsete tõenditega tõendatakse, et käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 nõuded on täidetud ning et on kehtestatud kord, mis võimaldab saavutada vähemalt lõikes 4 osutatud kogumiseesmärgi ja seda püsivalt säilitada. Kui luba taotleb tootjavastutusorganisatsioon, saadakse see artikli 47 lõikes 6 osutatud loa osana.

9. Pädev asutus kehtestab lõike 6 kohase loa andmise menetluse üksikasjad, et tagada lõigetes 1–4 ja artiklis 56 sätestatud nõuete täitmine. See hõlmab nõuet, mille kohaselt tuleb koostada sõltumatute ekspertide aruanne käesoleva artikli kohase kogumiskorra eelkontrolliks, et tagada käesoleva artikli nõuete täitmine. Samuti

ET 77 ET

sisaldab see vastavate etappide kinnitamise ja pädeva asutuse tehtava otsuse tähtaegu, mis ei tohi ületadakuut nädalat alates täieliku taotlustoimiku esitamisest.

10. Pädev asutus vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta järel üle, kas lõike 6 kohase loa andmise tingimused on endiselt täidetud. Loa võib tühistada, kui lõikes 4 sätestatud kogumiseesmärki ei saavutata või kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon rikub oluliselt talle lõigetest 1–3 tulenevaid kohustusi.

11. Tootja või tema nimel tegutsev tootjavastutusorganisatsioon, kui see on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist muudatustest lõikes 7 osutatud loataotluse tingimustes, kõigist lõike 8 kohaste loa tingimustega seotud muudatustest ja tegevuse alalisest lõpetamisest.

12. Liikmesriigid korraldavad iga viie aasta järel vähemalt NUTS 2 tasandil segaolmejäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete romusid hõlmava kogutud jäätmete koostise uuringu, et määrata neis kindlaks kantavate patareide ja akude jäätmete osakaal. Esimene uuring tehakse 31. detsembriks 2023. Saadud teabe põhjal võivad pädevad asutused lõigete 6 ja 10 kohasel loa andmisel või läbivaatamisel nõuda, et kantavate patareide või akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid võtaksid parandusmeetmeid, et suurendada oma ühendatud kogumispunktide võrgustikku, ja korraldaksid kooskõlas artikli 60 lõikega 1 teavituskampaaniaid proportsionaalselt uuringu tulemusena segaolmejäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude voogudes kindlaks tehtud kantavate patareide ja akude jäätmete osakaaluga.

Artikkel 49 Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete

kogumine

1. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, võtavad tasuta tagasi kõik nende poolt kõnealuse liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud vastavat tüüpi mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed, kohustamata lõppkasutajat ostma uut patareid või akut ning eeldamata, et patarei või aku osteti neilt. Selleks nõustuvad nad võtma vastu mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed lõppkasutajatelt või kogumispunktidest, mida pakutakse koostöös

(a) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude turustajatega vastavalt artikli 50 lõikele 1;

(b) elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega, millele on osutatud artiklis 52, nende tegevusest tulenevate mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete osas;

(c) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 53.

Kui tööstuslike patareide ja akude jäätmed on vaja eraisikutest mitteäriliste kasutajate asukohas eelnevalt demonteerida, hõlmab tootja kohustus need patareid ja akud tagasi võtta ka kohustust katta kulud, mis tulenevad patarei- ja akujäätmete demonteerimisest kõnealuste kasutajate asukohas ning nende sealt kokkukogumist.

ET 78 ET

2. Lõike 1 kohaselt kehtestatud tagasivõtmiskord hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat mahtu, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust, ning see ei piirdu piirkondadega, kus mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kõige kasumlikum.

3. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2

(a) varustavad lõikes 1 osutatud kogumispunktid sobiva kogumistaristuga mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete liigiti kogumiseks, mis vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele, ning katavad nende kogumispunktide vajalikud tagasivõtmisega seotud kulud. Mahutid selliste patareide ja akude kogumiseks ja ajutiseks säilitamiseks kogumispunktis peavad vastama nende kogumispunktide kaudu tõenäoliselt kogutavate mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete mahule ja ohtlikkusele;

(b) koguvad lõikes 1 osutatud kogumispunktidest mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmeid sagedusega, mis on proportsionaalne liigiti kogumise taristu ladustamismahuga ning nende kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate patarei- ja akujäätmete mahu ja ohtlikkusega;

(c) korraldavad lõppkasutajatelt ja lõikes 1 osutatud kogumispunktidest kogutud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete viimise töötlemis- ja ringlussevõtukohtadesse vastavalt artiklile 56.

4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud üksused võivad kogutud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed anda üle loa saanud jäätmekäitlejatele töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas artikliga 56. Sellistel juhtudel loetakse lõike 3 punkti c kohane tootjate kohustus täidetuks.

Artikkel 50 Turustajate kohustused

1. Turustajad võtavad patarei- ja akujäätmeid lõppkasutajalt tagasi tasuta ja ilma kohustuseta osta uus patarei või aku, olenemata nende jäätmete keemilisest koostisest või päritolust. Kantavad patareid ja akud tuleb tagasi võtta nende jaemüügipunktis või selle vahetus läheduses. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed tuleb tagasi võtta nende jaemüügipunktis või selle läheduses. See kohustus piirdub seda tüüpi patareide ja akude jäätmetega, millele vastavaid uusi patareisid või akusid turustaja pakub või on pakkunud, ning kantavate patareide ja akude puhul kogusega, mille mittekutselised lõppkasutajad tavaliselt ära viskavad.

2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus ei kehti patareisid ja akusid sisaldavate toodete jäätmete suhtes. Seda kohaldatakse lisaks seadmeromude ja romusõidukite liigiti kogumise kohustusele, mis on sätestatud direktiivides 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL.

3. Turustajad annavad patarei- ja akujäätmed, mille nad on tagasi võtnud, üle tootjatele või tootjavastutusorganisatsioonidele, kes vastutavad kõnealuste patareide ja akude

ET 79 ET

kogumise eest vastavalt artiklitele 48 ja 49, või jäätmekäitlejale töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas artikliga 56.

4. Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis ettevõtjate suhtes, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele kauglepingute alusel. Kõnealused ettevõtjad tagavad piisava arvu kogumispunkte, mis hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat mahtu, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust, võimaldades lõppkasutajatel patareid ja akud tagastada.

Artikkel 51 Lõppkasutajate kohustused

1. Lõppkasutajad viskavad patarei- ja akujäätmed ära teistest jäätmevoogudest, sealhulgas segaolmejäätmetest eraldi.

2. Lõppkasutajad viivad patarei- ja akujäätmed spetsiaalsetesse liigiti kogumise punktidesse, mis on loodud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni poolt või temaga kokku lepitud erikorra kohaselt vastavalt artiklitele 48 ja 49.

3. Lõppkasutajad eemaldavad selliste seadmetesse paigaldatud kantavate patareide ja akude jäätmed, mida lõppkasutaja saab kergesti eemaldada ilma professionaalseid tööriistu kasutamata, ning viskavad need ära lõike 1 kohaselt.

4. Kui lõppkasutaja ei saa sõidukitesse või seadmetesse paigaldatud patareide või akude jäätmeid kergesti eemaldada, kõrvaldab ta need kasutuselt vastavalt direktiividele 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL, kui need on kohaldatavad.

Artikkel 52 Töötlemiskohtade kohustused

Direktiivide 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL reguleerimisalasse kuuluvate töötlemiskohtade käitajad annavad romusõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude lammutamisel saadud patareid ja akud üle asjaomaste patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 47 lõikele 2, või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas käesoleva määruse artikli 56 nõuetega. Lammutuskodade käitajad peavad nende tehingute kohta arvestust.

Artikkel 53 Jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste osalemine

1. Eraisikutest mitteäriliste kasutajate patarei- ja akujäätmeid võib viia jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste loodud liigiti kogumise punktidesse.

2. Jäätmekäitluse eest vastutavad ametiasutused annavad kogutud patarei- ja akujäätmed üle tootjatele või nende nimel tegutsevatele tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, või jäätmekäitlejatele kõnealuste patarei- ja akujäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastavalt artikli 56 nõuetele, või töötlevad ja võtavad need ringlusse ise vastavalt artikli 56 nõuetele.

ET 80 ET

Artikkel 54 Vabatahtlike kogumispunktide osalemine

Kantavate patareide ja akude jäätmete vabatahtlikud kogumispunktid annavad kantavate patareide ja akude jäätmed üle kantavate patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas tootjavastutuse organisatsioonidele, või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastavalt artikli 56 nõuetele.

Artikkel 55 Kantavate patareide ja akude kogumise määrad

1. Liikmesriigid peavad saavutama järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete, välja arvatud kergtranspordivahendite akude jäätmed, kogumise miinimumeesmärgid:

(a) 45 % 31. detsembriks 2023;

(b) 65 % 31. detsembriks 2025;

(c) 70 % 31. detsembriks 2030.

2. Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 sätestatud kogumismäärad XI lisas sätestatud metoodika kohaselt.

3. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2030 läbi lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgi ning kaalub osana kõnealusest läbivaatamisest kogumiseesmärgi kehtestamist kergtranspordivahendite akudele, turuosa arengut arvesse võttes kas eraldi eesmärgina või lõike 1 punktis c ja artikli 48 lõikes 4 sätestatud eesmärgi läbivaatamise raames. Läbivaatamise käigus võidakse kaaluda ka arvutusmeetodi kasutuselevõtmist liigiti kogumise määra arvutamiseks, et võtta arvesse kogumiseks kättesaadavate patarei- ja akujäätmete kogust. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamise tulemuste aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XI lisas esitatud kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise metoodikat.

Artikkel 56 Töötlemine ja ringlussevõtt

1. Kogutud patarei- ja akujäätmeid ei ladestata prügilasse ega põletata.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL kohaldamist, tagavad loa saanud käitluskohad, et kõik patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtu protsessid vastavad vähemalt XII lisa A osale ning direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 10 määratletud parimale võimalikule tehnikale.

3. Lisaks artikli 51 lõikes 3 sätestatule, kui patareisid ja akusid kogutakse koos seadmeromudega, millesse need on paigaldatud, eemaldatakse patareid ja akud kogutud seadmeromudest vastavalt direktiivis 2012/19/EL sätestatud nõuetele.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XII lisa A osas esitatud patarei- ja akujäätmete töötlemis- ja ringlussevõtunõudeid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses.

ET 81 ET

Artikkel 57 Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid

1. Kõik kogutud patarei- ja akujäätmed suunatakse ringlussevõtuprotsessi.

2. Ringlussevõtjad tagavad, et igas ringlussevõtuprotsessis saavutatakse minimaalsed ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad, mis on esitatud vastavalt XII lisa B ja C osas.

3. XII lisa B ja C osas sätestatud ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine arvutatakse vastavalt lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud eeskirjadele.

4. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 vastu rakendusakti, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ringlussevõtu määrade ja materjalide taaskasutusse võtmise arvutamise ja kontrollimise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XII lisa B ja C osas esitatud patarei- ja akujäätmetest taaskasutusse võetud materjalide miinimummäärasid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses.

Artikkel 58 Patarei- ja akujäätmete saadetised

1. Töötlemine ja ringlussevõtt võib toimuda väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool liitu, tingimusel et patarei- ja akujäätmete vedu on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1418/2007.

2. Lõike 1 kohaselt liidust eksporditud patarei- ja akujäätmeid võetakse artiklites 56 ja 57 sätestatud kohustuste, määrade ja eesmärkide täitmisel arvesse üksnes juhul, kui ringlussevõtja või muu jäätmevaldaja, kes patarei- või akujäätmeid töötlemiseks ja ringlussevõtuks ekspordib, suudab tõendada, et töötlemine toimus käesoleva määruse nõuetega samaväärsetel tingimustel.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 2 sätteid täiendavad üksikasjalikud eeskirjad, sätestades samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumid.

Artikkel 59 Tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmise ja nende

taastamisega seotud nõuded

1. Sõltumatutele ettevõtjatele antakse võrdsetel tingimustel juurdepääs selliste sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude, mille mahutavus on üle 2kWh, akuhaldussüsteemile, võimaldamaks akude seisukorra ja järelejäänud kasutusea hindamist ja kindlakstegemist vastavalt VII lisas esitatud parameetritele.

2. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise ja nende taastamisega tegelevatele sõltumatutele ettevõtjatele tagatakse võrdsetel tingimustel piisav juurdepääs teabele, mis on vajalik, et käidelda ja katsetada tööstuslikke akusid ning elektrisõidukiakusid või seadmeid ja sõidukeid, kuhu akud on paigaldatud, ning kõnealuste akude, seadmete või sõidukite osi, sealhulgas ohutusega seotud aspekte.

ET 82 ET

3. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad ettevõtjad tagavad, et patareide ja akude ning nende osade uurimine, jõudluse katsetamine, pakendamine ja vedu toimub vastavalt asjakohastele kvaliteedikontrolli- ja ohutusjuhistele.

4. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad isikud tagavad, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel käesolevale määruse nõuetele ning muudes kohaldatavates õigusaktides sisalduvatele toote- keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning tehnilistele nõuetele, mis on seotud selle konkreetse kasutusotstarbega.

Muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku suhtes ei kohaldata artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 39 lõikes 1 sätestatud kohustusi, kui ettevõtja, kes muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku turule laseb, suudab tõendada, et patarei või aku oli enne selle kasutusotstarbe muutmist või selle taastamisti lastud turule enne kuupäevi, mil need kohustused nimetatud artiklite kohaselt kohaldatavaks muutusid.

5. Selleks et dokumenteerida, et patareid või akud, mille kasutusotstarvet muudetakse või mis taastatakse, ei ole enam jäätmed, tõendab patarei või aku valdaja pädeva asutuse nõudmisel

(a) liikmesriigis tehtud seisukorra hindamist või katsetamist sellise dokumendi koopiaga, mis kinnitab, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patareil või akul on selle kasutamiseks vajalik jõudlus;

(b) muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku edasise kasutamise dokumenteeritust arvega või patarei või aku müügi või omandi üleandmise lepinguga;

(c) nõuetekohast kaitset kahjustuste eest vedamisel, laadimisel ja mahalaadimisel, sealhulgas piisava pakendamise ja koorma nõuetekohase virnastamise abil.

6. Lõikes 4 ja lõike 5 punktis a nimetatud teave tehakse lõppkasutajatele ja nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis on muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või akuga kaasas selle turule laskmisel või kasutusele võtmisel.

7. Teabe andmine lõigete 1, 2, 5 ja 6 alusel ei piira tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmist vastavalt asjaomasele liidu ja liikmesriigi õigusele.

8. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised nõuded, millele patareid ja akud peavad vastama, et need lakkaksid olemast jäätmed, ning nõuded andmetele ja metoodikale, mida kasutatalse patareide ja akude seisukorra hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 60 Olelusringi lõppu käsitlev teave

1. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutuse organisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, teevad lõppkasutajatele ja turustajatele kättesaadavaks järgmise teabe patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta seoses nende patarei- ja akutüüpidega, mida tootjad liikmesriigi territooriumil tarnivad:

ET 83 ET

(a) lõppkasutajate panus jäätmetekke vältimisse, sealhulgas teavitamisega patareide ja akude kasutamisega seotud headest tavadest, mille eesmärk on patareide ja akude kasutusetapi pikendamine ning korduskasutamiseks ettevalmistamise võimaluste suurendamine;

(b) lõppkasutajate roll patarei- ja akujäätmete liigiti kogumisele kaasaaitamises vastavalt nende artikli 51 kohastele kohustustele, et võimaldada nende töötlemist ja ringlussevõttu;

(c) patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu süsteemid;

(d) vajalikud ohutusjuhised patarei- ja akujäätmete käitlemiseks, sealhulgas seoses liitiumi sisaldavate patareide ja akude ning nende käitlemisega seotud riskidega;

(e) patareidele ja akudele või nende pakendile trükitud märgiste ja sümbolite tähendus;

(f) patareides ja akudes sisalduvate ainete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, sealhulgas mõju, mis tuleneb patarei- ja akujäätmete sobimatust kasutuselt kõrvaldamisest, näiteks prügistamise või sortimata olmejäätmetena äraviskamine.

See teave tehakse kättesaadavaks

(a) korrapäraste ajavahemike järel iga mudeli kohta alates hetkest, mil asjaomane patarei- või akumudel tehakse liikmesriigis esimest korda turul kättesaadavaks, vähemalt müügikohas nähtaval viisil ja internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu;

(b) asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

2. Tootjad teevad artiklites 50, 52 ja 53 osutatud turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga, kättesaadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta.

3. Alates hetkest, mil patarei- või akumudelit liikmesriigi territooriumil tarnitakse, teevad tootjad taotluse korral remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele jäätmekäitlejatele kõnealuste tegevuste teostamiseks vajalikus ulatuses elektrooniliselt kättesaadavaks patarei- või akumudeliga seotud järgmise teabe patarei- ja akujäätmete nõuetekohase ja keskkonnaohutu töötlemise kohta:

(a) protsessid, millega tagatakse sõidukite ja seadmete demonteerimine viisil, mis võimaldab nendesse paigaldatud patareide ja akude eemaldamist;

(b) patarei- ja akujäätmete ladustamise, transpordi, töötlemise ja ringlussevõtu suhtes kohaldatavad ohutus- ja kaitsemeetmed, sealhulgas tööohutusega seotud meetmed.

See teave hõlmab osi ja materjale ning kõigi ohtlike ainete asukohti patareis või akus, kui see on remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele vajalik, et võimaldada neil täita käesoleva määruse nõudeid.

ET 84 ET

Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks keeles, mis on esimeses lõigus nimetatud ettevõtjatele kergesti arusaadav ja mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik.

4. Turustajad, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele, esitavad oma jaemüügiruumides nähtaval kohal ja oma internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu lõigetes 1 ja 2 loetletud teabe ning teabe selle kohta, kuidas lõppkasutajad saavad patarei- ja akujäätmeid tasuta tagastada vastavatesse jaemüügipunktides asuvatesse või kauplemiskohta teenindavatesse kogumispunktidesse. See kohustus piirdub seda tüüpi patareide ja akudega, mida turustaja või jaemüüja pakub või on pakkunud uute patareide või akudena.

5. Tootja poolt artikli 47 lõike 1 punkti e kohaselt kaetavaid kulusid näidatakse lõppkasutajale eraldi uue patarei või aku müügikohas. Esitatud kulud ei tohi ületada võimalikult täpselt hinnatud tegelikke kulusid.

6. Kui lõppkasutajatele antakse avalikult teavet käesoleva artikli alusel, kaitstakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsust kooskõlas asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega.

Artikkel 61 Aruandlus pädevatele asutustele

1. Kantavate patareide ja akude tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- või akukeemiate kaupa järgmise teabe, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akude kogused:

(a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud kantavate patareide ja akude kogus, välja arvatud kantavad patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist;

(b) artikli 48 kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete kogus, mis on arvutatud XI lisas esitatud metoodika alusel;

(c) kogumiseesmärk, mille tootja või tootjavastutusorganisatsioon oma liikmete nimel saavutas;

(d) loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete kogus.

Kui jäätmekäitlejad, kes ei ole tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, koguvad kantavate patareide ja akude jäätmeid turustajatelt või muudelt kantavate patareide ja akude jäätmete kogumispunktidelt, teatavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- või akukeemiate kaupa, milline kogus kantavate patareide ja akude jäätmeid koguti, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akude kogused.

Esimeses ja teises lõigus osutatud ettevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 6 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm.

ET 85 ET

Pädevad asutused kehtestavad vormi ja korra, mille kohaselt andmeid neile esitatakse.

2. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akukeemiate ning patarei- ja akutüüpide kaupa järgmise teabe:

(a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist;

(b) kogutud ning loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus.

3. Kui jäätmekäitlejad koguvad patarei- võiakujäätmeid turustajatelt või muudelt mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kogumispunktidelt või lõppkasutajatelt, esitavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akukeemiate ning patarei- ja akutüüpide kaupa järgmise teabe:

(a) kogutud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus;

(b) kogutud ning loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus.

Käesolevas lõikes nimetatud ettevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 5 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm.

Pädevad asutused loovad elektroonilised süsteemid, mille kaudu neile andmeid edastatakse, ja täpsustavad kasutatavad vormingud. Pädevate asutuste loodud elektroonilised teabe esitamise süsteemid peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud teabevahetussüsteemiga.

4. Lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed hõlmavad sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud patareisid ja akusid ning neist kooskõlas artikliga 52eemaldatud patarei- ja akujäätmeid.

5. Töötlemisega tegelevad jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad esitavad pädevatele asutustele iga kalendriaasta kohta järgmise teabe:

(a) töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastuvõetud patarei- ja akujäätmete kogus;

(b) ringlussevõtuprotsessidesse sisenevate patarei- ja akujäätmete kogus;

(c) teave patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade kohta.

Ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja vastavate väljundfraktsioonide kohta. Kui

ET 86 ET

ringlussevõtuprotsess toimub mitmes käitluskohas, vastutab teabe kogumise ja pädevatele asutustele esitamise eest esimene ringlussevõtja.

Ringlussevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 6 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm.

6. Kui muud kui lõikes 4 osutatud jäätmevaldajad ekspordivad patareisid või akusid töötlemiseks ja ringlussevõtuks, esitavad nad pädevatele asutustele andmed töötlemiseks ja ringlussevõtuks eksporditud liigiti kogutud patarei- ja akujäätmete koguse kohta ning lõike 4 punktides b ja c osutatud andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.

Artikkel 62 Aruandlus komisjonile

1. Liikmesriigid avalikustavad iga kalendriaasta kohta summeeritud kujul järgmised andmed kantavate patareide ja akude, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kohta patarei- ja akutüüpide ning patarei- ja akukeemiate kaupa, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akud:

(a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõpptarbijatele müümist;

(b) artiklite 48 ja 49 kohaselt kogutud patarei- ja akujäätmete kogus, mis on arvutatud XI lisas sätestatud metoodika alusel;

(c) XII lisa B osas osutatud ringlussevõtu määrade saavutatud väärtused ja XII lisa C osas osutatud materjali taaskasutusse võtmise määrade saavutatud väärtused.

Liikmesriigid esitavad need andmed 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Nad avalikustavad selle teabe elektrooniliselt komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis, kasutades kergesti juurdepääsetavaid andmeteenuseid, mis on koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud süsteemiga. Andmed peavad olema masinloetavad, võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui esimeses lõigus osutatud andmed kättesaadavaks tehakse.

Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt lõikele 6 kehtestatakse aruandluse esitamise vorm.

Lisaks direktiividest 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL tulenevatele kohustustele hõlmavad lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud akusid ning akujäätmeid ning neist kooskõlas artikliga 52 eemaldatud patarei- ja akujäätmeid.

2. Lõikes 1 nimetatud ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja vastavate väljundfraktsioonide kohta.

3. Andmetele, mille liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks teevad, lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 6.

ET 87 ET

4. Komisjon kogub ja vaatab läbi käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe. Komisjon avaldab aruande, milles hinnatakse andmete kogumise korraldust, andmeallikaid ja liikmesriikides kasutatud metoodikat ning nende andmete täielikkust, usaldusväärsust, õigeaegsust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid parandusettepanekuid. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.

5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse komisjonile esitatavate andmete ja teabe vorm ning kontrollimeetodid ja tegevustingimused lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 63 VII peatüki kohaldamine

VII peatükki kohaldatakse alates 1. juulist 2023.

VIII peatükk Elektrooniline teabevahetus

Artikkel 64 Elektrooniline teabevahetussüsteem

1. Komisjon loob 1. jaanuariks 2026 elektroonilise süsteemi akusid käsitleva teabe vahetamiseks (edaspidi „süsteem“).

2. Süsteem sisaldab XIII lisas sätestatud teavet ja andmeid selliste sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh. Kõnealune teave ja andmed peavad võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid.

3. Ettevõtjad, kes lasevad turule sisemise salvestusega tööstusliku aku või elektrisõidukiaku, teevad lõikes 2 osutatud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks masinloetaval kujul, kasutades koostalitlusvõimelisi ja kergesti juurdepääsetavaid andmeteenuseid lõike 5 kohaselt kehtestatud vormingus.

4. Pärast artikli 62 lõike 5 kohast läbivaatamist avaldab komisjon süsteemi kaudu artikli 62 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 62 lõikes 5 osutatud hinnangu.

5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2024 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

(a) süsteemi arhitektuur;

(b) vorming, milles lõikes 2 osutatud andmed ja teave kättesaadavaks tehakse;

(c) süsteemis sisalduvale teabele ja andmetele juurdepääsu, nende jagamise, haldamise, uurimise, avaldamise ja taaskasutamise eeskirjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 88 ET

Artikkel 65 Akupass

1. 1. jaanuariks 2026 peab igal turule lastud või kasutusele võetud tööstuslikul patareil ja akul ning elektrisõidukiakul mahutavusega on üle 2 kWh olema elektrooniline andmik (edaspidi „akupass“).

2. Akupass peab olema iga lõikes 1 osutatud patarei või aku puhul kordumatu ning identifitseeritav kordumatu tunnuse abil, mille patarei või aku turule laskev ettevõtja sellele määrab ja mis trükitakse või graveeritakse patareile või akule.

3. Akupass peab olema seotud artikli 64 kohaselt loodud süsteemi andmeallikatesse salvestatud teabega iga patarei-ja akutüübi ja -mudeli põhiomaduste kohta. Ettevõtja, kes laseb turule tööstusliku patarei või aku või elektrisõidukiaku, tagab, et akupassis sisalduvad andmed on täpsed, täielikud ja ajakohased.

4. Akupass on kättesaadav internetis elektrooniliste süsteemide kaudu, mis on koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud süsteemiga.

5. Akupass võimaldab juurdepääsu teabele artikli 10 lõikes 1 osutatud jõudlus- ja vastupidavusparameetrite väärtuste kohta, kui patarei või aku turule lastakse ja kui selle seisund muutub.

6. Kui seisundi muutumine on tingitud remondist või kasutusotstarbe muutmisest, läheb vastutus akupassis sisalduva akuandmiku eest üle ettevõtjale, keda loetakse tööstusliku patarei või aku või elektrisõidukiaku turule laskjaks või kasutusele võtjaks.

7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu akupassi kaudu kättesaadavale teabele, selle teabe jagamist, haldamist, uurimist, avaldamist ja taaskasutamist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IX peatükk Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate patareide ja akude

kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 66 Menetlus riski kujutavate patareide ja akudega tegelemiseks liikmesriigi tasandil

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määrusega hõlmatud patarei või aku kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, korraldavad nad asjaomase patarei või aku hindamise, lähtudes kõigist käesolevas määruses sätestatud asjakohastest nõuetest.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et patarei või aku ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed patarei või aku nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses esimeses lõigus osutatud riski laadiga.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

ET 89 ET

2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste patareide või akude suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused kõiki sobivaid ajutisi meetmeid, et keelata või piirata patarei või aku kättesaadavaks tegemist oma riigi turul või et patarei või aku turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava patarei või aku tuvastamiseks vajalikke andmeid, patarei või aku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:

(a) patarei või aku mittevastavus käesoleva määruse II või III peatükis sätestatud nõuetele;

(b) puudused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites;

(c) puudused artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes.

6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike nende võetud meetmetest ja nende käsutuses olevast lisateabest asjaomase patarei või aku mittevastavuse kohta, samuti oma vastuväidetest, kui nad ei ole liikmesriigi vastuvõetud meetmega nõus.

7. Kui teised liikmesriigid või komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.

8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase patarei või aku suhtes võetakse viivitamata asjakohaseid piiravaid meetmeid, näiteks kõrvaldatakse patarei või aku turult.

Artikkel 67 Liidu kaitsemeetmete menetlus

1. Kui artikli 66 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlust lõpule viies esitatakse liikmesriigi võetud meetme suhtes vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab liikmesriigi võetud meedet. Hindamise tulemuse põhjal otsustab komisjon rakendusaktiga, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

ET 90 ET

Kui leitakse, et liikmesriigi meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava patarei või aku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui leitakse, et liikmesriigi meede ei ole põhjendatud, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3. Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja patarei või aku nõuetele mittevastavus viitab puudustele käesoleva määruse artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 68 Nõuetele vastavad patareid ja akud, mis kujutavad endast riski

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 67 lõike 1 kohast hindamist, et II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavusest hoolimata kujutab patarei või aku endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses selle riski laadiga, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et turule lastes ei kujutaks asjaomane patarei või aku endast enam sellist riksi, või kõrvaldaks patarei või aku turult või võtaks selle tagasi.

2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt kogu liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste patareide või akude suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava patarei või aku tuvastamiseks vajalikke andmeid, patarei või aku päritolu, tarneahelat, riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust.

4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioonet liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ettevõtjatega ja hindab liikmesriigi võetud meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist.

5. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega või vara või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti.

7. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 69 Muu mittevastavus

1. Ilma et see piiraks artikli 66 kohaldamist, nõuab liikmesriik, kui ta leiab, et patarei või aku, mis ei kuulu artikli 68 kohaldamisalasse, ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui ettevõtja on rikkunud käesolevas määruses sätestatud kohustust, asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist. Sellised mittevastavused hõlmavad järgmist:

ET 91 ET

(a) CE-märgise tootele kinnitamisel ei ole järgitud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva määruse artikli 20 nõudeid;

(b) CE-märgist ei ole tootele kinnitatud;

(c) tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamisel ei ole järgitud artikli 20 nõudeid või asjaomast identifitseerimisnumbrit ei ole kinnitatud;

(d) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või see ei ole koostatud õigesti;

(e) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole kättesaadav patareil või akul oleva ruutkoodi kaudu;

(f) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav, ei ole täielik või sisaldab vigu;

(g) artikli 38 lõigetes 7, 9 ja 10 või artikli 41 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave puudub, on vale või mittetäielik või kasutusjuhendi puhul ei ole seda tõlgitud keelde, mida aktsepteerib liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kättesaadavaks tehakse;

(h) mõni muu artiklis 38 või 40 sätestatud haldusnõue on täitmata;

(i) artiklis 12 sätestatud nõuded paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutu käitamise ja kasutamise kohta ei ole täidetud;

(j) II peatüki artiklites 6–12 sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded ning III peatüki artiklites 13 ja 14 sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded ei ole täidetud;

(k) artiklis 39 sätestatud nõuded tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete kohta ei ole täidetud.

2. Kui ettevõtja ei kõrvalda lõike 1 punktis k osutatud mittevastavust, väljastatakse teatis parandusmeetmete võtmise kohta.

3. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjakohane liikmesriik sobivaid meetmeid patarei või aku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle tagasivõtmise või kõrvaldamise turult. Lõike 1 punktis k osutatud mittevastavuse korral kohaldatakse käesolevat lõiget viimase abinõuna juhul, kui rikkumine on tõsine ja jätkub pärast lõikes 2 osutatud parandusmeetmete teatise väljastamist.

X peatükk Keskkonnahoidlikud riigihanked, ohtlike ainete kasutamise

piirangute muutmise menetlus ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamine komisjoni poolt

Artikkel 70 Keskkonnahoidlikud riigihanked

1. Direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõikes 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijad või direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 määratletud võrgustiku sektori hankijad võtavad patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete hankimisel nimetatud direktiividega hõlmatud olukordades arvesse patareide ja akude keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, et tagada hangitud patareide ja akude võimalikult väike keskkonnamõju.

ET 92 ET

2. Lõikes 1 sätestatud kohustust kohaldatakse kõigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete ostmiseks sõlmitud lepingute suhtes ning see tähendab, et kõnealused avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad on kohustatud lisama tehnilised kirjeldused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis põhinevad artiklitel 7–10, tagamaks, et toode valitakse selliste toodete hulgast, mille keskkonnamõju on olelusringi jooksul oluliselt väiksem.

3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2026 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid või -eesmärgid, mis põhinevad artiklites 7–10 sätestatud nõuetel.

Artikkel 71 Ohtlike ainetega kasutamise piirangute muutmise menetlus

1. Kui komisjon arvab, et aine kasutamine patareide või akude tootmisel või aine sisaldumine patareides või akudes nende turule laskmise ajal või nende olelusringi järgmistes etappides, sealhulgas jäätmeetapis, kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda kogu liidus, palub ta Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada toimik, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II osa punkti 3 nõuetele (edaspidi „piirangutoimik“). Piirangutoimik sisaldab sotsiaal-majanduslikku hinnangut, sealhulgas alternatiivide analüüsi.

2. Amet avaldab viivitamata komisjoni kavatsuse algatada selline piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab asjaomaseid sidusrühmi.

3. Kaheteistkümne kuu jooksul alates komisjonilt lõikes 1 osutatud taotluse saamisest, ning kui ameti poolt kõnealuse lõike kohaselt koostatud piirangutoimikus tõendatakse, et vajalik on kogu liitu hõlmav tegevus, soovitab amet piiranguid, et algatada lõigetes 4–14 kirjeldatud piirangute kehtestamise menetlus.

4. Amet teeb oma veebisaidil viivitamata avalikkusele kättesaadavaks piirangutoimiku, sealhulgas lõike 3 kohaselt soovitatud piirangud, märkides selgelt ära avaldamiskuupäeva. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama individuaalselt või ühiselt nelja kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast piirangutoimiku kohta märkusi.

5. Kaheteistkümne kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud avaldamise kuupäevast võtab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti c kohaselt loodud riskihindamise komitee piirangutoimiku asjakohaseid osi arvesse võttes vastu arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased, et vähendada riski inimeste tervisele ja/või keskkonnale. Kõnealuses arvamuses võetakse arvesse ameti poolt komisjoni taotlusel koostatud piirangutoimikut ning lõikes 4 osutatud huvitatud isikute seisukohti.

6. Viieteistkümne kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud avaldamise kuupäevast võtab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt loodud sotsiaal- majandusliku analüüsi komitee vastu arvamuse soovitatud piirangute kohta, võttes arvesse toimiku asjakohaseid osi ja sotsiaal-majanduslikku mõju. Enne seda koostab komitee arvamuse eelnõu soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, arvestades lõikele 4 vastavaid analüüse või teavet, kui need on olemas.

ET 93 ET

7. Amet avaldab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse eelnõu viivitamata oma veebisaidil ja palub huvitatud isikutel esitada oma märkused arvamuse eelnõu kohta hiljemalt 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist.

8. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes vajaduse korral arvesse lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks saadud märkusi. Kõnealuses arvamuses võetakse arvesse lõigete 4 ja 7 kohaselt esitatud huvitatud isikute märkusi.

9. Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt soovitatud piirangutest, lükkab amet sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtpäeva kuni 90 päeva võrra edasi.

10. Amet esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused komisjoni poolt lõike 1 alusel esitatud taotluse alusel soovitatud piirangute kohta. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused erinevad oluliselt lõike 3 kohaselt soovitatud piirangutest, esitab amet komisjonile selgitava märkuse, milles selgitatakse üksikasjalikult selliste erinevuste põhjuseid. Kui üks või kumbki komitee ei võta oma arvamust vastu lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtpäevaks, teavitab amet sellest komisjoni ja esitab põhjused.

11. Amet avaldab kahe komitee arvamused viivitamata oma veebisaidil.

12. Amet esitab komisjonile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on ametile esitatud või mida ta on arvesse võtnud.

13. Kui komisjon jõuab järeldusele, et artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta artikli 6 lõike 2 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti. Delegeeritud õigusakt võetakse vastu põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 8 osutatud sotsiaal- majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamist või pärast lõigete 6 ja 9 kohaselt määratud tähtpäeva möödumist, kui komitee ei võta arvamust vastu.

14. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad arvamuse vastavalt lõigetele 5 ja 6, kasutavad nad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 87 sätestatud ettekandjaid. Amet maksab asjaomastele ettekandjatele või kaasettekandjatele või nende tööandjale tasu vastavalt tasude skaalale, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt loodud haldusnõukogu kehtestatud piirangutega seotud rahastamiskorrale. Kui asjaomased isikud ei täida oma kohustusi, on ameti tegevdirektoril õigus lõpetada või peatada leping või pidada kinni tasu.

Artikkel 72 Tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid

1. Valitsused, tööstusliidud ja huvitatud organisatsioonide ühendused, kes on välja töötanud hoolsuskohustuse süsteemid ja teostavad nende üle järelevalvet (edaspidi „süsteemiomanikud“), võivad taotleda komisjonilt oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamist. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuded komisjonile esitatavas taotluses sisalduvale teabele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud tõendite ja teabe põhjal kindlaks, et lõikes 1 osutatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteem võimaldab

ET 94 ET

ettevõtjatel täita käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, millega tunnistatakse kõnealune süsteem samaväärseks käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist konsulteeritakse vajadusel OECD sekretariaadiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi tunnustamise kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse süsteemiga hõlmatud erinevaid tööstustavasid ja hindab süsteemi riskipõhist lähenemist ja meetodit, mida kasutatakse riskide tuvastamiseks.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kriteeriumid ja metoodika, mille alusel komisjon otsustab kooskõlas lõikega 2, kas tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid tagavad, et ettevõtjad täidavad käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Vajadusel kontrollib komisjon ka korrapäraselt, kas tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid, mida ta on tunnustanud, vastavad jätkuvalt kriteeriumidele, mis võimaldasid teha lõike 2 kohaselt vastu võetud samaväärsuse tunnustamise otsuse.

4. Lõike 2 kohaselt samaväärsena tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi omanik teatab komisjonile viivitamata kõigist süsteemi muudatustest või ajakohastamisest.

5. Kui on tõendeid korduvate või oluliste juhtude kohta, mil lõike 2 kohaselt tunnustatud süsteemi rakendavad ettevõtjad ei ole täitnud käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid, uurib komisjon tunnustatud süsteemi omanikuga konsulteerides, kas need juhtumid osutavad puudustele süsteemis.

6. Kui komisjon tuvastab käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõuete rikkumise või puudused tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemis, võib ta anda süsteemi omanikule sobiva tähtaja parandusmeetmete võtmiseks.

7. Kui süsteemi omanik ei suuda või keeldub võtmast vajalikke parandusmeetmeid ja kui komisjon on jõudnud järeldusele, et käesolevas lõikes 6 osutatud rikkumine või puudused seavad ohtu süsteemi rakendava artikli 39 lõikes 1 nimetatud ettevõtja suutlikkuse täita käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid või kui süsteemi rakendavate ettevõtjate korduvate või oluliste rikkumiste põhjuseks on süsteemi puudused, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega tunnistab süsteemi samaväärsuse tunnustamise kehtetuks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8. Komisjon loob tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide registri ja ajakohastab seda. Register tehakse internetis üldsusele kättesaadavaks.

XI peatükk Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 73 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 39 lõikes 8, artikli 55

ET 95 ET

lõikes 4, artikli 56 lõikes 4, artikli 57 lõikes 6, artikli 58 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 39 lõikes 8, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 4, artikli 57 lõikes 6, artikli 58 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 17 lõike 4, artikli 27 lõike 3, artikli 39 lõike 8, artikli 55 lõike 4, artikli 56 lõike 4, artikli 57 lõike 6, artikli 58 lõike 3 ja artikli 70 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 74 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

ET 96 ET

XII peatükk Muudatused

Artikkel 75 Määruse (EL) 2109/1020 muutmine

Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikli 4 lõikes 5 asendatakse tekst „(EL) 2016/425(35) ja (EL) 2016/426(36)“ järgmisega:

„(EL) 2016/425 (*), (EL) 2016/426 (**) ja [(EL) 2020/...(***)]

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51 ).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99 ).

*** [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (Väljaannete Talitusel palutakse täita ELT avaldamisandmed)]“;

(2) I lisas lisatakse liidu ühtlustamisõigusaktide loetellu punkt 71:

„71. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (Väljaannete Talitusel palutakse täita ELT avaldamisandmed).“

XII peatükk Lõppsätted

Artikkel 76 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 77 Läbivaatamine

1. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2030 aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse kohaldamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele.

2. Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu käesoleva määruse järgmiste aspektide kohta:

(a) II peatükis sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded;

(b) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded;

ET 97 ET

(c) artiklites 39 ja 72 sätestatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded;

(d) VII peatükis sätestatud meetmed seoses patareide ja akude olelusringi lõpu haldamisega.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.

Artikkel 78 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Direktiiv 2006/66/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2023; kuid selle:

(a) artikli 10 lõiget 3, artikli 12 lõiget 4 ja artikli 12 lõiget 5 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2023, välja arvatud seoses andmete komisjonile edastamisega, mille puhul kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2025;

(b) artikli 21 lõike 2 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2026.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 79 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja

ET 98 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6. Kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ET 99 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EL.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: 09 – keskkond

Tegevus: 09 02 02 keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) – Ringmajandus ja elukvaliteet

09 10 01 – Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas ning seoses ringmajandusega

03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine

1.3. Ettepanek käsitleb:

uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest0

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Muuta patareid ja akud säästvamaks kogu nende olelusringi jooksul, tagades ELi siseturule lastavate patareide ja akude säästvuse miinimumnõuded.

Suurendada ELi patareide ja akude tarneahela vastupanuvõimet materjaliringluse sulgemisega.

Vähendada keskkonna- ja sotsiaalset mõju patareide ja akude olelusringi kõigis etappides.

1.4.2. Erieesmärk/eesmärgid

Säästvuse suurendamine

 Edendada kvaliteetsete ja suure jõudlusega patareide ja akude tootmist ja ELi turule laskmist.

 Arendada ja kasutada ELi patarei- ja akutoorme potentsiaali, nii esmaste kui ka teiseste toorainete puhul, tagades nende tõhusa ja säästva tootmise.

 Tagada teiseste toorainete ja nendega seotud tööstusprotsesside toimivad turud.

 Edendada innovatsiooni ning ELi tehnoloogilise oskusteabe arendamist ja rakendamist.

Vastupidavuse suurendamine ja materjaliringluse sulgemine

0 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 100 ET

 Vähendada ELi sõltuvust strateegilise tähtsusega materjalide impordist.

 Tagada kõigi patarei- ja akujäätmete nõuetekohane kogumine ja ringlussevõtt.

Keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine

 Toetada tooraine vastutustundlikku hankimist.

 Kasutada tooraineid ja ringlussevõetud materjali tõhusalt.

 Vähendada kasvuhoonegaaside heidet patareide ja akude kogu olelusringi jooksul.

 Vähendada ohtu inimeste tervisele ja keskkonna kvaliteedile ning parandada kohalike kogukondade sotsiaalseid tingimusi.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kavandatud määrusega tagatakse parem kooskõla ELi praeguste lähenemisviisidega materjalide ja jäätmete säästva majandamise alal, mis keskenduvad toodete ja tootmisprotsesside optimeerimisele. Selle eesmärk on töötada välja patareide ja akude kogu olelusringi hõlmav ELi raamistik, mis hõlmab ühtlustatud ja rangemaid õigusnorme patareide ja akude, nende komponentide, patarei- ja akujäätmete ning ringlussevõetavate materjalide kohta, eesmärgiga kehtestada ühised eeskirjad, mis tagavad ELi patareide ja akude ning nende tootmiseks vajalike esmaste ja teiseste materjalide siseturu sujuva toimimise, edendades samal ajal ELi turul suuremat säästlikkust.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Edusammude ja eesmärkide saavutamise näitajad on järgmised:

– turule lastavate patareide ja akude parem kvaliteet;

– kõrgemad ringlussevõtu määrad ja parem materjalide taaskasutamine Ni, Co, Li ja Cu puhul

– rohkem ringlussevõetud materjale patareides ja akudes;

– rohkem patareisid ja akusid kogutakse kokku ja võetakse ringlusse;

– tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid loendatakse, jälgitakse ja nende kohta tehakse aruandlust;

– kõik kogutud patareid ja akud võetakse ringlusse; ringlussevõtuprotsessid toimuvad väiksemate töötervishoiu ja tööohutuse riskidega;

– lõppkasutajatel on parem ja lihtsam juurdepääs teabele, mis käsitleb ostetavates patareides ja akudes sisalduvaid materjale, nende eeldatavat vastupidavust ning nende tootmise vastavust keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele;

– arvutatakse kõigi tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude CO2 jalajälg;

– tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude valmistajad annavad ka teavet selle kohta, kuidas nende materjalide hankimine vastab sotsiaalse vastutuse kriteeriumidele;

– patareide ja akude valmistajatel on selge ja prognoositav ELi õigusraamistik, mis toetab nende uuendustegevust ja konkurentsivõimet kasvaval turul.

ET 101 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava

Üksikasjalikud nõuded tuleks vastu võtta rakendusaktidega/delegeeritud õigusaktidega 3–8 aasta jooksul.

Käesolevast määruse ettepanekust tulenevad mitmed volituste, delegeeritud või rakendusotsuste ja mõju hindamise aruannetega seotud meetmed.

Need hõlmavad säästvusnõuetele vastavuse kontrollimist, vastavuskontrolli süsteemi, säästvusnõudeid ning teavitust ja märgistust. Kavandatud meetmete üksikasjalik loetelu on järgmine:

– CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine;

– üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudlust ja vastupidavust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine;

– akude (tööstuslike ja elektrisõidukite) jõudlust ja vastupidavust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine;

– paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine;

– ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine kantavate patareide ja akude liigiti kogumiseks;

– ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine CO2 jalajälje deklareerimiseks (sealhulgas akusid käsitlevate tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine), akude CO2-mahukuse klasside arvutamiseks, patareide ja akude ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamiseks ning (liitiumi ja plii) ringlussevõtu määrade ja materjalide taaskasutusse võtmise määrade arvutamiseks;

– suunised kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta;

– avatud andmeruumi loomine patareisid ja akusid käsitleva teabe esitamiseks;

– patareide ja akude jaoks keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine;

– delegeeritud õigusakt CO2 jalajälje kohta – kohustuslikud piirväärtused;

– jäätmenimistu muutmine;

– patareides ja akudes kasutatavate ainete riskihindamine/-juhtimine;

– aruandluskohustuste muutmine.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante):

Kogu ELi hõlmavad õigusaktid on vajalikud tagamaks, et valmistajate, importijate ja laiemalt ettevõtjate suhtes kohaldataks samu nõudeid patareide ja akude liidu turule laskmisel ning seoses kättesaadavaks tehtava teabega.

ET 102 ET

Lisaks osutab patarei- ja akudirektiivi hindamine vajadusele ajakohastada õigusraamistikku, et edendada veelgi ringmajandust ja vähese CO2 heitega poliitikat ning kohaneda patareide ja akude turu tehnoloogilise ja majandusliku arenguga.

Patareide ja akude väärtusahel on kapitalimahukas ja vajab seega mastaabisäästu. Selle saavutamiseks on vaja kogu olelusringi hõlmavaid ühtlustatud nõudeid ning hästi toimivat ELi siseturgu.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ulatusliku taastekava kohta, mis põhineb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tugevdatud pikaajalisel eelarvel ja uuel taasterahastul Next Generation EU.

ELi majanduse elavdamise strateegia aluseks on Euroopa roheline kokkulepe. Selle üks eesmärke on puhtam transport ja logistika, sealhulgas e-liikuvus, mis on akude nõudluse eksponentsiaalse kasvu peamine tõukejõud. Praegused suundumused näitavad, et COVIDi-järgses ühiskonnas muutub e-liikuvus üha olulisemaks ja on tulnud sellesk, et jääda.

Euroopa Komisjoni toetus ja pühendumus patareide ja akude valdkonna teadusuuringutele väljendub programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektide arvus (üle 100 projekti) ja rahalises panuses nende rakendamisse (ligikaudu 500 miljonit eurot). Projektid hõlmavad eri tüüpi patareide ja akude kogu väärtusahelat ning keskenduvad praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisele: materjalide arendamine ja parandamine (ning nende keskkonnamõju), patareide ja akude ringlussevõtt (mis edendab materjalide taaskasutamise tõhusust Euroopas), uued patarei- ja akusüsteemid ja isegi alternatiivid tavalistele patareidele ja akudele. Nende projektide tulemused toetavad ja edendavad innovatsiooni Euroopa patarei- ja akutööstuses. Eeldatakse, et selle tulemusena võetakse kasutusele uued ja täiustatud materjalid ja akusüsteemid ning paranevad mahutavuse, kasutusaja, ohutuse, säästvuse ja kulutasuvuse näitajaid. Need aspektid on käesolevas määruses hõlmatud ja asjakohased.

Need on olulised, et tagada Euroopa jätkusuutlik konkurentsivõime selles valdkonnas ning edendada Euroopa majandust, kasvu ja heaolu.

Eeldatakse, et EL jätkab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus teadusuuringute toetamist selles ja sellega seotud valdkondades.

Uues määruses sätestatakse sõnaselgelt, et tulevikus võetakse patareides ja akudes sisalduvate ainete suhtes piiravaid meetmeid pärast Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) tehtud hindamisit, mitte enam keskkonna peadirektoraadi tööprogrammi üksikute tegevustena. Kuigi ECHA-l on selle ülesande täitmiseks vajalikud kogemused, moodustavad need hindamised ameti jaoks täiendava töövaldkonna.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

ECHA (ainete riskihindamine) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse (meetodite ja menetluste väljatöötamine) eksperditeadmised on kõige asjakohasemad, et tagada kavandatud lähenemisviisi kiire elluviimine.

ET 103 ET

Hinnanguline personali- ja ressursivajadus, mille Euroopa Kemikaaliamet esitas jäätmeloendiga seotud ülesande kohta, kajastab ECHA vajadust suurendada teadmisi selle ülesande täitmiseks. Seetõttu uuris keskkonna peadirektoraat (DG ENV) alternatiivseid võimalusi. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) esitas hinnangu, milles vajatakse vähem ressursse (0,9 miljonit eurot võrreldes 2,2 euroga ECHA puhul). Seetõttu teeme ettepaneku lisada see Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesannete loetellu.

Patareide ja akude avatud andmeruumi arendamise seisukohalt on ECHA esitatud personali- ja ressursivajadused poliitiliste ambitsioonidega kooskõlas, ühtlasi on võimalik ära kasutada ECHA olemasolevaid struktuure ja protsesse. ECHA hinnangul kulub andmeruumi arendamiseks ligikaudu 10 miljonit eurot lisaks ligi 10 miljonile eurole personalikuludele. Komisjoni talitused võtsid ühendust ka rakendusametitega, kuid neil ei ole õiguslikult võimalik andmeruumi ülesannet komisjonilt üle võtta.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku teha teostatavusuuring, et üksikasjalikult hinnata eri funktsioonidega seotud erinevaid võimalusi, sealhulgas seda, kes on süsteemi arendamiseks kõige sobivam. Avatud andmeruumi arendamist juhib siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW) koostöös sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga (DG CNECT) ning nende Euroopa andmeruumi algatusega.

Teine võimalus on arendada andmeruumi asutusesiseselt. DG ENV ning DG GROW suhtlevad võimalike sünergiate uurimiseks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga (DG TAXUD) (kes on teinud sarnast tööd käibemaksu valdkonnas) ning DG CNECTiga. Nende ülesannete täitmise eest vastutavad DG TAXUDi töötajad jagunevad kolme eri üksuse vahel. DG GROW IT-üksus on arvutanud kõige esimese hinnangu akupassi avatud andmete lahenduse rakendamiseks vajaliku arendustegevuse ja eelarve kohta. Keskse andmebaasiga arhitektuuril põhineva avatud andmeruumi hinnanguline maksumus on 10,5 miljonit eurot. See hõlmab IT-taristut ja IT-arendusega seotud personalivajadust. Need kulud on kavandatud DG GROW eelarvereale „Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja arendamine“. Teostatavusuuringu käigus tuleb kokku leppida eri talituste tehtava töö täpne korraldus.

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2028,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

ET 104 ET

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

 isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

ET 105 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste puhul kohaldatakse standardseid järelevalve- ja aruandluseeskirju.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste puhul kohaldatakse standardseid järelevalve- ja aruandluseeskirju.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata

2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav vigade esinemise riski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Ei kohaldata

ET 106 ET

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Kohaldatakse traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste standardkorda

ET 107 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

 Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaasta se

finantsraam istiku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr Liigendatu

d/ liigendamat

a0

EFTA riigid0

kandidaatri igid0

kolmanda d riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3 09.10.01 – Euroopa Kemikaaliamet Liigendat ud

EI EI EI EI

3 09.02.02 – Ringmajandus ja elukvaliteet Liigendat ud

EI EI EI EI

1 03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine

Liigendat ud

EI EI EI EI

7 20.01.02.01 – Töötasud ja hüvitised Liigenda mata.

EI EI EI EI

7 20 02 01 01 – Lepingulised töötajad Liigenda mata.

EI EI EI EI

7

20 02 01 03 –

Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad

Liigenda mata.

EI EI EI EI

 Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

0 Lliigendatud – liigendatud assigneeringud, liigendamata – liigendamata assigneeringud. 0 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 0 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

ET 108 ET

Ei kohaldata

ET 109 ET

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

3 Loodusvarad ja keskkond

Euroopa Kemikaaliamet 09.10.01 Aasta

2023 Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Kokku

Jaotis 1: Personalikulud Kulukohustused (1) 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357

Maksed (2) 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357

Jaotis 2: Taristu Kulukohustused (1a) 0,086 0,088 0,089 0,074 0,075 0,076 0,078 0,566

Maksed (2a) 0,086 0,088 0,089 0,074 0,075 0,076 0,078 0,566

Jaotis 3: Tegevuskulud Kulukohustused (3a) 0,158 0,158 0,158 0,025 0,025 0,025 0,025 0,575

Maksed (3b) 0,158 0,158 0,158 0,025 0,025 0,025 0,025 0,575

Euroopa Kemikaaliameti assigneeringud KOKKU

Kulukohustused =1+1a+ 3a 0,602 0,611 0,620 0,405 0,412 0,420 0,428 3,498

Maksed =2+2a

+3b 0,602 0,611 0,620 0,405 0,412 0,420 0,428 3,498

ECHA-le makstava ELi toetuse nõutav suurendamine kompenseeritakse programmi LIFE rahastamispaketi vastava vähendamisega.

ET 110 ET

Patareides ja akudes kasutatavate ainete haldamine: ECHAs on vaja kokku kahte uut täistööajale taandatud ajutist teenistujat (AD 5-7) (keskmine kulu on 144 000 eurot aastas, seitsme aasta jooksul ja pärast seda), et tagada piisavate vahendite eraldamine vajalike akudega seotud ainete reguleerimiseks, konkureerimata REACHi prioriteetidega. See hõlmab keskmiselt üht täiendavat piirangut (või muud riskijuhtimismeedet) aastas. Lisaks on teadmusbaasi suurendamiseks ning teadliku prioriteetide seadmise ja töökava koostamise hõlbustamiseks vaja ühte täistööajale taandatud lepingulist töötajat (CA FG III, keskmine kulu 69 000 eurot aastas kahe aasta jooksul). See peaks põhinema uuringul, mille eesmärk on suurendada ECHA praegusi teadmisi selle kohta, kuidas patarei- ja akutööstus haldab oma ohtlikke kemikaale, et teha kindlaks ained, mille puhul on tulevikus vaja regulatiivset riskijuhtimist. Uuringu maksumuseks hinnatakse 400 000 eurot (kahe aasta jooksul), et tellida osa sellistest uurimisvajadustest allhanke korras. Uuring aitaks kaasa ka komisjoni tööle jäätmenimistu patarei- ja akukirjete ajakohastamisel.

Samuti on vaja 22 000 eurot, et katta ettekandjate (liikmesriikide eksperdid, kes juhivad toimikuid riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuste koostamisel) kulud iga piirangu puhul, ning 43 000 eurot, et katta proportsionaalne osa riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee koosolekute korraldamise kogukuludest (reisi-, majutus- ja päevarahakulud: arvutatuna piirangutoimiku jaoks mõlemas komitees kulunud keskmise aja/töökoormuse alusel).

Eespool nimetatud ressursside hindamisel on kasutatud arvutusmudelit, milles on võetud arvesse ECHA poolt muude õigusraamistike (nt REACH, CLP, BPR) alusel täidetud ülesannetest ja vajaduse korral olemasolevate riiklike lähenemisviiside rakendamisest saadud asjakohaseid kogemusi. Kajastatud on ressursid, mida ECHA vajab aastateks 2021–2029 ettenähtud ülesannete täitmiseks.

ET 111 ET

Käesoleva algatuse finantsmõju ei suurenda rubriigi 1 ja rubriigi 3 kavandatud kulutusi. Vajalikud vahendid arvatakse maha programmi LIFE eelarvest ning DG GROW rahastamisvahendist vastavalt halduslepingus sätestatud ülesannete jaotusele: keskkonna peadirektoraadi kulud ligikaudu 4 miljonit eurot ja DG GROW kulud 1,6 miljonit eurot. Lisaks katab DG GROW vahend avatud andmeruumi kulud ning mõlemast vahendist rahastatakse teatavaid uuringuid ja andmete ostmist, mis on komisjoni talitustele vajalikud selleks, et valmistada nõuetekohaselt ette mõned rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

1 XXX

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU 2021–2027

PEADIREKTORAAT: DG GROW

03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine

Kulukohustuste assigneeringud 1,026 1,774 2,075 2,083 2,150 0,928 0,688 10,723

Maksete assigneeringud 1,026 1,774 2,075 2,083 2,150 0,928 0,688 10,723

Eelarvereal 03.020101 esitatud summat on vaja DG ENVi/DG GROW ning JRC vaheliste halduskokkulepete osaliseks rahastamiseks ning DG GROW-d puudutavate sätetega seotud uuringute ja andmete hankimiseks. Eeldatakse, et halduskokkulepped lähevad DG GROW-le maksma ligikaudu 2,669 miljonit eurot. 2023. aastal kulutab DG GROW 50 000 eurot, et korraldada hange tehnilise arvamuse saamiseks CENi/CENELECi standardimistöö kohta.

Samuti sisaldab see summat, mis on eelarves ette nähtud asutusesiseseks toetuseks avatud andmeruumi teostatavusuuringule. Pärast esialgset arendusetappi võib tekkida vajadus täiendavate vahendite järele.

DG GROW-lt oodatakse akudega seotud elektroonilise teabevahetuse IT-arenduskulusid.

ET 112 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

3 Loodusvarad ja keskkond

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU 2021–2027

PEADIREKTORAAT: DG ENV

09 02 02 – Ringmajandus ja elukvaliteet

Kulukohustuste assigneeringud 1,053 0,982 1,835 1,286 0,948 0,622 0,530 7,256

Maksete assigneeringud 1,053 0,982 1,835 1,286 0,948 0,622 0,530 7,256

Eespool punktis 09.02.02 esitatud summa sisaldab ECHA vahendite suurendamiseks vajalikku tasaarvestust programmi LIFE eelarvest. Seda summat on vaja ECHA toetuse suurendamiseks ning DG ENVi/DG GROW ja JRC vaheliste halduskokkulepete rahastamiseks ning DG ENVit puudutavate sätetega seotud uuringute ja andmete hankimiseks.

JRC-l on oluline roll komisjoni toetamisel vajaliku tehnilise tööga. JRC esitas oma ressursivajaduste parima hinnangu, mis põhineb nende praegustel teadmistel ning DG ENVi ja DG GROW esitatud ülesannete loetelul. Neid hinnanguid võib seega täpsustada, näiteks halduskokkulepete üle peetavate läbirääkimiste käigus. Eelkõige seoses üldotstarbeliste kantavate patareide ja akude ühtse kirjeldusega laiendati kavandatava määruse viimases versioonis kohaldamisala ning vahendid tuleb vastavalt läbi vaadata. Halduskokkulepete maksumus DG ENVi jaoks on eeldatavasti ligikaudu 3,935 miljonit eurot. JRC saaks komisjoni toetada mitme ülesande täitmisel:

 üldotstarbeliste patareide ja akude ning tööstuslike/elektrisõidukiakude jõudluse ja vastupidavuse ühtsete kirjelduste väljatöötamine;

 ühtlustatud arvutuseeskirjade koostamine CO2 jalajälje deklareerimiseks tööstuslike/elektrisõidukiakude puhul;

 patareides ja akudes sisalduva ringlussevõetud materjali, ringlussevõtu määrades ja taaskasutusse võetud materjalide ühtlustatud arvutuseeskirjade koostamine;

 keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide analüüsimine (sealhulgas konsulteerimine riigihangete sidusrühmadega ja kavandatud riigihanke-eeskirjade õiguslik kontroll);

ET 113 ET

 kantavate patareide ja akude eemaldatavust ja asendatavust käsitlevate suuniste koostamise toetamine.

Hanked hõlmavad patareide ja akude andmete ostmist 2021. aastal, et vaadata läbi patareide ja akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskiri, tootekategooria keskkonnajalajälje määramise veebivahendi väljatöötamise tellimist 2022. aastal, tehnilise arvamuse palumist standardimistöö kohta CENis/CENELECis 2023. aastal ja turu-uuringut teiseste materjalide kättesaadavuse kohta 2027. aastal. Need kulud ulatuvad 2021. aastal 300 000 euroni, 2022. aastal 80 000 euroni ja 2027. aastal 100 000 euroni.

ET 114 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7 Euroopa avalik haldus

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU 2021–2027

PEADIREKTORAAT: DG ENV, DG GROW ja EUROSTAT

 Personalikulud 0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075

 Muud halduskulud

DG ENV, DG GROW ja EUROSTAT KOKKU 0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU

ET 115 ET

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2021–2029

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 2,554 3,271 4,476 3,924 3,653 1,780 1,447 0,420 0,428 21,953

Maksed 2,554 3,271 4,476 3,924 3,653 1,780 1,447 0,420 0,428 21,953

ET 116 ET

3.2.2. Hinnanguline mõju ECHA assigneeringutele

–  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja

väljundid



Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun di liik0

Kesk mine kulu

A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu A rv Kulu

Väljun dite arv

kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 10…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

0 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 0 Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

ET 117 ET

ET 118 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju inimressurssidele

3.2.3.1. Kokkuvõte

–  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– ECHA personalivajadused (miljonites eurodes (kolme komakohaga))

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

KOKKU

–

Ajutised töötajad (AD palgaastmed)

0,289 0,294 0,300 0,306 0,312 0,319 0,325 2,145

Ajutised töötajad (AST palgaastmed)

Lepingulised töötajad 0,069 0,070 0,072

0,211

Lähetatud riiklikud eksperdid

–

KOKKU 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357

–

ET 119 ET

ECHA personalivajadused (täistööajale taandatud töötajad):

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 0 0 2 2 2 2 2 2 2

Ajutised töötajad (AST palgaastmed)

Lepingulised töötajad

0 0 1 1 1

Lähetatud riiklikud eksperdid

KOKKU 0 0 3 3 3 2 2 2 2

ET 120 ET

3.2.3.2. DG ENVi, DG GROW ja EUROSTATi hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta 2021

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

1 1 1 1 1 1 1

XX 01 01 02 (delegatsioonide s)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad )0

20 02 02 01/03 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

4,0 4,5 4,5 5,0 5,0 1,0 1,0

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

0 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud noored spetsialistid delegatsioonides.

ET 121 ET

lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides )

XX 01 04 yy

- peakorte ris0

– delegats ioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (täpsustage)

KOKKU 5,0 5,5 5,5 6,0 6,0 2,0 2,0

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad AD ametikohti on vaja määruse üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle üldiseks rakendamiseks ning mitmesuguseks ettevalmistavaks tööks ja teiseste õigusaktide koostamiseks vastavalt patareisid ja akusid käsitlevas määruses kavandatud tähtaegadele.

0 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate vaheülemmäära arvestades (endised BA read).

0 Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

ET 122 ET

Koosseisuvälised töötajad Riigi lähetatud eksperdi ametikohta ja lepingulisi töötajaid on vaja tehnilise töö tegemiseks, sealhulgas:

 CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine;

 materjali kättesaadavuse pidev ülevaatamine, et hoida ringlussevõetud materjali sisalduse eesmärgid kooskõlas turu arenguga;

 delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine patareide ja akude jõudlus- ja vastupidavusnõuete kohta, samaväärsete tingimuste kohta töötlemiseks väljaspool ELi (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse ettevalmistustöö jälgimine),

 tootjate registreerimisvormi ja seisukorra parameetreid käsitlevate rakendusaktide ettevalmistamine;

 selliste rakendusaktide kehtestamine, millega määratakse kindlaks pädevatele asutustele ja komisjonile aruannete esitamise vormid;

 süsteemide väljatöötamine esitatavate andmete vastuvõtmiseks ning andmete õigsuse ja täielikkuse analüüsimiseks ning teabevahetuseks ja IT-töötajatele andmete levitamiseks (Eurostat);

 tarkvara ja vormingute loomine avatud andmeruumiga seotud teabe esitamiseks;

 patareisid ja akusid käsitlevate tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse ettevalmistustöö jälgimine);

 kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse suuniste koostamine;

 määruse võimalik läbivaatamine, et kehtestada liigiti kogumise eesmärgid

V lisa punktis 3 tuleks esitada täistööajale taandatud töötajate kulude arvutamise meetodi kirjeldus.

ET 123 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ×Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Lisaülesanded, mida komisjon peab täitma, eeldavad täiendavaid ressursse seoses liidu rahalise toetusega ja Euroopa Kemikaaliameti ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtadega.

–  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist0.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

0 Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

ET 124 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves

kättesaadavad assigneeringu

d

Ettepaneku/algatuse mõju0

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

3.4. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarvest

kättesaadavad assigneeringu

d

Ettepaneku/algatuse mõju0

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

0 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

0 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 125 ET

ET 126 ET

Lisa 1: Patareide ja akude määruse seisukohtades kaasatavad huvigrupid

Asutus E-post

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Balti Keskkonnafoorum [email protected]

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Energia [email protected]

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

[email protected]

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]

Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected]

Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]

Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

[email protected]

Estonian Aviation Cluster MTÜ [email protected]

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) [email protected]

Keskkonnaõiguste Keskus [email protected]

MTÜ EES-Ringlus [email protected]

MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected]

MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected]

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing [email protected]

PRIA [email protected] SA KredEx [email protected]

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

[email protected]

Skeleton Technologies [email protected]

Starfeld OÜ [email protected]

Taastuvenergia Klubi [email protected]

Tallinna Energiaagentuur [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Terviseamet [email protected]

World Energy Coucil Eesti [email protected]

Lisa 2 Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta

N r

Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Keskkonnaministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku (edaspidi: Ettepanek) osas, mis käsitleb patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete keskkonnasõbralikumat tootmist ja käitlemist. Tervitatav on, et Euroopa Liit soovib muuta akude ja patareide käitlemise ning tootmise keskkonnasõbralikumaks. See on oluline samm, et saavutada tulevikus kliimaneutraalsus ja liikuda keskkonda säästvama ühiskonna poole. Toome siiski lühidalt esile ka mõned tähelepanekud ja märkused.

1. Toome esile, et mitmetel ettevõtetel võib suureneda halduskoormus seoses Ettepanekus märgitud CO2 jalajälje deklaratsiooni nõudega (Ettepaneku artikkel 7) ning ringlussevõetud materjale puudutavate nõuetega (Ettepaneku artikkel 8). Rõhutame, et nõuete kehtestamisel peab andma ettevõtetele mõistliku nõuetega vastavusse mineku aja ning ettevõtteid on vajalik toetada eelnevalt nii teavitusprotsessi osas kui ka erinevate toetusmeetmete kaudu. Ettepanekus esile toodud ajaperiood võib jääda liialt lühikeseks selleks, et nõuetele vastavus oleks realistlikult saavutatav.

2. Ettepanekus on esile toodud, et kolmandatest riikidest pärit akud ja patareid peavad olema vastavuses määruse nõuetega ning ka selles osas, et valmistajad peavad olema nende patareide ja akude puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Samuti on importijatele seatud nõue, et nemad peavad

Osaliselt arvestatud seisukohtade koostamisel. Punkti number 2 täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

1

tagama patareide ja akude vastavuse Ettepaneku nõuetele (Ettepaneku põhjenduspunktid 33 ja 52). Selles osas oleks vajalik täpsemalt täiendada Ettepanekut suunistega, kuidas ettevõtjad peaksid hakkama neid nõudeid tagama ja kontrollima. Viidatud on küll teisele määrusele, milles on sätestatud eeskirjad, kuid selguse mõttes võiksid täiendavad juhised olla esile toodud ka ettepanekus endas.

3. Kaubanduskoda märgib, et Ettepanekus ei tohiks kehtestada liialt detailseid nõudeid, mis võivad suurendada ebaproportsionaalselt ettevõtete halduskoormust. Näidetena võib tuua patarei või aku pakendi disainile esitatavad ühtsete standardite nõuded ning ruutkoodide graveerimise kohustuse (Ettepaneku artikkel 13). Ettepanekus esile toodud nõuded peavad olema kaalutletud, mõistlikud ja mitte liialt koormavad. Samuti peavad potentsiaalsed uued nõuded põhinema põhjalikel analüüsidel, mis arvestaksid erinevaid mõjusid ettevõtluskeskkonnale.

2. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

Täname Keskkonnaministeeriumi kaasamise ja võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni avaldatud uue määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid.

Oleme tutvunud uue määruse ettepanekuga ning EPKK toetab ringmajandust edendavat lähenemist ning akude ja patareide keskkonnamõju vähendamist. Kuid siinkohal soovime välja tuua, et määruse muudatused peavad tuginema mõjuhinnangutel ja analüüsitud peavad olema nii majanduslikud kui sotsiaalsed mõjud, sh mõju konkurentsivõimele. Eriti selliste nõuete puhul nagu ettepanek vähendada CO2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul (sh tööstuslike ja elektrisõidukite CO2 jalajälge), millel on ka üsna ambitsioonikas ajakava, st piirväärtuste sätestamine alates 1. juulist 2027, patareide ja akude täiendavad märgistamise nõuded ning ringlussevõtu ja kogumismäärade suurendamine.

Peame oluliseks, et tagatud oleks mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis toetavad üleminekut ringmajandusele ja keskkonnamõju vähendamisele, kuid samal ajal ei pärsi ettevõtete jätkusuutlikkust

Arvestatud seisukohtade koostamisel.

2

ning konkurentsivõimet.

3. Comodule OÜ Uue plaanitava patarei määruse kohaselt on kergtranspordivahendid – ratassõidukid, millel on elektrimootor võimsusega alla 750 W ja millel reisijad sõiduki liikumise ajal istuvad ning mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos. Selle punkti alusel meie tõukeratas antud regulatsiooni alla ei tohiks minna, sest sõitja selle peal ei istu. Kuidas seda mõista - kas tõukeratas sel juhul ei kvalifitseeru elektrisõiduki alla? EV liiklusseaduse mõistes on see defineeritud kui kergliikur ega kuulu ühessegi sõiduki kategooriasse ka Maanteeameti sõnul.

VS

· Kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks. Kantavate patareide ja akude määratlust täpsustatakse kaalupiirangu kehtestamisega kuni 5kg. / Plaanitava patarei määruse kohaselt on kantav patarei või aku – patarei või aku, mis on suletud; kaalub alla 5 kg; ei ole ette nähtud tööstuslikuks otstarbeks ning ei ole elektrisõidukiaku ega mootorsõidukiaku. Üks Comodule poolt meie sõidukite tarvis arendatud ja toodetud akupakk kaalub 2,5kg - ühes sõidukis 2 akupakki kogukaaluga 5kg.

· Patareide ja akude turulelaskmise või kasutuselevõtuga seotud kohustused pannakse ettevõtjatele, kelleks on valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või mis tahes muu juriidiline isik, kes võtab õigusliku vastutuse seoses patareide ja akude tootmise, nende kättesaadavaks tegemise, turuleviimise või kasutuselevõtmisega. Oleme võtnud tootjavastutuse ja akude

Osaliselt arvestatud seisukohtade koostamisel.

Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

3

käitlusega seotud teemad kanda juba praegu.

· Maismaasõidukites kasutatavad veoakud liigitatakse uude elektrisõidukiakude kategooriasse. Muudes transpordivahendites, sealhulgas raudtee-, vee- ja õhutranspordis kasutatavad veoakud kuuluvad käesoleva määruse alusel tööstuslike akude kategooriasse. Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises ja jaotamises. Lisaks käsitletakse tööstuslike patareide või akudena kõiki akusid, mis ei ole kantavad patareid või akud, mootorsõidukiakud ega elektrisõidukiakud. Akusid, mida kasutatakse energia salvestamiseks era- või kodukeskkonnas, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel tööstuslike akudena. Meie akud EI OLE tüübi poolest tööstuslikud akud.

· Ohtlike ainete kasutamist patareides ja akudes piiratakse, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning vähendada selliste ainete sisaldust jäätmetes. Meie akuelementides ei sisaldu pliid, elavhõbe, kaadmiumi - loodan, et neid ühendeid ei leidu ka sõiduki alumiiniumist kesta sisse integreeritud BMS (battery management system) trükkplaadis.

· Tehakse ettepanek vähendada CO2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul sh tööstuslike ja elektrisõidukiakude CO2 jalajälg. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, peab olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab tootmisettevõtte

4

iga akumudeli ja iga partii kohta CO2 jalajälje deklaratsiooni. Sätestatakse CO2 jalajälje deklaratsioon alates 1. juulist 2024, tulemusklassid alates 1. jaanuarist 2026 ja olelusringi maksimaalne CO2 jalajälje piirväärtus alates 1. juulist 2027. Meie aku mahutavus on alla 2 kWh ja seega praeguse sõnastuse järgi ei ole CO2 jalajälje deklaratsioon vajalik. Nii saime meie infost aru - palun parandage?

· Võimaldamaks lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid antakse lõppkasutajatele läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ja nende põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Patareid ja akud märgistus peaks hõlmama teavet nende põhiomaduste kohta, sealhulgas nende mahutavuse ja teatavate ohtlike ainete sisalduse kohta ning juhised patarei- ja akujäätmete nõuetekohasel viisil kasutuselt kõrvaldamiseks. Meie akud märgistatud ja ostmisel peaks kasutusjuhendis/seadme dokumentatsioonins kajastuma ka ohutu käitlus - st kuhu vanad akud tagastada/kus saab need uue aku vastu välja vahetada. NB! Siinkohal võtame kasutaja vana(d) aku(d) tagasi kui klient meilt uued asemele ostab. Eratõukerataste akud võib klient viia ka ametlikesse jäätmejaamadesse, oleme TVO (Elektroonikaromu) alusel liitunud üle-Eestilise kogumisvõrgustikuga ja tasunud vastavad toote väljalaskmistasud.

· Kolmandatest riikidest liidu turule tulevad patareid ja akud, sealhulgas nii eraldi kui ka toodete sees imporditud patareid ja akud, peaksid olema vastavuses määruse nõuetega. Meie akutootja Murata vastab kõigile EU kvaliteedinõuetele.

5

· Seatakse uued nõuded seadmetesse integreeritud akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks eesmärgiga toote olelusringi pikendada. Meie toote puhul akud kergelt vahetatavad ja probleemi pole.

· Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad saavutama järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgid, 45 % 31. detsembriks 2023; 65 % 31. detsembriks 2025; 70 % 31. detsembriks 2030. Peaksime tagama, et meie toodetud ja kasutuses/ringluses olevatest akude kokkukogumisest ja nende vastuvõtmisest oleks vajalik % dokumenteeritud - tõenduseks, et neid nõuetekohaselt kogutakse, utiliseeritakse või satub toormena uuesti ringlusse. Eraomanduses olevate sõidukite akude kokku kogumise protsendi eesmärgi täitmine saab keeruline olema, sest kuna meie akud on üsna pika elueaga ja iga kliendi kasutamisharjumused erinevad, siis ei tea me täpselt, millal need ükskord tee meieni tagasi ja jäätmejaama leiavad. Aga sellega peaks meid aitama TVO kogumisvõrk. Rendisõidukite puhul kogume ja anname akud üle BAO Ohtlikud Jäätmed´le, kellega meil leping.

· Sätestatakse ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad. Ringlussevõtt: alates 01.01.2025 - plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates 01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ehk et 5a jooksul oleks võimekus liitiumi jm akudes sisalduvaid ühendeid eraldada ja taaskasutada. Leida hiljemalt 2025.a partnerid Eestis/välisriikides, kellel vastav töötlemisvõimekus olemas, vastasel korral vajalik saata akud Eestist välja. NB! Comodule poolt oluline ettepanek, et Eestil endal võiks olla võimekus akusid ja patareisid käidelda ja toota neist n.ö "musta massi" mida palju odavam ja ohutum transportida rahvusvaheliselt ja leida

6

allikaid taaskasutuseks. Muidu akude logistika väga kallis ja keeruline, kuna erinõuded ja korraga saab välismaale transportida vaid üsna väiksed kogused. Loodame, et riik annab selleks loa ja meile teadaolevalt on selleks ka vähemalt üks Eesti ettevõte luba taotlenud.

· Teatavad patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad. Toetamaks ringmajanduse arengut ja võimaldaks materjalide ressursitõhusamat kasutamist kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõetud koobalti, plii, liitiumi ja nikli sisaldusega seotud eesmärgid. Teisese toormena kasutusse: alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii - 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt, vask, nikkel, plii - 95%, liitium 70%. Liitium 35%-70% taaskasutusest lähema 5-10a jooksul. Siinkohal peaksime uurima et kui tellime akuelemendid Jaapanist, siis kas neil ka mingi kohustus või kui kaup väljaspool EU´d, siis seda see punkt ei mõjuta.

4. MTÜ Eesti Elektroonikaromu

Elektroonikaromu ettepanekud patareide ja laetvate akude määruse muudatustele.

1) Laetavad akud ja patareid on ette nähtud kuni 1000 laadimistsükliks. Ehk nende prognoositav kasutusiga on 5-10 aastat.

Ettepanek: Laetavate patareide ja akude kogumise ja ringlusevõtu sihtarvud peaksid olema ajalise nihkega turulelaskmise suhtes.

Osaliselt arvestatud seisukohtade koostamisel.

Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

7

2) Euroopa Liidus on sätestatud kaupade ja teenuste vaba liikumine. Liikmesriik on seadustega reguleerinud tootja kohustused seoses probleemtoodete turulelaskmisega. Tootjavastus on turulelaskmise.lahutamatu osa, sh. toodete kaugmüügil.

Ettepanek: Probleemtoodete müük liikmesriigis on keelatud kui tootja ei ole korraldanud vastavate toodete kogumist, korduskasutust ja ringlussevõttu (vastavalt liikmesriigi seadustele ja kõnalusele otsekohalduvale määrusele).

Siseriiklik Jäätmeseaduse täiendus, täpsustus tulevikus.

Jäätmevaldaja peab järgima ohtlike jäätme kogumisel KOPV-i kehtestatud nõudeid ja vastvad jäätmed üle andma ohtlike jäätmete kohumiskohta.

Ettepanek: Kohalikul omavalitsusel on õigus jäätme(kogumisvahendi) valdajat trahvida ohtlike jäätmete paigutamise eest ohutute jäätmete kogumisvahendisse.

KOV võib volitusnormi alusel digitaalselt dateeritud ja visualiseeritud jäätmealast infot nõuda piirkondlikult ohutute jäätmete veoteenust osutavalt ettevõtjalt. (Prügivedajal on kohustus ajatempli fikseeringuga fotoga tuvastada ohtlike jäätmete paiknemine ohutute jäätmete kogumisvahendis või vahetult peale selle väljavalamist).

8

Volitusnorm jäätmete vedajale vähendab oluliselt halduskoormust kui vaadata kuidas see järelvalve näiteks praegu Inglismaal toimub.

5. WEEREC 1. Kui elektrisõiduki akud lähevad eraldi, siis väheneb statistiliselt kantavate patareide kogus turule. Ma usun et täna on need raporteeritud kui WEEE sees olevad kantavad akud! Kas mitte osadel kergtranspordi - elektrisõidukitel ei ole plii akud? Usun, et tuleviksu televad anomaaliad sisse seoses raporteerimisega. Mõni raporteerib kantav, mõni kantav WEEE aku, mõni kergliiklus kantav aku ja mõni kergliiklus „tööstuslik“. Kui turule lähevad ainult akud, siis kas neid võib kasutada üks kõik kus? Kui jah, siis kuidas deklareerida?

2. Muudetud kasutusotstarve – kas see mitte ei tööta vastu loogikale, et Liitium tuleb ringlusse võtta ja peab kasutama uue aku tegemisel?

3. Kogumismäär – meil peaks see tegelikult OK olema, sest Plii akude sees on kogutud ka kantavad plii akud, mis on kogu massi sees. Teoorias võiks see osakaal olla 2-3 % kogumahust! KAs teeme väikses kontrolli Sillamäel?

Eile saime aru, et paljud tootjad on teinud kokkulepped, et kui nende aku tuleb töökotta tagasi, siis see aku tuleb suunata ümbertöötlemisele mujale kui Eesti. Seega statistiliselt see aku jõudis turule, kuid ei jõudnud kogumise statistikasse! Individuaalne tootjavastutus!

4. Miks panna kogumise eesmärk, kui tänan juba seadus ütleb, et tagasi ja liigiti tuleb koguda kõik pat/akud?!

5. Materjali ringlussevõtt 65% arusaadav! Mida tähendab metallide taaskasutamine??? Saadame põletusse??? Kui üks slaid sul ütles, kui palju tuleb välja metalle, siis seal saime MR ca 30%, Kuidas ringlussevõtt saab olla 65%

Osaliselt arvestatud seisukohtade koostamisel.

Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

9

Midagi nagu puudu! Plast, muumetall Mis see on? Mis tähendab plii taaskasutamine 90%? Kõik metallid mis kätte saadakse igal pool lähevad ju ringlusse??

6. CO2 – arvan, et liitiumi puhul jalajälg hullem, kuna määrusest saime teada, et ümbertöötlemine on kulukam, kui taaskasutava materjali kasutamine!

7. Ju siis!

8. Ju siis!

9. Usun, et täna juba kasutatakse seda niipalju kui seda võimalik teha on! Nõus, et kuna see materjal Liitiumi puhul on vajalik!

10. Kui on miinimum standard (kui see on töötlemise osas), siis miks peab panema määrusesse ringlussevõtu määrad. Standard määrab ära miinimum nõuded jne. Kui standardis on ka kogumine, siis ka selle nõude?! Dubleerimine ju!

11. Elektriautos ei saa inimene ise akusid täna vahedata!

6. Ecometal 5. Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine

Pliiakude kohapealt materjali taaskasutamine plii osas tänapäevaste tehnoloogiatega ei ole probleemiks saada 90% ja ka 95%. Samas kui rääkida pliiakude ringlussevõtu määrast siis variant 2 määraga 75% on tänapäevase tehnoloogiaga tehtav, kuid tähendab märgatavat lisanduvat ümbertöötlemise kulu. Mingil määral on siin abiks kui Eestisse lisanduks lähiajal võimalus plastijäätmetest koospürolüüsi protsessiga õli/gaasi toota.

Arvestatud.

10

Ecometal on Baltikumis ainuke ringmajandusettevõte, mis käitleb vanad pliiakud otsast lõpuni suunates sekundaarse tooraine taaskasutusse uue toodangu valmistamisek

Variant.2 Variant.3

5. Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine

Liitiumioonakud ja Co, Ni, Li, Cu

Liitiumioonakude ringlussevõtu määr: 65 % 2025.

Materjalide taaskasutamise määr Co, Ni, Li, Cu puhul: vastavalt 90 %, 90 %, 35 % ja 90 % 2025. aastal

Pliiakud ja plii

Pliiakude ringlussevõtu määr: 75 % 2025. aastaks

Materjali taaskasutamine plii puhul: 90 % 2025. aastal

2. Tööstuslike patareide ja akude taaskasutamine

Siin peaks kindlasti olema võimalikult rangelt piiritletud ja kontrollitav, et liiga kergekäeliselt ei oleks võimalust akusid näidata esimese kasutusea lõpus mitte jäätmetena. Seda kindlasti pliiakude osas. Vastasel juhul tekib kindlasti rida ettevõtjaid kes leiavad võimaluse selle varjus ohtlikke jäätmeid liigutada riikide

11

vahel ilma vastava loata nn taaskasutuseks kuid tegelikkuses võibolla jõuavad akud hoopis nende purustamisega tegelevatesse ettevõtetesse. See võib ka tekkida probleemi hiljem ringlussevõtumääradega. Elektrisõidukiakude puhul ei näe selles probleemi.

Tekkis ka küsimus Eestis hetkel akude kogumismäära üle, nimelt pliiakude osas on see protsent vägagi kõrge seega probleem peamiselt siis seisneb kantavate ja liitiumakude koha pealt. Millised on vastavad kogumismäärad hetkel?

7. Terviseamet Terviseamet REACH ja CLP pädeva asutusena toetab Euroopa Kemikaaliametit ja komisjoni patareide ja akudega seotud ainete ja nende regulatiivsete piirangute haldamisel ning välja töötamisel, tuginedes toimivale REACH-määruse raamistikule.

Leiame, et uue määruse rakendamine aitab kaasa ELi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, mis on sõnastatud Euroopa rohelises kokkuleppes.

Patareide ja akude arendamine ja tootmine on Euroopa jaoks puhtale energiale ülemineku kontekstis strateegilise tähtsusega, et vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ja tõhustada ressursikasutust. Patareisid ja akusid käsitleva ELi õigusraamistiku ajakohastamise ettepaneku kohaselt püütakse lahendada uue määruse rakendamisega keskkonnaprobleemid, mida ELi keskkonnaõigustik käesoleval ajal otseselt ei hõlma ja mis nõuavad regulatiivset sekkumist, nagu näiteks ringmajanduse hoogustamine ning ohtlike ainete mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Ettepanek on kooskõlas ELi kehtivate keskkonna- ja jäätmealaste õigusaktidega kaasa arvatud Euroopa

Arvestatud.

12

Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). Patareides ja akudes kasutatavate ainete haldamine ei ole vastuolus REACHi prioriteetidega. Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimalust luua kogu ELi hõlmav täielikult integreeritud turg ning tagatakse ühesugune rakendamine kõigis liikmesriikides eesmärgiga, et ELi turule viidavad patareid oleksid kogu oma olelusringi vältel jätkusuutlikud, taaskasutatavad, suure jõudlusega ja ohutud, et neid kogutaks, taaskasutataks ja võetaks ringlusse, saades tõeliseks väärtusliku tooraine allikaks.

8. Majandus- ja Kommunikatsioonimi nisteerium

• Saame üldjoontes toetada patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete määruses sõnastatud eesmärke ning hetkel kehtiva direktiivi muutmist, kuna patareide ja akude arendamine on oluline Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks. Peame oluliseks kavatsusi tagada parem ja pikaealisem toodete kestlikkus.

• Eestis küll ei toimu üldjoontes akude ja patareide tootmist, kuid on oluline, et tagatud oleks siseturu toimimine, sh ühtsed reeglid ja usaldusväärse teabe olemasolu, mis tagab ka ettevõtetele investeerimiskindluse.

• Saame toetada ka teisese toorme kasutuselevõttu. Oluline on, et teisese toorme kasutamisel peab ka lõpptoode olema ohutu. Samuti on tähtis, et teisese toorme kasutamisel oleks läbi viidud mõjude hindamine, et vältida olukorda, kus teisese toorme ringlusse võtmisega kaasnevad majanduslikud ja keskkonnamõjud teevad suures pildis pigem kahju kui kasu. Teisisõnu tuleb leida õige tasakaal.

• Toetame ka patareide ja akude jõudluse ja vastupidavuse parameetrite määramist, et minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist.

Arvestatud.

9. Välisministeerium Praegu kehtiv akude/patareide määrus hõlmab vaid olelusringi ja selles puuduvad Arvestatud.

13

mitmed tänaseks oluliseks saanud nõuded akudele/patareidele, nagu elektrokeemiline jõudlus, vastupidavus, keskkonnakaitse kõrgendatud nõuded, kasvuhoonegaaside vähendamine, vastutustundlik tooraine hankimine jt. aspektid. Sellest tulenevalt tekkis vajadus uue määruse järele.

Määrusega tahetakse saavutada kolm suuremat eesmärki:

1) Turu toimimine ja ühtsed mängureeglid (Level Playing-Field)

2) Ringmajanduse käivitamine

3) Keskkonnakaitse ja keskkonnariskide minimeerimine.

Määruse projekt käsitleb nii tooraine hankimist, investeeringuid, toodete kaubandust, jäätmete töötlemist jne. Projektis kinnitatakse, et see toimub kooskõlas EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Kavandatavad meetmed ja reeglid puudutavad valdavalt EL siseturgu, samas on olulise printsiibina välistatud EL-is toodetud ja imporditud toodete vaheline diskrimineerimine, mistõttu võib tõdeda, et algatus vastab EL-i rahvusvahelistele kaubanduspoliitilistele kohustustele.

Seega: määruse projektis toodud seisukohad ja valdkonna regulatsioon on vastavuses kaubanduslepetes toodud nõudmiste ja kohustustega, mistõttu saame väljapakutud ettepanekutega nõustuda.

10 .

MTÜ EES-Ringlus 1. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtmäärade (Määruse art 48 lg 4) saavutamine ei ole esialgsel hinnangul realistlik, mistõttu Eesti võiks

Osaliselt arvestatud

14

taotleda sihtmäärade langetamist või ajutiselt madalamat kogumise taset lubava erandit.

Tänasel hetkel puudub selgus küsimuses, miks selliste patareide ja akude kogumise tase Eestis jääb hetkel selgelt alla Määrusega kehtestatavatele sihtmääradele. Teoreetiliselt on võimalik, et sellele küsimusele vastuse saamisel osutub võimalikuks rakendada meetmeid, mis võimaldavad Eestil sihtmäärasid täita. Näiteks on võimalik, et Eesti andmed kogutud kantavate patareide ja akude kohta ei vasta tegelikkusele seetõttu, et suur osa väljapool tootjate ühenduste kogumisvõrke kogutud ja käitlusse suunatud patareid ja akud vastavas statistikas ei kajastu. Sellisel juhul on võimalik kogumise taset üsna lihtsate meetmetega (nt järelevalve tõhustamine jäätmekäitlejate üle ning nende kohustamine vastavate andmete esitamiseks PROTO-sse) lühikese aja jooksul oluliselt tõsta. Samas on aga ka võimalik, et peamine põhjus madalale kogumistasemele tuleneb jäätmevaldajate hoiakust ning vaatamata sellele, et patareide ja akude jäätmete eraldi kogumise nõudest ollakse teadlik ning nendest jäätmetest vabanemine on võrdlemisi lihtne, valitakse sageli teadlikult ebaseaduslik, ent mugav viis neist jäätmetest vabanemiseks: viskamine olmejäätmete konteinerisse. Sellise mentaliteedi muutmise kiirus ei ole ennustatav.

Meie hinnangul tuleks analüüsida ka võimalust, kas kogumismäärade täitmise arvutamisel oleks võimalik võtta arvesse ka olmejäätmete hulgas testsorteerimiste alusel keskmiselt sisalduvaid ning soojusenergia tootmiseks kasutatud ohtlikeks jäätmeteks mitte olevaid kantavaid patareisid või akusid.

Vähemalt kuni madalat kogumise taset põhjustavate asjaolude kaardistamise ja nende kõrvaldamise võimalustele realistliku hinnangu andmiseni võiks Eesti taotleda sihtmäärade langetamist või ajutiselt madalamat kogumise taset lubavat erandit.

seisukohtade koostamisel.

Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

15

2. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtmäärade arvutamise metoodika (Määruse XI lisa) ei ole adekvaatne. Kogumismäär oleks adekvaatne juhul, kui see on seotud kogumiseks kättesaadavate kogustega.

Siseriiklike patareide kogumise süsteemide Euroopa katusorganisatsiooniks olev Eucobat (https://www.eucobat.eu/) on patareijäätmete kogumismäärade adekvaatsust analüüsinud 2018.a. Analüüsil põhineva seisukohavõtu (https://www.eucobat.eu/sites/default/files/2019-02/PP%20Collection%20Target %202018%20v1.1_0.pdf) järgi saab kogumismäär olla adekvaatne üksnes juhul, kui see on seotud kogumiseks kättesaadavate kogustega. Euroopa Komisjoni poolt tellitud ProSUM uuringu kohaselt 19% patareijäätmetest eksporditakse kasutatud või kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikajäätmete sees ning need ei ole EL territooriumil kogumiseks kättesaadavad. Seega saab Euroopa Liidus tervikuna kogumise efektiivsust mõõta vaid selle ca 80% patareijäätmete suhtes. Meile ei ole teada, millises ulatuses mõjutab patareide ja akude nimetatud viisil väljavedu nende kogumiseks kättesaadavust konkreetselt Eestis, ent kahtlemata on see piisavalt oluline, et raskendada kogumismäärade täitmist.

Eeltoodud põhjustel ei ole adekvaatne üksnes turule lastud koguste alusel kogumismäärade arvutamine. EE-seadmete sees eksporditavate patarei- või akujäätmete kogus võib ajas muutunud, kuid tootjad ning tootjate ühendused ei saa seda mõjutada. Seega seab Määrus tootjate kogumismäärade täitmisse sõltuvaks muutujast, mis on objektiivselt väljapool tootjate kontrolli ja mis mõjutab oluliselt kogumismäärade täitmise tegelikku intensiivsust. Näiteks eeldades kogumiseks mitte kättesaadavate jäätmete proportsiooni säilimist 2030. aastal, tähendab 70%-ne kogumismäär tegelikult seda, et kokku tuleb koguda 87,5% kogumiseks kättesaadavatest patareijäätmetest. Seega on pelgalt turule lastud kogustel põhineb

16

kogumismäär eksitav selle tegeliku intensiivsuse osas ning süvendab oluliselt kahtlusi individuaalsete kogumismäärade kooskõla suhtes õigusriigi põhimõttega (vt täpsemalt järgmine punkt).

3. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtmäärade (Määruse art 48 lg 4) individualiseerimine iga konkreetse tootja kohustusena ei ole proportsionaalne ega kooskõlas õigusriigi põhimõttega.

Üheks Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõtteks on proportsionaalsuse põhimõte. Isikule kohustuste asetamisel tähendab see põhimõte muuhulgas seda, et lubatavaks ei saa pidada riigivõimu poolt selliste kohustuste asetamist, mille täitmine ei ole kohustuse adressaadi kontrolli all. Teisisõnu: ilma kontrollita ei saa olla vastutust.

Tootjad saavad kogumismäärade täitmist küll teatud ulatuses mõjutada, ent mitte ligilähedaseltki kontrollida. Igati mõistlikuks võiks pidada nõuete kehtestamist jõupingutuste suhtes, mida tootjad peavad kogumise maksimaalse mahu saavutamiseks tegema, nt nõuded kogumisvõrgustiku tihedusele, selle juurdepääsu lihtsusele, jäätmevaldajate teavitamisele jms. Ent juhul, kui need jõupingutused tootjatest sõltumatutel põhjustel tulemust ei anna, on ebaproportsionaalne tootjate või neid esindavate ühenduste suhtes selle tõttu sanktsioone rakendada. Seejuures juhul, kui tegemist on karistusõiguslike või nendega sama iseloomu omavate sanktsioonidega, tekib ilmne vastuolu ka õigusriigi põhimõttega.

Mitmed asjaolud, mis mõjutavad patarei- ja akujäätmete kogumise efektiivsust, ei

17

ole tootjate poolt üldse mõjutatavad. Neist kõige ilmsem on eelviidatud kogumismäärade arvutamise põhimõtte ebaadekvaatsus, mis automaatselt muudab tootjad ca 20% jäätmekogumise osas «läbikukkunuks» ja oluliselt raskendab kogumismäärade täitmist ülejäänud 80% arvelt. Ent sarnaseid objektiiselt väljapoolt tootjate kontrolli olevaid asjaolusid on veelgi ning paradoksaalselt näib Määrus nende asjaolude esinemist süstemaatiliselt soosivat. Nimelt põhineb patarei- ja akujäätmete kogumine «ühendatud kogumispunktide võrgustikul» (Määruse art 48 lg 2), kuhu muuhulgas kuuluvad ka turustajad, ametiasutused või nende nimelt jäätmekäitlusega tegelevad kolmandad isikud ning vabatahtlikud kogumispunktid. Nende poolt opereeritavatel kogumispunktidel on õigus, ent mitte kohustus kogutud patareisid ja akusid tootjatele üle anda (vt Määruse art 50 lg 3, art 53 lg 2 ja art 54). Kui nad seda ei tee, siis nende poolt jäätmete otse jäätmekäitlejatele üle andmisel ei kajastu nende poolt kogutud kogused mitte ühegi tootja poolt kogutud kogustes ning seega ahenevad kõigi tootjate poolt kogumismäärade täitmise võimalused. Seega on tootjate poolt kogumismäärade saavutamine seatud kõigi eelpool nimetatud isikute (turustajad, ametiasutused või nende nimelt jäätmekäitlusega tegelevad kolmandad isikud ning vabatahtlikud kogumispunktid) meelevalda, ent samas võib sõltuda sellest, milliseid otsuseid need isikud teevad, tootjate suhtes sanktsioonide rakendamine kogumismäärade täitmata jätmise eest.

Probleem ei ole pelgalt teoreetiline, kuna eeltoodud isikutel võib olla motiiv jäätmeid tootjatest mööda minnes käitlusse suunata. Esiteks on osadel patarei- ja akujäätmetel positiivne väärtus ehk kõnealused isikud võivad sellised jäätmed kogutud jäätmete hulgast eraldada ning maha müüa ning ülejäägi tootjatele tasuta üle anda. Määrusest ei nähtu ühtegi regulatsiooni, mis sellist tegevust keelaks või takistaks. Teiseks võib mõni «vabatahtlik koguja» rajada kogu oma äriplaani sellele, et tekitada aku- ja patareijäätmeid tootjatest mööda minnes käitlusse suunates

18

olukord, kus tootjad ei suuda kogumismäärasid täita ning on puudujäägi korvamiseks sunnitud «kvooti ostma» ehk maksma «vabatahtlikele kogujatele» selle eest, et viimaste poolt käitlusse suunatud jäätmeid võiks lugeda vastava tootja omadeks. Sellised tootjate sundseisul põhinevad JOKK-skeemid on tootjavastutuse valdkonnas hästi tuntud ning igal pool, kus õiguslik regulatsioon nende kasutamist soosib, on nad toonud kaasa ebaadekvaatselt kõrged kulud tootjate jaoks. Määrusest ei nähtu ühtegi regulatsioon, mis sellist «seaduslikku väljapressimist» keelaks või takistaks.

Kogu probleemi muudab hullemaks asjaolu, et Määruse kohaselt on tootjate / tootjavastutusorganisatsioonide poolt patareide ja akude kogumisega seoses vaja mingisugust luba, mille saamiseks tuleb muuhulgas «kehtestada kord, mis võimaldab saavutada vähemalt lõikes 4 osutatud kogumiseesmärgi ja seda püsivalt sälitada» (Määruse art 48 lg 8) ning «loa võib tühistada, kui lõikes 4 sätestatud kogumiseesmärki ei saavutata» (Määruse art 48 lg 10). Lisaks tuleks Määruse artikli 76 järgi tootjaid / tootjavastutusorganisatsioone kogumismäärade mittesaavutamisel ka karistada. Seega juhul, kui tootja ei suuda muuhulgas eelkirjeldatud väljapressimisel põhineva äriplaani realiseerimise tõttu sihtmäära täita, peab ta valima, kas riskida tegevusloast ilmajäämise ja karistusega või maksma väljapressijale tavapärasest turuhinnast nt 10 korda kallimat hinda selleks, et endale puuduolevat kvooti osta.

Eelkirjeldatud probleeme saab individuaalsete kogumismäärade kehtima jäämisel mõningate õiguslike meetmetega leevendada. Esiteks oleks võimalik kehtestada kõigile kantavate patareide ja akude kogujatele kohustus anda need jäätmed üle

19

tootjatele. Alternatiivina oleks võimalik kõik tootjatest sõltumatult kogutud ja käitlusse suunatud kogused lugeda automaatselt tootjate poolt kogutud ja käitlusse suunatud kogusteks vastavalt nende turuosale. Sellega peaks ilmselt kaasnema ka kohustus neid jäätmete kohta liikmesriigi asjaomasele registrile (Eestis PROTO) andmeid esitada. Määrusest ühtegi sellist leevendavat meedet ei nähtu.

Eeltoodud põhjustel ei ole tootjate individuaalsed kogumismäärad proportsionaalsed ega kooskõlas õigusriigi põhimõttega.

4. Selgitamist vajab kantavate patareide ja akude korduskasutuse mõju kogumise sihtmäärade rakendamisele

Osad akud võivad sobida korduskasutuseks ilma spetsiaalsete korduskasutuseks ettevalmistavate toiminguteta. Vajaks selgitamist, kas sellisel juhul need akud kajastuvad kogutud kantavate patareide ja akude statistikas. Juhul, kui ei kajastu, tekib vastuolu Määruse eesmärkide vahel, kuna korduskasutusse võtmine mõjutab negatiivselt kogumismäärade saavutamist. Lisaks ei pruugi sellisel juhul olla põhjendatud kantavate patareide ja akude ühtne sihtmäär, kuna korduskasutus mõjutab eelkõige akude, mitte aga patareide kogumise sihtmäärade saavutamist.

5. Selgitamist vajab, mida kujutavad endast „jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste loodud liigiti kogumise punktid» (Määruse art 53 lg 1)

20

Määruse artiklis 2 toodud mõistete loetelus ei ole antud mõistet selgitatud. Tundub, et sellega on eelkõige silmas peetud kohalike omavalitsuste jäätmejaamu. Ebaselgeks jääb aga asjaolu, millal võib „jäätmekäitluse eest vastutava ametiasutuse poolt looduks“ pidada nt sellist kogumispunkti, mis ei kujuta endast mitte jäätmejaama, vaid lihtsalt KOV maale paigaldatud ühe või mitme jäätmeliigi liigiti kogumise konteinerit, ning kas vastus sõltub asjaolust, kas selliste kogumisvahendite paigaldamine on toimunud KOV initsiatiivil (KOV „poolt“) või nt tootjate ühenduse initsiatiivil KOV nõusolekul. Selgus on oluline, sest üldjuhul opereerivad KOV jäätmejaamades või muudes kogumispunktides asuvadi kogumisvahendeid igal juhul tootjate ühendused koostöös jäätmekäitlejatega, ent konkreetse kogumispunkti kvalifitseerimisest „jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste loodud liigiti kogumise punktina» näib sõltuvat see, kas sinna võivad kantavate patareide ja akude jäätmeid viia kõik isikud või üksnes «eraisikutest mitteärilised kasutajad» (Määruse art 53 lg 1).

6. Selgitamist vajab, milline on Määruse artikli 47 lõikes 6 nimetatud loa ning Määruse artikli 48 lõikes 6 nimetatud loa regulatsiooniese

Määruse artikkel 47 lg 6 sätestab tootjavastutusorganisatsioonide loa saamise kohustuse, kuid on jäetud ebaselgeks, millise tegevuse jaoks seda luba on vaja taotleda (regulatsiooniese). Tõenäoliselt on silmas peetud tegevusluba patareide ja

21

akude tootjavastutusorganisatsioonina tegutsemiseks, kuid segadust tekitab Määruse artikli 48 lg 6, millest nähtuvalt võib tootjavastutusorganisatsioonil mingisuguse tegevuse jaoks veel mingisugust luba vaja minna, mis vastavalt Määruse artiklile 48 lg 8 antakse sel juhul Määruse artikli 47 lg 6 kohase loa osana. Seetõttu jääb mulje, et Määruse artikli 47 lg 6 kohane luba võib, kuid ei pea endas sisaldama Määruse artikli 48 lg 6 kohast luba. Mis on aga Määruse artikli 48 lg 6 kohase loa sisu, on veelgi arusaamatum, kuna on jäetud täpsustamata, millise tegevuse jaoks seda luba on vaja taotleda (regulatsiooniese). Seejuures määruse artikli 48 lõigetest 6 ja 8 tulenevalt võib üks ja seesama luba kujutada endast kas osa tootjavastutusorganisatsiooni tegevusloast või mingit muud täpsustamata õigusliku iseloomuga luba. Selline regulatsioon ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega.

7. „Vabatahtlikke kogumispunkte“ (Määruse art 54) puudutav regulatsioon on ebatäpne, ebapiisav ja ebaadekvaatne

Määruse artikli 2 p 43 järgi „vabatahtlik kogumispunkt“ on «mittetulunduslik, kaubanduslik või muu ettevõte või avalik-õiguslik asutus, kes omal algatusel osaleb kantavate patareide ja akude jäätmete liigiti kogumises, kogudes kokku enda või teiste lõppkasutajate tekitatud kantavate patareide ja akude jäätmed, enne kui jäätmekäitlejad need edasiseks töötlemiseks vastu võtavad». Määruse artikli 48 lg 2 (a) iv) järgi tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid tagavad, et ühendatud kogumispunktide võrgustik koosneb kogumispunktidest, mida nad pakuvad muuhulgas koostöös vabatahtlike kogumispunktidega vastavalt artiklile 54. Määruse artikli 54 järgi „kantavate patareide ja akude jäätmete vabatahtlikud kogumispunktid annavad kantavate patareide ja akude jäätmed üle

22

kantavate patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas tootjavastutuse organisatsioonidele, või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastavalt artikli 56 nõuetele“.

Esiteks jätab eeltoodud regulatsioon mulje, et „vabatahtlik kogumispunkt“ võib olla ükskõik milline juriidiline isik, kes ei pea vastama mitte mingisugustele seadusega kehtestatud nõutele ning kes ei pea taotlema mitte mingisuguseid lube. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks peaks mingisugust luba nõudma tootjatelt ja tootjavastutusorganisatsioonidelt, kui suvaline juriidiline isik saab patareide ja akude, mille hulgas on järjest rohkem ohtlike ja iseeneslike süttimisi põhjustavaid, kogumise korraldamisega ilma selleta hakkama.

Teiseks ei pane eeltoodud regulatsioon „vabatahtlikule kogumispunktile“ kogumisega seoses mitte ühtegi kohustust. Sellest jääb mulje, et sellised isikud võivad vabalt valida, mida nad vastu ei võta ja mida võtavad. Kui see nii on, siis võib juhtuda, et sellised kogumispunktid hakkavad koguma eelkõige positiivset väärtust omavaid patareisd ja akusid. Kuna selliste patareide ja akude kogumise vastu on niikuinii keskmisest kõrgem huvi, siis tähendab see, et „vabatahtlikud kogumispunktid“ panustavad vähe suurema hulga patareide ja akude jäätmete kokku kogumisele ning selle asemel pigem vähendavad tootjate poolt kogutavaid koguseid ning muudavad nende käitlemise keskmise hinna kallimaks.

Kolmandaks jätab eeltoodud regulatsioonis kasutatav nentiv kõneviis ebaselgeks, kas juhul, kui vabatahtlik kogumispunkt soovib tema poolt kogutud jäätmeid

23

tootjavastutusorganisatsioonile üle anda, on viimasel kohustus need vastu võtta ning kuidas peaks üleandmine toimuma (kas jäätmed tuleb tuua tootjavastutusorganisatsiooni poolt näidatud kohta või peaks tootjavastutusorganisatsioon neile järele minema ning milline on viimasel juhul miinimumkogus, mille äraviimist võib nõuda?). Samuti jääb ebaselgeks, kas juhul, kui „vabatahtlik kogumispunkt“ soovib üle anda vaid osa tema poolt kogutud patareide ja akude jäätmetest, peab tootjavastutusorganisatsioon sellega leppima.

Eeltoodud põhjustel on Määruses sisalduv „vabatahtlike kogumispunktide“ regulatsioon ebaadekvaatne. Ühendatud kogumispunktide võrgustikku ei ole mõtet lülitada suvalisi juriidilisi isikuid, kel pole mingeid kohustusi ja kes ei pea vastama mitte mingisugustele nõuetele. Sellistel kogumispunktidel on võimalus muuta patareide ja akude jäätmete kogumine ja käitlemine tootjate jaoks oluliselt kallimaks ja sihtmäärade saavutamine oluliselt keerulisemaks isegi juhul, kui tootjavastutusorganisatsioonidel puudul kohustus neilt jäätmeid vastu võtta (kogutavate jäätmete seast „koore riisumine“ ja/või tootjatele eelkirjeldatud viisil „kvoodi müümine“). Peame miinimumina vajalikuks, et sellised kogumispunktid oleksid kohustatud võtma vastu kõiki kantavate akude ja patareide jäätmeid ning nad saaksid kogutud jäätmetd tootjavastutusorganisatsioonidele üle anda vaid viimaste nõusolekul. Juhul, kui jäävad kehtima tootjate individualiseeritud kogumismäärad, tuleks selliste kogumispunktide poolt kogutud ja tootjatele mitte üle antud jäätmete kogused automaatselt lugeda tootjate poolt kogutud kogusteks vastavalt nende turuosadele.

8. Määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb tagada jäätmesaadetiste

24

määruse nõuetekohane täitmine

Eestis puuduvad käitlusrajatised patareide ja akude taaskasutamiseks, mistõttu Määruses sätestatud kohustuste täitmiseks on vajalik nende väljaviimine teistesse liikmesriikidesse. Praktikas põrkuvad tootjavastutusorganisatsioonid aga pidevalt olukorrale, kus Euroopa Liidu ühtse siseturu ning jäätmesaadetiste määruse nõudeid eirates venitatakse vajalike lubade andmisega ja/või esitatakse nende saamiseks seadusel mittepõhinevaid ja/või ebamõistlike nõudeid. Antud probleemi lahendamiseks peame vajalikuks Eesti pädevate ametiasutuste tuge, samuti Euroopa Komisjoni poolset järelevalvet.

11 .

Applia Europe 1. Asendatavus ja eemaldatavus – oluline, et viiakse läbi ohutult ja ettevõtte poolt. Regulatsioonide duubeldamine ei ole mõistlik (ökodisaini ja WEEE direktiivid juba kajastavad – kihtide tekitamine).

2. Kogumismäär – Oluline on muuta kogumismäära arvutamist, lähtuda pigem „Available for collection“, st arvutada tekkimise põhiselt (WEEE puhul on antud võimalus arvutada available for collection alusel). Antud meetod arvestaks akude eluiga. Nt arvutite, telefonide, e-lugerite akud.

3. toetame praeguse patareidirektiii muutmist üle-euroopaliseks määruseks – see

toob kindlast selgust sellesse teemasse.

4. Väike probleem on patareide/akude „asendataiuse ja eemaldataiuse“ osas. Osad

seadmed on disainitud töötama teatud tüüpi patareide/akudega, nagu näiteks

turiamälu aku ei peaks olema iahetatai. Ja lisaks rõhutada tuleb jällegi ohutust

kui iiiakse läbi neid toiminguid – oluline on, et seda iiiiad läbi õigete isikute poolt

ja õigetes tngimustes, et tagada lõppkasutaja ohutus.

Osaliselt arvestatud seisukohtade koostamisel.

Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

25

5. Rõhutada tuleb seda, et tuleks iältda igakülgselt nõuete mitmekordistamist

erineiates õigusaktdes – osad seadmed on juba kaetud ja jääiad edaspidi olema

kaetud ökodisaini direktiiiga ning EEE direktiiiga.

6.

12 Sotsiaalministeerium Toetame Euroopa Kemikaaliametit ja komisjoni patareide ja akudega seotud ainete ja nende regulatiivsete piirangute haldamisel ning välja töötamisel, tuginedes toimivale REACH-määruse raamistikule. Ettepanek on kooskõlas ELi kehtivate keskkonna- ja jäätmealaste õigusaktidega kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). Patareides ja akudes kasutatavate ainete haldamine ei ole vastuolus REACH-i prioriteetidega. Eelnõus on toodud menetlus kui aine kasutamine patareide või akude tootmisel või aine sisaldumine patareides või akudes nende turule laskmise ajal või nende olelusringi etappides, sealhulgas jäätmeetapis, kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda kogu EL-s, palub ta Euroopa Kemikaaliametil koostada piirangutoimik, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II osa punkti 3 nõuetele. Teeme ettepaneku teha piirangutoimiku esitamise võimaluse andmine ka liikmesriikidele.

Nii patareide kui ka akude tootmisel, ringlussevõtul, kogumisel, ladustamisel jm tegevuste käigus on oluline, et järgitakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning võetakse vajadusel kasutusele erinevaid meetmeid, et töötajate terviseriski vähendada. On oluline, et kogu tööohutust puudutav informatsioon, mis tootjalt/tarnijalt ettevõtjani jõuab, kes akut/patareid oma töökeskkonna kasutama

Võetud teadmiseks ja arvestatud. Küsimusi täpsustatakse komisjoniga kohtumisel.

26

hakkab, on piisavalt selge ja arusaadav.

Teretulnud on kohustuslike tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete raames levinumate sotsiaalsete riskide hindamise kohustuse sätestamine (art 39, X lisa) ja sellise hindamise mõju suurendamist ja eesmärkide täitmist toetavate mehhanismide, sh riskide hindamisel põhineva kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks reageerimisstrateegia ette nägemine määruse ettepanekus. Tervitatav on ka sotsiaalse riski kategooriate puhul inimõiguste kaitse raames soolise võrdõiguslikkuse esiletoomine määruse põhjenduspunktis (pp 67). Selguse ja järjepidevuse tagamiseks võiks Eesti läbirääkimiste käigus toetada soolise võrdõiguslikkuse viite lisamist ka määruse X lisa punktis 2 esitatud loetellu

27

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta

Algatuse eesmärk

Euroopa rohelise kokkuleppega1 seadis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) eesmärgi muuta Euroopa Liit (edaspidi EL) tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Algatuse eesmärk on tagada ELis akudele ja patareidele ühtsed meetmed, et toetada üleminekut elektriliikuvusele, süsinikuneutraalsele energia salvestamisele ning patareide ja akude jätkusuutlikule väärtusahelale. Uued reeglid tugevdavad patareide siseturu toimimist (tooted, ringlusse võetud materjalid, protsessid), ringmajanduse edendamist ja vähendavad patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel. Ettepanekus käsitletakse igat liiki patareide ja akudega seotud sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaküsimusi.

Määruses seatakse eesmärk kehtestada akudele ja patareidele toimimise ja vastupidavuse parameetrid, kasvatades sellega kestlike, ohutute ja kõrge jõudlusega patareide ja akude hulka/tootmist. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse uued nõuded seadmetesse integreeritud akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks. Plaanitakse hinnata tavakasutuses olevate mittelaetavate patareide järkjärgulist kasutamisest loobumist. Algatuses on olulisel kohal elektriautode akud ja laetavad tööstuslikud akud ning patareide kestlikkus. Ettepanekus kehtestatakse ka patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad.

Ettepanekul on kolm omavahel tihedalt seotud eesmärki: 1) siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlussevõetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; 2) ringmajanduse edendamine ning 3) keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides.

Koostajad

Seletuskirja koostasid ministeeriumide sisendi alusel Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Piret Otsason ([email protected]), Mihkel Krusberg ([email protected]), keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ([email protected])ning välissuhete osakonna peaspetsialist Annaliisa Jäme ([email protected]). Seisukohtade kujundamises osales Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Õiguslik alus, EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, mida tuleb kasutada ühtse turu loomiseks või selle toimimise tagamiseks võetavate meetmete puhul. Määruse vastuvõtmiseks on EL Nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. EL nõukogu keskkonnatöögruppides plaanitakse ettepaneku aruteludega jätkata 2021. aasta esimesel poolel. Keskkonnaministrid arutavad ettepanekut eeldatavasti esimest korda 18. märtsil

1 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

1

toimuval keskkonnanõukogul ning üldise lähenemise kokkulepet soovitakse saavutada hiljemalt 21. juuni keskkonnanõukoguks.

Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjoni 10. detsembril 2020 esitatud ettepanek ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevaid ELi õigusakte on tingitud sellest, et turul müüdavad patareid ja akud on oluliselt muutunud. Kui varem kasutati peamiselt mittelaetavaid patareisid ja pliiakusid, siis järjest tuleb turule laetavaid patareisid, tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid. Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga. 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda.

Käesolevas algatuses käsitletakse kolme akudega seotud omavahel tihedalt põimunud probleemide rühma.

1. Puuduvad raamtingimused, mis motiveeriksid investeerima kestlike patareide ja akude tootmisvõimsusse. Need probleemid on seotud ühtse turu ebatõhusa toimimise ja piisavalt võrdsete tingimuste puudumisega, kuna siseturul kehtivad erinevad õigusraamistikud. Selle põhjuseks on muu hulgas kehtiva patarei- ja akudirektiivi2 ebaühtlane rakendamine ning usaldusväärse ja võrreldava teabe puudumine kogu ELis.

2. Ringlussevõtuturud ei toimi optimaalselt ja materjaliringlus ei ole piisavalt suletud. See piirab ELi võimalusi vähendada toorainete tarneriski. Hetkel puuduvad selged ja piisavalt ühtlustatud eeskirjad ning kehtivad patarei- ja akudirektiivi sätted ei võta arvesse tehnoloogia ja turu hiljutisi arengusuundi. Puudused vähendavad ringlussevõtu kasumlikkust ning pidurdavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja täiendavasse suutlikkusse võtta ringlusse tuleviku patareisid ja akusid.

3. Sotsiaalsed ja keskkonnariskid, mida ELi keskkonnaõigus praegu veel ei hõlma. Need probleemid on muu hulgas järgmised: i) läbipaistvuse puudumine toorainete hankimisel; ii) ohtlikud ained ning iii) patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju kompenseerimise kasutamata potentsiaal.

Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes ja selles loetletakse neli patareide ja akude kategooriat, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud ning tööstuslikud patareid ja akud. Kantav patarei või aku on patarei on patareikogum või aku, mis on suletud ning mida inimene suudab raskusteta käes kanda. Kantav patarei on ühekordne patarei, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ning kantav aku on laetav ning mõeldud korduvaks kasutamiseks. Kantavate patareide hulka kuuluvad ühe elemendiga patareid (nagu AA ja AAA patareid) ning laetavad akud, mida kasutajad kasutavad mobiiltelefonides, sülearvutites, juhtmeta mootortööriistades, mänguasjades ja kodumasinates nagu elektrilised hambaharjad, elektripardlid ja käeshoitavad tolmuimejad. Kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks. Maismaasõidukites kasutatavad veoakud liigitatakse uude elektrisõidukiakude kategooriasse. Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia salvestamiseks).

Määruse ettepanekus täpsustatakse ohtlike ainete kasutamise piiramist patareides ja akudes, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning vähendada selliste ainete sisaldust jäätmetes. Ohtlike ainete kasutamise piirangud rakenduvad kõigile patareidele ja akudele (tabel 1). Ettepanekus sätestatakse eeskirjad elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje

2 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/?uur-=CETETT%3A3A200LE00LL

2

kohta (tabel 1). Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälge käsitleva nõudega kehtestatakse akude ELi turule laskmise tingimusena CO2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed piirväärtused. Selliste meetmete eesmärk on toetada liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutada puhtam ja konkurentsivõimelisem Euroopa. Eesmärgiks on vähendada tootmisprotsessi CO2 jalajälge, mis mõjutab kaudselt taastuvenergia tootmise CO2 jalajälge. CO2 jalajälje nõuete osas on ajakava toodud tabelis nr 1.

Määruses sätestatakse kohustuseks kasutada alates 2027. aastast ringlussevõetud materjali (ehk teisest tooret) tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes (tabel 1). Määruse ettepanekus toodud eesmärgid põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel ning 2030. aastaks seatud eesmärgid põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et teisese toorme kasutusele võtul on positiivne mõju. Selle nõudega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust ja vähendatakse liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit toorainest

Määruses tehakse ettepanek määrata kindlaks elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, et minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist (tabel 1). Üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid võib alates 1. jaanuarist 2026 turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele. Uute märgistustega antakse lõppkasutajatele läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ja nende põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Antud nõue võimaldab lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid.

Määrusesse lisatakse nõue seadmetesse integreeritud kantavate patareide ja akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks (tabel 1). Tegelikkuses antud nõue on juba varasemalt sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivis, kuid sellele nõudele üleminek võtab valmistajatel aega. Eemaldatavuse ja asendatavuse kohustuse lisamine võimaldab pikendada akusid sisaldavate seadmete eeldatavat kasutusiga, vähendada jäätmeteket ning võimaldab lihtsamat kogumist ning suurendab aku ringlussevõtu võimalust.

Määruses täpsustatakse ja lisatakse patareidele ja akudele märgistuse nõuded. Alates 1. jaanuarist 2027 peab patareid ja akud märgistama nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil, et anda vajalikku teavet patareide ja akude identifitseerimiseks ja infot nende põhiomaduste kohta. Erinevad märgised patareil, akul või selle pakendil annavad teavet kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta.

Määruses kehtestatakse akuhaldussüsteemi nõue tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele (tabel 1). Akuhaldussüsteem salvestab teavet ja andmeid, mis on vajalikud akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramiseks. Akuhaldussüsteem aitab hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist.

Määruses kehtestatakse ühtsele turule lastavate tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta hoolsuskohustuse põhimõtted. Tarneahelaga seotud hoolsuskohustus on tööstusliku aku või elektrisõidukiaku tootja kohustus, ehk turule laskja kohustus. Hoolsuskohustus on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega.

A

Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded võimaldavad patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu. Need nõuded aitavad saavutada patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu sihtmäärade täitmise. Sellega toetatakse kestlike, ohutute ja kõrge jõudlusega patareide ja akude tootmist, eesmärgiga vähendada keskkonnamõju. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete jõustumise aeg on toodud tabelis 1.

Eestis patareide ja akude valmistajaid ei ole, mistõttu tootmise osas meie ettevõtted muudatusi tegema ei pea. Ettevõtted, kes patareisid ja akusid Eesti turule lasevad peavad järgima ühtlustatud nõudeid ja toote vastavust nõuetele. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded tuleb täita patareide ja akude liidu turule laskmisel ning kogu ühtsel turul tarbijatele teabe andmisel. Maaletoojatele võib see kaasa tuua toote nõuetele vastavuse kontrollimise ning märgistuse muutmise. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude maaletoojad peavad lisaks märgistusele veenduma, et tootel oleks CO2 jalajälje deklaratsioon tehtud. Samuti peab tööstuslike akude ja elektrisõidukiakudel olema akupass ja akuhaldussüsteem. Tööstuslike akude ja elektrisõidukite kasutaja peab teostama kestvuse osas kontrolli. Elektroonilise teabevahetussüsteemi loomisega kaasnevad ühekordsed halduskulud, kuid pikas perspektiivis toob see kaasa halduskorra lihtsustamise ja väiksemad rakenduskulud.

Tabel 1 – Nõuded tootjatele toote turule suunamise osas

Kantavad patareid ja akud

Kergtranspo rdi- vahendite akud

Tööstuslikud akud

EV akud Mootor- sõidukite akud

Ohtlike ainete kasutamise piirangud

+ + + + +

CO2 jalajälje deklaratsioon

- - 01.06.2024 01.06.2024 -

CO2 märgis - - 01.01.2026 01.01.2026 -

CO2 piirväärtused - - 01.01.2027 01.01.2027 -

Ringlussevõetud teisene toore (A8)

- - 01.01.2027 01.01.2027 01.01.2027

Jõudlus ja vastupidavus

01.01.2027 01.01.2027 01.01.2026 01.01.2026 -

Eemaldatavus, disain

+ + - - -

Märgistus + + + + +

Akuhaldussüsteem - - + +

Hoolsuskohustus - - + + -

4

Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitlev meede hõlmab peamiselt patarei- ja akudirektiivi kehtivate sätete täpsustamist. Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele. Määruses tõstetakse kantavate patareide ja akude kogumismäära ning tõstetakse ja täpsustatakse ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutamise määrasid, need kohustused on toodud tabelis nr 2.

Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. aastal. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Kogumismäära tõstmine peaks vähendama kantavates patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kahjulikku mõju keskkonnale ja kasvama patarei-ja akujäätmete nõuetekohane kõrvaldamine. Samuti peavad kogumismäärade tõusuga tootjate ühendused laiendama kogumissüsteemi, mille laiendamisega kasvavad kulud tootjatele ning toodetele rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“. Komisjoni poolt tellitud mõjuhinnangust selgub, et kogumismäära tõstmise maksumus on hinnanguliselt 1,09 eurot elaniku kohta aastas 65% kogumismäära puhul ja 1,43 eurot elaniku kohta aastas 70% kogumismäära puhul. Neid kulusid rahastataks laiendatud tootjavastutuse mehhanismi kaudu. Kogumismäärade tõstmisega võivad tõusta ühekordsete patareide hinnad ning elektri- ja elektroonikaseadmete hinnad, mis sisaldavad kantavaid akusid (nt arvutid, telefonid, kodumasinad). Liikmesriigid peavad saavutama kogumismäära kantavate patareide ja akude osas, jättes esialgu arvestamata kergtranspordivahendite akude jäätmeid.

Ettepanekuga luuakse ka ühtsed raamtingimused, mis tõstaks ringlussevõtuturgude toimimist. Ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad ja nõuavad seega märkimisväärset mastaabisäästu. Ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Selle saavutamiseks on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi patareide ja akude väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju.

Määruse ettepanekus sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 - plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates 01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse võtta alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii - 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt, vask, nikkel, plii - 95%, liitium 70%.

Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja. Pliiakude ringlussevõtu protsent 2018. aastal oli 64,4% ning sellest plii ringlussevõtt 99%. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse EL riikidesse. Ringlussevõtu määrade saavutamise osas Eestis tegutsevatele jäätmekäitlejatele muudatusi ei tule, kuna pliiakude ringlussevõtt toimib ning ülejäänud patarei- ja akude jäätmete osas jääb toimuma nende eksport. Küll aga peavad tootjate ühendused ja patarei- ja akude jäätmete eelkäitlejad (sorteerimine, pakendamine) leidma efektiivsema võimaluse jäätmete saatmiseks, nt koostöös naaberriikidega. Tabelis 2 on toodud ettepanekus sätestatud nõuded patarei ja aku jäätmete

5

kogumise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kohta tootjatele, tootjate ühendusele ja liikmesriigile.

Tabel 2 – Nõuded kogumise, ringlussevõtu, taaskasutamise kohta.

Kantavad patareid ja akud

Kergtranspordi -vahendite akud

Tööstus likud akud

EV akud

Mootor- sõidukite akud

Kogumismäär 65% - 2025

70%-2030

Hindamine 2027

- - -

Ringlussevõtt,

2025: plii 75%; liitium 65%, muu 50%

2030: plii 80%, liitium 70%

+ + + + +

Taaskasutamine (materjalidest taaskasutusse)

2026: koobalt 90%; vask 90%, plii 90%, liitium 35%, nikkel 90%

2030: koobalt 95%, vask 95%; plii 95%, liitium 70%, nikkel 95%

+ + + + +

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Akude ja patareide määruses välja toodud tegevused on riigipiiride ülesed, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. ELi tasandil rakendatavad meetmed on vajalikud probleemi lahendamiseks senisest sidusamal ja tõhusamal viisil. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel.

Kuna komisjoni teatis ja planeeritav tegevuste pakett, mis sisaldab mitmeid seadusandlikke ettepanekuid, käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.

Mõjude analüüs

Eestis toimib laiendatud tootjavastutus patareidele ja akudele. Oluline on saavutada patarei- ja akujäätmete kogumise ning ringlussevõtu kõrge määr, et saavutada keskkonnakaitse, patareide ja akude kvaliteedi parandamine ja materjalide taaskasutamise kõrge tase. Tootja vastutab turule suunatud patareide ja akude jäätmekäitluse eest, ehk on kohustatud tagama

L

tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.

Eestis hetkel patareide ja akude valmistajaid ei ole, patareid ja akud imporditakse Eestisse üle maailma. Eestis on 627 kantavate patareide ja akude maaletoojat, kellest suurimad 23 registreeritud kantavate patareide ja akude maaletoojat lasevad patareisid ja akusid Eesti turule keskmiselt 15 t/a. Kantavate patareide ja akude suurimateks turule laskjateks on telefonide, arvutikaupade ja valve- ja tulekahjusignalisatsioonide maaletoojad, kaubandusketid (näiteks Prisma, Maxima, Coop) ning elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad. Eestis on suurimad registreeritud mootorsõiduki akude maaletoojaid 16, kes lasevad turule keskmiselt 96,8 t/a pliiakusid. Suurimad tööstuslike patareide ja akude maaletoojaid on 14 ning nende aastane keskmine turule lastud kogus on 29, 4 t/a. Tööstuslike patareide ja akude maaletoojaks on tööstusettevõtted, elektrisõidukite maaletoojad ning sideteenuse pakkujad. Eestis on populaarsemad akude maaletoojad Bolt ja Comodule, kes tegelevad elektritõukeraste rendiga. Patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmete direktiivi 2006/66/EÜ kohaselt kuuluvad Bolt ja Comodule elektritõukeratta akud tööstuslike akude alla. Uue määruse kohaselt on elektritõukeratta akud kergtranspordivahendite akude ning need klassifitseeritakse kantavateks patareideks ja akudeks. Uue määruse kohaselt kergtranspordivahendite akudele kogumismäära ei kehtestata. Suuri muudatusi uus määrus Bolt ja Comodule tõukerataste akudele ei too. Küll on aga vaja Bolt ja Comodule poolt turule lastavate akude osas leida lahendus akujäätmete ringlussevõtuks. Kehtiva direktiivi kohaselt kuuluvad Skeleton Technologies OÜ poolt toodetavad akud tööstuslike akude ja patareide alla. Uue määruse kohaselt liigituvad Skeleton Technologies akud ja patareid töösuslikeks patareideks ja akudeks ning kasutatuna elektrisõidukites liigituvad akud elektrisõidukiakudes. Skeleton Technologies OÜ tootmine asub hetkel Saksamaal ning liikmesriikides on ühtsed nõuded. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude turule laskmise osas on samuti vaja leida sobivad ja mugavad ringlussevõtu võimalused.

Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Need tootjate ühendused on mittetulundusühingud, mille liikmeteks on tootjad ning mille üheks eesmärgiks on patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine.

Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eestis kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Võrreldes teiste probleemtoodetega on patarei ja akude jäätmete kogumismäär väiksem. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete kogumismäär 2018. aastal oli 63%. Kogumismäära saavutamist mõjutab kättesaadavus, kuna paljud telefonide ja IT seadmete akud ei ole eemaldatavad, mistõttu võivad välja jääda kogumise statistikast. Samuti on suurenenud laetavate akude kogus ning laetavate akude eluiga on pikem, kui kehtestatud kogumismäära arvutusmetoodika ette näeb.

Eesti 2018. aasta kogu patarei ja akude jäätmete ringlussevõtt oli 62,5%. Seejuures 2018. aasta ringlussevõtt pliiaku osas oli 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%. Eesti omab võimekust teostada ringlussevõttu ainult pliiakude osas. Ainuke pliiakude käitleja Eestis on Ecometal AS. Muude akude ja patareide osas teostatakse sorteerimist ja ümber pakendamist ning need suunatakse riigist välja käitlemisse. Eestis tegutsevad patareide ja akude sorteerimisega neli

7

ettevõtet. Käesoleval hetkel on meil probleeme patareide käitleja leidmisega ning veolubade saamisega, mistõttu on kasvanud laoseisud patareide osas ning nende osas ringlussevõttu ei ole teostatud. Seda probleemi ka määruse muudatus püüab lahendada, kuna suur osa turul olevatest patareidest ei ole ringlussevõtuks majanduslikult tasuvad ning selleks püütakse suurendada laetavate patareide osatähtsust ehk kokkuvõtteks tekiks vähem jäätmeid ja eluiga pikeneks. Suuremad laoseisud on nikkelkaadmium patareide ja akude osas.

Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), mis on olnud seni Eesti peamisi ohtlike jäätmete ladustamise vastuvõttu korraldav organisatsioon. Tegemist on Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas asuva kompleksiga, mis on hästi ette valmistatud ja paiknev selleks, et seal arendada tööstuslikku jäätmekäitlust. Tulevikku vaatavalt on väljakutse võtta ringlusesse või taaskasutusse muuhulgas ka patareide ja akude jäätmed. Juba praegu tuleks kaaluda seda, kuidas see korraldada võimalikult tõhusalt. Vaivara OJKK edasise arendustegevuse käigus kaalutakse just selliste funktsioonide vajalikkust. See edendaks ka piirkonna ettevõtlust ja tagaks kindlasti ka täiendava koostöö teadus- ja arendustegevuse teemal ning kõrgkoolide panuse. Peame seega oluliseks nii konkurentsivõime, kohaliku arendustegevuse edendamise kui ka jäätmekäitluse väljakutsete lahendamise kontekstis seda, et ka patareide ja akude ümbertöötluse osas oleks Eestis oma riiklik lähenemine ja vajadusel toimuks ka võimekuse rajamine.

Allpool on lühidalt kirjeldatud akude ja patareide määruse üldised mõjud valdkonniti.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Kavandatavad meetmed vähendavad patareide ja akude jäätmete teket ning aitavad vältida patareide jäätmete keskkonda sattumist. Ringmajanduse edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju. Lõpptarbija saab infot toote ohutuse kohta ning kõrvaldamise kohta, mis omab positiivset mõju tervisele ning keskkonnale. Positiivset mõju tõstab ettepanekus sätestatud eeskirjade kehtestamine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje kohta, mille kaudu väheneb CO2 jalajälg terves toote olelusringis. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab samuti määruses sätestatud kohustus kasutada ringlussevõetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses ringmajandust ning vähendatakse tooraine nõudlust. Olulist positiivset mõju toob määruses kehtestatud punkt, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult pliiakusid ning ülejäänud patareide ja akude käitlusvõimalus puudub, siis võib avalduda teatav negatiivne mõju riikidevahelise jäätmeveo transpordiga keskkonnale. Kuid neid mõjusid on võimalik minimeerida läbi parema planeerimise ja ringmajanduse kasutuse.

Mõju majandusele

Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimalust luua kogu ELi hõlmav täielikult integreeritud turg. Uue määrusega tulevad täiendavad kohustused patareide maaletoojatele säästvus- ja ohutusnõuete ja teavituse osas. Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutajatele tuleb akuhaldussüsteemi kohustus ning hoolsuskohustus. Määrusega tagatakse ka kohustuste üheaegne ja ühesugune rakendamine kõigis 27 liikmesriigis. Samuti kehtestatakse toodetele säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded ja Eesti maaletoojad peavad enne patarei või aku turule laskmist või

8

kasutuselevõttu hakkama kontrollima vastava tehnilise dokumentatsiooni olemasolu. Antud nõue toob ettevõtetele kaasa mõningase halduskoormuse nõuete sisseviimise osas, samas on see kohustus liikmesriikides üheaegne ning suurimad patarei ja akude tootjad saavad varasemalt arvestada antud nõuetega. CO2 jalajälje ja ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioone ning tooraine vastutustundlikuks hankimiseks kehtestatavaid hoolsuskohustuse põhimõtteid käsitlevad sätted eeldavad kolmandate isikute poolset kontrollimist. Tarneahelaga seotud hoolsuskohustus on tööstusliku aku või elektrisõidukiaku turule laskva ettevõtja kohustus, mis on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega, et teha kindlaks aku tootmiseks vajalike toorainete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega seotud tegelikud ja võimalikud riskid ning nendega tegeleda. CO2 jalajälje deklaratsioone ja hoolsuskohustust teostavad sõltumatud eksperdid, mis võimaldab töökohtade loomise.

Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga ning 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Vaja on tulla toime majandussektorite vaheliste muutustega, mille käigus võib mootorsõidukite akude hulk väheneda ning elektrisõidukiakude hulk kasvab. Pliiakude käitluse vähenemine võib tuua kaasa antud sektoris töökohtade arvu olulist vähendamist. Samas võiks kaaluda liitium-ioon akude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude ja patareide käitluse võimaluse loomist Eestisse, mis tooks kaasa uute töökohtade loomise ning lahendaks meie käitlejate ja tootjate transpordi ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise probleemid.

Samuti mõjutab ettepanek laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja sellega kaasnevate täiendavate kulusid suurema kogumisvõrgustiku loomise tõttu. Kogumispunktide ja kogumiskorra loomine toob ajutiselt lisa halduskoormust tootjatele ja tootjate ühendusele, kuid see peaks olema lühiajaline ning kogumiskorra abil on võimalik saavutada paremaid kogumise määrasid. Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Ringlussevõtu määrade saavutamisel on oluline riikidevaheline koostöö. Jäätmete liikumine peab olema mõistlik Euroopa Liidu siseselt. Veoloa saamises osas on Eesti jaoks oluline üle- euroopaline takistusteta toimiv, võrdne ja liikmesriike arvestav skeem, mis eeldab head koostööd riikide vahel.

Mõju regionaalarengule

Määrusel on positiivne mõju regionaalarengule, kuna selle alusel luuakse kogu riiki hõlmav patareide ja akude jäätmete kogumispunktide võrgustik. Antud nõue tagab kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu.

Kui mõni ettevõte loob liitium-ioonakude, elektrisõidukiakude, tööstuslike akude ja patareide jäätmete käitlustehase, siis see tooks kaasa ettevõtluskeskkonna edendamise, investeeringute toetamise ning tooks kaasa uute töökohtade loomise.

Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Antud määrus võib tõsta kohaliku omavalitsuse töökoormust kogumisvõrgustiku kogumispunktide näol. Kogumismäärade saavutamisel mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused ja nende koostöö elanikega. Kõik kohalikud omavalitsused võiksid luua selge sorteerimisjuhise, mille eesmärk on elanike teavitamine ning abistamine jäätmete sorteerimisel. Kohalikule omavalitsusele toob ajutise töökoormuse läbirääkimised tootjate ja tootjate ühendusega kogumispunktide osas, kuna kogumispunktid peavad hõlmama kogu

9

liikmesriiki ning arvestama elanike arvuga. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avaldub mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis võimalike uute meetmetega. Riigile võib lisanduda ka teatav halduskoormus registri pidamise, andmekorjega ja lubade väljastamisega.

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Kasvanud vajadus teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusteks esitab uued ning kõrgemad nõudmised töötajate teadmistele ning oskustele või vajaduse täiesti uute oskustega spetsialiste järele, suureneb vajadus töötajate täiend ja ümberõppele, mis seab väljakutse nii tööhõivele kui ka haridussüsteemile. Seoses uute lahendustega patareide ja akude tootmises, tekib suurem vajadus spetsialistide järele tööstussektoris.

Kavandatavate meetmete rakendamisega kaasnevad täiendavad nõuded, mis võivad suurendada kulu tarbijatele. Tootjad peavad looma keskkonnasäästlikumaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid tooteid, mis on eeldatavalt kallimad kui praegu turul olevad tooted. Sellega võib leibkondade jaoks kaasneda kulude tõus, mis omakorda mõjutab inimeste ostuvõimet. Samas ostetakse kvaliteetsemaid patareisid, mille eluiga on ka pikem ning peale kasutusea lõppu on selles ka väärtuslikumad materjalid kui praegustest mittelaetavates patareides.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1) Eesti toetab patarei ja akude määruse eelnõu üldisi eesmärke, et edendada ringmajandusele üleminekut ja vähendada patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel.

Selgitus: Ettepanekus kehtestatakse nõuded, mille eesmärk on tagada hästitoimiv teisese tooraine turg, vältides ja vähendades samal ajal patareide ja akude tootmisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõjusid. Sellega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust, välditakse killustatust, mida põhjustavad võimalikud erinevused riiklikes lähenemisviisides, ning vähendatakse sõltuvust imporditavast toormest. Oluline on ka suund ühekordsete mittelaetavate patareide vähendamisele ning laetavate patareide suurendamisele, mis omakorda vähendab jäätmeteket.

2) Toetame eelnõu eesmärki suurendada tekkinud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumist 65% peale 2025. aastaks ja 70% peale 2030. aastaks, kuid kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027. aastal tuleks lähtuda kogumiseks kättesaadavusest või akude kestvusest.

Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. aastal. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Võrreldes teiste liikmesriikide kogumise sihtmääraga on Eestil kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise sihtmäär madalam. Samas 2015. aastal oli Eesti patareide ja akude kogumismäär 41,9%. Eestis kogutakse andmeid Probleemtooteregistrisse ning andmete töötlus on automaatne. Paljudes liikmesriikides sellist süsteemi loodud ei ole ning andmeid kogutakse Exceli tabelisse, ehk liikmesriikides kogutud andmete kvaliteet on varieeruv ning teatud riikides tuletatav. Lisaks Probleemtooteregistrile kontrollitakse kogumise osas andmeid ka Jäätmearuandluse infosüsteemist. Kogumismäära arvutab Probleemtooteregister ning seda on kontrollinud Keskkonnainspektsioon.

10

Kogumismäära saavutamist mõjutab tarbija teadlikkus, kogumiskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Võrreldes mõne liikmesriigiga, nt Belgiaga on meil kogumispunkte palju vähem ning patareide tagastamine ei ole tarbijale nii mugavalt korraldatud. Lisaks tuleb turule lastud koguste andmeid kontrollida, et garantiikorras valmistajale tagasi saadetud patareid ja akud ei läheks arvesse turule suunamisena ning laos seisvad patareisid ja akusid ei arvestatakse turule suunatud koguses. Teiste probleemtoodete (nt elektri- ja elektroonikaseadmete) kogumismäärad on Eesti riik saavutanud. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete kogumismäär 2018. aastal oli 63%.

Patarei- ja akujäätmete kogumise määr on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selle aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas vahetult kasutajale müüdud või kolmandatele isikutele kasutajatele müümiseks üle antud patareide ja akude massiga. Selline arvutuskäik toodi sisse eelmise patareide ja akude direktiiviga 2006. aastal. See arvutuskäik aga põhineb teadmisel, et akude eluiga on 1-3 aastat. Meie jaoks on oluline, et kogumismäära arvutamine oleks ühtne ning et meetmete rakendamisel lähtutakse toote olelusringi analüüsist.

Kogumismäära saavutamist mõjutab ka kättesaadavus ning patarei ja aku eluiga. Seetõttu on muret tekitav uues algatuses loodud eesmärk tõsta 2025. aastaks kogumismäära 65%-ni muutmata kogumismäära arvutusmetoodikat.

Märkimisväärselt on tõusnud laetavate liitium-ioonakude kasutuselevõtt arvutites jm IT-seadmetes, telefonides, laetavates elektroonikaseadmetes ja kergtranspordivahendites. Laetava liitium-ioonaku hinnatav keskmine eluiga on kuus aastat, kuid kehtestatud kogumismäära arvutusmetoodika lähtub patarei ja aku kestvusest, mis on kolm aastat.

Samuti on oluline arvestada, et hetkel on meil turul tooteid, mille patareid ja akud ei ole eemaldatavad, mistõttu on raskendatud teatud patareide ja akude kogumise võimalus ning needvõivad välja jääda kogumise statistikast.

Meie jaoks on oluline, et eesmärkide seadmisel juhindutakse korraldatud analüüsidest (nt Euroopa Komisjoni poolt tellitud ProSUM uuring, Eucobat analüüs). Siseriiklike patareide kogumise süsteemide Euroopa katusorganisatsiooniks olev Eucobat on patareijäätmete kogumismäärade adekvaatsust analüüsinud 2018.a3. Analüüsil põhjal saab kogumismäär olla adekvaatne üksnes juhul, kui see on seotud kogumiseks kättesaadavate kogustega. Euroopa Komisjoni tellitud ProSUM uuringu4 kohaselt 19% patareijäätmetest eksporditakse kasutatud või kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikajäätmete sees ning need ei ole EL territooriumil kogumiseks kättesaadavad. Seega saab Euroopa Liidus tervikuna kogumise efektiivsust mõõta vaid selle ca 80% patareijäätmete suhtes.

Komisjon on töögrupi kohtumisel lubanud 2027. aastal läbi vaadata ja hinnata kogumismäära osas sätestatud 70% eesmärki. Läbivaatamise käigus võidakse kaaluda ka arvutusmeetodi kasutuselevõtmist, võttes arvutusmetoodika aluseks kogumiseks kättesaadavate patarei- ja akujäätmete kogust. Tulenevalt eeltoodust on oluline, et kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027. hinnatakse kogumiseks kättesaadavust või akude kestvust.

3) Toetame eelnõu ettepanekut suurendada ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärkide seadmist. Ühtlasi peab olema tagatud oluliste patarei- ja akujäätmete voogude liikumine EL ühisturul.

A https://wwwwwweetuolaa.teeetu/s=teets/+etfaa.uete/ieets/2019l02/PP Eleeetoiln oa.r-aette 2018 11e1_0ep+fa 4 DIGIo3E_F=na.e_Retplr-teep+fa (pr-lsumpr-ljetoteeetu)

11

Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on kohustus saavutada pliipatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65%, nikkelkaadmiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 75% ja muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50%. Lisaks tuleb kahe esimese patarei- ja akujäätmevoo ringlusse võtmisel saavutada vastavalt plii ja kaadmiumi ringlussevõtt võimalikult kõrgel tasemel, mis on ilma ülemääraseid kulutusi tegemata tehniliselt teostatav. Patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi efektiivsus arvutatakse protsessi etappide põhiselt Komisjoni määruse alusel5, millega kehtestatakse üksikasjalikud arvutamise eeskirjad (edaspidi arvutusmäärus). Kehtivale õigusele tugineb ka senine praktika ja teadmised patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsesside ja ringlussevõtu sihtarvude saavutatavuse kohta. Määruse ettepanekus sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 - plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates 01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse võtta alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii - 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt, vask, nikkel, plii - 95%, liitium 70%.

Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja. 2018. aastal oli Eesti kogu patarei ja akude jäätmete ringlussevõtt 62,5%. Pliiakude ringlussevõtu protsent 2018. aastal oli 64,40% ning sellest plii ringlussevõtt 99%. Eesti pliiaku jäätmete käitleja võtab ringlusse ja taaskasutab kantavaid ja mootorsõidukite pliiakusid. Ettevõtte kasutatava tehnoloogiaga ei ole plii ringlussevõtu sihtarvu saavutamine probleemiks. Samuti on saavutatav kehtiv pliiakude ringlussevõtu määr (ringlussevõtu protsessi efektiivsuse protsent eelnevalt viidatud komisjoni arvutusmääruse alusel). Ettepanekuga kehtestatava materjalide taaskasutusse võtmise määra saavutamine 2030. aastal aga tähendab ettevõttele tulevikus märgatavat lisanduvat ümbertöötlemise kulu.

Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse EL riikidesse ja kehtiva õiguse alusel sellistesse käitlustehastesse, mis peavad suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab komisjoni arvutusmääruses toodud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise (lisaks pliiakujäätmetele siis praegu ka nikkelkaadmium ja muud patarei- ja akujäätmed). Võimalusel sorditakse jäätmed eelnevalt Eestis. Teiste EL riikide nõuetekohastes käitlustehastes käideldud Eesti patarei- ja akujäätmete osas on ka tõendatud, et kehtiva õiguse alusel nõutud ringlussevõtu määrad on saavutatud.

Lisaks sellele, et käitlustehased peavad oma tehnoloogiaga tagama piisavalt efektiivse ringlussevõtmise protsessi (mis vastab ka komisjoni arvutusmäärusele), peab igasugune jäätmete vedu väljaspool Eestit Euroopa Liidus (ja ka Euroopa Liitu, sh Eestisse) toimuma riikidevahelise jäätmeveo määruse (EÜ) nr 1013/20066 (edaspidi jäätmesaadetiste määrus) alusel. Jäätmesaadetiste määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb tagada määruse nõuetekohane täitmine. Praktikas on jäätmesaadetiste liikumisel ühest riigist teise tihti takistuseks osutunud liikmesriikide pädevate asutuste vahel nõusoleku saamine. Kui jäätmeveo nõusolekut sihtriigi pädevalt asutuselt ei saa, ei saa jäätmeid sinna riiki käitlemiseks ka vedada ja kui nõusoleku läbirääkimised võtavad aastaid, siis nii kaua seisavad patareijäätmed Eestis, käitlemata. Kuna patarei- ja akujäätmete jäätmevoog on üsna spetsiifiline – pigem väheste nõuetekohaste käitluskohtadega oma regioonis, kuid samas rangete nõudmistega käitlusprotsessile ning ringmajanduse eesmärkidele – on Eesti jaoks oluline üle-euroopaline takistusteta toimiv, võrdne ja liikmesriike arvestav patarei- ja akujäätmete liikumise skeem, mis eeldab head koostööd EL riikide vahel.

5 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/?uur-=CETETT%3A3A2012R049Aq2=+C1L1A7A5582012 L TURlEet. l A200LR101A l TN l TURlEet. (etur-lpa.eetu)

12

Eestil on vaja kindlust, et patarei- ja akujäätmete saadetisi võetakse olulise jäätmevoona, mille liikumine liikmesriikide vahel on prioriteetne riikidevaheliste jäätmevedude jaoks nõusolekute andmisel. Ühtlasi tuleks võimalikud patarei- ja akujäätmete saadetiste lihtsustamise võimalused töötada välja ka komisjoni kavandatava jäätmesaadetiste määruse muutmise käigus, mille eesmärk oleks vähendada bürokraatiat seal kus võimalik, et saada suuremad võimalused ringlussevõtu ja taaskasutamise määrade saavutamiseks. Seetõttu on Eesti edastanud 2020. aastal riikidevahelise jäätmeveo määruse6 muudatuste osas vastavad ettepanekud, kuna sellise variandi puhul oleks meil suuremad võimalused saavutada ringlussevõtu ja taaskasutamise määrad.

Kehtiva õigusega kaasnenud praktikale tuginedes on meil täna kogemus pliiakude, nikkelkaadmium ja muude patareide ja akude käitlemise, nende protsesside efektiivsuse ja maksimaalsete sihtarvude saavutamise osas. Liitiumioon patareide ja akude osas see kogemus puudub. Selge ei ole ka üle-euroopaline käitlusvõimekus, kuna tehnoloogiad on kujunemisjärgus. Määruse ettepanekuga kavandatavate eesmärkide seadmine peab lähtuma lisaks ambitsioonikusele ka reaalsetest võimalustest ning arvestama liikmesriikide eripärasid, kuna kõik liikmesriigid peavad ettepanekuga esitatud määruse nõudeid suutma täitma.

4) Eesti toetab teisese toorme kasutuselevõtu eesmärke tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes.

Selgitus: Määruses tehakse ettepanek kehtestada nõuded teisese toorme sisalduse taseme kohta patareides ja akudes, mille aktiivsetes materjalides kasutatakse koobaltit, pliid, liitiumi ja niklit.

Eesti toetab teisese toorme kasutuselevõttu tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes, tagamaks ringmajanduse arengut, võimaldamaks materjalide ressursitõhusamat kasutamist ning vähendades liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit materjalidest. Toetame teisese toorme kasutuselevõttu, kui see julgustab turuosalisi investeerima ringlussevõtu tehnoloogiatesse ning toetab ringmajandust.

Määruse ettepanekus toodud eesmärgid põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel ning 2030. aastaks seatud eesmärgid põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et teisese toorme kasutusele võtul on positiivne mõju. Jäätmekäitlusesse jõudnud metallid on juba kasutusel teisese toormena. Kuna ümbertöötlemine on kulukas, siis antud sättega ühtlustatakse siseturgu ning see peaks garanteerima võrdsed tingimused tootjatele. Seatud eesmärk suurendab teisese toorme nõudlust ning ringlussevõtu tehnoloogia arengut.

Meetmeid rakendades tuleb silmas pidada, et toimuks takistusteta toimiv ja võrdne siseturg. Komisjon võiks täiendavalt analüüsida teisese toorme mõju siseturu toimimisele ja hinnale.

5) Eesti toetab määruse eesmärki reguleerida tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Antud tegevused tuleb määrusega selgelt määratleda ja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Oluline on, et kasutusotstarbe muutmise või taastamise läbinud seadmed on läbinud nõuetekohase töötluse kooskõlas ELi õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.

Selgitus: Kasutusotstarbe muutmine on mis tahes toiming, mille tulemusena patareid või akut või selle osi kasutatakse muul eesmärgil või otstarbel kui see, milleks patarei või aku algselt planeeriti. Ettepanek toetab akude kasutamist teisel otstarbel ning akude taastamist, toetades sellega ringmajanduse arengut ja vähendades mõju keskkonnale. Elektrisõidukiaku kasutusotstarbe muutmisel on võimalik antud aku, mis enam elektrisõidukile ei sobi, võtta kasutusele energiasalvestusakuna.

1A

Eesti jaoks on oluline, et määruse ettepanekuga luuakse selged reeglid kasutusotstarbe muutmisele ja taastamisele, et oleks selgelt arusaadav, millal on tegemist jäätmetega ja millal on tegemist uue tootega ning kas selle muutmise käigus aku läbib jäätmefaasi. Toetame euroopaülest süsteemi, mis tagab ühisturu toimivuse, et ei tekiks liikmesriikides erinevaid tõlgendamise lahendusi. Näeme vajadust kaaluda akrediteeringu kehtestamise nõuet antud tegevuse teostajale.

Kasutusotstarbe muutmine ja taastamine tekitab palju küsimusi, mistõttu toetame lähenemisviisi, mille kohaselt kasutusotstarbe muutmise ja taastamise läbinud tooted on määruse mõjuhinnangu7 kohaselt käsitletavad uute toodetena, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele sh omama registreeringut riigi tootjate registris. Määruse artiklis 59 aga ei ole võimalik sellist kohustust selgelt ja üheselt mõistetavalt välja lugeda.

Kuna antud nõue ei ole selgelt kirjas, võib sellega seoses tekkida nõuetele mitte vastav turg ning kasu asemel pigem tuua kahju. Meie jaoks on oluline, et ettevõte mõistab, et tegemist on uue tootega ning tagab, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel määruses toodud uue toote nõuetele ning muudele asjakohastele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele. Muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku peab olema kasutamisel ohutu ning turvaline.

6) Toetame lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad kehtestama kogumiskorra, mis on kinnitatud sõltumatu eksperdi poolt ja pädeva ametiasutuse poolt. Sõltumatu eksperdi nõuded peaksid olema selgelt määratletud.

Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid kehtestavad vajaliku praktilise korra patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja transportimiseks kogumispunktidest. Kehtestatud kogumiskord saadetakse sõltumatule eksperdile eelkontrolliks, et tagada kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise nõuete täitmine. Kogumiskorra kehtestamiseks on vaja pädeva asutuse luba, kes peab kontrollima, kas tootjad täidavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumisega seotud kohustusi, sealhulgas tagama eesmärkide saavutamise. Vaja oleks täpsustada, kuidas tuleb käsitleda juba olemasolevaid ning määrata neile vastav üleminekuaeg. Samuti on vaja selgemalt välja tuua, mis juhul peab kogumiskorra uuesti kinnitama (iga punkti muutmisel ei ole see mõistlik). Määruse eelnõus pole hetkel selgelt välja toodud millised tingimused on esitatud sõltumatule eksperdile. Kõikidele osapooltele peaks olema üheselt arusaadav, kes on sõltumatu ekspert. Sõltumatu ekspert, kes teostab kogumiskorra osas eelkontrolli peab suutma hinnata koostööpartnereid ning suutma välistada isikud, kelle eesmärgiks ei ole tootjatega või tootjate ühendusega koostööd teha. Teatavatel akudel on positiivne väärtus ning seetõttu on oht, et need võivad sattuda kogumissüsteemist välja. Meie jaoks on oluline, et kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine toimub koostöös tootjaga või tootjate ühendusega, et tagada nende nõuetekohane töötlemine ja ringlussevõtt (näiteks osad kohaliku omavalitsuse kogumiskohad ei ole kellegi kogumisvõrgus).

Sõltumatu eksperdi eelkontrolli aruanne saab anda ülevaate kogumiskorra toimivusest. Eelkontrolli läbinud ja pädevalt asutuselt loa saanud kogumiskorraga on suurem võimalus saavutada suuremad kogumise määrad.

7) Eesti toetab kantavate patareide ja akude, tööstuslike akude ja elektrisõiduki akudele ettepanekus pakutud parameetrite kehtestamist. Kasutajad peavad saama teadlike

7 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/HoLE/?u ur-=CETETT:52020PE0798q2=+C1L09741484124qfar-lmCTN

14

ostuotsuste tegemiseks läbipaistvat, usaldusväärset ning selget teavet patareide ja akude kohta.

Selgitus: Määruses määratakse kindlaks üldkasutatavatele kantavatele patareidele ja akudele, tööstuslikele akudele ja elektrisõiduki akudele elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, eesmärgiga minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist. Neid parameetreid võetakse arvesse ka märgistusnõuetes, et anda teavet tarbijate patareide ja akude jõudluse kohta. Määruse ettepaneku kohaselt võib alates 1. jaanuarist 2026 üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele. Määruse ettepaneku kohaselt peavad kolmandatest riikidest liidu turule tulevad patareid ja akud, sealhulgas nii eraldi kui ka toodete sees imporditud patareid ja akud olema vastavuses määruse nõuetega, mille kohaselt patareid ja akud tuleks kavandada ja toota nii, et optimeerida nende jõudlust, vastupidavust ja ohutust ning minimeerida nende keskkonnajalajälge ning pikemas perspektiivis kutsuda esile keskkonnamõju vähendamine.

Toetame seisukohta, et patareid ja akud tuleks märgistada kogu vajaliku teabega. Erinevad märgised patareil või akul või selle pakendil annavad teavet kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta. Antud märgistused võimaldavad lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid. Patareidele ja akudele lisatav teave on oluline, kuna see tagab lõppkasutaja õigeaegse teavitamise ning annab võimaluse toodete keskkonnamõju võrdlemiseks enne nende ostmist. Liigiti kogumise nõue on kehtiv varasemast direktiivist. Uus märgistuse nõue kestvuse kohta annab lõppkasutajale info patarei või aku minimaalse keskmise kestvuse kohta konkreetsetes rakendustes kasutamise korral, selline lahendus aitab tarbijal teha teadlikke otsuseid. Lisaks tarbijatele võidavad ka jäätmekäitlejad, kuna märgistus sisaldab teavet ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta ning võimaldab jäätmekäitlejatel patarei- ja akujäätmeid nõuetekohaselt koguda ja töödelda.

8) Eesti toetab ettepanekut vähendada elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootmise CO2 jalajälge, kuna elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutamine kasvab. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste tegemiseks informatsiooni CO2 jalajälje kohta.

Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt on eesmärk vähendada CO2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul. Sellest tulenevalt kehtestatakse nõue, et elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tehniline dokumentatsioon peab sisaldama CO2 jalajälje deklaratsiooni ning kehtestatakse maksimaalsed CO2 heite piirväärtused. Määruse ettepanekus sätestatakse CO2 jalajälje deklaratsioon alates 1. juulist 2024, tulemusklassid alates 1. jaanuarist 2026 ja olelusringi maksimaalne CO2 jalajälje piirväärtus alates 1. juulist 2027.

Toetame ettepanekut vähendada CO2 jalajälge kogu sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude olelusringi jooksul. Akude eeldatav massiline kasutuselevõtt sellistes sektorites nagu liikuvus ja energia salvestamine peaks vähendama CO2 heidet, kuid on oluline, et kogu olelusringil oleks väike CO2 jalajälg. Nende nõuete tulemusel akude olelusringi jooksul välditud CO2 heide aitab kaasa liidu eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Eestis ei ole täna akusid, mille CO2 jalajälg on arvutatud. Antud nõue on uus ning tootjatel puuduvad kogemused. Meie jaoks on oluline, et komisjon võtaks vastu kõik asjakohased delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid aegsasti. Meetmeid rakendades tuleb silmas pidada halduskoormust ning kohustuste kehtestamisel peab ettevõtetele andma mõistliku nõuetega vastavusse mineku aja. Ettepanekus esile toodud ajaperiood peab olema realistlikult

15

saavutatav. Samuti tuleb jälgida, et CO2 jalajälje vähendamisega seotud nõuete kehtestamise puhul säiliks Euroopa Liidu konkurentsivõime.

9) Eesti leiab, et vajalikud delegeeritud- ja rakendusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 12 kuud enne kohustuste jõustumist, et jätta tootjatele mõistlik üleminekuaeg.

Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt võtab komisjon kehtestatud nõuete täpsustamiseks vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte üks aasta enne nende jõustumist. Meie jaoks on oluline, et komisjon peaks sellest sätestatud tähtajast kinni ning kõik vajalikud delegeeritud ja rakendusaktid oleks aegsasti vastu võetud, et võimaldada ettevõtetel mõistlikku aega nõutavate muudatuste kavandamiseks ja sisse-/elluviimiseks.

Määruses seatavate kohustuste tähtajad peavad arvestama, et tootjatel võtab üleminek aega minimaalselt 12 kuud. Vastasel juhul võib see pärssida tootjate ja patarei- ja akujäätmete käitlejate konkurentsivõimet. Samuti ei ole riigil sellisel juhul võimalust kõiki määrusega seatavaid kohustusi täita. Peame oluliseks, et tagatud oleks mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis toetavad keskkonnamõju vähendamist, kuid samal ajal ei pärsi ettevõtete kestlikkust ning konkurentsivõimet. Samuti tuleb jälgida, et ELi tootjaid ei koormataks rohkem võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega.

10) Eesti jaoks on oluline, et määruse kergtranspordivahendite mõiste kataks täiendavalt elektritõukerattad. Leiame, et komisjoni poolt 2030. aastaks välja töötatav kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumismäära arvutusmetoodika peaks võtma arvesse akude kestvust ja kättesaadavust.

Selgitus: Komisjon märgib määruse sissejuhatuses, et kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja -tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks ning on vaja täpsustada kantavate patareide ja akude määratlust. Määruse ettepaneku artikli 2 lõige 9 sätestab „kergtranspordivahendid“ mõiste, kuid mõiste määratleb hetkel sinna alla ainult ratassõidukid, millel on elektrimootor võimsusega alla 750 W ja millel reisijad sõiduki liikumise ajal istuvad ning mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos. Määruses toodud mõiste kirjelduses olev lõik „millel reisijad liikumise ajal istuvad“ välistab elektritõukerataste kuuluvuse kergtranspordivahendite alla. Kergtranspordivahendite, eriti elektritõukerataste kasutamine linnapildis on tõusnud ja tõuseb märkimisväärselt. Eesti jaoks on oluline, et artikli 2 lõike 9 mõistes oleks lisatud ka elektritõukeratas, ehk kergtranspordivahend võib lisaks ratassõidukile olla ka elektritõukeratas, mille reisijad sõiduki liikumise ajal ei istu.

Antud mõiste täiendamine on oluline ka seetõttu, et elektritõukerataste akud erinevad kantavatest patareidest ja akudest tehniliste parameetrite poolest. Elektritõukerataste akud on laetavad ning nende eluiga on kantavate patareide ja akudega võrreldes pikem (5-8 aastat). Elektritõukerataste määratlemine kergtranspordivahendi mõistes määrab ära määruses toodud edaspidised kohustused ning Eesti jaoks on oluline, et elektrijalgrattad ja elektritõukerattad kuuluksid samasse kategooriasse.

Kergtranspordivahenditest kasutatakse suuremas osas liitium-ioonakusid, mille hinnatav keskmine eluiga on kuus aastat. Elektritõukerataste tootjad ja tootjate ühendused ei ole võimelised tagama selliste akude puhul käesoleval hetkel kantavatele patareidele ja akudele kehtestatud kogumismäära antud metoodika alusel. Komisjoni poolt välja töötatav kogumismäära arvutusmetoodika kergtranspordivahendite akudele peaks võtma arvesse akude eluiga ja „kogumiseks kättesaadavusel“ metoodikat või lähtuma aku liigist ja selle elueast.

Komisjon on mõjuhinnangus märkinud, et kergtranspordivahendites kasutatavatele akudele jäetakse kogumise eesmärk kehtestamata, kuna seda tüüpi akude müügi praegune kasv raskendab turule lastud ja olelusringi lõpus kogutud koguste arvutamist. Komisjoni märgib, et

1L

kergtranspordivahenditele on kõigepealt vaja välja töötada „kogumiseks kättesaadavusel“ põhinev metoodika.

Komisjon on töögrupi kohtumisel lubanud töötada välja „kogumiseks kättesaadavusel“ põhineva metoodika ning turuosa arengut arvesse võttes kehtestada eraldi eesmärgina kogumismäär kergtranspordivahendite akudele. Komisjon hindab enne 2030. a määrusele kergtranspordivahendite akudele eraldi eesmärgi lisamist.

11) Eesti toetab sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kehtestamist, mille raames tuleks hinnata ka levinumaid sotsiaalseid ja keskkonnariske ning näha ette reageerimisstrateegia kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetame määruse eelnõu sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriaid. Sotsiaalsete riskide kategooriad peaks hõlmama mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, sealhulgas laste kaitsele ja soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju inimeste tervisele ja ohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele.

Selgitus: Sotsiaalsete ja keskkonna mõjude vaatest kehtestatakse määruse ettepanekus sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted, mille raames sätestatakse levinumate sotsiaalsete riskide hindamise kohustus ja mehhanismid sellise hindamise mõju suurendamise ning eesmärkide täitmise toetamiseks, sh reageerimisstrateegia ette nägemine kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks. Vastavalt määruse ettepanekule peaks sotsiaalsete riskide hindamine hõlmama mõju kogukonnaelule, inimõigustele, sh laste kaitsele ja soolisele võrdõiguslikkusele, samuti inimeste tervisele, töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele. Keskkonnariskide hindamine peaks hõlmama mõju veekasutusele, mullakaitsele, õhusaastele ja elurikkusele. Hoolsuskohustuse põhimõtete järgimine ja riskide hindamine aitab ennetada ja leevendada võimalikku negatiivset sotsiaalset ja keskkonna mõju.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Teatis saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis.

Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Välisministeeriumilt.

17