Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

30.09.2024 nr …..

Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49

„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete

ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel .

Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruses nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste

ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liginullenergiahoone ehitamist toetatakse tingimusel, et toetuse taotlejale või projekti

partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatakse suure energiakuluga hoone, hooned või

nende osad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

1) need ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass D;

2) need on olnud kasutuses ja köetavad taotlusvooru avamisele eelnenud kolm aastat;

3) nende köetava pinna ruutmeetrite arv kokku ei ole ehitisregistri andmetel väiksem kui

projekti raames ehitatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv;

4) need on omandatud 2021. aasta 1. jaanuaril või varem, välja arvatud juhul, kui tähtajast

hilisem omandamise tehing tehakse sõltuvate üksuste vahelise tehinguna.“;

3) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu

piirväärtusele, mis on määratud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus nr 63)

esitatud nõuetele, mis kehtivad ehitusloa taotluse esitamise ajal;“;

4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

EELNÕU

09.10.2024

2

„(4) Kui ehitatav liginullenergiahoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise

hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse

maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku

§ 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone

energiatõhususarvu määramise korrale, lähtudes ehitusloa taotluse esitamise ajal kehtivatest

nõuetest.“;

5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuus kuud enne taotlusvooru

avamise päeva ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva.“;

6) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“;

7) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) toetuse taotlejale või projekti partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatava suure

energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu.“;

8) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „või projekti partneri“;

9) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse

elanike arvust ning on määruse

lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

10) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „1000“ arvuga „1250“;

11) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „1 600 000“ arvuga „2 000 000“;

12) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) maksimaalne toetus lammutatava hoone, hoonete või hooneosa lammutamiseks meetme

vahenditest ühe projekti kohta kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 75

000 – 105 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 150 000 eurot × individuaalne

toetusmäär.“;

13) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõnad „konsolideerimisgruppi kuuluva“ sõnadega

„kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Projekti puhul, millesse on kaasatud projekti partner, kohaldatakse toetuse määra ja

maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 nimetatud korras taotleja asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatud toetusmäära.“;

15) kolmanda peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlejale“ tekstiosaga „, projekti

partnerile“;

16) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlejale“ sõnadega „ja projekti

partnerile“;

17) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse taotleja võib projekti kaasata partneri. Partneri kaasamisel on taotlejaks § 9 lõike

1 tingimustele vastav taotleja, kelle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile

ehitatakse § 3 lõike 3 kohane liginullenergiahoone, ja projekti partneriks on kohaliku

3

omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse

üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellele kuulub § 3 lõikele 2 vastav suure

energiakuluga hoone.“;

18) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Taotleja“ sõnadega „ja projekti partner“;

19) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“;

20) paragrahvi 10 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „projektiga hõlmatud“ sõnadega

„projekti koosseisus“;

21) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kinnitus, et projekti koosseisus lammutatavad hooned kuuluvad taotlejale või projekti

partnerile ja kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatav kinnistu kuulub taotlejale

või on taotleja kasuks seatud kavandatava liginullenergiahoone kasutusiga ületava pikkusega

hoonestusõigus, ja info kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatava kinnistu

kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust

registrist;“;

22) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) projekti partneri ja juhul, kui partneriks ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, partneri

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek projektis osalemiseks ja projekti

abikõlblikkuse perioodil projekti koosseisus § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava hoone

lammutamiseks.“;

23) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekti koosseisus lammutatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja

taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele“ sätestatud taotluse esitamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema välja antud

2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kui toetust taotletakse § 3 lõikes 21 sätestatud tingimustel,

peab energiamärgis olema välja antud 2023. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“;

24) paragrahvi 13 punkti 2 ja paragrahvi 14 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotleja“

tekstiosaga „, projekti partneri“;

25) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja ja projekti partner peavad vastama §-s 9 sätestatud nõuetele.“;

26) paragrahvi 14 lõike 3 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „või

projekti partner“;

27) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) taotlus on esitatud samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmava projekti elluviimiseks,

mille kohta on kehtiv toetuse taotluse rahuldamise otsus.“;

28) paragrahvi 14 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taotluse, taotleja või projekti partneri nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste

kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 18 lõikes

2 sätestatu kohaselt.“;

4

29) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja rahuldatakse kõik nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlused, kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või

taotlused ei ületa hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.“;

30) paragrahvi 17 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „toetuse saaja“ sõnadega „ja projekti

partneri“;

31) paragrahvi 18 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „taotlejat“ tekstiosaga „, projekti

partnerit“;

32) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) taotlus saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 4 „Ruumimõju

ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus“ alusel 0 punkti ja ei ületa

hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.“;

33) paragrahvi 19 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti

elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja

või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas

raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse

nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saaja ja

projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;“;

34) paragrahvi 19 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse

ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti partneri

raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;“;

35) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja

muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri

poolt.“;

36) paragrahvi 21 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „makstud“ sõnadega „toetuse saaja või

projekti partner on selle eest maksnud“;

37) paragrahvi 21 lõikes 5 ja § 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „struktuuritoetuse

registri“ sõnadega „elektroonilise taotluste esitamise keskkonna“;

38) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse

kogumahust. Kui toetus on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine olema lõppmakse

taotlemise ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.“;

39) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 10 ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „toetuse saaja“ sõnadega

„või projekti partner“;

40) lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ asendatakse lisaga 1

„Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ uues redaktsioonis;

5

41) lisa 2 „Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel“ asendatakse lisaga 2

„Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel“ uues redaktsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Lisa 2 Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel

6

Regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2024 määrus nr xx

„Riigihalduse ministri 8. detsembri

2020. a määruse nr 49 „Kohaliku

omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks

antava toetuse kasutamise tingimused

ja kord“ muutmine“

Lisa 1

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohaliku omavalitsuse

üksus Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 50%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 70%

Harku vald 50%

Hiiumaa vald 67%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 52%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 54%

Kanepi vald 70%

Kastre vald 57%

Kehtna vald 70%

Keila linn 64%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 50%

Kohila vald 65%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 58%

Kuusalu vald 63%

Loksa linn 70%

Luunja vald 56%

Lääne-Harju vald 69%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 70%

Muhu vald 68%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

7

Narva-Jõesuu linn 63%

Nõo vald 64%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 61%

Rae vald 50%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 50%

Saue vald 54%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 58%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 54%

Toila vald 70%

Tori vald 69%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

8

Regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2024 määrus nr xx

„Riigihalduse ministri 8. detsembri

2020. a määruse nr 49 „Kohaliku

omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks

antava toetuse kasutamise tingimused

ja kord“ muutmine“

Lisa 2

Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel

Hindamiskriteerium 1. Energiatõhususe saavutamine avaliku sektori hoonetes (45 p)

Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks

kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatavate hoonete või nende osade

energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK), lammutatava köetava pinna ja uue

liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arvu. Kriteerium näitab, kui suur hulk suure

energiakuluga pinda jääb avaliku sektori kasutuses vähemaks ja kui palju liginullenergia

pinda tekib juurde.

Valem:

(X : Y) × (KEK‒100),

kus:

X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava(te) hoone(te)

köetava pinna ruutmeetrite arv;

Y – uue loodava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetite arv;

KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a);

100 – liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a).

Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem saab punkte. Punktide alusel moodustatakse pingerida,

mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt:

• 45 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga

projekt;

• 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga

projekt.

Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist

valemit:

45‒(45‒5) : (N‒1) : (P‒1),

kus:

N – järjekorranumbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht);

P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas.

9

Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 45 punkti. Võrdse

suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri.

Hindamiskriteerium 2 Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus

Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumis 25

Soovitud taseme kirjeldus

Uue hoone ehitamise vajadust ning tehtud valikute sobivust on hinnatud vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja poolt projektis pakutud lahenduses on arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium või linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastikuprognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja rakendatud teenusvõrgustiku optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva hoonefondi ümberkorraldamisel alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi või linnaosa tasandil. Ehitatava hoone pikaajaline jätkusuutlikkus on veenvalt selgitatud ja põhjendatud. Hoone ehitamisel kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse on projekt näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud näiteks uuringuid ja analüüse, mis tõendavad teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees. Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks. Hindamise aluseks on taotluses esitatud info ja esitatud hoone jätkusuutliku kasutuse plaan.

Hinne

25

25 punkti saab, kui täidetud on kuus tingimust kaheksast, sh tingimus 1. Info tingimuse täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega.

1. Esitatud on ülevaade omavalitsuse või linnaosa pikaajalisest rahvastikuprognoosist ja ehitatava hoone kohta on selge sihtgrupiga teenuse pakkumise puhul (nt lasteaed, põhikool) esitatud rahvastikuprognoosist lähtuv sihtgrupi suuruse prognoos vähemalt taotluse esitamise aastale järgneva 10 aasta kohta koos viidetega andmete allikale.

2. Loodud seosed rahvastiku-/sihtgrupi prognoosi ja teenuse osutamiseks vajaliku hoonemahu vahel on üheselt mõistetavad, arusaadavad ja toetavad üldjoontes projekti elluviimist esitatud kujul.

3. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis esitatud infost nähtub, et kaalutud on alternatiive korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt, sh näiteks kasutades rendipinda ja/või korraldada teenuse osutamist ühiselt koos teis(t)e kohaliku omavalitsuse üksus(t)ega. Esitatud on kokkuvõte selliste alternatiivide võimalikkuse ja sobivuse kohta.

4. Taotlusest või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanist ilmneb, et ehitatavasse hoonesse kavandatavate teenuste mahtu ja ruumivajadust on objektiivselt hinnatud, sh kui teenuse osutamiseks on kehtestatud standardid, on need nimetatud ja nendest on juhindutud ruumiplaani koostamisel. Tingimuse täitmine on hindamisel tõendatud taotleja esitatud vastavasisulise info esitamisega taotluses, mille vastavust on taotleja valmis tõendama.

5. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on kirjeldatud ja kaalutud alternatiive ja nende sobivust ehitatavasse hoonesse kavandatava(te) teenus(t)e osutamiseks olemasoleva hoonefondi baasil, sh näiteks hoonefondi rekonstrueerides või ümber ehitades. Esitatud infost nähtub, et uue hoone ehitamisel on tehtud kaalutletud otsus ja peamised kaalutluse alused on kirjeldatud.

6. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on esitatud ehitatavasse hoonesse kavandatavad funktsioonid ja kirjeldatud lühidalt nende täitmise senist korraldust olemasoleva hoonefondi põhjal.

10

7. Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse hoone ehitamisel on projekt osa ajakohasest süsteemsest ning tegevuskava või soovitusi/ettepanekuid sisaldavast avalikustatud kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast või uuringust, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose ning suunab KOVi kinnisvara omamise ja haldamise poliitikat. Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkonnas koolihoone ehitamist sisaldava projekti puhul on projekt sisult osa kinnitatud koolivõrgu ümberkorraldamise kavast. Viide asjakohastele kavadele / tellitud uuringutele on lisatud ning selgitus sellisele kavale / uuringu soovitustele vastavuse kohta on esitatud. Kasvava rahvastikuga omavalitsuste puhul loetakse tingimus täidetuks.

8. Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse hoone ehitamisel on kirjeldatud hoone võimalikke alternatiivseid tulevikukasutusi/funktsioone, sh nähtub esitatud infost, et uue hoone ehitamisel ja selles teenuste osutamisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi või linnaosa tasandil kasutatava hoonefondi ja selle kasutuse kui tervikuga, et osutada teenuseid.

20

20 punkti saab, kui täidetud on kuus tingimust kaheksast, sh tingimus 1, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses, kuid see on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

15

15 punkti saab, kui täidetud on viis tingimust kaheksast, sh tingimus 1, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses, kuid see on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

10

10 punkti saab, kui täidetud on neli tingimust kaheksast, sh tingimus 1, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses, kuid see on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

5

5 punkti saab, kui täidetud on kolm tingimust kaheksast, sh tingimus 1, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Üldiselt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja arusaadavuses, selle elluviimise kirjelduses või selle elluviimise vajaduse loogikas esineb puudusi.

0

0 punkti saab, kui täidetud on vähem kui kolm tingimust kaheksast või kui on täitmata tingimus 1, või esitatud info on olulisel määral ebatäpne, vastuoluline ja/või hinnangu andmiseks ebapiisav.

Hindamiskriteerium 3 Multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus

Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumis 15

Soovitud taseme kirjeldus

Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osi. Hoone on ligipääsetav eri tüüpi sihtgruppidele, sh liikumispuuetega isikutele, ning lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud hoone loomuliku osana, ilma kohandamiste, ümberehituste ja erilahendusteta (universaalne disain). Hoonet on võimalik kasutada eri funktsioonides, kasutades erinevaid sissepääse jms. Multifunktsionaalsus hoone kavandamisel võimaldab reageerida hoone algsete kasutajate sihtgruppide muutusele ja tagada selle pikaajalise jätkusuutliku kasutuse ka juhul, kui rahvastikumuutuste või teenusvõrgustiku ümberkorralduste tõttu muutub algne kasutajate arv või hoone kasutusfunktsioon. Hindamisel lähtutakse hoone projektlahendusest, mitte kavandatavast esialgsest kasutusest. Näiteks on võimalik maksimumpunktid saada ka vaid üheks otstarbeks kavandatud hoone puhul (nt lasteaed), kui hoone projektlahendus võimaldab hoone osaliselt või tervikuna hõlpsasti kasutusse võtta ka muul otstarbel. Näiteks toetavad seda tehnilised lahendused, mis võimaldavad ruume ja sektsioone eraldada või ühendada, nt eraldada sissepääsud vms. Ligipääsetavuse puhul jälgitakse hoone projektlahenduse sobivust eri kasutajatele, nagu lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed, erivajadusega isikud. Kui hoone on sel hetkel vajalik monofunktsionaalsena ja kogu hoone ei ole funktsioonist lähtudes avalikult kasutatav ja projekteeritud arvestades puuetega inimeste erivajadustega, on oluline, et projektlahendus võimaldaks vajadusel vastavad täiendused hõlpsasti teha. Näiteks on hoone rajamisel läbi mõeldud ligipääsetavuse lahenduste lisamise võimalused hoone funktsiooni muutumisel, näiteks luuakse võimalus lifti lisamiseks hoone eri osadesse. Hindamise aluseks on taotluses esitatud info, hoone jätkusuutliku kasutuse plaan ja esitatud eelprojekt.

Hinne

11

15 15 punkti saab, kui täidetud on mõlemad tingimused. Info tingimuse täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega.

1. Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osi. Hoonet on võimalik kasutada erisugustes funktsioonides, kasutades erinevaid sissepääse. Kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse lisana esitatud ehitusprojektis kajastuvad hoone multifunktsionaalset kasutust võimaldavad lahendused ja kirjeldused. Ehitusprojektis kavandatud lahendused toetavad hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis kirjeldatud hoone tulevikukasutuse alternatiive.

2. Hoone on ligipääsetav eri tüüpi sihtgruppidele, sh liikumispuudega isikutele. Lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud hoone loomuliku osana, ilma kohandamiste, ümberehitamiste ja erilahendusteta.

10

10 punkti saab, kui üks tingimustest on täidetud, kuid teise tingimuse puhul ei ole kõrgemate punktide eeldused täidetud. Multifunktsionaalsuse puhul on kõrgemate punktide tingimused täitmata, kui hoone on kavandatud suuremal jaol ühefunktsioonilisena, kuid kasutatud on lahendusi, mis võimaldavad hoonet väikeste ümberehitustega kasutada ka multifunktsionaalsena või kohandada seda uute funktsioonide jaoks. Ligipääsetavuse puhul on kõrgemate punktide tingimused täitmata, kui arvestatud on ligipääsetavuse tingimusi eri vanusegruppidele ja liikumispuuetega isikutele, kuid lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud erilahendustega, nt eraldi kaldteed.

5

5 punkti saab, kui üks tingimustest on täidetud, kuid teise tingimuse puhul ei ole kõrgemate punktide eeldused täidetud. Multifunktsionaalsuse puhul on kõrgemate punktide tingimused täitmata, kui hoone on kavandatud valdavalt ühefunktsioonilisena ja see ei ole ilma oluliste ümberehitusteta kasutatav multifunktsionaalsena. Ligipääsetavuse puhul on kõrgemate punktide tingimused täitmata, kui projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes, mille kõrvaldamine ei ole oluliste ehitustöödeta võimalik. Suur osa hoonest ei ole ligipääsetav liikumispuuetega inimestele või ei ole ligipääsetavus tagatud hoone loomuliku osana ja väärikalt (nt on vaja kasutada eraldi sissepääsu, küsida kõrvalist abi jms).

0 0 punkti saab, kui täitmata on mõlemad tingimused või esitatud info on olulisel määral ebatäpne, vastuoluline ja/või hinnangu andmiseks ebapiisav.

Hindamiskriteerium 4 Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus

Maksimaalne võimalik punktide arv hindamiskriteeriumis 15, miinimumlävend 5

Soovitud taseme kirjeldus

Hoone/hoonete/hooneosa lammutamine ja uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega. Hoonefondi ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega hoonete lammutamist või lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang. Ehitatav hoone asub funktsionaalselt sobivas asukohas, toetab kompaktse keskuse arenemist ja on olenevalt sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Näiteks sobib rajatav objekt planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda ning sellega antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ja soodustades varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel on korraldatud arhitektuurivõistlus ja projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Kasutatud on BIM-tehnoloogiat. Hindamise aluseks on taotluses esitatud info ja hoone jätkusuutliku kasutuse plaani esitamine. Hoone kultuurilise väärtuse tuvastamisel tuleb tugineda üldplaneeringule ja kultuuriväärtusega hoonete loenditele, vt "Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta" p. 3.2.2.

Hinne

15

15 punkti saab, kui täidetud on vähemalt viis tingimust kuuest, sh tingimus 6. Info tingimuse täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega.

12

1. Taotleja on lisanud taotlusele viite asjakohasele kehtivale planeeringule ja esitanud info tegevuse planeeringule vastavuse kohta. Kriteeriumi täitmine on tõendatud taotleja esitatud vastavasisulise info esitamisega taotluses, mille vastavust tegelikkusele on taotleja valmis tõendama.

2. Kirjeldatud on peamised aspektid, mis toetavad hoone funktsionaalset ja arhitektuurset sobivust valitud asukohta. Arvestatud on nii teiste läheduses pakutavate teenustega kui ka mõjuga mõjuulatuses olevatelt kinnistutelt ning mõjuulatuses olevatele kinnistutele. Puudujääkide või riskide korral on need tuvastatud ja kavandatud on mõjusad leevendusmeetmed. Esitatud infost nähtub, et asukohavaliku puhul on tehtud kaalutletud otsus ja peamised kaalutluse alused on kirjeldatud. Selgitused on esitatud piisava põhjalikkusega.

3. Uue hoone asukoha valikul on välditud hoonestatud alade pindala laiendamist ja kasutusse võetakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud ala, seejuures on arvesse võetud kompaktse asulakeskuse arendamist.

4. Hoone kavandamisel on kasutatud vähemalt kahte kolmest alljärgnevast: ‒ on korraldatud arhitektuurivõistlus; ‒ ehitusprojekti koostamisse on olnud kaasatud volitatud arhitekt tase 7 või kõrgema taseme kutset omav ekspert; ‒ kasutatud on BIM-tehnoloogiat. Tingimuse täitmine on tõendatud taotleja esitatud vastavasisulise info esitamisega taotluses, mille vastavust tegelikkusele on taotleja valmis tõendama.

5. Ehitatav hoone on olenevalt kasutusotstarbest ja sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Seejuures on arvesse on võetud sihtrühma peamisi liikumissuundi. Tingimuse täitmine on kirjeldatud kontrollitavalt, veenvalt ja argumenteeritult, lisades info nt ühistranspordi peatuste kauguste, jalgratta- või kõnniteede ühenduse, teenuse osutamise ajalise iseloomu ja ühistranspordi liikumisgraafiku omavaheliste seoste kohta.

6. Hoonefondi ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega hoonete lammutamist või lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang.

10

10 punkti saab, kui täidetud on vähemalt neli tingimust kuuest, sh tingimus 6, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses, kuid see on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

5

5 punkti saab, kui täidetud on vähemalt kolm tingimust kuuest, sh tingimus 6, kuid täidetud ei ole eeldused kõrgemate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses, kuid see on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega.

0

0 punkti saab, kui täidetud on vähem kui kolm tingimust kuuest või täitmata on tingimus 6 või kui esitatud info on olulisel määral ebatäpne, vastuoluline ja/või hinnangu andmiseks ebapiisav. Hindamiskriteeriumi alusel 0 punkti saanud taotlus, mille puhul täidetud ei ole kriteerium 6, miinimumlävendit ei ületa, selle hindamine katkestatakse ja taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1029

Riigihalduse ministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49

„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

Tarmo Kivi

[email protected], 5885 1476

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse

„Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse

üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord” muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a

määrus nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava

toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse

toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud 2021–2030. a lubatud

heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste

hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Selleks täpsustatakse toetuse andmise tingimustes

kasutatavaid mõisteid, ajakohastatakse taotlemisprotsessi puudutavad ja esitatavatele

lisadokumentidele ja taotluses esitatavate andmete seisule kohalduvad tähtpäevad ja

ajakohastatakse taotlejatele kohalduvad individuaalsed toetuse määrad ning piirangud

maksimaalsetele toetuse suurustele. Täpsustatakse hindamismetoodikat eesmärgiga vähendada

subjektiivsust hindamisel ja lihtsustatakse hindamisprotsessi juhul kui taotlusvooru eelarve

võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi. Lisatakse võimalus kaasata projekti

elluviimisesse partner ja võimaldatakse toetust anda osaliselt ettemaksena. Tehakse muud

täpsustused, mille vajadus on üles kerkinud meetme varasemal rakendamisel. Tehtavad

muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse alusel juba

toetust saanud projektide elluviimist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna

nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp (telefon 5885

1442, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku

omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 26.03.2024, 8) paragrahve 3, 4, 5, 7, 9, 10,

11, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 21, 22 ja 23 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 1 („Kohaliku

omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“) ja lisa 2 („Hindamiskriteeriumid uute

liginullenergiahoonete ehitamisel“).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljakümne ühest punktist.

Eelnõu punkt 1

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse paragrahvi 3 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste

ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“ Tegemist on määruses

kasutatavate mõistete selgitusega, mille vajadus on üles kerkinud varem läbi viidud

taotlusvoorus. Ühtlasi tagab see täpsustus, et võimalike taotlejate ring oleks selgelt piiritletud

avaliku sektoriga.

Eelnõu punkt 2

Eelnõu punktiga 2 muudetakse kehtiva määruse paragrahvi 3 lõiget 2, mida täiendatakse viitega

projekti partnerile kui ühele osapoolele, kellele kuuluvate hoonete hulgast on lubatud

toetusmeetmest toetuse taotlemise tingimustele vastamiseks lammutada suure energiakuluga

hoone, hooned või nende osad (projekti partneri kaasamisest projekti elluviimisel antakse

põhjalikum ülevaade eelnõu punktis 17). Ühtlasi muudetakse nimetatud lõike punkti 4,

asendades aastaarv „2020“ aastaarvuga „2021“. Muudatus võimaldab taotleda toetust projektile

mille kooseisus lammutatakse taotlejale või projekti partnerile kuuluv suure energiakuluga

hoone, mis on omandatud 2021. aasta 1. jaanuaril või varem. Muudatuse näol on tegemist uue

taotlusvooru avamiseks tingimuste ajakohastamisega, et säilitada tingimuste vastavus toetuse

andmise tingimuste esmasel kehtestamisel kasutatud põhimõttele, et lammutada saab hoonet,

mis on reaalselt taotlejale või projekti partnerile kuuluv ja kasutuses ning seejuures on taotlejal

kasutatavad energiamärgise arvutamiseks vajaminevad reaalsed kolme aasta energia

tarbimisandmed, sest vastavalt määruse paragrahvi 3 lõike 2 punktile 2 peavad lammutatavad

hooned olema olnud kasutuses ja köetavad vähemalt taotlusvooru avamisele eelnenud kolm

aastat. Tingimus, et lammutatav hoone peab olema kasutuses või olnud enne taotlusvooru

avamise aastat kasutuses, on eelduseks, et sellise hoone lammutamisel on võimalik arvestada

energiasäästu. Hoone lammutamine, mis ei ole kasutuses ja köetav, lisanduvat energiasäästu ei

anna, kuna selle kasutusest väljas olemise mõju on juba saabunud. Jäetud on mõningane

üleminekuperiood, mille kohaselt ei pea lammutatav hoone olema köetav ja kasutusel

taotlusvooru avamisega samal aastal. Selline periood on lubatud, kuna taotlusvoorus

osalemiseks valmistudes ja oma hooneportfellis ümberkorraldusi tehes ei ole mõistlik hoida

potentsiaalselt lammutatavaid hooneid köetuna ega korraldada seal meetme tingimustele

vastamiseks kunstlikult ebaotstarbekat hoone kasutust. Samas ei ole sellist hoonet põhjust

lugeda ka pöördumatult kasutusest väljas olevaks.

Eelnõu punkt 3

Eelnõu punktiga 3 muudetakse kehtiva määruse paragrahvi 3 lõike 3 punkti 2 ja täpsustatakse,

et ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu

piirväärtusele, mis on määratud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, ehitusloa

taotluse esitamise ajal kehtivatele nõuetele. Täpsustus seni kehtinud tingimusele, et ehitatava

hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu

piirväärtusele, on vajalik kuna eeldatava taotlusvooru avatud olemise ja positiivse toetusotsuse

saavate projektide elluviimise aja vahel on Kliimaministeeriumi valitsemisalas jõustumas

(muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025. a) hoonete energiatõhususe uued miinimumnõuded

ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid alusandmeid mõjutavad

alusparameetrid, mis omakorda mõjutavad kavandatava hoone projekteerimistingimusi ja

lahendust. Muudatusega juhitakse tähelepanu, et kui ehitusloa taotlemise aeg jääb eeldatavalt

pärast eelnimetatud muudatuste jõustumise aega, arvestaks taotleja projektlahendust koostades

1. märtsil 2025. aastal jõustuvate nõuetega. Näiteks tuleb hoone tuleviku energiakasutust ja

3

projektlahendust kavandades arvestada, et kui ehitusluba taotletakse alates 1. märtsist 2025.

aastal, tuleb arvutuste alusena kasutada uut kliimafaili, mis võib võrreldes hetkel kehtivate

nõuetega kaasa tuua vajaduse projekteerida ja ehitada hoones välja sundjahutussüsteem ja

kavandada vastavalt sellega lisanduvale täiendavad energiakulu kompenseerivad meetmed. See

võib muuta olulisel määral hoone ehitamise tehnilist lahendust ja maksumust, mistõttu on

sellega otstarbekas arvestada juba eelnevalt taotlust koostades. Arvestades, et antud meetmest

toetuse kasutamine, ehk ehitamine, jääb valdavalt perioodi pärast 1. märtsi 2025. a ning ehitis

ise peab vajalike lubade (ehitusluba, kasutusluba) saamiseks samuti vastama ehitusseadustikus

ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ja sellel hetkel kehtivatele nõuetele, ei ole mõistlik

ka antud toetusmeetme 2024. sügisel algavas taotlusvoorus juhinduda enam selleks hetkeks

vananenud nõuetest. Vastasel korral tekiks oht, et taotleja vastab küll konkreetse meetme

nõuetele, kuid ehitusloa taotluse esitamise ajal ehitusseadustiku nõuetele enam mitte, mistõttu

poleks ka toetuse kasutamisega jätkamine võimalik. Uuenevad nõuded on avalikult kätte

saadavad Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/119032024001 „Majandus- ja

taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”

ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”

ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine“. Kui ehitusloa taotlemise hetk jääb aega enne

muudatuste jõustumist, võib lahendus lähtuda kehtivatest nõuetest.

Eelnõu punkt 4

Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 3 lõiget 4 ja sõnastatakse see uuesti, täiendades seda

analoogselt eelnõu punkti 3 muudatuse põhjenduses tooduga, et mitme kasutusotstarbega hoone

energiatõhususarvu määramisel tuleb lähtuda ehitusloa taotlemise ajal kehtivatest nõuetest.

Eelnõu punkt 5

Eelnõu punktiga 5 muudetakse abikõlblikkuse perioodi. Võrreldes kehtiva sättega tehakse

paragrahvi 4 lõikes 2 muudatus, mille kohaselt on võimalik lugeda abikõlblikuks kulud, mis on

tehtud kuni kuus kuud enne taotlusvooru avamise päeva. Muudatus lisab paindlikkust

taotlejatele, kelle vajadus uue hoone ehituse alustamiseks ei võimalda oodata taotlusvooru

tulemuste saabumist ning kellel on valmisolek projekt lõpuni viia ka toetust kasutamata.

Arvestada tuleb, et kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi

määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi

projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevusteks enne taotluse

esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse rakendusüksusele esitamist kinnitada tellimusi,

nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust,

allkirjastada üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi.

Eelnõu punkt 6

Eelnõu punktiga 6 muudetakse kehtiva määruse paragrahvi 4 lõiget 3, asendades arv „2020“

arvuga „2021“. Muudatuse näol on tegemist uue taotlusvooru avamiseks tingimuste

ajakohastamisega. Muudatus puudutab projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele

hüvitatavate kulude tegemise varaseimat aega. Projekti ettevalmistamisega seotud kulude

hüvitamine tagantjärele on eelnõu kohaselt lubatud, kui kulud on tehtud mitte varem kui 1.

jaanuaril 2021. aastal. See jätab võimaluse hõlmata taotlusesse projektiga seotud

ettevalmistavaid kulusid, mis on tehtud (arvestatuna eelnõu kooskõlastusringile saatmise ajal)

ca 3 aastat enne taotluse esitamise tähtpäeva. Sellisteks kuludeks võivad olla kehtiva määruse

§ 5 lõike 3 punktis 2 nimetatud kulud nagu energiamärgise andmise, projekteerimise,

ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu.

4

Eelnõu punktid 7 ja 8

Eelnõu punktidega 7 ja 8 tehakse muudatused seoses võimalusega kaasata projekti

elluviimisesse partner. Eelnõu kohaselt on abikõlblik ka lammutatava suure energiakuluga

hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu kui hoone kuulub projekti partnerile. Projekti

partneri kaasamisest projekti elluviimisel antakse põhjalikum ülevaade eelnõu punkti 17

selgituses.

Eelnõu punktid 9-12

Eelnõu punktidega 9-12 tehakse muudatused kehtiva määruse paragrahvi 7 („Toetuse ja

omafinantseeringu suurus“) lõigetes 1 ja 2. Eelnõu punktiga 9 muudetakse kohaliku

omavalitsuse üksustele kohalduvat toetuse määra vahemikku ajutiselt seniselt 40-70 protsendilt

50-70 protsendile. Muudatus on tingitud omavalitsuste investeerimisvõimekuse langusest,

sealhulgas Harjumaa omavalitsuste investeeringute tegemise võimekuse langusest seoses

lähiaastail mõju avaldavate tulubaasi muudatustega. Sellest tulenevalt muudetakse eelnõuga

kavandatavate muudatuste järgselt avatava vooru eel kohaliku omavalitsuse individuaalse

toetusmäära arvutamise aluseid (selgitatud eelnõu punkti 40 muudatuse juures) ja maksimaalse

toetuse määra kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et ühegi taotleja maksimaalne

individuaalne toetuse määr abikõlblikest kuludest arvestatuna ei ole toetuse taotlemisel väiksem

kui 50 protsenti. Muudatus avaldab enim mõju suurema laekuva tuluga omavalitsustele, kes

kehtiva määruse tingimuste kohaselt said taotleda toetust maksimaalselt 40 protsenti projekti

abikõlblikest kuludest. Eeltoodust tulenevalt korrigeeritakse eelnõuga toetuse andmisel

individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid toetuse andmisel (punktid 10-12).

Muudetakse taotleja individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid maksimaalse toetuse

suurusele ühe projekti; ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri; lammutatava

suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa kohta. Vajalik on täpsustada, et maksimaalse

toetuse suurus lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa kohta on

sätestatud piiranguna maksimaalse toetuse sees ja see ei lisandu maksimaalsele võimalikule

toetusele.

Eelnõuga ei muudeta alusparameetreid, millele maksimaalse toetuse suuruse arvutamisel

individuaalset toetusmäära kohaldatakse.

Alusparameetriteks on jätkuvalt:

1) kogukulu 2500 eurot ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta;

2) kogukulu 4 000 0000 eurot ühe hoone kohta;

3) kogukulu 150 000 eurot lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa

kohta.

Alusparameetreid muudeti 2023. aastal läbi viidud vooru eel, mille toetusotsused tehti 2024.

aasta märtsis ja mille projektide elluviimine alles algab. Piirang maksimaalse toetuse suurusele

on alusparameetrite kaudu sätestatud arvestades kavandatava taotlusvooru vahendite mahu

piiratust ja panust meetme eesmärgi saavutamisele. Taotlusvoorus mahuga 20 mln eurot oleks

võimalik kehtivate tingimuste kohaselt, juhul kui toetust taotletakse maksimaalses võimalikus

ulatuses, toetada 7 projekti, taotlusvoorus mahuga 25 mln eurot 9 projekti. Piirangu puudumine

toetuse maksimaalsele suurusele ühe projekti kohta muudaks prognoosimatuks toetuse saajate

arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna, mis omakorda ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal

saada indikatsiooni enda taotluse koostamise perspektiivikusest. Arvestades taotlemiseks

vajalikku eeltööde mahtu, ei ole otstarbekas vooru läbiviimiseks kasutada olevate vahendeid

arvestades korraldada voorulist taotlemist, mille tulemusel rahastatakse vaid üksikuid projekte,

vaid kasutada toetust võimalikult paljude omavalitsuste investeeringute tegemise võimekuse

toetamiseks ning sellega initsieerida rohkemate projektide elluviimine. Tingimuste oluliselt

5

soodsamaks muutmine ajaliselt lähedastes voorudes võib kaasa tuua ebasoodsamatel

tingimustel saadud toetusest loobumise ja uuesti taotlemise, milline risk on ka varem

realiseerunud. Sellega kaasneks majanduse taastumist toetatavate avaliku sektori

investeeringute edasilükkumine ning halduskoormus kõigile osapooltele.

Eelnõu punkt 13

Eelnõu punktiga 13 tehakse muudatus, millega parandatakse kehtiva määruse paragrahvi 7

lõikes 3 olev ebatäpsus. Asendatakse määruse varasemas versiooni kasutatud mõiste

„konsolideerimisgruppi kuuluv üksus“ kehtivas määruses üldiselt kasutatava mõistega

„kohaliku omavalitsuse üksuse sõltuv üksus“. Sõltuva üksuse mõiste on avatud eelnõu punkti

1 selgitustes.

Eelnõu punkt 14

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse kehtivat määrust põhimõttega, et projekti puhul, millesse on

kaasatud projekti partner, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel

taotleja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatud toetusmäära. Tingimus kehtib

projektile tervikuna, ehk toetusmäär on sama isegi juhul, kui ehitamise ja lammutamise tööd

tehakse erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumil. Tegemist on muudatusega, mis

on tingitud eelnõuga loodavast võimalusest kaasata projekti elluviimisesse partner. Eelnõu

punktiga 17 tehtava täienduse kohaselt on taotlejaks § 9 lõike 1 tingimustele vastav taotleja,

kelle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile ehitatakse

liginullenergiahoone.

Eelnõu punktid 15 ja 16

Eelnõu punktidega 15 ja 16 tehakse muudatused, mille tingib loodav võimalus kaasata projekti

elluviimisesse partner. Vastavalt täiendatakse määruse kolmanda peatüki ja paragrahvi 9

pealkirja.

Eelnõu punkt 17

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 9 lõiget 1 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse taotleja võib projekti kaasata partneri. Partneri kaasamisel on taotlejaks § 9 lõike

1 tingimustele vastav taotleja, kelle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile

ehitatakse § 3 lõike 3 kohane liginullenergiahoone, ja projekti partneriks on kohaliku

omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse

üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellele kuulub § 3 lõikele 2 vastav suure

energiakuluga hoone.“.

Samast rahastusallikast varem läbi viidud voorude toetuse andmise tingimuste kohaselt ei ole

partneri kaasamine projekti olnud lubatud. Projekti viis ellu taotleja, kelleks sai olla kohaliku

omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse

üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellele kuulusid nii lammutatav hoone kui ka

ehitatava hoone alune kinnistu. Tavapärane projekt sisaldas samale isikule kuuluva suure

energiakuluga hoone lammutamist ja selle asendamiseks väiksemas mahus uue

liginullenergiahoone ehitamist sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Kohaliku

omavalitsuse üksuste ettepanekul võimaldatakse eelnõu kohaste muudatustega partneri

kaasamist. Projekti elluviimisse kaasatavate partnerite arv ei ole piiratud. Eelnõukohase

muudatusega täpsustatakse taotleja ja hilisema toetuse saaja ning partneri rollid projektis.

Projekti puhul, millesse on kaasatud partner, vastutab toetuse saaja täielikult projekti eduka

elluviimise ja määruses ning toetuse andmise otsuses sätestatud tingimuste täitmise eest.

Kõikide projekti edukaks elluviimiseks vajalike kokkulepete sõlmimine partneriga ja nende

täitmise tagamine on toetuse saaja ülesanne ja vastutus. Projekti partneri kaasamise lubamine

6

võimaldab toetust taotleda omavalitsuste ühisprojektide elluviimiseks (näiteks keskuslinna ja

rõngasvalla ühine projekt lasteaia ehitamiseks mõlema omavalitsuse tarbeks, maakondlikult

arendatav ühine teenus) aga ka kasvavatel omavalitsustel, kellel toetuse andmise tingimusena

vastukaaluks uue liginullenergiahoone ehitamisele ühtegi hoonet lammutada ei ole mõistlik või

võimalik, samas aga võib olla reaalne saavutada kokkulepe mõne teise projekti tulemustest

huvitatud kohaliku omavalitsuse üksusega, kellel on vajalik lammutada tulevikus kasutusest

välja jääv hoone. Täidetud peab jätkuvalt olema nõue, et projekti koosseisus lammutatavate

hoonete või hooneosade köetava pinna ruutmeetrite arv kokku ei ole ehitisregistri andmetel

väiksem kui projekti raames ehitatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv.

Seejuures võib lammutatava köetava pinna osa kombineerida taotlejale ja projekti partneritele

kuuluvatest hoonetest või nende osadest. Eeldatavalt ei ole selliseid ühisprojekte palju, kuid see

võib olla lahenduseks, kui teenusvõrgustiku korrastamise käigus otsustatakse koondada mingit

tüüpi teenused, mille kasutajate ring on laiem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse elanikud,

suuremasse või logistiliselt paremas asukohas olevasse keskusesse ja korraldada teenuse

osutamist ühiselt. Toetusmeetme panus toetuse andmise eesmärgi, milleks on kohaliku

omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahu vähendamine asendades need

liginullenergiahoonetega, täitmisesse seetõttu ei muutu.

Eelnõu punktid 18 ja 21

Eelnõu punktidega 18 ja 21 tehakse muudatused, mis on tingitud projekti partneri kaasamise

võimaluse loomisest. Täiendatakse paragrahvi 9 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt ei või lisaks

taotlejale ka projekti partner olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa

Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Täiendatakse

paragrahvi 10 lõiget 4, millega sätestatakse, et kinnituse esitamisel lammutatava hoone

kuuluvuse kohta, saab see juhul, kui projektis osaleb projekti partner kellele kuuluvad

lammutatavad hooned, olla esitatud ka projekti partneri kohta.

Eelnõu punkt 19

Eelnõu punktiga 19 tehakse muudatus paragrahvi 10 lõike 3 punktis 6, millega sätestatakse, et

taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone

jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses

kehtivas määruses nõutud viie aasta asemel vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu.

Muudatus tehakse, et tagada kindlus toetuse abil ehitatava hoone kasutuse jätkusuutlikkuse

osas, mida hinnatakse hindamiskriteeriumis „Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse

jätkusuutlikkus“.

Eelnõu punkt 20

Eelnõu punktiga 20 tehakse sõnastuse parandus määruse teksti ühtlustamiseks. Paragrahvi 10

lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „projektiga hõlmatud“ sõnadega „projekti koosseisus“;

Eelnõu punkt 22

Eelnõu punktiga 22 täiendatakse seoses projekti partneri kaasamise võimaldamisega paragrahvi

10 lõikes 4 toodud nõudeid, millised kinnitused ja dokumendid peab taotleja taotlusele lisama.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tuleb lisada projekti partneri nõusolek projektis

osalemiseks ja projekti abikõlblikkuse perioodil projekti koosseisus § 3 lõikes 2 sätestatud

tingimustele vastava hoone lammutamiseks. Juhul, kui partneriks ei ole kohaliku omavalitsuse

üksus, peab samasisulise kinnituse olema andnud lisaks ka partneri asukohajärgne kohaliku

omavalitsuse üksus. Säte lisatakse, et saavutada positiivse toetusotsuse korral suurem kindlus

projektide elluviimiseks.

7

Eelnõu punkt 23

Eelnõu punktiga 23 asendatakse tervikuna paragrahvi 11 lõike 1 sõnastus. Muudatusega

ajakohastatakse avatava vooru eel taotlusvoorus osalemiseks esitatava energiamärgise

väljastamise varasemale võimalikule ajale kohalduv. Energiamärgis peab vastama taotluse

esitamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema üldjuhul välja antud 2024. aasta 1. jaanuaril või

hiljem. Kui toetust taotletakse § 3 lõikes 21 sätestatud erandtingimustel, peab energiamärgis

olema välja antud 2023. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Muudatus on vajalik uue taotlusvooru

väljakuulutamiseks. Lammutatava hoone energiamärgise andmeid kasutatakse projektiga

saavutatava energiasäästu hindamisel, mistõttu on oluline, et energiamärgised oleksid koostatud

kvaliteetseid andmeid kasutades, sisaldaksid viimast asjakohast infot hoone energiakasutuse

kohta enne hoone kasutusest välja arvamist ja lammutamist, sh tõendust hoone kasutuses

olemise kohta nõutaval perioodil enne taotluse esitamist ja oleksid omavahel võrreldavad.

Nimetatud erandi puhul võib energiamärgis olla välja antud 2023. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Sel juhul on tegemist energiamärgisega, mis vastab meetme 2023. aasta taotlusvoorus

osalemise tingimustele ning mida ei ole põhjusel, et hoone on juba lammutatud, võimalik uuesti

arvutada.

Eelnõu punktid 24-26 ja 28

Eelnõu punktidega 24-26 tehakse muudatused seoses projekti partneri kaasamise

võimaldamisega.

Eelnõu punkt 27

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse paragrahvi 14 lõiget 3, millega sätestatakse tingimused,

millisel juhul taotlus ei vasta nõuetele, punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) taotlus on esitatud samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmava projekti elluviimiseks,

mille kohta on kehtiv toetuse taotluse rahuldamise otsus.“. Muudatus tehakse, kuna määruse

muutmise järgselt avatav taotlusvoor avaneb enne kui eelmise vooru toetust saanud projektid

on sisuliselt jõudnud alata. Lisaks toob eelnõukohane punktis 5 kirjeldatud muudatus, mille

kohaselt on võimalik lugeda abikõlblikuks kulud, mis on tehtud kuni kuus kuud enne

taotlusvooru avamise päeva, kaasa võimaluse, et ajakohastatud ja taotlemise hetkel soodsamatel

tingimustel toetuse taotlemise võimalusel ei loobuta juba otsustatud toetusest, vaid taotletakse

toetust uuesti eelneva taotluse rahuldamise otsuse kehtivuse ajal. Kõneksolevat muudatust

tegemata oleks võimalik juba otsustatud toetusest loobumata oodata kinnitust uue positiivse

toetusotsuse saamiseks ja on suur tõenäosus, et juba toetusotsuse saanud projektide elluviimine

nihkub ajaliselt edasi. Samal ajal väheneb võimalus rahastada taotlusvoorus uusi projekte. Sätte

lisamisel ei ole siiski takistatud uuesti sisuliselt sama projektiga taotlema tulek, kui selgunud

on varem rahastatud projekti elluviimise võimatus ja toetusest on loobutud taotluse

vastavuskontrolli tegemise ajaks. Eelmise vooru toetuse saajad on vastavalt toetuse andmise

tingimustele esitanud kinnituse omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti võimaliku

kallinemise ja katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest

kinnipidamise kohta.

Eelnõu punkt 29

Eelnõu punktiga 29 täiendatakse paragrahvi 15 lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3)Taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja rahuldatakse kõik nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlused, kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või

taotlused ei ületa hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.“ Muudatus tehakse, et

võimaldada kiirendada taotluste menetlemise protsessi ja vähendada asjatut halduskoormust.

8

Miinimumlävendi ületavad kõik taotlused, mille hindamiskriteeriumis 4 „Ruumimõju

ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus“ on täidetud tingimus, et hoonefondi

ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega hoonete lammutamist või

lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang. Nimetatud põhimõte kehtis

ka varem läbiviidud voorudes. Hoone kultuurilise väärtuse tuvastamisel tuleb tugineda

üldplaneeringule ja kultuuriväärtusega hoonete loenditele, vt „Muinsuskaitseameti juhend

kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise kohta“ p. 3.2.2. Nimetatud tingimuse täitmist on

rakendusüksusel võimalik kontrollida vastavuskontrolli käigus.

Eelnõu punktid 30 ja 31

Eelnõu punktidega 30 ja 31 tehakse muudatused seoses projekti partneri kaasamise

võimaldamisega.

Eelnõu punkt 32

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse paragrahvi 18 lõiget 1, mis reguleerib taotluse rahuldamata

jätmise otsuse tegemise aluseid, punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) taotlus saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumis 4 „Ruumimõju

ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus“ 0 punkti ja ei ületa

hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.“ Sisult sama tingimus on kehtivas

määruses sätestatud lisas 2 „Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel“.

Eelnõu punktid 33 – 36 ja 39

Eelnõu punktidega 33-38 tehakse muudatused seoses projekti partneri kaasamise

võimaldamisega. Punktiga 33 laiendatakse rakendusüksuse kontrolli ulatust projektiga seotud

dokumentide osas ka projekti partnerile. Punktiga 34 laiendatakse eraldi

raamatupidamisarvestuse kohustust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta ning

kohustust kulu ja maksedokumentide eraldamiseks teistest kulu- ja maksedokumentidest ka

projekti partnerile. Punktiga 35 täiendatakse toetuse saaja kohustuste loetelu kohustusega

tagada projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude

asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt. See

tähendab, et toetuse saaja ülesanne on teha vajalikud toimingud ja sõlmida kokkulepped

projekti partneriga, et projekt oleks võimalik ellu viia vastavalt toetuse andmise tingimustele.

Sealhulgas on toetuse saaja ülesanne tagada, et projekti partner täidab toetuse andmise

tingimustes projekti partnerile sätestatud kohustusi ja taotlejal oleks võimalik tagada projekti

korrektset elluviimist tõendav dokumentatsioon. Arvestada tuleb, et toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise otsuse saab rakendusüksus teha toetuse saajale. Eelnõu punktiga 36

muudetakse paragrahvi 21 lõike 1 sõnastust ja täiendatakse lõiget 1 tingimusega, et kulu on

abikõlblik, kui toetuse saaja või projekti partner on selle eest maksnud.

Eelnõu punkt 37

Eelnõu punktiga 37 tehtavate muudatustega asendatakse vastavalt paragrahvi 21 lõikes 5 ja

paragrahvi 22 lõikes 3 kasutatav mõiste „struktuuritoetuse register“ mõistega „elektrooniline

taotluste esitamise keskkond“. Muudatusega ühtlustatakse määruses kasutatavaid mõisteid.

Elektroonilise taotluste esitamise keskkonna all mõeldakse rakendusüksuse poolt taotluste ja

aruannete esitamiseks ning menetlusprotsessi läbiviimisel kasutatavat E-toetuse keskkonda.

Eelnõu punkt 38

Eelnõu punktiga 38 täiendatakse paragrahvi 21 lõikega 51, mille kohaselt võib toetuse saajale

põhjendatud juhul ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse kogumahust. Kui toetus

9

on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks

tõendatud tasutud kuludokumentide alusel. Ettemakset võimaldatakse, et kiirendada projektide

elluviimist.

Eelnõu punkt 40

Eelnõu punktiga 40 asendatakse määruse lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne

toetusmäär“. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse

varasemalt ellu viidud (sh muudetava määruse alusel) samasisuliste toetusmeetmete

taotlusvoorudes kasutatuga analoogset põhimõtet, jagades kohaliku omavalitsuse üksused

toetusmäära skaalal tulu järgi elaniku kohta. Tuludena võetakse arvesse 2023. a maksutulud,

keskkonnatasud ja tasandusfondi tulude-kulude tasanduse osa. Elanike arv arvestatakse

rahvastikuregistri andmete alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Kohaliku omavalitsuse

üksuste individuaalse toetusmäära leidmisel kasutatakse 2024. aastal avatavas taotlusvoorus

korrigeeritud valemit, mille kohaselt minimaalset toetusmäära rakendatakse omavalitsustele

kelle tulu elaniku kohta on suurem või võrdne kui 137% Eesti keskmisest tulemusest ning

maksimaalset toetusmäära omavalitsustele, kelle tulu elaniku kohta on väiksem või võrdne kui

94% Eesti keskmisest tulemusest ehk vastavalt 1900 eurot ja 1300 eurot. Seletuskirja punktide

9-12 selgituses toodud põhjusel rakendatakse ajutiselt järgmistes 2024. ja 2025. aastal

avatavates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusel olevates CO2

kvoodikauplemise tuludest ja Moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavates taotlusvoorudes

erandit, et ühegi omavalitsusüksuse maksimaalne toetusmäär abikõlblikest kuludest ei ole

väiksem kui 50%. Erandina kohaldatakse kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste puhul

maksimaalset toetusmäära, milleks on 70% abikõlblikest kuludest. Eelnõuga kavandatavate

muudatuste järgselt muutub toetusmäär võrreldes eelmises taotlusvoorus kehtinud tingimustega

soodsamaks 59-l ja jääb samaks 20-l omavalitsusüksusel. Maksimaalset toetusmäära

rakendatakse 54 kohaliku omavalitsuse üksuse puhul.

Eelnõu punkt 41

Eelnõu punktiga 41 asendatakse määruse lisa 2 „Hindamiskriteeriumid uute

liginullenergiahoonete ehitamisel“. Muutuvad hindamiskriteeriumide osakaalud, täpsustatakse

hinnatavaid elemente ja dokumente või esitatavat informatsiooni, mille alusel hinnatava

elemendi esinemist või kvaliteeditaset kontrollitakse.

6 4 4 5 6

54

0

10

20

30

40

50

60

50% 50-55% 55-60% 60-65% 65-70% 70%

Kohaliku omavalitsuse üksuste arv

toetusmäära vahemikes, 2024 voor

10

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003,

millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja

muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, alusel saadavate vahendite kasutamist kooskõlas

nimetatud direktiivi ja atmosfääriõhu kaitse seadusega.

4. Määruse mõjud

Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendav taotlusvoor kohaliku

omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks, läbi uute vajadustele

paremini vastavate liginullenergiahoonete ehitamise olemasolevate suure energiakuluga

hoonete asendamiseks. Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse

ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Täiendava taotlusvooru eelarve sõltub

enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2024–2027“ lisas 5

sätestatuga. Taotlusvooru maht sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas.

Eelnõu koostamise ajal on prognoositav taotlusvooru maht ligikaudu 20-25 miljonit eurot.

Toetuse andmisel lähtutakse värskeimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate

vahendite mahu kohta. Määruse rakendamiseks vajalikud Riigi Tugiteenuste Keskuse

tegevused rahastatakse meetme vahenditest.

Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia

elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja

vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse

suuruse määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu

saavutamisse. Määruse alusel läbi viidud 2023. aasta taotlusvooru tulemusena anti toetust 26,4

mln eurot, kokku 15 projekti elluviimiseks. Projektide elluviimine kestab. Lõppenud

taotlusvoorus rahastatud taotluste kohaselt asendatakse liginullenergiahoone nõuetele vastava

köetava pinnaga ligikaudu 28 000 ruutmeetrit suure energiakuluga kohaliku omavalitsuse

üksustele kuuluvat hoonepinda. Toetuste jagunemine kahe seni toimunud vooru tulemusena

maakondade lõikes on olnud rahuldav –positiivne toetusotsus on tehtud projektidele 13-nest

maakonnast (toetust ei ole saanud Hiiu- ja Valgamaa, seejuures Hiiu maakonnast ei ole ka

taotlusi laekunud). Teises, 2023. aastal läbi viidud taotlusvoorus rahastati taotlusi 9-st

maakonnast, seejuures enim taotlusi laekus ja rahastati Harjumaalt. Paralleelselt olemasolevate

suure energiakuluga hoonete asemel liginullenergiahoonete ehitamist toetava toetusmeetmega

on kohaliku omavalitsuste üksuste hoonefondi energiatõhusamaks muutmiseks lähiaastatel

kättesaadav ka kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevate hoonete energiatõhusaks

rekonstrueerimise toetusmeede Moderniseerimisfondist, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse

üksustel leida parima võimaluse hoonefondi korrastamiseks, sealhulgas optimeerimiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

11

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.