Kultuuriministeerium
V.a. Eino Pedanik
V.a. Kadri Kilvet
Kultuuriministri 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu
06.11.2024
Käesolevaga edastame Eesti Kooriühingu poolsed ettepanekud ja arvamused 13. veebruari 2019. a määruse nr 5 muutmise eelnõu kohta.
Paragrahv 1, lg 4: kui edaspidi valitakse terve valdkonna arendaja ehk strateegiline partner ainult 3 aastaks, siis sellele räägib vastu § 2 lg 2, mis ütleb, et tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus. Koorivaldkonnas, kus laulupeod (ja neile eelnevad kategooriasselaulmised, mida korraldab Kooriühing) toimuvad viieaastase intervalliga, paljud valdkonna üleriiglised ja rahvusvahelised tähtsündmused 2-5-aastase intervalliga jne, ei tundu strateegilise partneri valimine ainult kolmeks aastaks kuidagi jätkusuutlik, sest valdkonnas toimuvad ja toimivad protsessid palju pikema aja vältel.
§ 10, lg 4: praegune sõnastus on „Kalendriaastaks määratud tegevustest moodustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud mentortegevus vähemalt 30%.“
Palume seda muuta, sest antud tingimust ei ole võimalik täita, see pole selgelt sõnastatud ega arusaadav. Kui jutt on tegevuste mahust, siis on seda väga raske mõõta - kui korraldame aastas näiteks 50 mentorkoolitust, siis see ei saa ju tähendada, et teisi tegevusi peaks olema ca 100, et vähemalt kolmandik oleksid mentorkoolitused. Kui mõeldakse rahalist mahtu, siis muutub olukord veel keerulisemaks, sest kui mentorkoolitusi korraldame ca 20 000 € eest aastas (see on senine maht, vajadus oleks oluliselt suurem, aga vahendeid rohkem ei jätku, nagu ma aru saan), siis kogu kalendriaasta tegevuste maht ei tohiks olla üle 66 666 €, mis on ju ilmvõimatu! Eesti Kooriühingu aastaeelarve koos tegevustega on 500 000 € ringis.
On arusaadav, et mentortegevuste mahtu soovitakse kuidagi kirjeldada, aga sel juhul oleks selgem kasutada konkreetseid summasid (näiteks: „Kalendriaastaks määratud tegevustest korraldatakse käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 9 nimetatud mentortegevusi koorivaldkonnas vähemalt 22 000 € eest, rahvatantsuvaldkonnas vähemalt... jne). Või võtta see lause määrusest välja, kuna planeeritud mentortegevuse maht nähtub ka toetuse taotlusest ning siis on Kultuuriministeeriumil toetuse andjana võimalik väljendada oma ootusi suurema või väiksema arvu koolituse osas.
§ 9, lg 4 on praegu sõnastatud: „Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.“
Seletuskirjas viidatakse, et tegemist on organisatsiooni püsikuludega ja nende puhul ei saa tekkida vajadust midagi järgmisse aastasse üle kanda. See vastab tõele, aga oluline erand on needsamad mentorkoolitused, mida korraldatakse vastavalt maakonna vajadustele. Seni on olnud võimalik, et kui maakond palub näiteks detsembrisse planeeritud koolituse jaanuari tõsta seoses koolitaja või osalejate haigestumise, maakondliku laulupeo ühisproovi ajamuutuse vms olulise põhjuse tõttu, makstakse mentori tasu siiski välja eelneva aasta vahenditest, mitte ei tule seda summat tagasi kanda. Mentorkoolituste rahad planeeritakse ju nende nappuse tõttu küllalt täpselt ning osa raha kaotamine puhttehnilistel või -bürokraatlikul põhjusel oleks valdkonnale suur löök. Kas oleks võimalik, et mentorkoolitused oleksid selles punktis erand, ehk siis nendeks ettenähtud vahendeid oleks võimalik kasutada kolmeaastase toetusperioodi jooksul või siis vähemalt neid paindlikumalt aasta lõpu ja alguse vahel üle kanda?
§ 4, lg 2.7 on praegu sõnastatud: „tema liikmeskond ei koosne ainult juriidilistest isikutest“.
See punkt on arusaamatu, sest pole selge, kuidas see näitab organisatsiooni võimekust või jätkusuutlikkust. Kas see tähendab, et liikmeskond võib koosneda ainult füüsilistest isikutest? See pigem ei näita organisatsiooni tugevust. Teeme ettepaneku sõnastada see punkt alljärgnevalt: „tema liikmeskond koosneb nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest“.
Oleme väga tänulikud, et nüüd on § 10, lg 3 sees punkt: „Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisa summa sündmuse korraldamiseks.“ Kuna rahvusvahelised sündmused on väga suure eelarvemahuga ja täiesti väljaspool organisatsiooni tavategevust, samas on aga nende korraldamine valdkonna seisukohalt äärmiselt vajalik, on sellest lisandusest määruses palju abi!
Tervitades,
Kaie Tanner
Eesti Kooriühing