Eesti seisukohad majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 15. novembri 2024. a istungil

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad majandus- ja

rahandusküsimuste / eelarve

nõukogu 15. novembri 2024. a

istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste/eelarve nõukogu 15. novembri 2024. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve

nõukogu15. novembri 2024. a istungil - 9 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel

Taavi Kimmel 58851472

[email protected]

Meie 06.11.2024 nr 11-3.1/4914-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja november 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu

15. novembri 2024. a istungil

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus-

ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 15. novembri 2024. a istungil:

1.1 Peame tähtsaks kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa

Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2025. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu

poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine.

1.2 Peame oluliseks Euroopa Liidu 2025. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina

igakülgseks abistamiseks ning Ukraina-vastase agressioonisõja majandusliku,

sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks.

1.3 Toetame ettepanekuid suurendada humanitaarabi ja sõjaväelise liikuvuse ning

transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu.

1.4 Eesti leiab, et taasterahastu „Next Generation EU“ suurenenud intressikulude

maksmine ei tohiks kaasa tuua Erasmuse, teadus- ja arendustegevuse ja teiste

programmide rahastamise olulist vähenemist, mistõttu tuleks rohkem kasutada

eelarves kasutamata jäänud vahendeid.

2. Kiita heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve

nõukogu 15. novembri 2024. aasta istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa

Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas.

Kristen Michal

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad majandus- ja

rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 15. novembri 2024. a istungil“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2025.

aasta eelarve. Eelarves kokkuleppele jõudmiseks toimub Euroopa Parlamendi (edaspidi

parlament) ja nõukogu lepituskomitee koosolek.

Komisjon esitas EL 2025. aasta eelarveprojekti, mille kogumaht oli 199,7 miljardit eurot

(+5,4% võrreldes 2024) kulukohustustena ja 152,7 miljardit eurot maksetena (+7,1% võrreldes

2024). Kulukohustused on õiguslikud lubadused kasutada raha tegevusteks, mille elluviimine

ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksetega kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta

ja eelnevate eelarveaastate jooksul ELi eelarvesse kirjendatud kulukohustustest. Eelarve

kogumahule lisandub hinnanguliselt 72 miljardit eurot taasterahastu NGEU toetusi, mille EL

lõi Covid-19 pandeemiast taastumiseks. ELi eelarve eesmärk on edendada rohe- ja digipööret

ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist autonoomiat ja ülemaailmset

rolli. Kooskõlas pikaajalise eelarve ülevaatusega 2024. aasta veebruaris on eelarves olulisel

kohal toetus Ukrainale.

Nõukogu vähendas Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud kogusummasid järgnevalt: 191,53

miljardit eurot kulukohustusteks ja 146,21 miljardit eurot makseteks. Parlament on seisukohal,

et kulukohustusi tuleb suurendada 1,235 miljardi euro ulatuses 200,952 miljardi euroni.

Parlament on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped on põhjendamatud, ei ole tingitud

vajaduste või vahendite kasutamise suutlikkuse objektiivsest hindamisest ning on paljudel

juhtudel vastuolus kahe institutsiooni ühiste poliitiliste ambitsioonide ja poliitiliste

kokkulepetega. Parlamendi hinnangul ei tohiks NGEU laenu intressikulude suurenemine kaasa

tuua oluliste programmide, nagu Erasmus+ või teadus- ja arendustegevuse rahastamise

vähenemist. Intressikulude katteks soovitakse nõukogust enam kasutada kulukohustustest

vabastatud vahendeid.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 314 toodud erimenetlusele algas

lepitusprotseduur 29. oktoobril ja lepituskomitee1 ülesanne on 21 päeva kestva lepitusperioodi

jooksul (mis lõpeb 18. novembri südaööl) koostada nõukogu ja parlamendi seisukohtade põhjal

2025. aasta Euroopa Liidu eelarve eelnõu ühistekst. Seejärel annab eelarvele lõpliku heakskiidu

parlamendi täiskogu.

1 Lepituskomitee koosneb EL nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti

(EP) esindavatest liikmetest. Ühise teksti vastuvõtmine toimub nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega ja EP

esindajate häälteenamusega.

2

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud

rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kimmel ([email protected],

58 851472) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu

([email protected], 611 3515).

EL iga-aastase eelarve lepituskomitees osalevad tavapäraselt liikmesriikide alalised esindajad.

Eesti alalise esindaja ametialaste kohustuste tõttu esindab Eestit nõukogu istungil ja

lepituskomitee läbirääkimistel rahandustalituse direktor Andres Kuningas Eesti alalisest

esindusest Euroopa Liidu juures.

2. Eelarveprotseduur

Iga-aastased EL eelarve läbirääkimised algavad mais või juunis kui Euroopa Komisjon

(edaspidi komisjon) esitab järgmise aasta eelarveprojekti. Eelarveprojekti koostamisel lähtub

komisjon 2021-2027 EL pikaajalise eelarve (MFF2) finantsprogrammeerimisest ning arvestab

nõukogu ning parlamendi eelarvesuunistega. Kuna kahe eelarvepädeva institutsiooni

seisukohad on erinevad (tavapäraselt on nõukogu seisukohad eelarve mahtu vähendavad ja

parlamendi ettepanekud eelarve mahtu suurendavad), algatatakse 21-päevane

lepitusprotseduur, mille lõpuks tuleks jõuda kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, peab

komisjon esitama uue eelarveprojekti. Kui ka selles ei jõuta kokkuleppele piisavalt vara, et

parlament saaks eelarve kinnitada aasta viimasel täiskogul detsembris, tuleb järgmist aastat

alustada eelmise aasta eelarve alusel. See tähendab, et komisjon võib iga kuu kasutada 1/12

eelmise aasta kinnitatud eelarve mahust. Praktikas ei ole seda siiski kordagi juhtunud.

Eelarve vastuvõtmiseks peab seda nõukogus toetama riikide kvalifitseeritud häälteenamus ja

parlamendi täiskogul liikmete lihthäälteenamus.

3. Euroopa Liidu 2025. aasta eelarve menetlus

3.1 Euroopa Komisjoni eelarveprojekt

Komisjon esitas EL 2025. aasta eelarveprojekti nõukogule ja parlamendile arutamiseks ning

seisukoha võtmiseks 19. juunil 2024. . Ettepaneku kogumaht oli 199,7 miljardit eurot (+5,4%

võrreldes 2024) kulukohustustena3 ja 152,7 miljardit eurot maksetena4 (+7,1% võrreldes 2024).

Eelarve kogumahule lisandub hinnanguliselt 72 miljardit eurot taasterahastust NGEU toetusi,

mille EL lõi Covid-19 pandeemiast taastumiseks. ELi eelarve eesmärk on edendada rohe- ja

digipööret ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist autonoomiat ja

ülemaailmset rolli. Kooskõlas pikaajalise eelarve ülevaatusega 2024. aasta veebruaris on

olulisel kohal eelarvest toetus Ukrainale.

2 Multi-annual Financial Framework 3 Kulukohustused on summad, mille ulatuses on võimalik kohustusi võtta, nt lepinguid sõlmida. 4 Maksekohustused on väljamakstavad summad, millest sõltub ka riikide sissemaksete vajadus konkreetsel

aastal.

3

EL prioriteetidega tegelemiseks tegi komisjon ettepaneku eraldada esmatähtsates valdkondades

järgmised summad (kulukohustustena):

 53,8 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 0,9 miljardit eurot Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja

kaluritele, kuid ka selleks, et pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku finantspaindlikkust;

 49,2 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku,

sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning rohepöörde ja EL prioriteetsete

projektide jaoks vajalikule taristule;

 16,3 miljardit eurot EL partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, milles muu hulgas

eraldatakse 10,9 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö

rahastamisvahendi (Globaalne Euroopa) raames, 2,2 miljardit eurot ühinemiseelse abi

rahastamisvahendi (IPA III) jaoks, 0,5 miljardit eurot Lääne-Balkani kasvurahastu jaoks

ning 1,9 miljardit eurot humanitaarabiks;

 Ukraina rahastust eraldatakse toetustena lisaks 4,3 miljardit eurot, millele lisandub

10,9 miljardit eurot laenudena;

 13,5 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,7 miljardit eurot on

mõeldud EL teadusprogrammile Horisont. Eelarveprojekt sisaldab ka Euroopa

kiibimääruse rahastust, mis tehakse kättesaadavaks Horisondi programmi raames ja

teiste programmide vahendite ümberpaigutamisega;

 4,6 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 2,8 miljardit eurot

Euroopa ühendamise rahastule, 1,1 miljardit eurot Digitaalse Euroopa programmile

Digitaalne Euroopa ning 378 miljonit eurot InvestEU programmile;

 2,1 miljardit eurot kulutusi kosmosevaldkonnale, peamiselt Euroopa

kosmoseprogrammile;

 11,8 miljardit eurot vastupidavuse ja väärtuste tarbeks, millest muu hulgas 5,2 miljardit

eurot taasterahastu NGEU kasvavateks laenukuludeks ning 4 miljardit eurot

programmile Erasmus+;

 2,4 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 771 miljonit eurot on

mõeldud programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega

kohanemist, ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile;

 2,7 miljardit eurot EL piiride kaitseks, millest 1,4 miljardit eurot Integreeritud

Piirihalduse Fondile ja 997 miljonit eurot Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile

(Frontex);

 2,1 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks Elis;

 1,8 miljardit eurot kaitsevaldkonna küsimuste lahendamiseks, millest 1,4 miljardit eurot

kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames

ning 244,5 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks.

ELi 2025. aasta eelarve kulud kaetakse EL pikaajalise eelarve ülemmäärade arvelt ja neile

lisanduvad NGEU kulud rahastatakse kapitaliturgudelt võetavatest laenudest.

4

3.2 Euroopa Komisjoni esitatud eelarve paranduskiri

Komisjon esitas 10. oktoobril 2025. aasta eelarve paranduskirja, millega suurendas

kulukohustuste vahendeid 303,0 miljoni euro ja maksekohustuste vahendeid 2,657 miljardi

euro võrra. Lisaks tavapärasele põllumajanduskulude prognoosi uuendusele on eelarvemahu

muutus seotud esialgselt prognoositust väiksemate NGEU intressikuludega (195 miljoni euro

võrra), sest taasterahastu väljamakseid tehakse 2024. aastal esialgu prognoositust vähem5.

Maksekohustuste vahendeid suurendati ühtekuuluvuspoliitika fondidest 3 miljardi euro võrra

Kesk-Euroopa üleujutuste kahjude leevendamiseks.

Paranduskirjas tegi komisjon ka ettepaneku kohendada mitme detsentraliseeritud asutuse,

eelkõige Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Euroopa Prokuratuuri

(EPPO) ning ELi institutsioonide ja asutuste küberturvalisuse teenistuse (CERT-EU) kulude

ja/või töötajate arvu. Selle ettepanekuga võetakse arvesse 2024. aasta palkade tõstmise mõju

institutsioonide haldus- ja pensionikuludele ning lähtudes ostujõu ja inflatsiooni ajakohastatud

prognoosidest, võrreldes 2025. aasta eelarveprojekti koostamisel kasutatud näitajatega6.

Eelarve tulupoolt ajakohastati seoses Ühendkuningriigi väiksema osamaksuga (hinnanguline

osamaks 2025. aasta eelarvesse väheneb 370 miljoni euro võrra).

Rubriigis 7 „Euroopa avalik haldus“ on muudatused peamiselt seotud 2024. aasta palkade

suurema kohandamise mõjuga 2025. aasta halduskuludele. Sellest tulenevalt on komisjon ja

teised institutsioonid oma palgakulud ümber arvutanud. See suurendab palgakulusid võrreldes

2025. aasta eelarveprojektis esitatud prognoosidega 147,9 miljoni euro võrra. Lisaks suureneb

pensionikulude taotlus 67,9 miljoni euro võrra ja Euroopa koolide taotlus 4,3 miljoni euro võrra.

Kokkuvõtlikult on ettepanek rubriigi 7 kulusid suurendada võrreldes 2025. aasta

eelarveprojektiga 219,9 miljoni euro võrra, mis nõuab ühtse varuinstrumendi täiendavat

kasutamist.

3.3 Nõukogu seisukoht eelarve kohta

Nõukogu võttis 13. septembril oma seisukoha EL 2025. aasta üldeelarve kohta, millega soovib

vähendada rubriikide kulukohustusi ja maksekohustusi vastavalt 1,519 miljardi euro ja 875,85

miljoni euro võrra, et säilitada piisavad varud, et oleks võimalik ootamatustele paremini

reageerida. Nõukogu tegi ettepaneku muuta 2025. aasta eelarveprojekti kulukohustusi EL

pikaajalises eelarves rubriikide lõikes järgmiselt:

1) Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalne turg: kulukohustuste vähendamine 640 miljoni euro

võrra: teadusuuringud ja innovatsioon (-450 miljonit eurot); Euroopa strateegilised

5 30. septembri 2024. aasta seisuga moodustasid taasterahastu lõpuleviidud väljamaksed 2024. aasta kolmanda

kvartalini kokku 49,8 miljardit eurot, mis on 5,4 miljardit eurot vähem, kui prognoositi 2025. aasta eelarveprojekti

koostamise ajal. 6 ELi personalieeskirjadest tulenevalt on kohustus palku vastavalt inflatsioonile ja liikmesriikide teenistujate

palgakulu kasvule suurendada.

5

investeeringud (-147 miljonit eurot); ühtne turg (-210 eurot miljonit eurot) ja kosmos

(-34 miljonit eurot). Rubriigi 1 varu7 oleks 861 miljonit eurot.

2) Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused: 2a) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne

ühtekuuluvus - kulukohustuste vähenemine 0,13 miljoni võrra sotsiaalfondi ESF+ realt.

Rubriigi varu oleks 0,9 miljonit eurot. 2b) vastupidavus ja väärtused: kulukohustuste

vähenemine 808 miljoni euro võrra, mis on seotud järgmisega: taasterahastuga seotud

kulud -462 miljonit eurot ja Loov Euroopa programm -345 miljonit eurot. Kuna

alamrubriigis 2b varu ei ole, soovitatakse kasutusele võtta paindlikkusinstrument 915

miljoni euro ulatuses (-276 miljonit eurot) ja EURI instrument 707 miljoni euro ulatuses

(-531 miljonit eurot).

3) Loodusvarad ja keskkond: kulukohustuste vähendamine 3,8 miljoni euro võrra keskkonna -

ja kliimameetmete programmist (LIFE) eelarve realt. Rubriigi 3 varu oleks 65 miljonit

eurot.

4) Ränne ja piirihaldus: kulukohustuste vähendamine 65,9 miljoni euro võrra piirihalduse

eelarve realt. Rubriigi 4 varu oleks 160,3 miljonit eurot;

5) Julgeolek ja kaitse:- kulukohustuste vähendamine 5 miljoni euro võrra. Turvalisuse fondi

ISF vahendeid vähendada 10 miljoni euro võrra, samas lisati sõjalisele liikuvusele 10

miljonit eurot. Rubriigi varu oleks 5 miljonit eurot.

6) Naabruskond ja maailm: Nõukogu teeb ettepaneku suurendada kulukohustusi 21,8 miljoni

võrra EL välistegevuse eelarve real. Rubriigi varu oleks 23 miljonit eurot.

7) Euroopa Avalik haldus: kulud komisjoni 2024. aasta eelarveprojektis esitatud kujul heaks

kiita. Kuna rubriigis 7 ei ole varu, soovitatakse võtta kasutusele ühtne varuinstrument

(SMI – Single Margin Instrument) kogusummas 475 miljonit eurot, millest 328 miljonit

eurot institutsioonide halduskuludeks ja 147 miljonit eurot kõikide EL institutsioonide ja

asutuste pensionide jaoks, et võimaldada täita kohustusi vastavalt komisjoni

eelarveprojekti ettepanekule.

Rubriigis 2b (vastupidavus ja väärtused) nähakse ette kulud NGEU laenu intresside

maksmiseks. Kuna intressimaksed on suuremad, kui 2020. aastal 2021-2027 EL pikaajalise

eelarve kokkuleppes prognoositi, siis lepiti 2024. aasta veebruaris EL pikaajalise eelarve

ülevaatusega kokku täiendavate kulude katmise viis. Selle järgi on eesmärk perioodi peale pool

täiendavatest intressikuludest katta rubriigi 2b seest, selle varudest ja eriinstrumentidest ning

teine pool EL eelarves vabastatud kohustustest (st need võetud kohustused, mida lõpuks välja

ei maksta ning mis muidu liikmesriikide sissemakseid vähendaks, sisuliselt nö lisaraha

liikmesriikidelt). Nõukogu seisukoht põhineb NGEU rahastamiskulude suhtes

konservatiivsemal lähenemisviisil, et tagada 2025-2027 aastate peale keskmisena eesmärk, et

pool täiendavast lisakulust hüvitatakse EL eelarve seest ja pool lisarahast ehk vabastatud

7 Varud on pikaajalises eelarves sätestatud võimalikud lisavahendid hädaolukordadele reageerimiseks või

ettenägematuteks vajadusteks rubriikide eelarve ja pikaajalises eelarves sätestatud vahendite ülemmäärade vahel.

Varude ümberpaigutamiseks rubriikide ja eelarveaastate vahel on loodud ühtne varuinstrument SMI.

6

vahenditest8. Kuna eelarveperioodi lõpuaastail 2026-2027 on tõenäoliselt keerulisem eelarve

sees kokkuhoiukohti leida, siis on 2025. aasta EL eelarve suhtes nõukogu positsioon, et 65%

täiendavast intressikulust kaetakse eelarve seest ja 35% kohustustest vabastatud vahenditest,

mis on kooskõlas ettevaatliku eelarvestamise ja usaldusväärse finantsjuhtimisega. Sellest

tulenevalt on nõukogu kooskõlas pikaajalise eelarve ülevaatuse kokkuleppega otsinud muid

rahastamisvõimalusi, vähendades muuhulgas Erasmus+ programmi vahendeid, et luua rohkem

varusid.

3.4 Euroopa Parlamendi seisukoht

Euroopa Parlament võttis Euroopa Liidu 2025. aasta eelarve kohta seisukoha 23. oktoobril

2024, millega toetakse kliimameetmete hoogustamist, rände- ja julgeolekuvajaduste haldamist

ning ELi toetuse tugevdamist naaberpiirkondadele, kus esineb geopoliitilisi ja humanitaarkriise.

Lisaks soovitakse hoogustada programme terviseprobleemide lahendamiseks, noorte,

põllumajanduse ja maapiirkondade toetamiseks ning loodusõnnetuste all kannatavate inimeste

abistamiseks. Parlament rõhutab, et Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu on

toonud kaasa olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi inimestele kogu Euroopas, eriti

kõige haavatavamates eesliiniriikides ja Ukrainas ning see nõuab ELilt kõikehõlmavat ja

resoluutset vastust. Parlament taastas eelarves nõukogu kavandatud rahastamiskärped ning

suurendas kulukohustusi 1,235 miljardi euro ulatuses 200,952 miljardi euroni.

Maksekohustusteks määrati 153,5 miljardit eurot. Parlament on seisukohal, et nõukogu

kavandatud kärped on põhjendamatud, ei ole tingitud vajaduste või vahendite kasutamise

suutlikkuse objektiivsest hindamisest ning on paljudel juhtudel vastuolus kahe institutsiooni

ühiste poliitiliste ambitsioonide ja poliitiliste kokkulepetega. Parlamendi hinnangul ei tohiks

NGEU laenu intressikulude suurenemine kaasa tuua oluliste programmide, nagu Erasmus+ või

teadus- ja arendustegevuse rahastamise vähenemist. Intressikulude katteks soovitakse

nõukogust enam kasutada kulukohustustest vabastatud vahendeid ehk nö lisaraha.

Euroopa Parlamendi ettepanekud 2025. aasta eelarveprojekti kulukohustuste kohta EL

pikaajalise eelarve rubriikide lõikes on järgmised:

1) Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond - suurendada kulukohustusi eelarveprojektiga

võrreldes 419,1 miljoni euro võrra ning nõukogu positsiooniga võrreldes 1,06 miljardi euro

võrra:

 suurendada Horisondivahendeid 242 miljoni euro võrra;

 taastada nõukogu 50 miljoni euro kärbe tuleviku tuumajaamade programmi (ITER -

International Thermonuclear Experimental Reactor) real;

 suurendada Euroopa ühendamise rahastu transpordi ja energia valdkonna (CEF)

vahendeid 2024. aasta eelarveprojektiga vastavalt 40 ja 30 miljoni euro võrra (nõukogu

CEF-Digi kärbe eelarveprojektiga võrreldes 110 miljonit eurot).

2) Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus - alamrubriigi 2a vahendeid

suurendada 6,3 miljoni euro võrra. 2b – Vastupidavus ja väärtused - suurendada kulukohustusi

8 Vabastatud vahendid hõlmaksid ühtse varuinstrumendi SMI ja paindlikkusinstrumendi rakendamist.

7

eelarveprojektiga võrreldes 260,3 miljoni euro võrra ning nõukoguga võrreldes 1,06 miljardi

euro võrra:

 suurendada programmi „Erasmus+“ vahendeid 70 miljoni euro võrra (nõukogu kärbe

eelarveprojektiga võrreldes 295 miljonit eurot);

 suurendada programmi „EL tervise heaks“ vahendeid 50 miljoni euro võrra;

 NGEU intresside täiendav kulu: nõukogu tegi ettepaneku vähendada NGEU

intressikuluside katmise osa, mis vabastatud kohustustest rahastatakse

456,1 miljonit euro võrra, parlament suurendas seda 372 mln võrra.

3) Loodusvarad ja keskkond - suurendada vahendeid 148,3 miljoni euro võrra:

 suurendada EAGF vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 96 miljoni euro võrra;

 suurendada LIFE programmi vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 49 miljoni euro

võrra.

4) Ränne ja piirihaldus – suurendada eelarveprojektiga võrreldes 62 miljoni euro võrra ning

nõukoguga võrreldes 127,9 miljoni euro võrra.

 suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahendeid

eelarveprojektiga võrreldes 25 miljoni euro võrra:

 suurendada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) vahendeid eelarveprojektiga

võrreldes 35 miljoni euro võrra (lisaks nõukogu eelarveprojekti täiendamisele 23

miljoni euro võrra).

 Taastada nõukogu Frontex vahendite kärbe 89 miljoni euro ulatuses ja lisada 2 miljonit

eurot.

5) Julgeolek ja kaitse – suurendada vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 41 miljoni euro võrra

ning nõukoguga võrreldes 46 miljoni euro võrra.

 suurendada sõjaväelise liikuvuse vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 20 miljoni

euro võrra (lisaks nõukogu eelarveprojekti täiendamisele 10 miljoni euro võrra).

6) Naabrus ja maailm - suurendada vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 256 miljoni euro

võrra ning nõukogu positsiooniga võrreldes 234 miljoni euro võrra.

 suurendada Globaalse Euroopa fondi (NDICI-GE) vahendeid eelarveprojektiga

võrreldes 128 miljoni euro võrra;

 suurendada humanitaarabi (HUMA) vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 120 miljoni

euro võrra (lisaks nõukogu eelarveprojekti täiendamisele 30 miljoni euro võrra).

7) Euroopa avalik haldus – suurendada vahendeid eelarveprojektiga võrreldes 42 miljoni euro

võrra, vastanduses sellega nõukogu kärpele 15 miljoni euro ulatuses:

 suurendada Euroopa välisteenistuse (EEAS) vahendeid 38,4 miljoni euro võrra

delegatsioonide turvalisuse tagamiseks.

 toetada komisjoni paranduskirjas tehtud ettepanekut suurendada 219,9 miljoni euro

võrra 2025. aasta palgauuendusi, mis on täielikult rahastatud ühtse varuinstrumendi

SMI kasutamise kaudu.

8

Tabel 1. Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2025 EL eelarveks

Eelarverubriigid

Kulukohustused

mln eurot

Erinevus komisjoni 2025 eelnõust

2025 eelarve-

projekt

Parandus-

kiri 1

Nõukogu

positsioon

Parlamendi

positsioon

1 Ühtne turg, innovatsioon

ja digitaalvaldkond

21 377,7 4,9 -643,2 419,1

2a Majanduslik, sotsiaalne

ja territoriaalne

ühtekuuluvus

66 360,2 0 -0,1 6,3

2b Vastupidavus ja

väärtused

11 76,7,9 -184,5 -808,6 260,3

3 Loodusvarad ja keskkond 57 275,0 -350,5 -3,9 148,3

4 Ränne ja piirihaldus 4 776,5 2,6 -65,9 62,0

5 Julgeolek ja kaitse 2 617,0 4,6 -5,0 41,0

6 Naabrus ja maailm 16 258,2 0 21,7 256,2

7 Euroopa avalik haldus 12 614,4 219,9 -15,0 42,3

Kulukohustused rubriikides 193 046,9 -303,0 -1 519,9 1 235,4

Erivahendid 6 669,9 0 0 0

Solidaarsus ja hädaabireserv

(SEAR)

1 750,6 0 0 0

Globaliseerumisega

Kohanemise Euroopa Fond

(EGF)

34,5 0 0 0

Brexiti reserv (BAR) 564,4 0 0 0

NGEU täiendav intressikulu

vabastatud kohustustest

1 239,1 -97,0 -531,0 371,7

Ukraina reserv 4 320,4 0 0 0

Mittetemaatilised

erivahendid

1 683,2 137,5 -292,0 476,8

Paindlikkusinstrument 1,192,8 -82,4 -277,0 434,4

Ühtne varuinstrument (SMI) 490,4 219,9 -15,0 42,3

9

4. Eesti seisukohad nõukogu ja parlamendi läbirääkimisteks lepituskomitees

Nõukogu ja parlamendi seisukohad erinevad 2,8 miljardi euro võrra, parlament soovib eelarve

suurendamist 200,9 miljardi euroni, samas kui nõukogu tegi ettepaneku vähendada eelarve

198,2 miljardi euroni (Euroopa Komisjoni eelarveprojekt 199,7 miljardit eurot).

Eesti huvides on, et 2025. aasta eelarve saaks sel aastal vastu võetud ning oleme

lepituskohtumisel valmis kompromissideks, et leida parlamendiga ühine arvamus. Parlamendi

ettepanekutest saaksime toetada kulukohustuste suurendamist, mis on seotud julgeoleku, kaitse

ja humanitaarabiga ning rände ja piirihaldusega. Lisaks saame toetada Euroopa Parlamendi

ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi

eelarvemahtu, mille raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail

Balticu) ehitamiseks. Covid-19 pandeemia mõjude leevenduseks loodud taasterahastu

täiendavate intressikulude katmisel eelistame kokkulepet, mis ei tooks kaasa EL programmide

ebaproportsionaalset vähendamist, millega võib omakorda kaasneda Eesti saadavate EL

toetuste vähenemine. Halduskulude suurenemisel tuleks tagada kooskõla pikaajalises eelarves

sätestatuga ning et EL institutsioonid ja ametid saaksid palgakulude indekseerimisel ja

pensionikulude puhul täita oma õiguslikke kohustusi.

Eesti riigieelarvesse on 2025. aastaks kavandatud EL eelarve makseteks 378,7 miljonit eurot

(+6% võrreldes aastaga 2024). Arvestatud on eeldatavate mõjudega EL pikaajalise eelarve

2021-2027 ülevaatusest, mis võivad suurendada Eesti ja teiste EL liikmesriikide makseid 2024-

2027 tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest, ELi poolt taasterahastu finantseerimiseks

võetud laenude intressikulude kasvust ning lisarahast EL eelarvest rändele. Lisaks kiirenevad

väljamaksed riikidele ühtekuuluvuspoliitika programmidest (lõppenud on 2014-2020 perioodi

vahendite kasutamine ning 2021-2027 perioodi maksed hakkavad saavutama perioodi

tiputaset). Arvesse on võetud ka kohustus tasuda 2024. aastal Ukrainale antava makrofinantsabi

laenude intressikulud, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Eesti sissemakse täpne suurus

selgub, kui eelarve maksekohustuste maht on kokku lepitud.

Eesti seisukohad:

- Peame tähtsaks kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi

vahel Euroopa Liidu 2025. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu poliitikate stabiilne

ja viivitusteta rahastamine.

- Peame oluliseks Euroopa Liidu 2025. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks

abistamiseks ning Ukraina-vastase agressioonisõja majandusliku, sotsiaalse ja

humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks.

- Toetame ettepanekuid suurendada humanitaarabi ja sõjaväelise liikuvuse ning transpordi- ja

energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu.

- Eesti leiab, et taasterahastu „Next Generation EU“ suurenenud intressikulude maksmine ei

tohiks kaasa tuua Erasmuse, teadus- ja arendustegevuse ja teiste programmide rahastamise

olulist vähenemist, mistõttu tuleks rohkem kasutada eelarves kasutamata jäänud vahendeid.