Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

EELNÕU

MÄÄRUS

Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

Määrus kehtestatakse liikluskindlustuse seaduse § 32 lõike 10 alusel.

§ 1. Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

(1) Määrusega kehtestatakse tervisekahjustuste raskusastmete tunnused, mis on toodud määruse

lisas.

(2) Kui kahjustatud isikul on tervisekahjustused, mis vastavad mitme tervisekahjustuse

raskusastme tunnusele, võetakse kahju hüvitamisel aluseks raskeim tervisekahjustuse

raskusaste.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. detsembril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

LISA: Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

Rahandusministri … määruse nr …

"Tervisekahjustuse raskusastmete tunnused“

LISA

Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

1. Väikesele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tavaliselt on need tervisekahjustused, mis ei vaja haiglaravi, mis

paranevad ühe kuu jooksul ning mis põhjustavad kuni ühekuist

töövõimetust.

Siia alla ei kuulu väga kerge tervisekahjustus, millega puutub inimene

igapäevaelus aeg-ajalt kokku, millega kaasnev eeldatav valu on väike

ja mille sarnast valu tunneb inimene igapäevaelus ning mis tavaliselt ei

tingi töövõimetust (näiteks väike haav, kerge põrutus, verevalum või

hematoom).

Kannatanu vahetud

kannatused

Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni

(verekomponentide ülekande) vajadus tervisekahjustuse tõttu.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Kuni üks kuu.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kuni üks kuu.

Elukvaliteedi häire

ja/või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb raviperioodil. Selle järel ei

ole igapäevaelu mõjutatud või on mõjutatud lühiajaliselt vähesel

määral, sealhulgas võivad kannatanul esineda kuni ühe kuu jooksul

järgmised tunnused:

 ta vajab tavapärasest tihedamaid puhkepause või puhkepäevi;

 ta tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid;

 tal esinevad muud mööduva iseloomuga sümptomid.

Võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva iseloomuga häired:

 liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine on

ebatasasel pinnal kergelt häiritud;

 närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused

puuduvad, võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid, nagu

peavalu, peapööritus, väsimus vms;

 meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või

on vähesed ja mööduva iseloomuga;

 hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult

kõige raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge

liikudes või trepist tõustes);

 vereringeorganite häireid ei esine või esinevad need ainult

raskematel pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes).

Esinevad muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või

vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav.

2. Väikese liigese nikastus või venitus.

3. Väikese liigese nihestus.

2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on

madala riskiga.

Tavaliselt on need tervisekahjustused, mille tõttu inimene ei vajanud

elustamist, intensiivravi ega kirurgilisi protseduure. Funktsionaalne

taastumine nõuab maksimaalselt kaks kuud ja tervisekahjustuse

püsivad tagajärjed on väikesed.

Kannatanu vahetud

kannatused

Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni

(verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis

saadud tervisekahjustuse tõttu.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Kuni kaks kuud.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kuni kaks kuud.

Elukvaliteedi häire

ja/või puue.

Kaotatud organ või

Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb raviperioodil. Selle järel

on võimalik igapäevaelu vähesel määral mõjutavate ajutiste üldiste

häirete teke, sealhulgas kannatanu:

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

 ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks füüsiliseks

pingutuseks;

 vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või

puhkepäevi;

 tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid, mille ära jätmisel

mõneks päevaks sümptomid ägenevad.

Jäsemed: üldine jõud on pisut vähenenud, liikuvus vähesel määral

piiratud, sh sõrmede osavus pisut vähenenud vms.

Lülisammas: liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida

käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid

(paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine

kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised

sümptomid alajäsemetes (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms).

Pea: nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav.

Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt

ühepoolne näonärvi halvatus).

Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja selle

kohta on dokumenteeritud andmeid. Ravi on vajalik ja tulemuslik.

Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi.

Kerge või mõõdukas silmalau vaje.

Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus

(41–70dB).

Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega pingutuste

juures, nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist

tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel ega

koduseid igapäevatoiminguid tehes.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Liigesekapsli vigastus.

2. Suure liigese nikastus või venitus.

3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist

operatiivset ravi.

4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta.

5. Kuulmekile purunemine.

6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust.

7. Ühe kuni viie hamba kaotus.

3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

 veritsus või verekaotus ilma šokita ja vahetu ohuta elule;

 keskmise riskiga protseduuride ja operatsioonide vajadus.

Tavaliselt on need tervisekahjustused, millega ei kaasne raskemaid

tüsistusi, järelravi ei nõua korrigeerivaid või muid täiendavaid

operatsioone. Funktsionaalne taastumine võtab aega kolm kuni seitse

kuud ja püsivad tagajärjed on kerged.

Kannatanu vahetud

kannatused

Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni

(verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis

saadud tervisekahjustuse tõttu.

Keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid, seda nii

lokaal- kui ka üldanesteesias.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Kuni kolm kuud.

Tervisekahjustus võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võivad viia

kaebuste ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi.

Selle kohta on kajastus ravidokumentatsioonis.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kuni kolm kuud.

Tervisekahjustus võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võivad viia

kaebuste ägenemisele episoodiliselt. Neil episoodidel võivad olla

langenud töö- ja tegutsemisvõime.

Elukvaliteedi häire

ja/või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

Üldiseloomustus: oluline elukvaliteedi häire võib esineda raviperioodil

(kuni kolm kuud). Pärast ravi võib jääda püsima mõningane

elukvaliteedi häire.

Episoodiliselt esinevad valud kahjustatud kohas või kahjustuse koha

funktsiooni nõrgenemine võrreldes õnnetuse-eelse perioodiga.

Kannatanu vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole

võimeline keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline

pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks toiminguteks.

Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab märgatavaid raskusi.

Arsti määratud ravimite ärajätmine põhjustab ohtu tervisele.

Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus

ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud

vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset),

sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades

puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev

kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe

sõrme täielik või osaline kaotus.

Lülisammas: liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte ülalhoidmine

raskendatud, vähesed neuroloogilised häired ülajäsemetes, kuid suudab

iseseisvalt riietuda. Selja painutamine keskmiselt piiratud, liikumine

vähesel määral häiritud.

Pea: keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav.

Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib

esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena

kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi häireid.

Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil võib esineda

üksikuid juhuslikke epilepsiahooge.

Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist,

kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja

pärasoole tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik.

Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. Ühe või enama närvi

kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired, nagu

kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired

või muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired.

Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised

korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid

dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt

ambulatoorne.

Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse

languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske

silmalau vaje mõlemas silmas.

Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70dB). Kahe kõrva

kuulmisteravuse langus 20–70dB, millega kaasneb kerge või

mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav).

Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel

pingutusel, nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist

tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega kodustes

igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast

väiksem (50–64).

Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna

elundite kahjustus, mis paraneb tüsistusteta.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi,

kuid paraneb tüsistusteta.

2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva

funktsioonihäire.

3. Näokolju luude murd või murrud.

4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus.

5. Roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid

millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust.

6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb

tüsistusteta.

7. Ajuvigastus, millest võivad jääda kerge püsiva kahjustuse

jääknähud.

8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva

haigestumise ja töövõimetuse.

9. Silmavigastus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse

kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud.

10. Enam kui viie hamba kaotus.

11. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu sai

liiklusõnnetuse tõttu lühiajalise psüühikahäire, mille diagnoos on

dokumentaaritud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni kuue

nädala jooksul, nii et ravi on tulemuslik.

4. Raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

 keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus;

 elukvaliteedi oluline langus;

 kannatanu tervisekahjustus kujutas vahetut ohtu elule;

 juhtumi tõttu olid vajalikud rasked, elupäästvad suure riskiga

operatsioonid;

 kannatanu tegi läbi šoki perioodi, sh verekaotusest tingitud šoki;

 vajalik oli pikaaegne intensiivravi;

 muud tervisekahjustused, mis ise või mille tagajärgede

likvideerimine on suure riskiga.

Tavaliselt on need tervisekahjustused, mille funktsionaalne taastumine

võtab aega rohkem kui kaheksa kuud ning püsivad tagajärjed on

märkimisväärsed.

Kannatanu vahetud

kannatused

Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni

(verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis

saadud tervisekahjustuse tõttu.

Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid nii lokaal- kui

ka üldanesteesias.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Juhtumis saadud tervisekahjustus põhjustas püsivaid muutusi, mis

võivad viia kaebuste ägenemisele episoodidena (võivad olla

sagedased). Neil episoodidel on oluliselt langenud tegutsemisvõime,

vajalik on korduv statsionaarne ravi. Selle kohta on andmed ravi

dokumentatsioonis.

Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kannatanul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Ta on

võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid.

Elukvaliteedi häire

ja/ või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

Üldiseloomustus: elukvaliteedi oluline langus tingituna oluliste

funktsioonide – nägemine, kuulmine, käimisvõime, käe

põhifunktsioonid – halvenemisest.

Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu regulaarset kõrvalabi

või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Sel juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemine raskendatud.

Jäsemed: käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud.

Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või

närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme

põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile

tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt

piiratud mitmes liigeses.

Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend,

olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus

toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või

vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine

märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme

neuroloogilised ärajäämanähud.

Pea: nägu moonutav deformatsioon, nagu armidest põhjustatud

näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele kahjustus

või kaotus – kannatanu ei suuda arusaadavalt kõnelda.

Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva

raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat

tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt

äratuntavad ja piiravad. Ravist hoolimata võib esineda korduvaid

epilepsiahooge.

Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused

jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on

puudulik. Kaela piirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire,

toitmine sondi kaudu.

Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase

raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus.

Psüühika: esineb kroonilise iseloomuga psüühikahäire ja

tegutsemisvõime on langenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne,

patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata

ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired.

Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis

põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni

ja teises silmas 0,3-ni.

Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40dB), millega

kaasneb raske kõnehäire.

Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel,

nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist

tõustes ja kodustes igapäevatoimingutes. Kannatanu on võimeline

kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal.

Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (35-49).

Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel,

nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist

tõustes ja kodustes igapäevatoimingutes. Kannatanu on võimeline

kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal.

Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere või

kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud

kusejuha läbimatus vms).

Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldiseid kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav

nahakahjustus.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Aeglustunud paranemisega luumurd.

2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus.

3. Liigese nihestusmurd.

4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga.

5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus.

6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli raske murd, millega ei

kaasne närvivigastust.

7. Roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude

muljumisvigastus.

8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse

tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus).

9. Vahelihase rebend.

10. Rasked näokolju luude hulgimurrud.

11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi

organisüsteeme.

12. Ühe silma või selle nägemisvõime kaotus.

13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse

jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni.

14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus.

15. II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus.

16. Kõikide hammaste kaotus.

17. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu on saanud

liiklusõnnetuse tõttu kroonilise iseloomuga psüühikahäire, mille

diagnoos on dokumentaaritud ning mille tõttu tema tegutsemisvõime

on vähenenud ja ta vajas arstiabi ja ravi kuni 12 kuu jooksul. Seda

seisundit iseloomustab näiteks see, et kannatanu võib vajada aeg-ajalt

statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata ilmnevad pidevalt

haigussümptomid või funktsioonihäired.

5. Väga raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

 raske puue või sellele vastav tervisekahjustus;

 elukvaliteedi raske langus.

Need on tervisekahjustused, millega on seotud rasked tüsistused ning

püsivad tagajärjed on tõsised.

Kannatanu vahetud

kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel.

Operatsioonide ja/või intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga

erinev.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Ei ole oluline raskusastme määramisel.

Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi.

Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral

igapäevase kõrvalabi vajadus.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kannatanul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

Elukvaliteedi häire

ja/ või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

Üldiseloomustus: raske puue või sellele vastav terviseseisund –

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus sõltub

peaaegu täielikult kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid

kõige elementaarsemaid toiminguid.

Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad

liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses,

mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao.

Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda

neuroloogilisi ärajäämanähte, nagu artikulatsioonhäired, väljendunud

inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime langus või tegevuse

läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset

kahju.

Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii

üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole

tegevuse üle puudub.

Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga

ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus eeldab

igapäevast ambulatoorset või statsionaarset ravi.

Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma

nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni.

Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või

pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka

puhkeasendis. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (alla

35).

Vereringeorganid: sümptomid esineb kergema liigutuse või pingutuse

korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis.

Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris. Suguelundite

kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Jäseme kaotus.

2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused.

3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte

vigastused.

4. Õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv

tunde- ja funktsioonihäire.

5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend,

südamepaunasisene verejooks ja südame muljumisvigastus).

6. Rindkere lahtine vigastus.

7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine.

8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb

osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus.

9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused.

10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste

kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid

kirurgilisi operatsioone.

11. Jääv soole- või kusejuha uuris.

12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime

kaotus.

13. Silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse

languse kuni 0,2.

14. Täielik kurtus.

15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo

moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa

kaotus või moonded.

16. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu sai

liiklusõnnetuse tõttu eriti raske pideva ja püsiva iseloomuga

psüühikahäire, mille diagnoos on dokumentaaritud ning mille tõttu ta

vajas haiglaravi või arstiabi ja ravi enam kui 12 kuu jooksul. Seda

seisundit iseloomustab näiteks see, et inimese tegutsemisvõime on

püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus eeldab igapäevast

ambulatoorset või statsionaarset ravi.

6. Eriti raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, mille tõttu on inimesel sügav puue või sellele vastav

terviseseisund.

Kannatanu vahetud

kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel.

Intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev.

Juhtumis saadud

tervisekahjustuste

ravi aeg

Ei ole oluline raskusastme määramisel. Püsiv sügav puue või sellele

vastav terviseseisund, seega ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus.

Juhtumis saadud

tervisekahjustusest

tingitud

töövõimetuse aeg

Kannatanul on tuvastatud puuduv töövõime. Tavaliselt on

iseloomulikuks tunnuseks see, et kannatanul esineb töövõimet välistav

seisund.

Elukvaliteedi häire

ja/või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus

Üldiseloomustus: sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus –

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu pidevat

kõrvalabi või järelevalvet ööpäevaringselt; sel juhul on igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud.

Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu.

Jäsemed: jäsemete amputatsioon.

Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline

sündroom.

Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Täiendavad näited

tervisekahjustusest

1. Eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse

või muu püsiva raske puude.

2. Jäsemete kaotus.

3. Vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva.

4. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse.

5. Pimedaks jäämine.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

Rahandusministri määruse

„Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused“

eelnõu

Austatud proua Sikkut

Esitame Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks rahandusministri määruse

„Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused“ eelnõu. Palume tagasisidet viie tööpäeva

jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu koos lisaga

2. Määruse seletuskiri

Lisaadressaadid:

Eesti Artside Liit

Tervisekassa

Eesti Liikluskindlustuse Fond

Eesti Advokatuur

Eesti Kindlustusmaaklerite Liit

Siiri Tõniste 5885 1466

[email protected]

Meie 06.11.2024 nr 1.1-10.1/4915-1

Rahandusministri määruse „Tervisekahjustuse raskusastmete tunnused“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärk on kehtestada liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lõike 10 (jõustub

1.12.2024) alusel kindlustusjuhtumi tõttu saadud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused.

Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib võlaõigusseaduse § 134 ning selle hüvitamist

liiklusõnnetuses tekitatud tervisekahjustuse korral täpsustab ja täiendab liikluskindlustuse

seaduse § 32. LKindlS § 32 lõige 2 sätestab mittevaralise kahju alammäärad, mille suurus sõltub

tervisekahjustuse tõsidusest ja seega on alammääri kokku kuus.

Käesolev määrus kirjeldab tunnuseid, mille alusel saab tervisekahjustusi kvalifitseerida nende

viidatud kuue taseme vahel ja on sellisena praktiline tööriist liiklusõnnetuses kannatanule

tervisekahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel vastavalt LKindlS §-le 32.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

juhataja Siiri Tõniste ([email protected], 58851466) koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondi

jurist Martti Merilaga. Eelnõu ettevalmistamisel võeti eeskuju terviseministri 21. oktoobri 2024.

aasta määrusest nr 37, millega kehtestati analoogne regulatsioon nn patsiendikindlustuse

tarbeks ning mille koostamisse oli kaasatud dr Marko Murruste arstiteaduse eksperdina. Eelnõu

juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja ühest lisast.

Määruse § 1 lõige 1 teeb viite määruse lisaks olevale tervisekahjustuste raskusastmete

tunnustele (vt all selgitusi lisa kohta).

Määruse § 1 lõige 2 sätestab reegli, kuidas kasutada määrusega klassifitseeritud tunnuseid

olukorras, kus korraga esinevad mitmele erinevale raskusastmele vastavad tunnused. Reegel

on, et siis tuleb lähtuda raskeimast tervisekahjustuse raskusastmest ehk kannatanu vaates

sootsamast, kuivõrd see tähendab ka suuremat hüvitist.

Määruse lisas kirjeldatakse tervisekahjustusele iseloomulike tunnuseid eraldi iga raskusastme

kohta jaotatuna LKindlS § 32 lõikest 2 johtuvalt kuude blokki:

1) väikesele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused;

2) keskmise raskusega kergele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused;

3) keskmise raskusega raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused;

4) raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused;

5) väga raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused;

6) eriti raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused.

Iga raskusastme kirjeldus on omakorda esitletud kuues lõikes alustades tervisekahjustuse

lühiiseloomustusest raskusastmele iseloomulike tunnustena. Seejärel on kirjeldatud kannatanu

vahetuid kannatusi ning ajalisi piire tervisekahjustuste raviks ja võimalikuks töövõimetuseks

koos elukvaliteedi häire ja/või kaotatud organi, kehaosa või selle funktsiooni kaotusega. Lõpuks

on toodud näited tervisekahjustustest, mis iga vastava raskusastme alla lähevad. Tunnuste

kirjeldamisel on lähtutud seni kehtinud liikluskindlustuse seaduse lisast1 ja selle rakendamise

praktikast ning arstiteaduse eksperdi arvamust arvestades koostatud terviseministri 21. oktoobri

2024. aasta nn patsiendikindlustuse tarbeks kehtestatud analoogse määruse 2 sõnastusest.

Eesmärgiks on, et kindlustuse lähenemine tervisekahjustuste käsitlemisel erinevate kindlustuse

liikide korral oleks sarnane, kuid võtaks antud juhul arvesse liikluskindlustuse juhtumite

eriaspekte. Mittevaralist kahju hindab kindlustusandja kaasates vajadusel asjakohaseid

eksperte.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. detsember 2024, kui vastav

mittevaralise kahju regulatsioon ja volitusnorm jõustub ka LKindlS-s.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega niivõrd, kuivõrd liikluskindlustuse seadus tugineb

Euroopa Liidu vastaval direktiivil 2009/103/EÜ. Direktiiv siiski ei reguleeri täpselt erinevaid

kahjuliike, sh mittevaralise kahju raskusastmeid, tervisekahjustuse tunnuseid või ka hüvitise

määrasid. Seega on käesoleva määruse seos Euroopa Liidu õigusega kaudne.

4. Eelnõu mõju

Liikluskindlustuse seaduse viimaste muudatustega 2024. aastal kaasajastati ka mittevaralise

kahju hüvitamise sätteid. Mittevaralise kahju hüvitamist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite

korral reguleerib võlaõigusseaduse § 134 ja LKindlS § 32.

Käesolev määrus täpsustab seda, kuidas erinevaid tervisekahjustusi klassifitseerida arvestades

nende tõsidust. Sarnane loogika ja regulatsioon kehtis ka enne viimaseid seadusemuudatusi,

seega eraldiseisvalt käesolev määrus fundamentaalset muudatust kaasa ei too. Küll aga on

LKindlS § 32 uues kuues tervikuna kindlasti oluline muudatus, mis korrastab mittevaralise

kahju hüvitamist, tõstab hüvitise määrasid ja sätestab nende indekseerimise ning annab muud

juhised kindlustusandjale, kuidas mittevaralist kahju käsitleda ja hüvitada. Määrust rakendavad

kõik liikluskindlustuse lepinguid sõlmivad kindlustusandjad (hetkel on neid 11) ning lisaks

Eesti Liikluskindlustuse Fond.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu rakendamine otsest kulu ei tekita, kuid see toetab liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi

tõttu saadud tervisekahju hindamist ning seeläbi mittevaralise kahju suuruse määramist ja

hüvitamist. Mittevaralise kahju määrab ja selle hüvitab kannatanule liikluskindlustuse

kindlustusandja.

Eelnõu rakendamisega kulusid riigieelarvele ei kaasne.

1 Liikluskindlustuse seaduse lisa „Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa“

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/6202/4010/LKindlS_lisa.pdf#

2 Terviseministri 21. oktoobri 2024. aasta määrus nr 37 „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja

iseloomulikud tunnused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123102024001

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. detsembril, kui vastav mittevaralise kahju

regulatsioon jõustub ka LKindlS-s.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Tervisekassale, Eesti Liikluskindlustuse

Fondile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule.