Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.10.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Margaret Beres

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231553675

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi: Xxx Xxx (ik xxxxxxxxxxx)

1. Kriminaalasja asjaolud

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kahtlustatakse Xxx Xxxt (xx)

selles, et tema lõi 22.10.2023 aadressil Vana-Viru tn 14 asuvas ööklubis Venus kannatanut Xxx Xxx

(xx) korduvalt parema käe rusikaga vastu kannatanu näopiirkonda, tekitades sellega kannatanule valu

ja kehavigastused.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 22.10.2023 koostatud patsiendikaardi nr xxxxxxxxxx kohaselt

tuvastati kannatanul järgmised kehavigastused: vasaku silma all hematoom, vasak silm kinni tursunud,

vasakul nina piirkonnas umbes 1 cm suurune lahtine haav, ülevalt vasak teine hammas murdunud,

alahuulel hulgaliselt lahtiseid haavu, vasakul pool ninaluumurd ning murrud ninavaheseinas.

Seega pani Xxx Xxx oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti füüsilist

valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Xxx Xxx on kannatanuna 08.12.2023 kannatanuna üle kuulatud. Tema vigastused on fikseeritud isiku

läbivaatuse protokollis, Tallinna Kiirabi nõudekirja vastuses ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla

nõudekirja vastuses. Juhtunut tõendavad ööklubi Veenus esindaja poolt edastatud videopildid (2

erinevat kaameravaadet). Samuti, kahtlustatav Xxx Xxx tunnistab tehtut, annab selgitusi, kahetseb ja

soovib kannatanuga leppida.

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles nõuab Xxx Xxxlt varalise kahju hüvitamist kogusummas 4 980,11

eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, pidades õiglaseks mittevaralise kahju

hüvitamist summas 2 000 eurot.

2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud

järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

2

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS §

202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxx Xxx tegu on

kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. KarS 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette

nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga (KarS

§ 4 lg 3). Prokuratuur selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda

kannatanu nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui

karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine. Järelikult on antud

asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p

1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis

nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse

lõpetamise eeldusena, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse

eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema

hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama

muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle

järele on tungiv vajadus.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx Xxx süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest nähtuvalt leidis episood aset ööklubis

3

olukorras, kus nii kannatanu kui ka kahtlustatav olid tarvitanud alkoholi. Samuti tuleb möönda, et asjas

ei ole üheselt tuvastatav, milline oli poolte panus konflikti tekkimisel ning eskaleerumisel. Menetluse

raames on ööklubi Venus kontaktisiku poolt edastatud ja toimiku materjalide hulka lisatud ööklubis

asetsevate turvakaamerate (2 vaadet) salvestused. Olles tutvunud kaamerapildi salvestisega ning uurija

07.11.2023 ettekande protokolliga, möönab prokurör, et kaamerapildilt on võimalik tuvastada

kahtlustatava Xxx Xxx tegevus kannatanu selja tagant põrandale tõmbamisel. Seejuures nõustub

prokurör uurijaga, et salvestuse must-valgest pildist, ruumis välkunud valgusest ning suurest

inimhulgast tingituna ei ole poolte kokkupuude ning tegevus pärast seda sündmust lõpuni täies mahus

nähtav. Samuti tuleb kriminaalasja menetlemisel arvesse võtta asjaolu, et Xxx Xxx on varasemalt

kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole Xxx Xxxt karistatud ka peale kõnealust juhtumit kuritegude

eest ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole

alust arvata, et Xxx Xxx puhul oleks tavapärane tülisid füüsilise vägivallaga lahendada. Samuti on Xxx

Xxx advokaadi vahendusel püüdnud kannatanuga leppida ja avaldanud nõusolekut kannatanule

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju mõistlikus suuruses.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxx etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada

ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus

lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Xxx Xxx puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata

jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav tagajärg Xxx Xxx puhul menetluse

uuendamine uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisel ühe (1) aasta jooksul alates käesoleva

määruse sõlmimisest ning panna Xxx Xxxle kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja

kriminaalmenetluse kulud.

3. Prokuratuuri seisukoht seoses tsiviilhagiga

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles kokkuvõtvalt nõuab Xxx Xxxlt varalise kahju hüvitamist seoses

murdunud hamba parandamisega kogusummas 1 509, 75 eurot, saamata jäänud töötasuga kogusummas

3 470, 36 eurot (s.o. varalise kahju hüvitamise nõude kogusumma on 4 980,11 eurot) ning mittevaralise

kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, pidades õiglaseks hüvitiseks 2 000 eurot.

Esmalt käsitleb prokurör kannatanu tsiviilhagis esitatud varalise kahju arvutust. Prokurör ei pea

kannatanu käsitust varalise kahju osas täies mahus korrektseks. Prokurör nõustub ning põhjendatud on

kannatanu poolt viidatud kulud seoses hamba parandamisega summas 1 509,75 eurot (kannatanu

tsiviilhagi lisad 3-9). Küll aga ei saa täies mahus põhjendatuks pidada kannatanu poolt esitatud

kahjuarvutust perioodil 24.10.2023-09.11.2023 töövõimetuslehel viibimise tõttu saamata jäänud

töötasuga summas 3 470,36 eurot. Kannatanu tsiviilhagis toodud arvutus kujuneb kokkuvõtvalt

4

järgmiselt. Kannatanu töötasu täiskoormusel töötamisel on brutotasuna 4 000 eurot, eelnevat on

kinnitanud ka kannatanu tööandja. Kannatanu päevatasuks kujuneb seega vastavalt 181, 82 eurot brutos

ning 178, 44 eurot netos. Kannatanu viitab tsiviilhagis, et haigestumise 1.-3. päeval (s.o. 24.10.2023

kuni 26.10.2023) seadusest lähtuvalt töötasu ei hüvitata ning haigestumise 4.-8. (s.o. 27.10.2023 kuni

31.10.2023) päeval hüvitab tööandja päevatasust 70% (saamata jäänud töötasu seega vastavalt 3x

178,44 eurot = 535,32 ning 5 x 30% 178,44 päevatasust = 267,65 eurot). Alates 9. päevast tasub

haigushüvitist Tervisekassa 70% 2022. a kannatanule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja

arvu 365 jagatisest. Viimati viidatud perioodil pidanuks kannatanu kahjuarvutuse kohaselt töötasu

olema 1 605,96 eurot (9 päeva x päevatasu 178,44 = 1 605,96 eurot) (samas viitab kannatanu ka

summale 1 274,74 eurot)

Esmalt käsitleb prokurör perioodil 24.10.2024-31.10.2024 tekkinud võimaliku kahju. Prokurör, olles

tutvunud kannatanu tööandja poolt edastatud päringu vastusega, leiab, et perioodi 24.10.2024-

31.10.2024 eest ei ole kannatanul süüteo tagajärjel sissetuleku vähenemise tõttu varalist kahju

tekkinud. Nimelt on kannatanu tööandja 18.09.2024 e-kirjas kinnitanud, et perioodi 24.10.2023-

31.10.2023 töövõimetuslehel viibimise eest tasus tööandja nimetatud perioodi tööpäevade eest hüvitist

100% ulatuses. Prokurör viitab, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole isiku rikastamine, vaid VÕS §-

st 127 lg-st 1 lähtuvat kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Tsiviilhagis esitatud kahjuarvutuse kohaselt saaks aga kannatanu varaline kahju hüvitatud

kahekordselt, mistõttu tuleb perioodi 24.10.2023-31.10.2023 eest varalise kahju tekkimist eitada.

Järgmisena käsitleb prokurör 01.11.2023-09.11.2023 tekkinud võimalikku kahju. Prokurör leiab, et

kannatanu kahjunõue saamata jäänud töötasu osas perioodi 01.11.2023-09.11.2023 eest on

põhjendatud osaliselt. Prokurör viitab, et kannatanu on oma arvutuses jätnud sisse ka nädalavahetuse

päevad (olgugi, et igapäevase töötasu arvutamisel on arvestatud vaid tööpäevasid). Vahemikku

01.11.2023 kuni 09.11.2023 jääb 7 tööpäeva ning 3 nädalavahetuse päeva. Eelnev tähendab, et

nimetatud perioodi netotöötasu pidanuks olema 1 249,08 eurot (7 x 178,44 eurot). Toimiku

materjalidest nähtuvalt tasus Tervisekassa kannatanule töövõimetuslehel viibimise ajal perioodi

01.11.2023 kuni 09.11.2024 eest 512,97 eurot. Eelnevast järeldub, et kannatanu töötasu kaotus

perioodil 01.11.2023 kuni 09.11.2024 oli 736,11 eurot (1 249,08 eurot - 512,97 eurot = 736,11 eurot).

Põhjendatuks ei saa pidada kannatanu viiteid saamata jäänud tulemustasule. Kannatanu viidete

kohaselt on tulemustasu näol tegemist igakuise tasuga. Kannatanu tööandja kinnituste kohaselt määrati

kannatanule 2023. aastal tulemustasu summas 1000 eurot aga üksnes veebruar-mai kuu eest (s.o. vaid

4 kuud 12-st). Eelnevast lähtuvalt ei saa üheselt ning tõsikindlalt järeldada, et kannatanu oleks

tõenäoliselt tulemustasu saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pole

tõendatud, et selline tulu oleks kannatanul tekkinud selle tõenäosus on vaid hüpoteetiline. Samuti ei

kuulu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eesmärkide hulka viivisnõude tasumine. Kui kannatanu

siiski leiab, et ta vajab saamata jäänud osas hüvitist, on võimalik seda tsiviilkohtus hageda. Seega tuleb

kannatanu varaliseks kahjuks käesolevaga prokuröri hinnangul lugeda ja kahtlustatava poolt hüvitada

2 245,86 eurot.

5

Järgmisena käsitleb prokurör kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Riigikohus on varasema

analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud sarnase kvalifikatsiooniga juhtudel

mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani summa 500 eurot (seejuures väikseim hüvitis

summas 50 eurot ja suurim summas 2000 eurot).1 Nii on Harju Maakohus asjas nr 1-17-3167 KarS §

121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4 nädalat)

pidanud mõistlikuks mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav põhjustas kannatanule

peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo

paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021 asjas nr 1-20-

3535/66 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg

5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise

kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu

konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). Prokurör leiab, et

ka käesolevas asjas tuleb mittevaralise hüvitise määramisel eelnimetatud asjaolusid kaaluda.

Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi (eeskätt hematoom, murdunud hammas, ninaluumurd),

varasemat kohtupraktikat, mõlema poole panust konflikti tekkimisel ja olukorra eskaleerimisel, rikkuja

vähest süüd ning majanduslikku olukorda (sh ülalpeetavate arvu) leiab prokurör põhjendatuks

mittevaralise kahju hüvitise määramist summas 400 eurot.

4. Prokuratuuri seisukoht seoses kannatanu menetluskuludega

Kannatanu esindaja Xxx Xxxi edastas 09.10.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse kannatanu

valitud esindaja menetluskulude hüvitamiseks. KrMS § 189 lg-s 1 sedastatu kohaselt otsustatakse

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega.

Kannatanu esindaja 09.10.2024 taotluse kohaselt on kannatanu lepingulise esindaja kulud kohtueelses

menetluses koos käibemaksuga on 2 254,45.- eurot (14 tundi ja 47 minutit × 125.- eurot x 22%).

Esmalt käsitleb prokurör kannatanu esindaja poolt esitatud tunnitasu ühikhinna põhjendatust. KrMS §

175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks on muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Seega on valitud esindajale maksutud tasu käsitatav menetluskuluna üksnes

osas, milles see on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületav esindajatasu menetluskuluna

1 Veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf (18.09.2024)

6

käsitatav ei ole ja seda menetlusosalisele ei hüvitata. Riigikohus on varasemalt sedastanud, et tasu

mõistlikkuse suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt kriminaalasja keerukust ja mahukust

(RKKK 3-1-1-99-11 p 12), aga samuti ka nt esindaja töö kvaliteeti (RKKK 3-1-1-72-10 p 18).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on muuhulgas viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale,

mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema

koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt RKTK 3-2-1-43-10, p 14).

Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali

mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt RKHK 3-3-1-28-09, p 11). Lisaks

eelnevale tuleb prokuröri hinnangul kannatanu esindaja puhul hinnata ka seda asjaolu, kas kannatanu

poolt esindaja võtmine oli põhjendatud (erinevalt kaitsjatest, kelle võtmise vajalikkust ei tule

kontrollida). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tasu mõistlikkust hinnates võtta

arvesse, millises ulatuses on koostatud dokumendi argumendid põhjendatud, missugune on ühe

tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (RKKKo 3-1-1-58-15, p 14 koos edasiste

viidetega). Samuti tuleb kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi menetluskulu mõistlikkuse

hindamisel anda hinnang ka tööühiku hinna mõistlikkusele, arvestades muu hulgas tõstatud õiguslike

küsimuste keerukust (RKKKm 1-17-5176).

Kriminaalasja toimiku suurus on käesoleval hetkel kokku 113 lehekülge, millest lk-del 1-32 on

kannatanu avaldus koos lisadega ja lk-del 56-85 kannatanu hagiavaldus koos lisadega (mis suuremas

ulatuses dubleerib avalduses esitatud materjali ja seisukohti). Materjalide vähene hulk viitab asjaolule,

et kriminaalasi ei ole keeruline, vaid kuulub lihtsamate hulka. Kui võrrelda antud kriminaalasja

keerukust mõne nt majanduskuriteoga, milles kannatanu esindaja olemasolu võib keeruka

tsiviilõigusliku nõude tõttu olla pigem hädavajalik, saab käesolevas kriminaalasjas hädavajalikkust

pigem eitada. Käesoleva asjaga sarnastes menetlustes on kannatanu esindaja osavõtt pigem erandlik.

Kuigi kannatanu esindaja näol on tegemist õigusteaduste bakalaureuse omandanud esindajaga, ei ole

tegemist kutselise esindajaga advokatuuriseaduse tähenduses, mis viitab samuti asjaolule, et tegemist

ei ole liigkeerulise kriminaalasjaga. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada isiku tunnihinda 125 eurot

(ilma KM-ta). Näiteks on Riigikohus aastal 2021 kriminaalasja lahendi 1-20-2473 punktis 9

sedastanud, et arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti, saab juristi mõistlikuks tunnihinnaks pidada

100 eurot (lisandub käibemaks). Võttes ühest küljest arvesse asjaolu, et viidatud lahend pärineb aastast

2021 ning teisest küljest asjaolu, et viidatud lahendi näol on tegemist oluliselt keerulisema ja

mahukama kriminaalasjaga kui käesolev, mis on keskmisest oluliselt lihtsam ja vähem mahukas, saab

prokuröri hinnangul mõistlikuks kannatanu valitud esindaja tunniühiku hinnaks lugeda 80 eurot (ilma

KM-ta). Väheoluline ei ole ka asjaolu, et kannatanu esitas kahjunõude ja seda tõendavad materjalid ka

esialgse süüteoavaldusega ning valitud esindaja esitatud tsiviilhagi on suures osas kannatanu tegevust

ja esitatut dubleeriv. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648

punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Seejuures on viidatud

tsiviilvaidluste sisu keerulisem ja mahukam kui käesoleva kriminaalvaidluse ese. Prokurör peab

käesolevas asjas mõistlikuks tunnihinnaks Riigikohtu hiljutises lahendis sedastatud piirmäärade

7

vahemiku keskmist määra. Seega, määrata kannatanu valitud esindaja tunniühiku mõistlikuks hinnaks

80 eurot (ilma KM-ta).

Järgnevalt käsitleb prokurör kannatanu esindaja poolt esitatud kulude ajalist põhjendatust. KrMS § 173

lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse kuludeks on muuhulgas menetluskulud KrMS § 175 lg 1

tähenduses. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks on muuhulgas valitud kaitsjale või

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega.

Kannatanu esindaja 09.10.2024 taotlusest nähtuvalt palub kannatanu esindaja menetluskulude

hüvitamist seoses asjaoludega tutvumisega, nende õigusliku analüüsi ja positsioonide kujundamisega

seoses kriminaalmenetlusega, samuti kliendiga kohtumisega ja suhtlemisega ning Xxx Xxxga

läbirääkimiste pidamise eest – kogumahus 1 tund ja 54 minutit. Prokurör juhib tähelepanu, et

kriminaalmenetluse kulud tekivad vaid kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetlusega

seonduvalt. Kuivõrd kannatanu esindaja on eelkirjeldatud tegevused esitanud taotluses ühe

tegevusreana ja ajaliselt ka kogusummana, saab eeldada, et nimetatud tegevusreal loetletud toimingud

on kõik seotud teise poolega läbirääkimiste pidamisega. Üldtunnustatuks saab lugeda asjaolu, et

õigusabi osutamine eeldab teatavat esindatava nõustamist ja menetlejaga suhtlust. Seejuures ei ole

prokuröri hinnangul põhjendatud kriminaalmenetlusest eraldiseisvalt teostatud toimingutega seotud

kulud. Xxx Xxxga kriminaalmenetluse väliselt läbirääkimiste pidamisega seotud kulu ei ole seotud

kriminaalasja menetlusega ning ei saa seetõttu pidada kriminaalmenetluse kuludeks ning

menetluskuludeks KrMS § 175 tähenduses ning ei kuulu seetõttu menetluskuludena hüvitamisele.

Prokuröri hinnangul tuleb viidatud kulurida lugeda põhjendatuks 1 h ulatuses.

Järgmise kulureana nähtub esindaja taotlusest esindaja poolt materjalidega tutvumine, nende õiguslik

analüüs, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine kahtlustatava Xxx Xxx vastu –

kogumahus 8 tundi ja 51 minutit. Võttes arvesse kriminaalasja lihtsust ja vähest mahukust, samuti

asjaolu, et tsiviilhagis esitatud varalise kahju hüvitis jäi osaliselt rahuldamata ning ka asjaolu, et

tsiviilhagi oli suures osas kannatanu esialgses avalduses toodud kahjunõudeid 1, 2 ja 3 dubleeriv, tuleb

tsiviilhagi koostamisele kulunud ajana (sh materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja positsioonide

kujundamine) põhjendatuks lugeda 4 tundi.

Järgmise kulureana nähtub esindaja poolt kriminaalasja toimikuga tutvumine ja seisukoha

kujundamine, kliendiga kohtumine ja suhtlemine seoses võimalike taotluste esitamisega, taotluse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks koostamine – kogumahus 4 tundi ja 2 minutit. Võttes arvesse

asjaolu, et eelviidatud kuluridades on juba teatav materjalidega tutvumine kajastatud, toimik sisaldas

väga suures osas kannatanu ja tema esindaja enda poolt edastatud materjale ning et muude sisuliste

lehekülgede arv toimikus oli võrdlemisi väike (peamiselt registrite väljavõtted ja ütlused), ei saa

sellises mahus toimikuga tutvumist põhjendatuks pidada. Samuti jääb ebaselgeks, milliste täiendavate

taotluste esitamise (s.o. lisaks kulude hüvitamise taotlusele) analüüsi teostamist ja arutamist pidas

8

esindaja kliendiga suhtlemisel vajalikuks. Toimikuga tutvumise ning täiendavate taotluste osas

positsiooni kujundamise ja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5

tundi.

Seega, lugeda kannatanu valitud esindaja põhjendatud tunnitasu ühikhinnaks 80 eurot (lisandub KM)

ja põhjendatud ajakuluks lugeda 7 tundi. Eelnevast johtuvalt tuleb põhjendatud menetluskuluks pidada

536,8 eurot (koos KM-ga) (5,5 h x 80 x 22% = 536,8 eurot).

Xxx Xxxle on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231553675 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel Xxx Xxx kohustub hüvitama kannatanule Xxx Xxxle tekitatud

kahju summas 2 645,86 eurot kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele AS SEB Pank pangas

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (selgitusse märkida kahju hüvitamine kriminaalasjas 23231553675).

Maksekorraldused igakordsel tasumisel saata e-postile [email protected]. Tähtajaks

määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest, s.o. 17.04.2024.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel Xxx Xxxl tasuda kannatanu Xxx Xxx valitud esindaja Xxx Xxxi

lepingulise esindaja kulud kogusummas 536,8 eurot Xxx Xxx arveldusarvele AS SEB Pank pangas

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (selgitusse märkida menetluskulude tasumine kriminaalasjas

23231553675). Maksekorraldused igakordsel tasumisel saata e-postile

[email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest, s.o.

17.04.2024

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest.

Tähtajaks määrata: 12 kuud alates määruse koostamisest, s.o. 17.10.2025.

3. Tõkendi tühistamine: puudub

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD paat, millel on kujutatud

kaamerapildi salvestused/toimiku tagakaanel/ jätta kriminaalasja juurde.

5. Vahistuse andmed: ei kohaldatud.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: mitte kustutada.

7. Kriminaalmenetluse kulud: kannatanu Xxx Xxx valitud esindaja Xxx Xxxi lepingulise esindaja

9

kulud kogusummas 536,8 eurot.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kahtlustatavale Xxx Xxxle, kaitsjale Jüri Sirelile (Sirel), kannatanule Xxx Xxx, kannatanu esindajale

Xxx Xxxile (Xxx) ning Tervisekassale.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Margaret Beres

Abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus:

Xxx Xxx

Kahtlustatav

Jüri Sirel

Kaitsja