Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1 ja 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-de 1 ja 2 ja § 13 p-de 2 ja 4, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Bonava Eesti OÜ 23. märtsi 2023 algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Põhja-Tallinnas Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 0,56 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korruselamute alaks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 Lubatud korruselisus tänavaäärsel hoonel kuni 5 (kõrgus kuni 17m abs 21,6m), hoovihoonel kuni 4 korrust (kõrgus kuni 14m abs 18,6m);

4.2 suurimaks tihedusnäitajaks elamumaa sihtotstarbega krundil kavandada kuni 0,8

4.3 Tagada minimaalselt 30% maaga seotud haljastuse osakaal võimalikult kompaktse alana, vähemalt 2/3 etteantud haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus;

4.4 parkimiskohtade arvu kavandamisel lähtuda kehtivast parkimisnormatiivist;

4.5 kavandada jalgrataste parkimiskohtade arv, jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028;

4.6 teed, parkimiskohad, manööverdamisruum jm liiklusrajatised peavad vastama EVS843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.7 näha ette ehitusseadustikus § 651 nõutav elektriautode laadimistaristu;

2

4.8 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta;

4.9 Piirded lubatud vaid tootmismaa kruntide poole kuni nimetatud kinnistutel tootmisfunktsiooni säilimiseni. Tõkkepuid mitte kavandada, tagada lühiajalised parkimiskohad kulleritele, külalistele jne;

4.10 Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale, planeerida maksimaalne sademevee hajutamine kinnistu piires haljasalal;

4.11 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega, arvestada ning maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

4.13 väliruumi sh uushaljastuse põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks rekreatsioonialale näidata ka mänguväljaku(te) võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.14 tagada kinnistul minimaalselt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgne haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus;

4.15 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht hoonete klaaspindadega. Minimeerida planeeringulahendusega lindude kokkupõrkeohtu hoonetega;

4.16 detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja §16 nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja - personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks;

4.17 kuna kavandatakse endine tööstusala muuta elamumaa krundiks tuleb planeeritaval alal teostada keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Uuringus kirjeldada alal varem toimunud tegevused, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja nende hinnangulised mahud maa-alal ning lähiümbruses. Reostusuuring ning uuringu lähteülesanne tellida selleks pädevust omavalt ettevõttelt, lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. Sõltuvalt reostusuuringu tulemustest, tellida vajadusel pädevust omava ettevõtte käest saneerimiskava/- projekt, mille alusel tuleb tuvastatud keskkonnareostus likvideerida. Lisada planeeringu materjalide juurde maa-alal läbi viidud reostusuuring ning varasemalt teostatud keskkonnauuringud.

4.18 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.19 elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks. Kuna planeeringualast idas toimub tootmistegevus siis detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Täiendavalt teostada müra modelleeringud mille põhjal on võimalik välja tuua

3

nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise faasis;

4.20 kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ja välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast ja ka autoliikluse intensiivistumisest lähtuvalt liiklussaastest lähtuvat lõhnaemissiooni mõju detailplaneeringu alale;

4.21 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

4.22 taotleda võrguvaldajate tehnilised tingimused ning planeerida tehnovõrkude lahendus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

5. Määrata järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

5.1 korterelamud kavandada kõrguslikult liigendatuna, hoonete viimase korruse pinnaks arvestada ligikaudu 50% hoone madalama korruse pindalast;

5.2 arvestada korteri kohta keskmiselt vähemalt 85 m2 maapealset elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinda, et oleks võimalik kavandada erineva suurusega eri elanikkonnagruppide vajadusele vastavaid kortereid, tagades hoonetes leibkondade suuruste mitmekesisuse. Kavandada hoonesse vastavalt heale planeerimis- ja projekteerimistavale ning segregatsiooni vältimiseks ca 50% korteritest vähemalt kolmetoalised ja ca 50% korteritest kuni kahetoalised;

5.3 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 14 kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest;

5.4 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ strateegia, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

5.5 suuremahulised tehnoseadmed tuleb integreerida hoone mahtu või maa-aluse korruse mahus;

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

4

7.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja ConArte OÜ (aadress Paevälja pst 5, 13619 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta endisele tootmismaale korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.2 alale on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine ja rohttaimede inventuur. Väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alal esineb üks väike populatsioon karulauku (III kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning populatsioonil ei ole praeguses kasvukohas pikemat perspektiivi säilida;

9.3 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle vahetus kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala jääb planeeritavast alast 410 m kaugusele ning olulise inimmõju lisandumist linnualale ei ole ette näha;

9.4 paikkonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik, seega ala on tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi;

9.5 kuna hoonetele on ette nähtud rajada maa-alune parkimiskorrus ning planeeringualal on kõrge põhjavee tase, siis tuleb enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba;

9.6 detailplaneeringuga hõlmataval alal on teostatud keskkonnaseisundi ülevaatus, mille kohaselt on ohtlike ainete olemasolu siinses pinnases (ja ka ajutise iseloomuga põhjavees)

5

vähetõenäoline ning selle keskkonnaseisund vastab hinnanguliselt elumaale kehtestatud nõuetele ja on inimese tervisele ohutu. Juhul kui lammutus-ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde jätkamist nõuetekohaselt;

9.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ega ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Planeeringuala paikneb aga elamumaa ja tootmismaa piirialal millest idas jätkub tootmistegevus. Seetõttu tuleb hoonetes tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uute korterelamute rajamine võib ka mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ja sellega kaasnevat mürataset. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia müra modelleerimine, et tuvastada võimalikud täiendavad müraleevendusmeetmed. Sobivad leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse detailplaneeringu dokumentidesse järgnevates planeeringuetappides;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.9 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt;

9.10 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

11. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas” juurde

Algatada Põhja-Tallinnas Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneering. Planeeritava maa- ala suurus on 0,56 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korruselamute alaks.

Otsusega jäetakse algatamata Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi ka detailplaneering) planeeritav maa- ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli liinide mereäärses piirkonnas. Juurdepääs alale on Sepa tänav T8 kinnistult.

Planeeritavale alale jääb 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Sepa tn 22 katastriüksus ja 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Sepa tn 22a katastriüksus. Kinnistusraamatu andmetel koosneb registriosa nr 1856501 Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a katastriüksustest ning on eraomandis.

Sepa tn 22 kinnistul asub ehitisregistri andmetel kaks hoonet: laohoone (ehitisealune pind 916 m2) ja tootmishoone (ehitisealune pind 575 m2). Sepa tn 22a kinnistu on ehitisregistri andmetel hoonestamata.

Planeeritavale alale ulatub lähtuvalt looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punktist 1 Läänemere ranna 200 m piiranguvöönd.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm. keskkonnaohutud ettevõtted.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas korterelamute alale. Korterelamute alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on määratud Pelguranna, Karjamaa ja Kopli asumite

väljakujunenud vabaplaneeringulistel elamualadel üldjuhul haljastuse protsendiks 40%, kuhu ei kuulu vertikaal-, katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

Lisaks jääb planeeritav maa-ala koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt osaliselt liiklusalale. Liiklusalad on liiklemiseks ja liikuvuseks kasutatav avalik maa, koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratud tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antud lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks.

Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 21 kehtestatud „Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga, Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega nr 940-k „Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga ning Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2022 otsusega nr 80 kehtestatud „Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga.

4. Menetlus Detailplaneeringu algatamist taotles Bonava Eesti OÜ 23.03.2023 eesmärgiga Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid ning muuta ala segahoonestusalaks, määrates krundile ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks ning tänavamaa rajamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku esitanud isiku ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta aprillis.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse on koostanud ConArte OÜ.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, analoogne säte on uues määruse §-s 20) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Põhja-Tallinna Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning Kaitseministeeriumile.

Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Strateegiakeskus (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna

Linnavolikogu otsuse „Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas“ eelnõu Põhja-Tallinna linnaosakogule. Põhja-Tallinna linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul xx. xxxx 2024 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga x.

Tallinna linna, ConArte OÜ ja Bonava Eesti OÜ vahel sõlmiti x. juulil 2024 haldusleping nr xxxx. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest Sepa tn 30, Sepa tn 28, Sepa tn 16, Sepa tn 14, Sepa tn 14a, Tallinn, Sepa tn 33 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 31 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 29 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 27 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 24 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 20 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 18 korteriühistu, Tallinn, Liinivahe tn 2 korteriühistut, Maa-ametit ning Keskkonnaametit.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna siseriiklikule mürakaardile on planeeringuala müratase mõjutatud peamiselt planeeringuala kõrval tegutsevast tootmisettevõttest Silverfields OÜ. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli poolsaare tööstusettevõtete ja sadamaalad ette nähtud kujundada mitmekesise linnaruumiga korterelamute ja segahoonestusalaks ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

Maves OÜ poolt on 2022 aastal teostatud detailplaneeringuga hõlmataval alal keskkonnaseisundi ülevaatus, mille kohaselt on ohtlike ainete olemasolu sealses pinnases (ja ka ajutise iseloomuga põhjavees) vähetõenäoline. Juhul kui lammutus-ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud (tuvastatakse visuaalset nt vedela õli tilke või olfaktoorset nt tugevasti haisvat pinnasereostust), tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui ehitustegevuse käigus tuvastatud võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde jätkamist nõuetekohaselt siis ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Detailplaneeringuga hõlmatavast alast ja kontaktvööndist jäävad välja ka vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad ning väärtuslikud kooslused. Planeeringualal esineb küll väike populatsioon karulauku (III kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistul on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine ja rohttaimede inventuur. Planeeritud ala ulatuses on kavandatud likvideerida ehitustegevusele ette jäävad, varjutavad, kehvas tervislikus seisundis haljastuslikud objektid. Kokku on ette nähtud likvideerida kolm IV väärtusklassi haljastuslikku objekti. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Ala planeerimisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent (minimaalselt 40% ning maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena) ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ja projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid.

Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³). Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

Planeeringulahenduses on kavandatud rajada üks maa-alune parkimiskorrus. See tähendab, et maa-aluse korruse rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning kõrgest põhjaveetasemest tulenevalt ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuid vastavalt Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringule asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

Võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, on väike, kui ehitustöödel kasutatav tehnika vastab kehtivatele nõuetele ja detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud.

Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 9.

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

Keskkonnaamet vastas ...

Terviseamet vastas ...

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a

(78401:101:6019) kinnistute detailplaneeringu (DP046680)

kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Bonava Eesti OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 22.10.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 18

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 20

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 28

4 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a

(78401:101:6019) detailplaneeringu kava (DP046680). Eesmärk on äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks. Lisaks

määrata ehitusõigus kahe korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie maapealse ja kuni

ühe maa-aluse korrusega hoone püstitamiseks.

Tegevuse arendaja on Bonava Eesti OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud ConArte OÜ (2022 - …). Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud arendaja ja ConArte OÜ poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsetest

materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh

Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute

detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. Sepa tn 22 kinnistu pindala on 5473,0 m², millest

õuemaa on 5473,0 m². Sepa tn 22a kinnistu pindala on 111,0 m², millest kõik õuemaa. Mõlema

kinnistu puhul on senine maakatastri sihtotstarve 90% tootmismaa ja 10% ärimaa.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide

liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa

krundiks. Lisaks määrata ehitusõigus kahe korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie

maapealse ja kuni ühe maa-aluse korrusega hoone püstitamiseks. Seega moodustuks üks

elamumaa krunt (joonis 1.2 ja 1.3) suurusega 5050 m2 (pos 1) ja üks transpordimaa krunt (534

m2, pos 2).

Tegevus realiseerimiseks on vajalik likvideerida kõik Sepa tn 22 kinnistul paiknevad hooned

ja rajatised. Seoses kavandatava tegevusega muuta planeeringuala elamumaa krundiks, on

teostatud planeeritaval alal keskkonnaseisundi ülevaatus (juuli 2022, Maves OÜ). Selle alusel

Sepa tn 22 kinnistul tegeleti kuni poole sajandi jooksul juurviljade hoiustamise ja

puhastamisega. Praegu siin aktiivset majandustegevust ei toimu. Eelnevatele tegevustele ja

kinnistu ülevaatusele tuginedes on ohtlike ainete olemasolu siinses pinnases (ja ka ajutise

iseloomuga põhjavees) vähetõenäoline ning selle keskkonnaseisund vastab hinnanguliselt

elumaale kehtestatud nõuetele ja on inimese tervisele ohutu. Juhul kui lammutus-ehitustööde

käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilke) või olfaktoorset (tugevasti haisvat)

pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise

pinnase edasise käitlemise osas.

Haljastus - planeeritud ala ulatuses on ette nähtud likvideerida ehitustegevusele ette jäävad,

varjutavad, kehvas tervislikus seisundis haljastuslikud objektid. Kokku on ette nähtud

likvideerida kolm IV väärtusklassi haljastuslikku objekti. Planeeringu elluviimisel tuleb samas

likvideeritavate puude asemele näha ette asenduseks kokku 20,27 haljastusühikut.

Eskiislahenduses on planeeritava ala maaga ligikaudne haljastuse osakaal ette nähtud vähemalt

40% ja katuse haljastuse osakaal 20%.

6 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud. Planeeringuala kava tsooni tehnovõrkudega

varustamine lahendatakse detailplaneeringu staadiumis (planeeringu algatamise järgselt)

vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Joonis 1.2. Planeeringu kava illustratiivne materjal, ConArte OÜ, 2024.

Joonis 1.3. Sepa tn 22 ja 22a kinnistute ühendamise eskiisvisioon. ConArte OÜ, 2024.

Juurdepääs alale on ette nähtud Sepa tänavalt (Sepa täna T8 kinnistult). Lisaks on ette on nähtud

moodustada avaliku tänavamaa krunt pos nr 2 (joonis 1.3). Planeeringus pikendatakse nii sõidu

7 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kui ka jalakäijate teed Sepa tn 14 kinnistu piirini. Teede ja tänavate lahendus on põhimõtteline

ning täpsustub edasise menetluse käigus. DP kava naabruskonda on kirjeldatud ka ptk 2.

Ratastele ja lapsevankrite parkimine on ette nähtud hoone esimese korruse tasapinnale, mugava

juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta. Jalgrataste parkimise võib ette näha ka

õuealale.

Tabelis 1.1 on toodud linna poolsed tingimused uuringu vajaduste kohta ja nendega seostuvad

märked DP kavas või hilisemas protsessis (planeeringu algatamisel) toimuva osas.

Uushoonestuse arhitektuursetest nõuetest on seniseks piiritletud järgnevad tingimused:

 lubatud katusekalded - katusekalle 0 - 6º;

 kinnistule võib rajada ka muid rajatisi (nt rattaparkla, prügimaja);

 vältida suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu

hoonetega.

Tabel 1.1. Linna esitatud lähteseisukohad ja lisatingimused (kiri 08.04.2024 nr 3-2/2696 - 2) uuringu

vajaduste kohta ning nende täitmise eeldused.

Nr. Uuringu teema DP kavas toodud / tulevikus teostatav

1 Teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020

määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“

kohane puittaimestiku (dendroloogilise) ja

haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele

inventeerimise tulemused koos puude võrade

ulatusega, arvestada ning maksimaalselt

säilitada olemasolevat kõrghaljastust

Alale on teostatud Tallinna Linnavalitsuse

10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse

inventeerimine. Joonisel on puudevõrad

toodud. Alale on teostatud rohttaimede

inventuur

2 Projekteerimisel hinnata vajalikke

radoonikaitse meetmeid. Radoonikaitse

meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

Projekteerimisel hinnata vajalikke

radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti

standardist EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse

meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

3 Elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria

aladeks. Täiendavalt teostada müra

modelleeringud mille põhjal on võimalik välja

tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Arvestades nii olemasolevat kui ka

perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra

häiringuid planeerimise faasis

Täiendavalt on ette nähtud teostada müra

modelleeringud, mille põhjal on võimalik

välja tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Vastav leevendus meetmed ja nõuded

lisatakse detailplaneeringu materjalide

juurde järgnevates planeeringu etappides

4 Kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi

lõhnahäiringute osas siis tuleb

detailplaneeringu koostamisel hinnata ja

välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel

arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate

piirkonnast ja ka autoliikluse

intensiivistumisest lähtuvalt liiklussaastest

lähtuvat lõhnaemissiooni mõju

detailplaneeringu alale

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

8 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (26.09.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv

oli 62354 seisuga 01.09.2024 (Tallinna koduleht, 20.09.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala

oli 15,19 km2 aastal 2024 (Statistikaamet, 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud jäävad

rahvastiku tiheduse 500X500 m ruutude vahele, kus idapoolses ruudus on 461 ja lääne poolses

ruudus 22 elanikku (Maa-amet 2024).

Käesolevas töös käsitletav Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud piirnevad põhjast ja läänest

elamumaaga; idast ja lõunast tootmismaaga; loodesse jääb transpordimaa (tabel 2.1 ja joonis

2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena linnalise

(sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud kaugused linnulennult):

 Põhjas - ca 95 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Lõunas – ca 35 m kaugusel korsten (endise katlamaja); ca 200 m kaugusel bussipeatus;

 Kagus – ca 140 m kaugusel OÜ Jasnetski Meediaprodutsent (täienduskoolitus); ca 170

m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus); ca 250 m kaugusel Käo

Tugikeskus (rehabilitatsioon); ca 300 m kaugusel Laulu- ja tantsukool WAF; ca 460 m

kaugusel Tallinna Kunstigümnaasium; ca 560 m kaugusel Erivajadustega Inimeste

Toetusühing Tugiliisu (erihoolekandeteenus); ca 575 m kaugusel Kopli Lasteaed;

 Edelas – ca 470 m kaugusel Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a) alaga piirnevad katastriüksused

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Sepa tn 28 78408:808:0089 Elamumaa 95%, Ärimaa 5% 6362,0

Sepa tänav T8 78408:808:0214 Transpordimaa 100% 473,0

Sepa tn 24 78408:808:0176 Elamumaa 100% 2434,0

Sepa tn 20 78408:808:0175 Elamumaa 100% 1874,0

Sepa tn 16 78408:808:0091 Tootmismaa 100% 3186,0

Sepa tn 14a 78408:808:0073 Tootmismaa 100% 1446,0

Sepa tn 14 78401:101:6896 Tootmismaa 100% 18121,0

Kavandatud tegevuse ala kontaktvööndisse jäävad detailplaneeringud on toodud Sepa tn 22 ja

22a kinnistu detailplaneering eskiisi visiooni (eelnõu) juurde koostatud seletuskirjas (ConArte

OÜ, 2022 - …). Näiteks võib tuua Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP042900,

kehtiv), kus tööstusala asemele ehitatakse elamuala. Sepa tn 28 krundile (78408:808:0089) on

kavandatud korterelamud kuni 5 maapealse korrusega, millel on maa-alune korrus (sh

ehitisregistri alusel). Maksimaalne kõrgus maapinnast kuni 18 m. Alal on läbi viidud

helirõhutaseme mõõtmised mille kokkuvõttes on öeldud, et alal on müratasemed madalad ning

peamiselt kostis alale Kopli liinide korterelamute ehitustööst tulenevad hääled (K-Projekt

Aktsiaselts, 2022). Käesoleva DP kava eelhinnangu raames peetud täpsustav konsultatsioon

(linna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajatelt) andis infoks, et Sepa tn 28 krundi

korterelamul on parkimine lahendatud 1. korrusel nii, et väliselt ei oleks parkimiskorrus

eristatav.

9 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas. Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (koostatav; algatatud 2006. a) on võetud suund tööstuse osakaalu

vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks

ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja-

Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis

muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb

soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste

teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

10 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava ala on korterelamute alal (joonis 2.2), kus on määratud peamiselt väljakujunenud

terviklikud elamukvartalid. Üldjuhul on täiendava elamu- või elamu- ja ärihoonestuse rajamine

võimalik kas üksikutele tühjadele, tavapärasest oluliselt suurematele või amortiseerunud

hoonestusega kinnistutele. Alale on lubatud kavandada uusi korterelamuid (korruseid 4 – 5,

joonis 2.3), ümbruskonda teenindavaid väiksemaid kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja

büroo- ning ühiskondlikke hooneid, sh mänguväljakuid, rohealasid (sh kogukonnaaedu),

samuti parklaid, kommunaalehitisi. Korterelamualale kõrvalfunktsiooni kavandamine on

lubatud juhul kui see ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna,

tolmu, vibratsiooni, autoliikluse oluline kasv ning kuritegevuse ohu suurenemine). DP kava ala

ümbruses asuvates piirkondades on mh puudu erinevates vanustes laste mänguväljakuid.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …).

Sepa tn 22 kinnistust ca 50-60 m kaugusel läände jääb miljööväärtuslik ala, Kopli liinid. Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) on Kopli liine kirjeldatud järgnevalt: „Kopli

liinid olid ajalooliselt osa Tallinna Kopli piirkonna Vene-Balti allasumist. Vene-Balti

laevaehitustehase töölisbarakid ehitati nn liinidele ning Sepa ja Kaevuri tänavale paralleelselt

reastatud kompaktsete rühmadena. Miljööalana on säilitatud põhiliselt alumine (põhjapoolne)

ja ülemine (lõunapoolne) kolonii. Alumisel koloniil on ette nähtud kvartalite struktuuri

säilitamine ja taastamine, üksikute täielikult või osaliselt säilinud algsete hoonete säilitamine,

rekonstrueerimine ja taastamine ning kvartali struktuuri mahuliselt ja arhitektuurselt täpselt

sobivate uute nüüdisaegse ilmega hoonete kavandamine. Ülemisel koloniil peab uus loodav

hoonestusstruktuur lähtuma osaliselt algsest struktuurist, muu hulgas on kohustuslik säilitada

tänava ehitusjoon“.

11 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 70 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse protsent 30 (joonis 2.4; vähim nõutud

%). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on

haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava

haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa-ameti

(2024) kohaselt esines DP kava alast kagus soojasaari (joonis 2.5), kus maapinna temperatuur

> 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) ja selle KSH aruanne (OÜ Alkranel,

22.03.2022 - …, eelnõu) toob mh välja, et Paljassaare poolsaarel paikneb Tallinna linna reovee

peapumbajaam ning reoveepuhasti, kus puhastatakse Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi.

Puhastatud vesi suunatakse 2,5 kilomeetrise merelasu kaudu Paljassaare ja Naissaare vahel

merre 26 m sügavusel. Puhasti on DP kava alast ca 1 km kaugusel kirdes. Lõhn tajutav kogu

12 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

poolsaarel ning suuremal osal poolsaarest esineb lõhna rohkem kui 15%-l aasta tundidest (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi Välisõhu kvaliteedi seire raames

teostatakse Põhja–Tallinna linnaosas välisõhu kvaliteedi seiret Kopli tn 76 kinnistul (Kopli

kaubajaama lähistel), automaatjaamas (ca 2,5 km kaugusel kavandatavast tegevusest).

Seirejaama andmed iseloomustavad tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti. Joonisel 2.6 on toodud saasteainete aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (sh Põhja- Tallinnas)

ning on näha, et piirväärtuste ületamisi ei esine. Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on

aastate lõikes olnud üldiselt langustrendis või stabiilsed (nt osoon), OÜ Alkranel, 2022 - ….

Joonis 2.6. Saasteainete (õhus) aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, 2020)

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

13 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha. Seisundi eesmärk

on hea/erandi leebem eesmärk (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine) ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava

järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga

seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav), kui ka Maa-ameti (2024) järgi. Mere ranna kasutust

kitsendavatest vöönditest ulatub DP kava alale siiski ranna piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS

6. peatükk).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

14 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa-ameti geoloogiarakenduse (2020) alusel paikneb Põhja-

Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …).

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 3,8 ja 4,8 m vahele (Maves OÜ, 2022). DP kava

paikkonnas on õhukeseks (< 1 m) pinnakatteks peenliiv (Maa-amet 2024). Inimtegevuse

tsoonides on levinud 0,3…0,9 m paksune täitepinnase kiht, mis koosneb põhiliselt lubjakivi

tükkidega mullast. Looduslikku pinnakatet on säilinud laiguti kinnistu äärealadel. See koosneb

põhiliselt liivsavimoreenist, mis võib olla ka ümbersettinud aluspõhi. Kohati (Š-1 (33841))

võib moreenil lasuda kuni 0,35 m mulda ja liiva (Maves OÜ, 2022). Põhjavee tase oli

ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) 0,2…1,1 m sügavusel maapinnast.

Pinnaste savika iseloomu tõttu seal aastaringselt vett ei sisaldu, ilmselt tegemist lumesulavee

valgumisega puuraukudesse. Üldine vee liikumissuund mere poole. Alumise vettpidava kihi

moodustavad nii liivsavimoreen kui ka aluspõhjasavi (Maves OÜ, 2022). Praegusel Sepa tn 28

kinnistul on välitöödel mõõdetud veetase 0,8-1,2 m sügavusel maapinnast. Kuna vettpidav

sinisavi lamab veepinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni

maapinnani (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988). DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise

põhjaveega alal (Maa-amet, 2024 (1:50 000 kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku

põhjal ka eeldada. Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase

radooniohu tase piirkonnas kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100

kBq/m³).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid

(Maa-amet 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte , maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid

ega pärandniite (Maa-amet 2024).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutest idas piirneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990),

mis tegeleb laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2024). Silverfields OÜ

omab kehtivat keskkonnaluba (Nr. L.ÕV/321235; Kotkas, 2024). Saasteallikateks on

metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Oma ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtused ei ületata ning ettevõtte tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne

keskkonnamõju. Kohustus saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste

inventuuriks üks kord viie aasta jooksul.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutest kirdes ca 70 m kaugusel on MSI GRUPP AS, kes omab

vee erikasutusluba (nr L.VV/332503; Kotkas, 2024), sademevee juhtimiseks Paljassaare lahte

(keskkonnaregistrikood VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud perioodi

2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a

kinnistutest edelas ca 250 m kaugusel on SW Energia OÜ (registrikood 11963782) katlamaja,

kes omab õhusaasteluba (L.ÕV/331463; Kotkas, 2024). Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne

võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme

ületamist. Samuti ei ole gaasikatelde korrektse paigaldamise ning hooldamise korral ette näha

ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis võiks hoonest väljapoole kanduda. Tulenevalt

eeltoodust saab väita, et kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk

on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. SW ENERGIA OÜ tegevuse mõju on

lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

15 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutele on peamiseks müra allikaks on selle kõrval olev tootmis

ettevõtte (Silverfields OÜ). Müra modelleerimise andmed, kohaliku omavalitsuse üldisest

mürakaardist, on toodud joonisel 2.7.

Joonis 2.7. Tööstus- ja liiklus müra päeval (üleval) ja öösel (all) 2022 kaardi (kohaliku omavalitsuse

mürakaart) alusel. Alus: Maa-amet, 2024

EELIS (26.09.2023. a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad

ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Sepa tn 22 ja Sepa tn

22a kinnistutel ei esine väärtuslikke kooslusi. Esineb küll väike populatsioon karulauku (III

kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning

16 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida (Botanicus OÜ,

2023). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi)

kolooniaid ei ole, lähim on ca 210 m kaugusel idas Koloonia (ID HJR660), mille pindala on

0,0500 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav (Maa-amet 2024).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistust ca 410 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala (EELIS

kood on RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9 ha. Kaitse

eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas

(Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e

kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus),

lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2024):

 EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart

(Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk

soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea),

värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-

õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik

(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistust ca 100 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt Paljassaare

looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa pindala 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.8)

17 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise käigus. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja Lisa 6 ornitoloog M. Kose tööle pole käesoleva

DP kaval ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele lindudele.

Joonis 2.8. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel).

18 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistutel.

Ajalooline (2001) Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas

piirkonnas. Samas on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostatav) võtnud vastavalt

linnakeskkonna arengule uue suuna tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse

suurendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP kavaga. Kavandatav DP kava lähtub

koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud ala määratud korterelamu alaks,

korruselisus 4-5, haljastuse protsent vähemalt 30. Põhja-Tallinna linnaosa ÜP järgi on

haljastuse nõue 30%, mis DP kava kohaselt saavutatav eesmärk. DP kava alusel on kavandatud

lisaks veel katusehaljastus, mis on kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030,

19 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks

peaks haljastuse selline suurenemine vähendama soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk

2.1).

DP kavas on arvestatud autode ja jalgrataste parkimistingimustega (ptk 1). Kavandatu kohaselt

võimaldataks põhimõtteliselt igal korteri kohta vähemalt üks parkimiskoht. Kirjeldatu on

vastavuses Tallinna Rattastrateegiaga 2018-2028; Tallinna keskkonnastrateegiaga aastani

2030. Viimases soositakse maa-alust parkimiskorrust. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv

ja sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist ning ka välialadele

parkimisvõimaluste loomist. DP kava välialadele tuleksid ka rekreatsioonialad, st paikkonna

mängualade võrgustikku mitmekesistatakse.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud

arendustegevusest (elamute kerkimine endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt

takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse

elluviimiseks on pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

20 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal sihtotstarve 90% tootmismaa ja 10% ärimaa, endine kartulikoorimistsehh ja

kartulihoidla. Maaüksus piirneb läänes hiljuti ehitatud kortermajadega, lõunas on endine

katlamaja, kus praegu tegutseb mitmeid ettevõtteid. Ida poole jäävad tootmishooned ja põhjas

uusarendus. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust

võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk

võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostatav). Eelnevat kinnitavad ka

ptk 3.1 toodud aspektid.

DP kava ala jääb mere suunalisest üleujutus alast välja. Paikonna mullastik on tehnogeenne

ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Kuna vettpidav sinisavi lamab maapinna

lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani. Maa-aluse

korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada sademetevaestele (nt

suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala ehitusgeoloogiline

uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje

21 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

meetmeid ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete osas. Ehitusaegse

veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna kanalisatsioonitorustikud,

millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik vee-ettevõte, st lisa

tingimusi ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel

(sh ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna

veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei

alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks).

Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni

toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest

sõltuvatele ökosüsteemidele. Siinkohal on arvestatud ka ptk 1 esitatud reostusohu puudumise

hinnangut ning suuniseid reostunud pinnase tuvastamise (tulevase ehitustegevuse korral) puhul

käitumiseks. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 ja 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba tootmismaad elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

22 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 200 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava arvestab rattaparkla vajadusega, siis käesoleva ptk lõpus

ei tooda esile viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. DP kava ala keskelt

500 m raadiusse jääb ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja ca 460 m kaugusel

Tallinna Kunstigümnaasium (põhikool või gümnaasium); ca 575 m kaugusel Kopli Lasteaed

(koolieelne lasteasutus). Seega toetab ümbruskonna funktsionaalsus kavandatavat tegevust

positiivselt (eriti hoonete juurde kavandatavad mänguväljakud) ning ptk 1 esitatud uuringud

ehk analüüsitavad valdkonnad (eelkõige müra / lõhn) aitavad luua elukondlikku kinnisvara,

mis ei lähe vastuollu ka naabruskonna seniste tootmistegevustega (vt ptk 2.1 ja 2.2), mis võivad

jätkuvalt toimuda nii päevasel (7.00 – 23.00) kui ka öisel ajal (23.00 – 7.00). St müra ja

õhusaaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata (va ehitusaeg müra osas).

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-

20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

DP kava arvestab juba OÜ Maves poolt välja toodud vähe tõenäoliseks peetavat

pinnasereostuse ohtu ja viimasest tulenevat käitumise tingimust. Seega ei esitata allpool

(alamptk lõpus) asjakohaseid suuniseid pinnasereostuse kohta eraldi tingimusena. DP kava

arvestab ka pinnase kõrgema radooniohu esinemisega, seega ka vastava teemavaldkonna osas

lisatingimusi allpool ei määrata.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (va. tootmine idas ja lõunas), kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone,

mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Mõju

loodusväärtustele (kaitstavad loodusobjektid), on kirjeldatud ptk 3.5.4. Linnustiku osas nähtub

ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise meetmete peale on juba mõeldud ning ptk

2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba samaväärse hoonestuse ääres) rändekoridori.

23 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kuigi DP kava tegevuse käigus eemaldatakse teadaolevalt vaid kolm puud, siis tuuakse välja,

et DP kava alal pesitseda võivate lindude mõju eelduste vähendamiseks tuleb vältida puude

raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada,

et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.

juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Pesitsevate lindude tõttu seatakse aga allpool esitatud

meede. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval

objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda

pesitsevate lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Linnustiku osas nähtub ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise

meetmete peale on juba mõeldud ning ptk 2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba

samaväärse hoonestuse ääres) rändekoridori.

DP kava järgsetele võimalikele tegevustele jääb ette väike populatsioon karulauku (III kaitse

kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning

populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida (Botanicus OÜ,

2023). Seega ei ole leiu puhul asjakohane piiranguid/tingimusi kehtestada. Teisi olulisi (mh

kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas samuti ei

asu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil)

vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

24 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad –temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1., 3.5.3 ning 3.5.4. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

25 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

26 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019)

detailplaneeringu kava (DP046680). Eesmärk on äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide

liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks. Lisaks määrata ehitusõigus kahe

korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie maapealse ja kuni ühe maa-aluse korrusega

hoone püstitamiseks. Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (26.09.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 17.09.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a

käskkirjaga nr 1.1-4/78.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7)

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Aruanne (eelnõu). OÜ Alkranel, 13.09.2021.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Rohttaimestiku inventuuri aruanne. Botanicus OÜ, 2023

 Sepa 22 ja lähiala puittaimestiku inventuur. Bonava Eesti OÜ, 2023

 Sepa tn 22 keskkonnaseisundi ülevaade. Maves OÜ, 2022.

 Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali detailplaneerimiseks Tallinnas.

Ehitusgeoloogilised uurimistööd. Värk M., Avarsoo E., Roomet E.: RPI Eesti Projekt,

1968.

 SW ENERGIA OÜ-le õhusaasteloa nr L.ÕV/331463 andmine. Korraldus.

Keskkonnaamet, 30.10.2018.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 27.09.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna Toitlustuskoondis Sepa tn. ladu. Ehitusgeoloogia aruanne. Tumm, A. Riiklik

Ehitusuuringute Instituut, 1988.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Vee erikasutusloa nr L.VV/332503 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 06.03.2019.

 Välisõhu saasteloa nr. L.ÕV/321235 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 03.01.2012.

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1 ja 3, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p-de 1 ja 2 ja § 13 p-de 2 ja 4, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Bonava Eesti OÜ 23. märtsi 2023 algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... kirjas nr ... ja Keskkonnaameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Põhja-Tallinnas Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 0,56 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korruselamute alaks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 Lubatud korruselisus tänavaäärsel hoonel kuni 5 (kõrgus kuni 17m abs 21,6m), hoovihoonel kuni 4 korrust (kõrgus kuni 14m abs 18,6m);

4.2 suurimaks tihedusnäitajaks elamumaa sihtotstarbega krundil kavandada kuni 0,8

4.3 Tagada minimaalselt 30% maaga seotud haljastuse osakaal võimalikult kompaktse alana, vähemalt 2/3 etteantud haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus;

4.4 parkimiskohtade arvu kavandamisel lähtuda kehtivast parkimisnormatiivist;

4.5 kavandada jalgrataste parkimiskohtade arv, jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028;

4.6 teed, parkimiskohad, manööverdamisruum jm liiklusrajatised peavad vastama EVS843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

4.7 näha ette ehitusseadustikus § 651 nõutav elektriautode laadimistaristu;

2

4.8 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimis- ja hoiustamiskohti. Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta;

4.9 Piirded lubatud vaid tootmismaa kruntide poole kuni nimetatud kinnistutel tootmisfunktsiooni säilimiseni. Tõkkepuid mitte kavandada, tagada lühiajalised parkimiskohad kulleritele, külalistele jne;

4.10 Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja tänavamaale, planeerida maksimaalne sademevee hajutamine kinnistu piires haljasalal;

4.11 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega, arvestada ning maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

4.13 väliruumi sh uushaljastuse põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks rekreatsioonialale näidata ka mänguväljaku(te) võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.14 tagada kinnistul minimaalselt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgne haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus;

4.15 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht hoonete klaaspindadega. Minimeerida planeeringulahendusega lindude kokkupõrkeohtu hoonetega;

4.16 detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja §16 nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja - personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks;

4.17 kuna kavandatakse endine tööstusala muuta elamumaa krundiks tuleb planeeritaval alal teostada keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Uuringus kirjeldada alal varem toimunud tegevused, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja nende hinnangulised mahud maa-alal ning lähiümbruses. Reostusuuring ning uuringu lähteülesanne tellida selleks pädevust omavalt ettevõttelt, lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. Sõltuvalt reostusuuringu tulemustest, tellida vajadusel pädevust omava ettevõtte käest saneerimiskava/- projekt, mille alusel tuleb tuvastatud keskkonnareostus likvideerida. Lisada planeeringu materjalide juurde maa-alal läbi viidud reostusuuring ning varasemalt teostatud keskkonnauuringud.

4.18 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.19 elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria aladeks. Kuna planeeringualast idas toimub tootmistegevus siis detailplaneeringu koostamisel tuleb tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Täiendavalt teostada müra modelleeringud mille põhjal on võimalik välja tuua

3

nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestades nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra häiringuid planeerimise faasis;

4.20 kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi lõhnahäiringute osas siis tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ja välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate piirkonnast ja ka autoliikluse intensiivistumisest lähtuvalt liiklussaastest lähtuvat lõhnaemissiooni mõju detailplaneeringu alale;

4.21 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

4.22 taotleda võrguvaldajate tehnilised tingimused ning planeerida tehnovõrkude lahendus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

5. Määrata järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

5.1 korterelamud kavandada kõrguslikult liigendatuna, hoonete viimase korruse pinnaks arvestada ligikaudu 50% hoone madalama korruse pindalast;

5.2 arvestada korteri kohta keskmiselt vähemalt 85 m2 maapealset elamumaa sihtotstarbega suletud brutopinda, et oleks võimalik kavandada erineva suurusega eri elanikkonnagruppide vajadusele vastavaid kortereid, tagades hoonetes leibkondade suuruste mitmekesisuse. Kavandada hoonesse vastavalt heale planeerimis- ja projekteerimistavale ning segregatsiooni vältimiseks ca 50% korteritest vähemalt kolmetoalised ja ca 50% korteritest kuni kahetoalised;

5.3 hoonete projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 14 kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest;

5.4 ehitusprojektis võtta arvesse Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ strateegia, mis näeb ette sademevee maksimaalset käitlemist kinnistul vältimaks torustike ülekoormusi (katusehaljastuse rajamine, ühtlustusmahutite paigaldamine, pinnasesse immutamine, kasutamine olmes ja kastmisveena);

5.5 suuremahulised tehnoseadmed tuleb integreerida hoone mahtu või maa-aluse korruse mahus;

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata  planeerimisseaduse  § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning vajadusel teised asutused.

7. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

7.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

4

7.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

7.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

7.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja ConArte OÜ (aadress Paevälja pst 5, 13619 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

9. Mitte algatada Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

9.1 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta endisele tootmismaale korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

9.2 alale on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine ja rohttaimede inventuur. Väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alal esineb üks väike populatsioon karulauku (III kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning populatsioonil ei ole praeguses kasvukohas pikemat perspektiivi säilida;

9.3 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle vahetus kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala jääb planeeritavast alast 410 m kaugusele ning olulise inimmõju lisandumist linnualale ei ole ette näha;

9.4 paikkonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik, seega ala on tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi;

9.5 kuna hoonetele on ette nähtud rajada maa-alune parkimiskorrus ning planeeringualal on kõrge põhjavee tase, siis tuleb enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruste rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba;

9.6 detailplaneeringuga hõlmataval alal on teostatud keskkonnaseisundi ülevaatus, mille kohaselt on ohtlike ainete olemasolu siinses pinnases (ja ka ajutise iseloomuga põhjavees)

5

vähetõenäoline ning selle keskkonnaseisund vastab hinnanguliselt elumaale kehtestatud nõuetele ja on inimese tervisele ohutu. Juhul kui lammutus-ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde jätkamist nõuetekohaselt;

9.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ega ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Planeeringuala paikneb aga elamumaa ja tootmismaa piirialal millest idas jätkub tootmistegevus. Seetõttu tuleb hoonetes tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uute korterelamute rajamine võib ka mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ja sellega kaasnevat mürataset. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia müra modelleerimine, et tuvastada võimalikud täiendavad müraleevendusmeetmed. Sobivad leevendusmeetmed ja nõuded lisatakse detailplaneeringu dokumentidesse järgnevates planeeringuetappides;

9.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

9.9 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt;

9.10 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

11. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

12. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

13. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas” juurde

Algatada Põhja-Tallinnas Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneering. Planeeritava maa- ala suurus on 0,56 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased tööstusettevõtete juhtotstarbega ala korruselamute alaks.

Otsusega jäetakse algatamata Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi ka detailplaneering) planeeritav maa- ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli liinide mereäärses piirkonnas. Juurdepääs alale on Sepa tänav T8 kinnistult.

Planeeritavale alale jääb 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Sepa tn 22 katastriüksus ja 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Sepa tn 22a katastriüksus. Kinnistusraamatu andmetel koosneb registriosa nr 1856501 Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a katastriüksustest ning on eraomandis.

Sepa tn 22 kinnistul asub ehitisregistri andmetel kaks hoonet: laohoone (ehitisealune pind 916 m2) ja tootmishoone (ehitisealune pind 575 m2). Sepa tn 22a kinnistu on ehitisregistri andmetel hoonestamata.

Planeeritavale alale ulatub lähtuvalt looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punktist 1 Läänemere ranna 200 m piiranguvöönd.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm. keskkonnaohutud ettevõtted.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas korterelamute alale. Korterelamute alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on määratud Pelguranna, Karjamaa ja Kopli asumite

väljakujunenud vabaplaneeringulistel elamualadel üldjuhul haljastuse protsendiks 40%, kuhu ei kuulu vertikaal-, katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

Lisaks jääb planeeritav maa-ala koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt osaliselt liiklusalale. Liiklusalad on liiklemiseks ja liikuvuseks kasutatav avalik maa, koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratud tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antud lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks.

Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 21 kehtestatud „Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga, Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega nr 940-k „Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga ning Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2022 otsusega nr 80 kehtestatud „Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga.

4. Menetlus Detailplaneeringu algatamist taotles Bonava Eesti OÜ 23.03.2023 eesmärgiga Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundid ning muuta ala segahoonestusalaks, määrates krundile ehitusõigus ühe kuni 4-korruselise korterelamu ehitamiseks ning tänavamaa rajamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku esitanud isiku ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta aprillis.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse on koostanud ConArte OÜ.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, analoogne säte on uues määruse §-s 20) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Põhja-Tallinna Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Strateegiakeskusele (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) ning Kaitseministeeriumile.

Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Strateegiakeskus (linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakond) esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise otsuses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna

Linnavolikogu otsuse „Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas“ eelnõu Põhja-Tallinna linnaosakogule. Põhja-Tallinna linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul xx. xxxx 2024 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga x.

Tallinna linna, ConArte OÜ ja Bonava Eesti OÜ vahel sõlmiti x. juulil 2024 haldusleping nr xxxx. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest Sepa tn 30, Sepa tn 28, Sepa tn 16, Sepa tn 14, Sepa tn 14a, Tallinn, Sepa tn 33 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 31 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 29 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 27 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 24 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 20 korteriühistu, Tallinn, Sepa tn 18 korteriühistu, Tallinn, Liinivahe tn 2 korteriühistut, Maa-ametit ning Keskkonnaametit.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ detailplaneering.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala. Detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule.

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna siseriiklikule mürakaardile on planeeringuala müratase mõjutatud peamiselt planeeringuala kõrval tegutsevast tootmisettevõttest Silverfields OÜ. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli poolsaare tööstusettevõtete ja sadamaalad ette nähtud kujundada mitmekesise linnaruumiga korterelamute ja segahoonestusalaks ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

Maves OÜ poolt on 2022 aastal teostatud detailplaneeringuga hõlmataval alal keskkonnaseisundi ülevaatus, mille kohaselt on ohtlike ainete olemasolu sealses pinnases (ja ka ajutise iseloomuga põhjavees) vähetõenäoline. Juhul kui lammutus-ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud (tuvastatakse visuaalset nt vedela õli tilke või olfaktoorset nt tugevasti haisvat pinnasereostust), tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui ehitustegevuse käigus tuvastatud võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde jätkamist nõuetekohaselt siis ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Detailplaneeringuga hõlmatavast alast ja kontaktvööndist jäävad välja ka vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad ning väärtuslikud kooslused. Planeeringualal esineb küll väike populatsioon karulauku (III kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistul on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine ja rohttaimede inventuur. Planeeritud ala ulatuses on kavandatud likvideerida ehitustegevusele ette jäävad, varjutavad, kehvas tervislikus seisundis haljastuslikud objektid. Kokku on ette nähtud likvideerida kolm IV väärtusklassi haljastuslikku objekti. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Ala planeerimisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent (minimaalselt 40% ning maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena) ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ja projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid.

Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100 kBq/m³). Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

Planeeringulahenduses on kavandatud rajada üks maa-alune parkimiskorrus. See tähendab, et maa-aluse korruse rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning kõrgest põhjaveetasemest tulenevalt ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete projekteerimist teha ehitusgeoloogiline uuring, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatu elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang ehitusaegsest vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja naaberhoonete püsivuse tagamiseks.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuid vastavalt Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringule asub planeeringuala võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Põhja-Tallinna linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

Võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosus, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, on väike, kui ehitustöödel kasutatav tehnika vastab kehtivatele nõuetele ja detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud.

Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 9.

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

Keskkonnaamet vastas ...

Terviseamet vastas ...

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse punkti 9 kohaselt ei ole Sepa tn 22 ja 22a kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a

(78401:101:6019) kinnistute detailplaneeringu (DP046680)

kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Bonava Eesti OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 22.10.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 18

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 18

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 19

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 20

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 28

4 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a

(78401:101:6019) detailplaneeringu kava (DP046680). Eesmärk on äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega kruntide liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks. Lisaks

määrata ehitusõigus kahe korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie maapealse ja kuni

ühe maa-aluse korrusega hoone püstitamiseks.

Tegevuse arendaja on Bonava Eesti OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud ConArte OÜ (2022 - …). Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud arendaja ja ConArte OÜ poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsetest

materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh

Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute

detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. Sepa tn 22 kinnistu pindala on 5473,0 m², millest

õuemaa on 5473,0 m². Sepa tn 22a kinnistu pindala on 111,0 m², millest kõik õuemaa. Mõlema

kinnistu puhul on senine maakatastri sihtotstarve 90% tootmismaa ja 10% ärimaa.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

DP kava eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide

liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa

krundiks. Lisaks määrata ehitusõigus kahe korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie

maapealse ja kuni ühe maa-aluse korrusega hoone püstitamiseks. Seega moodustuks üks

elamumaa krunt (joonis 1.2 ja 1.3) suurusega 5050 m2 (pos 1) ja üks transpordimaa krunt (534

m2, pos 2).

Tegevus realiseerimiseks on vajalik likvideerida kõik Sepa tn 22 kinnistul paiknevad hooned

ja rajatised. Seoses kavandatava tegevusega muuta planeeringuala elamumaa krundiks, on

teostatud planeeritaval alal keskkonnaseisundi ülevaatus (juuli 2022, Maves OÜ). Selle alusel

Sepa tn 22 kinnistul tegeleti kuni poole sajandi jooksul juurviljade hoiustamise ja

puhastamisega. Praegu siin aktiivset majandustegevust ei toimu. Eelnevatele tegevustele ja

kinnistu ülevaatusele tuginedes on ohtlike ainete olemasolu siinses pinnases (ja ka ajutise

iseloomuga põhjavees) vähetõenäoline ning selle keskkonnaseisund vastab hinnanguliselt

elumaale kehtestatud nõuetele ja on inimese tervisele ohutu. Juhul kui lammutus-ehitustööde

käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilke) või olfaktoorset (tugevasti haisvat)

pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise

pinnase edasise käitlemise osas.

Haljastus - planeeritud ala ulatuses on ette nähtud likvideerida ehitustegevusele ette jäävad,

varjutavad, kehvas tervislikus seisundis haljastuslikud objektid. Kokku on ette nähtud

likvideerida kolm IV väärtusklassi haljastuslikku objekti. Planeeringu elluviimisel tuleb samas

likvideeritavate puude asemele näha ette asenduseks kokku 20,27 haljastusühikut.

Eskiislahenduses on planeeritava ala maaga ligikaudne haljastuse osakaal ette nähtud vähemalt

40% ja katuse haljastuse osakaal 20%.

6 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud. Planeeringuala kava tsooni tehnovõrkudega

varustamine lahendatakse detailplaneeringu staadiumis (planeeringu algatamise järgselt)

vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Joonis 1.2. Planeeringu kava illustratiivne materjal, ConArte OÜ, 2024.

Joonis 1.3. Sepa tn 22 ja 22a kinnistute ühendamise eskiisvisioon. ConArte OÜ, 2024.

Juurdepääs alale on ette nähtud Sepa tänavalt (Sepa täna T8 kinnistult). Lisaks on ette on nähtud

moodustada avaliku tänavamaa krunt pos nr 2 (joonis 1.3). Planeeringus pikendatakse nii sõidu

7 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kui ka jalakäijate teed Sepa tn 14 kinnistu piirini. Teede ja tänavate lahendus on põhimõtteline

ning täpsustub edasise menetluse käigus. DP kava naabruskonda on kirjeldatud ka ptk 2.

Ratastele ja lapsevankrite parkimine on ette nähtud hoone esimese korruse tasapinnale, mugava

juurdepääsuga ning trepikojaga seotud asukohta. Jalgrataste parkimise võib ette näha ka

õuealale.

Tabelis 1.1 on toodud linna poolsed tingimused uuringu vajaduste kohta ja nendega seostuvad

märked DP kavas või hilisemas protsessis (planeeringu algatamisel) toimuva osas.

Uushoonestuse arhitektuursetest nõuetest on seniseks piiritletud järgnevad tingimused:

 lubatud katusekalded - katusekalle 0 - 6º;

 kinnistule võib rajada ka muid rajatisi (nt rattaparkla, prügimaja);

 vältida suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu

hoonetega.

Tabel 1.1. Linna esitatud lähteseisukohad ja lisatingimused (kiri 08.04.2024 nr 3-2/2696 - 2) uuringu

vajaduste kohta ning nende täitmise eeldused.

Nr. Uuringu teema DP kavas toodud / tulevikus teostatav

1 Teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020

määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“

kohane puittaimestiku (dendroloogilise) ja

haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele

inventeerimise tulemused koos puude võrade

ulatusega, arvestada ning maksimaalselt

säilitada olemasolevat kõrghaljastust

Alale on teostatud Tallinna Linnavalitsuse

10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse

inventeerimine. Joonisel on puudevõrad

toodud. Alale on teostatud rohttaimede

inventuur

2 Projekteerimisel hinnata vajalikke

radoonikaitse meetmeid. Radoonikaitse

meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

Projekteerimisel hinnata vajalikke

radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti

standardist EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse

meetmete mitterakendamisel viia läbi

radooniohutust tõestavad mõõtmised

3 Elamu maa-alad on märgitud II mürakategooria

aladeks. Täiendavalt teostada müra

modelleeringud mille põhjal on võimalik välja

tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Arvestades nii olemasolevat kui ka

perspektiivset müraolukorda ja võimalike müra

häiringuid planeerimise faasis

Täiendavalt on ette nähtud teostada müra

modelleeringud, mille põhjal on võimalik

välja tuua nõutavad müraleevendusmeetmed.

Vastav leevendus meetmed ja nõuded

lisatakse detailplaneeringu materjalide

juurde järgnevates planeeringu etappides

4 Kuna piirkonnas on olnud palju kaebusi

lõhnahäiringute osas siis tuleb

detailplaneeringu koostamisel hinnata ja

välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel

arvestada tööstuse-, katlamajade- ja sadamate

piirkonnast ja ka autoliikluse

intensiivistumisest lähtuvalt liiklussaastest

lähtuvat lõhnaemissiooni mõju

detailplaneeringu alale

Nõuet täidetakse planeeringu algatamise

järgselt

8 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (26.09.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-Tallinna linnaosa elanike arv

oli 62354 seisuga 01.09.2024 (Tallinna koduleht, 20.09.2024). Põhja-Tallinna linnaosa pindala

oli 15,19 km2 aastal 2024 (Statistikaamet, 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud jäävad

rahvastiku tiheduse 500X500 m ruutude vahele, kus idapoolses ruudus on 461 ja lääne poolses

ruudus 22 elanikku (Maa-amet 2024).

Käesolevas töös käsitletav Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistud piirnevad põhjast ja läänest

elamumaaga; idast ja lõunast tootmismaaga; loodesse jääb transpordimaa (tabel 2.1 ja joonis

2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena linnalise

(sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa-amet, 2024; antud kaugused linnulennult):

 Põhjas - ca 95 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Lõunas – ca 35 m kaugusel korsten (endise katlamaja); ca 200 m kaugusel bussipeatus;

 Kagus – ca 140 m kaugusel OÜ Jasnetski Meediaprodutsent (täienduskoolitus); ca 170

m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus); ca 250 m kaugusel Käo

Tugikeskus (rehabilitatsioon); ca 300 m kaugusel Laulu- ja tantsukool WAF; ca 460 m

kaugusel Tallinna Kunstigümnaasium; ca 560 m kaugusel Erivajadustega Inimeste

Toetusühing Tugiliisu (erihoolekandeteenus); ca 575 m kaugusel Kopli Lasteaed;

 Edelas – ca 470 m kaugusel Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a) alaga piirnevad katastriüksused

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Sepa tn 28 78408:808:0089 Elamumaa 95%, Ärimaa 5% 6362,0

Sepa tänav T8 78408:808:0214 Transpordimaa 100% 473,0

Sepa tn 24 78408:808:0176 Elamumaa 100% 2434,0

Sepa tn 20 78408:808:0175 Elamumaa 100% 1874,0

Sepa tn 16 78408:808:0091 Tootmismaa 100% 3186,0

Sepa tn 14a 78408:808:0073 Tootmismaa 100% 1446,0

Sepa tn 14 78401:101:6896 Tootmismaa 100% 18121,0

Kavandatud tegevuse ala kontaktvööndisse jäävad detailplaneeringud on toodud Sepa tn 22 ja

22a kinnistu detailplaneering eskiisi visiooni (eelnõu) juurde koostatud seletuskirjas (ConArte

OÜ, 2022 - …). Näiteks võib tuua Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP042900,

kehtiv), kus tööstusala asemele ehitatakse elamuala. Sepa tn 28 krundile (78408:808:0089) on

kavandatud korterelamud kuni 5 maapealse korrusega, millel on maa-alune korrus (sh

ehitisregistri alusel). Maksimaalne kõrgus maapinnast kuni 18 m. Alal on läbi viidud

helirõhutaseme mõõtmised mille kokkuvõttes on öeldud, et alal on müratasemed madalad ning

peamiselt kostis alale Kopli liinide korterelamute ehitustööst tulenevad hääled (K-Projekt

Aktsiaselts, 2022). Käesoleva DP kava eelhinnangu raames peetud täpsustav konsultatsioon

(linna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajatelt) andis infoks, et Sepa tn 28 krundi

korterelamul on parkimine lahendatud 1. korrusel nii, et väliselt ei oleks parkimiskorrus

eristatav.

9 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas. Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (koostatav; algatatud 2006. a) on võetud suund tööstuse osakaalu

vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks

ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja-

Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis

muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb

soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste

teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

10 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava ala on korterelamute alal (joonis 2.2), kus on määratud peamiselt väljakujunenud

terviklikud elamukvartalid. Üldjuhul on täiendava elamu- või elamu- ja ärihoonestuse rajamine

võimalik kas üksikutele tühjadele, tavapärasest oluliselt suurematele või amortiseerunud

hoonestusega kinnistutele. Alale on lubatud kavandada uusi korterelamuid (korruseid 4 – 5,

joonis 2.3), ümbruskonda teenindavaid väiksemaid kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja

büroo- ning ühiskondlikke hooneid, sh mänguväljakuid, rohealasid (sh kogukonnaaedu),

samuti parklaid, kommunaalehitisi. Korterelamualale kõrvalfunktsiooni kavandamine on

lubatud juhul kui see ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhna,

tolmu, vibratsiooni, autoliikluse oluline kasv ning kuritegevuse ohu suurenemine). DP kava ala

ümbruses asuvates piirkondades on mh puudu erinevates vanustes laste mänguväljakuid.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …).

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …).

Sepa tn 22 kinnistust ca 50-60 m kaugusel läände jääb miljööväärtuslik ala, Kopli liinid. Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) on Kopli liine kirjeldatud järgnevalt: „Kopli

liinid olid ajalooliselt osa Tallinna Kopli piirkonna Vene-Balti allasumist. Vene-Balti

laevaehitustehase töölisbarakid ehitati nn liinidele ning Sepa ja Kaevuri tänavale paralleelselt

reastatud kompaktsete rühmadena. Miljööalana on säilitatud põhiliselt alumine (põhjapoolne)

ja ülemine (lõunapoolne) kolonii. Alumisel koloniil on ette nähtud kvartalite struktuuri

säilitamine ja taastamine, üksikute täielikult või osaliselt säilinud algsete hoonete säilitamine,

rekonstrueerimine ja taastamine ning kvartali struktuuri mahuliselt ja arhitektuurselt täpselt

sobivate uute nüüdisaegse ilmega hoonete kavandamine. Ülemisel koloniil peab uus loodav

hoonestusstruktuur lähtuma osaliselt algsest struktuurist, muu hulgas on kohustuslik säilitada

tänava ehitusjoon“.

11 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 70 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse protsent 30 (joonis 2.4; vähim nõutud

%). Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on

haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava

haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega

konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad

rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa-ameti

(2024) kohaselt esines DP kava alast kagus soojasaari (joonis 2.5), kus maapinna temperatuur

> 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …).

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava ala lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa-amet, 2024.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (koostatav) ja selle KSH aruanne (OÜ Alkranel,

22.03.2022 - …, eelnõu) toob mh välja, et Paljassaare poolsaarel paikneb Tallinna linna reovee

peapumbajaam ning reoveepuhasti, kus puhastatakse Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi.

Puhastatud vesi suunatakse 2,5 kilomeetrise merelasu kaudu Paljassaare ja Naissaare vahel

merre 26 m sügavusel. Puhasti on DP kava alast ca 1 km kaugusel kirdes. Lõhn tajutav kogu

12 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

poolsaarel ning suuremal osal poolsaarest esineb lõhna rohkem kui 15%-l aasta tundidest (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi Välisõhu kvaliteedi seire raames

teostatakse Põhja–Tallinna linnaosas välisõhu kvaliteedi seiret Kopli tn 76 kinnistul (Kopli

kaubajaama lähistel), automaatjaamas (ca 2,5 km kaugusel kavandatavast tegevusest).

Seirejaama andmed iseloomustavad tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti. Joonisel 2.6 on toodud saasteainete aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (sh Põhja- Tallinnas)

ning on näha, et piirväärtuste ületamisi ei esine. Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on

aastate lõikes olnud üldiselt langustrendis või stabiilsed (nt osoon), OÜ Alkranel, 2022 - ….

Joonis 2.6. Saasteainete (õhus) aastakeskmised sisaldused Tallinna seirejaamades (OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, 2020)

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

13 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgiks välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha. Seisundi eesmärk

on hea/erandi leebem eesmärk (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine) ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava

järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga

seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (koostatav), kui ka Maa-ameti (2024) järgi. Mere ranna kasutust

kitsendavatest vöönditest ulatub DP kava alale siiski ranna piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS

6. peatükk).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

14 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa-ameti geoloogiarakenduse (2020) alusel paikneb Põhja-

Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …).

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 3,8 ja 4,8 m vahele (Maves OÜ, 2022). DP kava

paikkonnas on õhukeseks (< 1 m) pinnakatteks peenliiv (Maa-amet 2024). Inimtegevuse

tsoonides on levinud 0,3…0,9 m paksune täitepinnase kiht, mis koosneb põhiliselt lubjakivi

tükkidega mullast. Looduslikku pinnakatet on säilinud laiguti kinnistu äärealadel. See koosneb

põhiliselt liivsavimoreenist, mis võib olla ka ümbersettinud aluspõhi. Kohati (Š-1 (33841))

võib moreenil lasuda kuni 0,35 m mulda ja liiva (Maves OÜ, 2022). Põhjavee tase oli

ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) 0,2…1,1 m sügavusel maapinnast.

Pinnaste savika iseloomu tõttu seal aastaringselt vett ei sisaldu, ilmselt tegemist lumesulavee

valgumisega puuraukudesse. Üldine vee liikumissuund mere poole. Alumise vettpidava kihi

moodustavad nii liivsavimoreen kui ka aluspõhjasavi (Maves OÜ, 2022). Praegusel Sepa tn 28

kinnistul on välitöödel mõõdetud veetase 0,8-1,2 m sügavusel maapinnast. Kuna vettpidav

sinisavi lamab veepinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni

maapinnani (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988). DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise

põhjaveega alal (Maa-amet, 2024 (1:50 000 kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku

põhjal ka eeldada. Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2024) põhjal on pinnase

radooniohu tase piirkonnas kõikuv (30 – 100 kBq/m³ ehk normaalne kuni kõrge (50 – 100

kBq/m³).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid

(Maa-amet 2024). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole

kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte , maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid

ega pärandniite (Maa-amet 2024).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutest idas piirneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990),

mis tegeleb laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2024). Silverfields OÜ

omab kehtivat keskkonnaluba (Nr. L.ÕV/321235; Kotkas, 2024). Saasteallikateks on

metallkonstruktsioonide puhastamise ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Oma ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtused ei ületata ning ettevõtte tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne

keskkonnamõju. Kohustus saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste

inventuuriks üks kord viie aasta jooksul.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutest kirdes ca 70 m kaugusel on MSI GRUPP AS, kes omab

vee erikasutusluba (nr L.VV/332503; Kotkas, 2024), sademevee juhtimiseks Paljassaare lahte

(keskkonnaregistrikood VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud perioodi

2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a

kinnistutest edelas ca 250 m kaugusel on SW Energia OÜ (registrikood 11963782) katlamaja,

kes omab õhusaasteluba (L.ÕV/331463; Kotkas, 2024). Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne

võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme

ületamist. Samuti ei ole gaasikatelde korrektse paigaldamise ning hooldamise korral ette näha

ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis võiks hoonest väljapoole kanduda. Tulenevalt

eeltoodust saab väita, et kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk

on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. SW ENERGIA OÜ tegevuse mõju on

lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

15 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutele on peamiseks müra allikaks on selle kõrval olev tootmis

ettevõtte (Silverfields OÜ). Müra modelleerimise andmed, kohaliku omavalitsuse üldisest

mürakaardist, on toodud joonisel 2.7.

Joonis 2.7. Tööstus- ja liiklus müra päeval (üleval) ja öösel (all) 2022 kaardi (kohaliku omavalitsuse

mürakaart) alusel. Alus: Maa-amet, 2024

EELIS (26.09.2023. a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad

ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Sepa tn 22 ja Sepa tn

22a kinnistutel ei esine väärtuslikke kooslusi. Esineb küll väike populatsioon karulauku (III

kaitse kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning

16 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida (Botanicus OÜ,

2023). Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi)

kolooniaid ei ole, lähim on ca 210 m kaugusel idas Koloonia (ID HJR660), mille pindala on

0,0500 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav (Maa-amet 2024).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistust ca 410 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala (EELIS

kood on RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9 ha. Kaitse

eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas

(Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e

kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus),

lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2024):

 EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart

(Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk

soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea),

värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-

õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik

(Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistust ca 100 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt Paljassaare

looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa pindala 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.8)

17 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise käigus. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja Lisa 6 ornitoloog M. Kose tööle pole käesoleva

DP kaval ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele lindudele.

Joonis 2.8. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel).

18 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistutel.

Ajalooline (2001) Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas

piirkonnas. Samas on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostatav) võtnud vastavalt

linnakeskkonna arengule uue suuna tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse

suurendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP kavaga. Kavandatav DP kava lähtub

koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on kavandatud ala määratud korterelamu alaks,

korruselisus 4-5, haljastuse protsent vähemalt 30. Põhja-Tallinna linnaosa ÜP järgi on

haljastuse nõue 30%, mis DP kava kohaselt saavutatav eesmärk. DP kava alusel on kavandatud

lisaks veel katusehaljastus, mis on kooskõlas Tallinna sademevee strateegiaga aastani 2030,

19 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks

peaks haljastuse selline suurenemine vähendama soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk

2.1).

DP kavas on arvestatud autode ja jalgrataste parkimistingimustega (ptk 1). Kavandatu kohaselt

võimaldataks põhimõtteliselt igal korteri kohta vähemalt üks parkimiskoht. Kirjeldatu on

vastavuses Tallinna Rattastrateegiaga 2018-2028; Tallinna keskkonnastrateegiaga aastani

2030. Viimases soositakse maa-alust parkimiskorrust. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv

ja sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist ning ka välialadele

parkimisvõimaluste loomist. DP kava välialadele tuleksid ka rekreatsioonialad, st paikkonna

mängualade võrgustikku mitmekesistatakse.

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud

arendustegevusest (elamute kerkimine endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt

takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse

elluviimiseks on pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa koostavatava

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad

20 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal sihtotstarve 90% tootmismaa ja 10% ärimaa, endine kartulikoorimistsehh ja

kartulihoidla. Maaüksus piirneb läänes hiljuti ehitatud kortermajadega, lõunas on endine

katlamaja, kus praegu tegutseb mitmeid ettevõtteid. Ida poole jäävad tootmishooned ja põhjas

uusarendus. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust

võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk

võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (koostatav). Eelnevat kinnitavad ka

ptk 3.1 toodud aspektid.

DP kava ala jääb mere suunalisest üleujutus alast välja. Paikonna mullastik on tehnogeenne

ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Kuna vettpidav sinisavi lamab maapinna

lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani. Maa-aluse

korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada sademetevaestele (nt

suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala ehitusgeoloogiline

uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje

21 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

meetmeid ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete osas. Ehitusaegse

veekõrvalduse eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna kanalisatsioonitorustikud,

millede täpsed kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik vee-ettevõte, st lisa

tingimusi ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel

(sh ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna

veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei

alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks).

Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni

toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest

sõltuvatele ökosüsteemidele. Siinkohal on arvestatud ka ptk 1 esitatud reostusohu puudumise

hinnangut ning suuniseid reostunud pinnase tuvastamise (tulevase ehitustegevuse korral) puhul

käitumiseks. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 1 ja 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on

mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba tootmismaad elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

22 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 200 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava arvestab rattaparkla vajadusega, siis käesoleva ptk lõpus

ei tooda esile viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. DP kava ala keskelt

500 m raadiusse jääb ühiskondlike kasutusfunktsioonidega ehitisi ja ca 460 m kaugusel

Tallinna Kunstigümnaasium (põhikool või gümnaasium); ca 575 m kaugusel Kopli Lasteaed

(koolieelne lasteasutus). Seega toetab ümbruskonna funktsionaalsus kavandatavat tegevust

positiivselt (eriti hoonete juurde kavandatavad mänguväljakud) ning ptk 1 esitatud uuringud

ehk analüüsitavad valdkonnad (eelkõige müra / lõhn) aitavad luua elukondlikku kinnisvara,

mis ei lähe vastuollu ka naabruskonna seniste tootmistegevustega (vt ptk 2.1 ja 2.2), mis võivad

jätkuvalt toimuda nii päevasel (7.00 – 23.00) kui ka öisel ajal (23.00 – 7.00). St müra ja

õhusaaste analüüside teostamised vajadusi eraldi allpool ei rõhutata (va ehitusaeg müra osas).

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (lähimad ca 10-

20 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

DP kava arvestab juba OÜ Maves poolt välja toodud vähe tõenäoliseks peetavat

pinnasereostuse ohtu ja viimasest tulenevat käitumise tingimust. Seega ei esitata allpool

(alamptk lõpus) asjakohaseid suuniseid pinnasereostuse kohta eraldi tingimusena. DP kava

arvestab ka pinnase kõrgema radooniohu esinemisega, seega ka vastava teemavaldkonna osas

lisatingimusi allpool ei määrata.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga (va. tootmine idas ja lõunas), kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone,

mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Mõju

loodusväärtustele (kaitstavad loodusobjektid), on kirjeldatud ptk 3.5.4. Linnustiku osas nähtub

ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise meetmete peale on juba mõeldud ning ptk

2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba samaväärse hoonestuse ääres) rändekoridori.

23 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kuigi DP kava tegevuse käigus eemaldatakse teadaolevalt vaid kolm puud, siis tuuakse välja,

et DP kava alal pesitseda võivate lindude mõju eelduste vähendamiseks tuleb vältida puude

raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada,

et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.

juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Pesitsevate lindude tõttu seatakse aga allpool esitatud

meede. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval

objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda

pesitsevate lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Linnustiku osas nähtub ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise

meetmete peale on juba mõeldud ning ptk 2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba

samaväärse hoonestuse ääres) rändekoridori.

DP kava järgsetele võimalikele tegevustele jääb ette väike populatsioon karulauku (III kaitse

kategooria), kuid taimi pole keerulise kasvukoha tõttu võimalik ümber asustada ning

populatsioonile ei ole praeguses kasvukohas ka pikemat perspektiivi säilida (Botanicus OÜ,

2023). Seega ei ole leiu puhul asjakohane piiranguid/tingimusi kehtestada. Teisi olulisi (mh

kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas samuti ei

asu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil)

vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

24 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad –temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1., 3.5.3 ning 3.5.4. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas

puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks

mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

25 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

26 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Tallinnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019)

detailplaneeringu kava (DP046680). Eesmärk on äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide

liitmine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa krundiks. Lisaks määrata ehitusõigus kahe

korterelamu ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie maapealse ja kuni ühe maa-aluse korrusega

hoone püstitamiseks. Täpsemalt vt käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute DP (DP046680) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (26.09.2024).

 EELIS Infoleht, Keskkonnaagentuur, 17.09.2024.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a

käskkirjaga nr 1.1-4/78.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7)

 Keskkonnaportaal (https://keskkonnaportaal.ee/), 2024.

 Kotkas (https://kotkas.envir.ee/), 2024.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Aruanne (eelnõu). OÜ Alkranel, 13.09.2021.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, menetlemisel (2024).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Rohttaimestiku inventuuri aruanne. Botanicus OÜ, 2023

 Sepa 22 ja lähiala puittaimestiku inventuur. Bonava Eesti OÜ, 2023

 Sepa tn 22 keskkonnaseisundi ülevaade. Maves OÜ, 2022.

 Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali detailplaneerimiseks Tallinnas.

Ehitusgeoloogilised uurimistööd. Värk M., Avarsoo E., Roomet E.: RPI Eesti Projekt,

1968.

 SW ENERGIA OÜ-le õhusaasteloa nr L.ÕV/331463 andmine. Korraldus.

Keskkonnaamet, 30.10.2018.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 27.09.2024.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2028. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna Toitlustuskoondis Sepa tn. ladu. Ehitusgeoloogia aruanne. Tumm, A. Riiklik

Ehitusuuringute Instituut, 1988.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Vee erikasutusloa nr L.VV/332503 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 06.03.2019.

 Välisõhu saasteloa nr. L.ÕV/321235 andmine. Korraldus. Keskkonnaamet, 03.01.2012.