Käskkiri

KÄSKKIRI

05.11.2024 nr 1.1-1/24/154

Bussipeatuste valiku, paigutuse ja kujundamise

juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide

1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan juhendi „Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine“ (lisatud).

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Juhend

Bussipeatuste valik, paigutus

ja kujundamine

TRANSPORDIAMET 2024

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 1/32

SISUKORD

1 EESMÄRK ................................................................................................................................... 1

1.1 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 1

1.2 Juhendi huvigrupid ................................................................................................................ 1

1.3 Käsitlusala ............................................................................................................................. 1

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 2

3 OSAPOOLED JA VASTUTUS ................................................................................................... 2

4 SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 2

4.1 Õigusaktid .............................................................................................................................. 2

5 BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE ................................................ 3

5.1 Üldnõuded ............................................................................................................................. 3

5.2 Bussipeatuse asukoha valimine ............................................................................................. 3

5.3 Bussipeatuse tüübi valik ........................................................................................................ 4

5.4 Bussipeatuse nähtavuse nõuded ............................................................................................. 5

5.5 Bussitasku parameetrite valik ................................................................................................ 6

5.6 Bussipeatuse elementide määramine ................................................................................... 10

5.7 Peatuse paigutus .................................................................................................................. 11

5.8 Ümberistumispeatused......................................................................................................... 25

5.9 Peatustele juurdepääsuteed .................................................................................................. 25

5.10 Bussipeatused ja vaba ruum ................................................................................................ 26

5.11 Busside tagasipöördekoht .................................................................................................... 26

Lisa ..................................................................................................................................................... 27

1 EESMÄRK

Juhendi eesmärgiks on kirjeldada üldised põhimõtteid riigitee ääres asuvate bussipeatuste valikuks,

paigutuseks ja kujundamiseks.

1.1 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks teede projekteerimise projektijuhtidele ning maanteede

projekteerijatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

1.2 Juhendi huvigrupid

Tee omanikud, liiklejad, ühistranspordi kasutajad jt seotud osapooled.

1.3 Käsitlusala

Juhendiga käsitletakse riigitee ääres asuvate bussipeatuste valikut, paigutust, ligipääsetavust ja

kujundamist.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 2/32

Juhendis käsitletakse ristmikke, mille liiklussagedus on üle 20 auto/ööpäevas (ei ole mõeldud nn

mahasõite).

Juhendis esitatud põhimõtteid tuleb rakendada nii uute teede kavandamisel, olemasolevate teede

rekonstrueerimisel kui ka olemasolevate riigiteede ääres asuvate bussipeatuste kavandamisel. Linnas

ja väljaspool linna haldusterritooriumi, kus peatuvad linnaliinid, asuvate riigiteede ääres asuvate

peatuste kavandamisel võib kasutada standardi EVS 843 Linnatänavad ja KOVi nõudeid.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Teeületuskoht – juhendis mõeldakse nii ülekäigukohta kui ka ülekäigurada.

 TRAM – Transpordiamet.

 Ülekäigukoht – jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud

asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes

eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele

sõidukijuht pöörab.

 Ülekäigurada – reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või

reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata.

3 OSAPOOLED JA VASTUTUS

Osapool Vastutus protsessi raames

Töövõtja Projekteerija teeb juhendi alusel

projektlahenduse.

TRAM teehoiuteenistuse planeerimise

osakond

Projekteerija poolt tehtud projektlahenduse

ülevaatamine ning vajadusel täpsustamine.

4 SEOTUD DOKUMENDID

4.1 Õigusaktid

 Ehitusseadustik

 Liiklusseadus

 Ühistranspordiseadus

 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele

 Tee projekteerimise normid

 EVS Linnatänavad 843

 Kergliiklustaristu kavandamise juhend

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 3/32

5 BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

5.1 Üldnõuded

5.1.1 Bussipeatuste kavandamisel võtta aluseks info bussiliikluse ja reisijate arvu kohta. Infot leiab

rakendustest:

https://public.tableau.com/app/profile/transpordiamet/viz/Peatustekasutus/Reisijatearvkaardi

l , https://web.peatus.ee.

5.1.2 Bussipeatuste teeninduspiirkondade analüüsiks võib kasutada kaardirakendust:

Ühistranspordi kättesaadavus ja teenustasemed:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=33010118531f4e75a95005e6c8

771dc8.

5.1.3 Info kommertsliinide reisijate kohta tuleb küsida Regionaalministeeriumi ühistranspordi

osakonnast, maakonnaliinide puhul maakonna ühistranspordikeskusest ja valla- ja linnaliinide

puhul kohalikust omavalitsusest. Vajadusel küsida infot otse vedajalt.

5.1.4 Bussipeatusega seotud analüüsitava perioodi pikkuseks võtta vähemalt eelneva 1 aasta

andmed. Arvestada ka bussiliiklejate hooajalisusega, nt koolibusside liiklusega ja

suvitushooaja bussiliiklusega. Arvestades aasta jooksul tehtud liinimuudatustega võib

kasutada lühemat perioodi.

5.1.5 Täiesti uus bussipeatus kavandatakse üldjuhul KOV-i ettepanekul. Peatuse tüübi ja

elementide väljaselgitamiseks tuleb taotlejal esitada eeldatav bussi sisenejate ja peatuses

peatuvate bussiliinide arv.

5.1.6 Huvitatud isikul (KOV, kogukond, külaselts jms) on võimalik vastavalt vajadusele luua oma

vahenditest juhendis esitatud miinimumnõuetest paremaid tingimusi ootajatele ja seda

tingimusel, et tagatakse riigi transpordimaa kinnisasjale paigaldatud elementide hooldamine.

5.2 Bussipeatuse asukoha valimine

5.2.1 Bussipeatuste asukoha valikut suunab esmajoones piirkonna maakasutus ning sellest tulenev

ühistranspordi nõudlus.

5.2.2 Bussipeatuste asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste üldpõhimõtetega:

5.2.2.1 Teelõigu rekonstrueerimise puhul tuleb hinnata, kas olemasolev peatus on vajalik (elanike

arv paikkonnas, busside väljumiste arv ja peatusest bussi sisenejate arv).

5.2.2.2 Jalgsi läbitav vahemaa bussipeatusesse ei tohi olla ülemäära pikk, arvestades bussipeatuse

teeninduspiirkonna elanike arvu. Soovituslikult arvestada järgmiste jalakäigutee pikkustega:

< 500 elaniku – kuni 3 km; < 1000 elaniku – kuni 2 km; > 1000 elaniku – kuni 1 km.

Nimetatud teekonna pikkuste hindamisel arvestatakse valdava osa elanikkonna paiknemist,

mitte üksikute majapidamiste asukohti.

5.2.2.3 Peatuste vahemaade kavandamisel võtta arvesse, et liiga lühikesed peatuste vahemaad

aeglustavad busside sõidukiirust.

5.2.2.4 Peatuses peavad olema tagatud nähtavusnõuded vastavalt peatükis 5.4 toodule.

5.2.2.5 Peatusesse peab olema võimalik sujuvalt sõita.

5.2.2.6 Bussipeatus kavandada soovituslikult kuni 3% sõidutee pikikaldele.

5.2.2.7 Peatus peab olema ohutu nii seda kasutavatele reisijatele kui ka bussidele.

5.2.2.8 Peatusest või selle kasutamisest ei tohi tekkida ohtu muule liiklusele.

5.2.2.9 Peatuses on vajadusel võimalik tagada sõidukite vahetamine ning reisijate peatusesse

toomine ja vastuvõtmine.

5.2.2.10 Peateel asuvat bussipeatust ei tohi kavandada nii, et peatuv buss takistab liiklust liituval teel,

mille liiklussagedus on üle 20 sõiduki ööpäevas. Peatust võib kavandada rambile.

5.2.2.11 Bussipeatust ja teeületuskohta ei tohi kavandada möödasõidulaiendile.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 4/32

5.3 Bussipeatuse tüübi valik

5.3.1 Meil on kasutusel nelja erinevat tüüpi bussipeatuseid:

5.3.1.1 Tüüp I suletud taskuga peatus. Peatuv buss ei takista mööduvat liiklust.

5.3.1.2 Tüüp II avatud taskuga peatus. Peatuv buss ei takista mööduvat liiklust.

5.3.1.3 Tüüp III peatus osaliselt sõidurajal. Peatuv buss takistab mööduvat liiklust vähe.

5.3.1.4 Tüüp IV peatus sõidurajal. Peatuv buss takistab mööduvat liiklust.

5.3.1.5 Detailseid tüüpide parameetreid on esitatud tabelis 4.

5.3.2 Projektkiirusel 100 km/h ja rohkem on lubatud üksnes I tüüpi bussipeatused.

5.3.3 Projektkiirusel üle 90 km/h ei eraldata I tüüpi bussipeatuse korral sõiduki peatumiskohta

sõiduteest üksnes teekattemärgisega, vaid kavandatakse ka füüsiline takistus.

5.3.4 I tüüpi bussipeatuse korral, kui projektkiirus on 120 km/h peab füüsilise takistuse laius olema

vähemalt 10 meetrit (katte servast katte servani vastavalt tabel 4 joonis Tüüp I a suletud tasku).

5.3.5 Projektkiirusel 120 km/h tuleb kavandada bussipeatusesse sissesõit aeglustusraja kaudu ja

bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.

5.3.6 Projektkiirusel 110 km/h tuleb kavandada bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.

5.3.7 Asulavälise tee bussipeatuse tüübi valik lähtudes sõidutee funktsioonist, liiklussagedusest ja

projektkiirusest on esitatud tabelis 1. Tabelis 1 esitatud tüübist kõrgemat või madalamat tüüpi

peatuseid on lubatud kasutada vastavalt tabeli all toodud juhtudel.

Tabel 1. Asulavälisel teel minimaalse bussipeatuse tüübi1 valik.

Tee funktsioon Liiklussagedus Kuni 50 km/h 60-70 km/h 80-90 km/h üle 90 km/h

Põhimaantee 14500+ II I I I või rambil2

6001-14500 II II II I või rambil2

3001-6000 II II II I või rambil2

kuni 3000 II3 II II I või rambil2

Tugimaantee 14500+ II II I I

6001-14500 II II II II

3001-6000 II II II II

501-3000 III3 II3 II II

alla 500 IV III3 II II

Kõrvalmaantee 6000+ II II II -

3001-6000 III3 II II -

1001-3000 IV III3 II3 -

alla 1000 IV IV III3 - 1 Kõrgemat tüüpi peatust on alati lubatud kavandada. Kindlasti tuleb kaaluda kõrgemat tüüpi peatust

juhul, kui peatuses on suur väljuvate busside arv (71+ nädalas ehk 15+ päevas).

2 Eelistatud on peatuse kavandamine rambile (2+2 ja 2+1 teedel, kus on liiklussõlmed).

3 Tabelis 1 toodud tüübist ühe võrra madalamat tüüpi bussipeatuse rajamist on lubatud kaaluda

vaid järgmiste tingimuste täitmisel:

1) peatusest väljuvate busside arv on 1-20 nädalas (1-4 päevas) või bussi sisenejate arv on kuni

9 inimest nädalas.

2) tagatud on kõikide liiklejate ohutus ja nähtavusnõuded vastavalt peatükk 5.4 Bussipeatuse

nähtavuse nõuded.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 5/32

5.4 Bussipeatuse nähtavuse nõuded

5.4.1 Nähtavusnõuded peatusest väljumisel.

5.4.1.1 Peatusest väljuva bussi juht peab nägema bussi taha jäävat sõiduteed ja seal toimuvat liiklust.

Bussipeatuse kavandamisel arvestada tabelis 2 esitatud peatusest väljuva bussi juhi

nähtavusnõuetega bussi taha.

Tabel 2. Peatusest väljuva bussi juhi nähtavusnõuded bussi taha jäävale sõiduteele.

Projektkiirus, km/h a, m

30 25

40 35

50 55

60 75

70 160

80 200

90 230

100 270

110 310

5.4.2 Kui põhitee on raadiusel, siis tuleb vajadusel projekteerida platvorm põhitee suhtes nurga alla,

et bussijuhile oleks tagatud vajalik nähtavuskaugus bussi taha. Nähtavus peab olema tagatud

avatud tasku korral seisvale bussile, kuna liikumist alustades liigub buss kohe sõidurajale.

Suletud tasku korral peab olema nähtavus tagatud juba liikumist alustanud bussijuhile, kes on

peatusest liikuma hakates jõudnud pöörata bussi sellise nurga alla, mis annab bussijuhile

parema vaatevälja.

5.4.3 Platvormi nurga alla viimine kavandada nendes peatustes (eelkõige sisekurvides), kus buss

ise jääb takistama bussijuhi nähtavust bussi taga asuvale teele ja kus ei ole kasutatud suletud

taskut.

5.4.4 Bussipeatused ristmiku piirkonnas ja nõutavad nähtavusalad.

5.4.5 Bussipeatus on lubatud paigutada ristmiku nähtavusalale.

5.4.6 Ootekoda paigutatakse peatuse ootealale või vahetult selle juurde nii, et see ei ole ristmiku

nähtavusalal. Kui ootekoja paigutus on vajalik teeandmise kohustusega ristmiku

nähtavusalale, siis tuleb ristmikul rakendada peatumiskohustusega ristmiku liikluskorraldust.

5.4.7 Ristmiku piirkonnas asuvas bussitaskus peatuva bussi korral peab olema tagatud vähemalt

peatumisnähtavus vastavalt allpool esitatud joonisele 1 ja tabelile 3.

5.4.8 Parameetrid valida vastavalt:

5.4.8.1 ristmiku nähtavusala parameeter PN1 vastavalt tabelile 3;

5.4.8.2 kui peatee on põhimaantee, siis väärtus A liituval teel liiklussagedusega kuni 100 sõidukit

ööpäevas on 3 m ja liiklussagedusega üle 100 sõiduki ööpäevas on 5 m. Kui peatee on

tugimaantee või kõrvalmaantee, siis sõltumata liituva tee liiklussagedusest on A väärtus

liituval teel 3 m. Väärtus A mõõdetakse sõidutee serva markeeringust, selle puudumisel katte

servast, sõidukijuhi silmadeni.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 6/32

5.4.8.3 bussipeatuse tüüp IV puhul lähtuda joonisest 1.

Joonis 1. Seisva bussi korral nõutava nähtavusala paiknemine.

Tabel 3. Seisva bussi korral nõutava nähtavusala väärtus PN1.

Peatee projektkiirus, km/h PN1, m

30 30

40 45

50 60

60 75

70 95

80 120

90 150

100 180

5.4.9 Selleks, et tagada ristmiku piirkonda kavandatava bussipeatuse korral ristmikul nõutav

nähtavus, on võimalik kavandada suletud tasku või nihutada bussipeatus ristmikust

kaugemale (vt näidet p.5.12 Lisa. Joonis 7).

5.5 Bussitasku parameetrite valik

5.5.1 Bussipeatuste tüübid, bussitasku sisenemise ning väljumise kaldosa ja täisosa ehk seisuala

vähimad pikkused on esitatud põhimõttelistel joonistel tabelis 4.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 7/32

Tabel 4. Bussipeatuste tüübid.

Tüüp I a suletud taskuga peatus

Suletud tasku tüüpi peatusest väljuv buss on kohustatud andma teed. Liikluskorraldus tuleb

tähistada vastavalt liiklusmärkidega.

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

120 km/h 2+2 ristlõikel ≥ 10,0 m

*märgitud väärtuseid parandatakse lisatud koefitsientidega

Pikikalle % Paranduskoefitsient

Mahasõidul Pealesõidul

< -3 1,3 0,7

-2 1,2 0,8

-1 1,1 0,9

-1…1 1 1

1 0,9 1,1

2 0,8 1,3

> 3 0,7 1,4

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 8/32

Tüüp I b suletud taskuga peatus

Suletud tasku tüüpi peatusest väljuv buss on kohustatud andma teed. Liikluskorraldus tuleb

tähistada vastavalt liiklusmärkidega.

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

100 ja 110 km/h 2+2 ristlõikel ≥ B+2,0 m

Amin

M

B

m

C1min

m

C2min

m

L

m

100 4,0 70

80 270+S

6,5 110 310+S

1)Kui peatuses liikleb üheaegselt rohkem kui üks buss ning bussidel on tarvis üksteisest

sõltumatult väljuda, siis mõõdu b laius peab olema 6,5 m.

2)Seisuala S pikkus on minimaalselt 25 meetrit. Seisuala S pikkust pikendada vastavalt üheaegselt

peatuses seisvate busside arvule.

Tüüp I c suletud taskuga peatus

Projektkiirus Kõrvalekalle peateest

90 km/h

100 km/h keskpiirdega 1+1 ja 2+1 ristlõikel ≥ 6,0 m

1) Olemasolevatel põhimaanteedel (sh 2+1 ja 2+2 maanteed) liiklussagedusega

≤10 000 a/ööp on erandina lubatud suletud tasku kõrvalekaldega ≥4 m ja

kattemärgistusega eraldussaar.

2) Kattemärgistus teha vastavalt standardile EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 9/32

Tüüp II avatud taskuga peatus

A, m B, m S*,m C, m

P ro

je k tk

ii ru

s

k m

/h

P õ h im

aa n te

e

T u g im

aa n te

e

K õ rv

al m

aa n te

e

P õ h im

aa n te

e

T u g im

aa n te

e

K õ rv

al m

aa n te

e

50 20 20 20 ≥ 3,00

20 2

10 10 10

60 25 20 20 ≥ 3,00 15 10 10

70 -80

30 25 20

≥ 3,25

20 15 10 90 ≥ 3,801

≥ 3,50

Märkus: 1 põhimaanteel; 2 pikkus 21 m, kui peatuvad ka linnaliinide liigendbussid.

*Võib vähendada kuni 15 meetrini koostöös ühistranspordikeskusega, kui on teada, et kasutusel on

lühikesed bussid ja kuni 18 meetrini, kui peatuvad linnaliinide normaalbussid. Arvestatud on ühe

bussi peatumist.

Tüüp III peatus osaliselt sõidurajal

Projektkiirus km/h Kõrvalekalle peateest

50-90 2,0-3,0 m

Märkus: 12 meetri pikkust sirget osa võib pikendada normaalbusside korral 18 meetrini ja

liigendbusside korral 21 meetrini.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 10/32

Tüüp IV peatus sõidurajal

Projektkiirus km/h Kõrvalekalle peateest

50-70 Puudub või tühine

Märkus: tüüp IV võib erandjuhul kooskõlas tabeliga 1 kavandada ka kiirustel 80-90 km/h.

5.5.2 Kui bussipeatus on kavandatud erilahendusega, siis tuleb kontrollida šablooniga, et bussil

oleks võimalik peatusesse siseneda nii, et buss jääks platvormi kõrvale paralleelselt seisma.

5.5.3 Bussipeatuse täisosa ehk seisuala pikkuse määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka

samaaegselt peatuses seisvate busside arvu.

5.6 Bussipeatuse elementide määramine

5.6.1 Tabelis 5. on esitatud minimaalselt nõutav bussipeatuse elementide lahendus. Bussipeatuse

elementide määramine toimub lähtudes peatuse tüübist ja keskmisest reisijate arvust.

Tabel 5. Minimaalselt nõutav bussipeatuse elementide lahendus.

Peatuse

elemendid

Peatuses bussi sisenejate keskmine arv nädalas

Kuni 9 in 10-49 in 50-99 in 100+ in

liiklusmärk 541a ALATI

Ooteala X X - -

Ooteplatvorm

I tüübi puhul alati

II tüübi puhul eelistatult X X

Ootekoda

- -

Kaaluda

(nt koolide

läheduses)

X*

Istepink - X X X

prügikast Kaaluda asukohapõhiselt (peab olema tagatud hooldus)

Valgustus

Valgustatud riigitee või ristmiku puhul jah, muul juhul kaaluda vastavalt

Riigimaanteede valgustamise juhisele.

parkla/

parkimiskoht -

Kaaluda vajadust vastavalt juhtumile

jalgrattaparkla -

*Ootekoja rajamisest võib loobuda, kui KOV ei pea selle rajamist põhjendatuks.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 11/32

5.6.2 Lisaks tabelis 5 esitatule tuleb peatuse elementide määramisel igakordselt käsitleda järgmist:

5.6.2.1 Lahendada tuleb bussipeatuse juurdepääsud vastavalt p.5.9 ja teeületuskohad (näide jalgteest

vt p.5.12 Lisa joonis 1). Juurdepääsu lahenduse määramiseks hinnata piirkonnas

olemasolevat keskkonda ning kaaluda laiendatud kindlustatud peenra või eraldiseisva jalgtee

rajamist lähima ristmikuni/tõmbekeskuseni või peatuste vahel. Juurdepääsu kavandamisel

tuleks arvestada sisenejatega võrdse arvu väljujatega tee vastasküljel asuvas peatuses.

5.6.2.2 Kui ühel teepoolel on kasutajate arvust tingitult vajalik rajada peatusesse ooteplatvorm, siis

tuleb ooteplatvorm rajada ka tee vastasküljel asuvasse peatusesse.

5.6.2.3 Kahe erisuuna peatused kavandada üksteisele võimalikult lähestikku, eriti rattaparklate ning

pargi ja reisi parklate olemasolul.

5.6.2.4 Juurdepääsuteed bussipeatustesse kavandada võimalikult loogiliste ja lühimate teekondadena

bussipeatuste mõjuala sihtkohtadele.

5.6.2.5 Hinnata vajadust rajada puuetega inimeste vajadustest lähtuv lahendus.

5.6.2.6 Hinnata vajadust elektroonse infotabloo paigaldamiseks.

5.6.2.7 Hinnata parkla vajadust nii jalgratturitele kui ka sõiduautodele.

5.6.3 Üldised märkused:

5.6.3.1 Ooteala vähimad mõõtmed on esitatud p.5.12 Lisa joonis 2.

5.6.3.2 Erinevatel teepooltel asuvates peatustes võivad olla erinevad andmed ja sellest tulenevalt

erinevad elemendid, välja arvatud ooteplatvorm (p.5.6.2.2).

5.6.3.3 Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, bussi sisenejad kui ka bussist väljujad,

sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem

peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormi

vähimad mõõtmed on esitatud p. 5.12 Lisa joonis 4.

5.6.3.4 Ootekoja räästa servast peab olema peatusetasku äärekivi esiserv asulavälisel alal vähemalt

3,0 m kaugusel, vt p. 5.12 Lisa joonis 5 a).

5.6.3.5 Ootekoja külgseinast peab olema peatusetasku äärekivi esiserv asulas vähemalt 2,2 m

kaugusel, et tagada bussi rambi avamine ja ratastooli kasutamine.

5.6.3.6 Ootekojad projekteerida vastavalt vajadusele, arvestades tegelikku kasutajate arvu. Tuleb

hinnata, mis suunas inimesed liiguvad. Ootekoda kavandatakse reeglina selles suunas, kus

inimesed bussi ootavad, mitte maha tulevad. Võimalusel arvestada KOVi sooviga rajada

ootekoja alus, et sinna oleks võimalus KOVil paigaldada ootekoda.

5.6.3.7 Prügikast peab olema kohtkindlalt paigaldatav, eelistatult kinnitada prügikast bussipeatuse

märgi posti külge. Soovitavalt valida pealt kaetud või kaanega prügikast lindude ning vihma

ja lume kaitseks. Soovitavalt vältida põhjast avatavat prügikasti.

5.7 Peatuse paigutus

5.7.1 Paigutus teeületuskoha suhtes:

5.7.1.1 Bussipeatus tuleb kavandada sõidusuunas pärast jalakäijate teeületuskohta.

5.7.1.2 Avatud tasku puhul tuleb jälgida, et teeületuskoha pikkus ei pikeneks.

5.7.1.3 Peatus sõidurajal tuleb kavandada nii, et peatunud bussi ja teeületuskoha vahele jääks

vähemalt 10 meetrit.

5.7.2 Paigutus viadukti, tunneli või eritasandis ristuva tee suhtes:

5.7.2.1 Bussipeatus paigutatakse sõidusuunas enne eritasandil ristuvat kergliiklusteed. Sedasi näeb

sõitja peatuses bussi saabumissuunas, põhimõte on esitatud joonisel 2 a.

5.7.2.2 Kui eritasandis ristuval teel on ühel pool kergliiklustee, on soovituslik peatuste paigutus

esitatud joonisel 2 b, nii et peatusesse minek ei eelda ristuva tee ületamisi.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 12/32

Joonis 2. Peatuste asend tunneli, viadukti või ristuva eritasandis tee suhtes

5.7.3 Peatuste omavaheline kaugus

5.7.3.1 1+1 sõidurajaga teel on soovitatav erinevatel sõidusuundadel asuvate peatuste vahemaa

kavandada vähemalt 20 meetrise nihkega arvestades, et vasakpoolne peatus kavandatakse

tavaolukorras enne parempoolset peatust (joonis 3).

Joonis 3. Peatuste vahemaa 1+1 ristlõikega teedel

5.7.4 Kaugus möödasõidukeelualast

5.7.4.1 Sõidurajal olevat peatust ei paigutata möödasõidukeeluala tähistava pidevjoone piirkonda

ega pidevjoonele lähemale, kui on esitatud joonisel 4.

Suurim lubatud

sõidukiirus

km/h

Kaugus

pidevjoonest

Cmin, m

50 40

60 50

80 80

Joonis 4. Sõidurajal oleva peatuse paigutamine möödasõidukeeluala suhtes

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 13/32

5.7.5 Peatuse paigutus samatasandilisel ristmikul.

5.7.5.1 Eelistatult paigutatakse peatus bussi saabumissuunast vaadates pärast ristmikku, põhimõte

on esitatud joonisel 5.

Joonis 5. Soovitatav peatuse paigutus kahe liini hargnemis- või ühinemiskohas

5.7.5.2 Teatud juhtudel on peatus lubatud paigutada enne ristmikku.

5.7.5.3 Peatuse paigutamist enne ristmikku võivad toetada järgmised argumendid:

a) ohutum ja lühem ühendustee peatusesse (mh välditakse tee ületamise vajadust);

b) erinevate liinide hargnemine vaadeldaval ristmikul (joonis 6);

c) võimalus luua ristuvatele liinidele ohutud ümberistumise tingimused;

d) muud asjaolud nagu ruumipuudus, nähtavus, tee geomeetria jms ei võimalda peatuse

paigutust pärast ristmikku.

5.7.5.4 Kui erinevad liinid kulgevad osaliselt samal teel, võib liinide hargnemisristmikule paigutada

ühiseid peatuseid, nagu on näidatud joonisel 6. Niisugune korraldus võimaldab minna ühe

liini bussist teise samas peatuses.

Joonis 6. Peatuste võimalik paigutus kahe liini hargnemis- või ühinemiskohas

5.7.6 Peatus peasuunal pärast ristmikku.

5.7.6.1 Pärast ristmikku paigutatud peatuse põhilahendus on esitatud joonisel 7. Peatuses algab

peatusetasku sissesõidu kaldosa pärast ristmiku raadiuseid ja võimalikku ülekäigurada.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 14/32

Joonis 7. Pärast ristmikku paigutatud peatusetasku näide

5.7.6.2 Asulavälisel teel tuleb sõidurajal oleva peatuse paigutamisel pärast ristmikku lähtuda

joonisel 8 esitatud nõuetest.

Joonis 8. Miinimumnõuded asulavälisel teel sõidurajal oleva peatuse paigutamisel peasuunale pärast

ristmikku

5.7.7 Peatus peasuunal enne ristmikku

5.7.7.1 Kuigi peatus tuleb paigutada reeglina pärast ristmikku, võib selle paigutamine enne ristmikku

olla erandliku lahendusena põhjendatud järgmistel kaalutlustel (vaata joonist 9 ja 10):

a) sõitjatele ohutu ja lühikese vahemaa tagamiseks ühest sõidukist teise ümberistumisel;

b) kergliiklustee asukoha tõttu;

c) jalakäijatele võimalikult loogilise liikumise tagamiseks;

d) kui jalakäijate peamine tõmbepunkt ei põhjusta tee ületamist bussi eest.

5.7.7.2 Kui peatus paigutatakse enne ristmikku, siis tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

a) tagada nähtavus teeületuskohal jalakäijale arvestades peatuvat bussi. Vajadusel kavandada

suletud lahendusega või sügavam bussitasku;

b) eelistada tuleb lahendust, kus valdav osa jalakäijatest ei peaks teed ületama bussi eest.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 15/32

Joonis 9. Näide enne ristmikku paigutatud peatusest

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 16/32

Suurim lubatud sõidukiirus,

km/h

amin,

m

50 40

60 50

70 60

80 70

Joonis 10. Miinimumnõuded sõidurajal oleva peatuse paigutamisel peasuunale enne ristmikku

5.7.8 Peatus ristuval teel

5.7.8.1 Ristuval teel asuvate peatuste paigutuse põhimõtted on esitatud joonisel 11. Peatust ei tohi

paigutada nii, et ristmiku raadius ja bussipeatuse kaldosa kattuksid.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 17/32

Joonis 11. Ristuva tee peatuste paigutus

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 18/32

5.7.9 Peatus ringristmikul

5.7.9.1 Ringristmikel valitakse peatuse asukoht arvestades ühistranspordiga ja kergliiklusteedega.

Peatusetasku paigutatakse vähemalt 20 meetri kaugusele ringristmiku servast, näidatud

joonisel 12. Peatuse paigutus ei tohi pikendada ringristmikul asuvate teeületuskohtade

pikkust.

Joonis 12. Peatuse paigutamine ringristmiku juurde

5.7.10 Liiklussõlmed

5.7.10.1 Üldist

a) Liiklusohutuse seisukohalt on tähtis, et järjestikuliste liiklussõlmede peatuste korraldus

teostatakse ühetaolisel põhimõttel.

b) Liiklussõlmedes busside jaoks sujuv peatusekorraldus tähendab üldjuhul sõitjatele pikemaid

jalgsi läbitavaid vahemaid. Seetõttu tuleks liiklussõlmedesse peatuste projekteerimisel

lähtuda järgmistest eesmärkidest:

 ühendusteed peatusest kergliiklusteele, ümbritsevatele aladele või teistesse peatustesse

ümberistumiseks on võimalikult lühikesed ja ohutud;

 peatuse läbimine ei põhjusta bussidele märkimisväärseid viivitusi;

 peatus teenindab võimalikult paljusid liine, võimaluse korral ka liiklussõlmele

pealesõitvaid või liiklussõlmest mahasõitvaid liine;

 peatuse kasutamine mõjutab võimalikult vähe peatee liikluse sujuvust ning peatuste

korraldus ei põhjusta teistele teekasutajatele ootamatuid liiklusolukordi;

 juurdepääs peatusesse jalgsi ja rattaga on võimalikult mugav;

 kergliiklusteede ristumised sõiduteedega on minimeeritud. Vajaduse korral kasutatakse

eritasandilist lahendust;

 tuleb vältida teeületuskoha kavandamist rampidele.

Teeületuskoht võib asuda rambil vaid ristuva tee samatasandilise ristmiku juures.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 19/32

5.7.10.2 Bussipeatuste paigutus liiklussõlmes

a) Liiklussõlmedes paigutatakse bussipeatused vastavalt joonisele. (joonis 13).

Asukohavariant Sobivus

A Eraldi peatuserambil Jah

B Pealsõidurambi alguses Jah

C Mahasõidurambi lõpus Jah

D Aeglustus- ja kiirendusrajal Ei

E Peateel Ei

F Rambil Jah1 1Kiirusmuuterada peab olema bussipeatuse kohas põhiteest eraldatud. Aeglustusraja puhul peab

olema eraldus enne bussipeatust ja kiirendusrajal peab olema eraldus ka pärast bussipeatust.

Aeglustusraja pikkus enne bussipeatust ja kiirendusraja pikkus peale bussipeatust peab vastama

aeglustus- ja kiirendusraja nõuetele.

Joonis 13. Bussipeatuste asukohavariandid liiklussõlmes

5.7.10.3 Eraldi peatuserambil, joonis 13 asukohavariant A.

a) Liiklussõlme maha- ja pealesõidurampide vahelisele alale kavandatavate

peatuserampide lahenduspõhimõtted on toodud joonisel 14.

b) Eelistatult on pealesõidurambil teeandmise kohustus peatuserambi suhtes (joonis 14 a).

Selline peatuse lahendus tagab ühistranspordi parema sõidumugavuse ja kiire ühenduse

minimaalse ajakuluga. Peatuserambi teeandmise kohustust on mõistlik kaaluda siis, kui

rambil on suur pöördeliiklus ja peatuserambi kasutatavus on vähene (joonis 14 b). Juhul,

kui rambi ühendus varustatakse pealesõidurajaga, tuleb pealesõiduraja mõõtmed valida

vastavalt joonistele 15 ja 16. Eelistatud variant on kiirendusrajaga liitumine (joonis 15).

Kui on vähene bussi kasutatavus, võib kaaluda kiirendusraja L1 ära jätmist (joonis 16).

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 20/32

Joonis 14. Peatuse- ja pealesõidurampide vahelise ühenduse lahenduspõhimõtteid

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 21/32

Joonis 15. Pealesõidurambi pealesõiduraja mõõtmed peatuserambiga ühinemisel koos

kiirendusrajaga

Joonis 16. Pealesõidurambi pealesõiduraja mõõtmed peatuserambiga ühinemisel ilma kiirendusrajata

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 22/32

c) Liiklussõlme ehitatav eraldi peatuseramp projekteeritakse vastavalt joonisele 17 ning

rambil olev peatus projekteeritakse vastavalt tabel 4 tüüp II avatud tasku.

d) Mõõt A oleneb mahasõidurambi ning mõõdud B ja L pealesõidurambi projektkiirusest

(VE, VL).

VE, VL km/h Emin, m Amin 1) Bmin 1)

50 50 20 20

60 60 30 50

70 70 60 80

80 80 80 120

90 100 90 120

100 120 100 120

1)Väärtuseid A ja B parandatakse pikikalde osas tabelis 4 Tüüp I a suletud tasku joonisel esitatud

paranduskoefitsentidega. Pealesõiduraja projekteerimine on esitatud joonistel 15 ja 16.

Joonis 17. Peatuserambi ja peatuse paigutus

5.7.10.4 Peatus rambil ristuva tee ristmikul, joonis 13 asukohavariant B või C.

a) Järgida bussipeatuste paigutamise põhimõtteid samatasandilisel ristmikul.

5.7.10.5 Peatus aeglustus- või kiirendusrajal, joonis 13 asukohavariant D.

a) Kiirusmuuterada peab olema bussipeatuse kohas põhiteest eraldatud.

b) Aeglustusraja puhul peab olema eraldus enne bussipeatust ja kiirendusrajal peab olema

eraldus ka pärast bussipeatust.

c) Aeglustusraja pikkus enne bussipeatust ja kiirendusraja pikkus peale bussipeatust peab

vastama aeglustus- ja kiirendusraja nõuetele.

5.7.10.6 Peatus peateel, joonis 13 asukohavariant E.

a) Kui siiski on vaja kavandada bussipeatused põhiteele, siis tuleb nad paigutada

liiklussõlmest eraldi.

b) Põhiteel võib liiklussõlme piirkonda teha peatuse taskuna, kui peatuse kasutamine ei

häiri muud liiklust ning bussi tagasipöördumine liiklusvoolu ei tekita probleeme.

Peateedel paigutatakse peatus vähemalt joonisel 18 (joonisel 19, kui projektkiirus on 120

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 23/32

km/h) esitatud kaugusele liiklussõlme peale- või mahasõidurambi kiirusmuuterajast.

Projektkiirus

km/h

Lmin

m

50 50

60 60

70 70

80 80

90 90

100 100

110 110

Joonis 18. Peatuse paigutamine liiklussõlme alale projektkiirusel 110 km/h ja vähem

Joonis 19. Soovitus kiirusega 120 km/h sõiduteede peatuste minimaalkauguste määramiseks

liiklussõlme kiirusmuuteradadest

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 24/32

5.7.10.7 Peatus rambil, joonis 13 asukohavariant F

a) Kui kavandatakse bussipeatus rambile, siis tuleb lähtuda joonisel 20 esitatud nõuetest.

Joonis 20. Peatuse paigutamine rambile

Põhitee projektkiirus

120 km/h 110 km/h või vähem

L Tabel 4 tüüp I b suletud tasku

rambi projektkiiruse järgi

Tabel 4 tüüp II avatud tasku 70-90

km/h järgi või Tabel 4 tüüp I b

suletud tasku projektkiiruse järgi

A Joonise 17 järgi Joonise 17 järgi

B 100 m 80 m

C 50 m 50 m või pealesõiduraja jätkuks

D 100 m 30 m

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 25/32

5.8 Ümberistumispeatused

5.8.1 Ühendusteed ümberistumiseks

5.8.1.1 Peatuste paigutamisel on kesksel kohal ümberistumise vajaduse määratlemine. Sõidukite

vahetamine peab toimuma võimalikult mugavalt. Peatuse asukohtade valikuga saab

parandada ühendusteid, mis on vajalikud ümberistumiseks ühelt sõidukilt teisele.

Ümberistumise korraldamise eesmärk on tagada sõitjatele võimalikult lühikesed ja

ohutud jalgsi läbitavad vahemaad.

5.8.1.2 Liiklussõlmedes on hea korraldusega võimalik lühendada jalgsi läbitavaid vahemaid

ümberistumiseks kuni 100 meetrini.

5.9 Peatustele juurdepääsuteed

5.9.1 Tabelis 6 on esitatud põhimõtteline lähenemine eraldiseisva jalgtee või laiendatud

kindlustatud peenra kavandamiseks bussipeatuste ühendusena.

Tabel 6. Jalgtee või laiendatud kindlustatud peenra vajadus bussipeatuse juurdepääsuks.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Bussipeatuse

kasutajate hulk

nädalas

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

P õ

h i-

ja

tu g

im aa

n te

e

K õ

rv al

m aa

n te

e

ja m

u u

m aa

n te

e

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 60

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

70-90

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

≥ 100 alati alati

- Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad.

Kaaluda laiendatud kindlustatud peenra vajadust.

Kavandada laiendatud kindlustatud peenar või jalgtee.

Kavandada jalgtee.

5.9.2 Jalgtee asemel võib kavandada asjakohasel juhul ka jalgratta- ja jalgteed või kõnniteed.

5.9.3 Laiendatud peenra kavandamisel laiendatakse kindlustatud peenart 0,5 meetri võrra.

5.9.4 Juurdepääsutee laius määrata vastavalt „Kergliiklustaristu kavandamise juhendile“. Kui

projekteeritakse ainult bussipeatust teenindav juurdepääsutee, kavandatakse üldjuhul jalgtee

või kõnnitee. Muudel juhtudel, nt kui bussipeatuses on jalgrattaparkla või kui juurdepääsuteed

saab käsitleda kergliiklustee osana, tuleb lähtuda jalgratta- ja jalgtee parameetritest.

5.9.5 Ristmiku raadiusel tuua laiendatud kindlustatud peenar sujuvalt kokku tavapärase laiusega

kindlustatud peenraga.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 26/32

5.10 Bussipeatused ja vaba ruum

5.10.1 Bussipeatuseid võib kavandada vabasse ruumi.

5.10.2 Tüüpsest ootekojast (p. 5.12 Lisa. Joonis 5) erineva lahendusega ootekoja korral hinnata selle

sobilikkust vabasse ruumi.

5.11 Busside tagasipöördekoht

5.11.1 Busside tagasipöördekoht kavandada vastavalt standardile EVS Linnatänavad 843.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 27/32

Lisa

Joonis 1. Teeületuskoha paigutus

Teeületuskoht paigutada kõige kitsamasse kohta, kus ei ole bussipeatuse kaldosa. Joonisel näidatud

jalgtee teeületuskoht.

Joonis 2. Ooteala vähimad mõõtmed

Erandina on ooteala laiust lubatud vähendada 1 meetrini, näiteks kitsaste olude tõttu. Ooteala kate

kavandada üldjuhul riigiteega samaväärse kattega. Juhul kui ootealasid kavandatakse eraldiseisvalt,

siis on lubatud ooteala rajada ka freespurust või purustatud kruusast kattega. Järgmisel joonisel

(p.5.12. Lisa joonis 3) on esitatud põhimõte bussiooteala eristamisest, kui kergliiklustee läbib ooteala.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 28/32

Joonis 3. Bussiooteala eristamine, kui kergliiklustee läbib ooteala.

Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik kergliiklusteed eraldada bussipeatusest, siis sellisel juhul

tuleb bussiootealas kasutada kergliiklusteest erinevat ja eristuvat katte lahendust (nt kasutada teist

värvi, asfaltkatte puhul kasutada sillutiskive jne ning märgistada esiserv punase joonega). Selline

lahendus juhib tähelepanu kergliiklusteel liiklejale, et tegemist on konfliktalaga (bussipeatuses

ootavate inimeste, bussilt maha tulevate inimeste ja kergliiklejate vahel) ja selles alas on vaja olla

eriti tähelepanelik ning sõita aeglasemalt. See tähendab, et tegemist ei ole nö tavalise kergliiklusteega,

mis on ülejäänud kergliiklusteel.

Eraldamaks asfaltkatet sillutiskattest, näha ette sillutiskatte ümber äärekivid.

Joonis 4. Ooteplatvormi vähimad mõõtmed ja ooteplatvormi paigutus ning istepingi asukoht

Kitsastes oludes võib ooteplatvormi laiust vähendada kuni 1,5 meetrini. Istepingi vähim laius on 0,4

m, istepingi kõrgus 0,45-0,5 m. Istepink asub tüüplaiuse 2,0 m korral platvormi taga. Tüüplaiusest

laiema platvormi korral võib istepink paikneda ka platvormil, arvestades, et istepingi ette jääb

vähemalt 2,0 m laiune vaba ruum. Oluline on arvestada jalgtee asukohaga, et ei tekiks pingil istujate

ja jalgteel liikujate vahel konflikt.

Platvormi esiservas kasutada tardkivist äärekivisid, muus kohas betoonist äärekivisid. Soovitavalt

markeerida äärekivide taga punase joonega platvormi esiserv.

Asulasisestes bussipeatustes kasutada braikivisid ning arvestada, et vaegnägijate liikumistee tuleb

kavandada tervikuna, st kogu teekond bussipeatusesse algusega loogilisest kohast.

Selleks, et kavandada keskkond nägemispuudega inimeste jaoks ligipääsetavaks, peab ootekoja

ümber olema igas suunas tagatud minimaalselt 1500 mm takistustevaba käiguruum.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 29/32

Joonis 5.a) Tüüpne ootekoda

Joonisel on näidatud asulavälisel teel ootekoja vähim kaugus ooteplatvormi sõiduteepoolsest servast

ja ooteplatvormi esise äärekivi kõrgus bussitasku pinnast. Platvormi puudumisel asub ootekoda

ooteala taga. Platvormi kalle kavandada 2% sõidutee poole. Kalle kavandada sõidutee poole, kuna

platvormi taga ja ootekoja taga on talviti lumevallid, mis takistavad vee äravoolu platvormi taha,

mistõttu võib koguneda ootekoja alla veelomp. Kui kalle on sõidutee poole, siis sõidutee pikikaldega

juhitakse nii sõiduteelt kui platvormilt kogunev vesi platvormi eest ära.

Peatuses, kus on äärekiviga platvorm, tuleb ootekoda paigutada vähemalt 3 m kaugusele selleks, et

oleks võimalik hooldemasinatega teostada hoolet. Bussipeatuses, kus puudub platvorm, paigaldatakse

ootekoda ooteala taha, sest seal puudub talihoolet raskendav äärekivi.

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 30/32

Joonis 5.b) Tüüpne ootekoda. Joonisel on esitatud tüüpse ootekoja mõõtmed

Joonis 5.c) Tüüpne ootekoda. Joonisel on esitatud tüüpse ootekoja mõõtmed

Märkused:

1. Ootekoda tuleb paigaldada raudbetoonalusele mõõtudega 4,0x1,5x0,18 m. Tellijaga

kokkuleppel võib plaatvundamendi asendada mingi muu vundamendiga.

2. Kandekonstruktsioon peab olema valmistatud vähemalt 50x50 mm tsingitud

nelikantterastorudest, mis on pulbervärvitud.

3. Katuse katteks peab olema painutatud profiilplekk vähemalt 50x35 mm terasest kaartel.

Tugevuse tagamiseks tuleb kasutada vähemalt nelja terasest kaart.

4. Tagaseinaks ja liikumise suunal tagumisel küljel kasutada selgapidi kokku kruvitud

fassaadiplaate (paksusega vähemalt 2x20 mm), mille vahele jäävad vähemalt 4x50 mm

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 31/32

teraslatid. Fassaadiplaadi kinnitusel paigutada teraslattide vahekaugused vastavalt

fassadiplaadi tootja paigaldusjuhendile. Fassaadiplaadid peavad olema kivipurukattega.

5. Bussi tuleku suunal peab seina materjaliks olema monoliitmakrolon (paksusega vähemalt 6

mm). Ühele klaasile vähemalt 10 kinnitust või liistkinnitused. Kinnitusel kasutada M6x12

polte.

6. Värvilahendused kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

7. Ootekoja juurde kuulub prügikast. Prügikast peab olema kohtkindlalt kinnitatav ja puhastatav.

Prügikasti lahendus kooskõlastada tellijaga.

8. Arvesse võib võtta konkreetseid kohalikke olusid, kohalikku maastikku, olemasolevat

arhitektuuri, elanike erinevaid vajadusi. Ootekoja kujunduslik lahendus võib olla asukohast

sõltuv ning materjali valikul ja kujunduse väljatöötamisel võib lähtuda piirkonda sobivusest.

Lisaks võib materjali valikul arvestada materjalide kestlikkust ja kogu elukaare

keskkonnamõju.

Joonis 6. Näide tüüp II avatud tasku lahendusest tugimaanteel projektkiirusel 70-80 km/h

BUSSIPEATUSTE VALIK, PAIGUTUS JA KUJUNDAMINE

KT_025_J28_r1 Kinnitamine: 05.11.2024 nr 1.1-1/24/154 Koostaja: Taavi Tõnts 32/32

Joonis 7. Näide suletud tasku ja avatud tasku paiknemisest nähtavusala suhtes. Bussi pikkus arvestada vastavalt sellel teel liikuvate bussidega