„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

MÄÄRUS

30.09.2024 nr …..

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise ajal kehtivatele

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud

määrus nr 63) nõuetele, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse

miinimumnõuetele;“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste

ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“;

4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel

kehtestatud määrus nr 36) sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel

peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses

nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuse ja

energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“;

EELNÕU

09.10.2024

2

5) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui tegemist on mitmeotstarbelise hoonega või kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele

võtta, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele

lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu

määramise alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“;

6) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade

ja see kasutusele võtta;“;

7) paragrahvi 3 lõike 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „heide“ sõnadega „või hoone tarnitud

energia kasutus“;

8) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana

fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse

energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või

samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;“;

9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse

elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud

individuaalse toetusmäära kohaselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise

valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär;“;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „480“ arvuga „600“;

12) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on

rahvastikuregistri andmetel taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku,

esitada kuni kaks taotlust ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on

üle 8000, kuni kolm taotlust.“;

13) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika“ (edaspidi ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrus nr 58), millega

kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande,

millele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud energiaauditile esitatavaid nõudeid, võttes

arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.“;

14) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kolme“;

15) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku

§ 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 sätestatud taotluse esitamise ajal kehtivatest

nõuetest.“;

3

16) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Lõike 4 punktis 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku

§ 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest

nõuetest.“;

17) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlused, siis selliseid taotlusi ei hinnata ega moodustata pingerida, ja rahuldatakse kõik

nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.“;

18) paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblik, kui see on“

sõnadega „toetuse saaja poolt“;

19) paragrahvi 18 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil projekti väliselt on paigaldatud

eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise

kütusena kasutada ka fossiilkütuseid või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid,

kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel

tõendama;“;

20) paragrahvi 22 lõiked 4, 5 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

21) lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ asendatakse lisaga 1

„Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ uues redaktsioonis;

22) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone

energiaauditile“ uues redaktsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile

4

Regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2024 määrus nr xx

„Rahandusministri 26. septembri

2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine“

Lisa 1

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohaliku omavalitsuse

üksus Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 50%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 70%

Harku vald 50%

Hiiumaa vald 67%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 52%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 54%

Kanepi vald 70%

Kastre vald 57%

Kehtna vald 70%

Keila linn 64%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 50%

Kohila vald 65%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 58%

Kuusalu vald 63%

Loksa linn 70%

Luunja vald 56%

Lääne-Harju vald 69%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 70%

Muhu vald 68%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

5

Narva-Jõesuu linn 63%

Nõo vald 64%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 61%

Rae vald 50%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 50%

Saue vald 54%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 58%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 54%

Toila vald 70%

Tori vald 69%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

6

Regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2024 määrus nr xx

„Rahandusministri 26. septembri

2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine“

Lisa 2

Nõuded hoone energiaauditile

1. Rakendamine

Lisa 2 rakendatakse vaid siinse määruse raames tehtavatele energiaaudititele. Lisas on

kajastatud määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mis

võivad erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest.

2. Alusdokumendid

Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, siinses lisas ning allolevates määrustes

sätestatud nõuetest, arvestades seejuures et hoone praegusele olukorrale vastav

energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) leitakse taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest

lähtudes ja kavandatavate energiatõhusustööde aluseks olevad arvutused sh arvutused, mis on

energiasäästutööde loetelu aluseks, ning energiatõhusustööde järgsed arvutused, tehakse alates

1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest lähtudes:

• majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile

esitatavad nõuded“ (edaspidi MTM nr 28);

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);

• majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“;

• majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58).

3. Energiaauditi koostaja pädevus

Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on alljärgnevas loetelus nimetatud kehtiv kutse

Väljastatud

kutse

Kutsesta

ndardi

versioon

Kutsetunnistu

se

väljastamise

aeg

Link, väljastatud kutseid, märkused

Hoonete

energiaaudiitor,

tase 6

6 20.09.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar did/vaata/11228897 Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 9 tk Viimane kaotab kehtivuse 10.12.2027

7

NB! Puudub dünaamilise simulatsiooni tegemise pädevus, selleks peab kasutama allhanke korras pädevat spetsialisti

Energiaaudiitor,

tase 6

7 16.04.2024 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar did/vaata/11250587 Asendab hoone energiaaudiitori, tase 6, kutsestandardit Selle alusel ei ole veel kutsetunnistusi väljastatud

NB! Arvutusliku energiamärgise võib

väljastada ainult väikeelamutele

Diplomeeritud

energiatõhususe

spetsialist, tase

7

5 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar

did/vaata/11250787

Väljastatud 17 tk

Osakutse

Energiakasutus

e modelleerija,

tase 7

5 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar did/vaata/11250787 Väljastatud 41 tk Ainult arvutusliku energiamärgise

väljastamine Volitatud

energiatõhususe

spetsialist, tase

8

4 al 22.06.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standar did/vaata/11250808 Väljastatud 18 tk

Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt aadressil

http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastaja on Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Energiakalkulatsioonid ja -arvutused tehakse MTM nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise

simulatsiooni tarkvara abil. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase

energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud

arvutused valideeritud tarkvara abil.

4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused.

1) Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri põhjal

• enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust,

nende olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja

omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise

seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele

mittevastavaks;

• hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline töödejärgne

suurenemine ruutmeetrites sisalduma energiaauditis nimetatud paketis, sealhulgas peab

olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega

hõlmatud pind;

• hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse energiaauditi koostajale taotleja

poolt esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed.

8

2) Hoone praegusele olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine selle tüüpilisel

kasutusel käib järgmiselt:

• energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav

energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;

• energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse lähtudes

ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 sätestatud taotluse

esitamise ajal kehtivatest nõuetest.

3) Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:

• hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma lammutatava

hoone ulatus. ETA, tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida

allesjääva hooneosa kohta;

• hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud

kaasnevad tööd, nagu allesjääva vaheseina või vaheseinte soojustamine, katuse ja sokli

korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide

ümberprojekteerimine, -paigutamine või -korraldamine;

• hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, peab auditist

selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. Tulevased energia- ja

ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida kavandatavate muudatuste eelse hoone

kohta.

4) Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koostamisel koos maksumuse

kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr

63-s sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvete alusel määratud hoone maksimaalsele

lubatud ETA väärtusele, lähtudes 1. märtsil 2025. aastal jõustuvatest nõuetest, tuleb arvestada

järgmisega:

• tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis nimetatud töid;

• hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud nende tööde

loetelu, mille abil tehakse olemasoleva hoone energiasäästu parandamise tööd. Kui

energiasäästutöid ja hoone laiendamise töid tehakse samal ajal, arvestatakse

soovituslike energiatõhususe tööde loetelu ja maksumuse kalkulatsioonide koostamisel

vaid algse hoone mahuga (ei tohi sisaldada laiendusega seotut);

• hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde

loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks.

5) Energiatõhususe pakettidele energiatõhususarvude määramisel hoone tüüpilisel kasutusel

valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil (sealhulgas 3D- piltide, laienduse korral

ka laienduse 3D- piltide abil), tuleb juhinduda alljärgnevast:

• auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga 3

nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv on

tingitud taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja

nende arv peab olema loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt;

• olemas peab olema valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;

• auditisse tuleb lisada simulatsioonimudeli abil loodud hoone 3D-pildid (kajastatud

peavad olema kõik fassaadid), lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kohaselt ja

arvutustulemused sama määruse lisa 4 kohaselt;

• energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse ehitusseadustiku

§ 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest

nõuetest;

9

• hoone laienduse korral arvutatakse ETA kogu hoone kohta, st arvestatakse laiendusega.

6) Hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise

kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel arvutatakse

arvestades alljärgnevat:

• määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina

hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile

sisestatavad andmed) ja need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud

ETA ega muude arvutustega;

• ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks

tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud

ning olme- ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla

kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse tarnitud energia esitatakse

energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes;

• hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja

hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) esitatakse vaid selle paketi kohta,

mille kohta taotlus esitatakse;

• hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise

kalkulatsioonid esitatakse järgmiste tabelite kujul:

Tabel 1. Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased

kolm aastat Prognoos Muutus Märkused

Soojus, kWh/a Küte

Ventilatsioon Tarbevee

soojendamine

Taastuvenergia …

Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a

Valgustus Seadmed

Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi

Taastuvenergia …

Elekter kokku, kWh/a

Kütused, kWh/a

Küte Ventilatsioon

Tarbevee soojendamine

…. Kütused kokku, kWh/a

10

Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2a)

Tabel 2. Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased

kolm aastat, € Prognoos Muutus,

€/a Märkused

Ühik/a €/ühik €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2a)

7) Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed

pannakse kokku järgmiste kriteeriumide alusel:

• arvutuste tegemisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a

küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest

tarbimisandmetest.

• küttesoojuse andmed (tarnitud energia) kalendriaasta kohta taandatakse normaalaastale,

lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta

leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning

normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia

korrutisena. Küttesoojuse energiatariif arvutatakse järgmise valemi järgi: tasutud

küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ konkreetse kalendriaasta

tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku);

• kui viimase kolme aasta jooksul on hoones toimunud energiatarvet mõjutanud olulisi

tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab

pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja

tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga neile

teadaoleva kohapealse olustiku põhjal. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja

muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Argumentatsioon

tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta lisatakse auditisse.

8) Projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed.

Prognoosi koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast:

• prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn EstonianTRY 1990-

2020) väliskliima tingimustest;

• energiakalkulatsioonid tuleb teha valideeritud tarkvara abil;

• energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja

arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;

• energiahindade puhul tuleb konkreetse energiakandja tariifiks (nt €/kWh) kasutada

auditi objekti konkreetse energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud aasta

viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetilist keskmist tariifi;

• lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel tuleb ka võrku müüdav elektrienergia hoone

energiatarbimisest maha arvestada. See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb

11

kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud

soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;

• lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi kõnealuse meetme

jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja

hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada

75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest.

Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones

lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb

juhinduda käesolevas määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia

vähendamise nõude täitmisest;

• lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi kõnealuse meetme

jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja

hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada

50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee

tarbimisest;

• hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke

hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide

jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;

• kui energiatõhususe tööde elluviimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, tuleb energiaaudiitoril ja hoone omanikul tarbimisandmete

prognoosimisel määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve

auditi koostamise ajal parima teadaoleva info alusel;

• kui energiatõhususe tööde elluviimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, tuleb energiaaudiitoril ja hoone omanikul tarbimisandmete

prognoosimisel lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest

keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita,

on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta

aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);

• olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav

valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest.

Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones

lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb

lähtuda siinse määruse kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise nõude

täitmisest;

• hoone laiendamise korral juhindutakse prognoositavate energiate arvutamisel

olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest. Neid

olemasolevaid välispiirdeid, mis külgnevad vahetult laiendusega ja mis muutuvad

seetõttu sisepiireteks või kui need lammutatakse või neid muudetakse, tuleb

prognoositavate energiate (soojuskadude) arvutamisel käsitada endiselt kui

olemasolevaid välispiirdeid, st nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt

soojusläbivused) jäävad endiseks ja eeldus on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks

kui hoone välisseinad soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, muudetakse

dünaamilise simulatsiooni mudelis võrreldes olemasoleva olukorraga ainult

välisseintega seotut (nt soojusläbivused, joonsoojusläbivused) ja olemasoleva hoone

osa lagi, mis varem oli katus, jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel

pool on välisõhk jms). Näiteks kui hoone muutub pikemaks ja seetõttu lammutatakse

olemasolev välissein või muudetakse seda (nt tehakse avasid vms), jääb see sein mudelis

ikka endiseks (seina, avatäite jms soojusläbivus ja mõõtmed, teisel pool seina on

välisõhk).

9) Juhised dünaamilise simulatsioonimudeli koostamiseks ja arvutustulemuste kasutamiseks.

12

• Kõigepealt tuleb koostada hoone energiabilanss, lähtudes viimase kolme aasta

tegelikest energiatarbimistest, ja selle järgi kalibreerida praeguse olukorra kohane

simulatsioonimudel (edaspidi M1);

• Mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid,

kasutusajad, vabasoojused jms EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste

tingimustega, mis kehtivad kuni 28.02.2025, sh on baasaastaks nn Estonian-TRY

1970‒2000. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel olemasolevale

olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M2;

• Mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele

sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse

W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate

energiakasutustena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg

„prognoos“). Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Seda mudelit

nimetatakse edaspidi mudeliks M3;

• Konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt

õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumiõhu temperatuurid jms) EIM

nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad alates 01.03.2025.

Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi

kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel;

• Hoone laiendamise korral tehakse järgmist:

o koostatakse mudel M1 ja M2 sarnaselt eespool kirjeldatule;

o mudelis M1 muudetakse konkreetses paketis loetletud olemasolevasse

hoonemahtu kavandatud meetmete põhjal sisendparameetreid (nt piirete

soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi

välispiire muutub laienduse tõttu tinglikult sisepiirdeks, tuleb mudelis siiski seda

piiret käsitada samamoodi, nagu oli tehtud mudelis M1 (soojusläbivused,

mõõtmed jms jäävad endiseks, teisel pool piiret on välisõhk jms).

Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Saadud tulemusi

kasutatakse projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis

„Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“);

o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab

kajastama hoonet tervikuna nii, nagu see on kavandatud, st sisaldama nii

olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega kui

ka laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja

energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub

sisepiirdeks või see lammutatakse, siis sellisena seda ka mudelis kirjeldatakse.

Mudeli koostamisel juhindutakse EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohastest tüüpilistest

tingimustest, mis kehtivad alates 01.03.2025. Energiaarvutuste baasaasta on nn

Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi

tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel.

10) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos:

auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille

arvutamisel tuleb lähtuda allolevast:

• tarnitud elektrienergia (MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada

eriheitetegurit 0,674 t CO2/MWh;

• tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks

tuleb kasutada eriheitetegurit 0,127 t CO2/MWh;

• kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, tuleb juhinduda soojusenergia

tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teha CO2 heitkoguse arvutus, lähtudes

13

keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1028

Rahandusministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava

toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

Tarmo Kivi

[email protected], 5885 1476

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse

"Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist

kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse "Rahandusministri 26. septembri 2023. a

määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi

eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud

moderniseerimisfondi vahenditest kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks

muutmiseks. Selleks muudetakse toetusmeetme rakendamise eest vastutajat, täpsustatakse

toetuse andmise tingimustes kasutatavaid mõisteid, muudetakse taotlejatele kohalduvad

individuaalsed toetuse määrad ning piirangud maksimaalsetele toetuse suurustele ja esitatavate

taotluste maksimaalsele arvule. Oluline osa muudatustest on seotud asjaoluga, et taotluste

esitamise ja projektide elluviimise aja vahel on Kliimaministeeriumi valitsemisalas jõustumas

(muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued miinimumnõuded

ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid alusandmeid mõjutavad

alusparameetrid, mistõttu on vajalik reguleerida milliseid nõudeid projekti koosseisus esitatava

energiaauditi koostamisel ja andmete esitamisel kohaldatakse. Eelnõu kohaselt esitatakse

üldpõhimõttena andmed olemasoleva hoone rekonstrueerimise eelse seisundi, sh oluliselt

rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastavuse tõendamise kohta

taotluse esitamise ajal ehk muudatuste jõustumise eelselt kehtivate tingimuste kohaselt ja

energiatõhusustööde kavandamisel arvestatakse uute, alates 1. märtsist 2025. a kehtima

hakkavate nõuetega. Eeltoodud käsitlus võimaldab kõiki esitatud projekte samadel alustel

hinnata ja väldib olukorda, kus ehitusloa taotlemisel alates 1. märtsist 2025. a tuleks ehitusloa

saamiseks ja uutele nõuetele vastamiseks taotluses esitatud lahendust oluliselt muuta. Tehtavad

muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse alusel juba

toetust saanud projektide elluviimist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna

nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp (telefon 5885

1442, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna

peaspetsialist Heleri Piip (625 6165; [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava

toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 28.09.2023, 21)

paragrahve 2, 3 6, 8, 9, 13, 18 ja 22 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 1 („Kohaliku

omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“) ja lisa 2 („Nõuded hoone energiaauditile“).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahekümne kahest punktist.

Eelnõu punkt 1

Eelnõu punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud meetme

rakendamise koordineerimise eest vastutajat. Kehtiva määruse kohaselt vastutab meetme

rakendamise koordineerimise eest Rahandusministeerium, eelnõus kavandatud muudatuse

järgselt vastutab meetme rakendamise koordineerimise eest Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Muudatus tuleneb peaministri 19. aprilli 2023. a korraldusest nr

25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ning

asjaolust, et riigi eelarvestrateegias 2024-2027 (Lisa 5) on moderniseerimisfondi vahenditest

aastatel 2021–2030 rakendamiseks kavandatud meetme „Avaliku sektori hoonete

energiatõhususe ja taastuvenergia programm” alameetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamine” rakendamise eest vastutajaks määratud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Eelnõu punkt 2

Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse paragrahvi 3 lõike 2, millega sätestatakse energiatõhususe

tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded, punkt 3 järgmiselt:

„3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise ajal kehtivatele

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud

määrus nr 63) nõuetele, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse

miinimumnõuetele;“.

Muudatus on seotud asjaoluga, et Kliimaministeeriumi valitsemisalas on projektide elluviimise

perioodil jõustumas (muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued

miinimumnõuded ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid

alusandmeid mõjutavaid alusparameetreid. Sellest tulenevalt on vajalik reguleerida, milliseid

nõudeid projekti koosseisus esitatava energiaauditi koostamisel ja andmete esitamisel

kohaldatakse. Eelnõu kohaselt esitatakse üldpõhimõttena andmed olemasoleva hoone

rekonstrueerimise eelse seisundi, sh oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu

piirväärtusele mittevastavuse tõendamise kohta taotluse esitamise ajal ehk muudatuste

jõustumise eelselt kehtivate tingimuste kohaselt ja energiatõhusustööde kavandamisel

arvestatakse uute, alates 1. märtsist 2025. a kehtima hakkavate nõuetega. Vastavalt eeltoodud

põhimõttele on muudetud ka lisa 2 („Nõuded hoone energiaauditile“).

Eelnõu punkt 3

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kehtiva määruse paragrahvi 3 lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste

ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“

Tegemist on kasutatavate mõistete selgitusega, mille vajadus on üles kerkinud varem läbi

viidud taotlusvoorus. Ühtlasi tagab see täpsustus, et võimalike taotlejate ring oleks selgelt

piiritletud avaliku sektoriga.

Eelnõu punkt 4

3

Eelnõu punktiga 4 sõnastatakse paragrahvi 3 lõige 3, mis sätestab normid, millest tuleb

energiatõhususe tööde tegemisel juhinduda, järgmiselt:

„Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel

kehtestatud määrus nr 36) sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel

peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses

nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtuse ja

energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele nõuetele.“.

Eelnõu kohaselt juhindutakse energiatõhusustööde kavandamisel igal juhul, isegi siis kui

teoreetiliselt on võimalik ehitusloa taotlus esitada enne 1. märtsi 2025. a., uutest, alates 1.

märtsist 2025. a jõustuvatest nõuetest. Eeltoodud käsitlus võimaldab kõiki esitatud projekte

samadel alustel hinnata ja väldib olukorda, kus ehitusloa taotlemisel pärast 1. märtsi 2025. a

tuleks ehitusloa saamiseks ja uutele nõuetele vastamiseks taotluses esitatud lahendust oluliselt

muuta. Uute nõuetega arvestamine tagab tööde teostamise järgselt avaliku sektori hoonete

kehtivatele energiatõhususnõuetele vastavuse. Kuigi tavapärases praktikas veel mittejõustunud

nõudeid ei kohaldata, on see antud toetusmeetme puhul mitmel põhjusel otstarbeks, tagades

üleminekuperioodil vastavuse viimastele teadaolevatele nõuetele, võimaldades omavahel

konkureerivaid projekte võrdsetel alustel hinnata ja vältides suure osa projektide

projektlahenduse ümbertegemist vastavalt ehitusloa andmise hetkel kehtivatele tingimustele

ning sellega kaasnevate kulude kandmist. Suurema osa projektide eeldatav ehitusloa taotlemise

hetk jääb aega pärast 1. märtsi 2025. aastal. Kaasneva positiivse mõjuna avaldub uute

tingimuste kohaselt koostatud energiaauditite ja nendele vastavate energiatõhususpakettide

koostamisel avaliku sektori teed näitav roll ja tekib vajalik praktika, et uute nõuete jõustumisel

oleks üleminek sujuvam.

Eelnõu punkt 5

Eelnõu punkiga 5 sõnastatakse ümber määruse paragrahvi 3 lõige 4, millega täpsustatakse

mitmeotstarbelise hoone energiatõhususarvu määramisele kohalduvat. Muudetakse kehtiva

sätte sõnastust ja sätestatakse muudatusena nõue lähtuda mitmeotstarbelise hoone

energiatõhususarvu määramisel alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatest nõuetest. Muudatuse

põhjendus on esitatud eelnõu punkti 4 selgituses.

Eelnõu punkt 6

Eelnõu punkiga 6 muudetakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel juhul

projekti ei toetata, punkti 2 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade

ja see kasutusele võtta;“.

Kehtiva sätte sõnastuse kohaselt on välistatud projektid, mille ainsaks eesmärgiks on

taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, samas võib sellisteks projektiga soovitud tegevusteks olla

näiteks hoones oleva õlikatla asendamine pelletikatlaga, mis võiks juhul kui hoone muus osas

vastab projekti tulemusele seatud nõuetele, olla lubatav. Sätte eesmärk selle kehtivas sõnastuses

oli eelkõige välistada ainsa tegevusena päikeseelektrijaamade rajamist, mis printsiibis võiks

olla isetasuv ega vaja toetust. Eelnõuga kavandatava muudatusega kitsendatakse toetuse

andmise piirangut päikeseenergia tootmisseadmetele paigaldamisele. Muudatuse järgselt on

siiski lubatud projekti ainsa tegevusena eraldi päikeseenergia tootmisseadme paigaldamine,

tingimusel, et selline lahendus sisaldab salvestusseadet. Täidetud peavad olema ka teised

määruses toodud nõuded, ehk hoone oma projektieelses seisus ei vasta oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kohalduvatele energiatõhususarvu piirväärtuse miinimumnõuetele

ja energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65

4

lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone

energiatõhususarvu piirväärtuse ja energiatõhususe alates 1. märtsist 2025. aastal jõustuvatele

nõuetele. Muudatuse mõju võib lugeda pigem väikeseks, kuna eeldatavalt sisalduvad eeltoodud

nõuete täitmiseks projekti kooseisus täiendavad energiatõhusustööd.

Eelnõu punkt 7

Eelnõu punkiga 7 täiendatakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel

juhul projekti ei toetata, punkti 3 sõnastust ja täiendatakse seda tingimusega, et meetmest ei

toetata projekti, mille elluviimise tulemusel hoone tarnitud energia kasutus suureneb. Kehtiva

määruse tingimuste kohaselt on piiranguks vaid tingimus, et projekti elluviimise tulemusel ei

tohi suureneda kasvuhoonegaaside heide. Üldjuhul on kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja

tarnitud energia kasutuse vähenemine omavahelises seoses, mistõttu ei ole kehtivas määruses

meetmest projektide toetamise välistusena energiakasutuse tõusu eraldi välja toodud. Mõnel

juhul, eelkõige kui hoone nõutava sisekliima tagamiseks on vaja välja ehitada

sundventilatsioon, võib hoolimata tavapärastest energiasäästutöödest olla tarnitud energia

vähenemine väike või negatiivne. Sättega tagatakse, et toetust saavad projektid mis panustavad

igal juhul riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse.

Eelnõu punkt 8

Eelnõu punkiga 8 muudetakse paragrahvi 3 lõike 8, millega sätestatakse piirangud millisel juhul

projekti ei toetata, punkti 6 sõnastust ja sõnastatakse see järgmiselt:

„6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana

fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse

energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või

samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;“.

Eelnõus kavandatud muudatusega leevendatakse kehtivaid tingimusi, mis välistasid igal juhul

hoone energiatarbe katmiseks kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse

paigaldamise või sellise energiatootmisüksusega tehtavad tööd. Eelnõu kohase muudatuse

järgselt on näiteks võimalik toetada projekti, mille osaks on hoone energiatarbe katmiseks

peamise mittefossiilseid kütuseid kasutava energiatootmisüksuse (peamine kütteallikas,

millega tagatakse küttevarustus tavatingimustes) tipukoormuse katmiseks mõeldud lahendus,

mis kasutab vedelaid või gaasilisi fossiilkütuseid nagu näiteks lisakütteallikas soojuspumbaga

põhikütte tipukoormuse katmiseks kombineeritud süsteemis. Endiselt ei ole võimalik toetust

anda projektile mille osaks on eraldiseisev fossiilsetel kütustel töötav katel, mis ei ole osa

kombineeritud süsteemist. Hoonete energiatõhususe (EL) 2024/127522 (EPBD) direktiivi

artikli 17 lõike 15 ülevõtmisega ei anna liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2025 enam rahalisi

stiimuleid fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamiseks. Eelnõu kohaselt ei

ole toetatavate projektide puhul fossiilkütuseid kasutavate eraldiseisvate katelde paigaldamine

lubatud ka omafinantseeringust.

Eelnõu punktid 9-11

Eelnõu punktidega 9-11 tehakse muudatused kehtiva määruse paragrahvi 6 („Toetuse ja

omafinantseeringu suurus“) lõigetes 1 ja 2. Eelnõu punktiga 9 muudetakse kohaliku

omavalitsuse üksustele kohalduvat toetuse määra vahemikku ajutiselt seniselt 40-70 protsendilt

50-70 protsendile. Muudatus on tingitud omavalitsuste investeerimisvõimekuse ajutisest

langusest, sealhulgas Harjumaa omavalitsuste investeeringute tegemise võimekuse langusest

seoses lähiaastail mõju avaldavate tulubaasi muudatustega. Sellest tulenevalt muudetakse

eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt avatava vooru eel kohaliku omavalitsuse

individuaalse toetusmäära arvutamise aluseid (selgitatud eelnõu punkti 21 muudatuse juures)

ja maksimaalse toetuse määra kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et ühegi taotleja

5

maksimaalne individuaalne toetuse määr abikõlblikest kuludest arvestatuna ei ole toetuse

taotlemisel väiksem kui 50 protsenti. Muudatus avaldab enim mõju suurema laekuva tuluga

omavalitsustele, kes kehtiva määruse tingimuste kohaselt said taotleda toetust maksimaalselt

40 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Eeltoodust tulenevalt korrigeeritakse eelnõuga

toetuse andmisel individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid toetuse andmisel.

Muudetakse taotleja individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid maksimaalse toetuse

suurusele ühe rekonstrueeritava hoone ja rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna

ühe ruutmeetri kohta.

Kehtivas määruses on maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt

määruse lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 960 000 – 1 680 000 eurot ja see

arvutatakse järgmise valemi järgi: 2 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär. Seejuures

madalaim individuaalne toetusmäär on 40%.

Eelnõuga kehtestatakse maksimaalseks toetuse suuruseks ühe rekonstrueeritava hoone kohta

vastavalt eelnõu lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja

see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär. Seejuures

madalaim individuaalne toetusmäär on 50%. Eelnõuga muudetakse alusparameetrit 3 000 000

eurot (eeldatav projekti maksumus), mille kaudu individuaalset toetusmäära kohaldades

maksimaalne individuaalne toetuse suurus leitakse.

Alusparameeter on tuletatud järgmistest tingimustest: eeldatav tööde maksumus ühe ruutmeetri

kohta on 1200 eurot ja eeldatav hoone abikõlblik köetav pind on 2500 ruutmeetrit, millele

vastav kogukulu ühe sellise hoone kohta on 3 000 0000 eurot. Kehtivas määruses kasutatavad

tingimused on vastavalt 1200 eurot ja 2000 ruutmeetrit, millele vastav kogukulu ühe sellise

hoone kohta on 2 400 000 eurot. Seega on eelnõuga kavandatavate muudatuste järgselt

toetusmeede senisest sobivam just mõnevõrra suurematele hoonetele.

Projekti individuaalne maksimaalne toetuse suurus leitakse korrutades hoone abikõlblike

ruutmeetrite arv maksimaalse individuaalse toetuse suurusega ühe ruutmeetri kohta. Seejuures,

kui saadud tulemus ületab individuaalset maksimaalse toetuse suurust hoone kohta, tuleb seda

ületav osa katta omafinantseeringu suurendamisega. Toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe

rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada

kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse

suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti

maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära.

Eelnõu punkt 12

Eelnõu punktiga 12 muudetakse paragrahvi 8 lõiget 4, mis sätestab maksimaalse lubatava

esitatavate taotluste arvu. Eelnõu kohaselt võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille

elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni

8000 elanikku, esitada kuni kaks taotlust ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille

elanike arv on üle 8000, kuni kolm taotlust. Kehtiva määruse kohaselt on alla 8000 elanikuga

kohaliku omavalitsuse üksuse kohta lubatud esitada üks ja üle 8000 elanikuga kohaliku

omavalitsuse üksuse kohta kaks taotlust.

Taotlusvoorus mahuga 35 mln eurot oleks võimalik kehtivate tingimuste kohaselt, juhul kui

toetust taotletakse maksimaalses võimalikus ulatuses, toetada 20 projekti, eelnõuga kavandatud

tingimuste kohaselt 16 projekti. Senisel kogemusel taotlusvoorude läbiviimisel on toetust

saavate projektide arv suurem, kuna vajalike abikõlblike tööde maht, et viia hoone nõutavasse

energiaklassi on erinev ja hooned ei vaja tihti tervikrenoveerimist vaid nõutav

energiatõhususarv saavutatakse ka väiksema tööde mahuga. Rohkemate taotluste esitamise

võimalus luuakse selleks, et keerulistes majandustingimustes tagada toetusvahendite

6

kasutuselevõtt taotlejate poolt, kellel on see võimekus. Arvestatud on, et paljud omavalitsused

on samasuunalisi investeeringuid juba ellu viimas või ammendanud oma

finantseerimisvõimekuse. Rohkema arvu taotluste esitamise võimalus võib leida kasutust

pigem üksikutel juhtudel ja suuremate omavalitsuste poolt, või omavalitsuste poolt, kes

taotlevad toetust objektidele, mille vajalike tööde maht ja tööde eelarve on väike.

Eelnõu punkt 13

Eelnõu punktiga 13 sõnastatakse ümber paragrahvi 9 lõige 2. Lühendatakse viidet määruses

viidatavale majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusele nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika“.

Eelnõu punkt 14

Eelnõu punktiga 14 tehakse muudatus paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5, mille kohaselt tuleb hoone

ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonide

aluseks võtta kehtivas määruses sätestatud kahe aasta asemel tegelikud ja tõendatud hoone

viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed. Muudatusega taastatakse algne

olukord, kus analoogsetes kohalikele omavalitsustele suunatud kvoodikauplemise tuludest

rahastatavates toetusmeetmete tingimustes oli samuti nõutav esitada kolme aasta keskmised

tarbimisandmed. Andmete esitamisele kohalduv muudeti tulenevalt COVID-19 viiruse levikust

tingitud mõjust hoonete kasutusele, mis ei võimaldanud adekvaatselt hinnata hoonete

energiatarbimist kui arvutustesse kaasati 2020. aasta.

Eelnõu punktid 15 ja 16

Eelnõu punktidega 15 ja 16 tehakse muudatused millega täpsustatakse määruse paragrahvi 9

lõikes 4 nõutava energiaauditi kooseisus esitatavale informatsioonile kohalduvaid nõudeid.

Eelnõu punktiga 15 tehakse muudatus paragrahvi 9 lõikes 5, millega täpsustatakse, et hoone

olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv määratakse taotluse esitamise ajal

kehtivatest majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015.a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ sätestatud nõetest lähtuvalt. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse

paragrahvi 9 lõikega 51 mille kohaselt lõike 4 punktis 4 nimetatud energiatõhususarvud ehk

energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvud määratakse lähtudes

ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nr 58 alates 1. märtsist 2025. aastal

jõustuvatest nõuetest.

Eelnõu punkt 17

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 13 punktiga 6, mille kohaselt juhul kui taotlusvooru

eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, siis nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi ei hinnata, pingerida ei moodustata ja rahuldatakse kõik nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlused. Säte võimaldab lühendada menetluseks kuluvat aega.

Eelnõu punkt 18

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse paragrahvi 17 lõiget 1 tingimusega, et kulu on toetuse

maksmiseks abikõlblik, kui see on toetuse saaja poolt tegelikult kantud. Praktikas on esinenud

juhtumeid, kus toetuse maksmiseks soovitakse esitada kulusid, mis on makstud kolmandate

isikute, mitte toetuse saaja poolt.

Eelnõu punkt 19

Eelnõu punktiga 19 sõnastatakse paragrahvi 18 punkt 17 ümber järgmiselt:

„17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil projekti väliselt on paigaldatud

eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise

7

kütusena kasutada ka fossiilkütuseid või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid,

kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel

tõendama;“. Säte käsitleb juhtu, kus põhikütteallikana paigaldatakse projekti elluviimise

perioodil näiteks katel, mis võimaldab kasutada nii bio- kui ka fossiilkütuseid või tehakse sellise

katlaga seotud töid (näiteks selle kasutusea pikendamiseks või koormuse suurendamiseks).

Muudatuse kohaselt peab sellise eraldiseisva energiatootmisüksuse, mis ei ole kombineeritud

taastuvenergiaga ja mis tehniliselt võimaldab kütusena kasutada nii bio- kui ka fossiilkütuseid,

puhul kasutama kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama. Nõue ei kehti

kütteperioodil lühialaliselt tipukoormuse katmiseks kombineeritud süsteemi lisatud katlale.

Eelnõu punkt 20

Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 22 „Toetuse tagasinõudmine“ lõiked 4;

5 ja 8. Kehtetuks tunnistatavad sätted on seotud fikseeritud toetuse tagasinõudmise määradega.

Muudatuse järgselt määrusega fikseeritud tagasinõude määrasid ei sätestata ehk vaikimisi on

tagasinõude määrad vahemikus 0-100%. RTK juhindub toetuse tagasinõudmisel rikkumise

asjaoludest ja hindab tagasinõude proportsionaalsust ning määrab tagasinõutava toetuse määra

kaalutlusotsuse alusel. Seejuures tuleb lähtuvalt paragrahvi 22 lõikest 13 toetuse

tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendada.

Eelnõu punkt 21

Eelnõu punktiga 21 asendatakse määruse lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne

toetusmäär“. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse

varasemalt ellu viidud (sh muudetava määruse alusel) samasisuliste toetusmeetmete

taotlusvoorudes kasutatuga analoogset põhimõtet, jagades kohaliku omavalitsuse üksused

toetusmäära skaalal tulu järgi elaniku kohta. Tuludena võetakse arvesse 2023. a maksutulud,

keskkonnatasud ja tasandusfondi tulude-kulude tasanduse osa aasta seisuga. Elanike arv

arvestatakse rahvastikuregistri andmete alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Kohaliku

omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära leidmisel kasutatakse 2024. aastal avatavas

taotlusvoorus korrigeeritud valemit, mille kohaselt minimaalset toetusmäära rakendatakse

omavalitsustele kelle tulu elaniku kohta on suurem või võrdne kui 137% Eesti keskmisest

tulemusest ning maksimaalset toetusmäära omavalitsustele, kelle tulu elaniku kohta on väiksem

või võrdne kui 94% Eesti keskmisest tulemusest ehk vastavalt 1900 eurot ja 1300 eurot.

Seletuskirja punktide 9-12 selgituses toodud põhjusel rakendatakse ajutiselt järgmistes 2024 ja

2025 aastal avatavates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusel olevates CO2

kvoodikauplemise tuludest ja moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavates taotlusvoorudes

ajutist erandit, et ühegi omavalitsusüksuse maksimaalne toetusmäär abikõlblikest kuludest ei

ole väiksem kui 50%. Erandina kohaldatakse kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste puhul

maksimaalset toetusmäära, milleks on 70% abikõlblikest kuludest. Eelnõuga kavandatavate

muudatuste järgselt muutub toetusmäär võrreldes eelmises taotlusvoorus kehtinud tingimustega

soodsamaks 59-l ja jääb samaks 20-l omavalitsusüksusel. Maksimaalset toetusmäära

rakendatakse 54 kohaliku omavalitsuse üksuse puhul.

8

Eelnõu punkt 22

Eelnõu punktiga 22 asendatakse määruse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“. Lisa 2

„Nõuded hoone energiaauditile“ sisaldab konkreetselt antud toetusmeetme raames asjakohaseid

nõudeid ja juhiseid taotlejale ning energiaaudiitorile. Nõutav energiaaudit erineb tavapärasest,

kuna eeldab kõikide taotluste ja nendes sisalduvate olemasoleva olukorra andmete ja

energiasäästutööde tulemuse võrreldavale tasemele viimist. Taotluste omavahelisel

võrdlemisel, millest juhul kui soovitav toetuse maht kokku ületab vooru eelarvet, sõltub toetuse

saamine. Muudatused on peamiselt seotud taotluse esitamise ja projektide elluviimise vahelisel

perioodil muutuvate nõuetega energiasäästu arvutamisel, millest tulenevalt on selgelt välja

toodud nõue, et hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv leitakse lähtuvalt

taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest ja kavandatavate energiatõhusustööde järgsed

arvutused, sh arvutused mis on energiasäästutööde loetelu aluseks, lähtuvalt alates 1. märtsist

2025.a jõustuvate nõuete kohaselt. Eeldatava taotlusvooru avatud olemise ja positiivse

toetusotsuse saavate projektide elluviimise aja vahel on Kliimaministeeriumi valitsemisalas

jõustumas (muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025.a) hoonete energiatõhususe uued

miinimumnõuded ja uuendatakse hoonete energiakasutuse arvutamise aluseks olevaid

alusandmeid mõjutavad alusparameetrid, mis omakorda mõjutavad kavandatavate tööde

projekteerimistingimusi ja lahendust. Uuenevad nõuded on avalikult kätte saadavad Riigi

Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/119032024001 RT I, 19.03.2024, 5 „Majandus- ja

taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”

ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”

ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine“

Täiendavalt ajakohastatakse lisas 2 energiaauditi koostaja pädevusele kohalduv ja uuendatakse

CO2 heite arvutamiseks kasutatavad eriheitetegurid ning viited alusandmetele millest tuleb

auditi koostamisel juhinduda. Ühtlasi korrigeeritakse selgitusi, mis on eelmise taotlusvooru

kogemusel segadust tekitanud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6 4 4 5 6

54

0

10

20

30

40

50

60

50% 50-55% 55-60% 60-65% 65-70% 70%

Kohaliku omavalitsuse üksuste arv

toetusmäära vahemikes, 2024 voor

9

4. Määruse mõjud

Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendavad taotlusvoorud kohaliku

omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks.

Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia

elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja

vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse

suuruse määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu

saavutamisse. Paralleelselt kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevate hoonete

energiatõhusaks rekonstrueerimise toetusmeetmega moderniseerimisfondist avatakse

kvoodikauplemise tuludest rahastatav taotlusvoor olemasolevate suure energiakuluga hoonete

asemel liginullenergiahoonete ehitamiseks, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel

leida parima võimaluse hoonefondi korrastamiseks, sealhulgas optimeerimiseks. Mõju

majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd

vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele.

Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele. Konkreetne toetuseks ja rakenduskuludeks suunatav eelarve

täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna

eest vastutava ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast

teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates

voorudes algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht suureneda varasemate voorude

kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.