Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks

ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete

veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala (e-post: [email protected], tel 626 2919),

finantsosakonnaosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi

ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest punktist, millega muudetakse näitajaid ja eelarvet kliimaministri

käskkirjas 14.11.2023 nr 473.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku

kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee

kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja

säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt

otseselt panustab selle eesmärki saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb

koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames

tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside

kasutusele võtu võimalused.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu

ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või

avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte,

mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab

põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi

ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka

praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide

inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus.

Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks.

Käskkirja punktiga 1.1 muudetakse näitajate sihttaset, kuna tööd on oluliselt kallinenud ja antud

eelarvega ei ole võimalik sihttaset saavutada. Näitajate RCO38 ja RCR52 sihttasemed on

muutmisel ka meetmete nimekirjas ning vastav ettepanek on Rahandusministeeriumile esitatud.

2

Muudatus ei mõjuta rakenduskavas seatud sihttasemete täitmist erieesmärgi tasandil, kuna

meetmes 21.6.1.8 on võimalik taastada algselt planeeritust enam hektareid.

Käskkirja punktiga 1.3 muudetakse sihttaset ja eelarvet Lisa 2 tabelis ja asendatakse Lisa 2 uue

lisaga.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.

Lisa 1: Toetuse andmise tingimused põlevkivitööstuse

reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete

veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Ida-Virumaal riikliku

tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamiseks ja Ida-Virumaa ühisveevärgi

varustuskindluse uuringu läbiviimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“

tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes

„Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ number 21.6.1.14.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaal põlevkivi töötlemisest tingitud jääkreostuse

ohutustamisega ning elanikkonnale vee varustuskindluse tagamiseks alternatiivsete

veeressursside hindamisega leevendada minevikus põlevkivi kasutamisega tekitatud

keskkonnamõjusid.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud

regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse

andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Keskkonnatrendide indeks", „Elukeskkonnaga rahul

või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on:

3.1.1. Ida-Virumaal riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine võttes arvesse

põhimõtet „saastaja maksab“ ning sellega seotud teavitustegevus.

3.1.2. Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuringu teostamine ning sellega seotud

teavitustegevus.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)

artiklis 9 sätestatud investeeringuid.

3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse tulemusena on ohutustatud jääkreostusobjektid, mis ei

kujuta enam otsest ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ega inimeste tervisele.

4.2. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse tulemusena on välja selgitatud põhjavee ressursside

piisavus ning alternatiivsete veehaarete loomise võimalused ja eeldatavad kulud.

4.3. Punktis 3.1.1 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

4.4. Punktis 3.1.2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

4.5. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

2021

Vahetase

2024

Sihttase

2026 Selgitav teave

M ee

tm et

e n

im e k

ir ja

n ä

it a

ja d

T u

le m

u sn

äi ta

ja

RCR52: Taastatud maa,

mida kasutatakse

rohealade,

sotsiaaleluruumide,

majandusliku või muu

kasutuse jaoks (hektarid)

0 ei kohaldu 2

Rohealade, sotsiaaleluruumide,

majanduslikuks või muuks

otstarbeks kasutatav taastatud

maa hektarites. Andmeallikas

on vahe- ja lõpparuanded.

V äl

ju n

d n

äi ta

ja

RCO38: Toetatava

taastatud maa pindala

(hektarid)

ei

kohaldu 2 3

Toetuse abil korrastatud maa-ala

pindala hektarites. Saavutustaset

raporteeritakse pärast tööde

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on vahe- ja

lõpparuanded.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

2021

Vahetase

2024

Sihttase

2026 Selgitav teave

M ee

tm et

e n

im e k

ir ja

n ä

it a

ja d

T u

le m

u sn

äi ta

ja

VVT07: Inimeste arv,

kelle ühisveevärgiks

kasutatava vee ressurss on

hinnatud (Inimeste arv)

0 ei kohaldu 100 000

Uuringuga kaetud ala ning selle

elanike arv, kes on liitunud

ÜVK-ga või kelle liitumine

ÜVK-ga on uuringu kohaselt

perspektiivne. Andmeallikas on

vahe- ja lõpparuanded.

V äl

ju n

d n

äi ta

ja

VVV31: Põhjaveevarud

on kinnitatud

piirkondades, kus varud on

lõppenud või vajavad

ümberhindamist (uuring)

ei

kohaldu 0 1

Näitaja raporteeritakse, kui on

uuring on läbi viidud

Andmeallikas on vahe- ja

lõpparuanded.

5. Riigiabi

5.1. Punkti 3.1.2. tegevusteks antavat abi ei loeta riigiabiks EL aluslepingu artikli 107 mõistes.

5.2. Punkti 3.1.1. tegevusteks antav abi on riigiabi lõppkasusaajale ehk maaomanikule, kelle

kinnistul toetatav projekt läbi viiakse. Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi

üldise grupierandi määrus), artikkel 45 alusel. Abi andmisel lähtutakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

5.3. Tulenevalt üldise grupierandi määruse artikli 45 lõigetest 4, 6, 7 ja 9 on abikõlblikud 100

protsenti tervendamis- ja taastamistööde kuludest, millest on maha arvatud maa või

kinnistu väärtuse suurenemine. Maa või kinnistu väärtuse suurenemise hinnangu peab

andma sõltumatu atesteeritud kinnisvara hindaja.

5.4. Abi ei anta raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18

mõistes.

5.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel antav riigiabi peab vastama üldise

grupierandi määruse üldtingimustele ja üldise grupierandi määruse asjakohastes artiklites

sätestatud tingimustele. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 sätestatud välistusi.

5.6. Üksikabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel,

millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

5.7. Rakendusüksus säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi andmisega seotud dokumente viis aastat

toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist. Kui tegemist on riigiabi

andmisega, siis kümme aastat toetuse saajale lõppmakse tegemisest.

6. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

6.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

6.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. Projekti juhtrühm

7.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi

esindajatest.

7.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse ja Rahandusministeeriumi

esindaja.

7.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

7.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

7.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

7.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja

ära jätta.

7.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust,

abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid, projektis ära

tehakse. Tegevuste valikul lähtutakse ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumitest ja -metoodikast.

7.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. augustil 2026. a.

9. Tegevuste eelarve ja ajakava

9.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist.

9.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest.

9.3. Meetme kogueelarve on 3 871 428,57 eurot, millest toetus on 2 710 000,00 eurot ning

riiklik kaasfinantseering 1 161 428,57 eurot. Tegevuste eelarvest ja proportsionaalses osas

toetusest ning riiklikust kaasfinantseeringust, arvestatakse vajadusel maha käesoleva lisa

punktis 5.3. reguleeritud maade kinnistu väärtuse suurenemine, mille hüvitavad elluviijale

maaomanikud. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on lisas 2.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas

sätestatud tingimustele.

10.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, sh:

10.2.1. keskkonnamõju hindamise kulud;

10.2.2. ühisveevärgi varustuskindluse uuringu kulud;

10.2.3. projekteerimise, omanikujärelevalve ja insenerteenuse kulud;

10.2.4. jääkreostusobjektide ohutustamise tööde kulud;

10.2.5. punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus)

kohased kulud;

10.2.6. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

10.2.7. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses

projekti otseste personalikulude maksumusest.

10.3. Abikõlblikud ei ole:

10.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

10.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

11.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele

rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude

asjakohaste dokumentide koopiad. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad

dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu

abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

11.4. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

11.5. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

11.6. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse

tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

11.7. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

12. Elluviija kohustused

12.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,

elluviidavate ja lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

12.3. Elluviija täidab teavitamise määruses sätestatud teavitusnõudeid.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase

tegevuskava ja eelarve.

12.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.

12.6. Elluviija sõlmib projekti asukohaks oleva kinnistu või kinnistute omanikuga lepingu, mille

kohaselt omanik annab loa projekti ellu viimiseks kinnistul või kinnistutel. Omanik esitab

enne lepingu sõlmimist käesoleva lisa punktis 5.3. nimetatud kulud. Juhul, kui kinnistu

väärtus suureneb, sätestatakse lepingus, et maaomanik hüvitab elluviijale vastavas summas

projekti kulud.

13. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

13.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

13.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse riigihanke

juurde vaatlejaks.

13.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

13.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste

kohta.

14. Tegevuste elluviimise seire

14.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna

kaudu.

14.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2026. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

14.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31. detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

14.4. Projekti lõpparuande esitab projekti elluviija kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest.

14.5. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund-

ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija Eesti

2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

16. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

Lisa 2 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning

alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR) Toetuse summa (EUR)

Õiglase Ülemineku

Fondi toetuse määr (%)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

3 871 428,57 3 871 428,57 2 710 000,00 70% 1 161 428,57 30%

Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes

Tegevuse nimetus

Väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.06.2023−31.12.2026 Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Õiglase Ülemineku Fondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaal riikliku tähtsusega

jääkreostusobjektide ohutustamine ning

sellega seotud teavitustegevus

RCO38: Toetatava taastatud maa pindala

Sihttase: 3 hektarit 3 486 178,57 2 440 325,00 1 045 853,57

Ida-Virumaa ühisveevärgi

varustuskindluse uuring ning sellega

seotud teavitustegevus

VVV31: Põhjaveevarud on kinnitatud

piirkondades, kus varud on lõppenud või

vajavad ümberhindamist

Sihttase: 1 uuring

280 600,00 196 420,00 84 180,00

Otsene personalikulu (projektijuhtimine

koos teavitustegevusega)

91 000,00 63 700,00 27 300,00

Ühtne määr (15% otsesest

personalikulust)

13 650,00 9 555,00 4 095,00

Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57

K Ä S K K I R I

Tallinn 05.11.2024 nr 1-2/24/428

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks

ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused:

1. käskkirja lisa 1 punktis 4.3. asendatakse number „5“ numbriga „2“ ja number „10“

numbriga „3“

2. käskkirja lisa 2 „2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse

reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“

asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisa 2

2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning

alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal

Projekti maksumus

Kogu-

maksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa

(EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Õiglase

Ülemineku

Fondi toetuse

määr (%)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku kaas-

finantseeringu

määr (%)

3 871

428,57

3 871

428,57

2 710 000,00 70%

1 161 428,57 30%

Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes

Tegevuse nimetus

Väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.06.2023−31.12.2026

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Õiglase

Ülemineku

Fondi toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaal riikliku

tähtsusega

jääkreostusobjektide

ohutustamine ning

sellega seotud

teavitustegevus

RCO38: Toetatava

taastatud maa pindala

Sihttase: 3 hektarit 3 486 178,57 2 440 325,00 1 045 853,57

Ida-Virumaa

ühisveevärgi

varustuskindluse uuring

ning sellega seotud

teavitustegevus

VVV31: Põhjaveevarud

on kinnitatud

piirkondades, kus varud

on lõppenud või vajavad

ümberhindamist

Sihttase: 1 uuring

280 600,00 196 420,00 84 180,00

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevusega)

91 000,00 63 700,00 27 300,00

Ühtne määr (15%

otsesest personalikulust)

13 650,00 9 555,00 4 095,00

Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57

KINNITATUD

05.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/428