Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti

Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti

Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule, Õiguskantsleri

Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium, Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite

Koda. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud.

Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.

Ettepaneku esitaja/märkuse sisu

Seisukoht/selgitus:

1. Rahandusministeerium

1.1. Eelnõuga antakse notarile muuhulgas õigus väljastada perekonnasündmuse korduvaid

tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning

rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga. Neid toiminguid

käsitletakse eelnõu kohaselt kindla tasumääraga notariaaltoimingutena, mille eest tuleb tasuda

notari tasu vastavalt notari tasu seadusele. Lisaks tuleb nimetatud toimingute eest tasuda ka 5

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud notarile

perekonnasündmuse korduvate tõendite ja

abieluvõimetõendi, sh mitmekeelse

standardvormiga tõendite ning

rahvastikuregistri väljavõtete koos mitmekeelse

standardvormiga väljastamise õiguse andmine.

eurot riigilõivu. Sellisel kujul riigilõivu kehtestamine on vastuolus RLS-s sätestatud riigilõivu

mõistega ning riigilõivu kui rahalise kohustuse alustega.

Riigilõivu võtjaks saab riigilõivuseaduse (RLS) § 6 kohaselt olla üksnes riigi- või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär. Notar on notariaadiseaduse (NotS) §

2 lõike 1 kohaselt küll avalik-õigusliku ameti kandja, kuid sama paragrahvi lõige 3 täpsustab,

et ta ei ole riigiametnik ning et ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Seega ei vasta notar

RLS-i §-s 6 sätestatud riigilõivu võtja mõistele, mistõttu on küsitav näha ette nimetatud

notariaaltoimingute eest riigilõiv. Isegi kui hüpoteetiliselt käsitleda notarit riigilõivu võtjana

RLS-i mõistes, siis ei ole riigilõivu võtjal RLS §-i 8 kohaselt lubatud võtta toimingu eest

täiendavat tasu. Kui riigilõivule (5 eurot) lisandub täiendav notari tasu, siis sellega on RLS-i

§-s 8 sätestatud keelunormi rikutud.

Palume tungivalt loobuda notari tasu ja riigilõivu kumulatsioonist ning piirduda õigusselguse,

õigussüsteemi seesmise kooskõla ning eelnõu eesmärkide saavutamise huvides üksnes notari

tasuga.

18.09.2024 toimus Rahandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja

Notarite Koja kohtumine, kus kõnealust teemat

arutati. Ühiselt leiti, et kuna rahvastikuregistri

väljavõtete eest on registri kulude katmiseks

vajalik igal juhul näha isikule ette ka riigilõiv ja

eelnevalt vajavad lahendamist

Rahandusministeeriumi välja toodud

põhimõttelised küsimused, on otstarbekas jätta

teema tervikuna käesolevast eelnõust välja.

Notarite valmisolek hakata väljastama

perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja

abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse

standardvormiga tõendeid ning

rahvastikuregistri väljavõtteid koos

mitmekeelse standardvormiga on jätkuvalt

olemas, kui riigilõivu võtmisega seonduv saab

lahenduse.

1.2. Palume täiendada seletuskirja tabeliga, mis kajastab notarite tegelikke teenitavaid tasusid

võrrelduna kohtunike vms võrreldava ametikoha keskmiste tasudega piirkondade lõikes.

Kuivõrd selliseid andmeid ei ole seletuskirjas esitatud, jäävad seletuskirja selgitused, et tasud

on väikesed, paljasõnaliseks. Samuti erinevad sissetulekud piirkonniti, seega ei ole võimalik

kõikidele notaritele samaaegselt madalat sissetulekut omistada.

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja lk 9 on toodud kohtunike

2021-2023. aasta palga võrdlus vähem teeninud

notarite 2023. aasta kasumiga. Seletuskirja on

täiendatud ja lisatud võrdluses kasutatud

notarite andmete maakondlik jagunemine (lk 9).

Näiteks:

 2023. aasta andmete näitel jäi 25 notari

sissetulek alla esimese astme kohtuniku

aastapalga. Nendest notaritest 5 oli

Harju-, 1 Hiiu-, 7 Ida-Viru-, 1 Jõgeva-, 1

Lääne-, 1 Lääne-Viru-, 2 Põlva-, 2

Pärnu-, 2 Rapla-, 1 Saare-, 1 Tartu- ja 1

Viljandimaal.

 Harjumaa tööpiirkonnas, kus on

ametisse nimetatud 43 notarit, jäi 2023.

aasta näitel 15 notari sissetulek alla

Riigikohtu liikme aastapalga, mis

moodustab 38% Harjumaa tööpiirkonna

notarite koguarvust.

1.3. Palume korrigeerida eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust, sest sellest ei saa aru, kas ülemmäär

puudutab ametisoleku staaži või notari vanust.

Arvestatud

Eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust on täiendatud.

Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70

aastat.

1.4. Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, kuivõrd sellest ei selgu, kuidas mõjutab

tasude tõstmine isikute käitumist notari poole erinevate toimingute tegemiseks pöördumisel.

Näiteks kas ja kui palju võib pärimisasjades märkimisväärne notartasu tõus tekitada riski, et

pärimisasjad jäetakse üldse vormistamata (nt jäävad „ripakile“ kontod, mille jääk ei ületa

notaritasu suurust).

Selgitus

Eelnõu seletuskirja mõjude alajaotuses on

punktis 6.1. käsitletud notari tasude süsteemi

ajakohastamise mõju füüsilisele isikule. Lk 53

on välja toodud ka muudatuse ebasoovitav mõju

ja riski maandamise meetmed.

Näiteks on põhjendatud juhtudel võimalik

sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel

rakendada notari tasu maksmisel pehmendavaid

meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade

kaupa või taotleda notari tasu maksmisest osalist

või täielikku vabastamist. Meetme kohaldamise

üle otsustab kohus ja notarit tasu maksab sellisel

juhul Notarite Koda.

2. Siseministeerium

Siseministeerium esitas kõik märkused eelnõule seoses eelnõuga kavandatud notaritele antava

ülesandega hakata väljastama perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit,

sh mitmekeelse standardvormiga tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid koos

mitmekeelse standardvormiga.

Selgitus

Arvestades Rahandusministeeriumi märkust, on

teema tervikuna eelnõust välja jäetud (vt ka

kooskõlastustabeli p 1.1. selgitust).

3. Andmekaitse Inspektsioon

3.1. Eelnõu § 2 punktiga 4 sätestatakse kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu

salvestiste säilitamise tähtaeg. Muude notari dokumentide säilitamise tähtaegu ei ole seaduses

reguleeritud. NotS-i § 16 lg 5 viitab dokumentide säilitamise tähtaegade ja korra osas

justiitsministri 19. juuni 2009. a määrusele nr 23 „Notariaadimäärustik“

(notariaadimäärustik), mis omakorda viitab notariaadimäärustiku lisale 2, mille kohaselt on

suur hulk dokumenditüüpe (mis ilmtingimata sisaldavad isikuandmeid) alatise

säilitustähtajaga. Märgime, et isikuandmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduses

(mitte rakendusaktis) üheselt arusaadavalt ning seletuskirja tuleb lisada põhjendused selle

pikkuse kohta (arvestades minimaalsuse põhimõtet ehk tagada tuleb andmete säilitamise aja

piirdumine rangelt minimaalselt vajalikuga).

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti e järgi ei tohi ükski

isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus

ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid

õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et andmekogus

sisalduvad isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Palume üle vaadata isikuandmeid

sisalduvate notariaalsete dokumentide säilitamise tähtajad ning määrata tähtajad vastavalt

isikuandmete kasutamise eesmärgile seaduse tasandil.

Selgitus

Esitatud märkus on asjakohane.

Isikuandmeid sisaldavate notariaalsete

dokumentide säilitamise tähtaegadega koos on

aga vajalik analüüsida ka notarite ühise

arhiivihoidla pidamisega seonduvat (sh ulatus ja

säilitamise tähtajad). Probleem tervikuna on

mahukas ning peame vajalikuks enne vastavate

otsustustega edasi liikumist erinevate osapoolte

kaasamist ja diskussiooni, mistõttu selle

eelnõuga uusi notariaalsete dokumentide

säilitamise tähtaegasid ei kehtestata.

3.2. Rakendusakti kavandiga täiendatakse notariaadimäärustiku paragrahvi 67 lõiget 1 pärast

esimest lauset lausega „RIK tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“

Juhime tähelepanu, et selguse huvides peaks kasutama määrustiku tekstis asutuse

täisnimetuse, kuna tavalisele lugejale ei pruugi olla arusaadav, et RIK on Registrite ja

Infosüsteemide Keskus.

Selgitus

Muudatus on rakendusakti kavandist välja

jäetud. Andmete kustutamise kord sätestatakse

e-notari infosüsteemi põhimääruses.

3.3. Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 179 lõike 2² järgi vastab välisriigi päringutele ja saab

vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 päringutele vastamise eest tasu registripidaja. PärS-i § 176

lõike 2 järgi on pärimisregistri registripidajaks Notarite Koda. Samas tunnistatakse eelnõu § 3

punktiga 1 PärS-i § 176 lõige 2 kehtetuks, mistõttu ei ole pärast seadusemuudatuste jõustumist

enam selge, kes vastab välisriigi päringutele ning kellele tuleb päringute vastamise eest tasuda.

Samuti on pärimisregistri kehtiva põhimääruse (põhimäärus) § 3¹ lõikes 2 ja §-s 3³ nimetatud

pärimisregistri pidajat, seega selgusetuks jääb ka see, kellele vastutav töötleja edaspidi juhiseid

ja korraldusi annab ning kelle ülesanded on loetletud §- s 3³.

Arvestatud

PärS-is on läbivalt asendatud sõna

„registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“.

Rakendusakti kavandit on täiendatud ning

lisatud vastutava ja volitatud töötleja ülesanded.

3.4. Põhimääruse § 1 lõike 1 järgi peetakse pärimisregistrit notari tegevust puudutavate teatud

toimingute üle arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks ning avalikustamiseks. Märgime,

et arvestuse pidamine, andmete säilitamine ja avalikustamine ei ole eesmärgid iseenesest, vaid

avaliku teabe seadusest (AvTS) tulenevalt asutatakse ja kasutatakse andmekogu õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmiseks, mistõttu vajab andmekogu eesmärk täiendamist. Sealjuures

tuleb silmas pidada seda, et põhimääruses toodud eesmärk ei oleks laiem kui on seaduses

toodud volitusnormis.

Põhimääruse §-st 20 nähtub, et pärimisregistri andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks,

kuid eesmärgist ei nähtu, et andmekogu andmeid kasutatakse ka statistika tegemiseks, mis

tähendab, et määrusega laiendatakse seaduses toodud eesmärki.

Arvestatud

Eelnõu on vastavalt täiendatud. Pärimisregistri

ühe eesmärgina on sätestatud ka statistika

tegemine.

3.5. Põhimääruse § 1 lõike 2 järgi peetakse pärimisregistrit elektroonilise andmekoguna.

Tegemist on sisutu sättega. AvTS-i § 43¹ sätestab, et andmekogu on infosüsteem, infosüsteem

on aga defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast

elektroonilist (digitaalset) andmetöötlust.

Arvestatud

Rakendusakti kavandi § 2 punktiga 3

tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 1 lõige 2.

3.6. Põhimääruse § 3 lõike 3 järgi arendab, hooldab ja majutab registrit Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (RIK). AvTS-i § 43⁴ lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja

andmete töötlemist ja andmekogu majutamist edasi volitada. Sellisel juhul on tegemist

andmekogu volitatud töötlejaga, kes on sama paragrahvi lõike 3 järgi kohustatud täitma

vastutava töötleja juhiseid ning tagama andmekogu turvalisuse. Seega on RIK puhul tegemist

Arvestatud

Rakendusakti kavandit on täiendatud ning

määratletud vastutava töötleja, volitatud töötleja

ja andmeandja ülesanded.

pärimisregistri volitatud töötlejaga, kes vastutab andmekogu majutamise eest. Põhimäärusest

ei tule aga välja, milline on RIK roll andmekogu pidamisel. Lisaks, kuna plaanitavate

muudatustega tunnistatakse kehtetuks säte, mis määrab andmekogu volitatud töötleja (notarid

ja kohtud), siis jääb selgusetuks, kes üldse on andmekogu volitatud töötlejaks ning kes täidab

põhimääruses loetletud volitatud töötleja ülesandeid. Seega põhimääruse sätted, mis

puudutavad vastutavat ja volitatud töötlejat (eriti §-d 3–4), vajavad üle vaatamist ning nende

sätete selget ja konkreetset sõnastamist, et oleks aru saada, kes millises rollis ja milliseid

ülesandeid seoses andmekoguga on kohustatud täitma ning mille eest vastutab.

4. Notarite Koda

4.1. Seletuskirja järgi parandatakse eelnõuga tõestamisseaduse (TõS) § 17 lõike 1 sõnastust,

jättes välja tekstiosa „piisavalt seda keelt“. Säte on kehtivas sõnastuses siiski nii keeleliselt kui

sisuliselt korrektne ja muudatus ei ole vajalik.

Arvestatud

Kavandatud muudatus on eelnõust välja jäetud.

4.2. Palume tunnistada eelnõuga kehtetuks TõS-i § 9 lg 3 teine lause, mille kohaselt tuleb

kaugtõestamise korral märkida notariaalakti ka videosilla vahendusel osalevate isikute

asukoht. Koos selle muudatusega tuleb ette näha vastav notariaadimäärustiku §-s 11.

TõS-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel on seaduseelnõu seletuskirjas asukoha

märkimise vajadust põhjendatud sellega, et notariaalaktis asukoha märkimine võib tulla

kasuks tulevikus tõestamistoimingu tegemise üle tekkivate vaidluste lahendamisel ja

tõendamisel. Kui kaugtõestamise regulatsioon loodi, siis lähtuti eeldusest, et eelkõige

hakkavad teenust kasutama e-residendid ja välismaalased ning välismaal viibivad eestlased

seoses pärimismenetlusega. 2019. aastal prognoositi eelnõu seletuskirjas, et „kaugtõestamiste

arv võiks olla aastas ca 3700 ning eeldati, et suurema osa notarite kokkupuude

kaugtõestamisega saab olema harv, ülejäänutel valdavalt regulaarne, kuid ilmselt mitte

igapäevane“. Praktika on osutunud teistsuguseks, kaugtõestamine on enamike notarite jaoks

igapäevane ning vastupidiselt arvatule kasutavad kaugtõestamist peamiselt tehinguosalised

Eestis, kes eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule.

Praktikas ei ole teadaolevalt esinenud vaidlusi kaugtõestamisel tehinguosaliste asukoha üle,

küll aga tehti 2023. aastal rohkem kui 45 000 kaugtõestamise toimingut ning kasv on jätkunud

Arvestatud

Eelnõu on vastavalt muudetud. TõS-i paragrahv

9 lõike 3 teine lause ja notariaadimäärustiku §

11 lõige 21 (kohustus märkida kaugtõestamise

tehinguosalise asukoht notariaalakti)

tunnistatakse kehtetuks.

Kaugtõestamine on enamike notarite jaoks

saanud igapäevaseks tegevuseks. Seda

kasutavad peamiselt Eestis viibivad

tehinguosalised, kes eelistavad notaribüroosse

kohaletuleku asemel kaugtõestamise vormi.

2023. aastal tehti kaugtõestamise teel juba 46

454 ametitoimingut ja kasv on jätkunud ka

2024. aastal.

Arvestades, et kaugtõestamise toimingute arv on

jõudsas kasvus ja praktikas ei ole teada vaidlusi

ka sellel aastal. Tehinguosalise asukoht kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla mõne

notariaaltoimingu seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise kohta oluline

asjaolu ning juhul kui see nii on, siis kajastab notar selle notariaalaktis. Praegusel ajal aga

kajastatakse notariaalaktis tehinguosaliste asukoht valdavalt ainult seepärast, et see on TõS-i

järgi kohustuslik, mitte et tehinguosalise asukoht oleks oluline asjaolu. Nii koormatakse

ebavajaliku infoga notariaalakti, asukoha selgitamiseks ja selle notariaalaktis kajastamiseks

kulutatakse asjatult kõigi osaliste aega.

kaugtõestamise tehingu asukoha üle, tuleb

nõustuda, et tehinguosalise asukoha märkimine

notariaalaktis ei peaks olema kohustuslik. Kui

notari hinnangul on tehinguosalise asukoht

kaugtõestamise ajal oluline asjaolu, kajastab ta

seda notariaalaktis.

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastamisel esitatud märkused ja ettepanekud notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise väljatöötamise kavatsusele

VTK oli esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse inspektsioonile, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja kinnistusosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule.

Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024. Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal.

Tagasiside esitas kokku 10 asutust, sellest sisulise tagasiside 4 asutust. Registrite Ja infosüsteemide Keskus ei soovinud VTK osas arvamust

avaldada, seejuures kinnitas, et arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK osas arvamust avaldada. Notarite Kojal ja Andmekaitse

Inspektsioonil ei olnud tähelepanekuid väljatöötamiskavatsuse osas. Siseministeerium ja rahandusministeerium kooskõlastasid

väljatöötamiskavatsuse märkusteta.

Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.

Ettepaneku

esitaja:

Märkused/ettepanekud: Seisukoht/selgitus:

1. Eesti

Advokatuur

äriõiguse

komisjon

1. Komisjoni liikmed ei ole oma praktikas puutunud kokku

probleemidega, mida VTK abil lahendada soovitakse. Küll aga on

VTK-ga kavandatav tekitanud Komisjonis mure notariaalsete

volikirjade edasise konfidentsiaalsuse pärast. Juba ühe isiku poolt

teisele volikirja väljaandmise fakt võib viidata tehingu tegemise

kavatsusele, mida osapooled ei pruugi soovida avalikkusega jagada.

Otsing kuupäeva ja unikaalse numbri alusel (mis võimaldaks VTK

kohaselt avalikkusel volikirja sisuga tutvuda) ei pruugi tänapäevaste

Selgitus

1. Volikirja sisu tehakse nähtavaks, kui volitaja

selleks nõusoleku annab. Kui ei anna, siis sisu

nähtavaks ei tehta.

tehniliste võimaluste juures siiski välistada taolise registri n-ö

süsteemset läbikammimist algoritmide abiga ning sel alusel huvitavate

leidude tegemist. Mõte, et notariaalsed volikirjad muutuvad ka oma

sisu poolest nii avalikeks dokumentideks, et põhimõtteliselt igaüks

saaks nendega avalikus registris tutvuda, teeb murelikuks. Praktikas

sisaldavad volikirjad väga tundlikke andmeid, sh kavandatava tehingu

tegemise tingimusi, hinda kontonumbreid, jpm. Ning isegi kui

registrist ei saaks igaüks kätte volikirjade tekste, vaid näeks üksnes,

kes, millal ja kellele on volituse andnud, võib ka see info võimaldada

põhjendamatut uudishimutsemist. Rääkimata soovimatu andmelekke

riskist, kus registrist saadaks kätte info, mis ei ole mõeldud

avalikkusega jagamiseks. Kaaludes ühelt poolt registri võimaldatavaid

hüvesid (kusjuures registri andmetele ei antaks ikkagi õiguslikku

tähendust) ja teiselt poolt sellega kaasnevaid riske dokumentide

konfidentsiaalsusele, on Komisjoni hinnangul olulisem kaitsta

konfidentsiaalsust. Nagu käesoleva arvamuse alguses öeldud –

Komisjoni liikmete kogemuses ei ole tegemist väga suure praktilise

probleemiga. Kui selline register ka luua, siis see ei tohiks ühelgi juhul

olla avalik ning sellele võiks ligipääs olla üksnes notaritel. Volikirja

kehtivuse kontroll peaks ikkagi käima notari kaudu (kes saaks olla ka

muu kui vastava volikirja tõestanud notar), kellel peaks olema õigus

saada selle eest ka mõistlikku tasu.

2. Saame VTK-st aru, et registrit rahastaks üksnes Notarite Koda oma

liikmetelt laekuvate liikmemaksude arvelt. Juhul, kui selle protsessiga

plaanitakse siiski edasi minna, loodame, et see põhimõte ei muutu.

Arvestades Eesti Vabariigi praegust tungivat vajadust kulutusi kokku

hoida, ei pea me mõistlikuks riigi vahendite kulutamist VTK-ga

kavandatava registri loomise ja haldamise rahastamiseks.

Volikiri oma olemuselt on suunatud

kolmandatele isikutele, see ei ole salajane

dokument.

Analoogselt saab apostilliregistrist alates selle

loomisest teha päringuid Apostille unikaalse

numbri järgi, seal on samuti enamasti nähtav

kinnitatud dokument ning

konfidentsiaalsusküsimusi ega andmelekkeid

tõusetunud ei ole.

Kui volikirjade register oleks kättesaadav ainult

notaritele, siis kaob registri loomise algne idee,

tõhustada avalikkuse võimalusi volikirjade

olemasolu kontrollimiseks.

2. Kavandatav register luuakse Notarite Koja

poolt oma liikmetelt kogutavatest vahenditest.

2. Riigi

Infosüsteemi

Amet

Notarite Kojal tuleks arvestada ka menetlusajaga RIHAs uue

andmekogu asutamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Kui registri

loomiseks vajalik seadusemuudatuse kavand ning registri põhimääruse

Selgitus Notarite Koda toetab sisulist koostööd RIHAga

dokumentide ettevalmistamisel.

kavand on valminud, tuleks RIHAs algatada andmekogu asutamise

kooskõlastamine, et enne nende kinnitamist oleks võimalik võtta

arvesse RIHAs tehtavaid võimalikke märkusi.

3. Eesti Pangaliit Pangaliit toetab notariaalselt tõestatud volikirja registri loomist.

Register lihtsustab krediidiasutuste tööd volikirjade kontrolli

teostamisel. Siinjuures märgime, et oleme valmis avaldama

omapoolseid seisukohti ka koostatava registri põhimääruse projekti

osas ning seda võimalikult varases etapis. Leiame, et põhjalikku

läbimõtlemist vajavad näiteks andmekaitsega seonduvad aspektid.

Eesmärgiga luua konkreetne ühtne praktika volikirja kontrolli osas

oleks asjakohane juba enne registri loomist mõtete vahetus Notarite

Kojaga, eelkõige varasemalt väljastatud volikirjade osas, mida ei kanta

registrisse. Pangaliit toetab ka ideed välise veebi osas, sest sellisel

juhul ei ole vajalik kolmandatel osapooltel täiendavaid arendusi luua.

Selgitus

Notarite Koda toetab ettepanekut kohtuda

Pangaliiduga.

4. Majandus- ja

Kommunikatsi

ooniministeeriu

m

MKM toetab väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) põhieesmärki,

milleks on lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel

notariaalsete volikirjade kontrollimist. MKM toetab igakülgselt

lahendusi, millega vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning

suurendatakse kasutajasõbralikkust ning efektiivsust. Oleme nõus, et

tänane süsteem ei ole puudutatud osapooltele ei ressursi ega tõhususe

aspektist mõistlik. Arvestades VTK üldistuse astet, ei ole võimalik

anda hinnangut loodava lahenduse (andmekaitse)õiguslikele

aspektidele (nt seoses huvitatud osapoolte õigusega kontrollida

volikirja olemasolu ja kehtivust ning tutvuda volikirjaga).

Täiendavalt pöörame tähelepanu, et loodud on uus keskne volituste

haldamise süsteem. Tegemist on riigi infosüsteemi kindlustava

organisatsioonilise, tehnilise ja õigusliku raamistikuga, mis koosneb

kesksest volituste haldamise infosüsteemist, andmekogust ning keskse

volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

Kõnesolev süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel

Selgitus

Kuna iga volikirja sisu (volitus) on erinev, siis ei

saa volikirja olemasolust automaatselt tuletada,

et see annab esindajale õiguse esindada volitajat

kõigis erinevate ametiasutuste

iseteeninduskeskkondades.

See, et volikirjade registrisse sisestataks

tulenevalt volituse sisust õigus esindada

volitajat erinevates iseteeninduskeskkondades

ning see info liiguks liidestuse kaudu edasi

vastavasse iseteeninduskeskkonda ei ole

kindlasti võimatu, aga eeldab ulatuslikke

arendusi, millega kaasnevad kulud ja neid ei saa

katta Notarite Koda.

isikul keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi

infosüsteemis. Süsteem koondab ligipääsuvolituste haldamise keskselt

ettevõtja digiväravasse (ligipääsetav eesti.ee-st), muutes (hetkel

eelkõige) ettevõtja esindajatele erinevate ametiasutuste

iseteeninduskeskkondadesse juurdepääsu andmise mugavamaks.

Arvestades, et vastavalt VTK-le on volikirjade registrit edaspidi

võimalik liidestada teiste riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogudega, samuti teiste riikide sarnaste registritega, et

hõlbustada volikirjade piiriülest infovahetust, tuleks kaaluda, kas ei

oleks täiendava lisandväärtuse saavutamiseks võimalik ja vajalik kahe

andmekogu liidestamine.

1

[EELNÕU]

1.11.2024

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Notari tasu seaduse muutmine

Notari tasu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguse kindlustussumma“ tekstiosaga „,

majandusaasta aruande“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise, kinnisasja või ehitise mõttelise osa

ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa

minimaalväärtuseks 10 000 eurot.“;

4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „3800“ arvuga „10 000“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või

reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku

väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral, loetakse

tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus ja käesoleva seaduse § 12 lõiget 5

ei kohaldata.“;

6) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormatava ala väärtus. Kui pooled on

määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid

mitte rohkem kui 25 aasta eest.“;

7) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 238

eurot.“;

8) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% koormatava eseme

väärtusest.“;

9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 120

eurot. Asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku

kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 75 eurot.“;

10) paragrahvi 13 teises lauses asendatakse arv „255“ arvuga „400“;

11) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoonestamata kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel

püstitatava ehitise hind;

2) hoonestatud kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamise eest on notari tasu mitte

vähem kui 238 eurot.“;

13) paragrahvi 18 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -

otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali

suurus. Äriühingu asutamise tehingu tõestamise ja osaühingu osa võõrandamise eest on notari

tasu mitte vähem kui 250 eurot.

(2) Äriühingute ühinemislepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu üleantava vara väärtuse

järgi. Juhul kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või

osanike sissemaksete summa on ühinemislepinguga üleantava vara väärtusest suurem,

arvutatakse notari tasu osa- või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.

(21) Äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamise eest arvutatakse notari tasu

üleantava vara väärtuse järgi. Kui ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus või

osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem, arvutatakse notari tasu osa-

või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.

(3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tõestamise eest arvutatakse

notari tasu üleantava vara väärtuse järgi. Kui omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide

suurus või osanike sissemaksete summa või mõlemad on üleantava vara väärtusest suuremad,

arvutatakse notari tasu osa- või aktsiakapitali suuruse või sissemaksete summa järgi.“;

14) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(5) Äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise

tõestamise eest on notari tasu mitte vähem kui 420 eurot. Käesolevas lõikes sätestatut

kohaldatakse notari tasu määramisel ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu

tõestamise eest.“;

15) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 19 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „6391“ arvuga „10 000“;

17) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis esitatud

tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.

Tehinguväärtus

kuni

Täistasu Tehinguväärtus

kuni

Täistasu Tehinguväärtus

kuni

Täistasu

10 000 60 80 000 188 200 000 362

15 000 70 85 000 194 225 000 402

20 000 80 90 000 200 250 000 442

25 000 90 95 000 206 275 000 482

30 000 100 100 000 212 300 000 522

35 000 110 110 000 218 325 000 562

40 000 120 120 000 234 350 000 602

45 000 130 130 000 250 375 000 642

50 000 140 140 000 266 400 000 682

55 000 150 150 000 282 450 000 732

60 000 160 160 000 298 500 000 782

65 000 170 170 000 314 550 000 832

70 000 176 180 000 330 600 000 882

75 000 182 190 000 346 650 000 932

700 000 982

(2) Kuni 1 278 235 eurot – 982 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab

700 000 eurot;

kuni 1 917 350 eurot – 1853 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab

1 278 235 eurot;

kuni 2 556 470 eurot – 2620 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot;

kuni 3 195 585 eurot – 3259 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab

2 556 470 eurot;

kuni 6 391 165 eurot – 3770 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab

3 195 585 eurot;

üle 6 391 165 euro – 5368 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab

6 391 165 eurot.“;

18) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 25. Käsutustehingu tõestamine

4

Kui käsutustehingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev

kohustustehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu käsutustehingu,

sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 eurot. Kui

käsutustehing ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava kohustustehinguga, siis

käsutustehingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.“;

19) paragrahvis 281 asendatakse läbivalt arv „63,90“ arvuga „108“;

20) paragrahvis 283 asendatakse arv „47,90“ arvuga „81“;

21) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui

108 eurot, samuti mitte vähem kui 108 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid

kokku mitte rohkem kui 540 eurot;“;

22) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmise eest, kuid mitte vähem kui

11 eurot;

2) registris õiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;

3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest,

kuid mitte vähem kui 5 eurot.“;

23) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:

1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks

või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 6 eurot;

2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 50 eurot;

3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 120 eurot;

4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 27 eurot;

5) isiku elusoleku kinnitamine – 24 eurot;

6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 27 eurot;

7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 20 eurot;

8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 24 eurot;

9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 31 eurot;

91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse

esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku

või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine – 61 eurot. Kui avalduse

esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 11 eurot;

10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 22

eurot ühe korteriomandi eseme kohta;

11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 72 eurot;

111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 143

eurot;

12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 22 eurot;

13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale –

54 kuni 272 eurot;

14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 6 eurot lehekülg, kuid

kokku mitte rohkem kui 54 eurot;

141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse, volikirjade

5

registrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna peetavas

registris, abieluvararegistris, volikirjade registris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga

tutvumise võimaldamine – 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest;

142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri dokumentidega tutvumise

võimaldamine – 17 eurot;

143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, volikirjade registri,

rahvastikuregistri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6 eurot

sõltumata lehekülgede arvust;

144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris, volikirjade registris

või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 11 eurot

sõltumata lehekülgede arvust;

145) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri, volikirjade registri või

pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 8 eurot sõltumata

andmemahust;

146) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris, abieluvararegistris, volikirjade registris

või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine –

11 eurot;

147) välisriigi registrisse kantud testamentide või pärimislepingute andmete kohta päringu

tegemine – 12 eurot ühe päringu kohta;

148) abieluvararegistri kande tegemine – 43 eurot;

149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine – 17 eurot;

15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 22 eurot;

16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 38 eurot;

17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti

Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 17 eurot;

171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 87 eurot;

18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi

hoidmine ühe kuu jooksul – 42 eurot;

19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 54 kuni 130

eurot;

20) mereprotesti tõestamine – 134 eurot;

21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 72 eurot;

22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning

sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 131

eurot;

23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 117 eurot;

24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja

tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 1 eurot iga

mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 54 eurot ja mitte rohkem kui

217 eurot;

25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 43 eurot;

26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 22 eurot;

27) testamendi tõestamine – 55 eurot;

28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 55 eurot;

281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 28 eurot;

282) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui testamendi avab notar, kes

pärimismenetlust läbi ei vii – 55 eurot;

29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 75 eurot;

291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta teate koostamine ja edastamine –

43 eurot;

30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 110 eurot;

31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 11 eurot;

6

32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 110 eurot;

321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine – 71 eurot;

33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 174 eurot;

331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 87 eurot;

34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 44 eurot;

35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine –

22 eurot;

36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 22 eurot;

37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendava järelepärimise tegemine – 22 eurot;

38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 22 eurot;

39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 72 eurot;

40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt

dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 26 eurot;

41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 60 eurot;

42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 43 eurot;

43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku

vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi

lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi kinnitamine

ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;

44) nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–

29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust.“;

24) seadust täiendatakse §-ga 314 järgmises sõnastuses:

㤠314. Tasu volikirjade registri toimingute eest

(1) Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud

volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta.

(2) Volikirjade registrisse kantud andmetega tutvumise eest ei võeta tasu, kui volikirjade

registrisse kantud andmetega soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade

registrisse kantud andmeid kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus.“;

25) paragrahvi 332 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 11 asendatakse arv „64“ arvuga „109“;

paragrahvi 332 lõikes 2 asendatakse arv „45“ arvuga „77“;

26) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „0,31“ arvuga „0,50“ ja punktis 2 arv „0,19“

arvuga „0,35“;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Pärimisseaduse § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute tegemise korras

ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest tasu ei võeta.“;

28) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest

tasutakse notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisaaja eest 14 eurot tunnis. Notari tööajaks

käesoleva seaduse tähenduses loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui

7

notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg

vastavalt sellele pikem.

(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari

isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile 14 eurot

sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.“;

29) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltumatutel asjaoludel teha, tasutakse notarile

põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tasu.“;

30) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ametitegevuse raamatu number;“;

31) paragrahvi 402 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse §-s 10, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1

punktides 1 ja 11 ning § 31 punktides 1, 2, 91, 16, 27–34, 38 ja 39 sätestatud notari

ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu, ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid

ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes

osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat

toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata käesolevas lõikes loetletud

ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva

seaduse §-s 36 nimetatud kulude hüvitamist.

(2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt

arve saamist taotleja elukohajärgsele maakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib

taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.“.

§ 2. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Notari ametisoleku vanuse ülemmäär on 70 aastat.“;

2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Dokumentide ja salvestiste säilitamine“;

3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Notarite Koja korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks notari

asendajale, kes on nimetatud ajutiselt täitmata notari ametikohale. Notarite Koja korraldusel

võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari

dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. Notarite Koda

edastab asjakohase korralduse viivitamata Justiitsministeeriumile teadmiseks.“;

8

4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu salvestist säilitatakse 10 aastat.“;

5) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 84 järgmises sõnastuses:

„84) nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–

29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine;“;

6) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või

pärimisregistrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise

võimaldamine;“;

7) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamine;

12) ametitoiminguga kaasnev suuline võõrkeelde tõlkimine.“;

8) paragrahvi 44 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga „vajalik“;

9) seadust täiendatakse §-dega 445 ja 446 järgmises sõnastuses:

㤠445. Notarite Koja liikmemaks

(1) Notarite Koja koosolek kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu:

1) määra;

2) tasumise korra;

3) tasumisest vabastamise alused.

(2) Liikmemaksu määra võib kehtestada olenevalt notari tööpiirkonnast või astmeliselt,

lähtudes notari ametitoimingute ja -teenuste eest notarile makstud tasudest.

§ 446. Notarite Koja toetus notarile

Notarite Koja koosolek kehtestab notari toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra.“;

10) seadust täiendatakse §-dega 447 ja 448 järgmises sõnastuses:

㤠447. Volikirjade register

(1) Notariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks, volikirjade ja volikirjade

kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks ja andmete avalikustamiseks

peetakse volikirjade registrit.

(2) Volikirjade registri vastutav töötleja on Notarite Koda.

9

(3) Volikirjade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,

milles sätestatakse:

1) volikirjade registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) volikirjade registrisse kannete tegemise kord;

3) volikirjade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

6) volikirjade registri logide säilitamise tähtajad;

7) registri rahastamine;

8) muud korraldusküsimused.

(4) Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise

tahteavalduse tõestamise kohta.

(5) Volikirjade registrisse kantakse järgmised andmed:

1) esindatava ja esindaja üldandmed – nimi ja isiku- või registrikood;

2) volikirja unikaalne number;

3) volituse tähtaeg;

4) volikirja tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;

5) volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kuupäev ja aasta;

6) volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi;

7) volikirja nähtavus kolmandatele isikutele;

8) märkused.

(6) Volikirjade registris säilitatakse andmeid järgmiselt:

1) tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat;

2) tähtajalise volikirja andmeid kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist.

§ 448. Volikirjade registri andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale.

(2) Notaril ja notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele

volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks.

(3) Muudel isikutel on volikirjade registrist kättesaadav teave volikirja ja selle tõestanud või

kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta. Volikiri on veebi kaudu muule

isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava tahteavalduse alusel registris avalikuks

tehtud.

(4) Volikirjade registri andmetega saab muu isik tutvuda asjakohase veebilehe kaudu. Andmeid

saab pärida volikirja unikaalse numbri ja kuupäeva järgi.

(5) Esindataval on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale

volikirjale.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 576 järgmises sõnastuses:

„§ 576. Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine

10

Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. märsil jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud

vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja pikendamise

otsust. Kui minister on enne 2025. aasta 1. märtsi lubanud notaril tema

taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri selles

märgitud tähtpäevani.“;

12) seadust täiendatakse §-ga 577 järgmises sõnastuses:

„§ 577. Käesoleva seaduse § 447 lõigete 4–6 rakendamine

Volikirjade registrisse ei kanta enne 2025. aasta 1. märtsi notariaalselt tõestatud volikirju.“.

§ 3. Pärimisseaduse muutmine

Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 176 lõiked 21, 22 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset

pärimismenetlust ning kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid

pärimismenetluse kohta ning teha statistikat.

(22) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.

(3) Pärimisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse:

1) pärimisregistri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) pärimisregistrisse kannete tegemise kord;

3) pärimisregistrisse kantavate andmete täpsem koosseis;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

6) pärimisregistri logide säilitamise tähtajad;

7) muud korraldusküsimused.“;

3) paragrahvi 1761 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pärimisregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) pärandaja üldandmed, sünnikoht ja surmaaeg;

2) pärija üldandmed;

3) kande tegemist taotleva isiku üldandmed.“;

4) paragrahvi 1771 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või konsulaarametnik“;

5) paragrahvi 1771 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 4 ning § 179 lõikes 22 ja lõikes 5 asendatakse sõna

„registripidaja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pärimisregistrisse kantud andmed pärandaja pärimismenetluse seisu kohta ja pärija ees-

ja perekonnanimi ning isikukood avalikustatakse ajakohasena eesmärgiga tagada avalikkuse ja

asjaosaliste informeeritus pärimisega seotud toimingutest.“;

11

7) paragrahvi 179 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Veebilehe kaudu pärimisregistri andmetega tutvumiseks peab isik autentima end digitaalse

isikutunnistuse abil.“;

8) paragrahvi 179 lõike 24 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(24) Pärimisregistri andmed tehakse kättesaadavaks viisil ja vormis, mis võimaldab

üksikpäringuna saadud teabe allalaadimist masinloetaval kujul.

§ 4. Tõestamisseaduse muutmine

Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu korral võib notar isikusamasuse tuvastamiseks

kasutada asjakohaseid tehnilisi lahendusi ja tõestamistoimingu osaliselt või täielikult

salvestada, kui see on notari hinnangul vajalik isikusamasuse, teo- ja otsusevõime

tuvastamiseks ja ametitoimingu andmete hilisema kontrollimise võimaluse tagamiseks.“;

2) paragrahvi 9 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riik on delegeerinud notarile ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada

õigusvaidluseid. Notariteenus on praegu üle Eesti kättesaadav kõigis maakondades. Enamikus

neist on avatud mitu notaribürood. Bürood paiknevad maakonnakeskustes ja notari juurde on

võimalik tulla vastuvõtule igaühel, sest ühissõidukiühendus büroodesse on hea.

Samas ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist pikemas

perspektiivis jätkusuutlikult korraldada. Eeskätt on notarite sissetulekud vähenenud

piirkondades, kus kinnisvara hinnad on odavamad. Kui kvaliteetse notariteenuse tagamiseks ei

ole notaril võimalik teenida piisavalt motiveerivat tasu, võib notar tegevuse lõpetada või on

sunnitud seda tegema. Samuti võib väiksematesse piirkondadesse uute notarite ametisse

nimetamine osutuda keerukaks, kuna juba praegu ei soovi notarikandidaadid kandideerida

maapiirkondadesse1. Mõlemal juhul on ohustatud notariteenuse piirkondlik kättesaadavus.

Riigi ülesanne on tagada kõigi oluliste teenuste, sealhulgas notariteenuse kättesaadavus ka

edaspidi. Et hoida notariteenus elujõulisena kõigis Eesti piirkondades, on vajalik teha otsused,

mis aitavad suurendada notari kui avalik-õigusliku ameti kandja motivatsiooni töötada ka

väljaspool Tallinna ja Tartut.

Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud2, ja kaotatakse

notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari

tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja

kinnisvaratehingutega seotud tasusid:

 keskmiselt 74% suurendatakse kindla tasumääraga toimingute tasu, sest enamik neist

tasudest on muutumatuna kehtinud üle kümne aasta ega ole praegu enam ajakohased;

 vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke;

 ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Selleks

vaadati tehinguväärtuste kaupa üle tasu suuruse suhe tehinguväärtusesse.

Kahe viimati nimetatud muudatuse eesmärk on

o vähendada alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu,

o suunata täistasude tabeli muudatuse peamine mõju Eesti väiksematesse

piirkondadesse, et tagada notariteenuse kättesaadavus kogu riigis ja

o täistasude tabeli väärtuste sujuv kulg.

Peale notari tasude süsteemi ajakohastamise tehakse eelnõuga järgmist:

 luuakse notariaalselt tõestatud volikirjade register (edaspidi volikirjade register), et

lihtsustada ja tõhustada notaritel ning huvitatud isikutel notariaalsete volikirjade

kontrollimist;

1 Näiteks 2024. a aprillis osales Harjumaa piirkonna konkursil 8 notarit, kellest 5 tegutses muus piirkonnas. 2 Kõiki notari tasusid tervikuna ei ole varem üle vaadatud. NotTS-i on näiteks muudetud seoses euro kasutuselevõtuga – tasud

teisendati kroonidest eurodesse. Viimase kümne aasta jooksul on NotTS-i muudetud valdavalt siis, kui notaritele on lisandunud

mõni uus ülesanne. NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabel on muutmata kujul kehtinud juba 1996. aastast.

2

 kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir, et tagada notarite ühetaoline

kohtlemine ja arvestada notari tööga kaasneva suure vastutusega;

 täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari

toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat tulu, ent kelle tööpiirkonna elanike

teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik;

 tehakse tehnilisi täpsustusi.

Eelnõuga tehtavad muudatused on plaanis jõustada 2025. aasta 1. märtsil.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on töörühma arutelude tulemusel koostanud Justiitsministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Juta Jõgis ([email protected]),

Rina Sillandi ([email protected]) ja Glen Roosaar ([email protected]) ning volikirjade

registri osa Kairit Kirsipuu ([email protected]). Töörühma kuulusid lisaks eelpool

nimetatutele Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

nõunik Joel Kook, Notarite Koja eestseisuse esimees Merle Saar-Johanson, eestseisuse liige

Tallinna notar Tiit Sepp, tegevdirektor Kaidi Lippus, jurist Kaitti Persidski, Kuressaare notar

Katrin Sepp ja notarikandidaat Kristel Tomberg. Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) notari tasu seadus, RT I, 06.07.2023, 58 (edaspidi NotTS);

2) notariaadiseadus, RT I, 06.07.2023, 60 (edaspidi NotS);

3) pärimisseadus, RT I, 06.07.2023, 67 (edaspidi PärS);

4) tõestamisseadus, RT I, 06.07.2023, 105 (edaspidi TõS).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus

Eelnõu peamine eesmärk on hoida kvaliteetne notariteenus toimiv ja kättesaadav kõigis Eesti

piirkondades, ajakohastades notari tasusid ja muutes notarite sissetulekuid üle Eesti

ühtlasemaks. Lisaks on eelnõu eesmärgid tagada notarite järelkasv ja Notarite Koja toimimine

ning lihtsustada ja tõhustada notariaalsete volikirjade kontrollimist.

2.1. Notarite sissetulek ja järelkasv

Praegu ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist edaspidi

raskusteta korraldada. Aastate jooksul on oluliselt muutunud notari ametitegevuse sisu.

Märkimisväärselt on kasvanud notarite töömaht toimingu ettevalmistamisel ja tegemisel ning

järeltoimingute tegemisel ning sellega on kasvanud toiminguteks vajalikud kulutused.

Kuigi notaritele on lisandunud ametitoimingutega kaasnevaid ülesandeid, pole enamasti

kaasnenud nende tegemiseks vajalikke kulutusi katvate tasude ülevaatamist. Näiteks on

3

aastatega lisandunud mitu tõestamistoimingutega kaasnevat lisaülesannet, eelkõige on suures

mahus juurde tulnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesandeid.

Lisaks on praegusel ajal sõlmitavad kokkulepped keerulisemad ning notaritel on ühes lepingus

vaja kontrollida ja selgitada rohkemat, kui oli vaja teha 15 aastat tagasi.

Notarite järelkasv ei ole väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades piisav. Kuna

ametitegevusega saadav sissetulek sõltub suuresti kinnisvaratehingute väärtusest kindlas

tööpiirkonnas, on tulusam olla notarina ametis kallima kinnisvaraga tööpiirkondades, nagu

Tallinn ja Tartu. Probleemi olemust näitlikustab asjaolu, et Harju- ja Tartumaa tööpiirkondade

notari ametikoha täitmise konkurssidel kandideerivad ka need notarid, kes on juba nimetatud

mõne teise tööpiirkonna notariks ja asunud seal ametisse.

Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl,

välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või muu hulgas tegeleda ettevõtlusega

ega kuuluda äriühingusse ning olla selle juhatuse ja nõukogu liige3. Samuti on notaril keelatud

end ja oma ametitegevust reklaamida4. Notari sissetulek peab ennekõike garanteerima tema

sõltumatuse ja aususe, et riigilt notarile delegeeritud ülesanne – tagada õigussuhete turvalisus

ja ennetada õigusvaidluseid – toimuks läbipaistvalt. Samuti peab notari sissetulek olema piisav,

et notaril oleks võimalik pidada bürood, mis on konkurentsivõimeline, asuks klientidele

kättesaadavas kohas ja vastaks erivajadustega isikute juurdepääsetavuse nõuetele. Büroos

peavad töötama õiglaselt tasustatud töötajad ja selles peab olema tänapäevane kontoritehnika

koos IT-turvalisuse tagamise võimalustega. Lisaks on notaril kohustus tasuda Notarite Kojale

liikmemaksu5 ja ametikindlustuse makseid6. Ühtlasi peab notari sissetulek olema piisav, et

investeerida oma büroo tegevusse, sealhulgas uuendada arvutiparki, ennekõike selleks, et oleks

võimalik parimal viisil teha ametitoiminguid nii büroos kohapeal kui ka kaugtõestamise teel.

Lisaks peab notari sissetulek võimaldama mõistliku aja jooksul majanduslikult toime tulla ka

majanduslanguse ajal.

Joonisel 1 on kajastatud tarbijahinnaindeksi muutumine, võrreldes 2009. aastaga on

tarbijahinnaindeks kasvanud üle 60%.

Joonis 1. Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2023, võrreldes 2009. aastaga7

Enne notari tasude analüüsima hakkamist saatis Justiitsministeerium 25 notarile 9. detsembril

2019 kirja nr 14-3/6935, milles palus notarite hinnanguid selle kohta, milline oli 2018. aastal

eri liiki ametitoimingute tulu ja kulu ühe keskmise ametitoimingu kohta. Kiri saadeti juhuvaliku

3 Notari ametialased kitsendused on esitatud NotS-i §-s 12. 4 Reklaamiseaduse § 15 lõige 1. RT I, 17.03.2023, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/RekS. 5 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4. 6 NotS-i § 15. 7 Statistikaameti andmed, https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks.

4

alusel (v.a juhul, kui piirkonnas oli üks notar) kümnele Harju piirkonna notarile, kahele Tartu

piirkonna notarile ja ühele notarile igast ülejäänud kolmeteistkümnest piirkonnast. Notaritel

paluti esitada võimalikult üksikasjalikud andmed eri liiki ametitoimingute kohta. Kuna sama

liiki ametitoimingud võivad nõuda erinevat ettevalmistust, paluti eri ametitoimingute puhul

võtta arvesse näiteks välismaiseid tehinguosalisi8, aga ka muid töökoormust suurendavaid

asjaolusid. Nende hulka kuuluvad näiteks kinnisasja müügilepingu puhul hüpoteekide

seadmise, loovutamise, muutmise või kustutamise kokkulepete lisamine lepingusse, samuti

kinkelepingu puhul isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepped. Kuigi pärimismenetluse

algatamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasu on fikseeritud, on pärimismenetlused väga

eriilmelised9. Justiitsministeeriumile saatsid eespool nimetatud kirjas küsitud hinnanguid 21

kirja saanud notarit ja üks notar, kes ei olnud eelnimetatud kirja adressaatide seas. Kõnealuseid

andmeid analüüsiti „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis“

(edaspidi ka kontseptsioon)10.

Selgus, et notarite arvestuste kohaselt on notari tasu liialt väike järgmiste ametitoimingute

korral:

1) väiksemas piirkonnas paikneva kinnisasja võõrandamine11;

2) notari deposiitkonto kasutamine, kui tuleb teha mitu väljamakset;

3) asjaõiguslepingu sõlmimine, kui võlaõigusleping on sõlmitud teise notari juures;

4) testamendi tõestamine, sealhulgas abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine;

5) volikirjade tõestamine;

6) pärimismenetluste läbiviimine;

7) isikliku kasutusõiguse seadmine, eriti võrguettevõtte kasuks seatavate tehnorajatiste

talumise isikliku kasutusõiguse seadmine;

8) osaühingu osa müümine;

9) notariaaltoimingud äriühingute ühinemise, jagunemise või asutamise korral;

10) notariaaltoimingute tegemiseks inimese juurde kohapeale sõitmine.

Tabelis 1 on esitatud kindla tasumääraga toimingute omahind 2024. aastal, NotTS-is selle eest

ette nähtud tasu ja eelnõuga sätestatav uus tasu. Omahinna algandmed pärinevad 2018. aastal

kontseptsiooni tarbeks kogutud andmetest, mida on korrigeeritud olenevalt tarbijahinnaindeksi

muutusest ajavahemikul jaanuarist 2020 kuni märtsini 2024 (36,16%). Toimingu omahinna

puhul võeti arvesse personalikulu (sh notari palk), ettevõtlusega seotud kulusid (rendi ja

kommunikatsiooni, sisseseade, tehnika jms kulud) ja muid kulusid (nt kindlustuskulu).12

Enamiku tabelis märgitud tehingute puhul jääb notari tasu alla omahinna ka pärast eelnõuga

tehtavaid muudatusi.

8 Silmas on peetud seda, et tehingu osaline on välismaa kodanik või äriühing. See tähendab notaribüroole lisatöökoormust,

kuna sel puhul võib olla keerulisem välja selgitada tehingu tegelik kasusaaja (eeldab otsinguid välismaistes registrites või

tõendite küsimist tehingus osalejalt), tehingu osalistele on vaja selgitada Eestis kehtivaid seadusi, äriühingu asutamisel tuleb

määrata kontaktisik (äriregistri seaduse §-st 24 tulenev nõue), samuti koostatakse vajaduse korral dokumendinäidised inglise keeles ja abistatakse muude Eesti kehtivate nõuete täitmisega. 9 Näiteks võib olla raske saada ühendust välismaal elava pärijaga, eriti keeruline on Venemaa Föderatsioonis elavate pärijatega,

kellega ühenduse saamine võib olla väga aeganõudev. 10 Vt eelnõu punkti 2.8. selgitust. 11 Väiksemates piirkondades võõrandatakse kinnisasju, mille tehinguväärtus on odavam ja seetõttu on väiksem ka notari tasu. 12 Notarite edastatud andmed keskmise tehingu kohta on liidetud ja jagatud andmeid esitanud notarite arvuga. Selliselt on

saadud keskmine ajakulu minutites ja keskmine kulu eurodes tehingu kohta. Keskmine kulu on saadud selliselt, et esmalt on

notarid määranud, kes bürootöötajatest (sh notar ise) konkreetse toiminguga tegeleb, mis on tema palgakulu minutis ja mitu

minutit toimingule kulus. Palgakulu minutis on korrutatud toimingule kulunud minutitega ning selliselt on saadud kogukulu

ühe toimingu kohta. Palgakulule on liidetud muud kulud, mis notaril kaasnevad büroo ülalpidamisega. notari tasude analüüs

„Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn: Justiitsministeerium, lk 16. Vt Vabariigi

Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7.

5

Notari tasudele lisandub käibemaks13. Eelnõu seletuskirjas on tasud esitatud käibemaksuta, kui

ei ole märgitud teisiti.

Tabel 1. Kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja

eelnõus esitatud uus tasu

Tabelis 1 on kajastatud eraldi toimingute omahinnad Tallinna ja Tartu ning teiste

maapiirkondade kohta. Notari toimingute omahinna erinemine piirkonniti oleneb ennekõike iga

piirkonna elukallidusest. Erinevad nii büroo üüripinna kulud (vt joonis 2) kui ka tööjõukulud

(vt tabel 2). Näiteks on Tallinna ja Valga palga keskmine erinevus 55% ning Tallinna ja

13 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud

avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima

maksukohustuslasena. KMS-i § 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse ettevõtlusena ka notari ametitegevust.

Tehing Tallinn/Tartu,

kulu eurodes

Ülejänud

Eesti,

kulu eurodes

Kehtiv

regulatsioon Uus regulatsioon

Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja

hooldamiseks seatav IKÕ 258,98 117,53 38,30 75,00

Mitme naabri vaheline teeservituudi seadmise

kokkulepe 336,24 169,83 38,30 238,00

Eraisiku volikiri 155,62 85,82 25,50 50,00

Jur isiku volikiri 162,23 104,30 49,20 120,00

Testament 191,57 105,59 32,55 55,00

Lihtne pärimine

(menetluse algatamine ja pärimistunnistus) 868,85 380,73 166,15 283,00

Keeruline pärimine mitme loobumisega

(menetluse algatamine, pärimistunnistus ja 30

inimese loobumisavaldused)

2 254,99 1 187,67 356,65 613,00

Väga keeruline pärimine, sh välismaal viibivad

pärijad - omahind väiksem, välismaal viibivate

isikute toimingud teeb välismaa notar

(pärimismenetluse algatamine, pärimistunnistus

ja 20 inimese loobumisavaldus Eestis (ülejäänud

pärijad välismaal ja teevad avaldused seal)

1 323,80 546,29 293,15 503,00

Lihtne osa võõrandamine 351,21 168,20

44,7

tavaliselt

võõrandatakse

osa

nimiväärtusega,

st tehinguväärtus

on 3800 eurot)

250,00

Välismaise elemendiga osa võõrandamine 548,07 246,37 44,70 250,00

Abieluvaraleping 266,78 135,25 24,90 60,00

Ärakirja õigsuse kinnitamine 35,49 27,44 3,19 lk,

max 31,95

6 lk,

max 54

Apostille 48,72 40,65 22,35 38,00

Väljasõit

(Keskmise väljasõidu kestus 4,32 h) 556,61 300,89 16,42 60,48

TEHINGU OMAHIND 2024 NotTS-s ette nähtud tasu suurus

eurodes (ilma km-ta)

6

Valgamaa ühe ruutmeetri üürihind erineb 167%. Seetõttu on suuremates linnades notariaalsete

toimingute omahinnad samuti kallimad.

Joonis 2. Ühe ruutmeetri üürihind eurodes Tallinnas ja Valgamaal ajavahemikul juunist 2022 kuni maini 202414

Tabel 2. Keskmine palk maakondades 2024. aasta esimeses kvartalis ja keskmise palga tõus võrreldes 2023.

aasta esimese kvartaliga15

Maakond Keskmine palk, eurod

Võrdlus 2023. aasta esimese kvartaliga,

%

Harju 2139 8,3

Hiiu 1478 12,1

Ida-Viru 1487 12,0

Jõgeva 1438 7,8

Järva 1558 9,5

Lääne 1446 6,8

Lääne-Viru 1464 8,1

Põlva 1444 8,0

Pärnu 1512 9,3

Rapla 1481 7,1

Saare 1430 8,7

Tartu 1888 9,1

Valga 1376 9,1

14 Andmed kinnisvaraportaalist kv.ee. 15 Statistikaameti andmed. https://palgad.stat.ee/.

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00

16,00 ju

u n

i.2 2

ju u

li. 2

2

au g.

2 2

se p

t. 2

2

o kt

.2 2

n o

v. 2

2

d e

ts .2

2

ja an

.2 3

ve e

b r.

2 3

m är

ts .2

3

ap r.

2 3

m ai

.2 3

ju u

n i.2

3

ju u

li. 2

3

au g.

2 3

se p

t. 2

3

o kt

.2 3

n o

v. 2

3

d e

ts .2

3

ja an

.2 4

ve e

b r.

2 4

m är

ts .2

4

ap r.

2 4

m ai

.2 4

Üürihinna võrdlus: Tallinn ja Valgamaa

Üürihind(m2) Tallinn Üürihind(m2) Valgamaa

7

Maakond Keskmine palk, eurod

Võrdlus 2023. aasta esimese kvartaliga,

%

Viljandi 1526 10,2

Võru 1446 9,4

Riik on pannud inimestele kohustuse pöörduda kindlaks määratud toimingute tegemiseks notari

poole ja notaritel on kohustus neile seadusega pandud ülesandeid täita. Tabelis 3 on esitatud

näiteid erinevatest notariaalsetest toimingutest ning notari kohustuste ja tegevuste ulatus nende

tegemisel.

Tabel 3. Notari kohustused ja tegevus eri toimingute tõestamisel

Tehing

Notari kohustused ja tegevused

 Lihtne kinnisvara müügitehing

 Hüpoteegiga müügileping

 Arendaja võlaõiguslik tehing püsiajaga

 Arendaja asjaõiguslik tehing püsiajaga

+ hüpoteegi seadmine

 Müügileping arendajaga, koos

hüpoteegi seadmisega või ilma selleta

 Hüpoteegi seadmine ühele kinnisasjale

 Ühishüpoteegi seadmine mitmele

kinnisasjale

 Hüpoteegiga müük koos välismaise

osapoolega

 Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest, ning esindusõiguse olemasolu, vajadusel

kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku;

 tuvastab raha päritolu ja tehingu tegelikud kasusaajad;

 tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või

lahusvara);

 tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed erinevatest

registritest;

 nõustab ja selgitab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi,

sh tagatiskokkuleppe sõlmimise võimalusi;

 koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;

 edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded

saaksid tehtud ning vajaduse korral esindab isikuid

registrimenetluses ja arhiveerib lepingu.

Lisaks eelnevale:

 kontrollib vajadust kohaldada sanktsioone;

 tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi

õiguses, kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,

vajadusel korraldab nende tõlkimise.

 Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks

ja hooldamiseks seatav isiklik

kasutusõigus

 Mitme naabri vaheline teeservituudi

seadmise kokkulepe

 tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või

lahusvara);

 tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed eri registritest;

 nõustab ja selgitab servituudi seadmise lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi;

 juhendab isikuid seoses infosüsteemi PARI16 keskkonnaga,

vajaduse korral aitab PARI plaani koostada või parandada;

 koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;

edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded

saaksid tehtud ning vajadusel esindab isikuid

registrimenetluses, arhiveerib lepingu.

 Eraisiku volikirja tõestamine

 Juriidilise isiku volikirja tõestamine

 tuvastab isiku (juriidilise isiku puhul ühingu esindaja

esindusõiguse) ja selle, kas ta saab aru toimingu

tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab, milleks soovitakse volitust anda;

 nõustab ja selgitab;

 koostab volikirja teksti ja arhiveerib selle.

16 Piiratud asjaõiguste infosüsteem (edaspidi ka PARI) asub aadressil https://pari.kataster.ee/.

8

 Lihtne pärimine  tuvastab osalejate isikud ja selle, kas nad saavad aru

toimingu tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 kontrollib testamendi olemasolu;

 tuvastab sugulussuhted, korraldab puuduolevate

dokumentide saamise;

 teeb pärandajale, sh abikaasade / registreeritud elukaaslaste

ühisvara hulka kuuluva vara väljaselgitamiseks päringud

registritesse ja krediidiasutustesse ning kogub kokku

vastused;

 avaldab ametliku teadaande;

 teavitab pärima õigustatud isikuid menetluse algatamisest

ning nõustab ja selgitab neile pärimismenetlusega

seonduvat;

 tõestab pärimisõiguse tunnistuse;

 nõustab isikuid selles, kuidas teha eri registrites kanded

pärandvara ülemineku kohta;

 arhiveerib menetlust puudutavad dokumendid, teeb kanded

pärimisregistrisse.

 Lihtne äriühingu osa võõrandamine

 Välismaise osapoolega tehingus äriühingu

osa võõrandamine

 Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab isikute perekonnaseisu ja vara kuuluvuse,

nõustab ja selgitab;

 koostab lepingu;

 nõustab isikuid, kuidas muuta osaniku kanne registrikaardil.

Lisaks eelnevale:

 tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi

õiguses;

 kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,

vajadusel korraldab tõlkimise.

Pikalt ajakohastamata tasusüsteem ei taga praeguse hinnataseme juures notariaadi kestlikku

toimimist. Kuigi viimaste aastate üldine hinnatõus mõjutab kogu ühiskonda, ei ole muudatust

võimalik notariaati kahjustamata edasi lükata. Seega ajakohastatakse eelnõuga tehinguväärtuse

alusel määratavad notari tasud ja tehinguväärtusest mittesõltuvad kindla tasumääraga

toimingute tasud.

Notari töö on võrreldav kohtuniku tööga. Kui tsiviilõiguse kohtunik tegeleb õigusvaidluste

lahendamisega, tegeleb notar õigusvaidluste ennetamise ja õigussuhete turvalisuse tagamisega.

Tabelis 4 on esitatud esimese astme kohtuniku ja riigikohtu liikme aasta- ja põhipalga andmed

aastatel 2021–2023 ja ülevaade, mitmel notaril jäi aasta kasum alla kohtuniku aastapalga.

Andmed kajastavad ennekõike põhipalka ega arvesta kohtute seaduse §-s 76 sätestatud

kohtuniku lisatasusid.

Tabel 4. Kohtunike palga võrdlus vähem teeninud notarite 2023. aasta kasumiga eurodes 17

Aasta Esimese astme kohtuniku (1) ja

Riigikohtu liikme (2)

Notarid18, kelle kasum oli väiksem kui

esimese astme kohtuniku (1) aastapalk ja

Riigikohtu liikme (2) aastapalk

17 Põhipalga andmed pärinevad rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud personali- ja palgastatistika lehelt,

https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-

palgaandmed. 18 Notarite koguarv on 2024. aasta seisuga 86.

9

aastapalk põhipalk arv osakaal %

2021

1 52 788 4399 16 18

2 69 036 5753 21 24

2022

1 56 965 4747 17 20

2 74 496 6208 23 23

2023

1 64 884 5407 25 29

2 84 840 7070 38 45

Notari tasu on notaribüroo ainuke sissetulek, millest kantakse kõik notaribüroo

ülalpidamiskulud, töötajate palgad, Notarite Koja liikmemaks ja maksud riigile. Üle jäävast

osast saab notar endale palka maksta. Iga aastaga on suurenenud nende notarite arv, kelle

sissetulek on alla kohtuniku aastapalga. 2023. aasta andmete järgi jäi 25 notari sissetulek alla

esimese astme kohtuniku aastapalga. Nendest notaritest viis oli Harju-, üks Hiiu-, seitse Ida-

Viru-, üks Jõgeva-, üks Lääne-, üks Lääne-Viru-, kaks Põlva-, kaks Pärnu-, kaks Rapla-, üks

Saare-, üks Tartu- ja üks Viljandimaal.

Samuti on aasta-aastalt suurenenud nende notarite arv, kelle sissetulek on alla Riigikohtu liikme

aastapalga. Näiteks 2023. aastal jäi 38 notari sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga.

Piirkonniti jagunesid need notarid järgmiselt: 15 Harju-, üks Hiiu-, seitse Ida-Viru-, üks Jõgeva-

, üks Järva-, üks Lääne-, üks Lääne-Viru-, kaks Põlva-, kaks Pärnu-, kaks Rapla-, üks Saare-,

kaks Tartu- ja kaks Viljandimaal. Kuigi notarite keskmine kasum on Harjumaa tööpiirkonnas

võrreldes ülejäänud Eestiga kõrgem, on paljude notarite toimetulek ohus ka Harjumaal.

Harjumaa tööpiirkonnas, kus on ametisse nimetatud 42 notarit19, jäi 2023. aasta andmete järgi

15 notari sissetulek alla Riigikohtu liikme aastapalga, mis moodustab 38% Harjumaa

tööpiirkonna notarite koguarvust. Seega võib öelda, et valdavalt kõigis Eesti maakondades on

notareid, kelle praegune kasum ei pruugi tulevikus olla motiveeriv ametis olevale notarile

endale ega ka tööpiirkonda potentsiaalselt kandideerivale notarile.

Alates 2024. aastast on esimese astme kohtuniku põhipalk 5693,38 eurot kuus, mis teeb aastas

68 320,56 eurot. Riigikohtu liikme põhipalk on 2024. aastal 7445,19 eurot kuus, mis teeb aastas

89 342,28 eurot. Notari tasude muutmata jätmisel suureneks 2024. aasta kasumite võrdluses

tõenäoliselt veelgi notarite arv, kelle sissetulek jääb alla esimese astme kohtuniku põhipalga või

alla Riigikohtu liikme põhipalga.

2.2. Notari ametipidamise toetamine olenevalt tööpiirkonnast

Et tagada notariaadi kestlik toimimine ja notariteenuse kättesaadavus kogu Eestis, tuleb peale

notari ametitoimingute eest ettenähtud tasude ajakohastamise rakendada ka teisi meetmeid.

Arvestades, et teenimisvõimalused erinevad piirkonniti väga suurel määral ja seda asjaolu ei

ole võimalik muuta, ei pruugi ka pärast notari tasude suurendamist kaduda väljaspool Tallinna

ja Tartut notarite väga väikese sissetuleku probleem. Samuti võib muutuv majanduskeskkond

põhjustada ajutist raskust piirkondades, kus notaril ei ole vähese sissetuleku tõttu olnud

võimalust koguda tagavara.

19 2023. a seisuga.

10

NotS näeb ette üldise põhimõtte, et Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle

tulu on temast sõltumatutel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on

hädavajalik selle tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse seda sõnastust

ja nähakse ette, et Notarite Koda kehtestab notarite toetamise vajaduse hindamise ja

rakendamise korra. Muudatus on vajalik, et praktikas seda sätet vajaduse korral laiemalt

kasutataks.

2.3. Kaugtõestamise tasu

Eelnõuga kaotatakse tasu tehingu kaugtõestamise eest. Kaugtõestamise korraldab notar e-notari

keskkonnas videosilla vahendusel. Kaugtõestamise teel on võimalik teha notariaalse tõestamise

vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid distantsilt 2020. aasta 1. veebruarist. Algselt pigem

Eestist eemal viibivatele Eesti kodanikele ja e-residentidele Eesti Vabariigi välisesinduste

vahendusel korraldatav teenus võeti kiiresti laialt kasutusse ka riigisiseselt20. Praegu on

tegemist olulise, klientide poolt hästi omaks võetud e-teenusega, mis võimaldab teha tehinguid

mugavasti üle Eesti. Kaugtõestamise teel saab teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3

nimetatud ametitoiminguid. Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega

tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja PKTS-i alusel.21

Kaugtõestamise tasu kaotamine ühtlustab notariaalse tõestamise vormi nõudvate tehingute ja

toimingute tasu ning teenuse eest makstakse edaspidi ühetaolist hinda olenemata sellest, kas

tehing toimub kaugtõestamise teel või büroos kohal olles (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).

2.4. Notarite Koja toimimine

Notarite Koja eelarve ei ole jätkusuutlik, et täita kõiki Notarite Koja eesmärke ja ülesandeid.

Notarite Koja tegevust ei ole alates selle loomisest 1993. aastal kunagi riigieelarvest rahastatud

ja koja tegevusega seotud kulutused on kaetud liikmemaksude arvelt.

Notarite Koja tegevust ei hakatud toetama ka siis, kui kojale anti üle kahe riikliku registri

pidamine. Notarite Koda peab alates 2015. aastast pärimisregistrit ja alates 2018. aastast

abieluvararegistrit. Lisaks peab Notarite Koda notarite infosüsteemi e-notar, tunnistuste

(apostillide) registrit ja võimaldab notaritel teha tehinguid kaugtõestamise teel. Selline

korraldus on ennast õigustanud – notariaat on tugev isetoimiv süsteem.

Samas on Notarite Koja IT-kulud iga aastaga oluliselt suurenenud – võrreldes 2023. aastaga on

kasv 37%. Notarite Koja eelarve on suurusjärgus 1,5 miljonit eurot ja IT-kulud moodustavad

sellest pea 50%. Notarite Koda on rõhutanud, et nimetatud IT-kulud tagavad ülesehitatud

süsteemide toimimise, ent mitte uute arenduste tegemise. Joonisel 3 on ülevaade Notarite Koja

IT-kuludest aastatel 2009–2024.

20 Vt tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse eelnõude

infosüsteemist, toimik nr 16-1251. 21 Notariaadimäärustiku § 121 lõiked 61–7.

11

Joonis 3. Notarite Koja IT-kulud aastatel 2009–2024

Kokkuvõtteks. Notarite sissetulekud on ebaühtlased, sõltudes piirkonnast, kus notar tegutseb –

osa notareid teenib suuri kasumeid ja osa sissetulek on ebamõistlikult väike. Kuigi praegust

notari tasude süsteemi ülesehitust ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul vajalik muuta, on tarvis

täpsustada Notarite Koja volitusnormi, mille alusel kehtestatakse koja liikmemaksu tasumise

alused ja kord. Notarite Koja jätkamisele tugeva ja oma ülesandeid hästi täitva

organisatsioonina tuleb kasuks, kui vajadusel korraldada liikmemaksu kogumine

paindlikumalt, lähtudes notarite sissetulekutest (nt astmeliselt) ja piirkondlikest vajadustest

(ristsubsideerivalt). Notari tasude ajakohastamine suurendab Notarite Koja eelarvet ka praeguse

korralduse juures22.

2.5. Notariteenuse kättesaadavus

Notariteenus peab jääma inimesele kättesaadavaks ja mõistlikult taskukohaseks. Muudatuste

puhul on arvestatud notari tasusüsteemi olulise põhimõttega, et väiksemate ja sotsiaalselt

tundlike ametitoimingute osutamine toimub osaliselt kallimatest tehingutest, sealhulgas

kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt.23 Tabelis 5 on näidisloetelu tehingutest,

mille puhul jääb notari saadav tasu praegu ja ka pärast eelnõuga tehtavaid muudatusi alla

notariaalse toimingu omahinna.

Tabel 5. Notaritehingud, mida doteeritakse teiste tehingute arvelt

Näiteid teiste tehingute tasude arvelt

doteeritavatest tehingutest

Teiste tehingute arvelt

doteeritav osa eurodes

praegu24

Tehingute omahinna katmata osa

eurodes pärast eelnõuga tehtavaid

muudatusi

Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja

hooldamiseks isikliku kasutusõiguse

seadmine25

79,23

42,53

22 Üldjuhul maksavad notarid Notarite Kojale kohustusliku maksena 5 protsenti oma käibest, kuid rakendatakse ka erisusi. 23 Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn:

Justiitsministeerium, lk 4. Vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7. 24 Arvestatud on kõigi maakondade keskmisi omahindasid, v.a Harju- ja Tartumaa, kus omahinnad on kallimad. 25 Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isikliku kasutusõiguse seadmisel jääb notari tasu samuti

madalamaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud

tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt liitumistasu suuruses).

12

Eraisiku volikirja tõestamine 60,32 35,82

Testamendi tõestamine 73,04 50,59

Lihtne pärimine (menetluse algatamine

ja pärimistunnistus)

214,58

97,73

Keeruline pärimine mitme loobumisega

(menetluse algatamine, pärimistunnistus

ja 30 inimese loobumisavaldused)

831,02

574,67

Väga keeruline pärimine, sh välismaal

viibivad pärijad (pärimismenetluse

algatamine, pärimistunnistus ja

20 inimese loobumisavaldus Eestis

(ülejäänud pärijad välismaal ja teevad

avaldused seal)

253,1426

43,2927

Abieluvaralepingu sõlmimine 110,35 75,25

Apostill 18,30 2,65

Väljasõit

(väljasõidu keskmine kestus 4,32 tundi)

284,47 240,41

Eelnõuga lisatakse notari tasust vabastamise juhtude loetelusse võimalus taotleda füüsilisel

isikul kas osalist või täielikku tasust maksmise vabastust reaalservituudi seadmise ja

omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest. Vabastuse

taotlemise eelduseks on majanduslik seisund, mis ei võimalda notari tasu maksta. Juhul kui

kohus isiku tasust vabastab, kannab kulud Notarite Koda.

2.6. Notari ametisoleku vanuse ülempiir (70 aastat)

NotS-i § 8 lõike 4 kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib

justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik

õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, ent mitte kauemaks kui kümneks aastaks.

Kehtiva regulatsiooni alusel ei ole võimalik üheselt notari ametist lahkumise aega prognoosida,

mis omakorda loob ebakindla olukorra nii notaritele kui ka Notarite Kojale

kandidaaditeenistuse korraldamisel ja notarikandidaatide jaoks ametisse asumise võimaliku aja

kavandamisel. Oluline on tagada notarite kohtlemisel läbipaistvus ja ühetaoline lähenemine,

mille tõttu soovitakse kehtestada kõikidele notaritele kindel vanus, mil notar ametist

vabastatakse.

Notari vanuse ülempiir seatakse üksjagu kõrgem praegusest vanaduspensionieast, kuid

mõnevõrra madalam, kui see on kehtiva korra järgi justiitsministrile esitatava taotluse

rahuldamise korral.

2.7. Volikirjade registri loomine

Eelnõuga luuakse keskne volikirjade register, kuhu kantakse kõik uued notariaalselt tõestatud

volikirjad. Seeläbi tekib edaspidi võimalus nii notaril kui ka huvitatud isikutel (näiteks

tehinguosalisel) lihtsasti kontrollida, kas konkreetne volikiri on olemas ja kehtib. Volikirja

kontrollimiseks tuleb teada volikirja unikaalset numbrit ja kuupäeva. Isiku nime järgi

kontrollida ei saa.

Registrit vajavad nii notarid kui ka kõik muud isikud, kellel on huvi ja vajadus kontrollida

volikirja olemasolu. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu ja selle kehtivust on näiteks

26 Omahind on võrreldes riigisisese keerulise pärimisega väiksem, kuna välismaal viibivate isikute toimingud teeb välismaa

notar. 27 Sama.

13

pankadel, kui isikut esindab tehingu tegemisel esindaja notariaalselt tõestatud volikirja alusel.

Samuti võib see vajalik olla kohtunikuabidele kohtu registri- või kinnistusraamatu menetluses,

kus toiminguid tehakse tihti esindaja kaudu.

Volikirjade register suurendab õiguskindlust ja võimaldab kergemini võltsinguid avastada.

Ühtlasi muutub esindusõiguse tuvastamine oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Praegu pöörduvad

isikud volikirja olemasolu ja kehtivuse kontrollimiseks päringutega volikirja tõestanud notari

poole või arhiivi poole, kui notar on ametist lahkunud.

Registri andmetel ei hakka siiski olema õiguslikku tähendust. Esindusõiguse tuvastamiseks ei

pruugi piisata üksnes kandest volikirjade registris ja kande olemasolu registris ei vabasta

esindajat kohustusest esitada tehingu teisele poolele või tehingut tõestavale notarile oma

esindusõiguse tõendamiseks volikiri paberkandjal või digitaalne originaal.

2.8. Eelnõule eelnenud tegevused

Selleks, et selgitada välja, kuidas on otstarbekas notari tasusid muuta, koostas

Justiitsministeerium 2021. aastal „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise

kontseptsiooni“28, mis vastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse reeglitele ja mille eesmärk

oli

a) analüüsida NotTS-is sätestatud notari tasude ajakohasust ja

b) teha ettepanekuid, kuidas muuta tasusid nii, et oleks tagatud kogu notarisüsteemi

jätkusuutlikkus ja notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas ka

väiksemates.

Kontseptsioon esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Notarite Kojale, kohtutele, Eesti

Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti

Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile,

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Kontseptsiooni kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Maaeluministeerium ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kontseptsiooni kohta andsid arvamuse Notarite

Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja ja Eesti Kinnisvara

Hindajate Ühing. Üldiselt toetasid kooskõlastuskirjade ja arvamuste esitajad kontseptsioonis

seatud eesmärki tagada kogu Eestis notariteenuse kättesaadavus kõigile inimestele ning hoida

see mõningatel juhtudel odavam ja kättesaadavam.

Lisaks kontseptsioonis käsitletule (notari tasude süsteemi ajakohastamine)

 kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu;

 kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir29;

 täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari toetamiseks,

kes saab oma tööpiirkonnas ebapiisavat tulu, ent kus on elanike teenindamiseks notari

ametikoht vajalik;

 tehakse tehnilisi täpsustusi.

28 Notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn,

Justiitsministeerium. Vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7,

toimik 21-0771. 29 Kindel ametiaja ülempiir tagab võrreldes praeguse regulatsiooniga muu hulgas notarite ühetaolise kohtlemise.

14

Kuna kõnealustes punktides eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust ega muud olulist avalikku mõju, ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust30.

Kõik eelnõu muudatused, sealhulgas Notarite Koja enda ettepanekud, on eelnõu töörühmas

Notarite Kojaga läbi arutatud ja eelnõu koostamisel võimaluse korral arvesse võetud.

Notariaalselt tõestatud volikirjade registri asutamise kohta koostas Justiitsministeerium

väljatöötamiskavatsuse, mis esitati 2024. aasta mais kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Pangaliidule, Statistikaametile,

Eesti Advokatuurile, kohtutele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja kinnistusosakonnale,

Eesti Andmekaitse Liidule ning teadmiseks Riigikogule.

Riigikogu õiguskomisjonis tutvustati volikirjade registri loomise kavatsust 10.06.2024.

Õiguskomisjonis oldi toetaval seisukohal.

Tagasisidet andis kokku kümme asutust, neist sisulist tagasisidet neli asutust. Registrite ja

Infosüsteemide Keskus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada, seejuures kinnitas, et

arendused on ajakavas. Riigikohus ei soovinud VTK kohta arvamust avaldada. Notarite Kojal

ja Andmekaitse Inspektsioonil väljatöötamiskavatsuse kohta tähelepanekuid ei olnud.

Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamiskavatsuse märkusteta.

Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud

seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse NotTS-i, §-ga 2 muudetakse NotS-i, §-ga 3 muudetakse PärS-i,

§-ga 4 muudetakse TõS-i ja §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumine.

3.1. Notari tasu seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse notari tasu seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse NotTS-i § 2 lõige 21 kehtetuks. Muudatuse eesmärk on

kaotada 20-eurone lisatasu kaugtõestamise teel tehtava tehingu eest.

Peale traditsioonilise notaribüroos silmast silma kohtumise võib notar tõestamistoimingu teha

ka kaugtõestamise teel videosilla vahendusel. Sellisel juhul loetakse notariaalakt osalejatele ette

videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ja aktile antakse digiallkirjad. Notar

võib korraldada tehingu tõestamise ka selliselt, et tehingu tõestamisel osaleb isikuid samal ajal

nii notari juures kui ka videosilla vahendusel.

Algselt oli kaugtõestamise teenuse loomise eesmärk võimaldada eestlastel välismaal ning

e-residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid

distantsilt ning kaugtõestamise teel tehtavate tehingute eest sätestati notari lisatasu 20 eurot.

Seadusandja ei pidanud 20 euro võrra kallimat notari tasu küll ülemäära suureks, arvestades

teenusega kaasnevat mugavust välismaal elavate eestlaste ja e-residentide jaoks, kuid

30 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui

seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

15

seletuskirjas nenditi, et kaugtõestamise tasu suurus võib mingi aja järel pärast teenuse

käivitumist vajada järelanalüüsi31.

Kaugtõestamine on praeguseks laialt levinud tehingu tõestamise viis. Tabelis 6 on esile toodud

notari ametitoimingute koguarv ja see, kui suure osa nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt

moodustasid kaugtõestamise teel tehtud tehingud aastatel 2020–2023. Kaugtõestamiste

koguarv on aastate jooksul suurenenud.

Tabel 6. Kaugtõestamise teel tehtud notaritehingud ja notari ametitoimingute koguarv aastatel 2020–2023 Aasta Kaugtõestamise teel

tehtud tehingute arv

Notari ametitoimingute

koguarv

Kaugtõestamise teel tehtud

tehingute osakaal

ametitoimingute koguarvust

202032 6491 223 482 2,90%

2021 32 315 334 261 9,67%

2022 46 285 315 004 14,69%

2023 46 454 279 295 16,63%

Seniste andmete põhjal võib eeldada, et hoolimata 20-eurose kaugtõestamise tasu kaotamisest

suureneb kaugtõestamiste koguarv ka edaspidi. Kaugtõestamine on mugav viis

notariaaltoimingut teha ning võimaldab ühtlasi kliendil aja- ja sõidukulusid kokku hoida. Lisaks

võib nimetatud lisatasu kaotamine mõningal määral soodustada notariteenuse vabamat

liikumist väiksematesse tööpiirkondadesse. Arvestades, et kaugtõestamise teel saab vabade

aegade olemasolul tõestada ka suurema tehinguväärtusega tehinguid mujal kui kinnisvara

asukoha piirkonnas, on kaugtõestamise vormis tehtavad tehingud potentsiaalne tuluallikas

notaritele, kelle tööpiirkond on väljaspool suuremaid linnu.

Digitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingutega kaasnevad ka IT-püsikulud võrreldes

traditsioonilises vormis tehtavate toimingutega. Tegemist on siiski pigem tavapärase

bürookuluga, mis sisaldub notariteenuse eest tervikuna makstavate tasude süsteemis.

Kuna kaugtõestamine võimaldab muu hulgas notariteenuse vaba liikumist kõigi tööpiirkondade

vahel, tuleb seda senisega võrreldes soodustada. Täiendava tasu kaotamine on selleks hea

võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse NotTS-i § 3 lõikes 3 esitatud dokumentide loetelu.

NotTS-i § 3 sätestab tehinguväärtuse määramise alused ja lõikes 3 on antud juhis olukorraks,

kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või

õiguse harilik väärtus. Sellisel juhul määratakse tehinguväärtus maa maksustamise hinna,

kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude

usaldusväärsete andmete alusel.

Muudatusega lisatakse tehinguväärtuse määramiseks asjakohaste dokumentide loetelusse

majandusaasta aruanne. Muudatus on vajalik äriühingutega seotud toimingute puhul33–

NotTS-i § 18 muudatuste kohaselt arvutatakse näiteks äriühingute ühinemise ja jagunemise

korral notari tasu üleantava vara väärtuse järgi (vt eelnõu § 1 punktide 13–15 selgitust).

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tõstetakse NotTS-i §-s 4 sätestatud kinnisasja või ehitise ja nende

osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir 10 000 eurole.

31 Tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Vabariigi Valitsuse eelnõude

infosüsteem, toimik nr 16-1251, lk 10. 32 Andmed on kolme kvartali kohta, sest kaugtõestamise regulatsioon jõustus 1. veebruaril 2020. 33 NotTS-i §-s 18 on sätestatud äriühingutega seotud toimingud.

16

Praegu on nimetatud tehinguväärtuste määramisel mitu erinevat minimaalväärtust:

 kinnisasja või ehitise minimaalväärtus on 6391 eurot, mille korral notari tasu on lepingu

sõlmimisel osapooltele kokku 49,80 eurot, millele lisandub käibemaks;

 kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtus on 1278 eurot, mille korral notari tasu

on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 39,60 eurot, millele lisandub käibemaks;

 korteriomandi minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu

sõlmimisel osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks;

 õiguse minimaalväärtus on 3800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel

osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tabelis 7 on näidatud, kuidas on kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste

tehinguväärtuste minimaalväärtuseid NotTS-is eri ajal muudetud.

Tabel 7. Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuste minimaalväärtuste

muudatused NotTS-is

Minimaalväärtus redaktsioonis, mis kehtis Minimaalväärtus alates

01.01.2011 kehtivas

redaktsioonis kuni 07.06.2009 08.06.2009–31.12.2010

Kinnisasi või ehitis 10 000 krooni 100 000 krooni 6 391 eurot

Kinnisasja või ehitise

mõtteline osa 2 000 krooni 20 000 krooni 1 278 eurot

Ehitise reaalosa ja selle

juurde kuuluva

kinnisasja või ehitise

mõtteline osa

10 000 krooni 60 000 krooni 3 800 eurot

Õigus 3 800 eurot

(alates 28.10.2013)

Maa-ameti korteriomandite (eluruumide) hinnastatistika34 kohaselt ei ulatunud aastal 2023

kolmes maakonnas (Hiiu, Jõgeva ja Põlva) maksimaalne tehingusumma isegi 100 000 euroni,

aastal 2022 oli selliseid maakondi kaks (Hiiu ja Jõgeva) ja aastal 2021 neli (Hiiu, Jõgeva, Järva

ja Valga). Alla 100-eurose tehinguväärtusega korteriomandite tehinguid tehti aastatel 2023,

2022 ja 2021 igal aastal seitsmes maakonnas.

Keskmiselt on kinnisvara hinnad küll kallinenud, kuid väiksemate tööpiirkondade keskmised

tehinguväärtused on siiski väikesed.

Kui näiteks 2023. aasta Maa-ameti kinnisvara hinnastatistikast jätta välja kolm suurima

keskmise tehinguväärtusega maakonda ehk Harju, Tartu ja Pärnu maakond, oli ülejäänud

12 maakonnas tehingu keskmine maksumus 46 988 eurot. Sellise tehinguväärtuse korral on

notari tasu praegu (2 × 83,70) 157,80 eurot, millele lisandub käibemaks. Tabelis 8 on esile

toodud keskmine kinnisvaratehingu väärtus Eesti kõigis maakondades aastatel 2021–2023.

Tabel 8. Kinnisvaratehingu keskmine väärtus eurodes maakonniti aastatel 2021–2023

2021 2022 2023

Harju maakond 146 079 171 003 168 988

Hiiu maakond 37 050 46 421 44 990

Ida-Viru maakond 22 379 32 800 26 667

Jõgeva maakond 40 472 40 782 42 438

Järva maakond 32 710 38 862 56 072

Lääne maakond 38 232 55 505 62 353

Lääne-Viru maakond 35 265 43 132 48 250

34 Maa-ameti hinnastatistika on kättesaadav https://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/.

17

Põlva maakond 31 305 36 858 41 653

Pärnu maakond 74 709 89 373 91 083

Rapla maakond 44 907 62 115 50 688

Saare maakond 36 996 50 122 50 316

Tartu maakond 93 740 113 747 118 292

Valga maakond 37 874 48 182 42 422

Viljandi maakond 52 291 59 390 54 551

Võru maakond 34 608 39 577 43 458

Suurim probleem sissetulekutega on väiksemate linnade notaritel, mistõttu tuleb arvestada

minimaalväärtuste suurendamisel just nende kulude suurusega toimingule. Väiksemate

piirkondade notarite keskmine kulu müügitehingutele on umbes 200 eurot.

Eelnõuga suurendatakse kinnisasja võõrandamisega ja õigusega seotud minimaalväärtused

10 000 eurole, ühtlustades need. Kuigi ajalooliselt on NotTS-i §-s 4 nimetatud

minimaalväärtusi eristatud, ei ole korteriomandi või kinnisasja mõttelise osa tehing olemuselt

kuidagi lihtsam, et õigustada väiksemat notari tasu. Sõltumata sellest, kas tegemist on

kinnisasja, korteriomandi või kinnisasja mõttelise osaga, peab notar selgitama välja olulised

asjaolud ning samuti selgitama tehingu osalistele nende õigusi ja kohustusi, mis tehingu

sõlmimisega kaasnevad. Koos tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatusega on 10 000 euro

väärtusega kahepoolse tehingu korral notarile garanteeritud tasu 120 eurot, millele lisandub

käibemaks35. Klientidele on tasu koos käibemaksuga 146,40 eurot.

Kinnisasja või ehitisega tehtava tehingu korral on minimaalne notari tasu 140,95% senisest

suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 60,76 eurot). Nimetatud objektidega tehtava

tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga läheb kliendile maksma senisest 85,64 eurot

rohkem.

Kinnisasja või ehitise mõttelise osaga tehtava tehingu korral on notari tasu ligi 203,04% suurem

senisest (senine notari tasu koos käibemaksuga on 48,31 eurot). Kliendile on sellise tehingu

sõlmimise tasu koos käibemaksuga senisest 98,09 eurot kulukam.

Korteriomandiga tehtava tehingu korral on notari tasu 168,48% senisest suurem (senine notari

tasu koos käibemaksuga on 54,53 eurot). Sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga on

kliendile senisest 91,87 eurot kulukam.

Õigusega tehtava tehingu korral on notari tasu samamoodi nagu korteriomandiga tehtava

tehingu korral 168,48% senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 54,53 eurot).

Tabelis 9 on näidatud notariteenuste omahind kinnisvaratehingute eest aastal 2024 ja omahinna

katmiseks vajalik tehinguväärtus nii kehtiva tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi kui ka

eelnõuga tabelis tehtavate muudatuste järgi.

Tabel 9. Kinnisvaraga tehtava toimingu omahind ja selle rahastamiseks vajalik tehinguväärtus

35 NotTS-i § 23 lõigete 2 ja 3 kohaselt on notari tasu tehingu tõestamise eest ühepoolse tehingu korral ühekordne täistasu, kahe-

või mitmepoolse tehingu korral kahekordne täistasu.

18

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse NotTS-i § 5 lõikega 3 ja täpsustatakse, et sama kinnisasja

võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise

tehingu üheaegse tõestamise korral ei tohi tasu kujuneda väiksemaks kui ainult lepingu esemeks

oleva kinnisasja võõrandamise korral.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku

kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral

võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest36. Sätte eesmärk on olnud pakkuda

kliendile kahe omavahel tihedalt seotud tehingu tegemisel soodsamat hinda, kui seda tuleks

maksta samade tehingute eraldi tegemisel.

Vahel võib aga juhtuda, et kinnisasjale seatava koormatise tehinguväärtus on väga väike, mis

tähendab, et lõplik notari tasu kujuneb väiksemaks kui üksnes lepingu esemeks oleva kinnisasja

võõrandamise korral. Sellisel juhul saab notar, kes on teinud küll rohkem tööd, vähem tasu.

Näiteks, 120 000 euro eest kinnistu müümisel on müügilepingu tehinguväärtus 120 000 eurot.

Sellise lepingu tõestamise eest on notari tasu eelnõu muudatusi arvestades koos käibemaksuga

570,96 eurot. Kui sama väärtusega kinnistule seatakse näiteks 12 000 euro suurune hüpoteek,

on lepingus tehinguväärtuseks 80 000 eurot (120 000 × 2/3) + 8000 eurot

(12 000 × 2/3) = 88 000 eurot. Sellisel juhul on lepingu tõestamise eest notari tasu koos

käibemaksuga 488 eurot ehk 82,96 eurot väiksem kui ainult müügilepingu sõlmimisel. Tehing

ise on aga mahukam, sest õiguslikud suhted, mida arvesse võtta ja tehinguosalistele selgitada,

on oluliselt keerukamad.

36 NotTS-i § 5 lõige 2.

19

Tabelis 10 on näidistehingud maakonna keskmiste tehinguväärtustega – kinnisvaratehing koos

hüpoteegi seadmisega ja selle eest võetava tasu võrdlus kehtiva ja eelnõuga tehtavate

muudatuste alusel arvutatuna.

Tabel 10. Maa-ameti andmetel keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel hüpoteegi seadmisega kinnisasja

müügilepingu tasu

Muudatusega tagatakse, et notar ei saaks sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu

isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral

vähem tasu, kui ta saaks ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Seega ei

kohaldata ka mitme tehingu üheaegse tõestamise korral NotTS-i § 12 lõikes 5 sätestatud

miinimumväärtuseid (vt eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 selgitust).

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse NotTS-i § 10 lõikeid 1 ja 3. Muudatuse eesmärk on

lihtsam ja arusaadavam reaalservituudi seadmise tehinguväärtuse määramine ja reaalservituudi

seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäära kehtestamine.

Reaalservituudi seadmisel lähtutakse praegu tehinguväärtuse määramisel NotTS-i § 10

lõikest 3, mille kohaselt on reaalservituudi seadmise minimaalne tehinguväärtus 639 eurot.

Sellise tehinguväärtusega toimingu tegemisel on notari tasu 38,30 eurot. Teistsugused

kokkulepped on Notarite Koja hinnangul pigem harvad, kuna § 10 lõikes 1 sätestatud

tehinguväärtust (servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse

suurenemise väärtust) on tehinguosalistel keeruline ilma vastava ala eksperte kaasamata

tuvastada, või siis ei ole saadud tulemus tehinguväärtusena aluseks võtmiseks mõistlik

(ehitusõigust võimaldavate servituutide seadmine võib suurendada valitseva kinnisaja väärtuse

mitmekordseks, võrreldes kinnisasja väärtusega, millel ehitusõigus puudub).

Muudatuse kohaselt määratakse reaalservituudi seadmise tehinguväärtus vastavusse

koormatava ala väärtusega, mida tehinguosalised üldiselt teavad või mille tuvastamiseks saab

aluseks võtta eri andmebaase, näiteks Maa-ameti kinnisvaratehingute statistikat. Muudatus teeb

tehinguväärtuse määramise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Koormatava kinnisasja väärtus on

Notarite Koja sõnul esimene asi, mida tehinguosalised juba praegu aluseks võtavad, kui peavad

läbirääkimisi tasuliste reaalservituutide seadmisel.

Selgituseks, et kuna koormatakse kinnisasja ruumilist osa (nt teeservituudil või

hoonestusõigusel on kindel ala millele vastav õigus ulatub) ja notariaalsetes lepingutes

kasutatakse sellisel puhul termineid „servituudiala“ ja „hoonestusõiguse ala“37, on eelnõus

kasutatud sama sõnastust. Samuti viidatakse piiratud asjaõigusega koormatud kinnisasja alale

(nt ruumiliste õiguste puhul tähistatakse koormatav maa-ala infosüsteemis PARI) ja selle

ruumiandmete tunnusele kinnistusraamatu kannetes. Nimetatud sõnakasutus („ala“) on

37 Vt eelnõu § 1 punktide 11 ja 12 selgitust.

20

kohtunikuabidel ja notaritel koostöös väljakujunenud. Teistsugune sõnastus, nt „kinnisasja

osa“, võib tekitada segadust, sest termini „kinnisasja osad“ all mõistetakse eelkõige

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 54 sätestatut.

Arvestades, et koormatav ala võib olla teinekord väga väike, aga notari kulud sellise

reaalservituudi seadmise tehingule ei ole seetõttu väiksemad, kehtestatakse eelnõuga

reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäär.

Notarite keskmine kulu reaalservituudi seadmise tehingule on ligikaudu 250 eurot. Lisaks

jõustusid 2024. aasta 1. veebruaril piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi PARI

kasutuselevõtuga seotud muudatused, mis omakorda muutsid reaalservituudi seadmise tehingu

tõestamisega kaasnevad kulud suuremaks, sest lisandus inimeste nõustamise ja abistamise roll

PARI kasutamisel. Vähese arvutikasutuse oskusega klientide puhul lisandus notarile ka PARI

infosüsteemis ruumiandmete loomise roll.

Selleks, et vähemalt väiksemate piirkondade notaritel oleks võimalik sellise toimingu tegemise

eest mitte ainult katta toimingu tegemisega kaasnevat kulu, vaid ka teenida mõõdukat kasumit,

on põhjendatud muuta reaalservituudi seadmise minimaalset tasumäära nii, et see on vähemalt

238 eurot ühe reaalservituudi seadmise eest (vt tabelit 1, kus on esitatud kindla tasumääraga

toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu).

Erandolukorraks, kus isikul tekib eluline servituudi seadmise vajadus ja tal ei ole selle eest

võimalik notari tasu maksta, täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid (vt eelnõu § 1

punkti 31 selgitust).

Muudatuse tulemusena jäetakse välja NotTS-i § 10 lõike 1 viimane lause, mis sätestab

reaalservituudi minimaalse aastaväärtuse. Kuna sellise minimaalse aastaväärtuse puhul jääb

notari tasu igal juhul alla lõikes 3 sätestatud miinimummäära, ei ole nimetatud lausel edaspidi

rakendust.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse NotTS-i § 12, milles on sätestatud isikliku

kasutusõiguse tehinguväärtuse määramine.

Muudatuse tulemusena on elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus

4% koormatava eseme väärtusest. Praegu on minimaalne aastaväärtus 4% elamu väärtusest.

NotTS-i § 12 lõigetes 2 ja 4 nimetatud isikliku kasutusõiguse all on silmas peetud sellist

isiklikku kasutusõigust, mis vastab oma sisult asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-le 227,

koormates kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks

kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sellisel juhul lähtutakse Notarite Koja sõnul minimaalse

aastaväärtuse määramisel praktikas kinnisasja kui terviku või koormatava korteriomandi

väärtusest, mitte elamu väärtusest. Seda põhjusel, et tegemist on kinnisasja olulise osaga ja seda

on võimatu maatükist eraldi hinnata. Seega on asjakohane täpsustada ka NotTS-i § 12 sõnastust.

Ühtlasi sätestatakse eelnõuga, et isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari

tasu vähemalt 120 eurot. Seejuures näeb eelnõu ette, et AÕS-i §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu

või -rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt

75 eurot. Praegu on isikliku kasutusõiguse seadmine avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja

-rajatiste puhul 38,30 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu muutus on 95,81%.

Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu on väiksem kui NotTS-i

§ 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu. Elamule

isikliku kasutusõiguse seadmine on inimese õiguste kaitseks ja hilisemate ootamatuste

21

vältimiseks sageli väga oluline, mistõttu ei saa notari tasu suurus saada isikliku kasutusõiguse

seadmise vajalikkuse üle otsustamisel takistuseks.

Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isikliku kasutusõiguse seadmisel jääb

notari tasu samuti väiksemaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi

seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt

liitumistasu suuruses). Seega ei ole avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja rajatiste jaoks

seatava isikliku kasutusõiguse tasu puhul põhjendatud suurendada seda sarnaselt

reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga (vt tabelit 1, milles on esitatud kindla

tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).

Nimetatud tasusid ei kohaldata aga juhul, kui sama kinnisasja võõrandamise ja elamu isikliku

kasutusõigusega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku

väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Sellisel juhul

loetakse tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus (vt eelnõu § 1 punkti 5

selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 10 tõstetakse NotTS-i §-s 13 sätestatud reaalkoormatise minimaalne

aastaväärtus 255 eurolt 400 eurole.

Et saada reaalkoormatise tehinguväärtus, mille järgi arvutatakse notari tasu, liidetakse

reaalkoormatise aastaväärtused, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Praegu on minimaalne

aastaväärtus 255 eurot. Seega on 25 aasta puhul reaalkoormatise tehinguväärtuseks 6375 eurot.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabelis vastab sellisele tehinguväärtusele 24,90 eurot ja selle

alusel arvutades on notari tasu 49,80 eurot. Praegune minimaalne aastaväärtus on kehtinud

aastast 2009.

Eelnõu kohaselt on uus minimaalne aastaväärtus 400 eurot ja 25 aasta puhul on reaalkoormatise

tehinguväärtus 10 000 eurot, mis on sarnane NotTS-i §-s 4 esitatud kinnisasja või ehitise ja

nende osade ning õiguste tehinguväärtuste alampiiri tõusuga (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4

selgitust) ja sellele vastav tasu tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatuse kohaselt on

120 eurot. Reaalkoormatisega tagatakse mingi perioodilise tasu maksmine, näiteks eluruumide

erastamise korral, et isik maksaks maa eest riigile oma võla ja teised omanikud saaksid oma

korteriomandid kinnistatud. Selliseid tehinguid on pigem vähe.

Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse NotTS-i §-s 14 sätestatud hoonestusõiguse

minimaalse tehinguväärtuse regulatsiooni. Hoonestamata kinnisasja puhul võetakse

minimaalse tehinguväärtuse määramisel senise maa maksustamishinnast arvutatava 80%

asemel aluseks hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hind,

hoonestatud kinnisasja puhul aga hoonestusõiguse ala väärtus. Lisaks sätestatakse, et

hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt

238 eurot. Võrreldes kinnisasja võõrandamise minimaalse tasuga, mis algab 120 eurost, on

hoonestusõiguse tasu suurem, sest tegemist on keerukama tehinguga. Kinnisasja võõrandamise

korral on asjaõigus, mida võõrandatakse, juba olemas. Hoonestusõiguse puhul asjaõigus alles

kujundatakse, lähtudes lepingus sisalduvatest kokkulepetest.

Notarite Koja sõnul ei maksta hoonestusõiguse eest tihti tasu ja notari tasu arvestamisel tuleb

lähtuda NotTS-i § 14 lõikest 2. Hoonestamata kinnisasja maa maksustamise hind on liiga väike,

et selle alusel saaks võtta notari tasu, mis oleks vastavuses tehingu keerukusastmega ja notari

tööajaga, mis sellele kulub. Seetõttu on Notarite Koja arvamuse kohaselt põhjendatud võtta ka

hoonestamata kinnisasja puhul arvesse hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise väärtus

(„hoone“ on ehitusseadustiku kohaselt kitsam mõiste kui „ehitis“ ning AÕS räägib

hoonestusõiguse puhul samuti „ehitistest“).

22

Samuti ei ole põhjendatud võtta hoonestamata kinnisasja puhul tehinguväärtuse määramisel

aluseks 80% maa maksustamis- ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hinnast.

Hoonestusala võib olla kogu kinnistu, mille puhul oleks 80% kogu maa maksustamishinnast

soodustus. Samas võib hoonestusala olla ka näiteks 1% kinnistu pindalast. Seega on õiglasem

ja tehinguosalistele arusaadavam, kui hoonestamata kinnisasja puhul võtta aluseks

hoonestusõiguse ala väärtus ja püstitatava ehitise hind ning hoonestatud kinnisasja puhul

hoonestusõiguse ala väärtus. Selleks, et notar saaks tasu, mis on vastavuses tehingu

keerukusastme ja sellele kuluva ajaga, ei tohiks ka niisugusel juhul jääda hoonestusõiguse

seadmise notari tasu alla 238 euro, kuna tegemist ei ole lihtsama tehinguga kui näiteks

reaalservituudi seadmine (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 selgitust). Nii nagu iga muu tehingu

puhul, kehtivad tehinguväärtuse määramisel NotTS-i §-st 3 tulenevad üldpõhimõtted: asja või

õiguse hinna avaldab klient38 ning juhul kui see on väiksem kui harilik väärtus, määratakse

väärtus NotTS-i §-s 3 sätestatu kohaselt.

Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse NotTS-i § 18. NotTS-i § 18 sätestab notari tasu

äriühingutega seotud toimingute eest. Muudatuse eesmärk on ajakohastada nii äriühingutega

seotud toimingute puhul rakendatavaid notari tasu arvestamise aluseid kui ka tasu suurust.

Äriühingutega seotud toimingud ei ole olemuselt sellised sotsiaalselt olulised toimingud, mille

tasu tuleks ristsubsideerida. Vastupidi – äriühingult eeldatakse maksejõulisust ning kui see nii

ei ole, siis äriühing lõpetatakse. Seetõttu ei ole mõistlik, et nende toimingute eest saadavaid

liiga väikseid tasusid kompenseeritaks teiste tasude arvelt. Äriühingute all peetakse silmas

äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 2 lõikes 1 nimetatud äriühinguid39.

Ennekõike on notarid toonud esile, et liiga väike tasu on sätestatud selliste äriühingute

asutamise, ühinemise ja jagunemise eest, mis sõltuvad osa- või aktsiakapitali suurusest.

Äriühinguid asutavad notari juures eelkõige välismaalased, kellega tuleb suhelda võõrkeeles,

kellele tuleb selgitada Eesti õiguse sisu palju põhjalikumalt ning kelle puhul on rahapesu

tõkestamise reeglite täitmine, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine ja dokumentide

kontrollimine tunduvalt keerulisem. Sama kehtib osa võõrandamise tehingute kohta.

Välismaise osalisega lepingute puhul tuvastab notar ka seda, millised nõuded on tehingule ette

nähtud välisriigi õiguses, ja kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel

korraldab nende tõlkimise. Notarite Koja sõnul ei võõrandata praktikas sellisel juhul mitte

üksnes teatud nimiväärtusega osalust, vaid osa võõrandamise kaudu ka osaühingule kuuluvat

vara, mille hulka kuulub tihti ka kinnisvara. Arvestades, et müüakse vara, millel on oluliselt

suurem väärtus kui osakapitali suurus, on ka notari vastutus suurem.

Notarite Koja hinnangul on enamik äriühinguid senini asutatud miinimumkapitaliga, milleks

on 2500 eurot (ja mis uuemate seadusemuudatuste kohaselt võib olla alates 0,1 eurost). Sellisel

juhul arvutatakse näiteks osa võõrandamisel tasu minimaalväärtuse 3800 euro pealt40, milleks

on lepingu sõlmimisel 22,35 × 2 = 44,70 eurot + km. Eelnõuga tõstetakse õiguse

minimaalväärtus küll 10 000 eurole (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 selgitust), millega koosmõjus

oleks tehinguväärtusest sõltuvate tasude muudatusega41 (vt eelnõu § 1 p 17 selgitust) notari tasu

vähemalt 60 eurot. Notarite esitatud andmete kohaselt ei ole aga ka selline tasu piisav, et katta

toiminguga kaasnevaid kulusid.

Asutamistega seoses on 2023. aasta 1. veebruaril jõustunud seadusemuudatuse42 järel olukord

notarite jaoks veelgi rohkem tasakaalust väljas. Alates 2023. aasta 1. veebruarist ei ole

38 Karistusseadustiku § 281 kohaselt on notarile ebaõigete andmete esitamine süütegu. 39 ÄS-i § 2 lõike 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette

näha ka teisi äriühinguid. RT I 06.07.2023, 131. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022033?leiaKehtiv. 40 NotTS-i § 4 lõike 2 kohaselt on tehinguväärtuse määramisel õiguse minimaalväärtus 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. 41 NotTS-i § 22 – tehinguväärtuste ja täistasude tabel. 42 Äriregistri seaduse § 103 punkt 21. RT I, 05.05.2022, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022001.

23

osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ja asutajad saavad osaühingu

asutamisel ise otsustada, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. Kui äriühing asutatakse aga

minimaalse võimaliku kapitaliga (1 sent), siis tuleb praegu tasu võtmisel lähtuda NotTS-i § 18

lõikest 5, mis sätestab minimaalse tehinguväärtusena 127 eurot ja sellisel juhul on asutamine

NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli kohaselt 6 eurot (kui asutajaid

on üks).

Äriühingutega seotud toimingute tasude muutmisel on lähtutud põhimõttest, et äriühingute

toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks edaspidi ka

sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist (vt tabel 1, milles on esitatud kindla

tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).

NotTS-i § 18 lõike 1 muudatusega kehtestatakse asutamise ja osa võõrandamise minimaalne

notari tasu selliselt, et tasu võetakse tehinguväärtuse järgi, milleks on kavandatav osa- või

aktsiakapitali suurus või võõrandatava osa suurus, kusjuures samal ajal kehtestatakse

minimaalne notari tasu, milleks on 250 eurot.

Ühtlasi muudetakse eelnõuga äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingute ning äriühingu

füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu arvutamise aluseks olevat objekti (NotTS-i

§ 18 lõiked 2–3). Muudatuse kohaselt arvutatakse selliste lepingute tõestamisel notari tasu

üleantava vara väärtuse järgi43. Juhul aga, kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa-

või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem,

arvutatakse notari tasu kapitali suuruse või sissemaksete summa järgi. Notarite sõnul on

üleantava vara väärtus üldjuhul teada, kuna raamatupidajatel on vastav hindamine tavaliselt

juba tehtud.

Samuti muudetakse NotTS-i § 18 lõiget 5, mis sätestab äriühingute ühinemis- ja

jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuste alampiiri ja

ülempiirid äriühingute liikide lõikes. Muudatuse kohaselt kaotatakse ära tasu ülempiir kõigi

äriühingute liikide puhul ja sätestatakse ühtne notari tasu miinimummäär 420 eurot. Nimetatud

muudatust kohaldatakse ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu

määramisel. Tehinguväärtuse ülempiiri kohta kehtib edaspidi üldise sättena NotTS-i § 3 lõige

7.44

NotTS-i § 18 lõike 5 kohaselt on äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning

nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir praegu 127 eurot ning

ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul (notari tasu 2 × 19,15 = 38,30 eurot + km),

639 116 eurot osaühingu puhul (notari tasu 2 × 958,65 = 1917,30 eurot + km) ning

6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul (notari tasu 2 × (3770,75 + 1597,21) = 10 735,92 eurot +

km). Notarite Koda on selgitanud, et kohalike äriühingute ühinemised ja jagunemised on

reeglina ajamahukad, nendest veelgi enam tööd tuleb teha piiriüleste ühinemislepingutega, kus

tekib muu hulgas vajadus välja selgitada ka välismaa õiguse sisu. Sageli vältab selliste lepingute

koostamine mitmeid kuid, mille käigus suheldakse ka eri riikide advokaatidega ja analüüsitakse

võimalusi nende soovitut lepingus kajastada. Jagunemise ja ühinemise korral on tegemist vara

üleandmise ühe vormiga, mistõttu on asjakohane lähtuda samasugusest põhimõttest nagu

kinnisvara võõrandamise korral. NotTS-i §-s 18 eraldi tasu ülempiiri säilitamine ei ole

põhjendatud.

43 Tehinguväärtused on sätestatud NotTS-i §-s 18. Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on kehtiva regulatsiooni

kohaselt ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või

aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa. 44 NotTS-i § 3 lõige 7 – kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et

tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.

24

NotTS-i § 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna notari tasu miinimummäära kehtestamine

kaotab vajaduse reguleerida olukorda, kus äriühingutega seotud toimingutele ei saa

tehinguväärtust määrata. Ühtlasi täpsustatakse NotTS-i § 18 lõike 21 ja lõike 5 sõnastust, võttes

kasutusele ÄS-i terminoloogia, asendades selleks sõnastuse „füüsilise isiku ühinemisleping“

sõnastusega „füüsilise isiku varaga ühinemine“. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse NotTS-i § 19 lõikes 2 sätestatud abieluvaralepingu,

kooseluseaduse (KooS) § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu

minimaalset tehinguväärtust 6391 eurolt 10 000 eurole.

Üldjuhul on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara

jagamise lepingu tehinguväärtus lepingu esemeks oleva vara väärtus. Juhul kui see jääb aga alla

minimaalset tehinguväärtust, arvutatakse notari tasu viimase järgi.

Praegu on sellise tehingu minimaalne tehinguväärtus 6391 eurot. Vastavalt tehinguväärtuste ja

täistasude tabelile on sellise tehinguväärtusega tehingu eest ette nähtud notari tasu 49,80 eurot.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud

kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu eest võetav minimaalne notari tasu edaspidi

120 eurot. Hinnatõus kliendi jaoks on 140,96%.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse NotTS-i § 22, kus paikneb tehinguväärtuste ja täistasude

tabel.

Kui notari tasu seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:

1) ühepoolse tehingu korral ühekordne täistasu;

2) kahe- või mitmepoolse tehingu korral kahekordne täistasu.

Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja

täistasude järgi eurodes. Täistasu suureneb astmeliselt ehk täistasu on sama suur teatud

vahemikku kuuluvate tehinguväärtuste puhul. Näiteks on täistasu 380,90 eurot kõigi

tehinguväärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 242 865,01 kuni 249 255 eurot. Täistasu on

korrelatsioonis tehinguväärtusega, olles väiksema tehinguväärtuse juures suurem ja vähenedes

tehinguväärtuse kasvades. Maksimaalne võimalik täistasu on tabeli järgi 0,257%

tehinguväärtusest ning täistasu protsent tehinguväärtusest väheneb tehinguväärtuse suurenedes.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabel kehtib muutmata kujul 1996. aastast.

Praeguseks toimunud hinnatõusu, sealhulgas keskmiste tehinguväärtuste suurenemise juures ei

taga tabeli alusel arvutatav tasu enam notarile piisavat sissetulekut eeskätt väiksemate

tehinguväärtuste puhul. Kõnealuse tabeli alusel arvutatavad notari tasud peaksid aga

võimaldama notaril teenida selliselt, et oleks võimalik raskusteta rahastada sotsiaalselt tundlike

toimingute tasusid, mille eest ette nähtud tasu on omahinnast taotluslikult väiksem (vt tabelit 9,

kus on esitatud toimingu omahind ja selle katmiseks vajalik tehinguväärtus, ja tabelit 5, milles

on näited teiste tehingute arvelt doteeritavatest tehingutest).

Kehtivas tehinguväärtuste ja täistasu tabelis tehakse järgmised muudatused:

1. Tabelis vähendatakse tehinguväärtuse vahemike arvu 43-le.

Kehtivas tabelis on 112 tehinguväärtuse vahemikku, millele lisandub veel kuus vahemikku

tehingutele, mille tehinguväärtus on suurem kui 639 120 eurot ja mille arvutamine käib

valemi järgi. Võrdluseks on kohtutäituri seaduses sissenõude summast sõltuvate põhitasu

määrade tabelis 34 nõude suuruse vahemikku.45 Kui tehinguväärtuse vahemikke on vähem,

on tasu arvutamine lihtsam ja paremini jälgitav. Samas on tehinguväärtuste vahemikud

piisava sammuga selleks, et tasu oleks õiglane ja kahe tehinguväärtuse vahele ei jääks liialt

suur vahe.

45 Kohtutäituri seaduse § 35 lõige 1. RT I, 01.03.2023, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009.

25

2. Tabeli alguses olevaid (st väiksema tehinguväärtusega toimingute) tasusid tõstetakse rohkem

ja tabeli lõpus olevaid tasusid vähem. Kui tehinguväärtus jääb vahemikku

550 000 – 700 000 eurot, väheneb notari tasu kuni 6%.

Kuna muudatuse eesmärk on suurendada väiksemates piirkondades töötavate ja valdavalt vaid

väiksema tehinguväärtusega toiminguid tegevate notarite sissetulekut, on seda võimalik tagada

tabeli alguses olevate tasude mõõduka suurendamisega. Selleks, et muudatusel oleks positiivne

mõju väiksema sissetulekuga notaritele, suurendatakse eelnõus tabeli väiksemate

tehinguväärtuste täistasusid kuni 133%. Samas ei ole muudatus liialt koormav klientidele, kes

teevad toiminguid väiksema tehinguväärtusega objektiga.

Tabel 11. Tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatus

Tehinguväärtus Senine täistasu Uus täistasu Suurenemine

10 000 25,70 60,00

61–133%

15 000 30,00 70,00

20 000 37,70 80,00

25 000 45,40 90,00

30 000 53,00 100,00

35 000 59,75 110,00

40 000 69,35 120,00

45 000 78,90 130,00

50 000 83,70 140,00

55 000 93,30 150,00

60 000 98,10 160,00

65 000 112,50 170,00

32–56%

70 000 112,50 176,00

75 000 122,10 182,00

80 000 131,65 188,00

85 000 141,20 194,00

90 000 150,80 200,00

95 000 150,80 206,00

100 000 160,40 212,00

110 000 179,55 218,00

15–24%

120 000 189,15 234,00

130 000 208,35 250,00

140 000 217,90 266,00

150 000 237,10 282,00

160 000 256,25 298,00

170 000 265,85 314,00

180 000 285,00 330,00

190 000 294,60 346,00

200 000 313,80 362,00

225 000 352,10 402,00

250 000 390,50 442,00

275 000 428,80 482,00

26

300 000 457,60 522,00

10–14% 325 000 505,50 562,00

350 000 543,85 602,00

375 000 582,20 642,00

400 000 620,55 682,00

450 000 697,25 732,00

500 000 773,95 782,00

550 000 850,65 832,00 –6–5%

600 000 908,15 882,00

650 000 958,65 932,00

700 000 1043,89 982,00

Ühtlasi muudetakse NotTS-i § 22 lõiget 2, tehes järgmist:

 viiakse esimeses täistasu arvutamise valemis (kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot +

0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot) täistasu ja tehinguväärtus

vastavusse uue tehinguväärtuste ja täistasude tabeli viimase reaga: tehinguväärtus

700 000 eurot ja täistasu 982 eurot;

 vähendatakse valemis paiknevaid täistasusid selguse mõttes sentide võrra.

Tabelis 12 on esitatud kinnisvaraga seotud näidistehingute väärtused. Muutuse osakaal näitab,

et ennekõike jõuab suurem mõju väiksematesse maapiirkondadesse, jäädes vahemikku 36–

111%, ja suuremates piirkondades, nagu Tallinn ja Tartu, jääb mõju vahemikku 18–23%.

Tabel 12. Kinnisasja keskmine ostuhind Maa-ameti andmetel ja selle järgi arvutatud notari tasu

kinnisasja müügilepingu sõlmimisel

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse NotTS-i § 25, laiendades sätte ulatust ka muude esemete

võõrandamisele, kui kohustustehing ja käsutustehing sõlmitakse eraldi. Ühtlasi suurendatakse

käsutustehingu tõestamise tasu.

Praegu on sätte sõnastus kitsam ja räägib üksnes asjaõiguslepingust, mida sõlmitakse asja

võõrandamise korral. Notarite Koja ettepaneku kohaselt on sätte täpsustamiseks praktiline

vajadus. Ka muude esemete võõrandamise korral, kui kohustustehing ja käsutustehing

sõlmitakse eraldi, on vajalik sätestada selge alus notari tasu küsimiseks.

27

Praeguse sõnastuse kohaselt, kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku

kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari

tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest

19,10 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt on käsutustehingu tõestamise

uus tasu 50 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse NotTS-i § 281 sätestatud laevakinnistusraamatu ja

registerpandiga seotud tehingute miinimumtasusid, mis kehtivad alates 2009. aastast.

Praegu on notari tasu nimetatud tehingute eest järgmine:

 laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;

 laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;

 registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.

Eelnõuga suurendatakse kõiki nimetatud miinimumtasusid 44,1 eurot ja uus miinimumtasu on

108 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse NotTS-i § 283 sätestatud varaloendi koostamise ja

tõestamise eest ette nähtud miinimumtasu.

Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu. Praeguse

regulatsiooni kohaselt ei ole see vähem kui 47,90 eurot. Eelnõuga suurendatakse nimetatud tasu

81 eurole. Kliendi jaoks tõuseb tasu 33,1 eurot.

Kuigi viimastel aastatel ei ole selliseid tehinguid küll tehtud, on muudatus vajalik, et

ajakohastada notari tasusid tervikuna. Juhul kui varaloendi koostamise ja tõestamise järele on

vajadus, kaasneb sellega ka notari töö ja aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse NotTS-i § 29 lõike 1 punkti 4 ja lõiget 3,

ajakohastades tasud, mis on muutumatuna kehtinud ajavahemikust 1996–2009.

NotTS-i § 29 lõikes 1 on loetletud toimingud, mille korral on notari tasu ühekordne täistasu

tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi. Esimene muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõike 1

punkti 4, mis sätestab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest

võetavat tasu. Praegu on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest

võetav tasu ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui

63,90 eurot toimingu kestuse iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui

319,50 eurot.46 Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Muudatuse kohaselt on edaspidi

minimaalne tasu, mida notar saab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise

eest, 108 eurot. Samuti on minimaalne tasu, mida notar saab toimingu kestuse iga järgmise

tunni eest, 108 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 540 eurot. Valdavalt peetakse

üldkoosolekuid väljaspool notaribürood, mille tõttu lisandub protokolli tõestamise tasule ka

väljasõidu tasu. Seega suurenevad minimaalsed tasud äriühingu organi otsuse kohta tehtava

protokolli tõestamise ja sellele kuluva aja eest 44,1 eurot.

Teine muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõiget 3, kus on sätestatud toimingud, mille korral on

notari tasu veerand täistasust tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel on notari tasu praegu veerand

täistasust, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt

46 NotTS-i § 18 lõike 4 kohaselt on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus ¼ osa- või aktsiakapitalist

või osanike sissemaksete summast. NotTS-i § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud tasud lisanduvad protokolli koostamise tasule.

28

on minimaalne tasu, mida notar edaspidi ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari

deposiiti võtmisel saab, 11 eurot. Tasu tõuseb 4,61 eurot.

Kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest on

samuti ette nähtud veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 3 eurot. Nimetatud tasud kehtivad

vastavalt aastast 1996 ja 1998. Eelnõuga suurendatakse minimaalset tasu 5 eurole. Tasu tõuseb

2 eurot.

Lisaks muudetakse NotTS-i § 29 lõike 3 punkti 2, mille kohaselt on notari tasu veerand

täistasust registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest. Eelnõuga nähakse

ette, et säte laieneb kõigile registris õiguse järjekoha muutmise toimingutele. Vastava toimingu

tõestamise eest on ette nähtud veerand täistasust. Muudatus on vajalik, kuna praktikas tuleb

lisaks pandiõiguse järjekoha muutmisele ette ka muude õiguste järjekohtade muutmist (nt muud

erinevad asjaõigused). Seega on vajalik luua ka alus, et õiguse järjekoha muutmise eest tasu

saada.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse NotTS-i § 31. NotTS-i § 31 sätestab kindla tasumääraga

notariaaltoimingud ja nende eest võetava tasu suuruse. Eelnõuga ajakohastatakse need tasud

ning osale tasudele47 ette nähtud maksimum- ja miinimummäärad. Tasud tõusevad keskmiselt

73,82%48.

Kindla tasumääraga notariaaltoimingute hulka lisanduvad ka volikirjade registriga49 seotud

toimingud. Selleks muudetakse NotTS-i § 31 punkti 141 ja punkte 143–146. Näiteks nähakse

volikirjade registrisse kantud andmete või seal säilitatava dokumendiga tutvumise

võimaldamise eest ette notari tasu 6 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest.

Lisaks muudetakse punktide 37 ja 43 sõnastust, tegemist on tehniliste muudatustega.

Tabel 13. Kindla tasumääraga notariaaltoimingute tasu muutmine

Kindla tasumääraga notariaaltoimingud,

NotTS-i § 31

Kehtiv tasu

eurodes

Eelnõuga

kehtestatav

uus tasu

eurodes

Tasu

suurenemine

protsentides

p 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha,

elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele

kandmiseks – 3,19 eurot;

3,19 6,00 88,09%

p 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot; 25,50 50,00 96,08%

p 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot; 49,20 120,00 143,90%

p 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine –

15,95 eurot;

15,95 27,00 69,28%

p 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%

p 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot; 15,95 27,00 69,28%

p 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine –

11,50 eurot;

11,50 20,00 73,91%

p 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%

p 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine –

18,20 eurot;

18,20 31,00 70,33%

48 Vt ka tabelit 3, milles on esitatud näited erinevate toimingute kohta ning notari kohustused ja tegevus nende toimingute

tõestamisel, et näha notari tehtava töö hulka. 49 Eelnõuga luuakse õiguslik alus riigi infosüsteemi kuuluva volikirjade registri loomiseks. Vastavad sätted lisatakse NotS-i 6.

peatükki (vt eelnõu § 2 punkti 10 selgitust).

29

p 91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse

projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja

avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku

või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete

esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu,

lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise

tasu 6,35 eurot;

35,75 61,00 70,63%

*50 6,35 11,00 73,23%

p 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava

kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe

korteriomandi eseme kohta;

12,75 22,00 72,55%

p 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille korral

tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

p 111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille korral

tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;

84,30 143,00 69,63%

p 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine

kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni

159,75 eurot;

31,95 54,00 69,01%

* 159,75 272,00 70,27%

p 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki

kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem

kui 31,95 eurot;

3,19 6,00 88,09%

* 31,95 54,00 69,01%

p 141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse,

abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või

kinnistus- või registriosakonna peetavas registris,

abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga

tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või

dokumendiga tutvumise eest;

3,20 6,00 87,50%

p 142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri

dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;

9,60 17,00 77,08%

p 143) kinnistus- või registriosakonna peetava

registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või

pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine

– 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;

3,20 6,00 87,50%

p 144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris,

abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi

väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata

lehekülgede arvust;

6,35 11,00 73,23%

p 145) kinnistus- või registriosakonna peetava

registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete

väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot

sõltumata andmemahust;

4,80 8,00 66,67%

p 146) kinnistus- või registriosakonna peetavas

registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava

dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine –

6,35 eurot;

6,35 11,00 73,23%

P 147) välisriigi registrisse kantud testamentide või

pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe

päringu kohta;

7,00 12,00 71,43%

p 148) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00%

p 149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine –

10 eurot;

10,00 17,00 70,00%

p 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust

– 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

50 Märgiga „*“ on tähistatud read, mis on selguse mõttes eraldi esitatud, et kajastada vajadusel eelmises punktis märgitud tasu

maksimum- ja miinimummäärasid (eelnevas punktis on rohkem kui üks tasumäär).

30

p 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostilliga) –

22,35 eurot;

22,35 38,00 70,02%

p 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu

kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva

notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;

10,00 17,00 70,00%

p 171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe

tõestamine – 51,13 eurot;

51,13 87,00 70,15%

p 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud

testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu

jooksul – 24,90 eurot;

24,90 42,00 68,67%

p 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või

taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;

31,95 54,00 69,01%

* 76,65 130,00 69,60%

p 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot; 78,60 134,00 70,48%

p 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe

tõestamine – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

p 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana

kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja

jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine –

77,30 eurot;

77,30 131,00 69,47%

p 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot; 69,00 117,00 69,57%

p 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle

lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti

mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine –

0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku

mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;

0,60 1,00 66,67%

* 31,95 54,00 69,01%

* 127,80 217,00 69,80%

p 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale

kohtule – 25,55 eurot;

25,55 43,00 68,30%

p 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto

avamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97%

p 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine

– 32,55 eurot;

32,55 55,00 68,97%

p 281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse

tõestamine – 16,29 eurot;

16,29 28,00 71,88%

p 282) notarile hoiule antud testamendi avamine, kui testamendi

avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii – 32,55 eurot;

32,55 55,00 68,97%

p 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine –

41,50 eurot;

41,50 75,00 80,72%

p 291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta

teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;

25,00 43,00 72,00%

p 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; 65,15 110,00 68,84%

p 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; 6,35 11,00 73,23%

p 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90

eurot;

63,90 110,00 72,14%

p 321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine –

42 eurot;

42,00 71,00 69,05%

p 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse

väljastamine – 102,25 eurot;

102,25 174,00 70,17%

p 331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot; 51,00 87,00 70,59%

p 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse

läbiviimine – 25,55 eurot;

25,55 44,00 72,21%

p 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest

loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

31

p 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate

järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise

avalduse tõestamine – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

p 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele,

majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe

vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;

15,00 26,00 73,33%

p 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot; 35,00 60,00 71,43%

p 42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse –

25 eurot;

25,00 43,00 72,00%

p 43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb

kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning

rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178,

02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.

10,00 20,00 100,00%

Tabelis 14 on esitatud ülevaade 2023. aastal arvuliselt kõige sagedasemate kindla tasumääraga

ametitoimingute eest saadud notari tasudest. Lisatud on prognoos, milline oleks sama arvu

toimingute korral notarile makstav tasu, arvestades eelnõuga muudetavaid tasumäärasid.

Tabel 14. Kindla tasumääraga toimingutest arvuliselt enim tehtud toimingud 2023. aastal Kindla tasumääraga toiming Kogutasu prognoos

uue tasumääraga

sama arvu toimingute

korral

Nimetus Koguarv Kogutasu

2023. aastal

Ärakirja ja väljavõtte õigsuse

kinnitamine 63 720 203 266 382 320

Allkirja õigsuse kinnitamine 23 214 295 978 510 708

Pärimismenetluse algatamise

avalduse tõestamine 15 002 958 627 1 635 218

Pärimistunnistuse väljastamine 13 741 1 405 017 2 390 934

Apostilli väljaandmine 13 348 298 327 507 224

Ühtlasi täiendatakse NotTS-i § 31 punktiga 44. NotTS-i § 31 punkti 43 kohaselt väljastavad

notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel

IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates 01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o

nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel IIa). Notarid väljastavad tõendeid

abielulahutuste kohta ka Brüssel IIa määruse alusel, kuid tasu selle eest pole selgelt

reguleeritud. Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS-i § 31 p 33 alusel.

Õigusselguse huvides täiendatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades

tasumäära tõenditele, mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel. Notari tasu tõendi

kinnitamise ja väljastamise eest on sarnaselt Brüssel IIb määrusega 20 eurot sõltumata

lehekülgede arvust.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse NotTS-i §-ga 314, et reguleerida tasu võtmist volikirjade

registri51 toimingute eest.

51 Eelnõuga luuakse õiguslik alus riigi infosüsteemi kuuluva volikirjade registri loomiseks. Vastavad sätted lisatakse NotS-i 6.

peatükki (vt eelnõu § 2 punkti 10 selgitust).

32

Volikirja tõestamise ja volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamisega seotud

volikirjade registri kande tegemise eest eraldi tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu volikirjade

registrisse kantud andmetega tutvumise eest, kui volikirjade registrisse kantud andmetega

soovitakse tutvuda tehingu tegemise ajal või volikirjade registrisse kantud andmeid

kontrollitakse volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamise käigus.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse NotTS-i § 332 lõikeid 1–2. Muudatuse eesmärk on

ajakohastada notari tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava

õiguse kokkuleppe sõlmimise eest.

NotTS-i § 332 lõike 1 kohaselt on notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest

64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses

ettenähtud nõustamist ja kande tegemist. 64 eurot on notari tasuks ette nähtud ka abielu

lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest (NotTS-i § 332 lõige 11).

NotTS-i § 332 lõikes 2 on sätestatud 45-eurone notari tasu olukorraks, kui notarile on esitatud

avaldus abielu sõlmimiseks, lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse

kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud ettenähtud korras, kuid notarist

sõltumatutel asjaoludel nimetatud toiminguid ei järgne.

Eelnõuga suurendatakse NotTS-i § 332 lõigetes 1 ja 11 sätestatud 64-eurost tasu 109 eurole.

Edaspidi on abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse

kokkuleppe sõlmimine notari juures 45 eurot kallim. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

toimingu ärajäämise eest makstav 45-eurone tasu on edaspidi 77 eurot ja muutub kliendi jaoks

32 eurot kallimaks.

Riigikogu menetluses oleva riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga52 nähakse ette abielukande ja abielu lahutamise kande eest tasutava

riigilõivu tõus. Abielukande riigilõiv tõuseb 30 eurolt 70 eurole ja abielulahutamise kande

riigilõiv tõuseb 50 eurolt 90 eurole.

Arvestades, et notari tasu hõlmab lisaks abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse

vastuvõtmisele ja seaduses ettenähtud nõustamisele ka vastava kande tegemist, on tasu tõus

vajalik.

Tabel 15. Notari kinnitatud abielude sõlmimiste ja lahutamiste arv 2019–2023

2019. aasta 2020. aasta 2021. aasta 2022. aasta 2023. aasta

Abielu sõlmimise

kinnitamine 563 634 591 618 454

Abielu

lahutamise

kinnitamine

468 490 430 501 554

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse NotTS-i § 35 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 3. Muudatusega suurendatakse ärakirjade valmistamise lehekülje tasu keskmiselt

72,75% ja lisatakse täpsustus, et PärS-i53 § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari

52 Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE, seletuskiri lk 22–23.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5650d6d8-ad18-48cc-b47d-3c367ce23e2e/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-

sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 53 RT I, 06.07.2023, 67.

33

ametitoimingute tegemise korras54 ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest

eraldi tasu ei võeta.

Notari tasu ärakirjade valmistamise eest tõstetakse järgmiselt: iga A3-lehekülje eest on notari

tasu praeguse 0,31 euro asemel 0,5 eurot ja iga A4-lehekülje eest praeguse 0,19 euro asemel

0,35 eurot.

PärS-ist tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra55 § 13 lõike 6 kohaselt on pärandist

loobumise avalduse tõestamise avalduse ärakirja valmistamine ja edastamine tasuta. Samuti on

tasuta pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastamine. Nimetatud korra § 16 lõike 3

kohaselt ei võeta tasu ka inventuuri nõude ärakirja valmistamise ja edastamise eest. Notarite

Koja ettepanekul muudetakse NotTS-i ja sätestatakse seaduses kõigi PärS-ist tulenevate notari

ametitoimingute kohta põhimõte, et ärakirjade valmistamise, kinnitamise ega edastamise,

saatmise või lisamise eest tasu ei võeta.

Muudatus on põhjendatutud, sest pärimismenetluse tasud kallinevad ja ülalnimetatud

dokumentide ärakirjade puhul ei ole tegemist mitte inimeste sooviga dokumendist ärakirja

saada, vaid notaritele kehtestatud menetluse läbiviimise korrast tuleneva vajadusega.

Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 29 täiendatakse NotTS-i § 36. Muudatuse eesmärk on

ajakohastada väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu

tunnitasu ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise tunnitasu ja täpsustada, et notaril on õigus

sellisele tasule ka siis, kui notariaaltoimingut ei saa notarist sõltumatutel asjaoludel teha.

Kuna see on sotsiaalselt oluline teenus, ei pea selle eest saadav tulu ületama notari tehtud kulu,

kuid notarile tuleb selle teenuse osutamise eest maksta mõistlikku tasu (vt tabelit 1, milles on

esitatud kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-is selle eest ette nähtud tasu ja uus tasu).

NotS-i § 11 lõike 1 kohaselt on notari töökoht tema büroo. Väljasõidu eesmärk on teha

notariteenus kättesaadavaks ka neile, kellel ei ole füüsiliselt võimalik ise büroosse minna.

Muudatuse mõju peab olema selline, et teenust sooviv isik ei kasutaks seda kui mugavusteenust:

praeguse tasumäära juures on kliendile odavam notar endale koju kutsuda kui võtta ette sõit

notaribüroosse või kasutada kaugtõestamist.

Tabelis 16 on esitatud väljaspool notaribürood tehtud toimingute arv 2022. ja 2023. aastal

maakonniti.

Tabel 16. Väljaspool notaribürood tehtud ametitoimingute arv 2022. ja 2023. aastal

54 Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrus nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“,

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032024004?leiaKehtiv. 55 Samas.

34

NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt tasutakse praegu väljaspool notaribürood või väljaspool notari

tööaega56 tehtud notariaaltoimingu eest notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisaaja eest

3,80 eurot tunnis. Eelnõuga suurendatakse tasu 14 eurole tunnis.

Näiteks, kui notar teeb notariaaltoimingu väljaspool notaribürood ja kulutab inimese juurde

kohapeale ja tagasi sõiduks kokku kaks tundi, on tal õigus küsida tasu NotTS-i § 36 lõigete 257

ja 358 alusel kokku 15,2 eurot (3,8 eurot × 2 tundi + 3,8 eurot × 2 tundi). Eeldusel, et auto

keskmine kütusekulu on 7 liitrit 100 kilomeetri kohta ja läbitav vahemaa on 100 km, on kulu

kütusele vähemalt 12 eurot. Pärast notari tasude suurendamist on notaril võimalik kirjeldatud

näite põhjal saada tasu kokku 56 eurot (14 eurot × 2 tundi + 14 eurot × 2 tundi = 56 eurot).

Alates 1. jaanuarist 2024 on tunnitasu alammäär 4,86 eurot59. Statistikaameti andmetel oli

keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot60. Kuna notarile esitatavad

nõuded, töö iseloom ja vastutus on sellised, mille eest tuleks maksta keskmisest kõrgemat palka,

on põhjendatud suurendada notari tasu väljasõidu eest sel määral, et see ületaks keskmise

brutotunnipalga. Võrdluseks, kohtutäiturile tuleb teatud täitetoimingute tegemisel väljaspool

kohtutäituri bürood alates teisest tunnist tasuda lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis61.

NotTS-i § 36 lõikes 3 sätestatakse, et notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab

notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu

taotleja notarile praegu lisaks 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest. Eelnõuga

suurendatakse tasu 14 eurole sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.

56 NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt loetakse notari tööajaks NotTS-i tähenduses ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval.

Kui notaribüroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt pikem. 57 NotTS-i § 36 lg 2 kohaselt tasutakse väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest

notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis. 58 NotTS-i § 36 lg 3 kohaselt tasub notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80

eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest. 59 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. aasta määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. RT I, 09.12.2023, 5.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005. 60 Keskmine brutotunnipalk Statistikaameti andmetel. https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-oli-mullu-viimases-

kvartalis-1904-eurot. 61 Kohtutäituri seaduse § 47 lõige 1. RT I, 29.06.2018, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009.

35

Notari tasu 3,80 eurot tunnis sõiduvahendi kasutamise eest on NotTS-is sätestatud juba

1998. aastal ja on seni püsinud muutumatuna. Praeguste hindade juures saab notar sõiduvahendi

kasutamise ühe tunni tasuga maksta umbes kahe liitri kütuse eest (bensiin 95), millega ei saa

ühte tundi sõita. Seega ei saa notar isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtud otseseid kulutusi

tagasi.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra62 kohaselt makstakse riigi

õigusabi osutanud advokaadile sellega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja

sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta

(NotTS-i § 17 lõige 2). Näiteks, 80 kilomeetri läbimise eest on õigus küsida hüvitist 24 eurot.

Läbida 80 kilomeetrit , alustades ja lõpetades sõidu asulas, on küll realistlik suurusjärk, kuid

päris ühest võrdlust siinkohal siiski teha ei saa. Riigi õigusabi osutava advokaadi ja notari

isikliku sõiduvahendi kasutamise eest makstava hüvitise alused ei ole ühtsed, ent näide on sobiv

mõistmaks, et 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise ühe tunni eest ei ole kindlasti enam piisav ja

tasu on vaja ajakohastada.

Lisaks ei ole notarite sõnul harvad sellised olukorrad, kus notar sõidab soovitud asukohta

väljaspool bürood notariaaltoimingut tegema, kuid tehing jääb mingil põhjusel ära. Näiteks ei

ole teenust tellinud isikut kodus ja ta ei ole kättesaadav või ei ole isik, kellele teenus telliti,

toimingu tegemisega nõus või ei mõista selle sisu. Ka sellisel juhul on notar teinud kulutusi ja

tal on õigus nii sõidukulu kui ka väljaspool tööaega kulutatud aja hüvitamisele. Kuna NotTS-i

§ 36 sõnastus lähtub notariaaltoimingu tegemisest, täpsustatakse eelnõuga, et väljasõidu kulud

ei sõltu notariaaltoimingu tegemisest. Juhul kui toiming jääb notarist sõltumatutel põhjustel ära,

tuleb teenuse tellijal tekkinud kulud siiski seadusega ettenähtud ulatuses tasuda.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse NotTS-i § 40 lõike 2 punkti 4. Tegemist on tehnilise

muudatusega.

NotTS-i § 40 lõikes 4 nimetatud „notariaalregistri ja tasuregistri numbreid“ muude õigusaktide

kohaselt enam ei eksisteeri ja selle asemel on kasutusel termin „ametitegevuse raamatu

number“. Sellekohane asendus tehakse ka NotTS-is.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse NotTS-i § 402 lõikeid 1 ja 2. Muudatusega lisatakse notari

tasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise juhtude loetelusse reaalservituudi seadmine

ja omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine.

Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda NotTS-is nimetatud juhtudel notari

ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Sellisteks

juhtudeks on näiteks volituse tühistamise tõestamine, testamendi tõestamine ja

pärimismenetlusega seotud avaldused.63 Juhul kui isik vabastatakse notari tasu maksmisest kas

osaliselt või täielikult, hüvitab saamata jäänud tasu notarile Notarite Koda.

Eelnõu kohaselt hakkab reaalservituudi tasu olema 238 eurot (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7

selgitust). NotTS-i § 402 lõikes 1 esitatud loetelu täiendatakse juhuks, kui füüsilisel isikul, kes

oma kinnistuga tehingus ei osale, tekib ootamatu vajadus näiteks oma kinnistule juurdepääsuks

ja kelle puhul võib servituudi seadmise eest notari tasu maksmine mõjutada lihtsat igapäevast

toimetulekut. Kuigi kirjeldatud juhtumeid on tõenäoliselt mõni üksik, on siiski otstarbekas luua

selliseks puhuks võimalus taotleda tasust vabastamist. Samuti lisatakse võimalus taotleda

62 Justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“.

RT I, 29.07.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023052. 63 NotTS-i § 402 lõige 1.

36

vabastust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest

makstavast tasust. See võimalus on olemas ka praegu, muudatusega lisatakse võimalus

vabastust taotleda ka ühise avalduse tõestamise eest. Tasust vabastamise taotlus esitatakse

elukohajärgsele maa- või linnakohtule64.

Ühtlasi kaotatakse praegusest NotTS-i § 402 lõike 2 sõnastusest viide linnakohtutele, kuna neid

Eesti kohtusüsteemis 2006. aasta 1. jaanuarist enam ei ole. Tegemist on tehnilise muudatusega.

3.2. Notariaadiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse notariaadiseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse NotS-i § 8 lõiget 4. Muudatusega sätestatakse notari

ametisoleku vanuse ülempiiriks 70 eluaastat.

Praeguse regulatsiooni kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib

justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse veel kuni kümneks

aastaks, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.65 See tähendab, et notar, kelle

pensioniiga on saabumas ja kes soovib notarina töötamist jätkata, peab esitama justiitsministrile

sellekohase taotluse. Justiitsminister peab iga kord hindama, kas notari ametisoleku aja

pikendamine on põhjendatud ja kui on, siis mitme aasta võrra. Praegu kehtiva seaduse kohaselt

võib notari ametiaega pikendada kuni kümne aasta võrra.

Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine on võrdsuspõhiõiguse riive. Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega ja PS-i § 12 keelab isiku diskrimineerimise. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab

riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele

tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika põhjal hinnata abinõu sobivuse ja vajalikkuse järgi ning

vajadusel ka kitsamas tähenduses proportsionaalsuse ehk mõõdukuse järgi. Sobiv on abinõu,

mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui

esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, aga ka eesmärkide tähtsust.66

Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 9 sätestab erandid diskrimineerimiskeelust.

VõrdKS ei piira selliste seadusega kooskõlas olevate meetmete rakendamist, mis on vajalikud

avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste

või vabaduste kaitseks. Selliselt rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed

taotletava eesmärgiga.67

Eelnõu raames on kaalutud, kas jääda kehtiva regulatsiooni juurde ehk jätta notaritele võimalus

taotleda justiitsministrilt ametiaja pikendamist kuni kümme aastat, kas vabastada notar

pensioniea saabudes ametist, või kaotada igasugune ametisoleku ajaline piirang.

Välja kujunenud praktika kohaselt taotletakse ametiaja pikendamist enamasti kuni viie aasta

kaupa. On esitatud ka taotlusi, milles palutakse pikendada ametiaega korraga kümme aastat,

64 NotTS-i § 402 lõige 2. 65 NotS-i § 8 lõige 4. 66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 67 VõrdKS-i § 9 lg 1.

37

aga seni on selliseid taotlusi rahuldatud osaliselt. See on tingitud sellest, et kehtiva regulatsiooni

kohaselt peab olema täidetud kaks kriteeriumit:

1) notar peab esitama avalduse ning

2) notari ametiaja pikendamine peab olema vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.

Notari ametiaja pikendamisel hinnatakse ametitoimingute arvu, notarite arvu tööpiirkonnas,

notari osalemist koolitustel, tema kohta kaebuste või distsiplinaarasjade esinemist. Viidatud

loetelu ei ole ammendav. Lisaks tuleb rõhutada, et õiguskäibe vajadust on keeruline ette näha.

Seda ennekõike põhjusel, et notarite töömaht ja tulu sõltuvad riigi majanduslikust olukorrast

tervikuna – majanduskasvu ajal on ka notarite töökoormus suurem. Samuti vastupidi,

majanduslangus vähendab otseselt ka notarite töökoormust.

Eestiga sarnane regulatsioon kehtis varem ka Leedus, kuni Leedu konstitutsioonikohus leidis,

et Leedu notariaadiseaduse sätted, mille kohaselt oli justiitsministrile antud õigus oma

äranägemisel pikendada notari volitusi või jätta need pikendamata, tuleb lugeda

põhiseadusvastaseks, kuna ei ole kooskõlas isiku töö- ja äritegevust puudutava

valikuvabadusega. Samuti leidis kohus, et nimetatud regulatsioon on vastuolus isikute

võrdõiguslikkuse põhimõttega, kaldudes kõrvale ka õigusriigi põhiseaduslikkuse põhimõttest.68

Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka võimalust vabastada notar ametist pensioniea

saabumisel.69 2023. aasta andmetel on Eestis keskmine eluiga 78,8 aastat.70 Arvestades nii

keskmist eluiga kui ka senist võimalust ametiaega pikendada, ei oleks selline lähenemine

põhjendatud ega vastaks notarite ootustele. Samuti kaaluti ühe võimaliku lahendusena notari

ametisoleku vanuselise piiri kaotamist. Ka seda lahendust ei peetud sobivaks. Nii nagu

kohtunikel, võib ka notaritel pidada vanuse ülempiiri sätestamise eesmärgiks notari

usaldusväärsuse tagamist.71 Notari põhiülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada

õigusvaidlusi. Selle tööga kaasneb suur vastutus. Vanuselise piiri kaotamisega kaasneb oht, et

kahjustada võivad saada teiste inimeste õigused, kui ametis oleva notari kvalifikatsioon kõrge

ea tõttu ootamatult ja kiiresti halveneb.

70 aasta vanusepiir on valitud EL-i liikmesriikide praktika põhjal, arvestades seejuures notari

ameti iseloomu ja sellega kaasnevat vastutust. Lisaks on arvesse võetud keskmise oodatava

eluea andmeid ja tervena elatud aastate arvu.72 Ka Notarite Koda toetab notarite 70 aasta

vanusepiiri kehtestamist.

Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on eelnõus pakutud välja, et notari ametisoleku vanuse

ülempiir on kõigil ühesugune ja 70-aastaseks saamisel vabastatakse notar ametist. Kohtute

seaduse § 48 kohaselt on kohtunike teenistusvanuse ülemmäär 67 aastat, kui kohtute seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Riigikohtu üldkogu kohtute haldamise

nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta esimese ja

teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa. Kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korra kohase

68 Leedu Konstitutsioonikohtu 22.03.2010 otsus. https://lrkt.lt/en/court-acts/search/170/ta1501/content. 69 Sotsiaalkindlustusameti info pensioniea kohta. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-

taotlemine/pensioniiga. 70 Eurostati andmed EL-i keskmise eluea kohta. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240503-2 71 Kohtute seadus: kommenteeritud väljaanne. 2018. aasta, lk 243. 72 Statistikaamet on analüüsinud Eesti elanike oodatavat eluiga ning esile toonud, et kuigi eluiga pikeneb, siis inimeste tervena

elatud aastate arv mõnevõrra väheneb. Näiteks 2023. aasta andmetest selgub, et Eesti inimesed elavad tervena 58 aastat, mida

on 2022. aastaga võrreldes 1,2 aasta võrra vähem.

38

toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.73 Seletuskirjas on öeldud, et ametiaja pikendamine

on pigem erand kui reegel.

Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist kuulub 22 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse74.

Notarite Koda edastas vastavatele liikmesriikidele küsimuse, kas riigis on notari ametikohal

tegutsemiseks seadusega ette nähtud vanusepiir. Notarite maksimaalne vanusepiir 70 aastat

kehtib 14 riigis. Need on Austria, Belgia, Tšehhi, Prantsuse, Kreeka, Holland, Horvaatia, Poola,

Läti, Leedu, Saksamaa, Portugal, Hispaania ja Sloveenia. Ungaris on vanusepiiriks 65 aastat,

Luksemburgis 72 aastat, Itaalias 75 aastat ja Slovakkias 67 aastat. Bulgaarias ja Maltal ei ole

notarile kohustuslikku pensioniiga kehtestatud. Rumeenias ei ole samuti kohustuslikku

pensioniiga, kuid pärast 75. eluaastat peavad notarid esitama igal aastal arstitõendi tõendamaks,

et notar on vaimselt ja füüsiliselt võimeline ametis jätkama. Eeltoodust saab järeldada, et

notaritele maksimaalse vanusepiiri seadmine on tavapärane praktika ka teistes EL-i

liikmesriikides.

Eeltoodu tõttu soovitaksegi eelnõuga kehtestada kõigile notaritele võrdselt ametisoleku

ülempiiriks 70 eluaastat ja 70-aastaseks saamisel vabastada notar ametist. Kehtiva

regulatsiooniga võrreldes75 saavad notarid edaspidi töötada senisest kauem. Ühtlasi kaob

justiitsministril õigus otsustada, kas võimaldada notaril ametis jätkata või mitte. Kõigi notarite

ja Notarite Koja jaoks on edaspidi üheselt selge, millal notar ametist lahkub ja on vaja vaba

ametikohta täita. Muu hulgas vähendab selline muudatus justiitsministeeriumi töökoormust,

kuivõrd enam ei pea iga avaldust eraldi menetlema ja seisukohta kujundama. Notaritele, kelle

ametisoleku aega on justiitsministri käskkirjaga pikendatud kauemaks kui 70 eluaastat, jääb

kehtima käskkirjas määratud tähtaeg.

Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine tuleneb asjaolust, et notari ametikohaga kaasneb

suur vastutus – igal notari tehtud ametitoimingul on õiguslikud tagajärjed, mistõttu on tegemist

kõrget õiguslikku kvalifikatsiooni nõudva ametiga. Arvestades nii notarite praegust

ametisoleku aega kui ka asjaolu, et tegemist on ametiga, millel on isiku õigustele otsene mõju,

on 70. eluaastaks ametisoleku ülempiiri seadmine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi

saavutamiseks.

PS-i § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Eelnõuga tehtav muudatus ei takista vabalt valida elukutset või tegevusala, vaid piirab töö

iseloomust lähtuvalt konkreetses ametis tegutsemise aega. Notari ametist vabastamise korral ei

ole takistatud tööturul liikumine. Pärast ametitegevuse lõpetamist on notaril võimalik tegeleda

näiteks õigusnõustamisega või rakendada oma varasemat töökogemust muul moel ja mõnes

teises töövaldkonnas. Ka notari asendajana tegutsemine on üks võimalus oma senist

kompetentsi rakendada76. Seega ei tähenda vanuselise piiri saabumine notari jaoks automaatselt

seda, et tema tööelu on lõppenud. Nimetatud asjaolu kinnitab omakorda seda, et valitud meetme

korral on riive mõõdukas.

73 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 206 SE. Seletuskiri lk 31. 74 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse kuuluvad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia,

Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi

ja Ungari. 75 Välja arvatud juhul, kui notar taotleb justiitsministrilt ametiaja pikendamist ja notaril võimaldatakse ametipidamist jätkata

maksimaalselt notari 75. eluaastani (pensioniiga + kuni 10 aastat). Sellisel erandjuhul saaks notar olla ametis praegusega

võrreldes viis aastat enam. 76 Vastav õigus tuleneb NotS §-st 21 lg 1, mille kohaselt notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava

praktilise kogemusega notarikandidaat.

39

Praktikas tähendab senine ametiaja regulatsioon, et mõni notar esitab ametiaja pikendamise

taotluse justiitsministrile mitu korda ja see põhjustab iga kord notarile stressiolukorra, kuivõrd

ei ole võimalik ette näha, kas taotlus rahuldatakse. Notaril ei ole enne justiitsministri otsuse

teadasaamist võimalik oma ametitegevuse jätkamise või ametist lahkumisega seotud toimingute

korraldamisel lähtuda mingitest objektiivsetest asjaoludest, et ennustada taotluse rahuldamist

või rahuldamata jätmist.77 Seega ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik notari ametist

lahkumise aega üheselt prognoosida, mis omakorda loob ebakindla olukorra ka Notarite Kojale

kandidaaditeenistuse korraldamisel, samuti notarikandidaatidele ametisse asumise võimaliku

aja kavandamisel. Notari kandidaaditeenistuse korraldamisega kaasnevad Notarite Kojal

märkimisväärsed kulud, mille tõttu on oluline seda planeerida.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõige 11 reguleerib vanaduspensioni

õiguse teket isikutel, kes on sündinud aastatel 1953–1960. Selle kohasel tekib 1953. aastal

sündinud isikul vanaduspensioni õigus 63-aastaselt ning 1959. aastal sündinud isikul 64 aasta

ja kuue kuu vanuselt. Seetõttu täitub ühel juhul notari ametiaja maksimaalsel pikendamisel

kümme aastat 73-aastaselt ning teisel juhul 74 aasta ja kuue kuu vanuselt. Seega toob juba

kehtiv regulatsioon ilmekalt esile ebavõrdse kohtlemise probleemi. Uue regulatsiooni korral

saavad ka notarikandidaadid parema ülevaate, millal ja millises piirkonnas võidakse korraldada

notari ametikoha täitmise konkurss.

Joonisel 4 on näidatud praegu ametis olevate notarite keskmise vanuse muutus kuni 2039.

aastani78. Notareid on Eestis 86, nende keskmine vanus on 54 aastat. Alla 39-aastaseid ei ole,

40–49-aastaseid on 27, 50–59-aastaseid on 41, 60–69-aastaseid on 17 ja üks notar on 70-

aastane.

Joonis 4. Notarite keskmise vanuse muutumine kuni 2039. aastani

Võrdluseks, 2023. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kohtuniku ametikohti 254, neist täidetud

on 245 kohta. Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 2023. aasta alguse seisuga 49,4

aastat. Kõige rohkem on 40–49-aastaseid kohtunikke (91), 50–59-aastaseid kohtunikke on 85

ja 30–39-aastaseid 35. Vähemalt 60-aastaseid kohtunikke on 34 ja alla 30-aastaseid kohtunikke

ei ole.79 Ka kohtute 2022. aasta aastaraamatus on esile toodud ulatuslik kohtunike

77 Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu. https://eelnoud.valitsus.ee/main#aISCmrqa. 78 Prognoosi eeldus on, et uusi notareid ei lisandu ja kõik praegu ametis olevad notarid töötavad 75. eluaastani. 79 Kohtunikkond 2023. aasta alguses.

40

põlvkonnavahetuse probleem, kuivõrd üha enam süveneb mure kohtunikkonna järelkasvu

leidmise pärast.80 Sama probleem võib oodata ka notariaati.

Notari ametiaja ülempiiri määramine tagab kõigi notarite läbipaistva ja ühetaolise kohtlemise

ning annab notarile kindla teadmise, millal ta ametist vabastatakse. Notarite Kojal võimaldab

kindel ametiaja ülempiir paremini kavandada notari kandidaaditeenistuse ja uute konkursside

korraldamist.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse NotS-i § 16 pealkirja.

NotS-i § 16 pealkiri on „Dokumentide säilitamine“. Eelnõuga täiendatakse NotS-i § 16, millega

kehtestatakse ka salvestiste säilitamise tähtaeg. Kuigi arhiiviseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on

dokument mis tahes teabekandja, täiendatakse õigusselguse mõttes pealkirja selliselt, et

salvestis on eraldi välja toodud.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse NotS-i § 16 lõiget 3.

Kehtiva seaduse kohaselt võib justiitsministri korraldusel teha notari dokumentide ülevõtmise

kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Lisaks võib

justiitsministri korraldusel teha teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile

kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalik alustatud toimingute

lõpuleviimiseks. Dokumentide ülevõtmise algatamiseks edastab Notarite Koda

justiitsministeeriumile

a) dokumendi, milles on ettepanek anda dokumendid üle teisele notarile,

b) üleantavate dokumentide loetelu ja

c) teabe, et üleandmine on kooskõlastatud notariga.

Enamasti edastatakse ettepanekud juhul, kui notar on lõpetanud ametitegevuse või asunud tööle

teise piirkonda. Ettepanekule eelneb Notarite Koja suhtlus teise piirkonna notaritega, et

üleandmine kooskõlastada. Justiitsministri korraldus vormistatakse käskkirjaga ning

edastatakse Notarite Kojale ja notarile.

Arvestades, et Notarite Koda koondab kogu dokumentide üleandmist puudutava informatsiooni

ja suhtleb vajalike osalistega, et leida parim lahendus, ei ole täiendav justiitsministri korraldus

dokumentide üleandmiseks praktikas vajalik. Muudatuse kohaselt saab Notarite Koda vajaliku

korralduse vormistada edaspidi ise ja edastada selle justiitsministeeriumile teadmiseks. Muu

hulgas vähendab muudatus ka Justiitsministeeriumi töökoormust.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse NotS-i § 16 lõikega 6.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TõS-i selliselt, et notaritel on õigus tõestamistoimingut

salvestada. Kuivõrd salvestise säilitamise tähtaeg peab olema kehtestatud seaduse tasandil,

täiendatakse paragrahvi selliselt, et kaugtõestamisega seotud salvestist säilitatakse kümme

aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõigete 4 ja 5 ning § 149 esimese lause kohaselt

on tehingust ja seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat,81 mille tõttu salvestise

säilitamise ajaks sätestatakse kümme aastat.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse NotS-i § 29 lõiget 3 punktiga 84.

80 Kohtute aastaraamat. 81 Tehingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg.

41

NotS-i § 29 lõike 3 punkti 83 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu

määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates

01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi

Brüssel IIa). Notarid on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel

IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus.

Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina

(punkt 84) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10.

NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10 kohaselt on kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse

kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine

ametitoiming.

Aastate jooksul on lisandunud ka teisi registreid, millega notar võimaldab inimestel tutvuda.

Seega lisatakse ametitoimingute loetellu ka abieluvararegistrisse82 ja pärimisregistrisse83

kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse NotS-i § 32 lõikes 3 sätestatud notari ametiteenuste loetelu,

määrates ametiteenusena ka notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise ja ametitoimingu

käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise.

Ametiteenuste osutamine on notarile vabatahtlik ja andmed selle kohta, milliseid

ametiteenuseid notar osutab, avaldatakse Notarite Koja veebilehel84. Notari tasu ametiteenuse

osutamise eest lepitakse kokku enne teenuse osutamist notari ja teenuse taotleja vahel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis85.

TõS-i § 5 lõige 2 lubab notaril tõestamistoimingu taotleja soovil koostada notariaalakti või

märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab. Vaatamata sellele, et tegemist on suure

tööga, ei ole NotTS-is selle eest tasu ette nähtud. See tähendab, et klient, kes soovib võõrkeelset

notariaalakti või -märget, saab selle notarilt tasuta. Ent iga dokumendi tõlkimine võõrkeelde on

notaribüroole kulu, isegi kui dokumendi teksti on vaid mõni lehekülg. Seetõttu on põhjendatud

sätestada võimalus saada dokumendi võõrkeeles koostamise eest kokkuleppelist tasu. Selline

lähenemine on notari ja kliendi jaoks paindlik. Näiteks on notaril võimalik selle töö eest leppida

kokku soodsam hind, kui üks lepingupool on püsikliendist kinnisvaraarendaja või asutus, kes

käib notari juures mitmeid sama sisuga lepinguid sõlmimas.

Nii nagu notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise eest, nähakse eelnõuga ette ka notari

võimalus saada tasu ametitoimingu käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise eest. Ka suulise

tõlke puhul on vajalik, et notar saaks paindlikult oma tööd korraldada ja tõlke mahu järgi

leppida kliendiga kokku selle eest võetava tasu.

Toimingu tegemisel on tõlkimine notarile lisateenus, mida notar sõltuvalt oma keeleoskusest

osutab ka praegu, kuid muudatus võimaldab notaril tõlkimise eest edaspidi ka tasu saada.

82 Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse andmed abieluvaralepingus või kooselulepingus toodud varaliste õiguste

kohta ning seaduses sätestatud juhtudel andmed muude varaliste õiguste kohta. 83 Pärimisregister on elektrooniline register, kuhu kantakse andmed pärimismenetluste, pärimistunnistuste, pärandvara ühisusest osa võõrandamise, testamentide, pärimislepingute ja pärandvara hoiumeetmete kohta. 84 Notarite nimekiri ja lisateenuste loetelu Notarite Koja veebilehel, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri (andmed seisuga 15.01.2020). 85 NotS-i § 32 lõige 2.

42

Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6.

NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6 järgi eraldab Notarite Koda oma eelarvest raha notarile, kelle tulu

on temast sõltumatutel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on

hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks.

Kuna teenimisvõimalused erinevad olenevalt notari tööpiirkonnast väga suurel määral, ei

pruugi notari tasude ajakohastamise mõju olla väiksemates tööpiirkondades alati piisav, et

notarite ametitegevust sujuvalt korraldada. Näiteks võivad majanduse kõikumised tekitada

ajutist raskust piirkondades, kus ei ole olnud võimalik oma eelarvesse selleks tagavara koguda.

Samas on oluline tagada piirkonnas notari teenuse kättesaadavus ja vajadusel raskustesse

sattunud notarit toetada.

Arvestades, et notarite sissetulekud on piirkonniti väga erinevad – notarite aastakäibed erinevad

kohati lausa mitmekordselt –, on otstarbekas, et Notarite Koda jätkab vajadusel notarite

toetamist ja teeb seda ka juhul, kui vastavas tööpiirkonnas on notari ametisolek elanike

teenindamiseks vajalik, mitte üksnes hädavajalik (vt ka eelnõu § 2 punkti 9 selgitust). Seega

muudetakse NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6 sõnastust ja asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga

„vajalik“.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse NotS-i §-dega 445 ja 446.

Paragrahviga 445 täpsustatakse notaritele kohustusliku maksena kehtestatava Notarite Koja

liikmemaksuga86 seonduv.

Notarite Koda ei rahastata riigieelarvest, vaid notaribüroo sissetuleku põhjal arvutatud

liikmemaksudest. Liikmemaksu regulatsioon on kehtivas seaduses väga üldine – Notarite Koda

kehtestab oma eesmärkide täitmiseks kohustuslikud maksed, mida notarid Notarite Kojale

maksavad.

Notariaat on senise digiarenguga olnud kogu maailmas eeskujuks ning toetanud digitaalset

asjaajamist ja avalike registrite arengut. Samas on infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise

kulud kallinenud ja Notarite Koda on kinnitanud, et rahapuudus on hakanud pidurdama

innovatsiooni. Arvestades, et notari tasude süsteemi ajakohastamine suurendab notarite

sissetulekut ja seeläbi ka Notarite Koja sissetulekut, leevendatakse mitut murekohta. Eelnõu

võimaldab Notarite Kojal vajalikus mahus koolitada praeguseid ja tulevasi notareid ning samuti

arendada e-teenuseid, et väga hea kvaliteediga taskukohane notariteenus oleks kättesaadav üle

Eesti. Küll aga võib mõnes väiksemas piirkonnas siiski tekkida olukord, kus notari sissetulek

ei ole tegevuse jätkamiseks piisav. Selliseks puhuks kavandatakse Notarite Kojale edaspidi

suuremat rolli selle notari toetamisel, kelle ametisolek on vajalik tema tööpiirkonna elanike

teenindamiseks.

Tagamaks notariaadi toimimist erinevates majanduslikes oludes ja arvestades notarite

teenimisvõimaluste erinevust olenevalt tööpiirkonnast, laiendatakse Notarite Koja volitusi

kohustuslike maksete kehtestamisel. Eelnõuga nähakse ette, et Notarite Koja koosolek

kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu määra, tasumise korra ja

tasumisest vabastamise alused. Lisaks sätestatakse Notarite Kojale võimalus kehtestada

liikmemaksu määr olenevalt notari tööpiirkonnast või ametitoimingute ja teenuste eest notarile

makstud tasust.

86 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4.

43

Juhul kui tulevikus tekib vajadus praeguseid rahalisi kokkuleppeid muuta, järgnevad sellele

eelduslikult põhjalikud arutelud Notarite Koja liikmete vahel, et kõigi liikmete võimaluste ja

huvidega piisavalt arvestataks. Seega on otstarbekas, et nimetatud aruteludeks vajalikud

lähtekohad tuleneksid seadusest. Milline lähenemine on liikmeskonna jaoks sobivaim, jääb

endiselt Notarite Koja koosoleku otsustada.

Paragrahviga 446 sätestatakse Notarite Kojale volitusnorm notarite toetamise vajaduse

hindamise ja rakendamise korra kehtestamiseks.

Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast sõltumatutel asjaoludel

ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on vajalik vastava tööpiirkonna elanike

teenindamiseks87 (vt eelnõu § 2 punkti 8 selgitust). Samuti toetab Notarite Koda vajadusel oma

eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid88. Nimetatud põhimõtted on

sätestatud ka Notarite Koja põhikirjas89. Notarite Koja 27. märtsil 2009. a peetud üldkoosolek

kinnitas Notarite Koja toetuste fondis oleva raha kasutamise reglemendi, mis muu hulgas

reguleerib osaliselt ka notarite toetamist NotS-i § 44 lõike 2 punktide 6 ja 7 alusel.

Täpsed kriteeriumid, millal notaril on õigus Notarite Kojalt toetust taotleda, on hästitoimiva

toetussüsteemi oluline osa. Kuigi üldised põhimõtted notarite toetamisel kehtivad ka praegu ja

Notarite Koda on notareid eri viisil toetanud, annab täpsema ja põhjalikuma toetussüsteemi

rakendumise korra kehtestamine veel suurema kindlustunde neile notaritele, kes on

ametitegevust alustamas, sattunud ametitegevuse ajal endast sõltumatutel asjaoludel

majanduslikesse raskustesse või on pensionil.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse NotS-i §-ga 447 ning §-ga 448, et reguleerida loodava ja

Notarite Koja peetava volikirjade registri pidamist. Nimetatud sätetes tuuakse välja andmekogu

eesmärk, vastutav töötleja, kogutavate andmete liigid, andmete juurdepääsupiirangud,

säilitamistähtajad ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemise viis ning sätestatakse

volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.

TsÜS-i § 82 kohaselt peab seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel olema tehing

notariaalselt tõestatud. TsÜS-i § 118 lõike 3 kohaselt peab juhul, kui seaduses on tehingu

tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, olema

tehingu tegemiseks antud volitus samas vormis. Tehingu notariaalse tõestamise nõude on

seadusandja kehtestanud olulisemaid õiguslikke tagajärgi toovatele tehingutele selleks, et

tagada isikute õiguste kaitse ja kindlustunne õiguslike küsimuste lahendamisel ning ennetada

võimalikke õigusvaidlusi. Samuti nõuavad notariaalselt tõestatud volikirju pangad ning

volikirjade tõestamise nõudeid on kehtestatud ka mõne eriseadusega. Kuna alati ei ole

tehinguosalistel endil võimalik tehingu tõestamisel osaleda, tehakse igal aastal 10 000 – 13 000

notariaalselt tõestatud volikirja (notari ametitoimingute statistika andmed 2018–2023).

Esindusõiguse tuvastamiseks ja võltsingute avastamiseks on vajalik notariaalse volikirja

olemasolu kontrollida, selle võimaluse puudumine on tänapäeval probleem. Praegu

vormistatakse paberkandjal tõestatav volikiri kahes originaalis (üks jääb notari kätte hoiule,

teine väljastatakse volitajale, kes annab selle edasi oma esindajale). Kui notar tõestab volikirja

kaugtõestamise teel, siis saab volitaja laadida volikirja digitaalse originaali alla kas

riigiportaalis www.eesti.ee või e-notari iseteeninduses ning esitada oma esindajale. Esindaja

peab oma esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitama kolmandale isikule, kellega ta soovib

esindatava nimel tehingut sõlmida, kas paberkandjal volikirja originaali või digitaalse volikirja

87 NotS-i § 44 lg 2 punkt 6. 88 NotS-i § 44 lg 2 punkt 7. 89 Notarite Koja põhikirja § 3 punktides 6 ja 10.

44

originaali. Kolmandatel isikutel on küll võimalik kontrollida esindaja ja/või esindatava nime

järgi veebilehel Ametlikud Teadaanded, kas volikiri on kehtetuks kuulutatud või tagasi võetud,

aga puudub võimalus kontrollida, kas volikiri on üldse tõestatud ja mis on selle sisu.

Kuna puudub keskne volikirjade register, on tekkinud olukord, kus osa kolmandaid isikuid

pöördub neile esitatud volikirja olemasolu ja ehtsuse kontrollimiseks päringutega otse volikirja

tõestanud notari poole. Protsess on tülikas ja aeganõudev, eriti kui volikirja tõestanud notar on

ametitegevuse lõpetanud, sest ametis olevatel notaritel puudub ligipääs üksteise ja ametist

lahkunud notarite tõestatud dokumentidele. Ametist lahkunud notarite dokumendid on üle

antud Rahvusarhiivi ja sealt andmete saamine võib osutuda väga aeganõudvaks. Keskse registri

olemasolu lihtsustab nii notarite (kui tehingu osaline esitab teise notari tõestatud volikirja, mille

olemasolu soovitakse kontrollida) kui ka avalikkuse, sealhulgas välisriikide isikute tööd.

Paragrahviga 447 luuakse volikirjade registrile õiguslik alus ja volitusnorm andmekogu

põhimääruse kehtestamiseks ning sätestatakse andmekogu eesmärk, kogutavate andmete

koosseis ja säilitamise tähtajad.

Volikirjade registrit peetakse notariaalselt tõestatud volikirjade üle arvestuse pidamiseks,

volikirjade ja volikirjade kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kontrollimiseks,

andmete säilitamiseks ja andmete avalikustamiseks. Volikirjade registri põhimääruse kehtestab

justiitsminister määrusega, et sätestada andmekogu detailsem kord: vastutava töötleja ja

volitatud töötleja ülesanded, registrisse kannete tegemise kord ja kantavate andmete koosseis,

andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad

andmed, logide säilitamise tähtajad, rahastamine ning muud korraldusküsimused.

Volikirjade registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise

tahteavalduse tõestamise kohta. Selleks kantakse andmekogusse esindatava ja esindaja andmed;

volikirja unikaalne number, volituse tähtaeg, tõestamise kuupäev, aasta ja number notari

ametitegevuse raamatu järgi; volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise aeg ning

volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi; volikirja

nähtavus kolmandatele isikutele ning vajadusel märkused. Volikirjade registris säilitatakse

tähtajatu volikirja andmeid registrisse kandmisest kuni 15 aastat ja tähtajalise volikirja andmeid

kuni üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist.

Seega hõlmatakse loodavasse andmekogusse teave kõikide notariaalselt tõestatud volikirjade ja

samuti nende kehtetuks kuulutamise kohta alates registri rakendamisest. Enne registri

rakendamist tõestatud volikirjade infot register ei sisalda.

Paragrahvis 448 reguleeritakse juurdepääsu volikirjade registri andmetele.

Esindataval on juurdepääs volikirjade registrisse kantud enda andmetele ja volikirjale ning tal

on õigus keelata muude isikute juurdepääs volikirjade registris olevale volikirjale. Notaril ja

notaribüroo töötajal on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele volikirjaga seotud

tehingu ettevalmistamiseks. Muudele isikutele on volikirjade registrist kättesaadav teave

volikirja ja selle tõestanud või kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari kohta.

Volikiri on veebi kaudu muule isikule kättesaadav üksnes juhul, kui see on esindatava

tahteavalduse alusel registris avalikuks tehtud. Registri andmetega saab muu isik tutvuda

vastava veebilehe kaudu. Andmete vaatamiseks tuleb teada volikirja unikaalset numbrit ja

kuupäeva.

45

Seega, kui notar lisab volikirja teksti veebilehe aadressi, kust saab selle volikirja väljaandmise

ehtsust kontrollida, saab iga isik ise seda hõlpsasti kontrollida ja volikirjade registrit kasutades

vajaliku info kätte.

Kuna register on kavas liidestada Ametlike Teadaannete andmekoguga, siis väheneb võimalus,

et kolmandad isikud ei saa õigeaegselt infot selle kohta, et volitus on kehtetuks kuulutatud või

tagasi võetud. TõS-i kohaselt, kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks

kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Selle väljaande olemasolu ja tähendus ei pruugi olla teada ka Eestis elavatele

isikutele, välisriikides elavatest isikutest rääkimata. Volikirjade register on rahvusvahelisel

tasandil arusaadavam lahendus, mis suurendab Eesti notarite tõestatavate volikirjade

usaldusväärsust ning soodustab nende aktsepteerimist. Volikirjade registrit on edaspidi

võimalik liidestada ka teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, samuti teiste riikide

sarnaste registritega, et hõlbustada volikirjadega seotud piiriülest infovahetust.

Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse NotS-i §-ga 576.

See on rakendussäte, milles esitatakse NotS-i § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri kohaldamise

erisus (vt eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Nendele notaritele, kelle kohta on tehtud ametiaja

pikendamise otsus, millega on ametiaega pikendatud üle 70 aasta, kehtib ametiaja pikendamise

otsuses märgitud tähtaeg.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse NotS-i §-ga 577. Tegemist on rakendussättega, milles

nähakse ette erisus volikirjadele, mis tõestati notariaalselt enne volikirjade registri rakendamist.

Volikirjade registrisse ei kanta enne 2025. aasta 1. märtsi notariaalselt tõestatud volikirju.

Varem tõestatud volikirjade kehtetuks kuulutamise kohta ei tehta samuti kandeid uude

registrisse. Sellist tehnilist võimekust ei ole registrile praegu kavandatud. Juhul kui Notarite

Koda sellise tehnilise võimekuse tulevikus loob, nähakse eraldi ette ka vastavate kannete

tegemise kord.

3.3. Pärimisseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse pärimisseadust.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 muudetakse PärS-i § 176. Pärimisregistri vastutava töötleja roll

antakse Justiitsministeeriumilt üle Notarite Kojale ja tehakse pärimisregistriga seotud vajalikke

tehnilisi täpsustusi.

Pärimisregister on elektrooniline andmekogu. PärS-i § 1761 lõike 2 kohaselt kantakse

pärimisregistrisse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete,

pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa

võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud

pärimismenetlusi, nende üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

650/2012 alusel tehtavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist puudutavad

andmed.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse ja täpsustatakse pärimisregistri eesmärki. Justiitsministri 3.

detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise

ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ (edaspidi pärimisregistri põhimäärus) § 20

kohaselt võib statistilisel eesmärgil väljastada pärimisregistrisse kantud andmeid kujul, mis ei

võimalda isikuid identida. PärS-is olev pärimisregistri eesmärk ei hõlma statistika tegemist,

mille tõttu on määrusega laiendatud seaduses toodud eesmärki. Õigusselguse huvides

46

täpsustatakse ja täiendatakse PärS-is pärimisregistri pidamise eesmärki. Muudatuste kohaselt

on pärimisregistri peamiseks eesmärgiks toetada korrektset pärimismenetlust, kaitsta pärija ja

pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ja teha statistikat.

Lähtudes avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõikest 1, on andmekogu vastutav töötleja

(haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist ning

teenuste ja andmete haldamist. Seega võib AvTS-i § 434 lõike 1 kohaselt andmekogu

vastutavaks töötlejaks olla ka muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Notarite Koda on avalik-

õiguslik juriidiline isik ning pärimisregistri võib Notarite Kojale üle anda vastutavaks

töötlemiseks. 90

PärS-i § 176 lõike 22 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium.

Eelnõuga sätestatakse, et edaspidi on pärimisregistri vastutav töötleja Notarite Koda.

Pärimisregistri põhimääruse § 31 kohaselt määrab vastutav töötleja kindlaks pärimisregistri

arengusuunad, turvanõuded, juhib pärimisregistri pidamist ja annab vajadusel pärimisregistri

pidajale juhiseid või korraldusi. Praktikas täidab Notarite Koda juba praegu seda rolli ja kannab

pärimisregistriga kaasnevaid kulusid. Õigusselguse huvides viiakse sätte sõnastus kooskõlla

praktikaga. Tegemist on tehnilise muudatusega. Pärimisregistri üleandmine vormistatakse

riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel kirjalikult vara võõrandamise otsusena

Justiitsministeeriumi ja Notarite Koja vahel.

Lisaks jäetakse samast sättest välja volitatud töötlejate loetelu. Pärimisregistri põhimäärusest

on konsulaarametnikud juba välja jäetud. Vastava muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt ei

teinud konsulaarametnikud 2021. ja 2022. aastal pärimisregistrisse kandeid. Konsulaarametnike

poole ei pöörduta praktikas enam pärimisregistri kannete tegemiseks, sest notariteenus on

kaugtõestamise teel kõigile kättesaadav. Kui peaks tekkima olukord, et toimingu peab ikkagi

tegema erikutsega konsulaarametnik, sisestab pärimisregistrisse vastava kande tema asemel

notar.91 Seetõttu korrigeeritakse PärS-i sätte sõnastust ja jäetakse konsulaarametnikud volitatud

töötlejate loetelust välja. Volitatud töötlejate loetelust jäetakse välja ka notarid ja kohtud,

kuivõrd AvTS-i § 434 lõike 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja

juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse.

Andmekaitse inspektsiooni andmekogu juhendi kohaselt on volitatud töötleja nii andmekogu

haldaja kui ka teenuse osutaja näiteks andmekogu majutaja või arendajana. Nimetatud rolli

täidavad IT-asutused. Notarid ja kohtud on andmeandjad ning AvTS-i § 435 lõike 1 kohaselt

sätestatakse andmeandjad andmekogu põhimääruses.

PärS-i § 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregister antakse vastutavaks töötlemiseks

üle Notarite Kojale, mille tõttu PärS-i § 176 lõike 2 kehtiv sõnastus võib tekitada segadust.

Õigusselguse huvides tunnistatakse § 176 lõige 2 kehtetuks ja edaspidi on Notarite Koda

vastutav töötleja.

PärS-i § 176 lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, mille alusel kehtestatakse pärimisregistri

pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord

(pärimisregistri põhimäärus). Pärimisregistri põhimääruses on kindlaks määratud ka kannete

90 NotS-i § 43 lõike 1 alusel on Notarite Koda avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmed on kõik notarid. 91 Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmine, seletuskiri lk 1.

47

andmekoosseis. PärS-i volitusnormi täiendatakse punktidega nii, et see oleks kooskõlas AvTS-

i § 435 lõikega 1.92

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse PärS-i §-i 1761 lõikega 21. Pärimisregistris töödeldavate

isikuandmete koosseis peab olema sätestatud seaduses. Kuigi PärS-i § 1761 lõige 2 loetleb

pärimisregistrisse kantavad andmed, ei ole üheselt selge, milliseid andmeid kantakse pärijate ja

pärandajate kohta. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav säte PärS-i ja sättes loetletakse

pärimisregistris töödeldavad isikuandmed. Pärimisregistri põhimääruses loetletakse nimetatud

üldandmed täpsemalt.

Eelnõu § 3 punktiga 4 jäetakse PärS-i § 1771 lõikest 2 välja tekstiosa „või konsulaarametnik“.

PärS-i § 1771 lõike 2 kohaselt võib pärimisregistri kande teha kohus või konsulaarametnik.

Kuna pärimisregistri põhimäärusest on see sõna juba välja jäetud (vt eelnõu § 3 punktide 1 ja 2

selgitust), korrigeeritakse ka PärS-i sätte sõnastust ja sõna „konsulaarametnik“ jäetakse välja

ka sealt.

Eelnõu § 3 punktiga 5 asendatakse PärS-is läbivalt tekstiosa „registripidaja“ tekstiosaga

„vastutav töötleja“ vastavas käändes.

Edaspidi on Notarite Koda pärimisregistri vastutav töötleja, kes jätkab kõikide registripidaja

ülesannetega. Õigusselguse huvides asendatakse PärS-is sõna „registripidaja“ sõnadega

„vastutav töötleja“ vastavas käändes (vt eelnõu § 3 punktide 1 ja 2 selgitust).

Eelnõu § 3 punktiga 6 täiendatakse PärS-i § 179 lõikega 11, millega täpsustakse, millisel

eesmärgil ja mis andmeid pärimisregistris avalikustatakse. Kehtiv sõnastus võib tekitada

eksiarvamuse, et pärimisregistris avalikustatakse kõiki PärS-i § 1761 lõikes 2 nimetatud

andmeid. Näiteks NotS-i § 3 lõike 3 kohaselt võib notar avaldada testamendi olemasolu ja sisu

kohta andmeid ainult pärast testaatori surma, mistõttu pärimisregistris on võimalik kuvada

testamendi andmeid alles pärast testaatori surma ja selle registreerimist. Päringu tegemise

eesmärgiks on võimaldada avalikkusel saada teavet pärimismenetluse algatamise ja seda

läbiviiva notari, pärimistunnistuse väljastamise ja pärijate kohta.

Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse PärS-i § 179 lõiget 21 teise lausega, seadusesse lisatakse

õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Pärimisregistri andmetega tutvumine ja päringu tegemine on veebilehe kaudu võimalik

praktikas vaid pärast seda, kui isik on end autentinud. Pärimisregistri kasutaja autenditakse riigi

autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti osutatav teenus, millega

saab end autentida ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID kasutaja.

Autentimine tähendab isikuandmete töötlemist. Isikul on kohustus end autentida, kui ta soovib

tutvuda pärimisregistri andmetega ja seal päringud teha. Isikuandmete töötlemine peab olema

seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Kuivõrd õiguslik alus isiku tuvastamiseks peab tulenema

seadusest, lisatakse vastav alus PärS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 8 muudetakse PärS-i § 179 lõike 24 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse

kohaselt avalikustatakse pärimisregistri andmed ajakohasena, kuid pole selgelt välja toodud,

mis andmeid täpsemalt avalikustatakse. Õigusselguse huvides on eelnõu § 3 punktiga 6

92 Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja

vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

48

täpsustatud, milliseid andmeid pärimisregistri avaldatakse ja millisel eesmärgil. Ka edaspidi

jääb kehtima põhimõte, et pärimisregistris saab korraga teha üksikpäringut.

3.4. Tõestamisseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse tõestamisseadust.

Eelnõu § 4 punktiga 1 sätestatakse, et notarid saavad kaugtõestamise teel ametitoimingu

tegemise korral kasutada isikusamasuse tuvastamisel asjakohaseid tehnilisi lahendusi.

Kaugtõestamise teel ametitoimingu tegemise korral peab notar olema veendunud, kes on

ametitoimingu osalised. Notariaadimäärustiku93 § 48 lõike 1 kohaselt on notar kohustatud

kasutama rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava

riikliku isikut tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust, et vajadusel kontrollida

ametitoimingus osaleja perekonnaseisu. Notariaadimäärustiku § 50 lõike 1 kohaselt võib notar

tuvastada ametitoimingus osaleja isikusamasuse Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil.

Notaril peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu

tegemise võime. Selleks, et välistada pettusi, saavad notarid kasutada isikusamasuse

tuvastamisel ka asjakohaseid tehnilisi lahendusi, mis on notarite abivahendid ja võimaldavad

maandada kaugtõestamise teel toimingu tegemisega kaasnevaid riske. Asjakohasteks

lahendusteks peetakse selliseid tehnilisi lahendusi, mida Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite

Koda lubavad kaugtõestamiseks kasutada, et tagatud oleks nii küberturvalisuse kui ka

isikuandmete kaitse nõuded.

Lisaks luuakse TõS-i § 1 lõikesse 31 õiguslik alus salvestada kaugtõestamise teel tehtud

tõestamistoimingut osaliselt või täielikult. Seni oli kaugtõestamise salvestamine korraldatud

notariaadimäärustiku § 121 lõikes 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) kohaselt

on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui on täidetud vähemalt üks tingimustest, mis on

esile toodud üldmääruse artiklis 6.94 Kõnealusel juhul luuakse õiguslik alus tõestamistoimingu

käigus tehtavale andmetöötlusele. Isikuandmete töötlemisel on andmetöötleja kohustatud

järgima IKÜM-i artiklis 5 esitatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas

seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtet. Selle järgi peab isikuandmete töötlemiseks

olema alati seaduslik alus ja füüsilist isikut puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine,

lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise ulatus praegu või tulevikus peab

olema isikute jaoks läbipaistev. Seega eeldab õiguspärane isikuandmete töötlemine IKÜM-i

artiklis 5 loetletud põhimõtete järgmist ja IKÜM-i artiklist 6 tuleneva õigusliku aluse

olemasolu. Olukorras, kus andmekogus salvestatakse isikuandmeid, on seaduslik alus

ennekõike avalikes huvides oleva ülesande täitmine, aga teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse

täitmine.95

Kuivõrd ei piisa sellest, et vastav alus on notariaadimäärustikus, tuuakse õiguslik alus TõS-i

üle. Salvestamise eesmärk on võimaldada vaidluse korral veenduda isikusamasuse ning teo- ja

otsusevõime tuvastamise usaldusväärsuses ning vajadusel tutvuda kogu ametitoimingu

salvestisega. Videosilla kaudu tegeliku tahte väljaselgitamine ja olukorra tajumine erineb

notaribüroos tehtavast toimingust. Kaugteel tehtava tõestamistoimingu salvestamine võimaldab

ennetada vaidlusi ja maandada riske. Salvestamise vajadust hindab notar ise. Salvestamine on

põhjendatud ja vajalik näiteks juhtudel, kui notari hinnangul võib tekkida vaidlus selle üle, kas

inimene sai toimingu sisust ja kaasnevatest tagajärgedest aru ning kas selles väljendus isiku

tegelik tahe.

93 Justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“. 94 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679. 95 Alused tulenevad IKÜM-i artikli 6 lg 1 punktidest c ja e. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679.

49

Eelnõu § 4 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 9 lõike 3 teine lause. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt tuleb kaugtõestamise korral notariaalakti märkida videosilla vahendusel

osalevate isikute asukoht. Kuigi seni on tehinguosaliste asukohta notariaalaktis kajastatud, ei

ole notaril võimalik kontrollida, kas inimene esitab oma asukohana tõest või eksitavat teavet.

TõS-i kaugtõestamise regulatsiooni lisamisel põhjendati seaduseelnõu seletuskirjas asukoha

märkimise vajadust sellega, et see võib tulla kasuks tulevikus tõestamistoimingu üle tekkivate

vaidluste lahendamisel ja tõendamisel.96 Seni ei ole praktikas esinenud vaidlusi, mis oleksid

seotud tehinguosaliste asukohaga kaugtõestamisel.

Kaugtõestamise regulatsiooni loomise eesmärk oli võimaldada eestlastel välismaal ning e-

residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid

distantsilt. Prognoositi, et kaugtõestamiste arv võiks olla aastas ligikaudu 3770, ning eeldati, et

notarite kokkupuude kaugtõestamisega saab olema regulaarne, kuid mitte igapäevane.

Praktika on osutunud teistsuguseks. Kaugtõestamine on enamiku notarite jaoks saanud

igapäevaseks. Kaugtõestamist kasutavad peamiselt Eestis viibivad tehinguosalised, kes

eelistavad kaugtõestamise vormi notaribüroosse kohaletulekule. Kiirele muutusele aitas kaasa

ka 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemia, mille ajal Justiitsministeerium

laiendas kaugtõestatavate tehingute ringi, et notariteenus oleks inimestele kättesaadav ka

liikumispiirangutest hoolimata.97 2023. aastal tehti 46 454 ametitoimingut kaugtõestamise teel

ning kasv on jätkunud ka 2024. aastal.

Tehinguosalise asukoha väljaselgitamine ja selle märkimine notariaalakti kulutab asjatult kõigi

tehinguosaliste aega ning koormab notariaalakti ebavajaliku infoga. Tehinguosalise asukoht

kaugtõestamise ajal võib teoreetiliselt olla teatud juhtudel mõne notariaaltoimingu

seaduslikkuse või osaleja tegeliku tahte väljaselgitamise oluline asjaolu. Kui see on nii, kajastab

notar selle asjaolu notariaalaktis. Eeltoodu tõttu tunnistatakse TõS-i § 9 lõike 3 teine lause

kehtetuks, kuid notarile jääb jätkuvalt õigus vajadusel tehinguosaliste asukoht notariaalakti

märkida.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vähesel määral seotud Euroopa Liidu õigusega reguleeritud küsimustega. Eelnõu §

1 punkti 23 (NotTS-i § 31 täiendamine punktiga 44) ja § 2 punkti 5 sätetega tagatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 2201/2003 rakendamine.

NotS-i § 29 lõike 3 punkti 83 kohaselt väljastavad notarid tõendi abielulahutuse kohta nõukogu

määruse (EL) 2019/1111 alusel (edaspidi Brüssel IIb määrus). Brüssel IIb määrus kehtib alates

01.08.2022 ja asendab varasema määruse, s.o nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi

Brüssel IIa). Notarid on väljastanud analoogia korras tõendeid abielulahutuste kohta ka Brüssel

IIa määruse alusel, kuid seni puudub selle kohta kehtivas notariaadiseaduses selge alus.

Õigusselguse huvides täiendatakse notari ametitoimingute loetelu, lisades eraldi punktina

(punkt 84) tõendi väljastamise Brüssel IIa määrusel alusel. Samuti ei ole seni olnud selgelt

reguleeritud abielulahutuste kohta Brüssel IIa määruse alusel väljastatavate tõendite eest võetav

96 Vt tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse

eelnõude infosüsteemist, toimik nr 16-1251. 97 Vt vabade õiguselukutsetega seotud justiitsministri määruste muutmise eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse eelnõude

infosüsteemist, toimik nr 21-0696.

50

notari tasu. Seni on notarid tasu võtnud analoogia korras NotTS-i § 31 p 33 alusel. Õigusselguse

huvides täiendatakse NotTS-is kindla tasumääraga notariaaltoimingute loetelu, lisades

tasumäära tõenditele, mis on väljastatud Brüssel IIa määruse alusel.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus I: notari tasude süsteemi ajakohastamine

I sihtrühm – notari teenuse kasutaja: füüsiline isik

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) andmetel osales 2023. aastal notarite

juures tehingus 169 208 füüsilist isikut (12% Eesti elanikest98). Kui see füüsiliste isikute arv

jagada 86 notari vahel, siis osaleb ühe notari juures tehingus keskmiselt 1967 isikut aastas.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,

majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

2022. aastal tehti juriidiliste ja füüsiliste isikute osalusel kokku 315 004 ametitoimingut ja

2023. aastal 279 295 ametitoimingut.

Rõhutame, et iga tehingus osaleja ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma

isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar

tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel

solidaarselt.99 Seega jääb ühepoolsete tehingute korral kogu notari tasu ühe inimese kanda,

mitmepoolsete tehingute korral jagunevad kulud vastavalt kokkuleppele või osalejate vahel

võrdselt. Praktikas tasub näiteks kinkelepingu korral kulud kingisaaja, kinnisasja müügil

tasutakse notari tasud aga üldjuhul pooleks. Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest

on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest

solidaarselt.100

Joonisel 5 on näidatud tehingute arvu jagunemine kuni kümne osalejaga tehingutes. Näiteks,

ühepoolseid tehinguid oli 2023. aastal 48 721 ja kümne osalejaga tehinguid 490. Kui

ühepoolsete tehingute korral saab järeldada, et muudatuse mõju isikule on suurem, sest kogu

notari tasu jääb tema kanda, siis mitmepoolsete tehingute korral on mõju olenevalt olukorrast

varieeruv või ei pruugi seda üldse olla (isikule, kes osaleb tehingus, kuid tasu ei maksa).

98 Arvestades, et Eesti elanike arv on 2024. a seisuga 1 374 687, moodustab 169 208 sellest 12%. 99 NotTS-i § 38 lõige 1 ja lõige 2. 100 NotTS-i § 38 lõige 3.

51

Joonis 5. Notari juures tehtud kuni kümne osalejaga tehingute arvu jagunemine 2023. aastal

Ülevaade ametitoimingutest, mida notar teeb kõige enam, on esitatud tabelis 17.

Tabel 17. Notarite enim tehtud ametitoimingud ja nende arv aastal 2022 ja 2023

Selgituseks, et kõigi tasude ajakohastamisega kaasnevate mõjude prognoosimiseks võeti

lähteandmeteks 2023. aasta ametitoimingute statistika. Esmalt arvutati välja, milline oli käive

kehtivate tasude juures ja kui suur oleks käive eelnõuga kehtestatavate uute tasude korral. Mõju

väljaselgitamiseks on kalkuleeritud saadud tulemuste vahe.101 Siinkohal on oluline ka märkida,

et tegemist ei ole kasumiga.

Arvestades, et notari tasu võetakse kahel eri alusel – on olemas tehinguväärtusest sõltuv notari

tasu ja kindla tasumääraga ehk tehinguväärtusest mittesõltuv notari tasu –, on kummagi tasuliigi

mõju eraldi välja arvutatud. Muudatuste mõju on prognoositud maakondade kaupa, et näha, kas

101 Tegemist on prognoosidega ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari

tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.

48721

36354

25546

24389

9899

7894

3647

2794

863

490

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Tehingute arv

O Sa

le ja

te a

rv

Kuni 10 osalejaga tehingute arvu jagunemine 2023

52

eelnõu täidab põhieesmärki tagada notariteenuse jätkusuutlikkus kõigis Eesti piirkondades.

Täpsemad arvutused on näha joonisel 6 (tehinguväärtusest sõltuva notari tasu muudatuste mõju)

ja joonisel 7 (tehinguväärtusest mittesõltuva notari tasu muudatuste mõju).

Kuna nii tehinguväärtusest sõltuvate kui ka tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude

muudatus mõjutab peale juriidiliste isikute ja notarite ka füüsilisi isikuid, on joonised 6 ja 7

esitatud juba käesoleva punkti I sihtrühma (füüsiline isik) juures. Muudatuste prognoositav

mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust. Kõrgemat hinda hakkavad maksma

tehinguosalised, sealhulgas füüsilised isikud.

Joonis 6. Tehinguväärtusest sõltuvate täistasude muudatuse mõju notarite käibele eurodes ja mõju

protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa

53

Joonis 7. Kindla tasumääraga ametitoimingute eest 2023. a saadud tasu jagunemine ja eelnõu muudatuse

prognoositava kogumõju jagunemine protsentuaalselt maakondade kaupa

Lisaks on eraldi vaadeldud isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud toimingute kogumõju

ning volikirjade kogumõju notarite käibele. Ka nende toimingute korral maksavad osa

kogumõjust füüsilised isikud ja vastavad andmed on toodud juba käesoleva punkti I sihtrühma

(füüsiline isik) juures.

Kuigi isiklike kasutusõiguste ja servituutide suurusjärgud on teada, ei ole võimalik täpset

tehingute koguarvu välja selgitada. Seda ennekõike põhjusel, et enamasti seatakse

reaalservituut või isiklik kasutusõigus mõne teise tehingu raames, näiteks kinnisasja

võõrandamise korral. Tehinguväärtused summeeritakse ja kogusummalt arvutatakse notari tasu,

mistõttu on isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise tasu eristamine keerukas. Servituutide

ja isiklike kasutusõigustega seotud toimingute eelduslik käibe kasv on 2 223 520 eurot.102

Volikirjade kogumõju prognoosi puhul on lähtutud eeldustest, et 2023. aastal tehtud 9599

volikirjast ja nende tühistamistest oli 80% juhtudel (7679) tegemist füüsilise isiku volikirjaga

(kehtiv tasu 25,5 eurot, uus tasu 50 eurot) ja 20% juhtudel (1919) oli tegemist juriidilise isiku

volikirjaga (kehtiv tasu 49,2 eurot, uus tasu 120 eurot).103 Käibe kasvu arvutamisel on hinnatud

kehtiva volikirja keskmiseks tasuks 30 eurot ja uue tasu puhul 64 eurot. Volikirjade

prognoositav käibe kasv 2023. aasta andmete näitel on 326 366 eurot.

Teenuse tasude suurendamisel on inimestele alati mõningane negatiivne mõju – raha, mida

teenuse eest tuleb maksta, kulub rohkem. Notariteenuse puhul on mõju aga pigem väike, sest

teenust ei kasutata sageli. Ühel kalendriaastal kasutab notari teenust ligikaudu 12% Eesti

102 Mõjude kalkuleerimisel arvutati tehnovõrgu või -rajatisega seotud toimingu tasuks 75 eurot ja reaalservituudiga seotud

toimingu tasuks 238 eurot. Isiklike kasutusõiguste arvuks saadi 2400, millest 50% puhul arvestati, et need on tehnovõrgu või -

rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingud, mille tasu on 75 eurot, ja 50% puhul arvestati, et tegemist on isikliku

kasutusõiguse seadmise tehinguga, mille tasu on 120 eurot. Mõju ei ole lisatud joonisel 6 ja 7 näidatud mõjude hulka, vaid on

arvestatud eraldi mõjuna. Küll aga on mõju arvestatud joonisel 8 näidatud kogumõju puhul. 103 Notarite ametitoimingute statistikast ei ole võimalik eristada, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku volikirjaga.

54

elanikest, kuid kõik neist ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma isik, kelle

taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Seega

võib järeldada, et mõju avaldub harva. Muudatusel on ka kaudne positiivne mõju kõigile

inimestele – notari tasude ajakohastamine aitab hoida notariteenuse toimivana ja väheneb

teenuse katkemise risk seetõttu, et notarite sissetulek ei ole ametitegevuse jätkamiseks piisav.

Ebasoovitava mõjuna võib inimene siiski jätta tehingu tegemata või lükata tehingu tegemise

edasi. Riski aitab maandada asjaolu, et sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema

tehinguväärtusega ametitoimingute osutamine toimub valdavalt kallimatest tehingutest,

sealhulgas kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Kinnisvaraga tehinguid tegev

inimene on üldjuhul ka maksejõuline ja notari tasude mõõdukas tõus ei mõjuta tema igapäevast

toimetulekut. Samuti on füüsilisel isikul võimalik põhjendatud juhtudel taotleda notari tasust

vabastamist.

Positiivseks mõjuks saab lugeda ka kaugtõestamise teel tehtavate toimingute eest lisanduva

kaugtõestamise tasu kaotamise. Notari teenus ei ole edaspidi enam seetõttu kallim, et isik

soovib tehingu teha kaugtõestamise teel. See muudatus soodustab pigem virtuaalsete kanalite

kasutamist, muudab teenuse tarbimise mugavamaks ja kättesaadavamaks, sest sobiva aja

leidmine on lihtsam. Ühtlasi hoiavad inimesed kaugtõestamist kasutades kokku sõidukulusid.

Kaugtõestamise teel tehtud notariaalsete tehingute arv on aastatega kasvanud ja suurenenud on

kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal ametitoimingute koguarvust (vt eelnõu § 1 punkti

1 selgitust ja tabelit 6). Näiteks tehti 2023. aastal kõigist notariaalsetest tehingutest

kaugtõestamise teel 16,63%. Praegustele andmetele tuginedes võib eeldada, et vastav suhtarv

kasvab edaspidi veelgi.

Kokkuvõtteks. Kuigi sihtrühm on suur, on mõju avaldumise sagedus väike. Mõju ei ole

intensiivne, sest Eesti elanikud ei käi notaris sagedasti (notariaalseid toiminguid ei tehta igal

aastal). Notariteenus jääb kättesaadavaks ja ka edaspidi toimub väiksemate ja sotsiaalselt

tundlike ametitoimingute osutamine osaliselt kallimatest tehingutest, sealhulgas kinnisvaraga

seotud tehingutest saadava tulu arvelt.

Põhjendatud juhtudel on sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel võimalik rakendada ka notari

tasu maksmisel pehmendavaid meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade kaupa või

taotleda notari tasu maksmisest osalist või täielikku vabastust. Praktikas on aastatel 2021–2023

notari tasu maksmisest vabastamiste arv jäänud alla 40 juhtumi. Notari tasu maksmisest

vabastamiste kogusumma on jäänud alla 4000 euro.104 Seega saab öelda, et seni on notari tasust

vabastamisi olnud alla 1% kõikidest ametitoimingutest.105 Notarite sõnul ei ole kliendid seni

tasu suuruse üle kurtnud ega ole ka teada, et notariaaltoiming oleks ära jäänud üksnes notari

tasu tõttu. Vaata ka joonist 1 (tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2023, võrreldes

2009. aastaga)106.

II sihtrühm – notari teenuse kasutaja: juriidiline isik

RIK-i andmetel osales 2023. aastal notarite juures tehingus 26 834 juriidilist isikut. Juriidilisi

isikuid on äriregistri andmetel kokku 358 258.107 Seega käis kõikidest äriregistrisse kantud

juriidilistest isikutest 2023. aastal notari juures 7%.

104 Notarite ametitoimingute koguarv oli aastatel 2021–2023 suurusjärgus 279 295 – 334 261. 105 Andmed pärinevad Notarite Koja tegevuse aruannetest. 106 Lk 3. 107 Äriregistri andmed, https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023.

55

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Ettevõtlusele avaldab notari tasude tõstmine samasugust mõju kui füüsilistele isikutele –

muudatuse sihtrühm on kõik juriidilised isikud, kuid mõju avaldumise sagedus sõltub juriidilise

isiku vajadusest notari teenuse järele.

Tabelis 18 on näidatud äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022. ja 2023. aastal. Neist

ülekaalukalt, ligikaudu 9000 korral aastas, tõestasid notarid hooneühistu liikmesuse, osaühingu

osa, aktsia, samuti muu äriühingu osa- või sissemakse võõrandamise, koormamise või rentimise

tehinguid.

Tabel 18. Äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022–2023

Tabelisse 19 on koondatud äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu

muudatuse mõju maakondadele 2023. aasta näitel. Enim tehti äriühingutega seotud

ametitoiminguid Harjumaal (72,25% kõigist äriühingutega seotud ametitoimingutest) ja nende

toimingute eest saadi notari tasusid ligikaudu 330 000 eurot. Muudatuse tulemusena on

prognoositav uus tasu sama arvu ja liigi tehingute korral Harjumaal ligikaudu 2,1 miljonit eurot.

Kuna äriühingutega seotud ametitoimingute tasude muudatus mõjutab peale notarite ka

juriidilisi isikuid, on tabel 19 esitatud juba käesoleva punkti II sihtrühma (juriidiline isik) juures.

Muudatuste prognoositav mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust. Kõrgemat tasu

maksavad tehinguosalised, sealhulgas juriidilised isikud.

Äriühingutega seotud ametitoimingute tasude tõstmine ei ole küll regionaalse mõjuga ja

muudatuse tõttu ei suurene oluliselt väiksemate piirkondade notarite käive, kuid muudatuse

tulemusena väheneb vahe äriühingutega seotud notariaaltoimingute omahinna ja nendelt

laekuvate tasude vahel. Juriidiliste isikute registreerimise asukoha võib vabalt valida ja

teadaoleva praktika kohaselt tehakse äriühingutega seotud toiminguid valdavalt Harjumaa

notarite tööpiirkonnas. Seega suureneb tasude tõstmisega enim Harjumaa notarite käive.

Näiteks Tallinnas registreeritud ettevõtted deklareerisid 2024. aasta märtsis käibe summas 4,3

miljardit eurot, Tartus registreeritud ettevõtted aga 460 miljonit eurot.

Tabel 19. Äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju maakondades

tegutsevatele notaritele 2023. aasta näitel

Maakond

2023. a

ametitoiminguid

Kehtiv tasu Uus tasu Tasu kasv Notari tasu

kasvu

regionaalne

jaotus

%

€

Harju 7921 329 499,30 2 131 310,00 1 801 810,70 72,25%

Hiiu 21 938,70 5250,00 4 311,30 0,17%

56

Ida-Viru 767 3 324,70 203 140,00 169 615,30 6,80%

Jõgeva 31 1 385,70 7750,00 6364,30 0,26%

Järva 103 4 579,80 27 450,00 22 870,20 0,92%

Lääne 119 4 829,40 31 960,00 27 130,60 1,09%

Lääne-Viru 200 9 129,00 53 660,00 44 531,00 1,79%

Põlva 62 2 747,10 16 010,00 13 262,90 0,53%

Pärnu 567 22 560,00 145 320,00 122 760,00 4,92%

Rapla 117 5 007,90 30 790,00 25 782,10 1,03%

Saare 149 6 538,80 38 440,00 31 901,20 1,28%

Tartu 786 34 197,90 204 490,00 170 292,10 6,83%

Valga 57 2 426,40 14 420,00 11 993,60 0,48%

Viljandi 125 5 512,80 32 970,00 € 27 457,20 1,10%

Võru 67 2 994,90 16 750,00 13 755,10 0,55%

Kokku 11 092 465 872,40 2 959 710,00 2 493 837,60

Vaata ka käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud

andmeid tehinguväärtusest sõltuvate ja tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude

muudatuse kohta (joonised 6 ja 7)108 ning andmeid isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud

toimingute kogumõju ja volikirjade kogumõju kohta109. Muudatuste prognoositav mõju notarite

käibele tuleneb notari tasude tõusust, mille maksavad tehinguosalised, sealhulgas osaliselt ka

juriidilised isikud.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna tuleb hinnata, kas tasude tõus võiks mõjutada

majanduskeskkonda selliselt, et juriidiliste isikutega seotud ametitoiminguid hakatakse notari

juures tegema senisest vähem või neid lükatakse edasi, mistõttu võiks juriidilistel isikutel

tekkida probleeme.

Kuigi juriidilistele isikutele ei ole ette nähtud notariaalseid kulusid leevendavat meedet, on

teatud toimingute korral võimalik valida e-äriregistri portaali ja notari vahel. Näiteks on

äriühingut võimalik nii praegu kui ka edaspidi asutada e-äriregistri portaalis. Äriseadustiku

muutmise seadusega, mis jõustus 2020. aasta 1. augustil, muudeti äriseadustikku selliselt, et kui

osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga

loobuda notariaalse tõestamise vormist ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.110 Odavamate iseseisvate lahenduste

kasutamisel on pikemas perspektiivis aga äriühingutele pigem positiivne mõju. Juhul kui on

aga soov kasutada mugavusteenusena notari abi, on igati mõistetav, et makstakse ka

õigusteenusele kohast hinda.

Mittetulundusühingu asutamislepingu ja põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu

koosoleku protokolli tõestamine on kindla tasumääraga ametitoimingud, mis on ka praegu

madalama tasuga kui teistele juriidilistele isikutele samade toimingute tegemine111. Nimetatud

tasu ning tasu maksimum- ja miinimummäär tõusevad ligikaudu 70% (vt tabel 13). Seega on

võimalik ebasoovitav mõju majanduskeskkonnale pigem vähene. Lisaks on kaugtõestamise

tasu kaotamisel väike positiivne mõju ka juriidilistele isikutele, kes samuti teevad

kaugtõestamise teel tehinguid ja edaspidi selle eest eraldi maksma ei pea.

108 Lk 52. 109 Lk 53. 110 Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) § 1 p 4. RT I, 17.03.2020, 1.

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032020001. 111 NotTS-i § 31 punkt 24.

57

Kokkuvõtteks. Äriühingutega seotud toimingute notari tasude tõusul ja notari mitmesuguste

muude tasude tõusul, mida juriidilised isikud oma majandustegevuse raames tehtavate

tehingute eest tasuvad, ei ole olulist mõju ettevõtete majandustegevusele. Notar hakkab

äriühingutega seotud toimingute eest saama tasu võrdeliselt tehtava töö mahuga. Ettevõtete

müügitulu oli 2024. a I kvartalis kokku 19,6 miljardit eurot112. Olenevalt käibe suurusest võib

äriühingutega seotud toimingute tasude tõus rohkem mõjutada mikro- ja väikeettevõtjaid.

Äriühingutega seotud toimingute tasud on püsinud muutumata kujul üle kümne aasta. Kümne

aasta jooksul on tarbijahinnaindeks kasvanud 50,9% ning SKP jooksevhindades ühe elaniku

kohta 80%113.

III sihtrühm – notarid

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit, kellest 43 on

ametisse nimetatud Harjumaa tööpiirkonda ning ülejäänud teistes tööpiirkondades.114

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale on positiivne, kuna muudatuse tulemusena suureneb

notari teenistus, mis omakorda võimaldab notaril oma ametit jätkusuutlikult pidada ka

väljaspool Eesti suuremaid linnu.

Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud

joonis 6, mille kohaselt prognoositakse tehinguväärtusest sõltuvate täistasude tõusmisel käibe

kasvu ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-

Virumaal (76,5%) – käibe tõus ligikaudu 300 000 eurot, Jõgevamaal (63,7%) – käibe tõus

ligikaudu 35 000 eurot, Valgamaal (57,2%) – käibe tõus ligikaudu 45 000 eurot, ja Hiiumaal

(53,8%) – käibe tõus ligikaudu 22 000 eurot.

Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud ka

joonis 7, mille kohaselt prognoositakse kindla tasumääraga toimingute tasude tõusmisel käibe

kasvu samuti ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-

Virumaal (74%) – käibe tõus ligikaudu 350 000 eurot, Lääne-Virumaal (70%) – käibe tõus

ligikaudu 150 000 eurot, Põlvamaal (70%) – käibe tõus ligikaudu 58 000 eurot, ja Valgamaal

(70%) – käibe tõus ligikaudu 56 000 eurot.

Samuti on käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud

andmed isikliku kasutusõiguse ja servituudiga seotud toimingute kogumõju ja volikirjade

kogumõju kohta notarite käibele.115

Käesoleva punkti II sihtrühmale (juriidilised isikud) avalduva mõju kirjelduses on toodud ka

äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju notarite käibele.

Tasude tõus toob Harjumaa notarite käibele (ligikaudu pooled kõigist notaritest) lisaks 1,8

miljonit. Teistes maakondades tehti äriühingutega seotud toiminguid oluliselt vähem – nende

protsent jääb 0,17% ja 6,83% vahele (vt tabel 19).

112 Statistikaameti andmed, https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud- kasum__luhiajastatistika/EM041/table/tableViewLayout2. 113 Statistikaameti andmed, https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-

koguprodukt-(skp)__pehilised-rahvamajanduse-arvepidamise-naitajad/RAA0013/table/tableViewLayout2. 114 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 115 Lk 53.

58

Arvestades, et äriühingutega seotud tasud kallinevad, sealhulgas hakatakse tehinguväärtust

arvutama üleantava vara väärtuse järgi, on põhjendatud eeldada, et osa kliente liigub notari

juurest ära ja seetõttu väheneb notaris tehtavate äriühingutega seotud ametitoimingute arv.

Näiteks, juriidilise isiku asutamisi võidakse sagedamini hakata tegema ise elektroonilises

e-äriregistri portaalis.116

Notarite käibele avaldab mõju ka kaugtõestamise tasu kaotamine. Muudatuste kohaselt ei võeta

kaugtõestamise teel tehtava notariaalse tehingu eest enam 20-eurost lisatasu (vt eelnõu § 1

punkti 1 selgitust).

Järgnevalt on tabelis 20 esile toodud, kuidas jagunevad kaugtõestamise teel tehtud toimingud

maakonniti nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ja kui suur oli kaugtõestamise eest saadud tasu

maakondade kaupa.

Tabel 20. Kaugtõestamise teel tehtud ametitoimingute arv ja nende osakaal ning kaugtõestamise eest saadud tasu

maakonniti

Joonisel 8 on esitatud eelnõuga ajakohastatavate notari tasude tõstmise prognoositav

kogumõju117 tervele notariaadi käibele ja mõju protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa.

Sealjuures on kogumõjust välja arvatud kaugtõestamise tasu, mida eelnõu muudatuste kohaselt

edaspidi ei laeku. Prognoosi aluseks on 2023. aasta ametitoimingute andmed, mille kohaselt on

muudatuste eelduslik kogumõju notarite käibele ligikaudu 11,6 miljonit eurot118. Prognoosi

kohaselt avaldub suurim mõju Ida-Virumaal – 79% (käibele lisandub u 900 000 eurot),

ligikaudu 50% mõju on Lääne-, Viru-, Jõgeva-, Põlva-, Järva-, Rapla-, Valga- ja Võrumaal ning

116 Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot. Kui osaühingut soovitakse asutada elektrooniliselt

kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu

asutamiskuludesse. Osaühingu asutamisel notari juures tasutakse lisaks registritoimingute eest tasutavale riigilõivule ka notari

tasu. Teave on kättesaadav aadressil https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/osauehingu-asutamine. 117 Kogumõju leidmiseks on eelnevalt eraldi arvutatud tehinguväärtustest sõltuvate ametitoimingute tasude mõju, kindla

tasumääraga ametitoimingute tasude mõju, äriühingutega seotud toimingute tasude mõju ning isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise tasud. Kogumõjust on maha võetud kaugtõestamise teel saadud tasud. 118 Tegemist on prognoosiga ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari

tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.

59

saartel (keskmiselt lisandub käibele u 180 000 eurot). Viljandi-, Pärnu-, Lääne- ja Tartumaal

jääb mõju 30% ja 40% vahele (keskmiselt lisandub käibele u 700 000 eurot).

Mõju Harjumaal on 27% (u 6,5 miljonit eurot). Siinkohal on oluline märkida, et ligikaudu

pooled Eesti notaritest (43 notarit 86-st) on ametisse nimetatud Harjumaa piirkonda.

Joonis 8. Notari tasude süsteemi ajakohastamise prognoositav kogumõju notarite käibele 2023. aasta

andmete põhjal

Prognoositav kogukäibe tõus jaguneb 86 notari vahel. Keskmiselt võib ühe notari käibe tõusuks

prognoosida aastas ligikaudu 130 000 eurot, millelt omakorda tasutakse riiklikke makse. Täpne

mõju oleneb aga nii notari tööpiirkonnast kui ka töömahust ja sellest, milliseid ametitoiminguid

tehakse.

Notari tasusüsteemi ajakohastamine aitab kaasa sellele, et notari tööga saadav tulu kataks büroo

ülalpidamisega seotud kulud (üür, kommunaalkulud, valveteenus, büroo nüüdisaegsena

hoidmise kulud, kvaliteetse kaugtõestamise teenuse pakkumiseks vajalike tehniliste lahenduste

kulud jms); töötajate ja notari palgafondi; ametikindlustuse ja büroo kindlustamisega kaasnevad

kulud ja Notarite Kojale makstava kohustusliku liikmemaksu. Lisaks peab notaril olema

võimalus panna osa notari tasudest saadud rahast kõrvale juhuks, kui notari ametitoimingute

arv majanduslikel või muudel põhjustel olulisel määral langeb, et tagada jätkusuutlik toimimine

ka rasketel aegadel.

IV sihtrühm: Notarite Koda

Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel

notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

60

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega kaasnev mõju on positiivne.

2023. aastal oli notarite kogukäive 35 715 892 eurot. Notari tasu süsteemi ajakohastamine

suurendab notarite käivet. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv oluliselt ei vähene,

suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu 11,5 miljoni eurot. Kehtiva põhikirja

kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5% igakuiselt käibelt (rakenduvad ka mõned

erisused). Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne eelarve jääb suurusjärku 2 miljonit

eurot. Näiteks, 2023. aastal sai Notarite Koda oma liikmetelt kohustuslike maksetena

1 501 377 eurot. Muudatuste tulemusena suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mis

omakorda võimaldab arendada nii notarite tööks vajalikke e-teenuseid kui ka notariaadi tööd

tervikuna.

Eelnõuga tehtavatest muudatustest hoolimata ei saa siiski tagada, et Notarite Koja eelarve on

liikmemaksu praeguse korralduse juures edaspidi piisav. Selle riski maandamiseks saab

Notarite Koda analüüsida võimalusi liikmemaksude korra kehtestamiseks. Eelnõuga nähakse

ette, et Notarite Koja koosolek võib vajadusel kehtestada liikmemaksu tasumise erisused

vastavalt notari tööpiirkonnale või ametitoimingute ja teenuste eest notarile makstud tasule.

Kehtiva liikmemaksu määra muutmiseks on vajalik notarite enamuse osavõtt koosolekust119.

Notari tasude ajakohastamisega kaasneb Notarite Kojale vajadus uuendada notarite tööks

kasutatavat infosüsteemi. Arendus ja sellega kaasnev kulu on vajalik, et olla valmis arveldama

uute tasudega. Muudatusega kaasneva arendusvajaduse mõju on ühekordne ega eelda kulukat

investeeringut. Tegemist on ühekordsete kuludega, millele puudub alternatiiv.

6.2. Kavandatav muudatus II: pärimisregistri üleandmine Notarite Kojale

I sihtrühm – notari teenuse kasutaja

Pärimisregistri andmetega120 on võimalik tutvuda kõigil Eesti inimestel Notarite Koja

iseteenindusportaali kaudu tasuta või notari juures kohapeal (lisandub notari tasu).

Pärimisregistri kasutamise sagedus varieerub olenevalt inimeste vajadusest registris oleva teabe

järele.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,

majanduslikud otsused, ligipääs toodetele ja teenustele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale ei ole

registri kasutajatele tajutav muutus. Pärimisregistri teenused on neile ka edaspidi

harjumuspäraselt kättesaadavad.

II sihtrühm – notarid

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.121

119 NotS-i § 48 lg 2 punkti 5 kohaselt võib ainult Notarite Koja koosolek otsustada notarite poolt Notarite Kojale tehtavate

maksete suuruse kehtestamise ja NotS-i § 47 lõike 6 kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt

2/3 Notarite Koja liikmetest. 120 Pärimisregistrist saab järgmist infot: kas inimene on teinud testamendi (sh koduse testamendi, kui sellest on pärimisregistrile

teada antud) või pärimislepingu; kas pärandvara suhtes on rakendatud hoiumeetmeid; kas on algatatud pärimismenetlus; kas

on tõestatud pärimistunnistus; kas on tõestatud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehinguid.

121 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.

61

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale ei ole

notarite jaoks tajutav muutus. Notarid on pärimisregistri andmeandjad, kes kasutavad

pärimisregistrit igapäevases töös kannete tegemisel. Pärimisregistri üleminekuga notaritele

täiendavaid kohustusi ei kaasne. Pärimisregistri teenused on notaritele ka edaspidi

harjumuspäraselt kättesaadavad.

III sihtrühm – Notarite Koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Pärimisregistri soetusmaksumus oli 228 571,17 eurot ja hetkeseisuga on jääkmaksumus 0 eurot.

Pärimisregistri põhimääruse § 1 lõike 1 kohaselt on pärimisregister andmekogu, sama määruse

§ 21 lõike 4 kohaselt on pärimisregistril keskmine (M) turbeaste ja turvaklass K2 T2 S2122.

Pärimisregistrit arendab, hooldab ja majutab RIK.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 101 „Eesti

infoturbestandard“123 § 1 lõike 1 kohaselt järgib teenuse osutaja võrgu- ja infosüsteemi

turvalisuse tagamiseks Eesti infoturbestandardit (edaspidi E-ITS) ja rakendab sellest tulenevaid

turvameetmeid. Selle määruse lisa 3 „Auditeerimisjuhendi“ punkti 10.1 kohaselt viiakse E-ITS-

i põhiaudit läbi iga kolme aasta tagant. Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt

kohaldatakse küberturvalisuse seaduses sätestatut ka andmekogu vastutavale töötlejale.

Pärimisregistri põhimääruse § 33 lõike 4 kohaselt kannab pärimisregistri ülalpidamis-, hooldus-

ja arenduskulud ning auditeerimisega seotud kulud Notarite Koda. Viimane pärimisregistri

audit tehti 2022. aastal vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi

ISKE) rakendamise juhendile. Järgmise auditi peab tegema hiljemalt 2025. aastal. Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse „Eesti infoturbestandard“ lisa 3

„Auditeerimisjuhend“ kohaselt on E-ITS-i auditi eesmärk hinnata, kas auditeeritava

organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ja selle raames rakendatud meetmed on vastavuses

dokumendiga „E-ITS. Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ ning on piisavad organisatsiooni

äriprotsesside kaitseks ja organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.

Kuivõrd E-ITS-i rakendamise praktika on alles välja kujunemas ja praegu on auditeerimise

teenuse osutajaid vähe, ei ole võimalik sellega kaasnevat võimalikku kulu prognoosida. Lisaks

auditeerib E-ITS kõiki äriprotsesse tervikuna, mitte üksnes andmekogusid eraldi.

Pärimisregistri põhimääruse kohaselt kannab auditeerimise kulud Notarite Koda, seega

pärimisregistri üleandmisega talle uusi kohustusi ei tule.

Pärimisregister antakse Notarite Kojale üle 2025. aasta teises pooles. Kuivõrd pärimisregister

läheb üle Notarite Kojale (st Notarite Koda on edaspidi Justiitsministeeriumi asemel vastutav

töötleja), kaovad ära riigi kulud registri ülalpidamiseks ja Notarite Koda kannab kõik registriga

seotud kulud. RIK-i andmetel jäävad pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud suurusjärku

150–200 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.

Registri üleminekul Notarite Kojale jäävad kojal püsima haldamiskulu ja perioodilised kulud

seoses registri auditeerimise kohustusega. Vajaduse korral lisandub üksikuid kulusid seoses

registri arendamisega ja mõningast töökoormust arenduste tellimisega.

Abieluvararegistrisse kande tegemisel võetakse NotTS-i § 31 punktide 148 või 149 alusel eraldi

notari tasu (kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise korral hõlmab tasu ka abieluvararegistrisse

122 K – käideldavus; T – terviklus ja S – konfidentsiaalsus. 123 RT I, 30.01.2024, 7.

62

kande tegemist). Nimetatud tasud on kehtestatud muu hulgas abieluvararegistri ülalpidamise

kulude katteks. NotTS-i § 313 lõike 1 kohaselt ei võeta ametitoiminguga seotud pärimisregistri

kande tegemise eest eraldi tasu ehk pärimismenetlusega seotud ametitoimingu tegemisel on

notari tasuga hõlmatud ka asjakohase kande tegemine pärimisregistrisse. Pärimismenetlusega

seotud toimingud on alla notariteenuse omahinna. Pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud

kaetakse liikmemaksuna laekuva tulu arvelt. Notarite Koda kannab juba praegu

pärimisregistriga kaasnevaid kulusid, seega seoses registri üleandmisega kulud lähiajal ei

suurene. Kui pärimisregistrit on vaja arendada, on Notarite Kojal võimalik kasutada selleks

otstarbeks enda eelarvest eraldatud raha või taotleda rahastust Euroopa Liidu struktuurifondist,

nagu seda tehti e-notari ja kaugtõestamise projekti arendamiseks.

2023. aastal oli notarite kogukäive 35 715 892 eurot. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv

märkimisväärselt ei vähene, suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu

11 miljonit eurot. Kehtiva põhikirja kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5%

igakuiselt käibelt. Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne tulu jääb suurusjärku

2 miljonit eurot. Näiteks, 2023. aastal sai Notarite Koda liikmetasu 1 501 377 eurot, seega

eelduslikult suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mille arvelt on võimalik arendada

e-teenuseid. Pärimisregister antakse vastutavale töötlemisele üle 2025. aastal.

Muudatuse mõju on väike, kuna Notarite Koda on juba praegu sisuliselt täitnud vastutava

töötleja rolli ülesandeid ja kandnud pärimisregistriga kaasnevaid kulusid.

6.3. Kavandatav muudatus III: notari ametiaja ülempiiri seadmine (vanusepiir 70 aastat)

I sihtrühm – notarid ja notarikandidaadid

Notariametisse on 2024. aasta seisuga nimetatud 86 notarit. Lisaks on seitse notarikandidaati,

kellel on kandidaaditeenistus läbitud. Muudatus puudutab kõiki ametis olevaid notareid ja

ametikoha vabanemist ootavaid notarikandidaate. Muudatus puudutab ka notarikandidaate,

kellel on kandidaaditeenistus peatatud124 ja kellel on kandidaaditeenistus pooleli. Arvestades

kõigi vabade õiguselukutsete esindajate arvu kokku (1914)125, on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused,

ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, muu hulgas mõju kindla tegevusalaga seotud

ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena on notaritele ette teada täpne aeg ehk vanus, millal nende ametitegevus

lõppeb. Kindel teadmine võimaldab paremini kavandada nii oma ametitegevust kui ka büroo

pidamist. Lisaks muutub notarite kohtlemine võrdsemaks – ametisoleku aeg lõppeb kindla

vanuse saabudes kõigil samal ajal. Kuna pensioniikka jõudmine sõltub sünniaastast, siis praegu

ei saabu pensioniiga igale notarile samas vanuses. Muudatuse tulemusena hakkab aga kõigile

notaritele kehtima ühtne ametitegevuse lõppemise vanusepiir.

Praktikas on enamik notareid pärast pensioniea saabumist taotlenud ametiaja pikendamist.

Praegu on ametiaega pikendatud üheksal notaril, kelle vanus jääb vahemikku 68,5–73,9 aastat.

Muudatus mõjutab küll kõiki notareid, kuid alles vanusepiiri saabumisel, ametiaja lõpus.

124 NotS-i § 25 lg 3. 125 25.06.2024. a seisuga on pankrotihaldureid 85, kohtutäitureid 39, vandetõlke 109, advokaate 1136, patendivolinikke 50 ja

juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 488.

63

Planeeritav muudatus ei põhjusta notarite käitumises olulisi muutusi ega too kaasa

kohanemisvajadust, sest ka kehtiva korra kohaselt on võimalik pärast pensioniiga notari

ametisoleku aega pikendada. Lisaks on notaritel edaspidi kindlus, et neil on võimalik notarina

tööd teha kuni 70. eluaastani ja selleks ei pea taotlema ametiaja pikendamist pärast pensioniea

saabumist. Juhul kui notar ei soovi 70. eluaastani ametitegevust jätkata, on NotS-i § 17 lõike 1

punkti 1 alusel võimalik notar tema enda soovil ametist vabastada.

Ebasoovitava mõjuna võib muudatus mõjutada neid notareid, kes sooviksid töötada kauem kui

70 eluaastat. Praeguse seisuga on neljal notaril pikendatud ametiaega üle 70. eluaasta. Notari

ealine piir seatakse üksjagu kõrgemale kui praegune vanaduspensioniiga ja notaritel

võimaldatakse ilma lisataotlust esitamata töötada praegusest üldisest pensionieast kauem.

Pärast 70. eluaastat on võimalik olla ka notari asendaja.126 Kui edaspidi notar 70aastaselt

vabastatakse ja samal ajal ei ole piisavalt notarikandidaate, kes saaksid vabanenud ametikohta

täita, võib NotS-i § 20 lõike 4 kohaselt nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks.

Joonisel 9 on esitatud ülevaade, kuidas jagunevad ametis olevad notarid vanuse järgi

2030. aastaks. Ülekaalus on vanuserühm 60–69 aastat. Praegu on seitse notarikandidaati, kellel

on notarikandidaadi väljaõpe läbitud ja kes ootavad alatest aastatest 2009–2010 ametikohtade

vabanemist. 2024. aasta sügisel lõppeb kolmel notarikandidaadil kandidaaditeenistus.127

Joonisel 9 olevatest andmetest on näha ka seda, et järgmise 5–15 aasta jooksul vabastatakse

muudatuse tõttu ametist peaaegu pool praegu ametis olevatest notaritest, mistõttu on lähiaastail

tõsiselt vaja tegeleda notarite järelkasvuga.

Muudatuse tulemusena paranevad siiski Notarite Koja võimalused hinnata uute notarite

vajadust ja sellest lähtuvalt kavandada kandidaatide väljaõpet. Seega on võimalik tagada

piisavat notarite järelkasvu ka lähima 10 aasta jooksul.

Joonis 9. Ametis olevate notarite vanuseline jagunemine 2030. aastal

Muudatuse tulemusena on ka notarikandidaatidel võimalik paremini prognoosida ametisse

asumise võimalikku aega, kuna enam ei ole võimalik pärast pensioniea saabumist notari

ametisoleku aega veel kuni kümne aasta võrra pikendada. Samas, muudatuse tulemusena

pikeneb notari seaduses sätestatud ametisolekuaeg 70. eluaastani ja see võib lükata edasi notari

ametikohtade vabanemist ja notarikandidaatide võimalikku ametisse asumise aega. Siiski ei

126 NotS-i § 21 lg 1. 127 Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Pärast edukat hindamist

kandidaaditeenistus peatub ning on võimalik ja teatud juhtudel ka kohustuslik kandideerida vabale notari ametikohale.

40-49 8%

50-59 39%

60-69 43%

70-100 10%

2030

40-49

50-59

60-69

70-100

64

kaasne muudatusega notarikandidaatide käitumises olulisi muutusi, kuna kehtiva korra kohaselt

on ka praegu pärast pensioniea saabumist võimalik notari ametitegevust pikendada veel kuni

kümme aastat ehk kuni 75-aastaseks saamiseni. Samuti ei tähenda ametisoleva notari tegevuse

lõpetamine automaatselt kandidaadile võimalust notariametisse asuda, vaid justiitsminister

otsustab, lähtudes õiguskäibe vajadusest, vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise. Ka

seetõttu on notarikandidaatide kokkupuude muudatuste tagajärgedega harv, sest ametisolevad

notarid lahkuvad ametist pigem harva.

Kokkuvõtteks. Muudatus on pigem positiivne, kuna notaritel kaob vajadus esitada ametiaja

pikendamise taotlus ja edaspidi on notaritel kindel teadmine, millal ametiaeg lõppeb. Väljaõppe

läbinud notarikandidaadil on võimalik tegutseda enne ametisse nimetamist muul erialal. Selle

ainuke piirang tuleneb NotS-i § 25 lõikest 5, mille kohaselt on notarikandidaadil, kelle

kandidaaditeenistus on peatatud, keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus

notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari

ametiga. Eeltoodust lähtudes ei kaasne muudatusega notarikandidaatidele olulist ega

negatiivset mõju.

II sihtrühm – Notarite Koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

NotS-i § 44 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Notarite Koja üks eesmärke kandidaaditeenistuse

korraldamine. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi

hindamisega.128 Uus regulatsioon võimaldab Notarite Kojal paremini kavandada, mitu

notarikandidaati teenistusse võetakse, ja planeerida selleks vajalikku raha.

Praegu on ootel seitse notarikandidaati ja eelduslikult läbivad veel kolm notarikandidaati selle

aasta sügisel kandidaaditeenistuse. Arvestades, et eelnõu muudatuste tõttu on edaspidi

ametikohtade vabanemine paremini prognoositav, on Notarite Kojal siis lihtsam aegsasti

kavandada notarite järelkasvu ja vabade ametikohtade täitmist.

III sihtrühm – Justiitsministeerium

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele, sealhulgas

asutuse töökoormusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena väheneb Justiitsministeeriumi töökoormus. Praegu hindab

justiitsminister juhul, kui notar soovib pärast pensioniea saabumist ametisse jääda, kas

õiguskäibe vajaduse rahuldamiseks on põhjendatud notari ametisoleku aja pikendamine ja kui

palju seda teha tuleks.

Kui tulevikus on notari ametisoleku aja lõppemine konkreetse vanuse saabumisel seadusega

kehtestatud, ei ole enam tarvis kaaluda pärast asjakohaste taotluste laekumist notari ametisoleku

pikendamise vajadust ega valmistada ette põhjalikult kaalutud ja motiveeritud käskkirju. Kui

notari ametisoleku aja pikendamine pärast pensioniea saabumist ei ole enam kaalutlusotsus,

vaid ametist lahkumine on seotud konkreetse vanusepiiri saabumisega, hoiab see ära

ametisoleku aja pikendamise taotluse lahendamisega seotud vaidlusi, vähendades

Justiitsministeeriumi töökoormust.

128 NotS-i § 25 lg 2.

65

Notari ametisoleku aega pikendati 2022. aastal kahel korral, 2023. aastal kahel korral ja

2024. aastal kolmel korral. Kuna praegu ametis olevate notarite vanus aga ajapikku järjest

pensionieale läheneb, on lähiaastatel varasemast rohkem oodata kokkupuudet notari

ametisoleku pikendamisega. Näiteks täitub aastatel 2027–2028 pensioniiga kaheksal notaril.

Muudatus puudutab peamiselt Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikku, kes tegeleb

notariaadi valdkonnaga. Muudatuse tulemusena väheneb ametniku töökoormus. Lähtudes

Justiitsministeeriumi töötajaskonna arvust (06.05.2024 seisuga 195 ametikohta), on mõju

ministeeriumi töökoormusele väike.

Mõju Justiitsministeeriumi töökorraldusele on väike, kuna notarite pensioniikka jõudmist, selle

tõttu ametisoleku pikendamise taotlemist ja käskkirja vormistamist tuleb ette harva. Kuna

ametniku töökoormus ja vähesel määral ka Justiitsministeeriumi üldine koormus väheneb, on

muudatusel Justiitsministeeriumile pigem positiivne mõju.

6.4. Kavandatav muudatus IV: volikirjade registri loomine

I sihtrühm – notarid

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.129

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Uue andmekoguga saavad notarid tervikliku ülevaate notariaalselt tõestatud volikirjadest ja

nende kehtivusest. Notariaalselt tõestatud volikirjad koondatakse ühte andmekogusse, mis

võimaldab notaritel volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamisega seotud ametitegevust

lihtsamini korraldada. Notaritele luuakse e-notari keskkonda uued funktsionaalsused, mis

võimaldavad volikirjade registrisse kandeid teha ning sealt volikirju otsida ja volikirja

juurdepääsuõigusi hallata.

Loodavasse andmekogusse sisestavad andmeid notarid. Selle võrra notarite töökoormus

mõningal määral suureneb. Notarid hakkavad registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis

on notari igapäevane töövahend. Seal on registrikande jaoks vajalikud andmed eeltäidetuna

olemas ja neid uuesti sisestada ei ole vaja. Volikirja tõestamine on notari jaoks igapäevane

ametitoiming, seega kaasneb registri loomisega notaritele sagedane mõju.

Andmete sisestamiseks luuakse e-notari keskkonda vajalikud kandevormid. Volikirjade

koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine võimaldab edaspidi notaril oma

ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida.

Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja nende kehtivuse kontrollimine.

Kokkuvõtteks. Muudatus mõjutab notarite töökorraldust positiivselt ning võimalikke riske ei

ole ette näha. Tegemist ei ole siiski ühiskondlikult olulise mõjuga.

II sihtrühm – tehinguosalised ja muud isikud

a) Mõjutatud sihtrühmaks on isikud (eelkõige volitajad), kellel on võimalus kasutada e-notari

iseteenindust enda volikirjade haldamiseks või vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud

volikirja olemasolu või kehtetuks kuulutamist.

129 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.

66

b) Mõjutatud sihtrühmaks on muud isikud (sh välisriikides elavad isikud, asutused või

ametnikud), kellel on vajadus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust

välisest veebist.

Sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt hinnata, kuid esile võib tuua, et aastas tõestatakse

keskmiselt 10 000 – 13 000 volikirja. Kui on võimalus volikirja kehtivust registris kontrollida,

tehakse eelduslikult iga volikirja kohta selline kontroll vähemalt üks kord, reaalselt ilmselt

enamgi. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu või selle kehtivust on näiteks pankadel, kui

isikut esindab lepingu sõlmimisel teine isik notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Tihti antakse

notariaalselt tõestatud volitus ka esindamiseks kohtu registri- või kinnistusosakonnas ning

registri olemasolul saab ka kohtunikuabi vajadusel volikirja kehtivust lihtsasti kontrollida.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Uue andmekogu andmetele juurdepääsu võimaldamisega tekib igal isikul võimalus e-notari

iseteeninduses kontrollida enda volikirju ja hallata neile juurdepääsu õigust. Avalikkusel tekib

võimalus kontrollida Eesti notari tõestatud volikirja olemasolu ja kehtivust. Isikutel ei ole alates

volikirjade registri rakendamisest tõestatud volikirjade puhul enam vajadust teha teabe

saamiseks päringuid notaribüroosse või äärmisel juhul Rahvusarhiivi. Edaspidi on need andmed

lihtsamini elektrooniliselt kättesaadavad.

Muudatusel on sihtrühmale positiivne mõju, kuna volikirja on lihtsam kontrollida. Andmete

vajajad (notarid, tehinguosalised) ja laiem avalikkus saavad senisest oluliselt lihtsama ja

mugavama võimaluse volikirju kontrollida. Notariaalselt tõestatud volikirjadest tekib ühtne ja

erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Selle tulemusena eelduslikult kasvab

valdkonnas tegutsevate notarite, tehinguosaliste ja avalikkuse rahulolu teenustega, sest

volikirjade info on paremini kättesaadav.

Registri loomisega kaasneb positiivne mõju ka riigi ja ametiasutuste vaatest. Notariaalselt

tõestatud volikirjade ühte registrisse koondamisega paraneb märkimisväärselt volikirjade kohta

käiva teabe kättesaadavus, mis omakorda mõjutab positiivselt avalike teenuste toimimist.

Ulatuslik positiivne mõju ei saabu siiski koheselt vaid pigem pikkamööda. Kuna register ei

sisalda teavet enne registri rakendamist tõestatud volikirjade kohta, tuleb lähiaastail või

kauemgi kasutada mõlemaid lahendusi, lähtudes volikirja koostamise ajast. Vanemate

volikirjade puhul tuleb endiselt vajadusel notaribüroosse või Rahvusarhiivi pöörduda.

III sihtrühm – Notarite Koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutab Notarite Koda, kuna uue loodava andmekogu vastutavaks töötlejaks saab

Notarite Koda. Notarite Koja tegevust rahastavad valdavalt selle liikmed liikmemaksude kaudu.

Registri arendamise ja haldamise kulud plaanitakse katta Notarite Koja eelarvest. Seega

suurenevad uue andmekogu loomisega Notarite Koja kulud. Välja arendatakse uus andmekogu,

mille käigus luuakse baasandmete moodul, uued e-notari ja e-notari iseteeninduskeskkonna

funktsionaalsused ning avalik veeb. Registri väljaarendamine läheb Notarite Kojale

hinnanguliselt maksma ligikaudu 75 000 eurot. Iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja

haldamisele on hinnanguliselt 200 eurot kuus.

67

Enamik registri arendustegevusi on plaanis lõpule viia 2024. aasta jooksul ja register käivitada

2025. aasta 1. märtsil. Registri loomisega võib kaasneda mõningane risk, et vajalikud arendused

ei valmi tähtajaks. See võimalus on siiski vähetõenäoline, kuna loodava registri arendus on

sisuliselt tehtud ja registri rakendamiseks on eelnõuga jäetud piisav ajavaru.

6.5. Mõjud halduskoormusele

Kõik eelnõuga kavandatavad muudatused kokku ei mõjuta halduskoormust. Füüsilised ja

juriidilised isikud ei pea notari teenuse kasutamisel tegema midagi varasemast rohkem. Samuti

ei muutu notarite ja Notarite Koja püsiv halduskoormus. Ajutiselt Notarite Koja koormus siiski

kasvab, kuid selle eest on ette nähtud notari tasu tõus, millest lisanduvaid tegevusi rahastada.

Notarite puhul võib eeldada, et pikas perspektiivis koormus ei kasva või isegi väheneb, aga

lühiajaliselt võib kasvada, kuna muudatused (uued tasud, volikirjade registriga seotu) vajavad

kohanemist.

Mõnevõrra väheneb Justiitsministeeriumi töökoormus, kuna edaspidi ei ole vaja menetleda

notari ametiaja pikendamise taotlusi ega väljastada korraldusi seoses notari dokumentide

ülevõtmisega. Edaspidi vormistab korralduse Notarite Koda ja edastab selle

Justiitsministeeriumile teadmiseks. Halduskoormuse tõus Notarite Kojale ei ole seetõttu siiski

märkimisväärne.

Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleandmine ei

mõjuta samuti Notarite Koja ega Justiitsministeeriumi koormust, kuna vastutava töötleja

ülesandeid täidab Notarite Koda juba praegu.

Volikirjade registrisse sisestavad andmeid notarid, mis suurendab vähesel määral notarite

töökoormust. Samas hakkavad notarid registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis on notari

igapäevane töövahend, registrikande jaoks vajalikud andmed on eeltäidetuna olemas ja neid

uuesti sisestada ei ole vaja. Volikirjade koondamine ühtsesse registrisse ja volikirjade otsimine

võimaldab edaspidi notaril oma ametitegevust lihtsamini korraldada ja volikirjade

kontrollimisele kuluvat aega kokku hoida. Lihtsustub teiste notarite tõestatud volikirjade ja

nende kehtivuse kontrollimine. Kokkuvõttes notarite halduskoormus seega ei suurene.

Volikirjade registri loomine suurendab ajutiselt Notarite Koja halduskoormust. Välja tuleb

arendada uus andmekogu koos vajalike funktsionaalsustega ja avalik veeb. Hiljem kaasneb

Notarite Kojale vähene halduskoormus registri majutusteenuse ja haldamise korraldamisel.

Ülejäänud eelnõus kavandatavad muudatused on kas terminoloogilised või ei ole neil sisulist

mõju, seetõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu muudatuste tulemusena kasvab notariaadi kogukäive. Notarid tasuvad käibelt riiklikke

makse, muu hulgas tulumaksu. Selle tulemusena suurenevad riigi eelarve tulud.

Muudatustel ei ole lisamõju riigi kuludele.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisel tuleb justiitsministri määrusega kehtestada NotS-i § 447 lõike 3 alusel

notariaalsete volikirjade registri põhimäärus ja muuta järgmiseid määruseid:

68

1) justiitsministri 19. juuni 2009. a määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“ (RTL 2009, 51, 751);

2) justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“

(RT I, 06.12.2013, 4).

Seletuskirjale on lisatud rakendusaktide kavand (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. märtsil, jättes Notarite Kojale piisava ajavaru oma tööks vajalike

IT-süsteemide seadistamiseks, et sujuvalt olla valmis üle minema uute tasudega arveldamisele.

Volikirjade registri peamised arendustegevused on Notarite Kojal plaanis lõpule viia juba 2024.

aastal ja seaduse jõustumise ajaks ollakse registri rakendamiseks valmis.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste

Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate

Liidule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Tagasiside esitas kokku kuus asutust. Sisulise tagasiside esitasid Siseministeerium,

Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite Koda. Haridus- ja

Teadusministeeriumil ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojal märkuseid ei olnud.

Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud (lisa 2).

Ühtlasi on seletuskirjale lisatud volikirjade registri väljatöötamiskavatsuse tagasiside kohta

koostatud kooskõlastustabel (lisa 3).

1

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 5, tõestamisseaduse § 13 lõike 8 ja

pärimisseaduse § 176 lõike 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine

Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 121 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „videosilla vahendusel“

tekstiosaga „või muu asjakohase tehnilise lahenduse kaudu“;

3) paragrahvi 121 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu salvestamisest tuleb tehingus osalejaid

eelnevalt teavitada. Märge teavitamise kohta kantakse notariaalakti.“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui notar tõestab volikirja, märgib ta volikirja kohta koostatavasse notariaalakti volikirja

registreerimise numbri volikirjade registris.“.

§ 2. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“

muutmine

Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ sõnaga „põhimäärus“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Pärimisregister on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset

pärimismenetlust ning kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid

pärimismenetluse kohta ning teha statistikat.“

3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.“;

5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärimisregistri vastutav töötleja volitab registrit majutama ja teenust ning tehnoloogilist

keskkonda arendama ja hooldama Registrite ja Infosüsteemise Keskust või korraldab registri

majutamise, arendamise ja hooldamise hankelepingu alusel.“;

6) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“;

8) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärimisregistri vastutav töötleja:

1) juhib pärimisregistri pidamist, andes volitatud töötlejale ja andmeandjatele vajalikke juhiseid

ja korraldusi;

2) teavitab volitatud töötlejaid ja andmeandjaid viivitamata pärimisregistri toimimist

takistavatest asjaoludest, pärimisregistri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest,

pärimisregistri ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise

kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet;

3) teeb pärimisregistrisse kandeid ja väljastab teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta

pärimisseaduses sätestatud korras;

4) tagab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistri tõrgeteta toimimise;

5) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele

infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised

turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;

6) korraldab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistrisse kantud andmete säilimist vastavalt

kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemist;

7) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.“;

9) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 32 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“;

11) paragrahvi 32 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Volitatud töötleja:

1) tagab pärimisregistri pidamise, arendamise, hooldamise haldamise ja majutamise

õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;

3

2) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid

turvameetmeid;

3) tagab infosüsteemi käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;

4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat pärimisregistri kasutamise takistustest ja tõrgetest

ning selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast;

5) kõrvaldab pärimisregistri kasutamise takistused ning taastab ja tagab infosüsteemi töö;

6) nõustab ja juhendab infosüsteemi kasutajaid ja andmeandjaid seoses pärimisregistri

kasutamisega;

7) tagab tehnilise toe pärimisregistrisse kandmata jäetud andmete kandmiseks ja ebaõigete

andmete parandamiseks;

8) peab arvestust infosüsteemi kasutajate juurdepääsuõiguste üle ja hoiab koostöös vastutava

töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena;

9) tagab §-s 211 sätestatud säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise;

10) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning

vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.“;

13) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33 Andmeandja ülesanded“;

14) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmeandja:

1) teeb pärimisregistrisse kandeid vastavalt õigusaktidele, järgides volitatud ning vastutava

töötleja antud juhiseid;

2) annab pärimisregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada volitatud

töötlejale, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada;

3) tagab pärimisregistrisse andmete kandmise, seal nende muutmise ja kustutamise ning

võimaldab andmetega tutvuda ainult selleks õigust omavatel isikutel;

4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele

infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised

turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt.“;

15) paragrahvi 33 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

19) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211 Pärimisregistri logide säilitamine

(1) Pärimisregistri andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta.

(2) Pärimisregistrisse kannete kandmise, muutmise ja kustutamise logisid säilitatakse 30 aastat

alates kirje tekkimisest.

4

(3) Volitatud töötleja tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“.

5

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määruse kehtestamine

Volikirjade registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 447 lõike 3 alusel.

§ 1. Volikirjade register

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

§ 4. Andmete koosseis ja registrisse kandmine

§ 5. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

§ 6. Andmete ja logide säilitamine ja kustutamine

§ 7. Registri rahastamine.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – eelnõu kooskõlastamise tabel 5. Seletuskirja lisa 3 – volikirjade registri väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tabel Juta Jõgis 53337544 [email protected]

Meie 06.11.2024 nr 8-1/5631-5