Siseministeeriumi arvamus eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Teie: 09.10.2024 nr RAM/24-1023/-1K

Meie: 07.11.2024 nr 1-7/222-2

Arvamus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning avaliku teabe

seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Austatud minister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Esitame eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja tähelepanekud:

1. Eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (edaspidi RahaPTS) § 49 lõikes 7 asendada tekstiosa „ning saadud teabe

kasutamise kohta“ tekstiosaga „saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“.

Kehtiv RahaPTS § 49 lõige 7 sätestab: „Asjakohastel juhtudel annab Rahapesu Andmebüroo

kohustatud isikutele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud teabe

kasutamise kohta.“. Siseministeerium on seisukohal, et kavandatavast sõnastusest ega

seletuskirjast pole täpselt aru saada, mis on kuriteo kahtlusega tehingu tunnus. Kas mõeldakse

kuriteotunnustega tehingut? Kohustatud isikutele tagasisidestamise juures tuleb silmas pidada

asjaolu, et teabe maht ei tohiks asuda kahjustama võimalikku kriminaalmenetlust, mis vastava

teabega seotud võib olla. Kui tegemist on kuriteotunnustega, siis on eelduslikult

kriminaalmenetlus alustatud. Kriminaalmenetluses kogutud teave on asutusesiseks

kasutamiseks mõeldud teave, mistõttu Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ei tohiks sellist

teavet kohustatud isikutele edastada prokuratuuri nõusolekuta.

Sellest tulenevalt palume seletuskirjas hinnata selgitamise vajalikkust, millist teavet

tagasisidestatakse. Täiendavalt palume kasutada läbivalt ühte vormi, kas „kuriteo kahtlusega“

või „kuriteokahtlusega“ nagu kehtivas RahaPTS §-s 51 lg 5.

2 (7)

2. Eelnõu § 1 punktiga 8 kavandatakse muuta ja sõnastada RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2

järgmiselt „1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise

riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja

kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid

andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“.

Siseministeerium on seisukohal, et märkimata on jäänud esitatud loetelust „haavatavused“.

Ometi on haavatavused riikliku riskihindamise üks osa ja nende teadvustamine ning selgitamine

aitab kasutusele võtta vajalikke meetmeid. See on leidnud mainimist ka eelnõu seletuskirja

seaduse mõjude peatükis (leheküljel 31): “MONEYVAL’i hindamise raportis16 toodi välja, et

Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest.

Ohtude ja haavatavuste tuvastamiseks on vaja paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka

üks võtmesoovitusest, mille osas oodatakse edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures

asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks vajalikke

andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel juhul piisavas ulatuses kättesaadavad.“

Lisaks eelnõus on kirjaviga punkti numbris: 2 asemel 1.

Siseministeerium teeb seetõttu ettepaneku sõnastada toodud muudatus järgmiselt:

„2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

haavatavusi, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja

kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed

riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“

3. Siseministeerium teeb eelmisest tähelepanekust kantuna ettepaneku lisada sõna

„haavatavus“ vastavas käändes eelnõus planeeritud muudatuste juurde, mis puudutavad

järgmisi RahaPTS sätteid: § 54 lõige 1 punkt 5; § 591 lõige 1 punkt 2; § 592 lõige 5 ja

§ 63 lõige 2.

4. Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatakse RahaPTS § 55 täiendada lõikega 31 järgmises

sõnastuses: „(31) Ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumisest täieliku või osalise

keeldumise korral avaldatakse teabe taotlejale keeldumise õiguslikud alused.“.

Siseministeerium on seisukohal, et kui isik keeldub tutvumisest, siis selleks ei ole õiguslikke

aluseid vaja. Põhjendada tuleb tutvustamisest või dokumendiga tutvumise võimaldamisest

keeldumist. Ministeerium teeb ettepaneku eelnõus teha sellest tulenevalt vajalikud muudatused.

5. Eelnõu § 1 punktiga 13 kavandatakse RahaPTS § 58 täiendada lõikega 12 järgmises

sõnastuses:

„(12) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2,

6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas jälitustoimingutega

ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt

jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras.“.

Siseministeerium märgib, et jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamise õiguse sätestab

kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-i 12612 „Jälitustoimikute ja

3 (7)

jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine“ lõige 3, mille

kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada:

1) teises jälitustoimingus;

2) teises kriminaalmenetluses;

3) julgeolekukontrollis;

4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse

hindamise seaduse tähenduses;

5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;

6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses

sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Siseministeerium on seisukohal, et ilma viidatud KrMS-i sätet muutmata ei saa laiendada

RAB-i ülesannete loetelu, mille puhul võib kasutada jälitustoiminguga saadud andmeid.

Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, miks jälitustoiminguga kogutud teave RAB ülesannete

täitmiseks vajalik on, nt § 54 lõike 1 punktis 6 toodud ülesande (koostöö kohustatud isikute,

pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisel) täitmiseks.

Kuigi tähtaeg on RahaPTS § 58 lõikes 3 sätestatud, ei saa RAB jälitusasutusele määrata

tähtaega, mille jooksul jälitustoiminguga saadud andmed RAB-le esitada tuleb. Poolelioleva

kriminaal- ja /või jälitusmenetluse ajal ei ole see üldjuhul võimalik.

Siseministeerium ei toeta RahaPTS § 58 lõike 3 sisu muutmist selliselt, et RAB-l oleks õigus

saada jälitustoiminguga ja salajase koostöö abil kogutud andmeid lisaks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisele ka muude ülesannete täitmiseks. Nii lepiti kokku ka RAB-i

üleviimisel Rahandusministeeriumi valitsusalasse. RAB ei ole uurimis- ega jälitusasutus, samas

on aga RAB-il eelnõust tulenevalt soov omada kõikide jälitusasutuste teavet.

6. Eelnõu punktiga 17 kavandatakse RahaPTS § 591 lõike 1 tekst sõnastada järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu

Andmebüroo seadusest tulenevaid ülesandeid:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine; …“.

Edasi tuuakse loetelu RAB ülesannetest, mis on praktiliselt samad § 54 lõikes 1 toodud

loeteluga, välja on jäänud üksnes järgmised ülesanded:

6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel;

7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;

10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et toodud paragrahvis on RAB ülesanded seaduses uuesti

üles loetletud, kusjuures punktid 2 ja 5 erinevas sõnastuses võrreldes § 54 lõikes 1 sätestatud

ülesannetega (eelnõuga need punktid muudetakse). Ehk oleks otstarbekas kasutada viitamist

vastavale paragrahvi punktidele.

4 (7)

7. Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse sõnastada RahaPTS-i paragrahvi 592 lõike 1 punkt

järgmiselt:

„§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht,

hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete

andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed,

hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed,

kontode andmed;“.

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 15 annab RAB-le terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õiguse saada andmeid karistusregistri arhiivist.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et seletuskirjas võiks olla märgitud, kas RAB-i

andmekogusse kantakse ja hoitakse ka varasemate ehk arhiivi kantud karistuste andmeid.

8. Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse RahaPTS § 592 lõige 4 sõnastada järgmiselt:

„(4) Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7–9

nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on rahapesu ja

terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik

seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegudega.“

Siseministeerium juhib tähelepanu, et õige oleks viidata § 54 lõikes 1 loetletud ülesannetele,

sest RAB ülesanded on sätestatud selles paragrahvis.

9. Eelnõu § 1 punktiga 21 kavandatakse RahaPTS § 60 lõige 1 sõnastada järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

Rahapesu Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes käesolevas

seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvale teabele ning selle töötlemise õigus on teabevajadusega Rahapesu

Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja töötajad on

kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud

teavet saladuses tähtajatult.“.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et lõikes esineb büroo nimi ebaotstarbekalt sageli ehk viiel

korral.

Lisaks tuleks ette näha juurdepääsupiirangu tähtaeg, vastasel korral kohaldub avaliku teabe

seaduse (edaspidi AvTS) § 40. Praktikas on tuletatud tähtajatu juurdepääsupiirang kõnealuse

sätte kolmandast lausest, mille sisu eelnõuga ei muutu. Samas selgitatakse seletuskirjas:

„Juurdepääsupiirangute kestus andmetele on seotud RahaPTS § 593 sätestatud säilitamise

tähtajaga ehk andmekogudes sisalduvat teavet käsitletakse konfidentsiaalsena kogu teabe eluea

jooksul.“.

10. Eelnõu § 1 punktiga 25 kavandatakse täiendada RahaPTS § 601 lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

5 (7)

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui

piiramata jätmine võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut;

4) takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.“.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et RAB ei ole uurimis- ega jälitusasutus, büroo

ülesandeks ei ole süütegude avastamine, menetlemine ja karistuste täideviimine, samuti

avaliku korra või julgeoleku tagamine. Seega tekib kahtlus, kas RAB saaks kehtestada

juurdepääsupiiranguid punktide RahaPTS § 601 lõike 2 1 (v.a süüteo tõkestamine) ja 3

alusel? Käesoleva ajani kehtestas RAB piirangud RahaPTS § 60 lõike 1 alusel tähtajatult,

sh andmesubjektile. Kas eelnõus planeeritavate muudatustega hakatakse piiranguid

teostama § 601 lg 2 alusel, arvestades sama paragrahvi lõiget 4, mille kohaselt

andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni?

11. Eelnõu § 1 punktiga 26 kavandatakse RahaPTS § 63 lõige 1 sõnastada järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid

sisaldavat teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid

täitva välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või /../“.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et eelnõus kasutatakse sõna „edaspidi“ sõnaühendi

esmakordsel mainimisel. Sõnaühendit „välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale

asutusele“ on kasutatud juba eelnõus esitatud § 601 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3. Samuti teeme

ettepaneku sõnaühendi juures kasutada sõnu läbivalt samas järjekorras.

12. Eelnõu § 1 punktiga 32 kavandatakse RahaPTS paragrahvi 72 täiendada lõikega 22

järgmises sõnastuses:

„(22) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu Andmebürool õigus:

3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku süsteemi, isikut

tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise registri,

piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri,

majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid;

5) töödelda välismaiselt õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmeid.“.

Siseministeerium kahtleb, kas on proportsionaalne, kui korrektse ärialase maine

kontrollimiseks antakse RAB-le õigus töödelda kõigi uurimisasutuste kriminaalmenetluste

andmeid? Kas karistusregistri andmetest ei piisa? Kas kindlasti on vajalik juurdepääs

piirikontrolli infosüsteemile? Minimaalselt oleks vaja seda seletuskirjas argumenteerida ja

põhjendada. Vastasel korral pole võimalik selle põhjendust kaaluda ega sellega nõustuda.

Punktis 5 tuleks kasutada sõna „välismaiselt“ asemel mõistet „välisriigi“, mis juba on seaduses

kasutusel.

6 (7)

13. Eelnõuga §-ga 2 soovitakse muuta AvTS § 35 lõiget 1 ja täiendada seda punktiga 53

järgmises sõnastuses: „53) teabe Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika

kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada

nende toimepanemist;“.

Siseministeerium kahtleb, kas RAB meetodeid ja taktikat saab siduda süütegude

avastamisega, kui RAB-le seadusega sellist ülesannet pandud ei ole. Lisaks pole taolised

määratlused RahaPTS-s kasutusel ega sisustatud, mistõttu jääb arusaamatuks, mida silmas

peetakse.

14. Lisaks soovib Siseministeerium esitada seaduse muutmise eelnõuga täiendavad

ettepanekud:

a) Soovitame mõistete ja sõnaühendite kasutamist ühtlustada. KrMS ja teised seadused

kasutavad sõnaühendeid – kuritegude ennetamine, avastamine, tõkestamine,

menetlemine, kohtueelne menetlemine ja karistuse täideviimine. RahaPTS-s on

kasutusel läbisegi kuritegude tuvastamine, vältimine, tõkestamine, kohtueelne

uurimine, näiteks:

 § 60 (2) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi

rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja

kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja

pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule.

 § 60 (3) Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult

kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kuritegude

vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule

halduskohtumenetluses, kui lahendatakse Rahapesu Andmebüroo taotlust või

Rahapesu Andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või

protesti.

 § 601 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi

juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist,

avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist.

b) Samuti tuleks seaduses läbivalt kasutada sõna „uurimisasutus“, mitte kasutada seda

vaheldumisi sõnaühendiga „kohtueelset menetlust teostav asutus“.

c) Teeme ettepaneku lisada RahaPTS-i võimalus, mille kohaselt saab RAB osutada kaasabi

(jagada teavet ja teha koostööd) kriminaaltulu tuvastamisel ka juhul, kui tegemist ei ole

otseste viidetega rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud kuriteole. Põhjendus

taolise laienduse sisseviimiseks oleks täiendav meede rahapesu ja terrorismi

rahastamise riski ära hoidmiseks või vähendamiseks.

15. Seletuskirja leheküljel nr 10 on märgitud: „kuna RahaPTS § 58 lõike 3 regulatsioon

jälitustoimingute ja salajase koostöö abil andmete kogumise kohta on edaspidi sätte

loogilise järjestuse ja terviklikkuse huvides sätestatud uues sõnastuses § 58 lõikes 12,

tunnistatakse RahaPTS § 58 lõige 3 kehtetuks.“.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et uues sõnastuses on märgitud see § 60 lg 31, mille

leiab eelnõu punktist 22 järgmises sõnastuses: „paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31

7 (7)

järgmises sõnastuses: „(31) Jälitusasutustelt saadud jälitustoimingutega ja salajase koostöö

abil kogutud andmete edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema

teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik luba.“ Teeme ettepaneku teha seletuskirjas viite juures

parandus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister