Kosmoseseaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 24.09.2024 nr MKM/24-0963/-1K

Meie: 07.11.2024 nr 1-7/216-3

Kosmoseseaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud majandus- ja tööstusminister

Täname algatuse eest reguleerida kosmosetegevust ning tervitame ka ohutuse põhimõtete

käsitlemist. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti puhul peab olema tagatud nende ohutus, mis

tähendab, et need ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigi

julgeolekule ega riigikaitseobjektile. Siiski on meil mõned tähelepanekud kosmoseseaduse

eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta, mida palume võimaluse korral arvestada eelnõu edasisel

menetlemisel.

1. Eelnõu on pealkirjastatud „Kosmoseseadus“. Samas reguleeritakse pigem tegevust

kosmoses kui kosmost ennast, sh nt ei ole selge ka kust maalt algab kosmos, küll aga

räägitakse Maa orbiidist jmt. Kas on kaalutud eelnõu pealkirjastada nt „Kosmosetegevuse

seadus“, mis annab paremini edasi eelnõu sisu.

2. Eelnõukohase seaduse eesmärk on suunatud majanduse, teaduse ja tehnoloogia arengule.

Vaieldamatult need tegevused on olulised, kuid seaduse eesmärgist peab selgemalt esile

tulema kosmosetegevuse osa nende valdkondade arengus. Praegu on juhitud tähelepanu

üksnes kosmosetegevuse ohutusele.

Samuti peaks seaduse eesmärgina olema lisaks loetletud valdkondade arengule ka

turvalisuse ja julgeoleku tagamine. Paljude kosmoses tehtavate arenduste eesmärk on

sõjaliste või mittesõjaliste võimete arendamine teiste riikide julgeoleku mõjutamiseks.

Seega kui käsitleda „kosmose“ keskkonda, võiks kaaluda kõigi seal toimuvate tegevuste

katmist või adresseerida neid eriseadustes. Arusaamatu on ka „kosmose“ jurisdiktsioon.

Kas seda käsitletakse nagu avamerd, süvamerd või õhudomeeni? Problemaatika on

sarnane, et kuigi seal võib esineda mittesõjaline oht, siis tegelikud võimed ohu

maandamiseks on ainult kaitseväel. Tekib küsimus, kaitseväe volitustest rahuajal jne. Kui

seadus näeb ette võimalusi julgeoleku tagamiseks, võiks kaaluda ka selle eesmärgina

käsitlemist.

3. Eelnõu §-s 4 on toodud terminid. Normitehnika käsiraamatu kohaselt (lk 67) kui loetelu

järjekord ei ole sisupõhine, siis on korrektne esitada pikem loetelu tähestikulises

järjekorras. Kui see on sisupõhine, siis tuleks seda seletuskirjas vastavalt selgitada.

2 (3)

4. Eelnõus kasutatakse sõnu „valeteave“ (§ 12 lg 3), „tegelikkusele mittevastavad andmed“

(§ 19 lg 3), „eksitavad andmed ja valeandmed“ (§ 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 1 p 1). Palume

täpsustada, kas nende mõistete sisu on erinev või kattuv. Viimasel juhul kasutada läbivalt

samu sõnu.

5. Eelnõus on keeldumise alused, mis on seotud ohuga Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekule, riigikaitseobjektile, avalikule korrale, samuti riskiga suurendada

rahapesu või terrorismirahastamise riski – usaldusväärsuse hindamise kriteeriumeid (§ 12

lg 3 p 7), tegevusloa andmisest keeldumise § 19 lg 2 p 6), kehtetuks tunnistamise (§ 25 lg

1 p 6), registreerimisest keeldumise (§ 37 p 4), üleandmise (§ 40 lg 4 p 4 ja § 41 lg 2 p 2)

aluseid. Samas ei ole eelnõus välja toodud, kes neid riske hindab, kas hindaja on

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), Välisluureamet (edaspidi VLA), Rahapesu

Andmebüroo või riigikaitseobjekti valdaja.

Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 70-71) hakkab taustakontrolle teostama Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Mõjude osas on seletuskirjas märgitud, et

„pädev asutus kosmosetegevusloamenetluses ja/või järelevalve käigus peab saama

hinnata, kas käitaja, kosmoseobjekti omanik ja/või kosmosetegevus tervikuna on ohutu,

järgib õigusaktides sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ega ei kujuta endast ohtu Eesti riigi

julgeolekule ega avalikule korrale. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register

aitab eelnimetatud ülesandeid ja eesmärke täita.“ (lk 68). TTJA-l puudub pädevus

hinnata siseriiklike ja EL riikide vastu suunatud julgeolekuohte. Julgeolekuohte hindavad

KAPO ja VLA. Juhime tähelepanu, et kui kosmoseseaduse alusel peaks suurenema

KAPO töökoormus, siis tuleb mõjude osa vastavas osas koostöös Siseministeeriumi ja

KAPOga täiendada. Seejuures hinnata, kui suures osas eeldab eelnõus kajastatu

täiendavate ressursside eraldamist.

6. Eelnõu § 29 annab volituse ministrile määruse kehtestamiseks, kuid volitusnormi ulatus

on täpsemalt sisustamata. Arvestada tuleb asjaoluga, et lisaks lubade ja

menetlusandmetele töödeldakse ka isikuandmeid. Lisaks tuleb selguse huvides piiritleda

kõnealuse paragrahvi lg 2 p 2 toodud eesmärki. Praegune sõnastus (rahvusvahelisest

õigusest tulenevate kohustuste täitmine) on liiga laia tõlgendusvõimalusega.

7. Eelnõu §-s 30 on reguleeritud registri arhiivi. Märgime, et kustutatud andmeid ei ole

võimalik arhiivi kanda ja säilitada. Tõenäoliselt on silmas peetud, et pärast 30 aasta

möödumist kantakse andmed registris arhiivi. Samas on selgusetu, kui kaua andmeid

arhiivis säilitatakse. Registri põhimäärusest nähtub, et sinna kantakse ka isikuandmeid,

mistõttu peab olema seaduses sätestatud kindel tähtaeg vähemalt isikuandmete

säilitamisele. Arusaamatu on ka § 30 teise lause sisu, seega palume hinnata selle

vajalikkust.

8. Eelnõu § 50 reguleerib, milline asutus millist järelevalvet võib teostada. Eelnõu § 3

sätestab, et TTJA on selles seaduses nimetatud kui pädev asutus. Eelnõu § 51 näeb ette

pädeva asutuse õiguse saada teavet järelevalve teostamisel. Kuna pädev asutus on TTJA,

siis palume hinnata, kas Transpordiametil ja Riigi Infosüsteemi Ametil ei ole õigus saada

teavet, kui nad teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Palume seletuskirja

täiendada või eelnõus määratluse „pädev asutuse“ asemel kasutada korrakaitseorgan.

9. Eelnõu § 52 annab pädevale asutusele õiguse kasutada riikliku järelevalve erimeetmeid.

Eelnõus toodu kohaselt võib erimeetmeid kohaldada üksnes TTJA, mistõttu palume ka

seletuskirjas selgelt esile tuua, et erimeetmeid selle seaduse alusel ei saa kohaldada

Transpordiamet.

3 (3)

Samuti palume hinnata kõikide meetmete vajalikkust. Näiteks on eelnõus praegu ilma

välistusteta lubatud korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud isiku läbivaatus, sh isiku keha ja

kehaõõnsuste läbivaatamine. Palume hinnata, kas see on eesmärgipärane ja asjakohane.

10. Eelnõu §-s 59 nähakse ette väärteokoosseis kosmosetegevusloata kosmosetegevuse eest.

Samas kriminaliseeritakse tegevusloata kosmosetegevus (vt karistusseadustiku (edaspidi

KarS) § 372 lg 2 p 3 muudatus). Kehtiva KarS § 372 lg-s 1 on kuriteoks majandustegevus

valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest

valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Palume täpsustada, millal on tegemist väärteo ja

millal kuriteoga?

Märgime, et lisatud registri põhimäärusega tutvume põhjalikult siis, kui see esitatakse

eelnõuna kooskõlastamisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]