Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 4-1/4965-1 |
Registreeritud | 07.11.2024 |
Sünkroonitud | 08.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE |
Sari | 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 4-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Rail Baltica EE – etapp 1 baasstsenaarium
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Urmas Reinsalu
Riigikogu Kantselei
Teie 27.06.2024 nr 2-7/24-155/1
Meie 07.11.2024 nr 19-11/24/3385-3
Pöördumisele vastamine
Austatud Urmas Reinsalu
2024. a juunis toimunud Rail Balticu (edaspidi RB) projekti puudutava arutelu tulemusena pidas
riigieelarve kontrolli erikomisjon oluliseks saada täpsem ülevaade Balti riikide iseseisvusajaloo
suurima taristuobjekti rahastamisest ja arendamisest. Parema selguse huvides palus komisjon, et
Vabariigi Valitsus saadaks uue valminud RB Rail AS tasuvusanalüüsi (2024) ja Rail Baltic
Estonia OÜ stsenaariumi ning selgitaks, kuidas lahendatakse eelarve puudujäägi küsimus.
2024. a valminud RB Balti riikide ülese kulu-tuluanalüüsi on tellinud kolme Balti riigi ühisettevõte
RB Rail AS. Soovitud analüüsi põhijäreldustega tutvuda, sealhulgas laadida alla nimetatud analüüs
täies ulatuses, saab ühisettevõtte selleks valminud erilehelt: https://www.railbaltica.org/rail-
baltica-global-cost-benefit-analysis/.
Märgime, et eelviidatud kulu-tuluanalüüsi versioon arvestab RB projekti elluviimisega kogu
planeeritud mahus. Praeguseks on veel töös analüüsi stsenaarium, mille kohaselt viiakse projekt
Eesti osas ellu etapiti, eesmärgiga tagada esimese etapi lõpuks 2030. a-l piiriülese ühenduse
valmimine (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis samas
vastab valdavas osas varem kokku lepitud tehnilistele põhiparameetritele (projektkiirus 249 km/h,
läbilaskevõime vastavalt prognoositud liiklusmahule, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud,
liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2).
Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu esimese etapi maksumuse vähendamiseks ning
opereerimisvalmiduses raudtee valmimiseks aastaks 2030 võimalikud järgmised meetmed:
• raudtee alusehitis lõigul Soodevahe-Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise raudtee
tarbeks;
• raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses
üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel);
• jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad
kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul kiirematel rongidel
aeglasematest mööduda;
• liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu
kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja 100%
mahtu ehitada);
• esimeses etapis jääb välja ehitamata ca kümme viadukti, ümbersõit tagatakse teiste lähedusse
juba kavandatud ristumiste kaudu;
• esimeses etapis on Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste reisiterminalide rajamine kavandatud
täismahus, selle reservatsiooniga, et lõplik ehitusmaht otsustatakse lõplikult varasemate
etappide hangete maksumustest lähtuvalt;
• esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina, st
jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse
vähendatud mahus. Sellise lahendusega tagatakse reisijatele piisavad tingimused rongiteenuse
kasutamiseks. Kaasnevalt hinnatakse võimalusi ja vajadust nn mugavusteenuste
etapiviisiliseks laiendamiseks;
• Pärnu kaubaterminali ehitust ei rahastata CEF vahenditest, otsitakse aktiivselt alternatiivseid
rahastusallikaid, eelkõige erainvestorite kaasamise teel.
Sellisena on võimalik esimese etapi tulemusel valmiv raudteeühendus reisija- ja kaubaveoks
kasutusse anda ning edaspidi rajada teise etappi jäävad elemendid paralleelselt RB kasutusega.
Raudteeinvesteeringute puhul on tegemist tavapärase lahendusega, näitena võib tuua ka Eesti
olemasoleva raudteevõrgu arendamine, kus 2023.a lõpetati Tallinn-Keila suunal kahe peateega
raudtee ehitus.
Rail Baltic Estonia OÜ on hinnanud, et kirjeldatud esimese etapi Eesti osas maksumuseks 3,07
miljardit eurot. Seda toetavad ka 2024.a läbi viidud ehitushangete senised tulemused.
Arutelud projekti elluviimise kohta etapiti on aktiivselt käimas ka Lätis ja Leedus. Nende riikide
valikute selgumisel uuendatatakse ajakohastatud kulu-tuluanalüüsi stsenaarium, mis käsitleb RB
etappide kaupa elluviimist. Käesoleva kirja Lisa 1 – „Rail Baltica EE –etapp1 baas-stsenaarium“
on esitatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt koostatud projekti esimese etapi elluviimise kava Eestis
kavandavate arendustegevuste kohta.
EL eelarvest on RB seni rahastatud 730 miljoni euro mahus koos riigi kaas-finantseeringuga.
Viimase CEF 2023. a taotlusvooru taotluste alusel, mille hindamistulemused kinnitati 2024. a
juulis, otsustati eraldada RB Eesti osa ehituseks ca 450 miljonit eurot (koos
kaasfinantseerimisega). Järgmise CEF taotlusvooru tulemusi on praegu ennatlik prognoosida,
taotlusvooru eelarvemaht on ligikaudu miljard eurot ning RB on üks üle-euroopalise
transpordivõrgustiku puuduvate ühenduste rajamiseks prioriteetsemaid piiriüleseid projekte.
Lisaks võib tekkida Euroopa Liidu 2021.-2027. a eelarveperioodi lõpus täiendavaid võimalusi RB
ehituseks toetuse taotlemiseks EL vahenditest.
Hetkel lähtume eelhinnangust, et järgmise EL eelarveperioodi (MFF 2028+) vahenditest on
võimalik Rail Balticu projektile saada samas suurusjärgus vahendeid kui eelmiste EL
eelarveperioodide peale kokku. Selleks, et me riikide ühiseid prioriteete võimalikult hästi
arvestatud saada ja kaitsta ning läbirääkimisprotsessides samameelseid otsida-leida, teevad Eesti,
Läti ja Leedu tugevat koostööd.
Samaaegselt jätkatakse täiendavate rahastusvõimaluste otsimist. Lisaraha kaasamiseks analüüsi-
takse edasisi (täpsemaid) stsenaariume pärast seda kui Läti ja Leedu on kinnitanud oma
territooriumil RB esimese etapi väljaehitamise maksumuse prognoosi.
Ühtlasi kinnitame, et iga-aastase riigieelarve seaduse seletuskirja lisas, mis kirjeldab Rail Balticu
ehitamise tegevuskava, täpsustatakse hetkeseisu maksumust ning pikemat prognoosi aastate
lõikes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisa: Rail Baltica EE – etapp 1 baas-stsenaarium
Teadmiseks: Riigikantselei, Rahandusministeerium
Andres Lindemann, 5844 6406