Justiitsministri 22. jaanuari 2001. a määruse nr 8 „Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus“ ja 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Justiitsministri 22. jaanuari 2001. a

määruse nr 8 „Kinnistusraamatu

andmetöötluskeskus“ ja 30.

juuni 2010. a määruse nr 24

„Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmise eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab Justiitsministri 22. jaanuari 2001. a määruse nr 8

„Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus“ ja justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24

„Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmise eelnõu järgmiste märkustega:

1. Eelnõu § 1 kohaselt tõstetakse kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu ühelt eurolt kahe

euroni. Muudatust põhistatakse üldise hinnatõusuga, kinnistusraamatu infosüsteemi

arendusvajadustega, samuti vajadusega hoida infosüsteemi asjakohasena ning kaitsta seda

küberünnakute eest. Lisaks eeltoodule, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel oleva

informatsiooni kohaselt on kinnistusraamatu teabe väljastamise tasu kantud „[…] põhimõttest,

et teenitav tulu peab katma justiitshalduspoliitika valdkonnaga seotud infosüsteemide

ülalpidamise (e-toimik; elektrooniline Riigi Teataja, Abieluvararegister,

Laevakinnistusraamat, Digitoimik; Ametlikud Teadaanded jm) kulud.“1

Sisuliselt lähtutakse tasu võtmisel riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 4 lõikes 1 sätestatud

kulupõhimõttest. Kui vaadata tasustatud toimingu iseloomu – kinnistusraamatust andmete

väljastamine – siis vastab see ka RLS §-s 3 kirjeldatud lõivustatud toimingu tunnustele, st

taotleja saab lõivu maksmise eest lõivu võtjalt õiguse, asja või muu hüve, antud juhul andmed.

Kuivõrd kõnealuse tasu iseloom ning eesmärk vastab täielikult klassikalise riigilõivu

kirjeldusele, tuleks Rahandusministeeriumi hinnangul see tasu ka riigilõivuna kehtestada.

Kehtiva õiguse järgi on see aga kinnistusraamatu seaduse (edaspidi KRS) § 7716 lõike 2 ja

justiitsministri 22. jaanuari 2001. a vastu võetud määruse nr 8 „Kinnistusraamatu 1 Kättesaadav: https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-portaal/teenuste-hinnad (sisenetud:

25.10.2024).

Teie 18.10.2024 nr 8-1/7467-1;

JUM/24-1048/-1K

Meie 07.11.2024 nr 1.1-11/4640-2

2

andmetöötluskeskus“ (edaspidi määrus nr 8) § 61 lõike 4 kohaselt kehtestatud „tasuna“, ehk

põhiseaduse (edaspidi PS) § 113 mõttes „riikliku lõivuna“, mis ei ole samastatav RLS §-s 2

defineeritud riigilõivuga. See aga tekitab erinevaid probleeme.

Esiteks, avalik-õiguslike maksete süsteemis on riigilõivud kujunenud rahaliseks kohustuseks,

mille loogika ning põhimõtted eristavad neid selgelt teistest avalik-õiguslikest rahalistest

kohustustest, näiteks maksudest. Erinevalt maksudest, millel puudub konkreetne vastutasu

maksumaksja jaoks (maksukorralduse seaduse § 2), kaasneb riigilõivu tasumisega alati

konkreetne vastusooritus riigi poolt kas mingi asja, õiguse või muu hüve näol. Riigilõivu

määrad on konsolideeritud RLS-i, mis ongi muuhulgas mõeldud koondama kõiki sellise

suunitlusega rahalisi kohustusi, mille tasumisega kaasneb õigus mingisugusele riigipoolsele

vastusooritusele.

Kui aga eksisteerib faktiliselt riigilõivu tunnustele vastavaid rahalisi kohustusi – antud juhul

kinnistusraamatust andmete väljastamise tasu –, mida formaalselt riigilõivuna ei käsitleta, siis

killustab see eksisteerivat avalik-õiguslike rahaliste kohustuste süsteemi ning vähendab

seeläbi õigusselgust. Nii näeb kehtiv RLS ette riigilõivumäära andmete väljastamisele

mitmetest avalik-õiguslikest registritest ning seda samuti kantuna vajadusest pidada

kõnealuseid registreid üleval, neid hooldada ja ka arendada. Sellest vaatest jääb seega

selgusetuks, et miks on kinnistusraamatust andmete väljastamine reguleeritud erinevalt, kuigi

olemuslikult on tegemist sama nähtusega.

Teiseks, vastavalt RLS §-le 7 laekub riigilõiv kas riigieelarvesse või valla- või linna

eelarvesse. Kõnealune nõue tagab riigilõivu laekumiste läbipaistvuse. Kinnistusraamatust

andmete väljastamise tasu aga RLS-i raamidesse ei asetu, ehk tegemist on omatuluga, mis

eelduslikult laekub Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK). Seda kinnitab

ennekõike määruse nr 8 § 61 lõige 42, mille kohaselt võib RIK kasutada laekunud tasu oma

põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks Justiitsministeeriumi loal. Kuna

omatulud riigieelarvesse ei laeku, siis on need sellevõrra ka vähem läbipaistvamad. See

kahtlemata ei tähenda seda, et riigiasutused ei tohiks omatulu teenida, või kehtestada muid

tasusid, mis ei kvalifitseeru riigilõivudeks, kuid sellistel juhtudel peaksid eksisteerima

veenvad põhjused, mis takistavad selle omatulu/tasu asetamist riigilõivude raamistikku.

Rahandusministeeriumi hinnangul on aga kinnistusraamatust andmete väljastamine

olemuslikult liiga sarnane tüüpilisele riigilõivustatud toimingule, et seda siinkohal kuidagi

teistmoodi kohelda.2

Kolmandaks, juhime tähelepanu ka KRS § 7716 lõikes 2 sätestatud volitusnormile, mis

võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada tasumäära kuni kaks eurot ühe

päringu või päringuobjekti kohta. Kõnealuses volitusnormis puudub alamäär, mis tähendab,

et siinkohal on ministrile delegeeritud faktiline õigus otsustada avalik-õigusliku rahalise

kohustuse kehtestamise üle. See võib aga olla vastuolus PS §-ga 113, mille kohaselt riiklikud

lõivud – sõltumata sellest, kas tegemist on riigilõivuga või muu tasuga – sätestab seadus.

Kehtivas KRS-s on küll olemas seaduslik alus, et tõsta tasumäär ühelt eurolt kahele eurole,

küll aga tuleks õigusselguse, läbipaistvuse ning õigussüsteemi üldise koherentsuse huvides

kehtestada kõnealune tasu siiski riigilõivuna, mis oleks kajastatud RLS-s.

2 Kinnistusraamatust andmete väljastamise tasu on vaid üks näide. Sama võib öelda ka teiste sarnaste tasude

kohta, näiteks äriregistri seaduse § 32 lõige 2, mis samuti volitab valdkonna eest vastutavat ministrit määrusega

kehtestama tasumäärasid päringu/päringuobjekti kohta.

3

2. Määruse eelnõu seletuskirja punktis 5 on märgitud, et määruse rakendamisega kaasneb

mõningane kulu kinnistusraamatu infosüsteemi arendusteks, mis kaetakse Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Palume kulu suurus täpselt välja tuua. Seletuskirjas ei ole

toodud välja ka eelnõuga kaasnevat tulu, märgitud on vaid mõningaste kulude vajadust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 65 lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb määruse eelnõu seletuskirjas kajastada ka määruse

rakendamise eeldatavad tulud. Seega palume seletuskirjas välja tuua andmete väljastamise

tasu tõstmise mõju eelarvele koos asjakohase rahalise arvestusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 58851493

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]