Muudatusettepanek seaduse eelnõule (510 SE)

EELNÕU

18.10.2024

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seadus

x) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti

Kultuurkapitalile.“;

Selgitus:

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS ) § 29 lg 2 sätestab, et

riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti

Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale

kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatusega jäetakse viidatud sättest välja osa, millega

suunatakse 0,5 protsenti alkoholi- ja tubaaktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile.

Muudatus ei puuduta Kultuurkapitalile eraldatavad üldsummat, selle protsent jääb samaks.

Eesti Kultuurkapitali seaduse (edaspidi KultKS) § 10 lg 1 kohaselt kuulub Kultuurkapitali

koosseisu kaheksa sihtkapitali: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur,

näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Sihtkapital on

Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele

kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel

arvestades KultKS §-i 2 ning selle lõike 4 alusel kehtestatud korda.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital loodi Eesti Kultuurkapitali juurde 1996. aastal ning hiljem

kui teised sihtkapitalid. Siis nähti sellele sihtkapitalile ette garanteeritud ja teistest

sihtkapitalidest erinev laekumine. Praktikas kujunes välja olukord, kus aastaid oli kehakultuuri

ja spordi sihtkapitali eelarve suurem kui teistel sihtkapitalidel. Viimastel aastatel on alkoholi-

ja tubakaaktsiisi laekumise kasv aeglustunud ning hasartmängumaksust tulev laekumine

kasvanud. Tulemuseks on see, et seitsme sihtkapitali vahendid on hasartmängumaksu kasvu

tõttu kasvanud elukallidusega enam-vähem samas tempos, aga kehakultuuri ja spordi

sihtkapitali kasutatavad vahendid, mis tulevad alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest, on

jäänud kasvuta või on see kasv olnud tagasihoidlik. Näiteks, võttes aluseks taotletud summade

kümne aasta keskmise, on saanud Kultuurkapitalilt positiivse vastuse 41% taotluste rahalisest

mahust, aga kehakultuuri ja spordi sihtkapitalilt on saanud positiivse vastuse ainult 28%

taotlustest.

Tänasel päeval puudub sisuline vajadus sätestada seaduse tasandil erisus, kuidas ühe

Kultuurkapitali sihtkapitali vahendid moodustuvad. Samuti on õiguslikust ebaselge, mil viisil

tuleb või saab koos rakendada ATKEAS § 29 lg 2 esimese lause teist poolt, millega nähakse

ette eraldise maht kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile, ning KultKS § 41 lõikes 3 sätestatud

Kultuurkapitali aastatulu jaotamise aluseid, mh sihtkapitalide vahel. Muudatusega luuakse

õigusselge olukord, kus sihtkapitale käsitletakse selgelt ühetoalistena ning erisused nende

käsutusse antavate vahendite jaotamisel kaotatakse. Sihtkapitalide käsutusse antavad vahendid

jaotatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse § 41 lg 3 alusel. Selle kohaselt eraldab Kultuurkapitali

nõukogu Kultuurkapitali aastatulust pärast põhikapitali täiendamist ja hasartmängumaksu

seaduse alusel sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide

käsutusse ning 25 protsenti maakondlike ekspertgruppide käsutusse maakonna

kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ja Kultuurkapitali nõukogule

kultuurivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks. Selle sätte

sisu ei muutu. Vahendite jagunemise sihtkapitalide vahel määrab Kultuurkapitali nõukogu

Kultuurkapitali aastaeelarves KultKS § 11 lg 2 p 9 alusel.

Kavandatav muudatus võimaldab vahendite jagunemise teiste sihtkapitalide vahel ümber

arvutada selliselt, et ühegi sihtkapitali vahendid absoluutsummades võrreldes varasemate

perioodidega ei vähene, muutuvad ainult protsendid. Samuti ei vähene ega suurene ka spordi ja

kehakultuuri sihtkapitali kasutusse jõudvad vahendid märkimisväärselt.

Praktikas on siiani on sihtkapitalide kasutusse jõudev 75 protsenti jagunenud selliselt, et esmalt

arvutatakse spordi ja kehakultuuri sihtkapitalile summa, mis on 0,5% alkoholi ja

tubakaaktsiisist ja see, mis järele jääb, jaguneb ülejäänud seitsme sihtkapitali vahel: 16,8% saab

helikunsti sihtkapital, 16,0% saab audiovisuaalse kunsti sihtkapital, 15,1% saab rahvakultuuri

sihtkapital, samuti 15,1% saab kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital, 14,1% läheb näitekunsti

sihtkapitalile, 12,5% saab kirjanduse sihtkapital ning 10,4% läheb arhitektuuri sihtkapitalile.

Kavandatava muutuse jõustumisel saaks võimalik kaheksa sihtkapitali käsutusse KultKS alusel

antavate vahendite jaotus olla: spordi ja kehakultuuri sihtkapital 13,5%, helikunsti sihtkapital

14,6%, audiovisuaalse kunsti sihtkapital 13,8%, rahvakultuuri sihtkapital 13,1%, kujutava ja

rakenduskunsti sihtkapital 13,1%, näitekunsti sihtkapital 12,2%, kirjanduse sihtkapital 10,8%

ning arhitektuuri sihtkapital 8,9%. Selliselt sihtkapitalide omavahelised proportsioonid säilivad,

toetusteks jagatavad summad ühelgi sihtkapitalil esimesel aastal ei vähene, pigem suurenevad

kõigil ühetaoliselt kui maksudest tulevad laekumised Kultuurkapitalile suurenevad. Lõpliku

otsuse vahendite jagunemise kohta sihtkapitalide vahel peab tegema Kultuurkapitali nõukogu.

§ x. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse paragrahv X jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Muudatus jõustub 2026. a 1. jaanuaril, mis on sama aeg, kui on kavandatud hasartmängumaksu

seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 kavandatud muudatuse jõustumine (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 510 SE § 3 ja § 4 lg 2).

Hasartmängumaksu seadusega muudetakse Eesti Kultuurkapitalile ettenähtud

hasartmängumaksu eraldise sisemist jaotust, mille tagajärjel suureneb kultuuri- ja

spordivaldkonna toetusteks ettenähtud vahendite osa ning väheneb kultuuriehitiste osa. See on

muuhulgas oluline käesoleva ettepaneku rakendamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Annely Akkermann

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanek

seaduse eelnõule (510 SE)

Edastan Kultuuriministeeriumi 29. oktoobril 2024. aastal esitatud muudatusettepaneku

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule (510 SE). Soovitakse muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §

29 lõiget 2, et kaotada Eesti Kultuurkapitalile kehtestatud nõue eraldada 0,5% neile suunatud

aktsiisitulust kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Sedasi ühtlustatakse Eesti Kultuurkapitali

koosseisu kuuluvate erinevate sihtkapitalide rahastamise alused. Ettepanek koos selgitustega

on lisatud kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Kultuuriministeeriumi kiri

Heidi Vessel 611 3651

[email protected]

Meie 07.11.2024 nr 5-1/4838-2