Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Keskkonnatasude seaduse ja

maapõueseaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine

Austatud proua Alender

Kooskõlastame keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega:

1. VTK-s on mitmes kohas viidatud riigi osalusele. Ebaselgeks jääb, kas riik osaleb

kontsessioonis üksnes lepingupartnerina või mõeldakse, et riik hakkab olema osanik/aktsionär

ettevõtjas. Viimasel juhul tuleb kindlasti hästi läbi analüüsida ja põhjendada, miks osaluse

omandamine on tingimata vajalik ja vältimatu. Meie eelistus on, et kontsessiooni üle teostab

riik vaid järelevalvet ilma äriühingus osalust omandamata, seda enam, et kui riigi osalus jääb

väikeseks (osaluse suurus peab olema kooskõlas riigivaraseadusega), siis millist võimu riigi

osalus riigile sellises äriühingus annaks? Ühtlasi palume üle vaadata sõnade „kontsessioon“

ja „kontsessiooni menetlus“ kasutus, sest VTK-s kasutatakse neid erinevas tähenduses.

2. Punktis 5 loetletud uuringute nimekirjas on välja toodud „Keskkonnahoidlike

riigihangete analüüs“ ja „Riigihangete valdkonna 2020. aasta ülevaade“. Selgitavast lõigust

ei selgu, kuidas täpsemalt need nimetatud analüüsid on seotud VTK kirjeldatud eesmärkidega.

Kui nimetatud uuringud on kavas ka eelnõu seletuskirjas esitada, siis palume selgitada nende

seost kavandatava muudatusega.

3. VTK-s on korduvalt väidetud, et era- ja munitsipaalmaal pinnakattemaavarade

tasustamisel ei saa maavara kaevandamisõiguse tasus olla riigitulu komponenti. Selgusetuks

jääb, millistel kaalutlustel-argumentidel nimetatud seisukoht tugineb.

4. VTK-s on märgitud, et elanikele kaevandamisega seotud mõjude kompenseerimiseks

tuleb elanikel esitada kord aastas taotlus. Palume kaaluda hüvitiste väljamaksmise erinevaid

võimalusi, sh selliselt, et elanikud ei peaks iga-aastaseid taotluseid esitama.

5. Eelnõu seletuskirja tuleb lisada riigiabi analüüs, st analüüsida, lähtudes Euroopa

Komisjoni riigiabi mõiste teatisest, kas kavandatavad muudatused võivad potentsiaalselt

kaasa tuua riigiabi andmise. Riigiabiga on tegemist, kui täidetud on kõik viis kriteeriumi:

meede on suunatud ettevõtja(te)le ehk tegemist on majandustegevusega; meedet rahastatakse

riigi, linna või valla vahenditest; meetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud

ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; meede annab eelise

Teie 20.09.2024 nr 1-4/24/4493;

KLIM/24-0950/-1K

Meie 07.11.2024 nr 1.1-11/4186-3

2

abi saajale ja meede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Nt maapõueseadusesse kavandatakse lisada maavarade kontsessiooni puudutav peatükk. VTK

osas 7.2 on kirjas, et maavarade kontsessioonimenetlus tähendab mitmest kriteeriumist

lähtuvat konkurssi uurimis- või kaevandamisloa saamiseks konkreetselt alale või

mäeeraldisele riigi poolt määratud tingimustel. Kui kontsessiooni all on mõeldud eri- või

ainuõiguse andmist, siis selleks, et vältida võimaliku riigiabi andmist kontsessionäärile on

vajalik analüüsida, kas tegemist on turutingimustel tehinguga, mis ei anna eelist.

Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punkt 55 ütleb „Igal juhul on tegemist riigi

vahendite üleminekuga, kui avaliku sektori asutused ei võta tavapärast ja üldisele

ligipääsusüsteemile vastavat summat ligipääsu eest riigi varale ja loodusvaradele või ei tee

seda eri- ja ainuõiguste andmisel“.

Riigiabi mõiste teatise punkt 53 ütleb samuti „Ligipääsu andmine riigivarale või

loodusvaradele või eri- või ainuõiguse andmine ilma piisava turumääradele vastava tasuta

võib kujutada endast riigituludest loobumist (ning eelise andmist).“

Seega, kui eri- või ainuõigused antakse madalama tasu eest, kui on turuhind, siis oleks

tegemist riigi vahenditega, mis on üks riigiabi olemasolu kriteerium, kuid eeldatavalt oleksid

ka ülejäänud riigiabi kriteeriumid sel juhul täidetud. Sellise olukorra saab välistada nt

oksjoniga, kus määravaks on hind.

6. VTK osas 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus on toodud ka VTK-ga

kavandatavate muudatuste eesmärgid/tulemused. Eesmärk 2 viitab enampakkumisele, mis

eeldatavalt välistaks riigiabi, kuid eesmärgis 4 on kirjas, et „tagatakse kaevandatud ressursi

vähemalt esialgne väärindamine Eestis“, mis tekitab küsimuse, kas selline tingimus võib olla

vastuolus EL toimimise lepingus toodud kaupade ja teenuste vaba liikumisega. Lisaks, kuna

riigiabi mõiste teatise punktides 94 ja 95 on tehingu turutingimustele vastavuse kohta kirjas,

et varade, kaupade teenuste müük peaks olema tingimusvaba ning ostja valimisel olema

ainsaks asjakohaseks kriteeriumiks kõrgeim hind, siis võib kaevandatud ressursi Eestis

väärindamise nõude lisamine siiski tähendada, et tegemist pole turutingimustel tehinguga.

7. Keskkonnatasude seaduse puhul tuleb analüüsida, kas tasude muutmise puhul võib

tegemist olla valikulisusega (riigiabi üks kriteeriumidest, vt riigiabi mõiste teatise osa 5).

Maksude/tasude puhul hinnatakse valikulisust kolmeastmelise analüüsiga (vt täpsemalt

riigiabi mõiste teatise punktid 132–141).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

3

[email protected]

Karoli Niilus 5885 1381

[email protected]

Maris Kalda 5885 1434

[email protected]

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]