Kliimaministeerium, Keskkonnaamet_soovitus

Yoko Alender

Kliimaministeerium

[email protected]

Rainer Vakra

Keskkonnamet

[email protected]

Teie nr

Meie 07.11.2024 nr 7-4/240614/2406543

Loodusobjektide kaitsekorra muutmine

Austatud minister

Austatud peadirektor

Lähtudes Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekust1 „Natura 2000 võrgustiku loodus- ja

linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorra muutmiseks ja

loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmiseks“ on käimas metsaelupaikade

ülevaatus. Selle käigus soovib riik võtta kaitse alla metsaelupaikasid või muuta nende senist

kaitsekorda rangemaks. Riik saab seda teha, kuid kaitsealade laiendamine või ahendamine nagu

ka kaitsekorra muudatused peavad toimuma vastavalt seadusele.

Selleks et loodusobjekti kaitse alla võtta või kaitsekorda muuta, tuleb Kliimaministeeriumil

algatada menetlus, nagu on ette nähtud looduskaitseseaduse §-s 9. Õiguskantsleri andmetel ei ole

siinkohal seadust järgitud: Kliimaministeerium kinnitas, et Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas nr

7-4722/2442 tehtud ettepaneku alusel ei ole kaitse alla võtmist ega kaitsekorra muutmist algatatud.

Puudub ka teave, et metsaelupaikade kaitseks oleks alustatud kaitse alla võtmise või kaitsekorra

muutmise menetlust mõne muu ettepaneku alusel.

Riigiasutus peab oma tegevuses lähtuma seadusest. Kui seadus näeb ette selge korra, kuidas

kaasatakse avalikkust, maaomanikke ja kohalikku omavalitsust, siis tuleb seda korda järgida. Jääb

arusaamatuks, miks on praegusel juhul otsustatud seaduse nõudeid eirata. Samuti ei ole selge,

milliste reeglite järgi ametkonnad praegu tegutsevad.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 14 näeb ette isiku õiguse menetlusele ja

korraldusele. See tähendab, et kui riik soovib isiku põhiõigusi piirata, siis peab selleks olema

1 Keskkonnaameti tegevus on ajendatud teadmisest, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole Eestis

metsaelupaikade seisund valdavas osas soodne ning Euroopa Komisjon algatas 2021.a Eesti suhtes

rikkumismenetluse.

2

seaduses sätestatud alus. Peale selle peab seaduses olema kirjas, kuidas toimub vastav menetlus,

millised on inimese õigused ja kohustused ning kuidas jõuab riik otsuseni.

Õigusriigis ei ole lubatav mõtteviis, et riigiamet teeb omatahtsi seda, mida vajalikuks peab.

Õigusriigis tuleb haldustegevuses lähtuda seadusest. Kui on vaja ning Riigikogus enamus nii

otsustab, siis muudetakse seadust. Senikaua, kuni seadus kehtib, tuleb ametnikel seda järgida.

Õiguslike kõverteede otsimine ei ole õigusriigile omane.

Seadusega sätestatud menetluskord

Looduskaitseseaduse (LKS) peatükis 2 on ette nähtud kaitse alla võtmise menetlus. Seaduses on

üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas tehakse loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (LKS § 8)

ning kuidas toimub kaitse alla võtmine (LKS § 9). Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse

algatab ja menetluse läbiviija määrab Kliimaministeerium (LKS § 9 lg 1). Kaitse alla võtmisest

tuleb teavitada kindla korra kohaselt avalikkust ja menetlusosalisi (LKS § 9 lõiked 3–61) ning

avalikkusel ja menetlusosalistel on võimalik kaasa rääkida kaitse alla võtmise otsuse sisus (LKS

§ 9 lõiked 7–10).

Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus (LKS § 10 lg 1). LKS §-dest 8

ja 9 tuleb lähtuda ka juhul, kui riik soovib muuta kaitstava loodusobjekti tüüpi, kaitse eesmärki

või välispiiri või muuta oluliselt kaitse-eeskirjas märgitud piiranguid või loodusobjektiga seotud

kohustusi (LKS § 13 lg 1).

Senine menetlus praktikas

Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu maaomanikku pärast seda, kui inimesed avastasid, et

nende kinnisasjale kohaldatav kaitsekord on muudetud kaardil2 senisest rangemaks

(piiranguvöönd on määratud sihtkaitsevööndiks). Kaitsekorra muutmine kaardil tuli inimestele

ootamatult, sest riik ei olnud neid muudatustest teavitanud ja ka kaitse-eeskirja ei ole muudetud.

Maaomanikud märkasidki muudatusi Natura 2000 võrgustiku alade kohta toetust taotledes.

Toetuse taotlemiseks mõeldud infosüsteemist selgus, et kuigi taotleja teada ja lähtudes kaitse-

eeskirjast on tema maal piiranguvöönd, siis on võimalik saada toetust sihtkaitsevööndi eest.

Maaomanikes tekitas selline olukord segadust.

Õiguskantsler küsis selgitusi Keskkonnaametilt ja Kliimaministeeriumilt. Mõlema ametkonna

vastusest selgusid järgmised asjaolud (võimalusel on esitatud teave sellisel kujul, nagu amet ja

ministeerium selle andsid):

1. Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek3 puudutas metsaelupaiku hinnanguliselt 42 358

hektari ulatuses, eramaid on sellest 12 684 hektarit.4

2. Keskkonnaameti ettepanekus nimetatud ala esitati ka Keskkonnaagentuurile Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) projekteeritavate alade kaardikihile kandmiseks.

3. Tegemist on planeeritava muudatusega ning kaitse-eeskirju muudetud ei ole.

4. EELIS-esse on kantud alad projekteeritava sihtkaitsevööndina ning faktiliselt toimib

projekteeritav sihtkaitsevöönd juba praegu sihtkaitsevööndina (raieid ei lubata).

2 Muudatused tehakse kaardikihil ja on inimesele nähtavad kaardi kaudu. 3 Keskkonnaameti tegevus on ajendatud teadmisest, et loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole Eestis

metsaelupaikade seisund valdavas osas soodne ning Euroopa Komisjon algatas 2021.a Eesti suhtes

rikkumismenetluse. 4 Vt https://keskkonnaamet.ee/metsaelupaikade-kaitse-natura-2000-vorgustiku-aladel.

3

5. Keskkonnaameti ja ministeeriumi selgituste kohaselt kaasatakse maaomanikud ja

menetlusosalised menetlusse siis, kui menetlus toimub LKS § 9 alusel, kuid praegusel juhul

ei ole ministeerium kaitse alla võtmise menetlust algatanud.

6. Maaomanikke ei ole inventuuridesse kaasatud, kuid Keskkonnaamet on kinnitanud, et

sellest aastast teavitatakse maaomanikke eraldi e-kirjaga, kui uus loodusväärtus registrisse

kantakse või olemasolevaid andmeid muudetakse.

7. Kuna keskkonda puudutavad andmed uuenevad pidevalt (võetakse vastu uusi inventuure

ja andmeid täpsustatakse välitöödel), uuendatakse Keskkonnaameti ettepanekus nimetatud

ala kaardikihti igal kuul.

8. Tegevusi ei ole kogu hõlmatud ala osas automaatselt piiratud 07.02.2022 ettepaneku alusel.

Kui isik esitab metsateatise, siis selle järel peatatakse tema teatise menetlus 28 kuuks LKS

§ 8 lõike 6 alusel.

9. Maaomanikke pole EELIS-es tehtud muudatustest või mõne muu kaardikihi muudatustest

teavitatud, kuid Keskkonnaamet püüab seda edaspidi teha ning on koostanud

automaatteavituse, mis saadetakse välja e-kirjaga.

10. Menetluses on looduskaitseseaduse muudatus, millega soovitakse piiranguvööndis asuvaid

metsaelupaigatüüpe kaitsta senisest rangemalt.

11. Metsaelupaikade kaitse ja raiete keelamine on esmane kaitsemeede senikaua, kuni

Riigikogu arutab looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt

kaitsta.

Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks

Eelnevat loetelu kokku võttes nähtub, et teadmata põhjusel ei ole Kliimaministeerium pidanud

vajalikuks algatada metsaelupaikade kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise menetlust, nagu

näeb ette LKS § 9. LKS § 8 ja § 9 koostoimes rakenduvad nii, et peale ala kaitse alla võtmise või

kaitsekorra muutmise ettepaneku saamist asuvad keskkonnaametnikud analüüsima ettepaneku

põhjendatust. Selleks võib teha mõningaid ettevalmistavaid toiminguid sh nt tellida ekspertiisi.

Kui kaitse alla võtmise eeldused on olemas, siis tuleb algatada kaitse alla võtmine LKS § 9 alusel

(LKS § 8 lg 5).

See tähendab, et otsustuse, kas ja millises ulatuses loodusobjekti kaitse alla võtmiseks või

kaitsekorra muutmiseks algatatakse, peab langetama Kliimaministeerium (LKS § 9 lg 1). Seaduse

normi ega ka mõttega ei ole kooskõlas olukord, mil väga pikka aega valmistatakse ette

loodusobjekti kaitse alla võtmist või kaitsekorra muutmist Kliimaministeeriumi otsuseta.

Ministeerium ja minister juhivad keskkonnapoliitikat ning seetõttu ongi otsustamine sedavõrd

olulise mõjuga küsimuses seadusega ministeeriumile pandud.

Kuivõrd seadust ei ole järgitud, ei ole tagatud ka avalikkuse ning maaomanike ja teiste

menetlusosaliste teavitamine ja kaasamine. Seetõttu on kavandatavad muudatused tulnud

inimestele ootamatult ning tekitanud tunde, et riigiasutused näevad neid üksnes objektidena. Pole

ka selge, kuidas ja kui kiiresti kulgeb edasine menetlus.

Riigi selline tegevus ei ole kooskõlas õigusega õigusriiklikule menetlusele ja korraldusele (PS

§ 14). Omandile seatakse piirangud, järgides seadusega sätestatud reegleid vaid valikuliselt. See

ilmneb üheselt riigiasutuse selgitustest, et kaitse alla võtmise menetlust ei ole vaja järgida, kuna

LKS § 9 alusel pole menetlust algatatud, samas saab ametnike arvates vajaduse korral isikute

tegevuse peatada LKS § 8 lõike 6 alusel.

4

Õiguskantsler ei kahtle selles, et metsaelupaigad vajavad kohast kaitset. Looduskaitseseadusega

on kehtestatud looduse kaitseks kindlad reeglid ning ametiasutustel tuleb neid reegleid järgida.

LKS §-s 9 sätestatud menetlust ei ole põhjust pidada pealiskaudseks või puudulikuks, seega ei

kahjusta LKS § 9 menetluse järgimine kuidagi metsaelupaikadele vajaliku kaitse kehtestamist.

Pigem vastupidi: avalikkust, maaomanikke ja kogukonda kaasav menetlus annab võimaluse

selgitada kaitse eesmärke ning leida üksikjuhtumile sobiv lahendus. See omakorda on oluline

eeldus, et metsaelupaikade seisund Eestis paraneb, sest kui metsaelupaikade kaitse vajadust

mõistavad kõik seotud osapooled ühtmoodi, siis on tagatud ka nende tõhusam kaitse.

Nagu öeldud, ei ole õiguskantslerile teada, miks ministeerium ja Keskkonnaamet on praegusel

juhul jätnud looduskaitseseadusega sätestatud menetluse algatamata. Võib vaid oletada, et selle

põhjuseks võib olla soov vähendada seaduse järgimisega kaasnevat halduskoormust ametkonnale.

Kindlasti võtab maaomanike ja avalikkusega suhtlemine aega ning energiat, kuid see on

paratamatu, kui soovitakse lühikese aja jooksul muuta suurt hulka haldusakte (kaitse-eeskirjad).

Kaitse-eeskirjad, mis reguleerivad inimtegevust kaitsealadel, on haldusaktid ning nende muutmine

seadusega – nagu ministeerium näib plaanivat – on õiguslikult kaheldav. Juhtisin sellele

probleemile tähelepanu Kliimaministeeriumile saadetud kirjas (12.09.2024 kiri nr 18-

2/241379/2405182).

Palun tagage metsaelupaikade kaitse looduskaitseseaduse alusel.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Riigikogu keskkonnakomisjon, avaldajad (isikuandmeteta)

Evelin Lopman 693 8431

[email protected]