Pöördumine

UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE


1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles)
Valproaat-ravi näidustused fertiilses eas naistel Eestis
2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles)
Kavandatava uuringu eesmärgiks on kirjeldada raseduste tulemusi valproaadi tarvitavatel naistel perioodil 1.1.2009 – 31.12.2018 Eestis (nürisünnitus, meditsiiniline abort, kongenitaalne malformatsioon, edukas sünnitus). Üle vaadata valproaat-ravi näidustused nendel naistel (täpne epilepsia sündroom, psühhiaatriline haigus või muu) ja hinnata, kas need näidustused vastavad kaasaegsetele teadmistele.

3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed
Eesnimi: Aleksei
Perekonnanimi: Rakitin
Ametikoht: Teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Närvikliinik
Telefon: 7318557
e-post: [email protected]
Skype:-
4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu)
1. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Haldre
Ametikoht: Dotsent
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Närvikliinik

2. Eesnimi: Katrin
Perekonnanimi: Kurvits
Ametikoht: Spetsialist
Organisatsioon: Ravimiamet

5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikad
Uurimisprojekti “Valproehappe ja teiste antiepileptiliste ravimite kasutamine fertiilses eas naistel Eestis”
finantseerimiseks on käesoleval aastal taotletud Eesti Teadusagentuuril personaalset uurimistoetust (PSG603).
Antud uurimistöö on selle suure projekti ainult üks osa.
Uuringu üldmaksumus (summa)
0 euro. Uuringu teostamiseks on vajalik statistilselt analüüsida andmeid. Laboratoorseid või muid kulusid ei ole.
Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa)
Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud.
Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja võimalusel kindlustaja poliis)
Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Juuli 2020 – Juuli 2025
7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides)
Ei ole teada.
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat. Alates 1980-test aastatest on kogunenud palju tõendeid, et valproaat mõjutab embrüogeneesi, põhjustades kaasasündinud anomaaliaid, peamiselt neuraaltoru defekti ja käitumishäireid lastel, kelle emad kasutasid VPA-d raseduse ajal. Selle informatsiooni valguses piiras Euroopa Ravimiamet 2014. aasta novembris VPA kasutamist fertiilses eas naistel.
Piirangute rakendamise järel on mitmes Euroopa riigis teostatud uuringuid nende efektiivsuse hindamiseks, mille tulemused on vastuolulised. Rootsi uuring (1) näitas, et piirangute rakendamise järgselt olulist VPA tarvitamise langust epilepsiaga naiste poolt ei ole toimunud. Samas: Soome (2), Saksamaa (3) ja Leedu (4) andmed näitavad VPA tarvitamise langust. Meie töörühma poolt tehtud retrospektiivne epidemioloogiline uuring näitas, et VPA tarvitamine Eestis noorte naiste poolt tõusis kuni 2014. aastani ehk Euroopa Ravimiameti piirangute kehtestamiseni ning selle järel tõusev trend peatus. Huvitav on see, et umbes 40% noortest naistest olid VPA väljakirjutamise näidustuseks psühhiaatrilised haigused (5). Sarnane olukord on ka naaberriikides – Soomes on pooltel naistel VPA väljakirjutamise näidustuseks epilepsiaga mitte seotud diagnoosid (2); Rootsis saab enamus fertiilses eas naistest VPA-d psühhiaatriliste haiguste tõttu (1).

9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Alates 2014. aastast hakkas Eestis VPA väljakirjutamine neuroloogide poolt langema, kuid psühhiaatrid kirjutasid noortele naistele VPAd välja endise sagedusega. Sarnast situatsiooni on kirjeldatud ka Rootsis. Antud fenomen on eriti ebaloogiline, kuna erinevalt generaliseerunud epilepsiast, kus teatud juhtudel on VPA ainus ja kõige efektiivsem preparaat, ei ole psühhiaatrilisi haigusi, mille puhul VPA oleks asendamatu. Nendest tulemustest võib järeldada, et informatsioon VPA teratogeensuse kohta jõuab erinevate meditsiinispetsialistideni ebaühtlaselt. Selle üheks potentsiaalseks põhjuseks Eestis võib olla kohaliku ravijuhendi puudumine, mis käsitleb epilepsia ravi iseärasusi fertiilses eas naistel ja rasedatel.
Uurimisküsimused:
1. Kas VPA väljakirjutamise näidustused noortele naistele Eestis vastavad kaasaegsetele rahvusvaheliselt aktsepteeritud teadmistele?
2. Kas seoses piirangute rakendamisega 2014 aastal on muutunud VPA väljakirjutamise muster fertiilses eas naistele?

Hüpotees:
Käesolev VPA kasutamise praktika fertiilses eas naistel ja rasedatel Eestis ei ole piisavalt kaasajastatud hetkel kehtivate rahvusvaheliste standarditega. Näiteks, paljude kaasaegsete soovituste järgi, ei ole valproaadi kasutamise noortel naistel õigustatud mitte-epileptiliste diagnooside puhul. 2017 aastal ajakirjas „Eesti Arst“ ilmunud uurimistööst selgub, et suurel osal (57%) fertiilses eas naistest Eestis alustatakse VPA ravi mitte-epilepsia diagnoosiga. Epilepsia diagnoosiga alustatakse ravi selle teratogeense preparaadiga ainult 30%-l naistest (6).
10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Eelneva uuringu jooksul Eesti Haigekassa retseptide andmebaasist leidsime, et ajavahemikus 1.1.2005-31.12.2018 on registreeritud 385 rasedust naistel, kes selle aja jooksul kasutasid VPA-d. 44% rasedustest lõppes nürisünnitusega (n=140) ja sündis 205 last. Hiljem saime Eesti Haigekassalt ka nimekirja 264 naisest, kes aastatel 2005-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi (ees- ja perekonnanimi, isikukood). Selleks, et täpselt kirjeldada nende raseduste lõpptulemusi ja hinnata VPA väljakirjutamise vastavust kaasaegsetele rahvusvahelistele juhtnööridele, on vajalik läbi vaadata meditsiinilist dokumentatsiooni, mis puudutab neid rasedusi ja nende emade tervislikku seisundit. Kasutades meditsiinilist dokumentatsiooni on vajalik retrospektiivselt kontrollida, millise epileptilise sündroomi või muu haiguse raviks VPA oli välja kirjutatud.
Selleks me planeerime võtta ühendust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) ja küsime meditsiinilist dokumentatsiooni nende naiste sünnituste ja eelneva tervise kohta. Kuna elektroonsed andmed on kätte saadavad alates 2009 aastast, siis küsime andmeid ainult nende naiste kohta, kes rasestusid VPA-ravi foonil perioodil 1.1.2009-31.12.2018 (uuritavate arv on tõenäoliselt umbes 200).

11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena.
Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu
N=200
Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane)
Ei ole asjakohane
Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid?
Naised, kes kes aastatel 2009-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi. Eesti Haigekassa andmete põhjal.
Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed)
Retrospektiivne isikuandmeid sisaldavate andmete analüüs.Statsionaarsed ja ambulatoorsed epikriisid.
Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms)
Uuritavatega ühendust ei võeta.
12. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk).
Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. (https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members).

vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf
12 a Inimesed
Abiküsimused
Ei
Jah
Kas uurimisobjektiks on inimesed?


Jah.
Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid?

1) Osal uuritavatest on olemas neuroloogiline või psühhiaatriline diagnoos. Nad võtsid raseduse ajal potentsiaalselt teratogeenset ravimit.
Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)?

Uuringu läbi viimiseks ei ole vaja küsida uuritavate nõusolekut. Andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.
Kas uurimisobjektiks on alaealised?

Kõige noorema uuritava sünnipäev on mais 2001, seega, alaealisi meie kohordis hetkeseisuga ei ole.


Kas uurimisobjektiks on patsiendid?

1) Jah, enamasti tegemist on patsientidega, kellel on epilepsia või bipolaarne häire. Teoreetiliselt kohordis võivad olla ka patsiendid kroonilise migreeni või muu diagnoosiga.
2) uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda
3) uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda
Kas uurimistöös kogutakse
inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki) või importida neid teisest riigist Eestisse?
ei 

12 b Isikuandmed

Ei
Jah
Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid?

1) Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana).
Uuringu plaani kohaselt peame üksikasjalikult uurima nende ~200 naise meditsiinilist dokumentatsiooni, et aru saada, millistel näidustusel naine sai VPAd raseduse ajal ja kas oli võimalik seda vältida. Meditsiinilise dokumentatsiooni saamiseks peame pöörduma TEHIK-usse. TEHIK peaks meile väljastama statsionaarsed ja ambulatoorsed haiguslood, mis puudutavad patsiendi käsitlust seoses diagnoosikoodiga, mille tõttu VPA oli välja kirjutatud.
Nende dokumentide alusel koostame anonümiseeritud andmebaasi nendest ~200 isikust, mis sisaldab: patsientide demograafilised andmed (naise vanus sünnituse ajal, sünnituse kuupäev, muul põhjusel lõppenud raseduse kuupäev), VPA kasutamise näidustus (epilepsia, psühhiaatriline haigus, muu), VPA kasutamise näidustuse hinnang uurijate poolt (kooskõlas kaasaegsete teadmistega või mitte), raseduse kulgu ja lõpptulemust puudutavad andmed (lapse kaal, kasv, APGARi skoor, kui on esinenud, siis kaasasündinud anomaalia kirjeldus, nürisünnitus, meditsiiniline abort).

2) Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul.
Informeeritud nõusoleku ei küsita, kuna andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
Oma praktikast teame, et mõnikord diagnoosikood, millega on VPA välja kirjutatud, erineb reaalsest diagnoosist, mille tõttu see ravim oli patsiendile määratud. Üldiselt kasutatakse VPAd epilepsia, bipolaarse häire, migreeni, neuropaatilise valu raviks. Mõnikord määravad arstid seda ravimit arvestades patsiendil esinevaid komorbiidsusi – näiteks bipolaarne häire ja migreen, või epilepsia ja valu. Samas retseptile läheb ainult üks diagnoosi kood. Lisaks on meie andmebaasis teadmata tulemusega rasedused, kuna ei ole sünnituse koodi. Selleks, et ammendavalt kirjeldada VPA-ravi näidustusi ja raseduste tulemusi nendel naistel, oleks vaja saada juurdepääs kogu meditsiinilisele dokumentatsioonile, mis on seotud iga konkreetse patsiendiga. Sellisel juhul peaks TEHIK võimaldama meile juurdepääsu kogu meditsiiniliste dokumentide andmebaasile, mis on seotud iga naisega.

4) Kas andmesubjektid on tuvastatavad?

Jah, andmesubjektid on tuvastatavad.


Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused:

5) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;

Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole enam võimalik aru saada, kas VPA on välja kirjutatud kooskõlas kaasaegsete soovitustega või mitte. VPA on epilepsiavastane ravim ja formaalselt seda võib välja kirjutada iga epilepsia liigi puhul. Samas, kaasaegsete teadmiste valguses selle ravimi määramine noorele naisele on võimalik ainult suhteliselt harva esinevate epileptiliste sündroomide puhul – näiteks juveniilne müokloonus epilepsia, või muude sündroomide puhul, kui kõik muud põhilised antikonvulsandid juba ära proovitud ja osutusid ebaefektiivseteks. Seega, selleks et aru saada, kas VPA määramine oli õigustatud, peame läbivaatama kogu otsustamise protsessi, mis peaks olema kajastatud ambulatoorsetes ja statsionaarsetes epikriisides. Juhul, kui dokumentides puudub seletus, miks oli see ravim valitud, on see ka oluline teave meie uuringu hüpoteesi valguses.

6) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
7) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust?
Ei
1) Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse
uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks.
2) Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid.
3) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
4) Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest.
Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid?

1) Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad.
Nimekiri naistest, kes 2005-2018 rasestusid ja raseduse ajal tarvitasid VPAd on saadud Eesti Haigekassalt (ees- ja perekonnanimi, isikukood).
2) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
Informeeritud nõusoleku ei küsita, kuna andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
Oma praktikast teame, et mõnikord diagnoosikood, millega on VPA välja kirjutatud, erineb reaalsest diagnoosist, mille tõttu see ravim oli patsiendile määratud. Üldiselt kasutatakse VPAd epilepsia, bipolaarse häire, migreeni, neuropaatilise valu raviks. Mõnikord määravad arstid seda ravimit arvestades patsiendil esinevaid komorbiidsusi – näiteks bipolaarne häire ja migreen, või epilepsia ja valu. Samas retseptile läheb ainult üks diagnoosi kood. Lisaks on meie andmebaasis teadmata tulemusega rasedused, kuna ei ole sünnituse koodi. Selleks, et ammendavalt kirjeldada VPA-ravi näidustusi ja raseduste tulemusi nendel naistel, oleks vaja saada juurdepääs kogu meditsiinilisele dokumentatsioonile, mis on seotud iga konkreetse patsiendiga. Sellisel juhul peaks TEHIK võimaldama meile juurdepääsu kogu meditsiiniliste dokumentide andmebaasile, mis on seotud iga naisega.

4) Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane).

Eelnevalt vastatud
Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid?
Ei
Selgitada, et andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada.
Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki)?
Ei
1) Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse
või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest.
2) Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused.
Kas uurimistöö lõppetes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine?

Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul
1) kirjeldada, kas ja kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse;
Pärast nende ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside analüüsi koostatakse uuritavate kohta tabelit, kus andmed on pseudonüümitud kujul. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Isikuandmeid samuti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ja siis kustutakse arvutist. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.
2) lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist.
Andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena.
12 c Teised eetilised küsimused
Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske?
Ei
Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne.
13. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel.
Andmekogu ja/või andmeallika nimetus
Eesti Haigekassa, ja TEHIK
Isikuandmete töötlemise eesmärk
Hinnata, kas VPA välja kirjutamine rasedatele oli õigustatud ja kooskõlas kaasaegsete teadmistega.
Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana)
Naised (ees- ja perekonnanimi, isikukood), kes kes aastatel 2009-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi. Eesti Haigekassa andmete põhjal.
Ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, VPA välja kirjutamise protsessi täpsemaks kirjeldamiseks ning selle õigustatuse hindamiseks. TEHIKu andmete põhjal.
14. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk).
Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega.

Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.
Pärast nende ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside analüüsi koostatakse uuritavate kohta tabelit, kus andmed on pseudonüümitud kujul. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Isikuandmeid samuti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ja siis kustutakse arvutist. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus.
Isikuandmete transpordimine ei ole planeeritud. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest.

Vastutava uurija allkiri
/digiallkiri/
Taotluse esitamise kuupäev

3.11.2020
Taotluse EBIN ID
(täidab hindaja)


Lisadokumentide loetelu:
1. Vastutava uurija CV
2. Informeeritud nõusolek ja uuringu kutse ja kõik muud uuritava värbamiseks kasutatavad materjalid (kui on asjakohane)
3. Uuringu instrumendid, sh nt küsimustikud (kui on asjakohane)
4. Kindlustuspoliis (kui on asjakohane)
5. Andmekoosseis (kui on asjakohane)
6. Maksekorraldus, kui uuringu läbivaatamise eest on ette nähtud tasu









Kasutatud kirjandus:

1. Karlsson Lind L, Komen J, Wettermark B, von Euler M, Tomson T. Valproic acid utilization among girls and women in Stockholm: Impact of regulatory restrictions. Epilepsia open. 2018;3(3):357-63.
2. Virta LJ, Kalviainen R, Villikka K, Keranen T. Declining trend in valproate use in Finland among females of childbearing age in 2012-2016 - a nationwide registry-based outpatient study. Eur J Neurol. 2018;25(6):869-74.
3. Jacob L, Schmitz B, Bohlken J, Kostev K. Trends in valproate use in patients in Germany between 2009 and 2017. Epilepsy & behavior : E&B. 2019;92:26-30.
4. Puteikis K, Medžiaušaitė I, Mameniškienė R. Valproate utilisation trends among girls and women from 2013 to 2018. Seizure - European Journal of Epilepsy. 2019;70:77-81.
5. Kurvits K, Laius O, Uuskula M, Haldre S, Rakitin A. Valproic acid prescription trends among females of childbearing age in Estonia: A 14-year nationwide prescription database study. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2020;76:28-31.
6. Katrin Kurvits MU, Ott Laius. Valproehappe kasutamine fertiilses eas naistel. Eesti Arst. 2017;96(9):544-50.

UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: Valproaat-ravi näidustused fertiilses eas naistel Eestis

Uurimistöö toimumiskoht: Eesti, Tartu

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Aleksei Rakitin
teaduslik kraad: PhD
amet: arst-õppejõud neuroloogia erialal
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 50406 Närvikliinik
telefoninumber: 7 318557
e-post: [email protected]
allkiri:

2.2. Kaastöötajad
ees- ja perekonnanimi: Sulev Haldre
teaduslik kraad: TÜ Med.kand
amet: dotsent
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 50406 Närvikliinik
telefoninumber: 7 318507
e-post: [email protected]
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Katrin Kurvits
teaduslik kraad: MSc
amet: Spetsialist
töökoht: Ravimiamet
töökoha aadress: Nooruse 1, 50411 Tartu
telefoninumber: 7 374140
e-post: [email protected]
allkiri:

2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja
on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: professor Pille Taba
amet: Närvikliiniku juhataja
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 50406 Närvikliinik
kuupäev:
allkiri:


3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
Allikas: (grandi puhul täpsustada kas taotlemisel või saadud)
Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Uurimisprojekti finantseerimiseks on käesoleval aastal taotletud Eesti Teadusagentuuril personaalset uurimistoetust (PSG603).

4. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ TEADUSLIK EESMÄRK JA PÕHJENDUS
Rasedus on väga tähtis, kuid ka muresid ja küsimusi tekitav periood iga naise jaoks. Eriti keeruline on see aeg epilepsiaga naistele, kuna lisanduvad antikonvulsantide kasutamisest tingitud riskid. Oluline on tasakaalustada ravimite võimalik teratogeenne toime loote arengule ja mitteadekvaatsest epilepsia ravist tingitud kontrollimatute epilepsiahoogudega seotud riskid nii emale kui lootele. Epidemioloogiliste uuringute põhjal elab Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1500–2000 epilepsia diagnoosiga fertiilses eas naist ning mingil ajal mõtleb igaüks neist rasedusega seotud küsimustele (1).
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel kasutab iga päev rohkem kui üks miljon inimest (2,3). Eriti efektiivne on see preparaat primaarselt generaliseerunud epileptiliste sündroomide raviks, mis kõige sagedamini avalduvad just noortel inimestel. Antud ravimi kõrvaltoimete profiili on meie uurimisgruppi poolt varasemalt põhjalikult uuritud (4-7). Alates 1980-test aastatest on kogunenud palju tõendeid, et valproaat mõjutab embrüogeneesi, põhjustades kaasasündinud anomaaliaid, peamiselt neuraaltoru defekti ja käitumishäireid lastel, kelle emad kasutasid VPA-d raseduse ajal (8). VPA tarvitamise puhul on kaasasündinud malformatsioonide esinemise risk kaks kuni kolm korda kõrgem, võrreldes teiste antikonvulsantidega (9). Selle informatsiooni valguses piiras Euroopa Ravimiamet 2014. aasta novembris VPA kasutamist fertiilses eas naistel: VPA-d ei tohi enam välja kirjutada tüdrukutele ja fertiilses eas naistele, väljaarvatud juhtudel, kui alternatiivsed ravimeetodid osutusid ebaefektiivseteks või talumatuks. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit. Maailma Epilepsiavastane Liiga töötas välja omad soovitused, kus on mainitud, et VPA kasutamist tuleb vältida fertiilses eas naistel, kui see on võimalik. VPA-d ei soovitata välja kirjutada fokaalse epilepsia puhul, kuna selle epilepsia liigi puhul on olemas teisi sarnase ja parema efektiivsusega preparaate. Nendel juhtudel, kui VPA ravi on epileptiliste hoogude vastu kõige efektiivsem, soovitatakse üksikasjalikult patsiendiga läbi arutada kõik potentsiaalsed riskid ja välja kirjutada preparaat võimalikult väikeses annuses – 500-600 mg päevas (10).

Piirangute rakendamise järel on mitmes Euroopa riigis teostatud uuringuid nende efektiivsuse hindamiseks, mille tulemused on vastuolulised. Rootsi uuring (11) näitas, et piirangute rakendamise järgselt olulist VPA tarvitamise langust epilepsiaga naiste poolt ei ole toimunud. Samas: Soome (12), Saksamaa (13) ja Leedu (14) andmed näitavad VPA tarvitamise langust. Meie töörühma poolt tehtud retrospektiivne epidemioloogiline uuring näitas, et VPA tarvitamine Eestis noorte naiste poolt tõusis kuni 2014. aastani ehk Euroopa Ravimiameti piirangute kehtestamiseni ning selle järel tõusev trend peatus. Huvitav on see, et umbes 40% noortest naistest olid VPA väljakirjutamise näidustuseks psühhiaatrilised haigused (15). Sarnane olukord on ka naaberriikides – Soomes on pooltel naistel VPA väljakirjutamise näidustuseks epilepsiaga mitte seotud diagnoosid (14); Rootsis saab enamus fertiilses eas naistest VPA-d psühhiaatriliste haiguste tõttu (11). Alates 2014. aastast hakkas Eestis VPA väljakirjutamine neuroloogide poolt langema, kuid psühhiaatrid kirjutasid noortele naistele valproaati välja endise sagedusega. Sarnast situatsiooni on kirjeldatud ka Rootsis. Antud fenomen on eriti ebaloogiline, kuna erinevalt generaliseerunud epilepsiast, kus teatud juhtudel on VPA ainus ja kõige efektiivsem preparaat, ei ole psühhiaatrilisi haigusi, mille puhul VPA oleks asendamatu. Nendest tulemustest võib järeldada, et informatsioon VPA teratogeensuse kohta jõuab erinevate meditsiinispetsialistideni ebaühtlaselt. Selle üheks potentsiaalseks põhjuseks Eestis võib olla kohaliku ravijuhendi puudumine, mis käsitleb epilepsia ravi iseärasusi fertiilses eas naistel ja rasedatel.
Kavandatava uuringu eesmärgiks on kirjeldada raseduste tulemusi VPA-d tarvitavatel naistel perioodil 1.1.2009 – 31.12.2018 Eestis (nürisünnitus, meditsiiniline abort, kongenitaalne malformatsioon, edukas sünnitus). Üle vaadata VPA ravi näidustused nendel naistel (täpne epilepsia sündroom, psühhiaatriline haigus või muu) ja hinnata, kas need näidustused vastavad kaasaegsetele teadmistele.


5. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
(juuli.2020-juuli.2025)
6. LOODAVA ANDMEBAASI STRUKTUURI KIRJELDUS
Rasestumised VPA-ravi foonil perioodil 2009-2018. Andmebaas sisaldab järgnevaid andmeid: naise ees- ja perekonnanimi, isikukood, raviasutuse nimetus, kus naine sünnitas, sünnituse kuupäev, diagnoosi kood, mille tõttu valproaat oli välja kirjutatud.
Statsionaarsed ja ambulatoorsed haiguslood, mis puudutavad patsiendi käsitlust seoses diagnoosikoodiga, mille tõttu VPA oli välja kirjutatud.
Statsionaarsed ja ambulatoorsed haiguslood, mis puudutavad indeks raseduse kulgu ja lõpptulemust.
Loodavas pseudonümiseeritud andmebaasis on kirjeldatud patsientide demograafilised andmed (naise vanus sünnituse ajal, sünnituse kuupäev), VPA kasutamise näidustus (epilepsia, psühhiaatriline haigus, muu), VPA kasutamise näidustuse hinnang uurijate poolt (kooskõlas kaasaegsete teadmistega või mitte), raseduse kulgu ja lõpptulemust puudutavad andmed (lapse kaal, kasv, APGARi skoor, kui on esinenud, siis kaasasündinud anomaalia kirjeldus, nürisünnitus, meditsiiniline abort).

7. METOODIKA (VALIMI KIRJELDUS)
Eelneva uuringu jooksul Eesti Haigekassa retseptide andmebaasist leidsime, et ajavahemikus 1.1.2005-31.12.2018 on registreeritud 385 rasedust naistel, kes selle aja jooksul kasutasid VPA-d. 44% rasedustest lõppes nürisünnitusega (n=140) ja sündis 205 last. Praegu on antud informatsioon nende naiste ja raseduste kohta pseudonümeeritud kujul. Selleks, et täpselt kirjeldada nende raseduste lõpptulemusi ja hinnata VPA väljakirjutamise vastavust kaasaegsetele rahvusvahelistele juhtnööridele, on vajalik läbi vaadata meditsiinilist dokumentatsiooni, mis puudutab neid rasedusi ja nende emade tervislikku seisundit. Kasutades meditsiinilist dokumentatsiooni on vajalik retrospektiivselt kontrollida, millise epileptilise sündroomi või muu haiguse raviks VPA oli välja kirjutatud.
Et saada juurdepääs nende patsientide meditsiinilistele andmetele, on vajalik TÜ inimuuringute eetikakomitee luba. Pärast loa saamist võtame ühendust Eesti Haigekassaga, et saada isikuandmed naiste kohta, kes rasestusid VPA-ravi foonil uuringuperioodi jooksul (hetkel meil on andmed nende naiste kohta pseudonümeeritud kujul). Eesti Haigekassa väljastab nimekiri nende naiste kohta järgmiste andmetega: naise ees- ja perekonnanimi, isikukood. Pärast seda võtame ühendust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) ja küsime meditsiinilist dokumentatsiooni nende naiste sünnituste ja eelneva tervise kohta. Kuna elektroonsed andmed on kätte saadavad alates 2009 aastast, siis küsime andmeid ainult nende naiste kohta, kes rasestusid VPA-ravi foonil perioodil 1.1.2009-31.12.2018 (uuritavate arv on tõenäoliselt umbes 300).
8. UURIMISTÖÖS KOGUTAVATE ISIKUANDMETE KAITSE KIRJELDUS
Uuringu täitmisel erilisi eetilisi aspekte ei peaks olema. Andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda. Pärast andmete analüüsi, tulemused esitatakse üldistatud kujul.
Isikuandmete kasutamine
Antud teadusuuringus soovime kasutada isikuandmeid isikustatud kujul. Esitatud uuringu taotluses on täidetud kolm järgmist tingimust (IKS § 6 lõiked 3 ja 4).
- pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada
-antud uuringu teostamisel ja tulemuste avaldamisel uurijate arvates on ülekaalukas avalik huvi
-töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuse mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi
Uurijad saavad isikuandmeid Eesti Haigekassalt e-posti teel. Eesti Haigekassa saadab isikuandmeid uurijatele ainult krüpteeritud kujul. Eesti Haigekassalt saadud andmeid dekrüpteerib vastutav uurija Aleksei Rakitin (37809022714). Patsiendi andmetele on juurdepääs ainult temal.
Pärast seda vastutav uurija võtab ühendust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega ja küsib sealt meditsiinilist dokumentatsiooni (ambulatoorsed ja statsionaarsed haiguslood) uuritavate kohta, vastavalt Eesti Haigekassalt saadud nimekirjale. Küsitakse informatsiooni sünnituste kulu, lõpptulemuse kohta, ning põhihaiguse kohta, mille tõttu VPA-ravi oli välja kirjutatud. Seda informatsiooni saadetakse TEHIKult vastutavale uurijale krüpteeritud kujul ning seda saab dekrüpteerida ainult tema. Pärast nende haiguslugude andmete analüüsi koostatakse uuritavate kohta tabelit, kus andmed on pseudonüümitud kujul. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Isikuandmeid samuti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025). Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Vastutavaks andmete töötlejaks on Tartu Ülikool (Aleksei Rakitin). Kasutatavaid andmeid välisriiki ei väljastata.

9. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL
Ei ole teada

10. LISAD (esitatud eraldi dokumentidena): Lisa 1 Planeeritav andmekoosseis
10.1 Andmetabeli struktuur
10.2 Uuringu läbiviija(te) CV(d)

Kasutatud kirjandus:
1. Oun A, Haldre S, Magi M. Prevalence of adult epilepsy in Estonia. Epilepsy research. 2003;52(3):233-42.
2. Farinelli E, Giampaoli D, Cenciarini A, Cercado E, Verrotti A. Valproic acid and nonalcoholic fatty liver disease: A possible association? World journal of hepatology. 2015;7(9):1251-7.
3. Perucca E. Pharmacological and therapeutic properties of valproate: a summary after 35 years of clinical experience. CNS drugs. 2002;16(10):695-714.
4. Rakitin A, Eglit T, Koks S, Lember M, Haldre S. Comparison of the metabolic syndrome risk in valproate-treated patients with epilepsy and the general population in Estonia. PloS one. 2014;9(7):e103856.
5. Rakitin A, Koks S, Haldre S. Valproate modulates glucose metabolism in patients with epilepsy after first exposure. Epilepsia. 2015;56(11):e172-5.
6. Rakitin A, Koks S, Haldre S. Metabolic syndrome and anticonvulsants: A comparative study of valproic acid and carbamazepine. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2016;38:11-6.
7. Rakitin A, Kõks S, Reimann E, Prans E, Haldre S. Changes in the peripheral blood gene expression profile induced by 3 months of valproate treatment in patients with newly diagnosed epilepsy. Frontiers in Neurology. 2015;6.
8. Tomson T, Battino D, Bonizzoni E, Craig J, Lindhout D, Sabers A, et al. Dose-dependent risk of malformations with antiepileptic drugs: an analysis of data from the EURAP epilepsy and pregnancy registry. The Lancet Neurology. 2011;10(7):609-17.
9. Tomson T, Battino D, Perucca E. Valproic acid after five decades of use in epilepsy: time to reconsider the indications of a time-honoured drug. The Lancet Neurology. 2015.
10. Tomson T, Marson A, Boon P, Canevini MP, Covanis A, Gaily E, et al. Valproate in the treatment of epilepsy in girls and women of childbearing potential. Epilepsia. 2015;56(7):1006-19.
11. Karlsson Lind L, Komen J, Wettermark B, von Euler M, Tomson T. Valproic acid utilization among girls and women in Stockholm: Impact of regulatory restrictions. Epilepsia open. 2018;3(3):357-63.
12. Virta LJ, Kalviainen R, Villikka K, Keranen T. Declining trend in valproate use in Finland among females of childbearing age in 2012-2016 - a nationwide registry-based outpatient study. Eur J Neurol. 2018;25(6):869-74.
13. Jacob L, Schmitz B, Bohlken J, Kostev K. Trends in valproate use in patients in Germany between 2009 and 2017. Epilepsy & behavior : E&B. 2019;92:26-30.
14. Puteikis K, Medžiaušaitė I, Mameniškienė R. Valproate utilisation trends among girls and women from 2013 to 2018. Seizure - European Journal of Epilepsy. 2019;70:77-81.
15. Kurvits K, Laius O, Uuskula M, Haldre S, Rakitin A. Valproic acid prescription trends among females of childbearing age in Estonia: A 14-year nationwide prescription database study. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2020;76:28-31.

Lugupeetud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu.
Tänan Teid meie avalduse põhjaliku läbivaatamise eest.

Vastused küsimustele taotluse „Valproaat-ravi näidustused fertiilses eas naistel Eestis“ kohta.
1. Selle uuringu läbiviimiseks otseseid kulusid ei ole. Seda projekti analüütilist osa planeerin teostada 6 kuu jooksul. Andmete interpreteerimise ja publitseerimisega tegeleb tõenäoliselt arstitudeng või doktorant. Hinnanguliselt tööjõukulu võib olla 0.1 - 0.2 TÜ teaduri koormusest, ehk umbes 1000 eurot.
2. Tänan Teid märkuse eest. Tõesti, antud projekt on varem heaks kiidetud TÜ Eetikakomitee poolt.
3. Jah, nende 264 naiste isikuandmed on meil olemas (ees- ja perekonnanimi ning isikukood). Neid isikuandmeid me saime Eesti Haigekassalt vastavalt avaldusele, mis oli heaks kiidetud TÜ Eetikakomitee poolt. EBINi poole pöördumise eesmärgiks oli TEHIKu nõue, kuna nemad ei väljasta nende naiste ambulatoorseid ja statsionaarseid epikriise ilma EBINi loata. Plaani järgi vastutav uurija saadab nimekirja 264 naisest TEHIKU-le ja saab sealt ambulatoorseid ja statsionaarseid epikriise.
4. Tänan märkuse eest. Korrektsem oleks tõesti „pseudonümiseeritud“.
5. Naiste isikuandmed on juba antud vastutavale uurijale (ees-, perekonnanimi ja isikukood). Kuna enne 2009 aastat informatsioon ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside kohta ei ole elektroonsel kujul vaid paberkandjal, tulevikus on plaanis võtta ühendust otseselt haiglate arhiividega, et saada neid dokumente (selleks teeme eraldi jätkutaotlust TÜ Eetika komiteele). Selleks on ikka vaja isikuandmeid.
6. Soovime andmeid saada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS § 6 lg 3), ilma nõusolekut küsimata. Järgmised tingimused on täidetud:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Lisaks, uurija hinnangul ~200 isikut on võrdlemisi suur valim, nõusolekute küsimine on ebaproportsionaalselt mahukas töö, mis on oluliselt mahukam, kui uuring ise, ning uurijal ei ole nende inimeste kontaktandmeid, et võtta nendega ühendust ja küsida nõusolekut. Kindlasti osal uuritavatest ei olegi võimalik tuvastada aktuaalseid kontaktandmeid, et nõusolekut küsida. Sellisel juhul meie kaotame osa valimist ja uuring sellega kaotab sisulist mõtet.
7. Taotluse punkti nr 12b leheküljel 8 olevad küsimused 6 ja 7 on vastatud. Andmete edastamise protsess TEHIKule on kirjeldatud.
8. Antud uuring on osa suuremast projektist - “Valproehappe ja teiste antiepileptiliste ravimite kasutamine fertiilses eas naistel Eestis”, mis kestab umbes 5 aastat. Kuid selle uuringu jaoks võib koodivõtit säilitada vähema perioodi jooskul – näiteks 3 aastat (andmete saamine, analüüs, ja publitseerimine võtab tavaliselt 2-3 aastat).
9. Jah, haiguslood ja ambulatoorsed epikriisid väljastab TEHIK vabatekstina. Haiguslugude ja ambulatoorsete epikriiside väljastades ei kustuta/varjata isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed.
10. Tänan märkuse eest. Uuringu algusaeg on jaanuar 2021.



Aleksei Rakitin

UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE


1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles)
Valproaat-ravi näidustused fertiilses eas naistel Eestis
2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles)
Kavandatava uuringu eesmärgiks on kirjeldada raseduste tulemusi valproaadi tarvitavatel naistel perioodil 1.1.2009 – 31.12.2018 Eestis (nürisünnitus, meditsiiniline abort, kongenitaalne malformatsioon, edukas sünnitus). Üle vaadata valproaat-ravi näidustused nendel naistel (täpne epilepsia sündroom, psühhiaatriline haigus või muu) ja hinnata, kas need näidustused vastavad kaasaegsetele teadmistele.

3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed
Eesnimi: Aleksei
Perekonnanimi: Rakitin
Ametikoht: Teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Närvikliinik
Telefon: 7318557
e-post: [email protected]
Skype:-
4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu)
1. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Haldre
Ametikoht: Dotsent
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Närvikliinik

2. Eesnimi: Katrin
Perekonnanimi: Kurvits
Ametikoht: Spetsialist
Organisatsioon: Ravimiamet

5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikad
Uurimisprojekti “Valproehappe ja teiste antiepileptiliste ravimite kasutamine fertiilses eas naistel Eestis”
finantseerimiseks on käesoleval aastal taotletud Eesti Teadusagentuuril personaalset uurimistoetust (PSG603).
Antud uurimistöö on selle suure projekti ainult üks osa.
Uuringu üldmaksumus (summa)
1000 euro. Uuringu teostamiseks on vajalik statistilselt analüüsida andmeid. Laboratoorseid või muid kulusid ei ole.
Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa)
Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud.
Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja võimalusel kindlustaja poliis)
Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Jaanuar 2021 – Jaanuar 2024
7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides)
Antud projekt on heaks kiidetud Tartu Ülikooli Eetikakomitee poolt. Kooskõlastus 319/T-13, koosolek 15.06.2020.
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat. Alates 1980-test aastatest on kogunenud palju tõendeid, et valproaat mõjutab embrüogeneesi, põhjustades kaasasündinud anomaaliaid, peamiselt neuraaltoru defekti ja käitumishäireid lastel, kelle emad kasutasid VPA-d raseduse ajal. Selle informatsiooni valguses piiras Euroopa Ravimiamet 2014. aasta novembris VPA kasutamist fertiilses eas naistel.
Piirangute rakendamise järel on mitmes Euroopa riigis teostatud uuringuid nende efektiivsuse hindamiseks, mille tulemused on vastuolulised. Rootsi uuring (1) näitas, et piirangute rakendamise järgselt olulist VPA tarvitamise langust epilepsiaga naiste poolt ei ole toimunud. Samas: Soome (2), Saksamaa (3) ja Leedu (4) andmed näitavad VPA tarvitamise langust. Meie töörühma poolt tehtud retrospektiivne epidemioloogiline uuring näitas, et VPA tarvitamine Eestis noorte naiste poolt tõusis kuni 2014. aastani ehk Euroopa Ravimiameti piirangute kehtestamiseni ning selle järel tõusev trend peatus. Huvitav on see, et umbes 40% noortest naistest olid VPA väljakirjutamise näidustuseks psühhiaatrilised haigused (5). Sarnane olukord on ka naaberriikides – Soomes on pooltel naistel VPA väljakirjutamise näidustuseks epilepsiaga mitte seotud diagnoosid (2); Rootsis saab enamus fertiilses eas naistest VPA-d psühhiaatriliste haiguste tõttu (1).

9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Alates 2014. aastast hakkas Eestis VPA väljakirjutamine neuroloogide poolt langema, kuid psühhiaatrid kirjutasid noortele naistele VPAd välja endise sagedusega. Sarnast situatsiooni on kirjeldatud ka Rootsis. Antud fenomen on eriti ebaloogiline, kuna erinevalt generaliseerunud epilepsiast, kus teatud juhtudel on VPA ainus ja kõige efektiivsem preparaat, ei ole psühhiaatrilisi haigusi, mille puhul VPA oleks asendamatu. Nendest tulemustest võib järeldada, et informatsioon VPA teratogeensuse kohta jõuab erinevate meditsiinispetsialistideni ebaühtlaselt. Selle üheks potentsiaalseks põhjuseks Eestis võib olla kohaliku ravijuhendi puudumine, mis käsitleb epilepsia ravi iseärasusi fertiilses eas naistel ja rasedatel.
Uurimisküsimused:
1. Kas VPA väljakirjutamise näidustused noortele naistele Eestis vastavad kaasaegsetele rahvusvaheliselt aktsepteeritud teadmistele?
2. Kas seoses piirangute rakendamisega 2014 aastal on muutunud VPA väljakirjutamise muster fertiilses eas naistele?

Hüpotees:
Käesolev VPA kasutamise praktika fertiilses eas naistel ja rasedatel Eestis ei ole piisavalt kaasajastatud hetkel kehtivate rahvusvaheliste standarditega. Näiteks, paljude kaasaegsete soovituste järgi, ei ole valproaadi kasutamise noortel naistel õigustatud mitte-epileptiliste diagnooside puhul. 2017 aastal ajakirjas „Eesti Arst“ ilmunud uurimistööst selgub, et suurel osal (57%) fertiilses eas naistest Eestis alustatakse VPA ravi mitte-epilepsia diagnoosiga. Epilepsia diagnoosiga alustatakse ravi selle teratogeense preparaadiga ainult 30%-l naistest (6).
10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Eelneva uuringu jooksul Eesti Haigekassa retseptide andmebaasist leidsime, et ajavahemikus 1.1.2005-31.12.2018 on registreeritud 385 rasedust naistel, kes selle aja jooksul kasutasid VPA-d. 44% rasedustest lõppes nürisünnitusega (n=140) ja sündis 205 last. Hiljem saime Eesti Haigekassalt ka nimekirja 264 naisest, kes aastatel 2005-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi (ees- ja perekonnanimi, isikukood). Selleks, et täpselt kirjeldada nende raseduste lõpptulemusi ja hinnata VPA väljakirjutamise vastavust kaasaegsetele rahvusvahelistele juhtnööridele, on vajalik läbi vaadata meditsiinilist dokumentatsiooni, mis puudutab neid rasedusi ja nende emade tervislikku seisundit. Kasutades meditsiinilist dokumentatsiooni on vajalik retrospektiivselt kontrollida, millise epileptilise sündroomi või muu haiguse raviks VPA oli välja kirjutatud.
Selleks me planeerime võtta ühendust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) ja küsime meditsiinilist dokumentatsiooni nende naiste sünnituste ja eelneva tervise kohta. Kuna elektroonsed andmed on kätte saadavad alates 2009 aastast, siis küsime andmeid ainult nende naiste kohta, kes rasestusid VPA-ravi foonil perioodil 1.1.2009-31.12.2018 (uuritavate arv on tõenäoliselt umbes 200).

11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena.
Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu
N=200
Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane)
Ei ole asjakohane
Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid?
Naised, kes kes aastatel 2009-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi. Eesti Haigekassa andmete põhjal.
Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed)
Retrospektiivne isikuandmeid sisaldavate andmete analüüs.Statsionaarsed ja ambulatoorsed epikriisid.
Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms)
Uuritavatega ühendust ei võeta.
12. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk).
Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. (https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members).

vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf
12 a Inimesed
Abiküsimused
Ei
Jah
Kas uurimisobjektiks on inimesed?


Jah.
Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid?

1) Osal uuritavatest on olemas neuroloogiline või psühhiaatriline diagnoos. Nad võtsid raseduse ajal potentsiaalselt teratogeenset ravimit.
Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)?

Uuringu läbi viimiseks ei ole vaja küsida uuritavate nõusolekut. Andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.
Kas uurimisobjektiks on alaealised?

Kõige noorema uuritava sünnipäev on mais 2001, seega, alaealisi meie kohordis hetkeseisuga ei ole.


Kas uurimisobjektiks on patsiendid?

1) Jah, enamasti tegemist on patsientidega, kellel on epilepsia või bipolaarne häire. Teoreetiliselt kohordis võivad olla ka patsiendid kroonilise migreeni või muu diagnoosiga.
2) uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda
3) uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda
Kas uurimistöös kogutakse
inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki) või importida neid teisest riigist Eestisse?
ei 

12 b Isikuandmed

Ei
Jah
Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid?

1) Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana).
1. Uuringu plaani kohaselt peame üksikasjalikult uurima nende ~200 naise meditsiinilist dokumentatsiooni, et aru saada, millistel näidustusel naine sai VPAd raseduse ajal ja kas oli võimalik seda vältida. Meditsiinilise dokumentatsiooni saamiseks peame pöörduma TEHIK-usse. Vastutav uurija saadab TEHIKule nimekiri 264 naistest (ees- ja perekonnanimi ning isikukood) ainult krüpteeritud kujul e-maili teel. TEHIK peaks meile väljastama statsionaarsed ja ambulatoorsed haiguslood, mis puudutavad patsiendi käsitlust seoses diagnoosikoodiga, mille tõttu VPA oli välja kirjutatud. Haiguslood ja ambulatoorsed epikriisid väljastab TEHIK vabatekstina. Haiguslugude ja ambulatoorsete epikriiside väljastades ei kustuta/varjata isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed.

Nende dokumentide alusel koostame pseudonümiseeritud andmebaasi nendest ~200 isikust, mis sisaldab: patsientide demograafilised andmed (naise vanus sünnituse ajal, sünnituse kuupäev, muul põhjusel lõppenud raseduse kuupäev), VPA kasutamise näidustus (epilepsia, psühhiaatriline haigus, muu), VPA kasutamise näidustuse hinnang uurijate poolt (kooskõlas kaasaegsete teadmistega või mitte), raseduse kulgu ja lõpptulemust puudutavad andmed (lapse kaal, kasv, APGARi skoor, kui on esinenud, siis kaasasündinud anomaalia kirjeldus, nürisünnitus, meditsiiniline abort).

2) Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul.
Informeeritud nõusoleku ei küsita, kuna andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
Oma praktikast teame, et mõnikord diagnoosikood, millega on VPA välja kirjutatud, erineb reaalsest diagnoosist, mille tõttu see ravim oli patsiendile määratud. Üldiselt kasutatakse VPAd epilepsia, bipolaarse häire, migreeni, neuropaatilise valu raviks. Mõnikord määravad arstid seda ravimit arvestades patsiendil esinevaid komorbiidsusi – näiteks bipolaarne häire ja migreen, või epilepsia ja valu. Samas retseptile läheb ainult üks diagnoosi kood. Lisaks on meie andmebaasis teadmata tulemusega rasedused, kuna ei ole sünnituse koodi. Selleks, et ammendavalt kirjeldada VPA-ravi näidustusi ja raseduste tulemusi nendel naistel, oleks vaja saada juurdepääs kogu meditsiinilisele dokumentatsioonile, mis on seotud iga konkreetse patsiendiga. Sellisel juhul peaks TEHIK võimaldama meile juurdepääsu kogu meditsiiniliste dokumentide andmebaasile, mis on seotud iga naisega.

4) Kas andmesubjektid on tuvastatavad?

Jah, andmesubjektid on tuvastatavad.


Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused:

5) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;

Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole enam võimalik aru saada, kas VPA on välja kirjutatud kooskõlas kaasaegsete soovitustega või mitte. VPA on epilepsiavastane ravim ja formaalselt seda võib välja kirjutada iga epilepsia liigi puhul. Samas, kaasaegsete teadmiste valguses selle ravimi määramine noorele naisele on võimalik ainult suhteliselt harva esinevate epileptiliste sündroomide puhul – näiteks juveniilne müokloonus epilepsia, või muude sündroomide puhul, kui kõik muud põhilised antikonvulsandid juba ära proovitud ja osutusid ebaefektiivseteks. Seega, selleks et aru saada, kas VPA määramine oli õigustatud, peame läbivaatama kogu otsustamise protsessi, mis peaks olema kajastatud ambulatoorsetes ja statsionaarsetes epikriisides. Juhul, kui dokumentides puudub seletus, miks oli see ravim valitud, on see ka oluline teave meie uuringu hüpoteesi valguses.

6) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
Vastutava uurija hinnangul antud uuringul on ülekaalukas avalik huvi.
7) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Jah

Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust?
Ei
1) Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse
uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks.
2) Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid.
3) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
4) Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest.
Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid?

1) Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad.
Nimekiri naistest, kes 2005-2018 rasestusid ja raseduse ajal tarvitasid VPAd on saadud Eesti Haigekassalt (ees- ja perekonnanimi, isikukood).
2) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
Informeeritud nõusoleku ei küsita, kuna andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
Oma praktikast teame, et mõnikord diagnoosikood, millega on VPA välja kirjutatud, erineb reaalsest diagnoosist, mille tõttu see ravim oli patsiendile määratud. Üldiselt kasutatakse VPAd epilepsia, bipolaarse häire, migreeni, neuropaatilise valu raviks. Mõnikord määravad arstid seda ravimit arvestades patsiendil esinevaid komorbiidsusi – näiteks bipolaarne häire ja migreen, või epilepsia ja valu. Samas retseptile läheb ainult üks diagnoosi kood. Lisaks on meie andmebaasis teadmata tulemusega rasedused, kuna ei ole sünnituse koodi. Selleks, et ammendavalt kirjeldada VPA-ravi näidustusi ja raseduste tulemusi nendel naistel, oleks vaja saada juurdepääs kogu meditsiinilisele dokumentatsioonile, mis on seotud iga konkreetse patsiendiga. Sellisel juhul peaks TEHIK võimaldama meile juurdepääsu kogu meditsiiniliste dokumentide andmebaasile, mis on seotud iga naisega.

4) Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane).

Eelnevalt vastatud
Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid?
Ei
Selgitada, et andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada.
Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki)?
Ei
1) Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse
või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest.
2) Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused.
Kas uurimistöö lõppetes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine?

Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul
1) kirjeldada, kas ja kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse;
Pärast nende ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside analüüsi koostatakse uuritavate kohta tabelit, kus andmed on pseudonüümitud kujul. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Koodi võti säilitatakse 3 aasta jooksul (kuni jaanuarini 2024) ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Isikuandmeid samuti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ja siis kustutakse arvutist. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.
2) lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist.
Andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena.
12 c Teised eetilised küsimused
Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske?
Ei
Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne.
13. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel.
Andmekogu ja/või andmeallika nimetus
Eesti Haigekassa, ja TEHIK
Isikuandmete töötlemise eesmärk
Hinnata, kas VPA välja kirjutamine rasedatele oli õigustatud ja kooskõlas kaasaegsete teadmistega.
Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana)
Naised (ees- ja perekonnanimi, isikukood), kes kes aastatel 2009-2018 Eestis rasestusid ja sünnitasid last ning raseduse ajal on tarvitanud epilepsiavastast ravimit – valproaadi. Eesti Haigekassa andmete põhjal.
Ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, VPA välja kirjutamise protsessi täpsemaks kirjeldamiseks ning selle õigustatuse hindamiseks. TEHIKu andmete põhjal.
14. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk).
Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega.

Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.
Pärast nende ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside analüüsi koostatakse uuritavate kohta tabelit, kus andmed on pseudonüümitud kujul. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Isikuandmeid samuti säilitatakse 5 aasta jooksul (kuni juulini 2025) ja siis kustutakse arvutist. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus.
Isikuandmete transpordimine ei ole planeeritud. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil.

Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest.

Vastutava uurija allkiri
/digiallkiri/
Taotluse esitamise kuupäev

3.11.2020
Taotluse EBIN ID
(täidab hindaja)


Lisadokumentide loetelu:
1. Vastutava uurija CV
2. Informeeritud nõusolek ja uuringu kutse ja kõik muud uuritava värbamiseks kasutatavad materjalid (kui on asjakohane)
3. Uuringu instrumendid, sh nt küsimustikud (kui on asjakohane)
4. Kindlustuspoliis (kui on asjakohane)
5. Andmekoosseis (kui on asjakohane)
6. Maksekorraldus, kui uuringu läbivaatamise eest on ette nähtud tasu









Kasutatud kirjandus:

1. Karlsson Lind L, Komen J, Wettermark B, von Euler M, Tomson T. Valproic acid utilization among girls and women in Stockholm: Impact of regulatory restrictions. Epilepsia open. 2018;3(3):357-63.
2. Virta LJ, Kalviainen R, Villikka K, Keranen T. Declining trend in valproate use in Finland among females of childbearing age in 2012-2016 - a nationwide registry-based outpatient study. Eur J Neurol. 2018;25(6):869-74.
3. Jacob L, Schmitz B, Bohlken J, Kostev K. Trends in valproate use in patients in Germany between 2009 and 2017. Epilepsy & behavior : E&B. 2019;92:26-30.
4. Puteikis K, Medžiaušaitė I, Mameniškienė R. Valproate utilisation trends among girls and women from 2013 to 2018. Seizure - European Journal of Epilepsy. 2019;70:77-81.
5. Kurvits K, Laius O, Uuskula M, Haldre S, Rakitin A. Valproic acid prescription trends among females of childbearing age in Estonia: A 14-year nationwide prescription database study. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2020;76:28-31.
6. Katrin Kurvits MU, Ott Laius. Valproehappe kasutamine fertiilses eas naistel. Eesti Arst. 2017;96(9):544-50.

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]

Taotlus andmete väljastamiseks Tervise infosüsteemist

Palun väljastada Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku arst-õppejõule ja teadurile Aleksei Rakitinile (37809022714) meditsiinilist dokumentatsiooni (statsionaarsed ja ambulatoorsed epikriisid) uuringu „Valproaat-ravi näidustused fertiilses eas naistel Eestis“ läbiviimiseks. Uuringu taotlus on heaks kiidetud Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu poolt, otsus 12.010.2021 nr 1.1-12/3150.

Lugupidamisega,
Aleksei Rakitin
3.02.2021
allkirjastatud digitaalselt