MÕSid

Tegevussuund Kuhu tahame jõuda? Mida selleks vaja teha? Hindamismõõdik Vastutaja Tähtaeg

1. Droonituvastus sensorvõrgustiku loomine

1.1 Tallinna lennujaama lähiala on kaetud droonituvastusseadmetega. Annab võimaluse tuvastada drooniliiklust ning ühildada seireinfo mehitamata lennuliikluse süsteemidega. Eesmärk on tagada lennuohutus ning mehitamata lennuliikluse korraldamise teenuste ja U- space teenuste toimimine. 1.2 Kaaluda vajaduspõhiselt drooniseire sensorvõrgustiku paigaldamist Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla linnadesse droonituvastus majakad (katab CTRi ja FIZd). Seirevõrgustiku infot kasutatakse mitme riigiasutuse tööks (koostöö riigiasutuste vahel). Seirevõrgustik aitab tuvastada lende, mis väljuvad lubatud kõrgusest ning mis satuvad lennujaamadele ohtlikult lähedale. Seirevõrgustiku ja toimiva teenuse keskkonna abil tagame lennuohutuse lennujaamade ümbruses. Toimiv seiresüsteem ja teenusekeskkond võimaldab avatud kategooria lennutajate kõrguse piiri lennujaamades tõsta praegusest kõrgemale (kuid mitte rohkem, kui 120).

1.1 Sensorvõrgustiku soetamine, käitaja leidmine (ministeeriumil määrata selleks sobilik asutus). 1.2 Asutuste tarkvarasüsteemide arendused (EANS, TRAM, PPA). 1.3 Infosüsteemide liidestamine ja nende põhimääruste muutmine. 1.4 Seaduse muudatus (LennS), seire tegevuse lubamiseks. Transpordiameti soovitus on teha mitmes etapis. Esmalt katta sensoritega Tallinna lennujaama lähenemis- ja väljumissektorid ning teise etapina katta kogu Tallinna lennujaama lähiala. Kolmanda etapina paigaldada sensorvõrgustikud regionaallennujaamade ümbrusesse.

Seire katvus lennujaamade lähenemisalades. Intsidentide arv lähenemisalades. Lennuväljade toimepidevus. Väärteo menetluste arv väheneb või ei kasva.

KLIM - õigusloome tugi.

1.1 Tallinna CTRi sensorvõrgustikuga katmine 2026 lõpp. 1.2 Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu 2027 lõpp.

Paralleelselt seirevõimekusele rikkumistele reageerimise võimekuse väljaarendamine koostöös PPA ja TRAMga.

2. Mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi loomine

2.1 Mehitamata lennuliikluse korraldamiseks vajalikud teenused (võrgutuvastusteenus, UAS lennuloateenus) on juurutatud. Välja töötada metoodika mille alusel määrata ja kehtestada remote ID kohustusega geograafilised alad. Mehitamata lennuliikluse teenused on siseriiklikult kehtestatud (tegemist ei ole U- space teenuse keskkonnaga). 2.2 Kogu Eesti õhuruumi puudutavat geograafilist teavet haldab ja teed kättesaadavaks Transpordiamet. Drooni lennutajatele siseriiklike teenuste loomise eesmärk on täita määrustest tulenevaid riigi kohustusi ning luua täiendavalt innovatiivseid lahendusi, mis võimaldavad pakkuda uusi teenuseid. Samu lahendusi saab kasutada ka mehitamata õhusõidukitega riiklike teenuste pakkumiseks.

2.1 LennSi vastava volitusnormi lisamine ja siseriikliku määruse koostamine, mis võimaldab mehitamata lennuliikluse korraldamise teenust sertifitseerida/tunnustada ning kasutusele võtta. 2.2 Geoalade määramise metoodika välja töötamine. 2.3 Geoalade kehtestamine, ÜKE alt määruse alla tuua. Vajab seaduse muutmist. 2.4 Dünaamiliste geoalade loomise võimekuse loomine (nende kehtestamine lühiajaliselt). 2.5 Geoteadlikkuse teenuse toomisel Transpordiametisse vaja luua IT alane kompetents, kus võetakse kasutusele tarkvara, mille abil geoinfot (pidevalt muutumises) jagatakse sektorile. Hõlmab ka JASON faili formaadi loomist ja haldamist (digitaalne vorm).

Juurutatud teenuste arv.

KLIM - mehitamata lennuliikluse korraldamise rakendamiseks vajaminev õigusloome. TRAM – projekti juhtimine, tarkvara arendus, IT kompetentsi loomine ning geoteadlikuse infoportaali töös hoidmine. EANS – ANSP kohustuste täitmine (kooskõlastamine lennujuhtidega). Sektor/eraettevõte – Võimalusel mehitamata lennuliikluse korraldamise teenuste arendamine.

Mehitamata lennuliikluse korraldamise teenused on Tallinn CTRs ja Tartus kasutusel aastast 2026. Mehitamata lennuliikluse korraldamise teenuste kehtestamine kogu Eesti õhuruumi ulatuses 2027. Õhuruumi dünaamilise ümberkorraldamise võimekus on juurutatud. TRAMi geoteadlikkuse süsteemi loomine, 2026. aastaks.

3. Mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi rakendamine Eesti õhuruumis

Eesti Õhuruumis toimivad üheaegselt mehitamata lennuliikluse korraldamise teenuse keskkond (FIZ, geoalad,

Eelnevates punktides loetletud tegevused.

Mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi tõrgete arv aastas.

TRAM (teenuseosutajate tunnustamine, õhuruumi riskihinnangud, õhuruumi eraldamised ja tingimuste määramine, geoteadlikkuse

Teenuste keskkonnad Eesti õhuruumis rakendatud alates 2027. aastast.

mitte kontrollitav õhuruum) ja U- space teenuse keskkond. Tarkvara on arendatud kõikide osapoolte vahel selliselt, mis võimaldab alade aktiveerimise infol liikuda operatiivselt asutuste vahel ning teenuse osutajate vahel. Tallinna lähiala lennujuhtimisel on täiendav „silm“ mis tagab mehitatud lennunduse ohutu toimimise.

Teenuse kasutajate arv. Riigiasutuste loodud ajutiste geograafiliste alade arv?

jagamine, lepingud osapooltega).

4. U-space õhuruumi rakendamine

4.1 Eestis on tehtud ettevalmistused U-space õhuruumi kasutusele võtuks. 4.2 Transpordiametil on võimekus sertifitseerida U-space teenuseosutajaid ning üht ühist teabeteenuse osutajat. 4.3 Tallinna lähiala riskihindamine on koostatud ning nõuded on kaardistatud. Võimekus riskihindamist läbi viia asukohtades, kus on U-space õhuruumi äriline potentsiaal. 4.4 Riiklik U-space koordinaator on määratud. 4.5 U-Space õhuruum aitab tiheasustusalades pakkuda uusi teenuseid ja tooteid.

4.1 LennS muutmine, et saaks rakendusmäärust rakendada. 4.2 U-space õhuruumi riskihindamine ning nõuete seadmine. 4.3 Teenuseosutajate sertifitseerimine. 4.4 CIS määramine, õhuruumi määramine, kolmepoolsed lepingud, riikliku koordinaatori määramine (sCISP, USSP, TRAM). 4.5 U-space teenuste propageerimine sektorile. 4.6 U-space keskkonnas riikliku lennunduse toimimiseks vaja luua koostöölepped (eraldi protseduurid).

U-space õhuruumi alade hulk ja kasutussagedus. U-space teenuseosutajate hulk Eestis.

TRAM (sertifitseerimine, õhuruumi riskihinnang, õhuruumi määramine, järelevalve). KLIM (õigusloome, riikliku koordinaatori määramine) Ettevõtted (USSP teenuse osutajad, U-space õhuruumi kasutajad, teenuste tellijad) KOV (teenusekeskkonna loomise tugi, kohaliku U- space koordinaatori määramine).

Esimene U-space õhuruum Eestis on loodud 2025 aasta lõpuks/2026 aasta alguses.

5. Testalade loomine Eesti õhuruumis

5.1 Eestis on loodud testalad, mis katavad ära kõikide tehnoloogia arendajate vajadused.

5.1 Testala taotluse kord ja käitamise käsiraamatu sisu vaja välja töötada.

Mehitamata lennunduse valdkonnaga

TRAM (testala taotluste hindamine ja kehtestamine, järelevalve).

Esimene testala Tartus on loodud

5.2 Eestis on loodud õiguslikud alused ajutiste ja püsivate lubavate geoalade loomiseks. 5.3 Testalad katavad ära UAS süsteemide arendused, radarisüsteemide katsetused, uute teenuste testimise ja katsetamise ning kõik muu mehitamata lennunduse sektori arengut puudutavad arendused. 5.4 Katselennu ja testlennu reeglite loomine.

5.2 Testala riskihinnang tegevustele ja maandamismeetmed. 5.3 Testalade „omanike“ poolsete kohustuste määramine 5.4 LennS täiendamine, mis sätestaks testala loomise korra, annab õigused TRAMile (õhuruumi osas), samuti riigilõivu kehtestamine.

tegelevate ettevõtete ja toodete hulk aastate lõikes.

Testala käitajad (ELA, Metrosert, SKA)

2025 aasta I pooles (madal kõrgus). Metroserdi testala loodud 2027 aastal.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vladimir Svet

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Meie 06.11.2024 nr 13.11-3/24/19135-1

Mehitamata lennunduse arengusuunad ja

riigipoolne panus

Austatud hr minister

Mehitamata lennundus leiab üha enam rakendust lisaks hobidele ja harrastusele ka uute teenuste

arendamisel, kus ettevõtted rakendavad oma põhitegevuste efektiivsemaks läbiviimiseks

mehitamata õhusõidukeid (MÕS). Laiatarbe MÕSe on Eestis võimalik soetada jaekaubandusest,

ning tellida veebipoest. Mitteametlikel andmetel on Eestis MÕS lendude arv aastas üle 70 000

ning MÕSde arv küündib kümnetesse tuhandetesse.

Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139

(alusmäärus) mõistes ning see kohustab meid tagama mehitamata lennunduse toimimise vastavalt

siseriiklikule ja EL õigusaktides toodud nõuetele. Riiklik lennuohutusprogramm toob välja:

„Mehitamata lennundus on ohutult integreeritud Eesti lennundussüsteemi. Mehitamata

lennuettevõtjad teavad oma tegevusega seotud riske ja jälgivad nõudeid ning vastutavad oma

tegevuse ohutuse eest.“.

MÕSide kasutuse laienemisega on paraku suurenenud selliste lennutajate hulk, kes ei järgi

kehtivaid reegleid ning selle tõttu tekitavad tõsist ohtu mehitatud õhusõidukitele, kuid ka asulates

elavatele inimestele ja varale. Transpordiametil paraku puuduvad vahendid, millega oleks

võimalik saada informatsiooni selle kohta, kui palju rikutakse näiteks lubatud kõrguspiiri

ületamist, kui suurel hulgal lennutajatest ei oma kaugpiloodi pädevust ning kui paljud ei ole ennast

registreerinud käitajaks. Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (LOIS) on

praeguse seisuga (oktoober 2024) 3524 käitajaks registreerinut ning 5794 kaugpilooti. Ilmselgelt

ei peegelda antud andmed tegelikku olukorda.

Eestis on eraettevõtted võtnud initsiatiivi arendada MÕSseire süsteeme ning jagavad sellekohast

informatsiooni Transpordiametile, kui palju, kus ja millise iseloomuga rikkumisi lennutajate poolt

tehakse. Kahjuks peame välja tooma, et väga palju tehakse MÕS lende just sellel trajektooril, kus

lendavad ka reisijatega reisilennukid.

Tulenevalt kiirest mehitamata lennunduse arengust ja levikust esitame Transpordiameti poolt

tegevusettepanekud, mida võiks järgnevate aastate arengukavade koostamisel ja eelarve

planeerimisel arvesse võtta.

1. MÕStuvastus sensorvõrgustiku loomise vajadus.

2 (3)

- MÕSide tuvastamiseks sensorvõrgustiku loomise esimene etapp Tallinna lennujaama lähenemise

ja väljumise sektorisse. Selle eesmärk on luua MÕSide tuvastamiseks „silmad“ sellesse piirkonda,

kus stardivad ja maanduvad reisilennukid, et tagada nende ohutu lend. Antud etapp hõlmab lisaks

MÕSidega kõrguspiiri rikkujatele reageerimiskoostöö loomist Transpordiameti ning Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) vahel, kuid ka lennujuhtimise teenuseosutajaga info liikumiseks süsteemide

arendusi.

- Teise etapina tuleks katta kogu Tallinna lähiümbrus MÕS tuvastussüsteemiga ning põimida see

PPA seirevõrgustikuga. See annab võimaluse arendada ja kasutusele võtta mehitamata

lennuliikluse korraldamise süsteemi, mis omakorda loob võimaluse uute MÕS teenuste tekkeks

linna keskkonnas.

- Kolmanda etapina tuleks MÕS tuvastusvõrgustik luua regionaallennujaamade ümbrusesse sellise

raadiusega, mis tagaks ohutu mehitatud õhusõidukite tegevuse.

2. Teise olulise punktina toome välja vajaduse muuta kehtivat seadusandlust selliselt, et

võimaldada esimeses punktis toodud tegevuste legaalsus asutuste või ka sertifitseeritud ettevõtete

poolt, U-space teenuseid reguleerivate EL määruste rakendamist, ajutiste geograafiliste alade

kehtestamise mehhanismi loomist, riigiasutuste poolt käitatavate MÕS tegevuste reguleerimist

ning sertifitseeritud kategooria MÕSide kasutusele võttu ja selleks siseriikliku õigusloome

täiendamist. Õigusloome protsessi eestvedamiseks ootame Kliimaministeeriumi initsiatiivi, mis

hõlmab ilmselt ka teiste ministeeriumite vastutusala seaduste täiendamist.

3. Testalade loomine Eesti õhuruumis. Testalade loomisega anname võimaluse uute

tehnoloogiate arendusteks ja lõpuks ka kasutusele võtuks. Selle tegevuspunkti juures on vaja

arvesse võtta erinevate huvigruppide (tsiviil ja kaitsetööstuse tellimused) soovid ja Eesti õhuruumi

võimekuse ning testalade loomiseks on vajadus ministeeriumite ülest koostööd ja kokkulepet.

4. U-space teenusekeskkonna loomine Eesti õhuruumis. Euroopa Lennundusohutusamet koos

liikmesriikidega on välja töötanud MÕSide jaoks U-space teenusekeskkonna regulatiivse

raamistiku, mille abil on võimalik luua U-space õhuruum. Selleks, et Transpordiamet saaks U-

space teenusekeskkonna loomiseks Eestis panustada on vaja ministeeriumi tuge

Lennundusseaduse täiendamisel, et oleks võimalik rakendada U-space määruseid.

Ülal toodud punktide osas on kirjale lisatud mehitamata lennuliikluse korraldamise arengukava

detailsem kirjeldus, mis sisaldab Transpordiameti poolset nägemust, kuidas riik saaks liikuda

kaasa tehnoloogia arengutele ning tagades samas ka ohutu lennunduse toimimise.

Seega soovime Transpordiameti poolt esitatud tegevused arvesse võtta arengukava koostamisel,

kuna nende tegevuste ellu viimiseks on vaja kindlasti ministeeriumi poolset tuge. Oleme eelnevalt

arutanud neid punkte ka Kliimaministeeriumi lennundusosakonna kolleegidega ning vajadusel ka

edaspidi selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Salumäe

direktor

lennundusteenistus

Lisa: Mehitamata lennuliikluse korraldamise tegevuskava Eestis-TRAM v 0.4.

3 (3)

Priit Rifk

5549467, [email protected]