Kiri

1 Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ, 2019.

Nässmõisa paisjärve settest puhastamise

eelprojekt

Töö nr: 18-03-22-JEP

Tellija: Antsla Vallavalitsus

Koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2022

2 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Publitseerimise üldandmed:  Dokument koostatud – 02.11.2022

 Koostajad;

o Kristjan Karabelnik (Alkranel OÜ).

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

 Töö koostajaid konsulteeris Anti Mõttus (Taristu Grupp OÜ).

3 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Projektala asetus ning projekti raames kogutud andmestik ............................................... 5

2. Projektlahendus ................................................................................................................ 13

2.1. Sette eemaldamise alternatiivsed lahendused ............................................................ 13

2.2. Valitud sette eemaldamise lahendus .......................................................................... 13

2.3. Saare eemaldamine .................................................................................................... 15

2.4. Ujumiskoha laiendamine ........................................................................................... 15

2.5. Tööde lõpetamine, paisjärve täitmine ........................................................................ 15

2.6. Soovitused paisjärve edaspidiseks hoolduseks .......................................................... 16

3. Tööde teostamine ............................................................................................................. 17

3.1. Keskkonnakaitse aspektid .......................................................................................... 17

3.2. Tegevused riigitee kaitsevööndis ............................................................................... 17

LISAD:

Lisa 1. Nässmõisa paisjärve topo-geodeetilised uuringud (mh sette paiknemise ja mahu

määratlemine; Taristu Geodeesia OÜ, 2022).

Lisa 2. Nässmõisa paisjärve geodeetiline alusplaan (digitaalne, faili formaat dwg;

Taristu Geodeesia OÜ, 2022).

Lisa 3. Nässmõisa paisjärve vee- ja setteproovide analüüside tulemused (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022).

PROJEKTJOONISED:

AS-00. Asendiplaan - lehtede jaotus

AS-01. Asendiplaan – Leht 1

AS-02. Asendiplaan – Leht 2

AS-03. Asendiplaan – Leht 3

PR-01. Paisjärve profiil, lõiked

4 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Sissejuhatus

Käesoleva töö koostamise aluseks on Antsla Vallavalitsuse ja Alkranel OÜ vahel sõlmitud

töövõtuleping nr 18-03-22-JEP_14-7/9. Lepingu objektiks on Nässmõisa paisjärve uurimis-

projekteerimistööd, eesmärgiga koostada paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Eelprojekti

objektiks on Nässmõisa järv (katastritunnus 14201:001:0656), Antsla linnas, Antsla vallas,

Võru maakonnas.

Antsla Vallavalitsuse poolt hangitud töö eesmärk (hanke „Nässmõisa järve uurimis-

projekteerimistööd“ dokumentatsiooni alusel): uuringute läbiviimine ning eelprojekti

koostamine Nässmõisa järvele mahus, mis võimaldab taotleda Keskkonnaameti kooskõlastusi,

hinnata töömahtusid ning kavandada vajalikke tegevusi järve puhastamiseks ning ranna-ala

laiendamiseks. Seega eelprojekti koostamine on jaotatud tinglikult kolme etappi:

 I etapp – uuringud / taustinfo kogumine;

o paisjärve põhja ja kallaste topo-geodeetilised uuringud, koos sette paiknemise ja

mahu määramisega (sondeerimisega), vt ka käesoleva töö lisad 1-2.

o paisjärve vee (2 punktis) ja sette (3 piirkonnas) koostise laboratoorne analüüs

(vt ka käesoleva töö lisa 3).

o hüdroloogilise andmestiku kogumine.

 II etapp - paisjärve settest puhastamise eelprojekti koostamine;

o ujumiskoha (rajatud 2015. a) laiendamine mahus ca 2000 m2.

o sette eemaldamise ja paigaldamise (Ala-Kasemäe (14301:004:0021) ja Niidu

(14301:001:0436) kinnistutele) kavandamine, puhastustööde etappidesse

jagamise ning Tamme tn ülesvoolu jääva paisjärve osa puhastamata jätmise

võimaluste ja otstarbekuse analüüs;

o tööde maksumuse hinnangu koostamine.

 III etapp – projekti kooskõlastamine (Transpordiameti ja Keskkonnaametiga, kehtiva

keskkonnaloa (paisutamistegevuseks) alusel) ning lõplik vormistamine ja Antsla

Vallavalitsusele esitamine.

5 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

1. Projektala asetus ning projekti raames kogutud andmestik

Eelprojekti objektiks on Nässmõisa järv (katastritunnus 14201:001:0656; 6,13 ha (85%

veekogude maa, 15% üldkasutatav); joonis 1.1), Antsla linnas, Antsla vallas, Võru maakonnas.

Järvega hõlmatud maaüksust ümbritsevad (seisuga 10.08.22 Maa-amet) valdavalt

maatulundusmaad, kuid on ka elamumaid, transpordimaid, üldkasutatavat maad ning

sihtotstarbeta maad.

Järve ajalugu ulatub tagasi 1930-ndatesse, kui NSVL 1:50 000 topokaardilt (1938; Maa-ameti

kaardirakendus) on näha paisutust (väiksem kui tänapäevane järv). Ajalooliste fotoplaanide ja

piirkonnas elavate isikutelt saadud teabe põhjal on võimalik dateerida järve laiendamist, ca

tänastesse mõõtmetesse, 1970-ndatel. Järve suuremahulisem settest puhastamist mäletatakse ca

2000-ndtatest, kui puhastamist teostati veekogul, täpsemalt paisjärves, väljavoolu poolses osas.

Paisu ja sellega seonduvat haldab tänapäeval kohalik omavalitsus. Muuhulgas on

omavalitsusele väljastatud keskkonnaluba L.VV/329537. Nässmõisa paisu (PAIS010960)

normaalpaisutustasemeks on 76,00 m abs BK77 ehk 76,16 m EH2000 süsteemis.

Keskkonnaloast nähtub, et paisu tehniline seisukord tuleb vaadata üle kord aastas. Peale

suurveeperioode viia läbi paisu ülevaatus ning vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja

deformatsioonid. Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne

mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on

Keskkonnaametil (loa andja) õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. Samuti võib loa andja

juhul, kui ei täideta keskkonnaloale kantud nõudeid, seada tähtajalised meetmed edasiste

tegevuste kohta, mille mitterakendamine toob kaasa loa kehtetuks tunnistamise. Veetaseme

reguleerimine:

1. Suurvee ajal võib normaalpaisutustaset lühiajaliselt ületada.

2. Loaga määratud normaalpaisutustaseme oluline muutmine on lubatav paisude

hoolduse või ehituse ning rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades selle eelnevalt loa

andja ja Maanteeametiga (tänase nimega Transpordiamet).

Projektis käsitletav järv paikneb vooluveekogul Lambahanna oja (VEE1010000;

Keskkonnaportaal, 2022) - valgala pindala 69,6 km². Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine

sisaldusega oja (tüüp IB; tugevalt muudetud veekogum) pikkus lisaharudega 28,6 km. Oja on

jaotatud kaheks kogumiks (Keskkonnaagentuur, 2022) - Lambahanna lähtest Kobela-Antsu

teeni 25252 (Lambahanna_1) ja Lambahanna Kobela-Antsu teest 25252 suudmeni

(Lambahanna_2). Keskkonnaagentuur 29.08.22. a (kiri nr 2-5/22/26-2) - Nässmõisa paisu

juures Q öko = 0,030 m3/sek. Nässmõisa paisjärv (VEE2122200 (läbib Lambahanna oja

esimene veekogum); Keskkonnaportaal, 2022 (Keskkonnaportaali järve mastaapidega seotud

andmed vajavad tulevikus registris ajakohastamist, nt järve pikkus on reaalsuses ca 710 m)):

 veepeegli pindala - 5,2 ha (pikkus 210 m, laius ca 50 m ja kaldajoone pikkus 1952 m).

Pindala kokku 5,4 ha (sh saarte pindalaks 0,2 ha).

 veemaht 28 000 m³ (keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 4,3 m).

 valgala pindala - 20 km².

 kevadsuurvee 1% Q - 6,24 m3/s.

Dokumendist „Nässmõisa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“

(teostatud töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks“ raames; Maves OÜ, 2013) nähtub, et Nässmõisa pais (paisu kõrgus > 1,5 m)

asub ojal 14,13 km selle suudmest. Paisust allavoolu varieerus 12.11.2012. a oja laius piirides

2–7 m, sügavus oli kuni 1 m, voolukiirus 0,2–0,5 m/s ning põhi valdavalt kivine ja kruusane.

6 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Kaldad olid madalad ja lagedad. Paisjärvest ülesvoolu, Antsla linna kirdeservas, oli oja laius

2,5–7 m, veesügavus 0,4–0,8 m ja voolukiirus 0,3–0,7 m/s. Põhi oli valdavalt liivane, kohati

esines vähesel määral kruusast põhja. Kaldad olid ääristatud leppadega. Uuringute ajal oli oja

hinnanguline vooluhulk oja suudme lähedal ca 1,0 m3/s, Tanni paisu, Aladi paisu ja Viiruki

paisu juures (vastavalt 5,10 km, 6,23 km ja 6,94 km suudmest) ca 0,5 m3/s, Kobela paisu juures

(10,27 km suudmest) ca 0,3 m3/s, Jaanimäe paisu juures (11,06 km suudmest) ca 0,25 m3/s,

Nässmõisa paisu juures (14,13 km suudmest) ca 0,2 m3/s, Säremiku (16,63 km suudmest) ning

Kõrdsijüri (17,85 km suudmest) paisude juures ca 0,15 m3/s.

Joonis 1.1. Nässmõisa järve kinnistu (14201:001:0656). Maa-amet, 2022.

Järve lõunakaldal asub suplusala (vt ka joonised 1.2 – 1.3). Dokumendist „Nässmõisa järve

supluskoha seisukorra hinnang“ (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2019) võib lugeda, et järve

lõunakaldal oleva suplusala piirkonnas on paisjärv suhteliselt madal ja vettemineku koha vastas

on järve põhjasette lasund ainult ca 15 m kaugusel veepiirist. Vähene veesügavus võib

põhjustada suvisel ajal veetaimede vohamist. Olemasoleva suplusala kasutusmugavuse

parandamiseks ei saa soovitada lokaalseid süvendustöid selle piirkonnas, sest see võib esile

kutsuda soovimatuid setete liikumisi. Nässmõisa järve puhkeotstarbelise kasutamise võimaluste

parandamiseks on soovitav suplusala laiendada olemasolevast supluskohast lääne suunas kuni

ca 80 m pikkusel kaldalõigul

7 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Järve piirkonnas on fikseeritud (EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur),

05.08.22. a) ajalooliselt nahkhiirte leiukohti. Materjali „Nahkhiirte aastaring“ (Vello Keppart,

projekti „Tagasi loodusesse“ (2009...2011. a)) alusel on nahkhiirtel suvine (liiguvad aktiivselt

looduses) häirimistundlik aeg juuni - juuli (eelkõige hoonete remont ning puistu hooldamise /

raiumise kontekstis). Paikkonna nahkhiired (mh „Tegevuskava nahkhiirte kaitse

korraldamiseks aastaiks 2005-2009“ (Masing jt, 2004), Loodusõpe MTÜ ja Tartu Ülikooli

Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna Loodusteadusliku hariduse keskuses Internetileheküljed

(http://www.looduspilt.ee/loodusope ja http://bio.edu.ee, 2011)):

 Pargi nahkhiir, ohud – elupaikade kadumine.

 Veelendlane, ohud – veeäärsete puude mahavõtmine ja lagunenud ehitiste kadumine

(lammutamine) ning muul moel elupaikade kahjustamine.

 Põhja-nahkhiir, ohud – inimasulate lähedal pesitsevaid või talvituvaid kolooniaid

võivad ohustada kodukassid.

Joonis 1.2. Suplusala Nässmõisa paisjärve ääres (Taristu Grupp OÜ, 2022).

8 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Joonis 1.3. Suplusala Nässmõisa paisjärve ääres, vaatega loodesse (Alkranel OÜ, 2022).

Järve ületavad kahes kohas elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin). Elektripaigaldise

kaitsevööndis keelatud tegevusi on käsitletud Ehitusseadustiku § 77. Järve ümbruses on ka

maaparandust (vt joonis 1.4):

 Järvest ülesvoolu - nt VIILUPI (3101000050030; 1989), maaparandusehitise reguleeriv

võrk.

 Järvest allavoolu (sissevool) - NÄSSMETSA (3101000040030; 1973),

maaparandusehitise reguleeriv võrk / eesvool (alla 10 km2 valgala).

 Järvest allavoolu (sissevool) - KÄÄRIKU-NÄSSMETSA (3101000040010; 1981),

maaparandusehitise reguleeriv võrk.

 Järvest allavoolu - LAMBAHANNA OJA (3101000040000), riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool (üle 25 km2 valgala).

Siinkohal võib eraldiseisvalt välja tuua, et maaparanduse süsteemide eesvooludega seonduvat

reguleerib mh Maaparandusseaduse § 48 (eesvoolu kaitsevöönd). Samuti maaeluministri

14.01.2019. a määrus nr 1 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“.

Vastav õigusruum reguleerib ehitamist maaparanduslikel objektidel, mida aga käesolevas

projektis ei kavandata. Antsla Vallavalitsus on määratlenud võimalike sette paigutamise

(pinnase planeerimine, mitte ehitamine) aladena (vt ka joonis 1.1 ning teave mh Maa-amet,

2022):

 Niidu (14301:001:0436; 100% maatulundusmaa; Kraavi küla). Pindala 7,41 ha, sellest

haritav 7,25 ha, matsamaa 0,02 ha ning muu maa 0,14 ha. Seotud NÄSSMETSA

(3101000040030) maaparandussüsteemiga.

 Ala-Kasemäe (14301:004:0021; 100% maatulundusmaa; Taberlaane küla). Pindala

3,00 ha, sellest haritav 2,61 ha, metsamaa 0,14 ha ning muu maa 0,25 ha. Seotud

KÄÄRIKU-NÄSSMETSA (3101000040010) maaparandussüsteemiga.

9 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Lisaks on sette paigutamine (pinnase planeerimine) põhimõtteliselt võimalik (eelprojektiga

kogutud andmestiku (sh suhtlus maaomanikega) põhjal):

 Nässmetsa (14301:004:0036; 100% maatulundusmaa; Kraavi küla). Pindala 11,94 ha,

sellest haritav 11,70 ha, matsamaa 0,06 ha ning muu maa 0,18 ha. Seotud NÄSSMETSA

(3101000040030) maaparandussüsteemiga.

 Kasesalu (14201:001:0650; 100% üldkasutatav maa; Antsla linn). Pindala 1,01 ha,

sellest looduslik rohumaa 0,35 ha ning muu maa 0,66 ha.

 Allika (14201:001:0284; 100 maatulundusmaa; Kraavi küla). Pindala 5,18 ha, sellest

haritav 3,91 ha, looduslik rohumaa 0,39 ha, metsamaa 0,48 ha, õuemaa 0,23 ha ning

muu maa 0,17 ha.

Projekti raames tehtud uuringud:

o paisjärve põhja ja kallaste topo-geodeetilised uuringud, koos sette paiknemise ja mahu

määramisega (sondeerimisega), dokumentatsiooni vt käesoleva töö lisades 1-2. Tööde

käigus määrati sette mahuks 14835 m³ (va järve sissevoolu juures fikseeritud ala, kus

settinud ala peale liikuda ei saanud; vt joonis 1.5).

o paisjärve vee (2 punktis) ja sette (3 piirkonnas) koostise laboratoorne analüüs (vt ka

käesoleva töö lisa 3). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (2022) välitööde tulemusel

analüüsitud proovide tulemused on esitatud joonisel 1.6 ning tabelites 1.1 ja 1.2. Vee ja

sette proovid jagunesid;

o TA22001981 - pinnavesi (sissevool paisjärve);

o TA22001982 - pinnavesi (väljavool paisjärvest);

o TA22001983 - setted (paisjärve keskelt, koondatud kokku kolmest osaproovist);

o TA22001984 - setted (paisjärve väljavoolu poolne ots, koondatud kokku

kolmest osaproovist);

o TA22001985 - setted (paisjärve sissevoolu osa, koondatud kokku kolmest

osaproovist).

Tabelis 1.1 esitatud veeanalüüside tulemused annavad indikatsiooni, et järve veekvaliteet ei ole

reostuse vms teguri poolt hetkel mõjutatud. Tabelis 1.2 on sette proovide tulemusi võrreldud

keskkonnaministri 28.06.2019. a määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ andmetega. Määruse § 4 - sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases,

millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. § 3 lg 1 - piirarv

näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas

saastunuks. Elumaa hõlmab „Maakatastriseaduse“ § 181 tähenduses elamumaad ja muud sellise

sihtotstarbega maad (viidatud määruse lisas sisalduv märkus). Seega ei ole saadud tulemuste

alusel sette ladestamisvõimalused (maapinna planeerimisel vms tegevusel) piiratud.

10 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Joonis 1.4. Maaparandusobjektid Nässmõisa paisjärve ümbruses (Maa-amet, 2022).

11 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Joonis 1.5. Järve sissevoolu osa, sette mahu arvutusest välja jäänud alad markeeritud rohelise

viirutusega. Alus – projekti lisa 1 ja 2 (allikas Taristu Geodeesia OÜ, 2022).

Joonis 1.6. Järve vee- ja setteproovide asupaigad (allikas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ning

Maa-amet, 2022).

12 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

Tabel 1.1. Nässmõisa järve veeproovide koondvaade (alus mh käesoleva töö lisa 3).

Muutuja Ühik TA...81 TA...82

Ammooniumlämmastik (NH4+-N) mgN/l 0,074 0,031

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7 / BHT5) mgO2/l 1,9 / 1,6 3,2 / 2,8

Üldfosfor (Püld) mg/l 0,11 0,047

Üldlämmastik (Nüld) mg/l 0,77 0,59

Tabel 1.2. Nässmõisa järve veeproovide koondvaade (alus käesoleva töö lisa 3 ning keskkonnaministri

28.06.2019. a määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“).

Muutuja Ühik TA...83 TA...84 TA...85 Sihtarv Piirarv elumaa

Kuivaine % 30,6 26,4 35,5 - -

Põletusjääk % KA 75,1 76,7 84,3 - -

Üldlämmastik (Nüld)

Kjeldahlmod mg/kg KA 7800 8200 4900 - -

Alumiinium (Al) mg/kg KA 5700 8400 5500 - -

Baarium (Ba) mg/kg KA 98 180 91 500 750

Fosfor (P) mg/kg KA 680 1500 990 - -

Kaadmium (Cd) mg/kg KA 0,23 0,28 0,20 1 5

Kroom (Cr) mg/kg KA 8,9 12 8,6 100 300

Nikkel (Ni) mg/kg KA 6,7 9,1 6,7 50 450

Plii (Pb) mg/kg KA 5,2 7,6 5,7 50 300

Tsink (Zn) mg/kg KA 37 55 37 200 500

Vask (Cu) mg/kg KA 6,9 8,8 7,1 100 150

Elavhõbe (Hg) mg/kg KA 0,049 0,058 0,033 0,5 2

Naftasaadused (C10 - C40) mg/kg KA 190 200 90 100 500

Fenool mg/kg KA < 0,03 0,13 < 0,03 0,1 1

o-kresool (2-metüülfenool) mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

p,m-kresool (3-ja 4-

metüülfenool) mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

2,3-Dimetüülfenool mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

2,6-Dimetüülfenool mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

3,4-Dimetüülfenool mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

3,5-Dimetüülfenool mg/kg KA < 0,03 < 0,03 < 0,03 0,1 1

Resortsiin mg/kg KA < 0,01 < 0,01 0,11 0,1 1

5-Metüülresortsiin mg/kg KA < 0,01 < 0,01 < 0,1 - -

2,5-Dimetüülresortsiin mg/kg KA < 0,01 < 0,5 < 0,1 - -

Antratseen mg/kg KA 0,11 0,034 0,037 1 5

Atsenafteen mg/kg KA 0,021 0,008 < 0,005 1 4

Atsenaftüleen mg/kg KA 0,36 0,024 0,034 - -

Benso(a)antratseen mg/kg KA 0,21 0,080 0,057 - -

Benso(a)püreen mg/kg KA 0,072 0,040 0,027 0,1 1

Benso(b)fluoranteen mg/kg KA 0,056 0,055 0,034 - -

Benso(k)fluoranteen mg/kg KA 0,051 0,042 0,027 - -

Benso(g,h,i)perüleen mg/kg KA 0,050 0,044 0,035 - -

Dibenso(a,h)antratseen mg/kg KA 0,017 0,010 0,008 - -

Fenantreen mg/kg KA 0,094 0,093 0,056 1 5

Fluoranteen mg/kg KA 0,28 0,23 0,14 - -

Fluoreen mg/kg KA 0,10 0,077 0,046 - -

Indeno(1,2,3-cd)püreen mg/kg KA 0,069 0,080 0,053 - -

Krüseen mg/kg KA 0,17 0,078 0,050 0,5 2

Naftaleen mg/kg KA 0,038 0,054 0,021 1 5

Püreen mg/kg KA 0,14 0,096 0,065 1 5

13 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

2. Projektlahendus

Projektlahenduse lähtealusteks on lisaks kehtivale õigusruumile mh alljärgnev

dokumentatsioon:

 Keskkonnaluba L.VV/329537 (paisutamiseks; väljastatud 15.08.2017).

 Nässmõisa järve supluskoha seisukorra hinnang. Uurimistöö aruanne. IB Urmas Nugin,

töö nr 2019045 (2019).

 Nässmõisa paisjärve topo-geodeetilised uuringud (mh sette paiknemise ja mahu

määratlemine; Taristu Geodeesia OÜ, 2022), vt ka lisa 1.

 Nässmõisa paisjärve geodeetiline alusplaan (digitaalne, faili formaat dwg; Taristu

Geodeesia OÜ, 2022), vt ka lisa 2.

 Nässmõisa paisjärve vee- ja setteproovide analüüside tulemused (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022), vt ka lisa 3.

Lähtuvalt mõõdistusandmetest on käesoleva töö raames hinnatud paisjärves oleva sette

koguseks märgmahuna ~15 350 m3 (sh paisjärve ülemises osas sisalduv sete väljaspool

mõõdistusala). Täpsem info sette paiknemise kohta on esitatud paisjärve profiilil ja lõigetel (vt

projektjoonis PR-01) ning ligikaudsed sette kogused pikettide kaupa asendiplaanil (vt

projektjoonised AS-01…AS-03).

2.1. Sette eemaldamise alternatiivsed lahendused

Alternatiivsed tehnoloogilised lahendused veekogust sette eemaldamiseks on järgmised:

1. Kuivmeetodi puhul tühjendatakse veekogu veest ning lastakse settel taheneda.

Tahenenud sete eemaldatakse veekogu põhjast kaevemehhanismidega ning veetakse

kalluritega nt ladestus- või käitluskohta. Sette tahenemist soodustab oluliselt

külmatsükli läbimine, mistõttu on otstarbekas teostada sette eemaldust perioodil, kuhu

sisse jääb ka talvine aastaaeg.

2. Märgmeetodi puhul puudub vajadus veekogu veest tühjendamiseks. Sette eemaldamine

toimub vee alt kas pumpamise abil või kaevemehhanismidega. Eemaldatud sete koos

veega tuleb kas ära vedada (paakautoga), ära pumbata (torujuhtmega) või paigutada

tahenemiseks puhastatava veekogu lähedusse rajatavatesse tahendusväljakutele, mis

ümbritsetakse pinnasevallidega. Viimane variant eeldab piisava vaba maa-ala

olemasolu puhastatava veekogu läheduses, kus vee eraldumine settest toimub

filtratsiooni ja aurumise teel.

Märgmeetod on sobivam olukordades, kus sette eemaldamist kavandatakse osaliselt või ainult

veekogu pindmisest kihist. Märgmeetodi puhul on suurem oht sette liigutamisel peenheljumi

kandumiseks veega paisjärve väljavoolu. Samuti on märgmeetodi kasutamine aeganõudvam ja

lisarajatiste ning -tegevuste võrra kulukam. Meetodit on otstarbekas kaaluda, kui paisjärve

tühjendamine ei osutuks võimalikuks (nt keskkonnakaitseliste kaalutlustel) või kui kuivmeetodi

kasutamine ei ole muul põhjusel võimalik. Ülaltoodust tulenevalt on antud juhul eelistatud

kuivmeetodi kasutamine.

2.2. Valitud sette eemaldamise lahendus

Projektiga on kavandatud sette eemaldamine paisjärvest kuivmeetodil. Paisjärvest eemaldatava

sette maht on viidud kokku ladestatava (ümbruskonna maapinna vertikaalplaneerimiseks

kasutatava) sette kogusega. Arvestades paisjärves sisalduva sette mahu määramise täpsust, on

14 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

ladestatava sette maht arvestatud ~3% varuga, ehk ladestatava sette mahuks on kokku

planeeritud kokku ~15 800 m3. Eemaldatava sette koguse, paiknemise ja võimalike

ladestusalade alusel on paisjärv jagatud kaheks piirkonnaks:

1. Paisjärve ülemisest kitsamas osas Tamme tänavast ülesvoolu on planeeritud tahenenud

sette kogumahuga ~3 300 m3 paigutamine paisjärve kaldal olevatele sette ladestamise

aladele (vt asendiplaan alad nr 2 ja 3)

2. Paisjärve alumises laiemas osas Tamme tänavast allavoolu on planeeritud tahenenud

sette kogumahuga ~12 050 m3 paigutamine peamiselt Niidu kinnistule ning väheses

mahus ka järve kaldale (vt asendiplaan alad nr 1, 4, 5 ja 6).

Arvestades, et paisjärve tühjendamine, settest puhastamine ja uuesti täitmine on

ressursimahukas tegevus, ei ole otstarbekas sette eemaldamist kavandada eraldi etappidesse

vaid teostada kogu paisjärve settest puhastamine ühes etapis. Jättes paisjärve ülemise osa settest

puhastamata, kandub sealt sete peale alumise osa puhastamist osaliselt allavoolu, mistõttu täitub

paisjärve juba puhastatud osa settega kiiremini, võrreldes olukorraga, mis saavutatakse sette

eemaldamisel kogu paisjärvest.

Sette eemaldamise perioodil peab pidevalt olema tagatud töötsoonist allavoolu ökoloogiline

vooluhulk (vt ptk 1) ning järgida tuleb ka keskkonnaloas L.VV/329537 sätestatud tingimusi.

Sette eemaldamise etapid on järgmised:

1. Paisjärve veest tühjendamine. Järve tühjendamist on soovitav alustada ajal, mil kala

aktiivselt liigub, mis annab võimalusel kaladel veepinna alanemisel oma elupaiga

asukohta muuta. Veetaseme alandamisel tuleb jälgida VeeS § 175 ja KeM 09.10.2019

määrus nr 54 nõudeid, sh:

a. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 m

ööpäevas.

b. veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust

allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku.

c. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu

juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi.

Järve tühjendamisel tuleb jälgida, et veetaseme alandamise käigus ei tekiks järvega

külgnevas tee muldes vajumisi. Kahjustuste tekkimisel tuleb vee alandamine peatada ja

teostada tee taastamine.

2. Tööde aegse voolusängi ja eelkuivenduskraavide rajamine. Paisjärve põhja

kuivendamiseks, vee ärajuhtimiseks ning sette tahenemise soodustamiseks puhastatakse

peale järve veest tühjenemist olemasolevat oja voolusängi. Vajadusel rajatakse lisaks

täiendavaid eelkuivenduskraave.

3. Sette ladestusalade ettevalmistus. Tööde käigus teostatakse alade piiride

väljamärkimine ning võsa ning alustaimestiku eemaldamine ja väljavedu. Puude raiet

ladestusaladel ette ei nähta.

4. Sette väljavedu. Käesoleva projektiga on kavandatud kogu paisjärves ladestunud sette

välja kaevamine ja ladestamine ladestusaladele. Sete väljakaeve on planeeritud

paisjärve põhjani. Enne väljakaevet lastakse settel taheneda ja seista vähemalt üle talve.

Sette vallitatakse buldooseriga ja lükatakse kas otse ladestusalale või veetakse välja

traktoriga. Täpse sette eemaldamise tehnoloogia (sh veoteede asukohad ja täitmise

vajadus) valib tööde teostaja lähtuvalt ilmastikust ning kasutuses olevast masinapargist.

Kraavidest ülesõiduks tuleb vajadusel ette näha ajutiste truupide rajamine.

5. Sette ladestamine ja planeerimine ladestusaladele. Sette ladestamiskohtade asukohad

koos pindalade ning neile kavandatud sette kuivmahtude ja keskmise settekihi

paksusega on näidatud projektjoonistel AS-00…AS-03. Sette ladestamise aladel tuleb

15 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

sete planeerida võimalikult ühtlase kihina. Planeeritud sete ei tohi takistada pinnavee

äravoolu. Tagada tuleb maaparandussüsteemi eesvoolu toimimine sette ladestamise

järgselt. Täpne sette ladestamise ehk pinnase planeerimise lahendus kooskõlastada

kinnistu omanikuga enne tööde algust.

2.3. Saare eemaldamine

Tellija soovil on käesoleva projektiga kavandatud ka paisjärve alumises osas asuva saare

eemaldamine, et tagada ujumiskoha piirkonnas parem veevahetus ning seeläbi vähendada setete

kogunemist ja veetaimestiku kasvu.

Saare pindala veepiiril on ~750 m2 ning hinnanguline pinnase maht koos veealuse osaga

~3400 m3. Projektiga on ette nähtud saare pinnase väljakaevamine ja äravedu peale paisjärve

settest puhastamist. Pinnase äravedu on planeeritud Niidu kinnistule, kuid saarest pärinevat

materjali võib soovi korral kasutada ka mujal ehk teistes asupaikades maapinna täitematerjalina.

Saare väljakaevamisel tuleb paisjärve põhi planeerida ühtlase languga paisjärve sügavama osa

suunas (vt projektjoonis AS-00 ehitusaegne voolusäng). Kuna saare eemaldamisel ei minda

järve põhjast sügavamale, siis tegemist ei ole süvendamisega ning saare eemaldamisega ei

ületata ka veemahu lävendit, mis on sätestatud KeHJS § 6 lg 1 p 211 all.

2.4. Ujumiskoha laiendamine

Vastavalt lähteülesandele ja IB Urmas Nugin varasemale hinnangule (töö nr 2019045, 2019)

on käesoleva projektiga peale paisjärve setetest puhastamist ja sette ladestamist kavandatud

olemasoleva ujumiskoha laiendus 80 m pikkusel alal. Ujumiskoha paiknemine ja lõige on

esitatud projektjoonisel AS-03. Ujumiskoha rajamisel kavandatavad tööd on järgmised:

1. Ujumiskoha aluse ettevalmistus ja paisjärve kalda profiili korrigeerimine vastavalt

soovitavale kaldele väljakaevega kalda poole. Tagasitäidet allpool tavapärast veepiiri

on soovitav vältida, vajadusel kasutada selleks liiva.

2. Enne tagasitäite ja liivkatte paigaldust tuleb ujumiskoha piires ja vee alla jäävalt alalt

eemaldada pealmine veetaimede juuri ja risoome sisaldav ~20 cm paksune kiht

(teostada sette eemaldamise etapis, vt ptk 2.2).

3. Paigaldatav liivkate planeerida kaldega 1:8…1:10 ning paksusega 0,5…0,2 m, paksuse

vähenemine sujuvalt vee alla jääva osa suunas. Geotekstiili paigaldust liivkatte alla ette

ei nähta.

4. Liivkatte üleminek kalda pool planeerida võimalikult vertikaalselt, kasutades vajadusel

puitpalissaad tugiseina.

5. Ujumiskohta ümbritseval haljasalal teostada haljastus - kasvumulla paigaldus H=10 cm

ja murukülv.

2.5. Tööde lõpetamine, paisjärve täitmine

Pärast projektiga kavandatud tööde teostamist tuleb eemaldada tööde aegsed rajatised ning

taastada projektipiirkonna heakord. Tööde teostamisel järgida ka keskkonnaloas L.VV/329537

sätestatud tingimusi.

Paisjärve täitmisel tuleb tagada ökoloogiline vooluhulk väljavoolus (vt ptk 1). Paisveekogu

täitmine normaalpaisutustasemeni (sätestatud keskkonnaloas L.VV/329537 (paisutamiseks;

väljastatud 15.08.2017)) peab toimuma järkude kaupa, 2-3 ööpäevaste vaheaegadega, kuni 1 m

16 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

korraga. Täitmise ja tühjendamise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi

elementide seisukorra kohta. Avariiolukorra tekitamisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult

katkestada ja alustada selle tühjendamist (juhis „Paisveekogude kasutamise üldtingimused“, M.

Viirmaa jt 2013).

2.6. Soovitused paisjärve edaspidiseks hoolduseks

Peale paisjärve settest puhastamist jätkata paisjärve haldust mh kooskõlas kehtiva

keskkonnaloaga L.VV/329537. Lisaks on soovitav kavandada (st tulevikus projekteerida)

paisjärvest vahetult ülesvoolu jäävale Lambahanna oja osale (Maasika ja Maasikaoru kinnistu

piirkond) tehnoloogiline settebassein, mille eesmärk on minimeerida paisjärve edasikanduva

sette kogust. Settebassein võimaldaks sette osalist eemaldamist enne paisjärve sattumist,

mistõttu väheneks vajadus setete eemaldamiseks paisjärvest. Tehnoloogiline settebassein oleks

eeldatavasti ka kergemini ligipääsetav, võimaldades sette hõlpsamat äravedu (st samuti

käitlust).

17 Nässmõisa paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Alkranel OÜ, 2022.

3. Tööde teostamine

Tööde teostamisel (ajaperiood minimaalselt 1,5 a, kuid optimaalne 2 a; töömahtude tabel (xls

formaadis) täiendab projekti seletuskirja, lisatud projekti juurde) lähtuda kehtivatest

õigusaktidest ning ametkondade väljastatud tingimustest (mh jälgida JäätS § 73 lg 5 ja §987,

MaaPS § 96 ning TuOS § 24 lg 4 sätestatud tingimuste tagamist) ja kehtivast keskkonnaloast

(L.VV/329537 (paisutamiseks)). Tööde teostamisele eelnevalt kindlustada, tegevuse

võimaldamiseks, projektiga hõlmatud maaomanike nõusolekud, rajatiste omanike teavitamine

/ nõusolekud (sh elektriliinidega seonduvalt, vt EhS § 70 lg 1 – 8 ja § 77) ning veekogu

veekaitsevööndis haljastuse eemaldamisel Keskkonnaameti nõusolek (vt täpsemalt ka siit -

https://keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/keskkonnakasutus/vee-taotlused, 2022). Riigitee

kaitsevööndi aspekte vt ka ptk 3.3.

3.1. Keskkonnakaitse aspektid

Tööde teostamine toimub veekogus ja selle kaitsevööndis. Tööde käigus tuleb kasutada

mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust

tekitavate ainete sattumise pinnasesse ja vette. Tööde teostamisel tuleb minimeerida

manööverdamist järve kaldal (väljaspool selleks ettenähtud alasid), et vältida nõlvade

kahjustamist ja liigset erosiooni.

3.2. Tegevused riigitee kaitsevööndis

Nässmõisa paisjärv asub osaliselt riigitee nr 25183 (Antsla-Kanepi tee) ja riigitee nr 70 (Antsla-

Vaabina) teekaitsevööndis, sh riigitee nr 25183 kulgeb mööda paisjärve tammi, kus paikneb ka

vooluregulaator. Tööde teostamisel riigiteel ja riigitee kaitsevööndis tuleb lähtuda järgnevast:

1. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne

töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektikohaste tööde teostamiseks riigitee

kaitsevööndis.

2. Tööde teostamine ei tohi ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist.

3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; tehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide vedu korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine

enne riigiteele sõitmist.

5. Töövõtjal näha ette tööde teostamise käigus rikutud maa-ala korrastamine ning

kahjustatud teerajatiste taastamine.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elar Põldvere

Alkranel OÜ

[email protected]

Riia 15b

51010, Tartu, Tartu maakond

Teie 02.11.2022

Meie 10.11.2022 nr 7.1-2/22/24914-2

Nässjärve paisjärve settest puhastamise

eelprojekt

Olete esitanud kooskõlastamiseks Nässjärve paisjärve settest puhastamise eelprojekti, OÜ Alkranel töö nr

18-03-22-JEP.

Teavitate, et Antsla Vallavalitsus tellis Nässmõisa paisjärve uurimis-projekteerimistööd, eesmärgiga

koostada paisjärve settest puhastamise eelprojekt. Eelprojekti objektiks on Nässmõisa järv (katastritunnus

14201:001:0656), Antsla linnas, Antsla vallas, Võru maakonnas.

Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist:

- Nässjärve paisjärv omab puutumust riigitee 70 Antsla-Vaabina kaitsevööndiga km 1,02 ja riigitee

25183 Antsla-Kanepi kaitsevööndiga km 1-1,17;

- riigitee 25183 km 1,169 asub truup, millel on paisuregulaator;

- setetest puhastamise töödega riigitee maaüksustele ei siseneta, hüdrotehnilisi probleeme ei ole ette

näha ja riigitee muldkeha niiskusrežiim eeldatavalt ei halvene.

Transpordiamet kooskõlastab Nässjärve paisjärve settest puhastamise eelprojekti. Kooskõlastus tugineb

järgmistele, taotleja poolt täitmiseks, nõuetele:

1. Paisjärve korrastamise ja veetaseme allalaskmise töödega alustamisel tuleb teostada truubi ja

paisuregulaatori seisukorra hindamine.

2. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist

liiklusväliste tööde loa projektikohaste tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis.

3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle

korrakohast kasutamist.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee

mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette

vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste

taastamine.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 (kaks) aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]

[email protected]