Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 09.10.2024 nr 6-1/6790

Meie 05.11.2024 nr 7.2-2/24/25715-6

Jüri aleviku keskuseala detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Rae valla Jüri aleviku

keskuseala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused

planeeringuala jagamiseks üldkasutatavate, ühiskondlike hoonete ja transpordimaa kinnistuteks

ning ehitus- ja hoonestustingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja haljastuse määramiseks.

Planeeringuala moodustavad Laste tn 2 kinnistu (katastritunnus 65301:003:1088), Laste tn 3

kinnistu (katastritunnus 65301:003:0699), Laste tn 3a kinnistu (katastritunnus 65301:001:4024),

Võsa tn 15a kinnistu (katastritunnus 65301:003:1124), Rebase tn 4 kinnistu (katastritunnus

65301:001:6349), Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistu (katastritunnus 65301:001:6348), Jürimetsa

kinnistu (katastritunnus 65301:003:1133), Spordi tänav kinnistu (katastritunnus 65301:001:3430),

Võsa tn 26a kinnistu (katastritunnus 65301:003:1123), osaliselt Laste tänav L2 kinnistu

(katastritunnus 65301:003:1179) ja Võsa tänav L4 kinnistu (katastritunnus 65301:001:3432).

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11303 Jüri-Aruküla tee (edaspidi riigitee) km 0,868-1,050.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6294 autot. Kiirusrežiim 50 km/h.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 11.01.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/25715-2.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 10, planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 6,

§ 126 lg 1 p 4, § 131 lg 1 ning majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (edaspidi nõuded) § 7 lg 1, § 8 lg 3 p 1 jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on planeeringu ülesandeks liikluskorralduse põhimõtete määramine.

1. Planeeringu seletuskirja p 4.4 Tänavate maa-alad. Liiklus- ja parkimiskorraldus on

märgitud, et Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud „Aruküla tee, Laste tn ja Tuule tn

ringristmiku eskiis. Töö nr T03523“ (edaspidi eskiisprojekt). Eskiisprojekti kohane

ringristmik on kantud planeeringu põhijoonisele ning tingmärkide loetelus selgitatud, et

tegemist on planeeritava ehitisega.

Oluline on märkida, et oleme esitanud märkused/tähelepanekud eskiisprojekti esialgsele

lahendusele e-kirjaga 31.10.2023 ega andnud nõusolekut eskiisprojektile 29.11.2023

kirjaga nr 7.1-1/23/21756-3, kuna ei olnud arvestatud meie nõuetega.

Planeeringu materjalides kajastatud eskiisprojekt on jätkuvalt puudulik järgmistes

punktides.

2 (3)

1.1.Eskiisprojekt annab edasi küll tervikliku ruumilise lahenduse (vt nõuded § 7 lg 1), kuid

ei ole piisav maavajaduse määramiseks. Teemaa vajaduse määramise aluseks on

teeprojekt eelprojekti staadiumis (vt nõuded § 8 lg 3 p 1), mille koostamise käigus

projekteeritakse terviklahendus sh ringristmiku geomeetria ja kõrguslik lahendus koos

sademevete ärajuhtimise ning tehnovõrkudega.

1.2.Eskiisprojekti näidatud ringristmiku geomeetria vajab korrigeerimist. Ringristmiku

geomeetria on olulise tähtsusega ohutuse ja ristmiku toimivuse tagamisel. Eskiisprojekti

lahenduses näidatud ringristmik on otsesuunas läbitav, mis on tingitud ristmiku

paigutusest, harude ebaühtlasest jaotusest ringristmiku suhtes ja siseläbimõõdust.

2. Meie hinnangul on planeeringus ebapiisavalt käsitletud riigiteega seotud ehitise

(ringristmiku) ehitamise kohustust.

Selgitame, et avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste

ehitamise kohustus on tulenevalt PlanS § 131 lg 1 planeeringu koostamise korraldajal või

huvitatud isikul.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eskiisprojekti materjale korrigeerida/täpsustada vastavalt meie

esitatud nõuetele ning kooskõlastatud lahendus siduda planeeringu lahendusega.

Planeeringust peab selguma kes, millal ja mis tingimustel ringristmiku lahenduse ellu viib.

Pakume välja lahenduse, et huvitatud isiku ja Transpordiameti vahel sõlmitakse

koostööleping, milles huvitatud isik võtab kohustuse planeeringualale riigiteega seotud

avalike ehitiste ehitamiseks ning annab Transpordiametile nimetatud kohustuse täitmiseks

tagatise.

Koostöölepingu sõlmimise eelduseks on teeprojekt eskiisi staadiumis või planeeringu

mahus läbi projekteeritud ringristmik. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti

koostamise alus, siis on planeeringu kooskõlastamise eelduseks, et planeeringu joonistele

on kantud ainult meiega kooskõlastatud ringristmiku lahendus või riigitee ristmik on

lisatud planeeringualasse ning sobiva lahendus väljatöötamiseks (EhS § 10) on planeeringu

koostamisse kaasatud teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Kuna eeltoodud märkused on seotud ringristmikuga, siis oleme valmis kooskõlastama ka sellise

planeeringu, milles on ringristmik üldse käsitlemata: neid teemasid oleks võimalik lahendada

eraldiseisvalt.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1281_seletuskiri

- Lisa 2. DP1281_pohijoonis

3 (3)

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

RAE VALD HARJUMAA JÜRI ALEVIKU KESKUSEALA DETAILPLANEERING kovID DP1281 HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus PROJEKT: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald reg nr 75026106 [email protected] Koostajad: Kadri Randoja [email protected] 605 6783 Katrin Baumann [email protected] TÖÖ nr DP23-02

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:

A. SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ........................................ 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 9

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ................................................................ 9

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ............................................................... 9

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS .................. 10

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD......................................................................... 10

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ........................................................................................... 10

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND ............................................................................ 10

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD .............................................................................................................. 10

4. PLANEERINGUETTEPANEK........................................................................................................... 11

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS ........................................................................... 11

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ......................................................................................... 15

4.3 PIIRDED ...................................................................................................................................... 16

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ............................................... 16

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ............................................................................ 18

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................... 20

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................................. 20

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ............................................................................... 20

4.9 ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ............................................................................................. 21

5. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................. 21

5.1 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................... 21

5.2 TULETÕRJEVARUSTUS ............................................................................................................ 21

5.3 REOVEEKANALISATSIOON ...................................................................................................... 22

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ........................................................................... 22

5.5 ELEKTRIVARUSTUS .................................................................................................................. 24

5.6 SOOJAVARUSTUS ..................................................................................................................... 25

5.7 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................... 26

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ...................................................................... 27

6. KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................. 27

6.1 MÜRA .......................................................................................................................................... 27

6.2 VALGUSREOSTUS ..................................................................................................................... 28

6.3 ROHELINE VÕRGUSTIK ............................................................................................................ 28

6.4 MEETMED SOOJUSSAARTE VÄLTIMISEKS............................................................................ 30

6.5 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS ............................ 30

6.7 PÕHJAVESI ................................................................................................................................ 31

6.8 RADOON ..................................................................................................................................... 31

6.9 TÄIENDAVAD KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ........................ 31

3

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED.......................................... 32

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................ 33

B. JOONISED .................................................................................................................................... 34

B. JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 2. Kontaktvööndianalüüs joonis M 1:5000 AS-02 3. Tugiplaan M 1:2000 AS-03 4. Põhijoonis M 1:1000 AS-04

4

A. SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

- Planeerimisseadus; - Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering (2012); Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:

- Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035;

- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;

- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;

- Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);

- Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

- Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:

- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; - Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1:

Linnaplaneerimine; - Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; - Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded¹“; - Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“; - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. - Majandus- ja taristuministri 05.08 2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“; - Rae valla heakorraeeskiri (Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60); - Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73); Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: - Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud Geoalus OÜ (30.03.2023) töö nr 23-G102; - Aruanne arheoloogilisest eeluuringust Jüri alevikus (asulakoht reg-nr 18739, lohukivid reg-nr 18744,

18745 ja 18749; Rae vald/Jüri kihelkond, Harjumaa), koostanud Arheoloogiakeskus MTÜ Gurly Vedru (detsember 2023);

- Jüri aleviku keskusala puittaimestiku hinnang koostanud Sulev Järve, Dendro SJ OÜ, (märts 2024).

Detailplaneeringu koostamise lisamaterjal: - Aruküla tee, Laste tn ja Tuule tn ringristmik, eskiis, koostanud Teedeprojekt OÜ (november 2023),

töö nr T03523; - Rae vallamaja, eskiisprojekti koostanud Satlo AB OÜ (detsember 2023), töö nr 128-23; - ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2537, 14.02.2024; - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 468170, 14.02.2024; - AS ELVESO tehnilised tingimused madalpingel liitumiseks 01/24/EV, 12.03.2024; - AS ELVESO tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks SO-TT-0002/24, 08.03.2024;

5

- AS ELVESO tehnilised tingimused nr VK-TT 025, 22.03.2024.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

Detailplaneeringuala kontaktvööndi moodustavad olemasolevad elamumaad, üldkasutatavad maad, ühiskondlike ehitiste maad ja ärimaad. Planeeringuala on ümbritsetud Lehmja tammiku ja üldkasutatavate maadega, mis rikastab oluliselt planeeritavat keskkonda.

Planeeringualal asuvad Jüri Kool, Jüri raamatukogu, Jüri noortekeskus, Rae Spordikeskus ja osaliselt terviserajad, alale jääb ka endine amortiseerunud Rae Sotsiaalkeskuse hoone. Alast jalutuskäigu kaugusel Jüri tervisekeskus, lasteaiad, ehitatav Rae riigigümnaasium ja Tuule spordihoone, kauplus ning veel mitmed avaliku funktsiooniga hooned. Aruküla tee ääres kulgeb jalgratta- ja jalgtee, mis on ühendatud kogu Jüri alevikku ning Rae valda katva kergteede võrgustikuga. Aruküla teel, planeeringuala kõrval, asuvad bussipeatused (Tuule peatus), mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid. Bussid teenindavad õpilasi kooli esisel busside ootealal.

Lähiminevikus (10 aasta jooksul) on kontaktalal kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

- DP0771 Tuule põik 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneering - kehtestatud 12.05.2015, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 688;

- DP0429 Sarapiku I ja Tuule tn 7 kinnistute ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 26.08.2014, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1137;

- DP0950 Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneering – kehtestatud 16.10.2018, Rae Volikogu otsusega nr 54;

- DP1100 Talli tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 06.04.2021, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 502;

- DP0920 Talli tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 30.05.2017, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 738;

- DP0954 Aruküla tee 19 kinnistu ja lähiala detailplaneering – kehtestatud 05.02.2019, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 219;

- DP0773 Aaviku tee 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 27.01.2015, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 97;

- DP0991 Suve tn 2 kinnistu detailplaneering - kehtestatud 17.12.2019, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1672;

- DP0782 Ülase kinnistu ning Aaviku küla Teeäärse kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 30.06.2015, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 960;

- DP0796 Võsa tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 10.05.2016, Rae Volikogu otsusega nr 733;

- DP0736 Suve tn 8a kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 09.07.2013, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 736;

- DP0923 Suve tn 7a kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 21.02.2017, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 312;

- DP0843 Suve põik 4 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 15.09.2015, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1348;

- DP0703 Võsa tänava lasteaia ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 14.08.2012, Rae Volikogu otsusega nr 384;

- DP0902 Aruküla tee 25, 25a ja 25b kinnistute ning lähiala detailplaneering - kehtestatud 23.05.2017, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 671;

- DP0263 Aruküla tee 27 kinnistu detailplaneering - kehtestatud 26.07.2013, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 801;

- DP0251 Ehituse tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 06.12.2016, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1741;

- DP1023 Metsa tn 3 kinnistu detailplaneering - kehtestatud 08.01.2019, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 39;

- DP1064 Hundi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 04.02.2020, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 174;

- DP1244 Tõrukese lasteaia detailplaneering – kehtestatud 15.08.2023, Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1641.

6

- Planeeringualal kehtib Jüri aleviku Laste tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0791),

kehtestatud 04.02.2014 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 164. (Vt. detailplaneeringu põhijoonise lahendust Lisa 2 - Laste tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering) Jüri aleviku Laste tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli lahendada Jüri gümnaasiumi laiendus kooli ja spordihoone juurdeehitusteks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja parkimine ning haljastus. Detailplaneering on realiseeritud, laiendatud on nii koolihoonet kui ka rajatud Jüri Pallihall.

Kontaktvööndialal menetluses olevad detailplaneeringud (seisuga 20.04.2024): - DP1198 Aruküla tee 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud 04.10.2022 korraldusega nr

1542; - DP1264 Laste tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud 09.04.2024 korraldusega nr 600;

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk: - Suurendada Rae Vallavalitsuse 04.02.2014 korraldusega nr 164 kehtestatud Jüri aleviku Laste tn 3

kinnistu (pos 5) ja lähiala detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust staadioni äärde tribüünihoone rajamiseks ning oluliste avaliku huviga ehitiste ehitamiseks. Laste tn 3 kinnistust välja jagada ühiskondlike ehitiste maa krunt (pos 3) avara mootorsõiduki vaba ala loomiseks, osaliselt ka Laste tn 1a krundile ulatuva kompaktse avaliku parkla rajamiseks ning anda ehitusõigus oluliste avaliku huviga rajatiste ehitamiseks.

- Laste tn 2 kinnistu jagada ning sellest pos 1 krundile ette näha ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks või uue hoone rajamiseks ning rajatiste püstitamiseks, pos 2 krundile ette näha ehituõigus ehitiste rajamiseks (Jüri keskusealal paikneva perspektiivse väljaku asukoht) ning tegevust toetavate abihoonete rajamiseks (wc, abiruum vmt). Ala tegevust toetavate abihoonete rajamine ei muuda ega takista haljasmaa-parkmetsa maa-ala olemust ning toimimist.

- Jürimetsa kinnistule (pos 8) anda ehitusõigus rajatiste ehitamiseks, mis võimaldab laiendada olemasoleva kooli staadioni juurde planeeritavate spordirajatiste ala ning nende juurde ette näha ka vajadusel tegevust toetava abihoonete (wc, abiruum vmt) rajamine. Võimalusel rajada parkimisala tugevdatud murukattega alana (ehitusprojektis täpsustada parklaala katend). Ala tegevust toetavate abihoonete (wc, abiruum vmt) rajamine ei muuda ega takista haljasmaa-parkmetsa maa-ala olemust ning toimimist.

- Rebase tn 4 kinnistu jagada ning sellest pos 11 krundile ette näha ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone rajamiseks ning rajatiste ehitamiseks, pos 12 krunt ette näha olemasoleva sõidutee ja Rebase tänava laienduse otstarbeks (aadressiettepanek - Taaramäe tee).

- Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistu jagada kaheks ühiskondlike ehitiste maaks (pos 10 ja 9) kui ka väikeses osas transpordimaaks (pos 13) Rebase tänava laienduseks. Ühiskondlike ehitiste maa pos 10 krundile ette näha ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone rajamiseks ning rajatiste ehitamiseks. Pos 10 ja pos 11 kruntidele määratakse ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone rajamiseks ning need on võimalik ka liita. Kruntide liitmisel liitub ka ehitusala ning ehitusõigus.

- Võsa tn 15a kinnistule ette näha ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone rajamiseks ning rajatiste ehitamiseks.

- Lõigata välja Võsa tn 26a kinnistust maa-ala, mis jääb suurest krundi massiivist teisele poole elamukrunte ning mida läbib Roheluse tänava sõidutee. Moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt ning nähakse ette parkla avalikuks kasutuseks.

- Kruntidele määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Uued sotsiaalotstarbelised hooned pos 9, 10 ja 11 kruntidel moodustaks piirkonnas koos olemasoleva koolihoonega ühtse kompleksi ühiseks kasutuseks mõeldud mängu-, rekreatsiooni- ja spordirajatistega.

Piirkonda on vajadus kavandada õppe- ja kompetentsikeskus (keskus), haridusliku erivajadusega (HEV) laste õppeasutus ning keskuse kõrvale Teenusmaja tüüpi hoonestus, mis osutaks erihoolekandeteenust kui ka toetatud elamise teenust erihoolekannet vajavatele täisealistele noortele ning võimaldaks ka vanemaealisel tagatud kõrval abita iseseisvalt toime tulla.

7

Keskus on ette nähtud rajada Rae valda ning kaasatud on ka teised lähi vallad. Keskuse loomise eesmärgiks on pakkuda kompleksseid teenuseid, mis toetavad HEV laste arengut. Seni on valdadel puudunud võimalus haridust anda lastele, kes ei sobitu kaasava hariduse raamistikku, puudus on HEV lastega tegelevatest spetsialistidest ning olemasolevate koolide ruumiressursist ei piisa, et luua juurde väikeklasse.

Analüüsitud on erinevaid asukohti õppe- ja kompetentsikeskuse rajamiseks Rae valla territooriumil. Lisaväärtuse planeeringualal olevale pos 10 ja pos 11 kruntidele annab Jüri keskuses paiknemine ning läheduses on nii olemasolev tervisekeskus kui ka olemasolev kool ja lasteaed ning muud teenused, mis võimaldavad paremaid tingimusi õppe- ja nõustamiskeskuse rajamiseks ning annab ühendada ka kavandatavad õuealad olemasoleva kooli territooriumiga ühiskasutuseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud sotsiaalehitiste maa- ala, kavandatud sotsiaalehitiste maa-ala, haljasmaa-parkmetsa maa-ala ja kohaliku tee alune maa.

Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala osaliselt haljasmaa-parkmetsa maa-alale (HP), kuhu on osaliselt on ette nähtud koolihoovis paiknevate mängu- ja spordirajatiste ala laiendamist ning rajatisi toetava funktsiooniga abihooned. Üldplaneeringu kohaselt võivad üldkasutatavad rohealad sisaldada rekreatsiooni- ja spordirajatisi, samuti nendel aladel paiknevaid tehnorajatisi. HP alad säilitatakse, rekreatiivset tegevust toetavate lisarajatiste ja abihoonete planeerimisel ei halvendata alade toimimist.

Aruküla-Jüri elektri maakaabelliin KKL42899041 ning Aruküla-Jüri elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L100A elektripaigaldise kaitsevööndiga 50 m, mis on planeeritud paigutada maakaablisse annab oluliselt lisavõimalust HP alale täiendava kõrghaljastuse rajamiseks ning ruumi ka rekreatsiooni ning sporditegevusega tegelemiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse sporditegevust toetavaid rajatisi (odavise, kettaheide, kuulitõuge, tennis jne) pos 8.

Kuna Laste tn 3 kinnistul on vajadus suurema kergejõustikustaadioni rajamiseks koos tribüünihoonega ning kuna jalgpalliväljaku ala on ette nähtud kunstmurukattega, mis võimaldab aastaringselt väljakul jalgpalli treeninguid läbi viia, siis ei ole jalgpallistaadionil enam võimalik viskealadega tegeleda. Oda, kuuli ja kettaheide kahjustab kunstmuru mistõttu on viskealad rajatud Jürimäe kinnistule, staadioni vahetusse lähedusse, laiendades selliselt koolihoovis paiknevate spordirajatiste ala. Samuti on ruumipuuduse tõttu Laste 3 kinnistul paigutatud Jürimäe kinnistule tenniseväljakute ala ning muud arendavad õuerajatised.

Pos 8 nähakse ette 26 kohaline parkla sõiduautodele ja 3 kohta bussidele. Antud kohta kasutatakse praegusel hetkel spordiürituste toimumise ajal isetekkelise parkimisalana. Parkla jääb kasutuseks vaid ürituste ajal, soovitav on rajada parkla ala tugevdatud murukattega.

Pos 7 nähakse ette 36 kohaline parkla. Need on lisaparkimiskohad ürituste ajal ja saavad ka kasutada Laste 3 ja Võsa tn 15a kinnistute külastajad.

Detailplaneeringu lahenduses lähtutakse asjaolust, et väiksemad parklad on keskkonda sobilikumad, kui suured parklad. Antud juhul arvestatakse, et suuri soojussaari ei tekitata, mis võimenduksid kuumalainete ajal. Pos 3 olemasolevas parklas leida võimalused soojussaarte tekke vähendamiseks, näiteks rajada osade parkimiskohtade asemele kõrghaljastust.

Üldplaneeringus tuuakse välja tingimused haljasmaa parkmetsa maa-alal detailplaneeringu koostamiseks:

 Parkimisvajaduse osas on esitatud tingimus, et parkimisvajadused lahendada rohealasid säästvalt. Detailplaneeringu lahenduses kavandatakse HP ala äärealadele väiksemad parklad (võimalusel tugevdatud murukattega vmt parkla katte, kate täpsustub ehitusprojektiga), kuhu rajatakse kõrghaljastus. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringus tooduga.

 Piirete osas tuuakse välja, et mitte ümbritseda rajatisi üldist maakasutust takistavate piiretega. Detailplaneeringus nähakse ette pos 8 osas heitealadega tegelemine. Antud rajatiste osas on vajalik turvapiirete rajamine alal viibijate ohutuse kaitseks. Muus osas piirdeid ei rajata. Turvapiirete rajamine ei takista avalikkusel haljasmaa parkmetsa maa-ala sihtotstarbelist kasutamist.

Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa:

8

- tugi- ehk tuumalad − piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad;

- rohekoridorid, ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad).

Rae valla Jüri alevikus ja sellega piirnevates Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosades on tugi ehk tuumalad määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused alusel.

Detailplaneeringuga hõlmatav ala ei asu maakonnaplaneeringuga sätestatud piirkonnas, vaid on osa aleviku tasandi ja asumi tasandi täiendavast rohelisest võrgust.

Üldplaneeringus on määratud üldised tingimused rohevõrgustiku aladel:

 tugialadel ja koridoridel võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, va seadustest tulenevate piirangutega alad;

Antud tingimus on detailplaneeringu lahenduses täidetud. HP ala on osa rohevõrgustikust, mis on määratud aleviku ning asumi tasandi osana ribastruktuuri elemendina rohevõrgustikku täiendama.

 võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%;

Detailplaneeringuga hõlmatav ala ei jää tugi ehk tuumalasse, mis on määratud Rae valla Jüri alevikus ja sellega piirnevates Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosades üldplaneeringus määratud maakonnaplaneeringus toodu kohaselt.

 väga oluline on tuumalade äärealade säilitamine – need on tuumalaga külgnevad loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad; Detailplaneeringus säilitatakse ääreala. Ette on nähtud planeeringualal paikneva elektri kõrgepingeõhuliini maakaablisse paigaldamine, mis annab rohevõrgustiku alale lisaväärtuse ning võimaldab ala suures ulatuses kõrghaljastada ja puhke- ning virgestusalana kasutada ning võimaldada ka loomadele sobivaimaid liikumiskoridore.

Kõrghaljastus rohevõrgustikus säilitatakse võimalikult suures mahus. Praegu paiknevad rohevõrgustikus liikumisrajad (talvel sellel alal suusarajad), mis säilitatakse või tõstetakse osaliselt ümber. Väljavõte Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringust:

Planeeringuala

9

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Detailplaneering on koostatud ligikaudu 20,40 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Jüri aleviku tsentris (keskuse alal) piiratud lääne ja lõunapoolt Laste, Võsa ja Spordi tänavatega, põhjast 11303 Jüri- Aruküla tee ning idast Rebase tänavaga. Planeeringuala hõlmab Laste tn 2, Laste tn 3, Laste tn 3a, Võsa tn 15a, Rebase tn 4, Jürimetsa, Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistuid, Spordi tänavat ja osaliselt Võsa tn 26a kinnistut.

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS

- Laste tn 2 on ühiskondlike ehitiste maa (katastritunnus 65301:003:1088) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul paikneb ehitusregistri andmetel 241 m² ehitisealuse pinnaga 2 korruseline amortiseerunud vanurite hooldekodu (ehitusregistri kood 120266295), mis praeguseks on oma töö lõpetanud. Kinnistut läbivad kõnniteed, tehnovõrgud (sh. kõrgepinge õhuliin). Kinnistu omanik on Rae vald.

- Laste tn 3 on ühiskondlike ehitiste maa (katastritunnus 65301:003:0699) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul paikneb ehitisregistri andmetel 7 141,3 m² ehitisealuse pinnaga Jüri Gümnaasium (ehitisregistri kood 120267200), 82 m² ehitisealuse pinnaga püstkoda (ehitisregistri kood 120588750), 14 m² ehitisealuse pinnaga välitualett (ehitisregistri kood 120588758), 1704.5 m² ehitisealuse pinnaga pallihall (ehitisregistri kood 120692996), 31 897.8 m² ehitisealuse pinnaga staadion (ehitisregistri kood 220282090), mitmed spordi- ja mänguväljakud, parkimisplatsid. Kinnistut läbib sõidutee, mis ühendab Laste tänava Rebase tänavaga, läbivad kõnniteed ja tehnovõrgud (sh. kõrgepinge õhuliin). Kinnistu omanik on Rae vald.

- Laste tn 3a on tootmismaa (65301:001:4024) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistul paikneb alajaam, mis on soovitav välja vahetada tänapäevasema alajaama vastu. Kinnistu omanik on juriidiline isik.

- Võsa tn 15a on üldkasutatav maa (65301:003:1124) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistut läbivad tehnovõrgud. Kinnistu omanik on Rae vald.

- Rebase tn 4 on maatulundusmaa (65301:001:6349) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistut läbivad sõidutee, mis ühendab Laste tänavat Rebase tänavaga, kõnnitee ja tehnovõrgud (sh. kõrgepinge õhuliin). Kinnistut läbivad Jüri terviserajad (ehitusregistri kood 220730462), alal paikneb kolm kultusekivi (nr 18744, 18744, 18749) ja kohaliku tähtsusega Silmaallikas on pärandkultuuri objekt (653:ALL:001). Kinnistu omanik on Rae vald.

- Rebase tn 6 // Ussivälja on maatulundusmaa (65301:001:6348) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistut läbivad Jüri terviserajad (ehitusregistri kood 220730462), osaliselt Rebase tänava äärne jalgratta- ja jalgtee ja tehnovõrgud (sh. kõrgepinge õhuliin). Kinnistu omanik on juriidiline isik.

- Jürimetsa on üldkasutatava maa (65301:003:1133) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistut läbivad ehitusregistri andmetel Jüri terviserajad (ehitusregistri kood 220671878) koos välisvalgustusega ja tehnovõrgud. Kinnistu omanik on Rae vald.

- Spordi tänav on transpordimaa (65301:001:3430) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu paikneb sõidutee, mis ühendab Võsa tänavat Kivi kinnistuga. Kinnistut läbivad tehnovõrgud. Kinnistu omanik on Rae vald.

- Võsa tn 26a on üldkasutatava maa (65301:003:1123) sihtotstarbega kinnistu. Kinnistut läbivad ehitusregistri andmetel Jüri terviserajad (ehitusregistri kood 220692230), Roheluse tänav ja tehnovõrgud. Kinnistul paikneb kelgumägi (ehitusregistri kood 220691606). Kinnistu omanik on Rae vald.

10

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS

Planeeringuala paikneb Jüri aleviku keskuses ca 20,40 ha suurusel maa-alal. Planeeritavast alast lõuna ja lääne suunas jäävad olevad elamualad, ühiskondlike ehitiste maad, kus paikned Võsukese ja Tõrukese lasteaed, üldkasutatavad maad ning Lehmja tammiku kaitseala (KLO1200454). Planeeritavast alast põhja jääb 11303 Jüri-Aruküla tee ning teisele poole teed jäävad ühiskondlike ehitiste maad (ehitatav Rae Riigigümnaasium ja Tuule spordihoone), olemasolevad elamualad ja tootmismaa (Elering AS alajaam), ida poole jäävad äri (COOPi toidupood, erinevad teenused ja söögikoht) ja ühiskondlike ehitiste maad (Taaramäe lasteaed), üldkasutatavad maad ning olemasolevad elamualad. Planeeringualast edelasse jääb jäätmehoidla maa puhastusjaama territooriumiga.

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeritava ala asub Jüri alevikus ning on piiratud Rebase, Spordi, Võsa, Laste tänavatega ja 11303 Jüri-Aruküla teega. Juurdepääsud toimuvad kõigilt nimetatult tänavatelt. Laste tn 3 ja Rebase tn 4 kinnistuid läbib olemasolev sõidutee koos kõnniteega, mis ühendab Laste tänavat Rebase tänavaga.

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Kinnistuid läbivad mitmed olemasolevad tehnovõrgud ning nende kaitsevööndid. Kogu planeeritavat ala läbib kõrgepinge õhuliin (Objekti nimi Aruküla-Jüri) kaitsevööndiga mõlemale poole liini telge 25m. Laste tn 3 kinnistu sees, kuid eraldi Laste tn 3a kinnistul asub alajaam. Jürimetsa ja Rebase tn 4 kinnistut läbib kraav.

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND

Planeeritav ala on oma reljeefilt suhteliselt tasane (kaldega põhjast lõunasse ja itta). Kinnistud on haljastatud ning osaliselt kõrghaljastatud. Planeeringuala paikneb Lehmja tammiku (KLO1200454) kaitseala kõrval. Rebase tänava ääres Rebase tn 4 kinnistul paiknev Silmaallikas, mis ei ole küll riikliku kaitse all, kuid olulise kohaliku tähtsusega pühapaik ja pärandkultuuri objekt (653:ALL:001).

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

 Tehnovõrgud ja alajaam koos kaitsevöönditega (sh. kõrgepinge õhuliin 50 m laiuse kaitsevööndi koridoriga);

 tänava kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja servast;

 11303 Jüri-Aruküla tee kaitsevöönd vastavalt Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringule 50 m sõiduraja välimisest servast vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardile on kaugus erinev, alates 10m teemapiirist ja rohkem. Kaitsevööndi ala sees on ka maantee äärne jalgratta- ja jalgtee kogu kinnistuga;

 geodeetilised märgid: - märk nr 124 ja selle kaitsevöönd; - märk nr 135 ja selle kaitsevöönd; - märk nr 145 ja selle kaitsevöönd; - märk nr 0536 ja selle kaitsevöönd; - märk nr 134 ja selle kaitsevöönd; - märk nr 3870 ja selle kaitsevöönd;

 arheoloogiamälestised ja nende kaitsevööndid: - kultusekivid nr 18744, 18745, 18746, 18749, kaitsevöönd 50 m; - asulakoha nr 18739 kaitsevöönd 50 m; - muistsete põldude nr 18750 kaitsevöönd 50 m;

11

Vastavalt Muinsuskaitseameti 04.05.2022 kirjale nr 1.1-7/768-1on mälestise kaitsevööndi eesmärk muuhulgas tagada kinnismälestiste säilimine, vaadeldavus ja mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lg 2), mistõttu kultusekivide vahetusse naabrusesse (kuni 15 m) ehitustegevust ja maapealseid rajatisi kavandada ei tohi. Samuti näeb muinsuskaitseseadus ette (MuKS § 41 lg 1), et kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele. Lisaks jääb Ussivälja kinnistule pärandikultuuri objekt Jüri Silmaallikas. Pärandkultuuri objekti Jüri Silmaallikas ümber võiks võimalusel säilitada tema looduslik keskkond (nt säilitada metsatukk allika vahetus naabruses st veesilmast arvestatuna ca 25 m).

4. PLANEERINGUETTEPANEK

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada Rae Vallavalitsuse 04.02.2014 korraldusega nr 164 kehtestatud Jüri aleviku Laste tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust ning Laste tn 3 kinnistust välja jagada ühiskondlike ehitiste maa krunt, Laste tn 2 jagada kaheks krundiks anda ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks või uue ehitamiseks ning avaliku huviga oluliste rajatiste kavandamiseks, Rebase tn 4 kinnistust välja jagada transpordimaa krunt olemasoleva sõidutee ja kõnnitee otstarbeks ning moodustada ühiskondlike ehitiste maa krunt ja anda ehitusõigus ehitise püstitamiseks ja rajatiste püstitamiseks, Rebase tn 6 // Ussivälja krundi osas muuta maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maaks ja anda ehitusõigus ehitise püstitamiseks ning rajatiste püstitamiseks, anda Jürimetsa kinnistu osas ehitusõigus rajatiste püstitamiseks, Võsa tn 15a krundi osas muuta maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maaks ning anda ehitusõigus ehitise püstitamiseks.

Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada antud vallas või linnas nii sotsiaalteenuste osutamist, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö korraldamist kui ka koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Sellest tulenevalt ning lähtuvalt suurest avalikust huvist on vajadus kavandada piirkonda õppe- ja kompetentsikeskus (edaspidi keskus), haridusliku erivajadusega (HEV) laste õppeasutus ning keskuse kõrvale Teenusmaja tüüpi hoonestus, mis osutaks erihoolekandeteenust. Keskuse ala laiendamisega eraomandis olevale Rebase tn 6 // Ussivälja kinnisasjale kaasneb kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt kuulub planeeritav krunt pos 10 Rae valla poolt avalikes huvides omandamisele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Planeeritav krunt pos 10 omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Krundid pos 10 ja pos 11 on võimalik liita, liitmisel liitub ehitusõigus ja ehitusala.

Koolihoovi spordiala laiendamisega võib tekkida vajadus teatud lõikudes olemasoleva terviseraja (talvel sellel alal suusarajad) ümbertõstmiseks/nihutamiseks, et võimaldada ruum näiteks viskealade ümber rajatavale ohutusese tagamiseks piirdele vms.

Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus:

Pos 1

Krunt 1 on olemasoleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Laste tn 2 kinnistust. Detailplaneeringuga sihtotstarvet ei muudeta. Krundil paikneb olemasolev hoone, detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus hoonete püstitamiseks (või olemasoleva hoone laiendamiseks).

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 1 300 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 10

12

Hoone suurim korruselisus 2 maapealset + 1 maa-alune

Pos 2

Krunt 2 on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Laste tn 2 kinnistust. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 500

Hoonete suurim lubatud kõrgus 10

Hoone suurim korruselisus 1 maapealne

Pos 3

Krunt 3 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Laste tn 3 kinnistust, krundil paikneb olemasolev parkla koos sõiduteede, jalgratta- ja jalgteega. Krundile jääb Jüri keskuseala teenindav ümber kujundatud parkla. Samuti ümber kujundatud kooli ning perspektiivse parkla vaheline ala. Ala toimiks nii ootealana kui ka ürituste toimumise kohana ning kohaliku taluturuna. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 5 m

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 1000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 10 m

Hoone suurim korruselisus 1 maapealne

Pos 4

Krunt 4 on olemasolev tootmismaa kinnistu, kus paikneb alajaam, detailplaneeringuga sihtotstarvet ja kinnistu piire ei muudeta, juurdepääs kavandatakse planeeritud transpordimaalt. Alajaama rekonstrueerimisel tuleb kinnistule ette näha tänapäevane tänavaruumi rikastava fassaadimaterjaliga alajaam.

Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 40 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 3 m

Hoone suurim korruselisus 1 maapealne

Pos 5

Krunt 5 on ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Laste tn 3 kinnistust. Detailplaneeringuga sihtotstarvet ei muudeta, kuid muudetakse kinnistu piire ja suurendatakse ehitusõigust. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus. Vajadusel on spordiväljakute, staadioni jmt spordiga tegelemise alade ümber piirde/turvapiirde rajamise võimalus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

13

Hoonete suurim lubatud arv krundil 7

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 14 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 20 m

Hoone suurim korruselisus 5 maapealset + 1 maa-alune

Pos 6

Krunt 6 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga muudetakse üldkasutatava maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbeks ning määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 1 300 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 10

Hoone suurim korruselisus 2 maapealset + 1 maa-alune

Pos 7

Krunt 7 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Võsa tn 26a üldkasutatava maa kinnistust. Krundile rajatakse piirkonda teenindav parkla.

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Hoone suurim korruselisus -

Pos 8

Krunt 8 on olemasolev üldkasutatava maa kinnistu, detailplaneeringuga sihtotstarvet ja kinnistu piire ei muudeta. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus rajatiste ning tegevust toetavate abihoonete püstitamiseks (üks abihoone kuni 60 m2). Pos 8 on ette nähtud võimalik heitealadega tegelemise ala. Antud rajatiste osas on vajalik turvapiirete rajamine alal viibijate ohutuse kaitseks.

Krundi kasutamise sihtotstarve Üldkasutatav maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 180

Hoonete suurim lubatud kõrgus 5

Hoone suurim korruselisus 1 maapealne

Pos 9

Krunt 9 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistust. Detailplaneeringuga muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbeks ning määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 4

14

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 2 600 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 10

Hoone suurim korruselisus 2 maapealset + 1 maa-alune

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt kuulub kinnisasi (Krunt pos 9, osa Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistu) Rae valla poolt avalikes huvides omandamisele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Pos 10

Krunt 10 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistust. Detailplaneeringuga muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbeks ning määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 2

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 1 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 15

Hoone suurim korruselisus 3 maapealset + 1 maa-alune

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt kuulub (Krunt pos 10, osa Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistu maa- alast) kinnisasi Rae valla poolt avalikes huvides omandamisele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Pos 11

Krunt 11 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse Rebase tn 4 kinnistust. Detailplaneeringuga muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbeks ning määratakse ehitusõigus.

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 3 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 15

Hoone suurim korruselisus 3 maapealset + 1 maa-alune

Pos 12

Krunt 11 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Rebase tn 4 kinnistust. Detailplaneeringuga muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve transpordimaa sihtotstarbeks, kuna krundil paikneb sõidutee koos jalgratta- ja jalgteega (kohalikud nimetavad Taaramäe tee).

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Hoone suurim korruselisus -

15

Pos 13

Krunt 12 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistust. Detailplaneeringuga muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve transpordimaa sihtotstarbeks, kuna krundil paikneb osaliselt Rebase tänava äärne kõnnitee. Krundi saab perspektiivis liita Rebase tänav L2 kinnistuga.

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Hoone suurim korruselisus -

Pos 14

Krunt 14 on olemasolev tootmismaa kinnistu, kus paikneb pumpla, detailplaneeringuga sihtotstarvet ja kinnistu piire ei muudeta, juurdepääs kavandatakse planeeritud transpordimaalt. Pumplahoone rekonstrueerimisel või uue rajamisel tuleb kinnistule ette näha tänavaruumi rikastav kaasaegse fassaadilahendusega hoone.

Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 100 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 3

Hoone suurim korruselisus 1 maapealne

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Detailplaneering on koostatud Jüri Kooli staadioni tribüünihoone, õppe- ja nõustamiskeskuse ning teiste ühiskondlike hoonete ning neid teenindavate hoonete või rajatiste rajamiseks.

Pos 1 krundile on ette nähtud laiendada olemasolevat hoonet või rajada uus avaliku funktsiooniga hoone. Uue hoone rajamisel on parima lahenduse leidmisel vaja läbi viia arhitektuurikonkurss.

Pos 2 krundile on ette nähtud rajada avaliku huviga rajatis, avalik väljak, koos väljakut teenindavate rajatistega.

Pos 3 krundile on planeeritud suuremamahulisemalt mootorsõiduki vaba ala ning kompaktsem ja funktsionaalsem Jüri keskuseala teenindav parkla (sh drop-off parkimiskohad), mis osaliselt ulatub ka Laste tn 1a krundile. Mootorsõiduki vabale alale on perspektiivselt ette nähtud katusealune, mis hõlmab mitut funktsiooni (ilmastiku eest kaitsev ooteala, avalik taluturg, abiruumid jmt). Perspektiivse katusealuse ehitusõigust on võimalik realiseerida peale kõrgepingeliini maasse panekut.

Pos 4 krundil paikneva alajaama rekonstrueerimisel tuleb kinnistule ette näha tänapäevane tonaalselt kui ka visuaalselt keskkonda sobiv hoone.

Pos 5 krundile on ette nähtud juurde rajada koolistaadioni tribüünihoone või muu avaliku funktsiooniga hoone. Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb tribüünihoone rajamiseks eelnevalt korraldada arhitektuurikonkurss.

Pos 6 krundile on ette nähtud rajada Jüri noortekeskus või muu avaliku funktsiooniga hoone.

Pos 8 krundile on ette nähtud rajada avaliku huviga rajatisi kooli hooviala laiendamise vajaduse eesmärgil.

Pos 9 krundile on ette nähtud rajada avaliku funktsiooniga hoone õppe- ja kompetentsikeskuse teenindamiseks või muu avaliku funktsiooniga hoone.

16

Pos 10 ja pos 11 kruntidele on ette nähtud rajada õppe- ja kompetentsikeskus või muu avaliku funktsiooniga hoone.

Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb õppe- ja kompetentsikeskus (pos 10, pos 11) ning võimaliku teenusmaja (pos 9) rajamiseks eelnevalt korraldada arhitektuurikonkurss.

 Hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Rae valla arhitektiga;

 Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa;

 keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala;

 katusekalle vastavalt põhijoonise „Kruntide ehitusõigused ja kitsendused“ tabelile toodule.

 katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki vms;

 Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega, arvestama peab kontaktvööndi arhitektuurse vormikeelega ja kasutama sellele sobivaid viimistlusmaterjale.

 Fassaadidel tuleb kasutada vähemalt kahte erinevat materjali.

 Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalidelt kui toonidelt.

 Hoone projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 6).

4.3 PIIRDED

Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirete laad lahendatakse koos hoonete projektiga. Detailplaneeringus nähakse ette pos 8 osas heitealadega tegelemine. Antud rajatiste osas on vajalik turvapiirete rajamine alal viibijate ohutuse kaitseks. Samuti on pos 5 puhul võimalus vajadusel spordiväljakute, staadioni jmt spordirajatise ümber piirdeid/turvapiirdeid rajada.

Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.

Kultusekivide vahetusse naabrusesse (kuni 15 m) ehitustegevust ja maapealseid rajatisi ja ka piirdeid mitte kavandada. Samuti näeb muinsuskaitseseadus ette (MuKS § 41 lg 1), et kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele.

Võimalusel eksponeerimise eesmärgil osaliselt välja puhastada ajalooline Jüri kirikumõisa ja Lehmja mõisa vaheline piirdeaed/kiviaed. Eksponeerimise asukohaks võiks olla näiteks võimaliku seiklusraja asukoht, mille rajamine eeldab teatud mahus kõrghaljastuse korrastamist. Samuti jääks eksponeeritav piirdeaed/kiviaed raja kasutajatele ning ka teistele huvilistele ligipääsude rajamisega seiklusrajale ka loogiliselt ning paremini juurdepääsetavaks. Võimaluselt võiks piirdeaia/kiviaia ka infotahvliga tähistada.

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ järgi (täpsustada projekteerimise käigus, näiteks uue standardi kehtima hakkamisel).

Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid.

Turvalisuse eesmärgil on kooli esine Taaramäe tee on ettenähtud ühesuunalisena ja kasutuseks ainult koolibussidele või kooli teenindavale transpordile vms (Salto AB OÜ Rae vallamaja projekt nr 128-23). Turvalise koolitee loomise sisend tuleneb Jüri Gümnaasiumi ohutu kooliümbruse pilootprojektist, mis toimus 2023 aasta oktoobris.

Tänav on planeeritud õuealana ning ühesuunalisena kuni Laste tn 3 olemasoleva autoliikluse juurdepääsuni. Tänavaruumi katendid ühtlustada Rae vallamaja projektis toodud katenditega.

Planeeritaval alal on parkimine lahendatud parkimisplatsidega.

17

Planeerituid ja olemasolevaid parkimiskohti on kokku 521, kogu planeeritaval alal toimub parkimine riskasutuse põhimõttel. Parkimiskohti juurde on planeeritud pos 1, 3, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 kruntidele. Parkimisnormatiiv on arvutatud vastavalt planeeritud sihtotstarbele lähtuvalt EVS 843:2016 Linnatänavad parkimisnormatiivile väikeelamute alal: tribüün (istekohale) 1000 pealtvaatajale (1/8), õppe- ja kompetentsikeskuse (1/120), hooldusasutus/vanadekodu (1/170), noortekeskus (1/120). Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus.

Olemasolevad jalgrataste parkimiskohad Laste tn 3 kinnistul asuvad hoonekompleksi läänepoolse ja kahe põhjapoolse sissepääsu ees. Täiendavalt nähakse jalgrataste parkimiskohti ette nii tribüünihoone kui ka teiste ühiskondliku hoone ette.

Jalgratta- ja jalgtee on planeeritud Spordi tänava äärde. Kinnistusisesed jalgrataste jmt ning jalakäijate liikumine lahendatakse hoonete ja rajatiste projekteerimise mahus.

Pos 2 krundile on planeeritus avalik väljak, kus on võimalik viia läbi mitmesuguseid ühis- ning esindusüritusi. Väljaku kõrvale, pos 3 krundile, jääb olemasolev parkimisala, mida saab kasutada väljakul toimuvate ürituste otstarbeks.

Pos 3 krundil paiknev parkla jääb kogu Jüri keskuseala avalikult kasutatavaks parklaks.

Pos 5 krundile on planeeritud tribüünihoone kuni 1000 istumiskohaga, mis vajab ürituste ajal ka lisa parkimiskohti. Ürituste otstarbeks on ette nähtud lisaparklad pos 7 ja 8 kruntidel, võimalik on kasutada ka Jüri keskuseala parklat pos 3 krundil.

Tagada jalgratta parkimise võimalus (soovitatavalt kaare-kujulised jalgrattahoidikud, võimalused katuse all), kõikide hoonete sissepääsude juures, samuti vabaaja tegevusalade juures, näiteks rulapark, pos 2 väljaku juures jne. Parkimiskohti jalgratastele on soovitav ette näha igale kinnistule analoogne arv planeeritud autode parkimiskohtadega.

Võimalusel näha ette eraldatud jalgratta ja jalgtee Laste tänavale (min 5 meetrit lai), samuti kõikidele koolini suunduvatel tänavatel, kuna sinna koondub kõige suurem kasutajate arv.

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks.

Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud Aruküla tee, Laste tn ja Tuule tn ringristmiku eskiis (töö nr T03523).

Eskiisi eesmärgiks oli leida ohutum lahendus riigitee 11303 Jüri – Aruküla tee ja kohalike teede 6530136 (Laste) ning 6530212 (Tuule) ristumiskohas järgmiste põhimõtete alusel: rahustada ristmiku alas liiklust peateel (11303 Jüri – Aruküla tee) liikuvate sõidukite sõidukiiruse ohjeldamisega, tagada ohutud manöövrid kohalikele teedele ning sealt riigiteele, tagada ohutud jalgsi, ratta ja kergliikuriga liiklejate liikumisteed ja teeületused, ohjeldada Tallinna ringtee ja Aruküla suunalist transiitliiklust Jüri alevikus.

Ringristmik on planeeritud üherajalisena ja ilma kanaliseeritud pööreteta. Sellist tüüpi ringristmiku läbilaskvus vahemikus 1500-2000 a/h, mis vastab ristmiku prognoositud vajadusele. Ehitusprojekti koostamisel kaaluda ning vajadusel ette näha lisaks raskesõidukitele klompkivist ülesõidualad välimistele raadiustele.

Bussipeatuste põhimõttelised asukohad on jäetud samaks ja on paigutatud peale ringristmikku. Bussitaskud on avatud tüüpi ja nende mõõtmed on valitud EVS 843:2016 tabel 6.36 tavalise bussi kasutuseks.

Jalgratta- ja jalgtee on kavandatud selliselt, et oleksid vajalikud ja ohutud ühendused bussipeatustesse ning teeületused. Jalgratta- ja jalgtee on loogiliselt ühendatud olemasolevatega, kus põhivõrgu osana käsitletav Jüri-Aruküla on eelistatud peatee katte laiusega 4,0 m.

Ringristmiku harude teljed on paigutatud jaotusringi tsentrisse. Ringristmiku vajalikud nähtavusala mõõtmed on kontrollitud EVS 843:2016 tabelist 7.4 väärtustele vastavaks ning T- kujulistel ristmikutel nähtavuskaugused tabelist 7.2.

Põhijoonisele on kantud EhS § 71 lg 3.

18

Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib 2 (3) kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndist väljapoole.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Detailplaneeringu ruumiline lahendus on seotud kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Haljastuse planeerimisel arvestada tehnovõrkudega. Tehnovõrkudest, tee külgnähtavuse ja nähtavuskolmnurkade ning parkimisest vabad alad kõrg- ja madalhaljastada maksimaalselt. Säilitada maksimaalselt olemasolevat elujõulist kõrghaljastust. Kõrghaljastus planeerida gruppidena. Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel peab olema 1,5 meetrit. Haljastuse ja heakorra lahendamiseks koostada haljastusprojekt eelprojekti staadiumis.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Haljastusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusest nr 11 "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas".

Planeeritavate parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega. Vältida tuleb suurte lagedate avaparklate planeerimist. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades kõrg- ja madalhaljastust.

2,5 m3 mahuga jäätmemahutid (välja arvatud süvakogumismahutid) paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse, aedikutesse või piirata muul moel kohtkindlalt eesmärgiga ära hoida jäätmete lendumine ja tagada kogumiskoha korrastatud välisilme.

Planeeringuala puittaimestiku hinnangu koostas arborist-konsultant Sulev Järve (Dendro SJ OÜ)

märtsis 2024 (vt Lisa – Uuringud, Jüri aleviku keskusala puittaimestiku hinnang).

Vastavalt inventuuri läbi viinud spetsialisti soovitusele tuleb avalikult kasutatavatel aladel puid kaitsta

niidutehnika poolt tekitatavate vigastuste eest. Paljud puud on saanud vigastusi muruniidukite ja

trimmerite hooletu käsitsemise tagajärjel, mis on vähendanud nende elujõudu ning haljastuslikku

19

väärtust. Mitmed noored perspektiivsed puud pole maasse kinnitunud kas puukoolist pärit puuduliku

juurestiku või liiga sügavale istutamise tõttu. Peaaegu kõik istutatud puud vajavad kujundus- või

hoolduslõikust. Ala korrastamisel tuleb esimeses järjekorras raiuda V ja valikuliselt IV väärtusklassi

puud. Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamiseks juhinduda EVS 939-3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse)

sätestatud nõuetest.

Hoonestusala sisse jäävad II väärtusklassi puu tuleb säilitada, v.a olulise avaliku huvi korral ja hooneid

ning rajatisi juurekaitsevööndi alale mitte rajada.

Hoonestusala sisse jäävad III väärtusklassi puud võimalusel säilitada, kui siiski on vajadus

likvideeritakse, tuleb ette näha asendusistutus samal kinnistul või kokkuleppel valla

keskkonnaspetsialistiga mujal valla territooriumil. Kruntide täpsem haljastusprojekt antakse koos

hooneprojektiga.

Asendusistutus põhimõtted

Kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida II–III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb

asendusistutuse määramisel lähtuda alljärgnevast:

1) II väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada vähemalt 6 samaväärset

liigiehtsat puuistikut;

2) III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat

puu istikut;

3) asendusistutuse puhul rakendatakse avalikule alale esitatud istikute nõudeid.

Ehitusloa menetluse käigus tuleb asendusistutuse tingimused lisada eraldi peatükina ehitusprojekti

seletuskirja.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Ilma olemasoleva kõrghaljastuseta kruntidele, tuleb istutada dekoratiivseid puid, põõsaid ja ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna.

Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerite täpsed asukohad määratakse ehitusprojekti asendiplaanil.

Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.

Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu.

Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.

20

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeringuala keskmes paikneb kraav ning lähipiirkonna maapind on kraavi suunas väikese kaldega. Erandiks on Rebase tänava äärne ala Rebase tn 4 ja Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistul, kus maapind on ca 1 m madalamal võrreldes Rebase tänava äärse ja kraavi äärse alaga.

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Täpsem vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojektiga, mille raames koostatakse ka haljastusprojekt. Maapinna tõstmine peab olema kooskõlas Rae Vallavolikogu määrusega nr 11.

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED

Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” alusel. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6-le ”Tuletõrjevee varustus” (EVS 812-6:2012/A1:2013). Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringuga tagatud.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (mitte vähem kui 3,5 m).

Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Olemasolevad tuletõrjehüdrandid asuvad Laste, Rebase ja Spordi tänava katastriüksustel.

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv olemasolev elektri kõrgepinge õhuliin paigutada maakaablisse, nähakse ette servituudi vajadusega ala elektri kõrgepinge kaablile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Kavandatud elektri kõrgepinge maakaabli servituuti ja kasutusõiguse ala on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, ülejäänud tehnovõrkude servituudi vajadused täpsustatakse detailplaneeringu menetluse käigus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

Kitsenduse alus Isik või asutus, kelle pädevus on hinnata projektivastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Eesti Vabariigi Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus

Tehnovõrkude valdaja

Planeeritaval alal paiknevad tehnovõrgud koos kaitsevöönditega

Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping.

21

4.9 ARHEOLOOGIAMÄLESTISED

Detailplaneeringu alal asuvad arheoloogiamälestiste kultusekivi nr 18744, 18745, 18746, 18749 kaitsevööndid, arheoloogiamälestise asulakoha nr 18739 kaitsevöönd ja arheoloogiamälestise muistsete põldude nr 18750 kaitsevöönd. Detailplaneeringu alale jääb ka Silmallikas (Rebase tn 4 kinnistu idapoolses küljes Rebase tänava ääres, katastritunnus 65301:001:6349), mis ei ole küll riikliku kaitse all, kuid olulise kohaliku tähtsusega pühapaik, on pärandkultuuri objekt (653:ALL:001).

Kaevetöödel arheoloogiamälestiste kaitsevööndites tuleb läbi viia arheoloogiline uuring. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Kuna tegu on muististerohke piirkonnaga, tuleb pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestiste kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Arheoloogiakeskus MTÜ Gurly Vedru poolt on koostatud aruanne arheoloogilisest eeluuringust Jüri alevikus (asulakoht reg-nr 18739, lohukivid reg-nr 18744, 18745 ja 18749; Rae vald/Jüri kihelkond, Harjumaa).

Rebase tänav 6/Ussivälja kinnistu ning Jürimetsa kinnistu piiril on küllaltki hästi säilinud suurtest raudkividest kiviaed (joonis 7: 4; tabel 2: 5, 6; tahvel XXX: 2–tahvel XXXI). See on maapealses osas säilinud 1–2 kividekihi kõrgusena ning u 80 cm laiusena. Selles kohas kulges varasematel aegadel Lehmja mõisa (Rosenhagen) ning Jüri kirikumõisa piir ning kiviaed ilmselt just seda piiri markeeribki. Kiviaed oleks soovitatav säilitada kui traditsioonilise maastikukasutuse 3 element ning ajalooline piir Jüri kirikumõisa ja Lehmja mõisamaade vahel (vt joonis AS-04 Põhijoonis).

Aruande kokkuvõte: 2023. aasta arheoloogiliste eeluuringutega selgitati välja, et Rebase tänav 4 kinnistul on varasematel aegadel tehtud ulatuslikke pinnasetöid. Tegu on väga tasase alaga ning on võimalik, et siit on pealmine künklik kiht maha kaevatud. Asemele on toodud killustikku ning loodud tasapindne ala. Pealmise täitekihi alla jäänud tumedam pruun muld on arvatavasti siinne looduslik pinnas. Midagi 20. sajandist varasemat eeluuringutega ei leitud, kuid kinnistu põhjaloodepoolsel osal tuvastati detektoriga asulakohtadele iseloomulik särin. See ala seostub pigem kaugemale põhjakirde poole jääva asulakohaga reg-nr 18739, kuid edasiste kaevetööde juures tuleks siia kaasata ka arheoloog. Rebase tänav 6/Ussivälja kinnistu lõunakagupoolses osas lokaliseeriti kaks võimalikku põllukivihunnikut (vt joonis AS-04 Põhijoonis). Juhul, kui neid ei ole võimalik algses asukohas ja looduskeskkonnas säilitada, siis tuleks need arheoloogiliselt läbi uurida (meetod: arheoloogilised kaevamised). Rebase tänav 6/Ussivälja ning Jürimetsa kinnistute piiril kulgeb vana kiviaia põhi. See on Lehmja mõisa (Rosenhagen) ja Jüri kirikumõisa piir ning see väärib säilitamist oma algses kohas.

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Detailplaneeringu mahus on tehnovõrkude lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt kuulub kinnisasi (Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistu) Rae valla poolt avalikes huvides omandamisele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Veevarustus (veevarustus, tuletõrjeveevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevee- ja pinnasevee ära juhtimine) on projekteeritud T-Model OÜ Andres Veerpalu poolt, töö nr 24019 08.05.2024.

Kõrghaljastust mitte kavandada tehnorajatiste peale ja nende kaitsevööndisse.

5.1 VEEVARUSTUS

Laste tn, Võsa tn, Spordi tn ja Rebase tn De110mm on olemasolevad veetorustikud.

Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused. Krundil pos 1 on olemasolev, kinnistuid Lehmja tammik ja Laste tn 2 läbiv veeühendus. Liitumispunkt asub kinnistul Laste tn 2. Krundi pos 1 tarbevee lubatav vooluhulk 2 m3/d.

22

Krundil pos 2 on ette nähtud uus veeühendus. Liitumispunktiks jääb maakraan vahetult peale hargnemist kinnistut läbivalt veetorult. Krundi pos 2 tarbevee vooluhulk 0.5 m3/d.

Pos 3 liitumispunktid on lahendatud SALTO AB OÜ Rae vallamaja projekti järgselt.

Krundil pos 5 on olemasolev veeühendus ja liitumispunkt. Spordi tänava pool on varem projekteeritud (Termopilt OÜ töö nr 1019) veevarustuse liitumispunkt staadioni rajatiste tarbeks. Kinnistut pos 5 läbivale olemasolevale De 110mm veetorustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala 2m toru teljest. Staadioni rajatiste arvutuslik vooluhulk 31m³/d (vastavalt Termopilt OÜ projektile)

Krundil pos 6 on ette nähtud uus veeühendus Võsa tn veetorustikult. Kinnistu pos 6 tarbevee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Tarbevee liitumispunkt on ette nähtud 1m kaugusele krundi piirist Võsa tn teemaal. Kinnistut läbivale 110mm ühisveetorustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse vajadusega ala 2m toru teljest.

Kinnistut pos 8 läbivale olemasolevale De 110mm veetorustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala 2m toru teljest.

Krundil pos 9 on ette nähtud uus veeühendus Rebase tn veetorustikult. Krundi pos 9 tarbevee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Tarbevee liitumispunkt on ette nähtud 1m kaugusele krundi piirist Rebase tn teemaal.

Kinnistut pos 9 läbivale olemasolevale De 110mm veetorustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala 2m toru teljest.

Krundil pos 10 on olemasolev veeühendus Rebase tn veetorustikult. Krundi pos 10 tarbevee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Tarbevee liitumispunkt on ca 1m kaugusel krundi piirist Rebase tn teemaal.

Krundile pos 11 on ette nähtud uus veeühendus Rebase tn veetorustikust. Krundi pos 11 lubatav vooluhulk 4 m3/d. Tarbevee liitumispunkt on ette nähtud 1m kaugusele krundi piirist Rebase tn teemaal.

5.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Planeeringualale on tagatud tulekustutusvesi olemasolevate maa-aluste tuletõrje hüdrantide baasil (vt Põhijoonis AS-04), mis asuvad Laste, Võsa, Spordi ja Rebase tänavatel. Laste tn on ette nähtud üks uus tuletõrjehüdrant kinnistu pos 1 juures.

Planeeritava ala tulekustustusvee arvutuslik vooluhulk 20l/s (IV kasutusviis, kaitstud AKS-iga või 2400m² tuletõkkesektsioonideks jaotatud)

5.3 REOVEEKANALISATSIOON

Võsa tn26b on olemasolev reovee pumpla. Pumpla de200 survetorustik kulgeb planeeritavas alas Võsa ja Laste tn. Võsa tn 15a asub olemasolev reovee mahuti (pumpla varumaht). Pumpla sisendtorustik on de315mm. Rebase tn on olemasolev De250mm reovee torustik. Spordi tn on olemasolev 160mm reovee survetorustik.

Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused.

Krundil pos 1 on olemasolev, reoveeveeühendus. Liitumispunktiks on ette nähtud planeeritav kaev olemasoleval reovee torustikul. Krundi pos 1 reovee lubatav vooluhulk 2 m3/d.

Krundil pos 2 on ette nähtud uus reovee ühendus. Liitumispunktiks jääb olemasolev kaev kinnistut läbival reovee torul. Krundi pos 2 reovee vooluhulk 0.5 m3/d. Krundi pos 3 liitumispunktid on lahendatud SALTO AB OÜ Rae vallamaja projekti järgselt (projekti nr 128-23). Krundi pos 3 reovee vooluhulk 1 m3/d.

Krundil pos 4 ei ole reovee liitumispunkti ette nähtud, tarbijad puuduvad.

Krundil pos 5 on olemasolev reoveeühendus. Liitumispunktiks on ette nähtud kaev planeeritaval torustikul. Kinnistu pos 5 reovee vooluhulgad jäävad samaks. Olemasoleva koolihoone arvutuslik reovee vooluhulk 27m³/d.

Krundil pos 6 on ette nähtud uus reoveeühendus kinnistut läbivalt reovee torustikult. Kinnistu pos 6 reovee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Reovee liitumispunktiks on ette kaev kinnistut läbival 250mm ühistorustikul. Kinnistut läbivale ühiskanalisatsiooni torustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse vajadusega ala 2.5m toru teljest. Kinnistut läbivale 160mm survetorustikule 2m toru teljest

23

Krundil pos 6 asuv olemasolev reovee mahuti tõstetakse ümber. Reovee mahuti kuja on 20m. Reovee mahutile on ette nähtud isikliku kasutusõiguse vajadusega ala 2m mahuti servast

Krundil pos 7 ei ole reovee liitumispunkti ette nähtud, tarbijad puuduvad.

Krunti pos 8 läbivale olemasolevale De 160mm reovee torustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala 2m toru teljest.

Krundil pos 9 on ette nähtud uus reoveeühendus. Krundi pos 9 reovee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Reovee liitumispunkt on ette nähtud 1m kaugusele krundi piirist Rebase tn teemaal. Krunti pos 9 läbivale olemasolevale De 160mm reovee torustikule on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala 2m toru teljest.

Krundil pos 10 on olemasolev reoveeühendus. Krundi pos 10 reovee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Reovee liitumispunkt on ca 1m kaugusel krundi piirist Rebase tn teemaal.

Krundil pos 11 on ette nähtud uus reoveeühendus ja liitumispunkt Rebase tn pool. Krundi pos 11 tarbevee lubatav vooluhulk 4 m3/d. Tarbevee liitumispunkt on ca 1m kaugusel krundi piirist Rebase tn teemaal.

Krundil pos 12 ei ole reovee liitumispunkti ette nähtud, tarbijad puuduvad.

Krundil pos 13 ei ole reovee liitumispunkti ette nähtud, tarbijad puuduvad.

Krundil pos 14 ei planeerita reovee liitumispunkti.

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Vastavalt üldplaneeringu sademevee skeemile planeeritavad krundid 9 ja 12 asuvad Kruusiaugu peakraavi valgalas. Krunt pos 10 asub osaliselt Kruusiaugu ja osaliselt Aaviku peakraavi valgalas. Teised planeeritavad krundi on Aaviku peakraavi valgalas.

Planeeritava ala sademevee eelvooluks on Võsa tn 26a olemasolev kraav, Rebase tn ja Võsa tn olemasolev sademevee torustik. Võsa tn on ette nähtud uus sademevee torustik.

Sademevee eelvooluks olev kraav rekonstrueeritakse 335m lõigul Võsa tee 26a, Roheluse tn 13, Lepiku ja Õie kinnistuid läbivas lõigus.

Planeeritava ala kruntidel sadevesi maksimaalselt immutatakse. Vajadusel kasutatakse täiendavalt ühtlustusmahuteid, kraave vms lahendusi. Ühtlustamise lahendused ja mahud täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Parklate sademevesi puhastatakse enne eelvoolu juhtimist õlipüüduriga. Vastavalt Termopilt OÜ töö nr 1019 on Spordi tänavaalal ja kruntidelt pos 5 ja 7 parklatest kogutav sadevesi puhastatakse Spordi tn tänavamaal asuva möödavooluga õlipüüduriga ENS30/90. Sademevee ärajuhtimise süsteemid peavad töötama ja sademevete juhtimine (imbumine) reoveekanalisatsiooni peab olema välistatud.

Krundile pos 1 on ette nähtud uus sademevee ühendus ja liitumispunkt kinnistu piirist väljaspool.

Krundil pos 2 on ette nähtud uus sademevee ühendus. Liitumispunktiks jääb olemasolev kaev vahetult kinnistut läbiva kraavi juures. Krundi pos 2 sademevee vooluhulk 10l/s.

Krundil pos 3 on ette nähtud uus ühendus liitumispunkt (kaev kinnistut läbival planeeritaval sademevee torustikul). Krundi pos 3 sademevee vooluhulk 10l/s.

Krundil pos 4 ei ole sademevee liitumispunkti ette nähtud

Krundil pos 5 on olemasolev sadeveeühendus eelvooluga Võsa tee 450mm torustikku ja 100mm ühendus Võsa tee 26a kraavi. Staadioni ehitusprojektiga (Termopilt OÜ töö nr 1019) on kinnistule ette nähtud 8 uut d160mm sademevee ühendust liitumispunkti Spordi tn poole ja 2 uut de315mm sademevee ühendust pos 8 krundil asuvasse olemasolevasse kraavi. Uute sademevee ühenduste liitumispunktid on tinglikult ette nähtud kinnistu piirile. Staadioni vooluhulk vastavalt Termopilt OÜ töö nr 1019 on 200l/s millest enamus imbub pinnasesse ja tegelik keskmine vooluhulk on ~3 l/s. Staadioni parkla sademevee vooluhulk 52l/s puhastatakse enne kraavi juhtimist tänava alal asuva ENS 30/90 õlipüüduriga (vastavalt Termopilt OÜ töö nr 1019).

Täiendavate kaetud pindade kanaliseerimise rajatakse kinnistu sees täiendavad ühtlustusmahutid. Kinnistu sademevee liitumise vooluhulgad jäävad samaks (75 l/s).

24

Krundil pos 6 on ette nähtud uus sadeveeühendus ja liitumispunkt krundi piirist väljaspool. Sademevee arvutuslik vooluhulk on 50l/s, liitumise vooluhulk arvestatud 10 l/s.

Krundil pos 7 on ette nähtud uus sadeveeühendus ja liitumispunkt krundi piirist väljaspool. Sademevee arvutuslik vooluhulk on 24l/s, liitumise vooluhulk arvestatud 10 l/s

Krundil pos 8 on olemasolev sadeveekraav. Sademevee arvutuslik vooluhulk 33l/s. Sademevee liitumis vooluhulk kraavi 10l/s. Sademevesi valdavalt hajutatakse haljaspindadel. Krunti pos 8 läbivale kraavile on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala.

Krundil pos 9 on olemasolev sadeveeühendus ja liitumispunkt krundi piirist väljaspool. Sademevee arvutuslik vooluhulk on 94l/s, liitumise vooluhulk arvestatud 10 l/s. Krunti pos 9 läbivale kraavile on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala.

Krundil pos 10 on olemasolev sadeveeühendus ja liitumispunkt krundi piirist väljaspool, Rebase tn sademevee arvutuslik vooluhulk on 52l/s, liitumise vooluhulk torustikku arvestatud 10 l/s. Krunti pos 10 läbivale kraavile/truupidele on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala. Krundi pos 11 sademevee liitumispunktiks on ette nähtud kaev vahetult kinnistut läbiva kraavi juures. Sademevee arvutuslik vooluhulk on 109l/s, liitumise vooluhulk kraavi arvestatud 10 l/s. Krunti pos 11 läbivale kraavile/truupidele on ette nähtud isikliku kasutusõiguse ala.

Krundil pos 12, tänavamaa, on olemasolev sadevee kanalisatsioon. Sademevee arvutuslik vooluhulk 30l/s. Sademevesi eelvooluks kinnistut läbiv sademevee kanalisatsiooni torustik.

Krundil pos 13, tänavamaa sademevee arvutuslik vooluhulk 1l/s immutatakse haljaspindadel. Krundil pos 14 sademevesi immutatakse haljaspinnal.

Kliimamuutustega kohanemisel peab arvestama sademevee osas projekteerimisel alljärgnevaga:

 Sademevee arvutamise aluseks võtta EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

 Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017- 2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetele. Puhta ja reostunud sademevee segunemist tuleb vältida.

 Suublasse juhitav ja sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

 Parklatele on vajalik ette näha õlipüüdurid.

5.5 ELEKTRIVARUSTUS

Pos 1 krunt on elektrivarustusega ühendatud, vajadusel liitumiskapp ning maakaabelliin ümber tõsta.

Pos 4 krundil paikneb olemasolev Jüri kool alajaam.

Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi ja AS ELVESO (Rebase tn 4 ja Rebase tn 6//Ussivälja) tehnilised tingimused.

Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 468170, 14.02.2024.

Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasolevate alajaamade Jüri kool (Laste tn 3a kinnistul) ja Orumetsa (Võsa tn 15a kinnistul) baasil.

Nimetatud olemasolevatest alajaamadest on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada.

25

Planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

ELVESO AS tehnilised tingimused nr 01/24/EV, 12.03.2024.

Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasolevast Karu alajaamast. Elektriline aadress: Jaotusalajaam: Karu 10/0,4 kV alajaam (reservtoide: Papli 10/0,4 kV AJ) Trafo: 1 / 2. Teeninduspiir: Liitumiskilbi väljundklemmidel.

Kliendi soovil ringtoite võimalus ette nähtud Papli alajaamadest. Planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 0,4 kV maakaablite koridor. Liitumise raames on ette nähtud Karu alajaama läbilaskevõimsuse suurendamiseks olemasolevate 400 kVA trafode vahetamine 630kVA trafode vastu.

Liitumise raames on ette nähtud Karu alajaama läbilaskevõimsuse suurendamiseks olemasoleva madalpingejaotla välja vahetamine vastava võimsusega mp jaotla vastu.

Liitumise raames võrguseadmete vahetamisega ja kaabelliinide rajamisega seotud kulud hüvitab liituja.

Nimetatud olemasolevatest alajaamadest ette näha uutele objektidele välja ehitatavad eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Liitumispunktid asuvad krundi piiridel asuvates liitumiskilpides.

Liitumise raames AS ELVESO paigaldab elektrienergia mõõtesüsteemi koos mõõtesüsteemi komponentidega. Arvesti kuulub Võrguettevõttele.

Objekti võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites: 3*600 A.

Generaatori liitmisel tarbija elektripaigaldisega peab olema välistatud võrgu ja generaatori samaaegne paralleeltöö ning elektrienergia tagasi võrku transformeerimise võimalus.

Pingestamine lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise esitamist AS ELVESO.

Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv olemasolev elektri kõrgepinge õhuliin paigutada maakaablisse, nähakse ette servituudi vajadusega ala elektri kõrgepinge kaablile koridori laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Kuna planeeritav piirkond on kujunemas uueks Jüri aleviku keskusealaks ja planeeringuala naabrusesse lisanduvad ka veel Riigigümnaasium ning Päästekomando (k.a muuseumi osa), mis laiendab veel omakorda keskuseala piire, kus juba liigub palju kooliõpilasi, on vajalik laste ja noorte liikumise ohutuse tagamiseks keskusealal olemasolev elektri kõrgepinge õhuliin maakaablisse paigutada.

5.6 SOOJAVARUSTUS

Osaliselt on vajadus Rebase tn 4 ja Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistutel (pos 10) olemasolev soojatorustik ümber tõsta, et võimaldada kitsendustest vabale alale ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone püstitamiseks.

Soojavarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused SO-TT-002/24.

Planeeringuala asub Jüri kaugküttepiirkonnas, kus kaugküttevõrku annab soojust Jüri katlamaja, mis kuulub ettevõttele AS ELVESO.

1. Planeeringualale kavandatava pos 1 hoonele (Laste tn 2) jääb liitumispunktiks olemasolevad, kinnistu piiril kaevus asetsevad sulge seadmed DN40. Liitumispunkt ja kinnistu ühendustorustik ei muutu kuni planeeritava hoone maksimaalse summaarse hetkevõimsuseni 150 kW. Planeeritava hoone suurema projekteeritava summaarse hetkevõimsuse korral tuleb kinnistu ühendustorustik ümber dimensioneerida ja välja ehitada kavandatavale võimsusele vastav torustik, alates hargnemisest kaugküttevõrgu harutorustikust (Laste tn 3 – Uus-Ringi tee 12) DN125 kuni hoone soojasõlmeni.

26

2. Planeeringualale kavandatava pos 6 hoonele (Võsa tn 15a) planeerida ühenduspunkt kaugküttevõrguga hargnemisega olemasolevast kortermajade Võsa 15-1, 15-2 ja 15-3 ühendustorustikust DN80. Planeeritava hoone summaarseks hetkevõimsuseks oleks maksimaalselt 220 kW. Planeeritava hoone suurema projekteeritava hetkevõimsuse korral tuleb välja ehitada kavandatavale hoone ja Võsa tänava kortermajade summaarsele võimsusele vastav torustik, alates hargnemisest Laste tänava äärsest kaugküttevõrgu peatorustikust DN250 kuni planeeritava hoone soojussõlmeni. Ehitatava torustikuga ühendada kortermajade Võsa tn. 15-1, 15-2 ja 15-3 olemasolev majaühendustorustik. Peale kortermajade hargnemissõlme dimensioneerida torustik kuni soojussõlmeni ainult planeeritava hoone maksimaalse hetkevõimsuse järgi. Kinnistu liitumispunkt kaugküttevõrguga (sulge seadme kaevus) planeerida väljapoole kõvakattega teid ja platse, üks meeter kinnistu piirist.

3. Planeeringualale pos 9, pos 10 ja pos 11 kavandatavate hoonetele planeerida ühenduspunkt kaugküttevõrguga kinnistuid läbivalt kaugküttevõrgu peatorustikust DN250. Hoonete ühendustorustik dimensioneerida vastavalt projekteeritaval summaarsele hetkevõimsusele, mis ei ületaks ühe hoone kohta 350 kW. Liitumispunkt kaugküttevõrguga (sulgeseadmed kaevus) planeerida ühendustorustikule väljapoole kõvakattega teid ja platse, võimalikult hargnemiskoha lähedusse.

Torustik projekteerida gaasitõkkekilega, teise isolatsiooniklassiga, kontrolltraatidega terastorust vastavalt kaugkütte kehtivatele projekteerimisnormidele. Sulge seadmed varustatuna kahepoolsete teenindusventiilidega.

Jüri katlamajast väljastatava soojuskandja parameetrid:

- primaarpoole temperatuurigraafik katlamaja väljundil: 100/43 ⁰C (arvestuslik minimaalne temperatuur -22 ⁰C);

- Suvine madalaim primaarpoole temperatuur 65 °C; - maksimaalne rõhk kaugküttevõrgu andvas torus: 6,0 bar; - maksimaalne rõhk kaugküttevõrgu tagastuvas torus: 3,0 bar.

Arvestada garanteeritud rõhkude vahega primaarpoolel: - kütteperioodil 1,0 bar; - suveperioodil 0,8 bar. Projekteerimistööde käigus, enne ehitustööde algust, sõlmida kõigile AS-le ELVESO üleandmiseks kavandatud kaugküttevõrkude alustele maadele notariaalsed servituudilepingud isikliku kasutusõiguse vormis, vastavalt õigusaktidele, kusjuures kasutajaks peab lepingus olema märgitud AS ELVESO. Kaugküttevõrguga liitumiseks esitab liituja AS-le ELVESO liitumistaotluse, kus on kindlasti ära toodud liituja tarbijapaigaldiste maksimaalsed hetkevõimsused küttele, ventilatsioonile ja soojale tarbeveele (kW) ning planeeritav liitumisaeg. Need andmed on aluseks AS ELVESO poolt liitumistingimuste ja liitumislepingu tehniliste tingimuste koostamisel, täitmise tähtaja määramisel ja liitumistasu suuruse arvutamisel.

5.7 SIDEVARUSTUS

Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2537, 14.02.2024.

Liitumispunkt: ELASA sidekaev 085K19-B, milles kaablimuhv 085M38.

- Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. - Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 085K19-B. - Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 085K19-B võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS

Connecto Eesti, juuresolekul. - Sidekaevu 085K19-B jätta kaablivaru 15m. - Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus

saab teha hargnemise.

27

- Kaabli ühendamiseks muhvi 085M38 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT.

- Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). - ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le

koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

- Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

- Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

- Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine

ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

- ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Osaliselt on vajadus Võsa tn 15a kinnistul olemasolevad side- ja elektrikaablid ümber tõsta, et võimaldada kitsendustest vabale alale ehitusõigus sotsiaalotstarbelise hoone püstitamiseks.

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.

6. KESKKONNATINGIMUSED

6.1 MÜRA

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

28

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB KeM määrus 71 § 6 lg 3.

Maksimaalne tööstusmüra tase ei tohi ületada müratundlike hoonetega alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul arvestada, et paigaldatavate tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 p 2 esitatud ekvivalentseid ja maksimaalseid helirõhutasemeid elamute välisterritooriumil. Normtasemete ületuse ennetamiseks tuleks tehnoseadmete asukoht valida elamutest võimalikult eemale ning vältida seadmete paigaldamist elamute poolsele küljele.

6.2 VALGUSREOSTUS

Maa-ala valgustamisega võib kaasneda kahepidine mõju: positiivne sotsiaalne mõju (turvalisuse ja turvatunde kasv) ning negatiivne keskkonnamõju (valgusreostus). Kinnistutele rajatava hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal määral häirivaks.

Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju hoovialalt kaugemale.

Lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Kasutusaegne valgustatus on tavapärane. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada nutikaid valgustuslahendusi, mis reageerivad keskkonnatingimustele, nagu päikese tõus ja loojang, ning võivad olla varustatud liikumisanduritega, et säästa energiat ja tagada vajalik valgustus ainult siis, kui see on vajalik. Vajadusel varustada valgustid süsteemidega, mis võimaldavad reguleerida valgustuse intensiivsust. Eelistada sooja värvi temperatuuriga valgustust, mis on vähem häiriv ökosüsteemidele võrreldes külmema värvi temperatuuriga valgustusega. Soe valgus mõjub looduskeskkonnale loomulikumalt. Kasutada varjatud valgustusallikaid, et vähendada valgusreostust ja luua pehmem valgustus. Näiteks võivad maastikule paigaldatud valgustid suunata valgust otse alla, vältides seeläbi üleliigset hajumist. Rakendada kontseptsiooni "hämaravalgustus" (dimming). See tähendab, et valgustus on kohandatud vastavalt konkreetsetele vajadustele ja võib olla madalama intensiivsusega, kui ala ei ole tugevalt kasutusel.

Suurem valgusreostus võib tekkida pimedal ajal toimuvate spordiürituste ajal, kuid ürituste toimumine on ajutise iseloomuga.

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib valgustusest tulenev mõju olla negatiivne, kuid see on lokaalne ja ajutine.

6.3 ROHELINE VÕRGUSTIK

Planeeringuala jääb osaliselt Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade

üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku alale, kuid mitte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgsele

rohevõrgustiku alale.

Väljavõte Jüri aleviku ja sellega piirnevate

Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade

üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardist:

Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+

rohevõrgustiku kaardist:

29

Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa:

 tugi- e tuumalad − piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on

ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad;

 rohekoridorid, ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis

on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad).

Rae valla Jüri alevikus ja sellega piirnevates Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosades on tugi ehk tuumalad

määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused alusel.

Planeeritaval alal ei paikne maakonnaplaneeringu järgi määratud rohevõrgu struktuure.

Maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgu struktuurid jäävad planeeringualast põhjasuunas, Jüri

aleviku ja Tallinna ringtee vahelisele alale ning planeeringualast lõunasuunas Jüri alevikust pea

kilomeetri kaugusel.

Detailplaneeringuga hõlmatav ala ei asu maakonnaplaneeringuga sätestatud piirkonnas vaid on osa

aleviku tasandi ja asumi tasandi täiendavast rohelisest võrgust ehk ala kuulub rohevõrgustiku mõistes

siduselementide hulka. Planeeringuala rohelise võrgustiku näol on tegemist ökoloogilise võrgustikuga,

mis omab tähtsust maastiku struktuuri ja -ilmet kujundava rohealana.

Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Asula rohevõrgustiku moodustavad alevikus paiknevad haljasmaad ning haljastatud tänavad.

Detailplaneeringuga hõlmatud HP alal asuvad osaliselt tehnovõrgud:

 Aruküla-Jüri elektri maakaabelliin KKL42899041 ning Aruküla-Jüri elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L100A elektripaigaldise kaitsevööndiga 50 m, mis on planeeritud paigutada maakaablisse ning võimaldab selliselt ka alale rajada rohkem kõrghaljastust.

 Rohevõrgustikuga hõlmatud Jürimetsa ja Rebase tn 4 ja Rebase tn 6 // Ussivälja kinnistutel paiknevad Jüri terviserajad.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb olulise tingimusena vaadelda mitte ainult üksikuid kõrghaljastuse elemente, kaitstavaid loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid arvestada planeeringu koostamisel nende kuuluvust rohelise võrgustiku üksteisega seotud tasanditesse.

Võrgustik jääb toimima põhja pool Jürimetsa kinnistul ja sellega külgneval Ussivälja kinnistul. Toimima jääb ühendus Jürimetsa ja lõuna poole jääva Võsa tn 26a kinnistute vahel. Planeeringuala rohevõrgustiku piirkonda on kavandatud rajada olemasoleva kooli teenindamiseks erinevaid olulise avaliku huviga rajatisi (nt spordirajatisi). Kavandatav tegevus edendab muu hulgas ka rahva tervist, seega on tegemist põhjendatud ülekaaluka üldise huviga.

30

Linnalises keskkonnas võib lisaks bioloogilise mitmekesisuse ning liikide elupaikade jms kõrval tuua välja ka palju teisi olulisi ökosüsteemi teenuseid, mida rohealad pakuvad. Et võimaldada eri tüüpi ökosüsteemiteenuste paremat pakkumisvõimet tõsta planeeringuala sisest haljastuse osakaalu võimalusel veelgi.

Trassidest, tee külgnähtavuse ja nähtavuskolmnurkade ning parkimisest spordiväljakutest vaba ala kõrg- ja madalhaljastada maksimaalselt.

Rohevõrgustiku alal tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

 Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt;

 Kõrghaljastuse vahele rajada põõsaid, mis rikastab ala ökoloogilist väärtust;

 Näha ette täiendava madalhaljastusega alad (looduslikud lilleniidud jms);

 Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6’ punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06;

 Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt.

6.4 MEETMED SOOJUSSAARTE VÄLTIMISEKS

Kliimamuutustega kohanemine on oluline keskkonnaaspekt, millega peab arvestama. Üheks kliimamuutuste osaks on soojussaared. Soojussaared on alad, kus õhutemperatuur on ümbritsevatest piirkondadest kõrgem. Kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekti, mis tekib lisaks linnadele ka väiksemates asulates. Lisanduvad tumedad asfaltpinnad suurendavad, kuid rohealade rajamine/säilitamine leevendab soojasaarte efekti linnaruumis. Detailplaneeringu lahenduses ei rajata ühte suurt parkimisala, vaid eraldiseisvad alad, kuhu nähakse ette täiendav kõrghaljastus parkimisplatside vahele. Kõrghaljastus aitab vähendad soojussaarte efekti. Säilitada ja laiendada rohealasid.

Hoonestuse rajamisel valida võimalusel katuste ja fassaadide katmisel heledaid või peegeldavaid materjale, et vähendada päikesekiirguse neeldumist ja suurendada selle tagasipeegeldumist.

6.5 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS

Keskkonnalubade taotlemise vajadus:

Hoones tekib peamiselt segaolme- ning paberijäätmeid ning nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.

Hoone veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda.

Soojavarustus lahendatakse kaugkütte baasil vajadusel on võimalik ka täiendavalt juurde lisada A-klassi ehk liginullenergiahoone puhul soojavarustusena ka lokaalseid lahendusi.

Eeldatavalt ei ole vajadust taotleda keskkonnalubasid.

Pinnase (kaevise) puhul tuleb arvestada alljärgnevaga:

Ehitustööde käigus tuleb vajadusel väljakaevatud pinnase (kaevise) käitlemisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § 96 toodud nõuetest. Pinnase võõrandamisel väljaspool oma kinnistut lähtuda maapõueseaduse § 97 toodust. Täiendav informatsioon: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine

6.6 ARHEOLOOGIAMÄLESTISED

Kaevetöödel arheoloogiamälestiste kaitsevööndites tuleb läbi viia arheoloogiline uuring. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Planeeringualal paiknevad arheoloogiamälestised ja kaitsevööndid: - kultusekivid nr 18744, 18745, 18746, 18749, kaitsevöönd 50 m; - asulakoha nr 18739 kaitsevöönd 50 m;

31

- muistsete põldude nr 18750 kaitsevöönd 50 m;

Kuna tegu on muististerohke piirkonnaga, tuleb pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestiste kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Rebase tänav 6/Ussivälja kinnistu ning Jürimetsa kinnistu piiril on küllaltki hästi säilinud suurtest raudkividest kiviaed (joonis 7: 4; tabel 2: 5, 6; tahvel XXX: 2–tahvel XXXI). See on maapealses osas säilinud 1–2 kividekihi kõrgusena ning u 80 cm laiusena. Selles kohas kulges varasematel aegadel Lehmja mõisa (Rosenhagen) ning Jüri kirikumõisa piir ning kiviaed ilmselt just seda piiri markeeribki. Kiviaed oleks soovitatav säilitada kui traditsioonilise maastikukasutuse 3 element ning ajalooline piir Jüri kirikumõisa ja Lehmja mõisamaade vahel (vt joonis AS-04 Põhijoonis).

Aruande kokkuvõte: 2023. aasta arheoloogiliste eeluuringutega selgitati välja, et Rebase tänav 4 kinnistul on varasematel aegadel tehtud ulatuslikke pinnasetöid. Tegu on väga tasase alaga ning on võimalik, et siit on pealmine künklik kiht maha kaevatud. Asemele on toodud killustikku ning loodud tasapindne ala. Pealmise täitekihi alla jäänud tumedam pruun muld on arvatavasti siinne looduslik pinnas. Midagi 20. sajandist varasemat eeluuringutega ei leitud, kuid kinnistu põhjaloodepoolsel osal tuvastati detektoriga asulakohtadele iseloomulik särin. See ala seostub pigem kaugemale põhjakirde poole jääva asulakohaga reg-nr 18739, kuid edasiste kaevetööde juures tuleks siia kaasata ka arheoloog. Rebase tänav 6/Ussivälja kinnistu lõunakagupoolses osas lokaliseeriti kaks võimalikku põllukivihunnikut (vt joonis AS-04 Põhijoonis). Juhul, kui neid ei ole võimalik algses asukohas ja looduskeskkonnas säilitada, siis tuleks need arheoloogiliselt läbi uurida (meetod: arheoloogilised kaevamised). Rebase tänav 6/Ussivälja ning Jürimetsa kinnistute piiril kulgeb vana kiviaia põhi. See on Lehmja mõisa (Rosenhagen) ja Jüri kirikumõisa piir ning see väärib säilitamist oma algses kohas.

6.7 PÕHJAVESI

Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

Planeeringuala põhjapoolne osa Jüri Gümnaasiumi (Laste tn 3) ja 11303 Jüri-Aruküla tee vahel jääb vastavalt maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetele kaitsmata põhjaveega alale. Planeeringuala lõunapoolne ala alates Jüri Gümnaasiumist Laste tn 3 kinnistul jääb vastavalt maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetele nõrgalt kaitstud alale. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis mõjutaks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon lahendatakse ÜVK põhiselt, mis tagab planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

6.8 RADOON

Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Arvestada edasisel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Veendumaks hoone radooniohutu keskkonna loomises, tuleb enne hoone projekteerimist teostada radooniuuring.

6.9 KARUPUTK

Detailplaneeringu alal Rebase tn 6//Ussivälja kinnistul on registreeritud karuputke koloonia, kus tegevuste kavandamisel tuleb juhinduda Keskkonnaameti kodulehel toodust.

32

6.10 TÄIENDAVAD KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS

Käesolevas peatükis kajastatakse tingimused, mis ei ole teistes peatükk 6 toodud alapeatükkides välja toodud:

- Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 "Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" kehtestatud nõudeid.

- Haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad ning arvestada ohutusnõudeid: haljastus ei tohi takistada päästetöid jms.

- Rae valla territooriumil reguleerib puude raiumist Rae Vallavalitsuse 22.02.2011.a. kehtestatud määrus nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas“.

- Arvestada „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“ (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);

- Arvestada „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded“ (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

- Planeeringu elluviimist tuleb alustada kavandatava hoonestuse, kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada kõrghaljastus.

- Haljastustööd tuleb teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd“.

- Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 15.06.2021 aastal kehtestatud määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“.

- Planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele, büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr. 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada ehitusprojektide koostamisel.

- Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigaldamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmine, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid.

- Ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada ajavahemikul 21.00-07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustatavat tööd (näiteks lõhkamine, rammimine jmt) võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja siintoodud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine.

-Lähtuvalt asjaolust, et kruntidele on võimalus rajada hoonetele üks maa-alune korrus, juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruse rajamiseks süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p-i 12 kohane veeluba. Siinkohal soovitab Keskkonnaamet süvendi rajamisel kasutada olulist mõju vähendavaid või vältivaid tehnilisi võtteid, näiteks sulundsein.

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

33

Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 11 „Kuritegevuse riske vähendavad nõuded“, üheks detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine, mis peab toimuma koos politsei ja turvateenistusega ning läbi planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. See tähendab, et planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja –lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke.

Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada: - tänavavalgustuse rajamine (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab

kurjategijaid); - planeerimis- ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suure nähtavuse ja jälgitavuse tagamine,

pimedate halva nähtavusega kohtade minimaliseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga;

- kasutatavad materjalid peavad olema maksimaalselt vandaalikindlad; - võimalik turvakaamerate paigaldamine ja turvateenuse tellimine.

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine; 2. vajalike servituutide seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste, hoonete ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise

alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega; 4. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt hoonete, tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks; 5. uute planeeritud hoonete, tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni

liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

Koostasid: Kadri Randoja ja Katrin Baumann

34

B. JOONISED

Planeeritud krundi piir

Algatatud planeeritava ala piir

TINGMÄRGID:

Olev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Pos nr

Planeeritud sissesõit kinnistule

PM

Planeeritud võimalik madal- ja kõrghaljastus

Planeeritud prügimaja võimlik asukoht

Planeeritud sõidutee ja parkla

Planeeritud asfaltkattega jalgratta ja jalgtee või jalgratta- ja jalgtee tänava maa-alal

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukohtJP

Planeeritud likvideeritav ehitis

Olev arheoloogiamälestise kaitsevöönd 50m (asulakoht reg nr 18739, kultusekivi reg nr 18746, muistsed põllud reg nr 18750)

Võimalik hoone asukoht

Kaitseala Lehmja tammik (KLO1200454)

Planeeritud staadioni võimalik asukoht

Olemasolev terviserada

Planeeritud alajaamAJ

Olemasoleva hoone asukoht

Planeeritud võimalik krundisisene jalgratta- ja jalgtee

Olemasoleva terviseraja võimalik ümbertõstetav osa (vt märkus nr 8)

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Planeeritud ajutine krundi piir

Olemasolev sõidutee tänava maa-alalVõsa tn Olemasolev krundisisene tee ja parkimisala

Planeeritavad ja olemasolevad haljaspinnad

Planeeritava ala piiri ettepanek

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir (naaberalal)

Kehtestatud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala ja korruselisus3K

Planeeritud rajatise ning tegevust toetava abihoone ehitusala

1

Kinnismälestis - kultusekivid nr 18744, 18745, 18746, 18749;

Kinnismälestise ala: - asulakoht nr 18739; - muistsed põllud nr 18750;

Perspektiivne rajatise ning tegevust toetava abihoone ehitusala (saab rajada peale elektri kõrgepinge õhuliini maakaablisse panekut)

Kohaliku tähtsusega Silmallika kaitsevöönd 25 m allikast

Olemasolev kooli spordiväljakute ala laiendamise vajadus (Vastavalt üldplaneeringule olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus) Planeeritud tugevatud murukattega ajutise parkla võimalik asukoht, kasutuses ürituste ajal

Maantee kaitsevöönd tee servast vastavalt üldplaneeringule 50 m Jüri kirikumõisa ja Lehmja mõisa vaheline piirdeaed/kiviaed ja põllukivihunnikud

1

2

3

4

5

6

9

9

10

11 12

7

814

13

plan. sotsiaalmaa

plan. haljasmaa

plan. transpordimaa

ol. olev tootmismaa

34

Perspektiivne kooli mängu- ja spordirajatiste ala laiendus. Kõrghaljastatav ala.

AJ

JP

5. 5

P M

Spordi tn

V õ sa

tn

La st

e tn

VÕIMALIK 3 KORVPALLIPLATSI

ASUKOHT, TALVEL HOKI JA UISU PLATS

4.5

50.0

P 32

P 85

Staadion 1 / 8 1000

istkohale

P 26

P 13

ol.olev 75 pk

ol.olev 2 pk

ol.olev 17 pk

ol.olev 39 pk

ol.olev 16 pk

ol.olev 37 pk

P M

JPJP

JP

JP

kinnismälestis nr 18750 - Muistsed põllud

kinnismälestis nr 18739

Lehmja tammiku kaitseala, registrikood KLO1200454

RAE GÜMNAASIUM

TUULE SPORDIHOONE

Mänguväljak

Aiandus

250m²

bus

Puhkeala rajatistega

46.19

-

L1007

- - -

vt tabel

3 857 m²

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

8. 5

12.2

4

vt tabel

99 m²

3 1/- 140

9

15

Üh100 15 3/-1 3000

Kooli spordirajatiste ala laiendus

Kooli spordirajatiste ala laiendus

Kooli mängu- ja spordirajatiste ala.

Rebase tn

P 22

P 11

P 11

P 11

P 31

36.3

3KJÜRI TERVISEKESKUS

Üh1003

10 1/-

vt tabel

10 916 m²

51000

kinnismälestis nr 18746 - Kultusekivi

PROJEKTEERITAV RAE VALLAMAJA

Silmallikas

kinnismälestis nr 18744, 18745, 18749 - Kultusekivid

PARK

Perspektiivne kooli mängu- ja spordirajatiste ala laiendus.

6.40

2.25

Peatu ja anna teed

BUSS 15M

PRÜGIVEOK 9M

3.00

3.10

3.00

80 m (V=50 ERANDLIK)

3 m

3.00

3.00

2.50

3.00 3.00

4.00

4.00

4.0 0

2.50

12 .00

4.00

R25

R25

R1 0

R55

R65

R25

R25

R12

R15

R7

R15 R8

R15

R8

Ø12.00

R320

R271

R7

R5

3.503.50

5.00

3.00

3.50

3.003.50

3.00 3.50

3.00

16.00

2.90

2.50

2.50

3.00

2.00

2.5 0

3.40

3.40

7.00 2.0 0 11.00

3.50

3.00

11.00

3.50

3.00 3.00

3.80 3.80

7.00

8.65

3.40

3.40

3.20 3.35

3.85

R4

SADULAUT ORONG 16,5

M

SADULAUTORONG 16,5M

BUSS 15M

BUSS 15M

3.00

6.00

OLEMASOLEV PARK

Drop-off parkimiskohad

10 tk

P 86

5.5

P 3

1

2

3

4 5

19

18

20

21

6 11

8 7

9

10 12

13 14

15

17

16

38

39

37

36

23

72

73

78

28

74

75

76

77

22

24

25

2627

29

30

31

3233

35

40

41

42 43

44

46

45 47

48

49

50

51

52

53

54 55

56 57

58 59 60 61

62

63

64

65

66

67 68

66

43

79

82

84 85

84

69

70

80

81

83

71

94

71 86

87

88 89

90

9192

93

97

101

96

95

98

99

100

102 103

104 105

106 107

108

109

110 111

112

113 114

115

116

117

118

119

121

122

155

156

157

159

158

160

150

151

152

161 162

163 164

165

166

167

168

169

170

170

171

172

173 174

175 176

177 178

179 180

181

182 183 184

224225

226

228 229

230

227

254

248

249

250

251

252

253

254

231

232

233

234

235

236

237

238

239

240

241

242

243

244

246

247

245

255

223

185

186

187

188

120

122

122123

137

138

139

140

141

142

143 144

145 146147

148 149

124

125

126

127

128

129

136 135

134

133 132

131130

203

198

199 203

201 202

197 196

195

194 193

192

191189

204

205

207

208

190

206

209

210

220

211

212 213

214

215

216

217

218

219221 222

256

256

257

259

258 260

262

261

263

268

267

269 271

270

262

262

262

272

297

273274

274

275

276

277278

279

281

280

282

281

281

278

283

284 285

286

287

296

279

279

296

296

296

295

294

293

292

291

290

289

288

311

298

300

298

298

301

302

303 304

305

306

307 308

309 310

312

313314

299

266

265

264

154

153

72a

10 168 m²

2

271 m²

--

L10013

- - -

12

vt tabel7

Üh1005

20 5/-1

14 000

63 923 m²

7

vt tabel

Üm1008

38 136 m² 8

Jüri kirikumõisa ja Lehmja mõisa vaheline piirdeaed/kiviaed

põllukivihunnikud

4

Perspektiivne kõrghaljastatav ala.

Perspektiivne mängu- ja spordirajatiste ala laiendus. Kõrghaljastatav ala.

Perspektiivne kõrghaljastatav ala.

9

TEEDEPROJEKT OÜ ARUKÜLA TEE, LASTE TN JA TUULE TN RINGRISTMIK ESKIIS, TÖÖ NR T03523

3

8. 0

10 .0

20.0 20.0

8.6

12 .1

19.6

4.0

4.0

4.0

22.0

3. 5

--

L10012

- - -

2476m²

11

3 vt

tabel

5 1/- 180

võimalik rulapargi uus asukoht

Mänguväljak

AVALIK VÄLJAK ja VÄLJAKU EHITISED ja RAJATISED

SALTO AB OÜ RAE VALLAMAJA, EELPROJEKT TÖÖ NR 128-23

13 11

9 5

5 169 m²

3

Üh 1006

10 2/-1 1 300

vt tabel

vt tabel

1

10 2/-1 1300 3

4 877 m²

2

Üh1009

10 26002/-1

29 476 m²

4

8

vt tabel

18 768 m²

1

2

6

12

Üh100 15 3/-1 1500

10

2 vt

tabel

10 15 902 m²

- 10 500/

50001/- 3/5

- 10

5001/- 3

Üm1002

Üm1002

Üh 100

T100

14

vt tabel

190 m²

3 1/- 1100 14

T100

3

3

JP

PM

JP

AJ

JP

P M

JP

PM

PM

3.5

RAE VALLAVALITSUS ARUKÜLA TEE 9, JÜRI ALEVIK, 75301, HARJUMAA [email protected], 605 6750, REG NR 75026106

PROJ. NIMI:

PÕHIJOONIS

JOONIS:

TÖÖ NR:

DP 23-02

JOONISE NR:

AS-04

MÕÕTKAVA:

1:1000

KUUPÄEV:

ARHITEKT:

KADRI RANDOJA

1.

3.

7. 4. 5. 6.

2.

8.

1. Krundi pindala 2. Positsiooni number 3. Krundi sihtotstarve 4. Hoone suurim lubatud kõrgus 5. Hoone suurim lubatud korruste arv (maapealne / maa-alune) 6. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 7. Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhi- ja abihooned) 8. Parkimiskohtade arv õues

Üm - Üldkasutatav maa Üh - Ühiskondlike ehitiste maa Ä - Ärimaa L - Transpordimaa

POS NR

KRUNDI PLANEERITUD SUURUS m² KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

LIIDETAVATE - LAHUTATAVATE OSADE SUURUSED m²

MOODUSTATAKSE KINNISTUTEST

1

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Üh 100

OSADE SENINE SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

4 877

POS NR

KRUNDI PLAN. SUURUS m²

HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND m²

HOONE SUURIM LUBATUD KORRUSE- LISUS (maaalune/ maapealane)

HOONE SUURIM LUBATUD KÕRGUS (m)

HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

K A

T U

S E

K A

L L E

MAA SIHTOTSTARVE (detailplaneeringu liikide kaupa)

MAA SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

PLAN. KRUNDI SIHTOTSTARBE OSAKAAL %

m in

. T U

L E

Ü S

IV U

S -

K L A

S S

PARKIMISKOHTADE ARV (norm/plan)

S

W

N

O

20.03.2024

Laste tn 2 65301:003:1088 15 045 m²

Üh 4 877

JÜRI ALEVIKU KESKUSALA DETAILPLANEERING

3 10 916 Üh 100

MÄRKUSED 1. Planeeringus on antud hoonete asukohad illustratiivsed. Täpsed hoonete ja parklate asukohad ning normatiivne parkimiskohtade arv antakse ehitusprojektiga.

2. Pos 10 ja pos 11 planeeritud krundid on võimalik liita. Kruntide liitmisel liitub ka ehitusõigus.

3. Kruntide pos 2, 5, 10, 11 parkimine on lahendatud osaliselt pos 3 ja 7 kruntidel, parkimine jääb nendel aladel ristkasutusse. Parkimiskohtade vajadus täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt kasutusotstarvele.

4. Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub edasisel projekteerimisel.

5. Kruntide täpsem haljastusprojekt antakse koos hooneprojektiga.

6. Hoone ±0.00 täpsustatakse ehitusprojektis.

7. Juurdepääsu vajadused ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektis.

8. Detailplaneeringuga nähakse ette keskuseala läbiva kõrgepingeliini maakaablisse panek, et laiendada rekreatsiooni ala ühiskondlike ehitiste lähedal.

9. Võimalik on terviseraja trassi vähesel määral ümber tõstmine, kui see peaks taksitama või piirama võimalike spordiväljakute vma rajamist.

10. Aruküla tee, Laste tn ja Tuule tn ringristmiku eskiislahenduse on koostaund Teedeprojekt OÜ (töö nr T03523).

11. Rae vallamaja eelprojekt (sh Laste tn 1a ja Laste tn 3 kinnistutele parkla) Salto AB OÜ, töö nr 128-23.

12. Spordi tänav rekonstrueeritakse "Jüri Gümnaasiumi staadioni ja Spordi tänava ehitusprojekt" järgi.

13. Detailplaneeringu seletuskiri on jooniste lahutamatu lisa.

2 500 100Üm10 168 - Ü

HOONETE SUURIM LUBATUD BRUTOPIND m²

DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVETE ETTEPANEK

2 Üm 10010 168 Üh 10 168

Laste tn 3 65301:003:0699 74 835 m²

10 916

5 63 923 Üh 100 Üh63 923

10

12 2 476 L 100 M2 264

15 902 Üh 100 M

3 10010 916

Parkimiskohti 86 tk (sh Laste tn 1 parkimine 22 tk)

2 000

4 40 100T99 - T4011 / - 3 0°-15° täps proj käigus

5 14 000 100Üh63 923 Ü40 00075 /-1 20 0°-50°* täps proj käigus

Ol.ol parkimiskohti krundil 186 tk Plan parkimiskohti krundil 85 tk

' 64 täiendavat parkimiskohta pos 3 krundil

Üh5 169 Ü2 6000°-50°* täps proj käigus

6 1 300 10032 /-1 10 22 / 22

8 180 100Üm38 136 - / 29 (26 autodele ja 3 bussidele) Ajutine parkimisala, vajalik kasutamiseks ürituste ajal.

Ü540

10 1 500 100Üh15 902 11 / 11 Ü3 000

12 -- 100L-2 476 - L-- - -

KOKKU 204 174

(20,40ha)

Üh4 877 Ü2 6000°-50°* täps proj käigus

1 1 300 10032 /-1 10 16 / 17

25 520 60 680

' 32 täiendavat parkimiskohta pos 7 krundil

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS ligikaudu 20,40 ha KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 14 (7 ühiskondlike ehitiste maad, 2 üldkasutatavat

maad, 3 transpordimaad, 2 tootmismaa) KRUNDITUD MAA BILANSS:

TOOTMISMAA 239 m² - 1% ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA 149 031m² - 72% ÜLDMAA 48 304 m² - 24% TRANSPORDIMAA 6 550 m² - 3% KOKKU: 204 174 m² - 100%

NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA

7 - 100-3 857 - / 32 (ristkasutus pos 5 otstarbeks). Vajalik kasuamiseks ürituste ajal ja kasutamiseks ka lisanduvate sotsiaalotstarbeliste hoonete otstarbeks

- - - - - L L

7 3 857 L 100 Võsa tn 26a 65301:003:1123 40 417 m²

3 857 Üm

TINGMÄRGID:

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Kontrollis

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285

[email protected]

Piirid seisuga märts 2023.a. Lumikatte paksus 10cm

RAE VALD JÜRI ALEVIK

JÜRI GÜMNAASIUMI LÄHIALA 23-G102

63.753

30.03.2023.a.

Üh

Üh29 476 Ü3 8000°-50° täps proj käigus

9 2 600 10042 /-1 10 22 / 22

9 29 476 Üh 100 Rebase tn 6 // Ussivälja 65301:001:6348 45 646 m²

M29 476

23 /-1 15 0°-50° täps proj käigus

13 271 L 100 MRebase tn 6 // Ussivälja 65301:001:6348 45 646 m²

13 -- 100L-2 71 - L-- - -

425 (300+125) / 271 (puudu 154)

436 / 557

' 26 täiendavat parkimiskohta pos 8 krundil

31 /- 10

1 /- 35

*

*

katusekalde piirang ei kehti rajatiste tegevuse toetuseks planeeritavate abihoonete kohta*

ARHITEKT:

KATRIN BAUMANN

Üh Ü51 000 1 /- 10 täps proj käigus

0°-50°*

' 22 täiendavat parkimiskohta pos 6 krundil

' 31 täiendavat parkimiskohta pos 10 krundil

II väärtusklass

Töö nimetus: Jüri aleviku keskusala detailplaneeringu dendroloogiline hinnag Töö teostaja: tel: 552 6626, e-post: [email protected] Kuupäev:

PUITTAIMESTIKU HALJASTUSE HINNANGU TINGMÄRGID:

Sulev Järve 19.03.2024

I väärtusklass

III väärtusklass

IV väärtusklass

V väärtusklass

0°-50°* 800

0°-50°* täps proj käigus

täps proj käigus

11 3 000 100Üh18 768 31 / 31 Ü5 00033 /-1 15 0°-50° täps proj käigus

*

11 18 476 Üh 100 MRebase tn 4 65301:001:6349 21 243 m²

15 902

18 476

Rebase tn 6 // Ussivälja 65301:001:6348 45 646 m²

Rebase tn 4 65301:001:6349 21 243 m²

271

14 100 - 100T190 T30011 / - 3 0°-15° täps proj käigus

14 190 T 100 TVõsa tn 26b 65301:001:3379 190 m²

190

kuni 60 ruutmeetrise ehitusalusepinnaga ning kuni 5 meetrise kõrgusega abihooned**

** ** **