Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Eesti Geoloogiateenistus

Meie: 11.09.2024 nr 14-8.3/947

Teie: 15.10.2024 nr 1-4/24-234

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 14-

8.3/947-4

Vastuskiri

Austatud Jaak Jürgenson

Esitasite 15.10.2024 kirjaga nr 1-4/24-234 arvamuse Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta.

Alljärgnevalt esitame omapoosed selgitused Teie ettepanekute osas.

1. Teete ettepaneku hüvitusmeetmeid toetavate puhveralade piiride lõplikul määramisel

arvestada ka maavara nähtustega ning piirata neil võimalikku maavarade uurimist ja

kaevandamist minimaalselt.

Rail Balticu tarastatud raudtee on metsistele raskesti ületatav takistus. Seega Rail Baltic loob

barjääri Luitemaa ja Kikepera-Soomaa ning Luitemaa ja Põhja-Liivimaa metsiste asurkondade

vahelisel liikumisel. Elupaikade killustatus avaldab tugevat mõju Luitemaa linnuala

terviklikkusele ning ühenduste võimalikud katkemised Kikepera-Soomaa ja Põhja-Liivimaa

metsiste asurkondade vahel põhjustavad mõju Natura alade sidususele liigi kaitse-eesmärkidest

lähtuvalt. Luitemaa Natura ala metsise asurkonnale avalduvat negatiivset mõju ei ole võimalik

leevendusmeetmetega vältida, asurkond jääb isolatsiooni ja hääbub. Selle vältimiseks on vajalik

rakendada hüvitusmeetmeid ja neid toetavaid meetmeid. Hüvitusmeetmeid rakendamata

raudteed ehitada pole lubatud.

Hüvitusmeetmete eesmärk on tagada metsisele elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne Rail

Balticu raudtee rajamist. Selleks tuleb tagada (vt hüvitusmeetmete kava peatükki 5.1.2):

1) metsisekukkede piisav arvukus asurkonna säilimise eesmärgil;

2) kavandatava tegevuse piirkonnas metsisele sobivad uued elupaigad ja mängualad;

3) Luitemaa linnuala asurkonna metsiste sidusus teiste lähiala metsise mängudega. Selleks on

vaja tagada sidusus Luitemaa ja Kikepera-Soomaa ning Luitemaa ja Põhja-Liivimaa

metsiste asurkondade vahel.

Nii on võimalik vältida Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist.

Lisaks on ette nähtud hüvitusmeetmeid toetavad tegevused, mis aitavad vähendada võimalust,

kus hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal siiski piisavalt tõhusaks ja vajalik on hakata otsima

täiendavaid hüvitusalasid.

Hüvitusmeetmeid toetavateks tegevusteks on (vt hüvitusmeetmete kava peatükki 6):

2 (4)

1) varasemalt kavandatud kaitsekorralduslike tegevuste lõpule viimine olemasolevatel ja

planeeritud kaitstavatel aladel;

2) ebasoodsat koosmõju põhjustavate tegevuste vältimine püsielupaikasid ümbritsevatel

sidusatel metsa-aladel – nn puhveraladel, mis on metsise põhiline elupaiga kasutusala ning

mille säilimine ja kvaliteet on oluline hüvitusaladele seatud eesmärkide saavutamiseks.

Puhverala paikneb hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks tähtsatel astmelaudadel olevate metsise

mängude keskosast kuni 3 km raadiuses metsise põhilisele elupaigakasutusalale jäävatel

sidusatel metsamassiividel. Puhveralade piiride määramisel on võetud aluseks teadusuuringud

ja valitsev praktika.1

Hüvitusalade kaitse-eesmärk (metsise arvukuse kasv hüvitusaladel) on saavutatav vaid juhul,

kui tagatakse puhveraladel asuvate metsade pindala ja kvaliteedi säilimine. Nimelt metsise

mängupaigast kuni 3 km raadiuses olevad sidusad metsamassiivid on metsiste põhiline

elupaigakasutusala. Samas kui hüvitusaladena moodustatavad 11 uut metsise püsielupaika

hõlmavad ainult metsiste mängu ja elupaiga keskosa, kuid ei hõlma kuni 3 km ulatuses

paiknevat põhilise elupaigakasutusala.

Hüvituskava koostamisel võeti aluseks eeldus, et hüvitusaladest välja jäävatel puhveraladel

metsise elupaikade seisund ei halvene. Tegevused, mille tulemusel väheneb puhveralade

metsade pindala ja halveneb metsise elupaikade kvaliteet, toovad eeldatavalt kaasa olulise

negatiivse mõju hüvitusaladele. Nimelt elupaiga kaost tulenevalt võib eeldada, et

moodustatavad püsielupaigad koos puhveraladega ei mahuta enam metsiseid piisaval määral ja

sellest tulenevalt pole võimalik saavutada hüvitusalade kaitse-eesmärki, so tagada uued

elupaigad 24-le metsisekukele. Puhveraladel on oluline vältida olulise ebasoodsa

keskkonnamõjuga tegevusi, mis võivad koosmõjus (e liitmõjus) RB-ga avaldada olulist

ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevale liigile – metsisele (nt raadamine, mille tulemusel

võib väheneda metsamaa pind, karjäärid jms). Seetõttu on hüvitusalade kaitse-eesmärgi

saavutamiseni vajalik rakendada puhveraladel täiendavaid piiranguid.

Antud juhul on täidetud eeldused rakendamaks MaaPS § 14 lõike 2 punktides 2–3 sätestatud

erisust. Rail Balticu raudtee on ülekaaluka avaliku huviga ehitis, mille rajamiseks ei ole

mõistlikku alternatiivset asukohta. Rail Balticu trassikoridor ise ei halvenda maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Kuid Rail

Balticu rajamise eelduseks olev metsistele tekkiva olulise ebasoodsa leevendamatu mõju

hüvitamisega seotud Mõtuse püsielupaiga moodustamine halvendab alaliselt ja puhveraladel

raadamise keelamine halvendab ajutiselt maavarale juurdepääsu. Maa-amet 22.08.2024 kirjas

nr 6-3/23/18079-14 märkis, et nõustub Keskkonnaameti ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esitatud põhjendustega ning kooskõlastas planeeringulahenduse.

Eeltoodule tuginedes anname teada, et puhveralade piire ei muudeta. Hüvitusmeetmeid

1 Kehtiva „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ (Keskkonnaministeerium 2015) järgi moodustatakse

metsise elupaik Keskkonnaregistris kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise poolt

eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on eksperdi poolt omavahel ühendatud terviklikuks alaks. „RMK metsise

kaitsestrateegia aastani 2030“ (kinnitatud RMK juhatuse otsusega (01.09.2020 nr 1-32/69) on metsise

funktsionaalne elupaik defineeritud kui metsise elupaiga tingimustele vastavad metsad kolme kilomeetri raadiuses

ümber mängupaiga keskkoha. Metsise telemeetriauuringute (Ojaste 2021) järgi jääb metsisekanade

lokatsioonidest 3 km kaugusele 74% ja kukkedel 78%. Lõhmus (2016) järgi jääb valdav osa Eestis aastatel 2013-

2016 tehtud pesitsusvaatlustest 0,5–2,5 km kaugusele lähimast mängutsentrist, kusjuures selles vahemikus kaldub

olema ka edukate pesakondade osatähtsus suurem kui mängu lähiümbruses. Telemeetria andmetel asus 77%

pesakondade lokatsioonidest 3 kilomeetri raadiuses paarumisalast, kusjuures pesakondi kohati kuni 4 km kaugusel

paarumisalast (Ojaste 2021).

3 (4)

toetavate puhveralade piiride määramisel on võetud aluseks teadusuuringud ja valitsev praktika.

Samuti pole võimalik muuta puhveralas maavarade uurimise ja kaevandamise tingimusi

leebemaks, kuna sellega kaasneks oluline ebasoodne mõju metsisele. See omakorda tooks kaasa

olukorra, kus pole võimalik saavutada hüvitusalade kaitse-eesmärki. Kui kaitse-eesmärki pole

võimalik saavutada, siis tuleb võtta kasutusele täiendavad hüvitusmeetmed kaitse-eesmärgi

saavutamiseks. Maavarade kaevandamisega seotud piirangud on ajutised. Arendus- ja

majandustegevust puhveralades reguleeritakse ajutiselt (v.a Mõtuse püsielupaigas), so kuni

metsisele avalduva mõju hüvitamiseni ehk hüvitusmeetmete kavas toodud seireperioodi

lõpuni2. Kui selleks ajaks on hüvitamise eesmärk saavutatud, toimub edasine lubade

menetlemine ja andmine arendustegevuste ja majandustegevuse kavandamisel tavapärasel

viisil, arvestades jätkuvalt Natura aladele avalduvate ebasoodsate mõjude vältimise vajadust.

2. Märgite, et maavarade varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne, millel on otsene seos

Rail Baltic raudtee trassi ehitamisega, milleks vajatakse arvestatavas koguses maavarasid.

Samuti peab leidma võimalusi piirkonna varustuskindluse tagamiseks võimalike

tulevikuprojektide jaoks pärast raudtee ehitust.

On tõenäoline, et täiendavaid karjääre võidakse avada veelgi Rail Balticu ehitusajaks, kuna

kõnealuses piirkonnas on ka väljaspool puhverala karjääride kaevandusloa taotlusi menetluses.

Juhime veelkord tähelepanu, et planeering ajatab ehk seab ajutise piirangu umbes kaheksa

potentsiaalse karjääri avamisele. Kui hüvitamise eesmärk on saavutatud, toimub edasine lubade

menetlemine ja andmine arendustegevuste ja majandustegevuse kavandamisel tavapärasel

viisil, arvestades jätkuvalt Natura aladele avalduvate ebasoodsate mõjude vältimise vajadust.

Riigi huvi piirkonna ehitusmaavarade varustuskindluse osas tagatakse poolelioleva Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu

kehtestamisega, mille koostamisel arvestatakse juba Rail Baltic raudtee kavandamisega

tekkivaid ajutisi maakasutuse piiranguid. Nimetatud teemaplaneeringu eesmärk on koostöös

riigi, kohalike omavalitsuste ja kohalike kogukondadega seada riiklikud strateegilised

maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks Rapla ja Pärnu maakonna

territooriumil, tagamaks võimalused ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Teemaplaneering

määrab kindlaks perspektiivsete ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade

paiknemise ning olemasolevate karjääride laiendamise võimalused. See annab ka üldised

suunised kaevandamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade

korrastamiseks. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab mh terve Pärnu maakonna.

Seejuures eesmärk on planeerida kaevandamise võimalused ühiskonna vajadusteks ja tagada

tarbijate (riik, KOVid, erasektor) optimaalne varustamine kohalike kvaliteetsete

ehitusmaavaradega. Teemaplaneeringu koostamisel analüüsitakse võimalusi 50 aasta

perspektiivis.

Kutsume Teid osalema avalikel aruteludel, kus tutvustatakse avalikustatud materjale, esitatud

ettepanekuid ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohti esitatud ettepanekute

kohta. Toimub arutelu ja küsimustele vastamine.

2 Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb hüvitusmeetmetena ette nähtud hüvitusaladel teostada metsise seiret

iga-aastaselt üks aasta enne hüvitusmeetmete rakendamist (ehk enne elupaikade taastamist) ja kuni 10 aastasel

perioodil pärast hüvitusmeetmete ellu viimist.

4 (4)

Avalikud arutelud toimuvad:

 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses (Pargi tee 1, Uulu) 13.11.2024 kell 17.00

 Kilingi-Nõmme Klubis (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme) 14.11.2024 kell 17.00

 Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn) 15.11.2024 kell 17.00

Kui ülaltoodud selgitused on piisavad ja Te nõustute nendega, siis palume Teil kirjalikult sellest

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit teavitada. Nimelt planeerimisseaduse (01.01.2012

redaktsioon) § 21 lõike 6 kohaselt avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või

vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest

kirjalikult planeeringu koostamist korraldavale Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alo Aasma

maa- ja ruumiloome asekantsler

Eleri Kautlenbach (58 85 1327, [email protected])