Küberturvalisuse strateegia 2024 2030 „Läbivalt IT vaatlikum Eesti“ ja selle tegevuskava kinnitamine

1

KÄSKKIRI

06.11.2024 nr 80

Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt

IT-vaatlikum Eesti“ ja selle tegevuskava

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel, kooskõlas peaministri 12.

augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ punktidega 2 ja 6:

1. Kinnitan „Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti““ (lisa 1) ja selle

tegevuskava (lisa 2).

2. Tunnistan kehtetuks majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2024. a käskkirja nr 55

„„Küberturvalisuse strateegia 2024–20230 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

KINNITATUD

justiits- ja digiministri 06.11.2024 käskkirjaga nr 80 „Küberturvalisuse strateegia 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“

ja selle tegevuskava kinnitamine“ Lisa 1

KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA 2024–2030

„LÄBIVALT IT-VAATLIKUM EESTI“

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4

1 STRATEEGILINE KONTEKST .................................................................................................................... 5

1.1 Riikide tegevus küberruumis ......................................................................................................... 5

1.2 Lunavararünded ja muu küberkuritegevus ................................................................................... 5

1.3 Tehnoloogia ülemaailmsed arengusuunad ................................................................................... 6

1.4 Arengusuunad Euroopa Liidus ja NATO-s ning samameelsete riikide koostöö ............................ 6

2 RIIKLIKU KÜBERTURVALISUSE ARENGU JUHTIMINE ............................................................................. 7

2.1 Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine ............................................................................. 7

2.2 Küberturbe rahastamine ............................................................................................................. 10

3 ÜHISKONNA KERKSUSE SUURENDAMINE ........................................................................................... 12

3.1 Ajakohane ohupilt ....................................................................................................................... 12

3.2 Laiapindne ennetus ..................................................................................................................... 13

3.3 Infoturbestandardi rakendamine ................................................................................................ 14

3.4 Turvaline alusarhitektuur ja nüüdisaegsed turbepõhimõtted .................................................... 16

3.5 Elutähtsate teenuste kriisikindluse suurendamine ..................................................................... 18

4 TUGEV KÜBERKILP – INTSIDENTIDE SEIRE JA TÕKESTAMINE .............................................................. 20

5 TURVALISE KÜBERKESKKONNA KUJUNDAMINE EESTIS JA MUJAL MAAILMAS .................................. 22

5.1 Rahvusvaheline küberkoostöö .................................................................................................... 22

5.2 Kogukond ja järelkasv .................................................................................................................. 25

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 27

LISA 1. Strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade loetelu ...................................... 29

SISSEJUHATUS Eesti on avatud ja demokraatlik ühiskond, mille avalike teenuste digitaliseeritus on maailmas üks

suurimaid. Juba mitukümmend aastat on Eesti inimesed harjunud sellega, et avalikud teenused on veebis

mugavalt kättesaadavad, riigile usaldatud andmed on hästi kaitstud ning nii riigi kui ka erasektori

arendatavaid teenuseid muudetakse järjest nüüdisaegsemaks ja personaalsemaks. Eesti pikaajaline

kogemus, tehnoloogia kiire areng ja väikeriigi paindlikkus pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi. Samas,

mida digitaliseeritum riik, majandus ja ühiskond on, seda keerulisemaks muutub küberturvalisuse

tagamine. Strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ visioon on kujundada selline Eesti ühiskond, mille

digitaalsete teenuste usaldusväärsus ja kerksus jääb vankumatuks ka märgatavalt halvenenud

julgeolekuolukorras ning väga kiire globaalse tehnoloogilise arengu kontekstis. Ainult sel viisil saame hoida

Eesti elanike suurt usaldust nii digiriigi kui ka sellega läbi põimunud erasektori digitaalsete teenuste vastu.

Strateegia koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemide uuendatud direktiivi

(küberturvalisuse 2. direktiiv)1 suuniseid riiklikele strateegiadokumentidele2 ning riiklikku strateegiat „Eesti

2035“. Valdkondlikke küberjulgeoleku aspekte ja arenduseesmärke on kirjeldatud riigikaitse arengukavas3,

siseturvalisuse arengukavas4 ja muudes valdkondlikes arengukavades (teadus- ja arendustegevus, haridus,

välispoliitika), käesolevas dokumendis neis öeldut ei dubleerita.

Riigi keskses arengustrateegias „Eesti 2035“ on sätestatud: „Hoolitseme selle eest, et digitaalse ühiskonna

küberriskid oleksid hästi hallatud ning Eesti küberruum kõrge usaldusväärsusega.“5 Riigi julgeolekupoliitika

alustes on omakorda välja toodud: „Digitaalses ruumis peame läbivalt kõigis infosüsteemides,

organisatsioonides ja protsessides planeerima küber- ja infoturvet.“6

Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“7 raamistikus on käesolev, järjekorras neljas küberturvalisuse

strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ käsitletav küberturvalisuse valdkonna alusdokumendi ehk valge

raamatuna.8 Horisontaalse strateegiana on see suunatud Eesti küberturvalisuse tagamisse panustavate

osapoolte – avaliku sektori (nii tsiviilvaldkond kui ka sõjaline riigikaitse), ühiskonna toimimiseks elutähtsate

ja oluliste teenuste osutajate, valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ning ülikoolide ja teiste teadusasutuste

– vahel kokkulepete sõlmimiseks ning tervikliku, süsteemse ja kaasava kübervaldkonna poliitika

elluviimiseks sobilike tingimuste loomiseks.

Käesolev strateegiadokument seab eesmärgid 2024.–2030. aastaks neljas põhivaldkonnas: riikliku

küberturvalisuse arengu juhtimine, ühiskonna küberkerksuse suurendamine, küberkilbi tugevdamine (sh

intsidentide seire ja tõkestamine) ning turvalise küberkeskkonna kujundamine Eestis ja mujal maailmas.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022L2555&qid=1706103351118, artikli 7 lõige 1. 3 Riigikaitse arengukava 2022–2031, https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download. 4 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, https://www.siseministeerium.ee/media/748/download. 5 Arengustrateegia „Eesti 2035“, https://valitsus.ee/media/4022/download, lk 27. 6 Eesti julgeolekupoliitika alused, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf, lk 6. 7 Hetkel kehtiv, kuid uuendatav versioon https://www.mkm.ee/media/6791/download. 8 Valdkonnas „Eesti digiühiskond 2030“ on koostamisel või juba valminud veel kolm valget raamatut: andmete ja tehisintellekti valge raamat, personaalse riigi valge raamat ja e-ID valge raamat.

1. STRATEEGILINE KONTEKST Kuna küberruum on olemuselt globaalne, peegelduvad üleilmsed ohud, trendid ja võimalused ka Eestis.

Võrreldes eelmise strateegiaperioodiga9 on üldine küber- ja julgeolekuohu tase maailmas selgelt tõusnud,

mis omakorda on mõjutanud kogu ühiskonna valvsust. Seda on ajendanud nii järjest suurem sõltuvus

digitaalsetest lahendustest kui ka tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti ja kvanttehnoloogia areng.

Ründajate eesmärgid on muutunud mitmekesisemaks: lisaks rahalist tulu otsivatele küberkurjategijatele

annavad küberruumis varasemast rohkem tooni ka poliitiliselt motiveeritud ründajad. Viimaste hulgas on

nii riikide valitsustega seotud tehniliselt kõrgetasemelisi häkkerite rühmitusi10 kui ka sotsiaalmeedias

organiseerunud vabatahtlikke ehk häktiviste.

1.1. Riikide tegevus küberruumis Eesti ja kogu läänemaailma jaoks on küberohtu märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda

Ukrainas. See on näidanud, et lisaks kineetilise sõjategevuse toetamisele küberrünnetega vastase

elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid hübriidsõja osana ka laiemalt. Küberrünnetega kogutakse

luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest. Samuti võib suureneda

tarneahelate ründamise oht, mille korral kompromiteeritakse mõnd paljudes toodetes kasutatavat

tarkvaralist komponenti ning selle kaudu saadakse korraga ligi suurele hulgale organisatsioonidele üle

maailma. Kaudsemalt mõjutavad Eesti küberruumi ka teised aktiivsed riikidevahelised konfliktid, nagu

Iisraeli-Hamasi sõda.

Ehkki Eesti julgeolekukeskkonda, sealhulgas küberohupilti, on seni mõjutanud kõige otsesemalt Venemaa

tegevus, vajavad pikemas perspektiivis rohkem tähelepanu ka teised küberruumis aktiivsed autoritaarsed

riigid, näiteks Iraan, Põhja-Korea ja eriti Hiina.

Hiina tegevus küberruumis keskendub peamiselt küberluurele: kogutakse informatsiooni poliitiliste

suundumuste, intellektuaalomandi ja huvipakkuvate sektorite teadustöö tulemuste kohta. Oma

konkurentsivõimelise tehnoloogiasektori kaudu loob Hiina süstemaatiliselt haavatavusvõimalusi, mida tal

on hiljem võimalik enda kasuks ära kasutada, ning seetõttu on ta huvitatud oma toodete laialdasest

ekspordist.

Maailmas jätkub ka laiem interneti haldamise ja tehnoloogia politiseerimine ning üha rohkem kasutatakse

küberründeid (sh tehnoloogia tarneahelad) riikidevahelises mõjutustegevuses. Kuna Venemaa isolatsioon

globaalsest internetist ja läänemaailma kasutatavatest tarneahelatest süveneb, võib teda tulevikus järjest

vähem kammitseda kartus, et küberrünnetega kahjustataks iseenda jaoks vajalikke teenuseid või

tarneahelaid.

1.2. Lunavararünded ja muu küberkuritegevus

Lunavararünded on juba aastaid olnud tähelepanu all kui üks kahjulikemaid globaalse küberkuritegevuse

ilminguid. Kurjategijate jaoks on tegemist tulusa ärimudeliga, lunarahamaksete globaalne kogusumma on

aasta-aastalt kasvanud. Kuna ründeid on tehtud ka elutähtsate teenuste ja elutähtsa taristu vastu, on

lunavararünnete ennetamine ja nendega toimetulemine seotud ka riigi üldise julgeolekuga. Eestis on

selliseid rünnakuid viimasel kolmel aastal registreeritud keskmiselt paarikümne ringis. Ehkki erinevalt

paljudest teistest riikidest ei ole seni meie ühiskonda tõsiselt häirivad ründed tabanud, tuleb ka selle

9 Viimane Eesti küberjulgeoleku strateegia hõlmas ajavahemikku 2019–2022. 10 Neist rääkides kasutatakse lühendit APT, mis tuleb ingliskeelsest terminist advanced persistent threat (’kinnisründeoht’).

võimalusega uuel strateegiaperioodil arvestada.

Eesti inimesi mõjutab igapäevaselt kõige rohkem tavapärane küberkuritegevus, eelkõige

investeerimiskelmused ning pangakontode tühjendamine õngitsuste ja petukõnede abil. Politsei- ja

Piirivalveameti hinnangul peteti 2023. aastal Eesti eraisikutelt välja kokku üle 8,3 miljoni euro.11

Küberkuritegevuse mõju vähendamisel on oluline roll süsteemsel ja kõiki ühiskonnagruppe hõlmaval

ennetusel.

1.3. Tehnoloogia ülemaailmsed arengusuunad

Eesti küberjulgeolekut mõjutavad ka üldised tehnoloogilised suundumused: 5G-tehnoloogia järjest laiem

kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum rakendamine nii avaliku kui ka erasektori teenustes,

esemevõrgu (IoT) laienemine, järjest suurenev sõltuvus välismaa teenusepakkujatest, sh rohkemate

andmete töötlemine pilvelahendustes ning pikemas perspektiivis ka kvantarvutite kättesaadavamaks

muutumine.

Mitmed tehnoloogilised suundumused võimaldavad edaspidi ka tõhusamaid küberturvalisuse lahendusi

luua, ent see eeldab tugeva küberturvalisuse sektori olemasolu, uute tehnoloogiate arendamist ja

krüptograafiaalase pädevuse kasvatamist. Tehnoloogia kiire areng annab Eesti ühiskonnale ja majandusele

mitmesuguseid arenguvõimalusi, kui omame piisavalt oskusteavet ja innovatsiooni soodustavat

majanduskeskkonda.

Mida nutikamaks muutuvad meid ümbritsev keskkond ja tehnoloogia, seda haavatavamad on need ka

küberrünnakutele. Tehisintellekti ülikiire areng loob küll uusi teenusepakkumise ja ressursisäästu

võimalusi, kuid neidsamu lahendusi võidakse ära kasutada ka küberrünnetes.

Majanduse digitaliseerimine ehk neljas tööstusrevolutsioon hõlmab järjest enam valdkondi, muu hulgas

toidutootmist, meditsiini, kaitse-, kosmose- ja muud tööstust, mis omakorda suurendab ristsõltuvust ning

kasvatab küberruumi keerukust ja küberriske. Osas valdkondades on küberriskide juhtimise praktika veel

algeline. Küberturvalisus on horisontaalne alustala teenuste digitaliseerimisel, haldamisel ja arendamisel.

1.4. Arengusuunad Euroopa Liidus ja NATO-s ning samameelsete riikide koostöö Nii tehnoloogia areng, globaalse küberkuritegevuse levik kui ka geopoliitilistest pingetest ja konkurentsist

tulenev ohupildi muutumine on suurendanud sarnaselt mõtlevate riikide vahel koostöövajadust ja -soovi.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) toimuvad arutelud küberjulgeoleku teemade käsitlemiseks

uue globaalse raamistiku loomise üle ning Eesti koos teiste samameelsete riikidega seisab hea selle eest,

et rahvusvahelist õigust jõustataks ka küberruumis. Euroopa Liidu riigid on saavutanud põhimõttelise

poliitilise kokkuleppe maailmas esimese omataolise tehisintellekti regulatsiooni kohta ning on lisaks

küberturvalisuse direktiivile võtnud 2024. aasta märtsis vastu ka küberkerksuse määruse, mis ühtlustab ja

karmistab Euroopa turule jõudvate digitaalsete toodete kvaliteeti. Kuna küberrünnete ja -intsidentide

edukal haldamisel on üks võtmesõnu kiirus (nt suure mõjuga tarneahelarünnete puhul), otsitakse uusi

võimalusi ka operatiivseks ja automatiseeritud ohuinfo vahetuseks. Üks võimalusi on näiteks Euroopa

Komisjoni regionaalsete keskuste algatus, mille raames kaalub Eesti koos teiste Põhjala ja Balti riikidega

võimalusi koostööd süvendada. 2016. aastast on suurenenud Euroopa Liidu (EL) ja Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (North Atlantic Treaty Organization, NATO) vaheline küberkaitsekoostöö ning Eesti huvides

11 Politsei- ja Piirivalveameti 16. jaanuari 2024 pressiteade, https://www.politsei.ee/et/uudised/kurjategijad- petsid-eesti-inimestelt-vaelja-vaehemalt-8-3-miljonit-eurot-11725.

on ka selle edasine tihendamine.

Ameerika Ühendriigid on lunavararühmituste vastu võitlemisel, täisusaldamatuse turbekontseptsiooni

(ingl zero trust) propageerimisel ning rakenduste turvalise loomise ja valideerimise (security by design and

default) populariseerimisel võtnud maailmas enda kanda juhtrolli. Sama suund on võetud teabekaitse

aluseks ka NATO-s ning see suurendab NATO võimekust töötada välja turvalisi teabevahetuse lahendusi.

Sellele aitavad kaasa näiteks Eestis asuv kaitsevaldkonna iduettevõtete innovatsioonikiirendi DIANA ning

küberjulgeolekualase teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas küberõppuste ja küberharjutusväljadega

tegelev Kaitseministeeriumi asutatud sihtasutus CR14.

Samuti teevad samameelsed riigid koostööd autoritaarsetest riikidest pärit tehnoloogiate riskide laiemal

teadvustamisel.

2. RIIKLIKU KÜBERTURVALISUSE ARENGU JUHTIMINE Läbivalt IT-vaatlikuma Eesti saavutamiseks on möödapääsmatu kujundada välja nüüdsetele vajadustele

vastav riiklik institutsionaalne struktuur ja raamistik, mis arvestaks küberturvalisuse valdkonnas viimasel

ajal toimunud muutusi. Digiriigi, sh elektroonilise teabe, kaitsmine eeldab valdkondadevahelist koostööd

ja võimekuste ühist kasutamist. Selleks on omakorda vaja selgelt kindlaks määrata süsteemi osaliste

pädevused, rollid ja volitused, tagada kaasav planeerimine ning kujundada toimiv kogukond. Nii avalik kui

ka erasektor on nimetanud küberturvalisuse strateegilist tervikjuhtimist ja koordinatsiooni ühe peamise

kitsaskohana, mida on vaja arendada.

Eesti eelmine, aastateks 2019–2022 koostatud küberstrateegia nägi ühe suurema väljakutsena asjaolu, et

küberturvalisuse valdkonnas puudub koherentne strateegiline juhtimine.12 Strateegias pakuti ühe

lahendusena välja luua terviklik, mitme asutuse pädevusi koondav üksus või keskus, mille täpsem ulatus

selguks kõikehõlmava ministeeriumidevahelise küberauditi abil.13

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja

kriisiohje õigusruum, et see vastaks parimale praktikale ning tagaks Eesti riigi teenuste ja toimimise

turvalisuse. Küberturvalisuse seaduse revisjoni käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

pakkunud võimalust hinnata ja ette valmistada vajalikud seadusemuudatused parimate rahvusvaheliste

praktikate ülevõtmiseks, täpsustada riigisisest juhtimiskorraldust ning osaliste ülesandeid, õigusi ja

kohustusi.

2.1. Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine

Olukord

Küberturvalisuse valdkonda juhib ja koordineerib Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM). Küberturvalisuse korraldamisel osalevad mitmed asutused ja isikud, nende hulgas ministeeriumid,

kohaliku omavalitsuse üksused ning elutähtsate ja ühiskondlikult oluliste teenuste osutajad, kes

kujundavad ja viivad ellu strateegia prioriteete nii iseseisvalt kui ka organisatsioonide ja valitsemisalade

vahel.

Küberturvalisuse tagamist ning küberintsidentide ennetamist ja lahendamist küberturvalisuse seaduses

(KüTS) sätestatud ulatuses koordineerib Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

12 KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA (mkm.ee) lk 12. 13 KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA (mkm.ee), lk 26.

Amet töötab Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/88114 alusel küberturvalisuse

sertifitseerimisasutusena. Küberdiplomaatia on Välisministeeriumi portfellis. Sõjalise riigikaitsega seotud

kübertegevus ja NATO-ga tehtav koostöö on Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Siseministeerium vastutab

küberkuritegevuse vastu võitlemise eest. Valdkonda kureeriv MKM ühtlustab küberjulgeoleku poliitika

eesmärke küberjulgeoleku nõukogu (KJN) kaudu, kaasates kõiki ministeeriume. Lisaks on moodustatud

mitmesuguseid küberkoordineerimisüksusi, millest olulisim on küberpoliitika nõukoda (KPN), kuhu

kuuluvad riigiasutuste, erasektori ja teadusasutuste esindajad. Eesti küberökosüsteemi ülejäänud osalised

on loetletud käesoleva strateegia lisas 1.

Vabariigi Valitsuseni (VV) jõuavad olulisimad küberteemad igal nädalal kübervaldkonna olukorra

ülevaatena, samuti ajendatuna mõnest suuremast riigisisesest intsidendist. Perioodiliselt tehakse

küberolukorrast ülevaateid kantsleritele ja valitsuse julgeolekukabineti nõupidamistel viibivatele valitsuse

liikmetele. Samuti teavitatakse küberturvalisuse kogukonda (infoturbejuhte, elutähtsa taristu omanikke ja

teenuste pakkujaid) ohuhinnangutest ja olukorrast küberruumis15 ning edastatakse valdkondlikke

uudiskirju16. Detsentraliseeritud juhtimismudeli tõttu on keskne poliitikakujundamine raskendatud ning

rahastamine on pigem asutuste- kui valdkonnakeskne.

Alates 2018. aastast on Eestis olnud küberturvalisuse valdkonna keskne õigusakt KüTS, millega muu hulgas

võeti üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148 ehk küberturvalisuse 1. direktiiv.

2022. aastal võeti vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555 ehk küberturvalisuse

2. direktiiv, mis täiendab oluliselt varasema direktiivi sätteid ning tuleb ka Eesti õigusesse üle võtta17. Lisaks

on Euroopa Liidus kehtestatud finantssektorile spetsiifilised küberturvalisuse nõuded.18 Samuti on NATO

küberturbenõuetest lähtuvalt uuendatud salastatud teabe IT-süsteemide küberkaitse nõuded

riigisaladuse ja välisteabekaitse seaduses19 (RSVS). Menetluses on Euroopa Liidu küberkerksuse,

kübersolidaarsuse, küberturvalisuse ja teabekaitse määrused, NATO pilveturvalisuse rakendusdirektiivid

ning liikmesriigi toimimist reguleerivad sertifitseerimisskeemid, mis toovad kaasa vajaduse kohandada ka

Eesti õigusakte ja määrata riigile pandud kohustuste täitmiseks baasrahastus. 2024. aastal otsustati

alustada ka Euroopa Liidu küberstrateegia uuendamist (viimane kehtiv versioon 2020. aastast), mille

raames tuleb üle vaadata senised rollid, vastutus ja koostöövormid, mis võivad mõjutada käesoleva

küberturvalisuse strateegia arengusuundi.

Selle kõige taustal aset leidev tehnoloogiline areng mõjutab kõiki küberohupildi aspekte, mistõttu peame

Eestis suutma ühiskonnana nendega kohaneda. Tehnoloogia areng ei ole enam seotud kitsalt

digilahendustega, vaid igapäevaeluga üldiselt. Eesti riik on läbi ja lõhki digiriik. Teisisõnu, küberturvalisus

kontseptsioonina ei ole enam vajalik üksnes tehnoloogiate kaitsmiseks, vaid ühiskonna toimimiseks ja selle

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0881. 15 Vt https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/olukord-kuberruumis, https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/kuberturvalisus/riigi-kuberturvalisuse-tagamine. 16 Vt https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/kuberturvalisus/riigi-kuberturvalisuse-tagamine. 17 Ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta oktoobris. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/8ebf4cce- 305c-11ee-9e98-01aa75ed71a1/language-et. 19 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus–Riigi Teataja

tulevikukindluse tagamiseks.

Tugevad ja nõrgad küljed

Kuna mitmed küberturvalisuse valdkonna tegevused on eri ministeeriumite vastutada, on strateegia ja

poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada.

Seni pole analüüsitud, kas eri asutuste täidetavad funktsioonid on mõistlik ühte asutusse konsolideerida.

Suund selliste konsolideeritud küberasutuste tekkeks on viimastel aastatel võetud nii Euroopa Liidus (nt

Tšehhi, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Leedu, Läti) kui ka paljudes samameelsetes riikides (nt

Suurbritannia, Singapur), kuid asutuste ülesannete ulatus ning nende paiknemine riigihalduses on riigiti

erinevad (mõnes riigis kaitseministeeriumi alluvuses, teistes otse peaministri alluvuses).

KüTS-iga on loodud esmane seadusandlik alus küberturvalisuse tagamiseks ning see lähtub riskipõhisusest.

Riskipõhist lähenemist tuleb juurutada ka seotud õigusaktides. See võimaldab paindlikult rakendada just

neid meetmeid, mis asjaolusid arvestades tagavad parimal viisil eesmärgi täitmise. Uued tehnoloogiad ja

arenev ohupilt tekitavad vajaduse uuesti hinnata regulatsioonide paindlikkust ja proportsionaalsust,

õiguste ja kohustuste tasakaalustatust ning subjektide ringi. Kehtivates õigusaktides esineb ebaühtlust ja

ebaselgusi nõuete ja sihtrühma kohustuste osas. Kuna Euroopa Liidu, NATO ja muid rahvusvahelisi

õigusakte on lühikese aja jooksul tulnud mitmeid, vajab nii nende kui ka riigisiseste õigusaktide korrektne

ja kooskõlaline rakendamine erilist tähelepanu ja ühtset koordinatsiooni. Elektroonilise side seadusega on

algust tehtud tarneahela riskide minimeerimisega. Ka teiste valdkondade ühtlustamiseks peavad

eesmärgid olema tihedamalt sidustatud riigi küberturvalisuse eesmärkidega.

2024. aastal on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt suurenenud kübervaldkonna standardiseerimisega

seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse 2. direktiivil ja küberturvalisuse määrusel põhinevad

sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse strateegia), mistõttu tuleb laiemalt hakata

koordineerima riigisiseseid tegevusi (st looma võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud

osapooli, partnereid ja olenevalt olukorrast ka teisi turuosalisi). Eesti rahvusvaheline juhtroll

küberturvalisuse kulumudeli algatuse käivitamisel on olnud puudulik ning esineb lünki Euroopa Liidu

suunalises ja riigisiseses koordineerimises ning liikmesriikide küberkoostöös.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Küberturvalisuse valdkond on keskselt tugevalt juhitud ja koordineeritud, poliitikakujundamisse

kaasatakse kõiki olulisi osapooli, Vabariigi Valitsuse tasandil ollakse regulaarselt nähtaval ning

arvestatakse siseturvalisuse, andmekaitse, riigikaitse ja majanduse vajadusi.

 Erinevatele sihtrühmadele seatavad küberturbealased kohustused on proportsionaalsed ja

eesmärgipärased, arvestades nende rühmade tegevust ja sellega seotud küberturbeohu mõju

ühiskonnale.

 Riiklik koordineerimine ja valdkonna ekspertide vaheline koostöö on tõhustatud.

 Keskse ja ajakohase küberturvalisuse valdkonna arengu riskipildi saamiseks on KJN-is jälgitud

küberturvalisuse strateegia täitmist ja seiratud, uuendatud arengusuundi.

 Euroopa Liidu ja NATO direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud. Õigusaktides on tagatud

mõisteselgus, tasakaal riigikaitseliste, ettevõtlusvabaduse ja küberturvalisuse nõuete vahel,

tehnoloogianeutraalsus, riskipõhisus, sh tarneahela riskide minimeerimine, ning kasutajakesksus.

Ühtlasi on antud piisavalt aega nendega seotud nõuete rakendamiseks.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Õigusruumi arendamisel ja küberturvalisust mõjutavate valikute langetamisel tuleb võtta arvesse

rahvusvahelisi suundumusi, valitsevat ohupilti, julgeolekuolukorda ning teisi küberturvalisuse,

infoturbe ja andmekaitsega seotud muutusi.

 Tuleb analüüsida küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse või keskuse loomist, mis parandaks

riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd, ning teha analüüsist lähtuv otsus

hiljemalt 2027. aastal.

 KJN peab regulaarselt seirama käesoleva strateegia eesmärkide poole liikumist ja selleks võetavaid

meetmeid, sealhulgas eesmärkide uuendamist.

 Koos partnerasutustega tuleb hinnata küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmist, ühtlustada kehtivaid

küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte (RSVS, avaliku teabe seadus, elektroonilise

seadus jt). Samuti tuleb KüTS-i ajakohastada, mille käigus hinnatakse ja korrastatakse kohustatud

isikute ringi ning kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja

muid asjakohaseid riske, näiteks luues õiguslikud võimalused selliste meetmete jõustamiseks, mille

abil saab senisest operatiivsemalt intsidente ennetada.

Mõõdikud

 Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja töötatud küberindeksi EU-CSI20 põhjal on Eesti

tulemus kõigis mõõdetavates valdkondades vähemalt liidu keskmist kõrgem.

 Eesti kuulub jätkuvalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) küberturbe indeksi (ingl

global cybersecurity index) alusel esimese kümne riigi hulka (2020. aastal 3. kohal, hinnatakse iga nelja

aasta tagant).

 Küberturvalisuse strateegia eesmärkide rakendamise iga-aastane ülevaade KJN-is. – Jah/ei.

 Küberturvalisuse pädevust ja riiklikku koordinatsiooni on analüüsitud ja otsus tehtud. – Jah/ei.

 KüTS-i revisjon on läbi viidud ja seadust rakendav sihtrühm on korrastatud. – Jah/ei.

 Euroopa ja NATO küberturvalisuse direktiivid on Eesti üle võtnud. – Jah/ei.

2.2. Küberturbe rahastamine

Olukord

Eelmise strateegia valmimise ajal oli Eesti küberturvalisuse korraldus selgelt alarahastatud ning

projektipõhine. Aastatel 2020–2024 kasvas riigi digiühiskonna arengukava maht 52,6 miljonilt eurolt 149

miljoni euroni ning küberturvalisuse osa sellest kasvas 3,9 miljonilt (7,4%) 16,1 miljoni euroni (10,8%).21

Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on ministeeriumitel, nende valitsemisala asutustel ja põhiseaduslikel

institutsioonidel võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid ettenägematuteks kulutusteks

ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks MKM-i poolt heaks kiidetud tegevuste rahastamisel.22

Eesti erasektori küberturvalisuse rahastamine on jätkuvalt ebapiisav ning ettevõtted mõistavad tihti alles

pärast küberintsidendi esinemist, et nad pidanuks juba varem küberturvalisusesse investeerima. Selleks,

et ka väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted panustaksid oma küberturvalisusesse rohkem, on RIA

koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega 2023. aasta märtsist pakkunud katseprojekti raames

küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetust. Toetusmeetme üks oluline nõue on taotleja

20 EU Cybersecurity Index, https://www.enisa.europa.eu/topics/cybersecurity-policy/nis-directive-new/eu- cybersecurity-index. 21 Andmed pärinevad 2020.–2024. aasta riigieelarve seadustest. 22 Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/112022019004.

omaosalus. Niimoodi innustatakse erasektorit ka omalt poolt panustama küberturvalisusesse, edendades

samal ajal küberturvalisuse teenuste turgu. Taoliste meetmete loomine, arendamine ja püsimine aitab

suurendada küberturvalisuse rahastamist erasektoris, kuid nimetatud katseprojekt saab 2024. aasta

septembris läbi.

Küberturvalisuse kompetentsi kasvatamine toimub samuti projektipõhiselt. 2022. aastast on RIA täitnud

Euroopa küberturvalisuse kompetentsikeskuste võrgustiku Eesti riikliku koordinatsioonikeskuse (NCC-EE)

rolli, edendamaks küberturvalisuse tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengut. Üks keskuse eesmärke on

tuua Eesti kübervaldkonna ettevõtetesse rahvusvahelisi teadusgrante ja investeeringuid. Selleks on NCC-

EE-d seni rahastatud projektipõhiselt Euroopa Liidu vahenditest, aga ka teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava vahenditest. Samamoodi projektipõhiselt on rahastatud ka

näiteks noorte küberharidust, talentide poliitikat ja täiendõpet, tihti üksnes sellisel juhul, kui eestvedajad

suudavad Euroopa Liidu projekti jaoks mõne ministeeriumi eelarvest omaosaluse leida.

Sihtotstarbelisest reservist on taotletud vahendeid Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisega seotud kulude

kompenseerimiseks KüTS-i subjektidele ja asjaomase valitsemisala asutustele, kelle ülesanded muutuvad.

Tugevad ja nõrgad küljed

Senise suuresti projektipõhise rahastamismudeli asemel tuleb kindlustada püsiv rahastus olemasolevate

riiklike küberteenuste käitamiseks, edasiseks arendamiseks ning leida lisavahendeid uute vajaduspõhiste

teenuste väljaarendamiseks ja uutest Euroopa Liidu õigusaktidest23 riigile tulenevate kohustuste

täitmiseks.

Avaliku sektori asutuste kulutused küberturvalisusele on väga erinevad ning ühtset metoodikat kulude

piisavuse hindamiseks on keeruline välja töötada. Oluline on parandada avaliku sektori teadlikkust, et IT-

valdkonna eelarve sisse on ääretult vajalik panustada küberturvalisuse eelarvesse. See teadmine on vajalik

erasektorilegi – nii neile, kes on seadusega kohustatud küberturvalisusega tegelema, kui ka neile, kes

teevad seda lähtudes turumajanduslikust vajadusest.

Riigil on võimalik küberturvalisuse poliitikat kujundada eeskuju näidates ja suurkliendi rollis olles. Toetused

ja rahastustaotlused, mis on mõeldud digitaliseerimisele, peavad arvestama ka küberturvalisuse

komponentidega seotud kulu. IT-hangete ja koostöölepete puhul tuleb muu hulgas lisada

julgeolekuolukorrast lähtuvad küberturvalisuse nõuded, hoidmaks või parandamaks teenuste turvataset,

samuti tuleb rakendada riskihindamist, pöörata tähelepanu tarneahela rünnakutele ning seirata,

turvatestida ja kontrollida lepingus fikseeritud nõuete täitmist.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Tagada eelarvevahendite piisavust teenuste turvaliseks käitamiseks ja arendamiseks.

 Riigi küberturvalisuse baasteenuste rahastamine on pikaajalist planeerimist võimaldaval tasemel

järjepidevalt tagatud kokkulepitud tasemel.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Analüüsida MKMi poolt tellitud kulumudeli rakendamist Eestis ja alg- ning sihttaset eesmärkide

saavutamiseks24.

23 Vt peatükk 2.1. „Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine“. 24 Küberturbe kulumudel_v2.0.pdf (mkm.ee)

 Analüüsida sobivat riigi küberturvalisuse komponendi sihttaseme suurust, mida avaliku sektori

asutused peavad oma IKT eelarvesse planeerima.

 Töötada välja kübervaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE)

pikaaegne plaan, mis arvestaks ka küberturvalisuse strateegia eesmärke.

Mõõdikud

 Küberturvalisuse baasteenuste rahastus on ette nähtud riigieelarve vahenditest. – Jah/ei.

3. ÜHISKONNA KERKSUSE SUURENDAMINE Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam,

mida laiapindsemalt ning mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse ohtude, riskide ja

meetmete puhul tuleb arvestada nii olemasolevaid kui ka tulevikkus tekkida võivaid tehnoloogilisi ohte.

Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogia sektoris, alates koduelektroonikast ja lõpetades

kosmosetehnoloogiaga. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe arengu seiret ja

küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge riigiülesele kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku tagamisele.

Erinevad sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning oma rolli mängivad ka piiratud ressursid.

3.1. Ajakohane ohupilt

Olukord

Pidev valmisolek kaitsta Eesti digiriiki ja -ühiskonda ning meie inimestele viimaste aastakümnetega

harjumuspäraseks saanud eluviisi sõltub suuresti sellest, kui teadlik on riik küberruumis toimuvast. See

hõlmab arusaamist tegelikest ja võimalikest ohtudest, tehnoloogia arengust ning rahvusvahelistest

suhetest lähtuvatest trendidest. Praegu näeb RIA väljaspool riigivõrku ja KüTS-i kohuslasi aset leidvatest

intsidentidest ainult jäämäe tippu, mistõttu tuleb olukorrateadlikkust parandada. See aitaks võimalikult

laia kasutajaskonda esilekerkivatest ohtudest senisest kiiremini ja täpsemalt teavitada ning nende võrgu-

ja infosüsteemide kaitseks võimalikult täpsed praktilised juhised koostada.

Näiteks tehakse üha sagedamini ründeid terviseasutuste vastu, kuna küberkurjategijad sihivad eelkõige

selliseid organisatsioone, mille süsteemid on elutähtsa mõjuga ning sisaldavad mahukaid ja tundlikke

andmeid. Euroopa Liidu digikümnendi strateegias on üks keskseid 2030. aastaks seatud eesmärke see, et

liidu kodanikel oleks täielik juurdepääs oma digitaalsele terviseloole, mis prioriseerib terviseteenuseid.

Tugevad ja nõrgad küljed

Riigi keskne küberturbe ohupildi analüüsija ning sellest riigiasutuste, ettevõtete ja avalikkuse teavitaja on

RIA. Valitsuse tasandile jõuavad küberohupildiga seotud küsimused harvem, kui tänane geo- ja

julgeolekupoliitiline olukord lubaks eeldada. Kuigi koostöö riigiasutuste ja erasektoriga on tihe, on RIA kui

keskse küberasutuse tasandil puudu täielik sektoriaalne ja üleriigiline küberohupilt, mille olemasolu

avardaks märkimisväärselt ohtudealast vaatevälja.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

• Küberohtude võimalikult kiireks ennetamiseks, tuvastamiseks ning tõkestamiseks loob RIA Eesti

küberruumi kohta tervikliku ohupildi, mis võimaldab eri ühiskonnagruppidele senisest paremini

ennetusalast tuge pakkuda.

• Vabariigi Valitsus, Riigikogu, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted ja tavakasutajad on tänu

terviklikumale ohupildile ja tegevusjuhistele teadlikumad küberruumis valitsevast olukorrast, neid on

juhendatud kaitsemeetmeid rakendama ning asutused mõistavad paremini, miks ja kuidas oma teavet

küberohtude eest kaitsta.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 MKM-il ja RIA-l tuleb internetiteenuse pakkujatega kokku leppida, kuidas oleks kõige otstarbekam

küberohupilti anonümiseeritud kujul luua, arvestades isikute põhiõigusi ja ettevõtlusvabadust.

Mõõdikud

 Üleriigilise ohupildi loomisse panustavate asutuste ja ettevõtete asjaomased õigused ja kohustused

on kokku lepitud. – Jah/ei.

 Üleriigiline küberohupilt jõuab sihtrühmadeni senisest täielikumal kujul. – Jah/ei.

3.2. Laiapindne ennetus

Olukord

Küberohtude pideva arengu ja kasvuga toimetulekuks on vaja, et kõik ühiskonnaliikmed oleksid neist

teadlikud ning oskaksid võimalikke intsidente ennetada. Ilmselt ei ole võimalik saavutada sajaprotsendilist

edu, kogu elanikkonda korraga uuele tasemele viia ei ole võimalik. Elanikkonna harimine on tõhus läbi

sihistatud kampaaniate. Oluline sihtgrupp on noored, kelle käitumisharjumusi aina varem mõjutades

väldime probleemide kasvu tulevikus.

Ühiskonna turvalisuse kindlustamisel on oluline panustada eri sidusrühmade, sealhulgas ettevõtete ning

avaliku sektori töötajate ja võtmeisikute, aga ka laiema elanikkonna küberteadlikusse käitumisse. Üks

tõhusaid meetmeid on iga-aastane kübertest, mille läbimine tuletab meelde hea tava ja turvalise käitumise

põhialused. 2023. aastal, kui RIA kübertesti käiku lasi, läbis selle üle 15 000 inimese, mida võib pidada

heaks tulemuseks. Ka erasektor pakub võimalusi kontrollida ja täiendada oma küberturbeteadmisi.

Organisatsioonides on kindlasti vaja tagada, et töötajad oleksid infoturbereeglitega kursis.

Laiapindse ennetuse kaudu kujundatakse kõigi osapoolte ohuteadlikku käitumist, et küberkuritegevust ja

küberintsidente ära hoida või nende mõju vähendada. Sotsiaalreklaami kasutamine ning mõjuisikute

kaasamine on suurendanud küberturvalisuse nähtavust. Kõikide meetmete koosmõjuna oli 2023. aasta

septembri seisuga Eestis alla 10% neid, kes ei olnud võtnud ühtegi meedet, et küberruumis oma isiklikku

turvalisust või privaatsust tagada.25

Tugevad ja nõrgad küljed

Küberturvalisusealane teadlikkus on riigi ja erasektori võtmeisikute hulgas endiselt ebapiisav ning vajab

edendamist ka ühiskonnas laiemalt ennetamaks küberintsidente ja küberkuritegude ohvriks sattumist.

Küberturvalisuse tagamist ei tajuta isikliku vastutusena ega organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid

sellesse suhtutakse enamasti kui mingisugusesse keerukasse tehnilisse teemasse, millega peab tegelema

keegi teine.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) teadlikkus küberruumis levivatest ohtudest on väike,

samuti ei tee VKE-d piisavalt investeeringuid küberturvalisuse parandamiseks ega võimalike tarneahela

25 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia leibkonnas 2023. aastal“. Seda küsimust küsitakse RIA tellimusel ja tulemused ei ole Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad.

riskide vähendamiseks.26

Küberohtude kasvu ning esemevõrgu (IoT) kiire laienemise tõttu suureneb kõigi küberruumis toimijate

vastutus küberturvalisuse tagamise eest. Endiselt ei rakendata piisavalt küberhügieeni parimaid praktikaid

ega minimeerita oma seadmete kuritarvitamise võimalusi.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

• Laiapindse ennetuse tulemusena on Eesti ühiskond küberteadlik. Kõigil küberruumis tegutsejatel on

vajalikud teadmised ohtudega toimetulekuks ning intsidentide ennetamiseks.

• Elanikkonna küberhügieeni tase on tõusnud ning vähenenud on nende elanike hulk, kes ei ole

küberruumis oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks astunud mitte ühtegi sammu.

• Küberkuritegude arv on Eestis laiapindse ennetuse ning RIA ja PPA koostöö tulemusena vähenenud.

• Kasvanud on avaliku ja erasektori, sh VKE-de võtmeisikute teadlikkus küberturvalisuse olulisusest

organisatsiooni põhitegevuse tagamisel.

• Küberturbeteadlikkuse testid on riigiasutuste, elutähtsate teenuste osutajate ning ettevõtete

töötajate hulgas nende küberteadmiste testimiseks ja täiendamiseks laialdaselt kasutusel.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

• Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vaja arendada digi- ja küberoskusi kõigis

vanuserühmades.

• Tuleb hinnata mõjupõhiselt küberkuritegevuse trende, nendest lähtuvalt arendada vastavat

tehnoloogilist võimekust ja oskusi ning rakendada muid meetmeid ühiskonna kaitsmiseks ja

teadlikkuse parandamiseks.

• Ühiskonnas tuleb teadvustada valitsevaid küberohte ja igaühe vastutust nende vähendamisel. Jagada

nõuandeid riskide maandamiseks.

• Koostöös erasektoriga on vaja töötada välja VKE-de küberteadlikkust parandavaid meetmeid ja neid

ellu viia.

• Avaliku sektori keskselt hallatavatele seadmetele juurdepääsu saamiseks peab kasutaja läbima esmalt

kübertesti.

Mõõdikud

• Turvariski tõttu e-teenustest hoidumine. – Alla 10% (allikas Statistikaamet).

• Üle 90% elanikkonnast on võtnud oma isikliku turvalisuse või privaatsuse tagamiseks vajalikke

meetmeid.27

• Küberkuritegude arv väheneb.

3.3. Infoturbestandardi rakendamine

Olukord

2022. aastal jõustusid ühiskonna toimimise seisukohast olulistele süsteemidele kehtestatud nõuded, mille

lahutamatuks osaks on infoturbestandardite – Eesti infoturbestandardi (E-ITS) ja ISO/IEC 27001 –

rakendamine. E-ITS on RIA loodud eestikeelne infoturbesüsteem, mis on kooskõlas Eesti õigusruumiga ning

ühtlasi rahvusvahelise standardiga ISO/EC 27001. E-ITS jõustus 2022. aasta detsembris ja enamik kohuslasi

26 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia ettevõttes 2022. aastal“. Neid andmeid ei koguta RIA tellimusel ning need on Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad. 2022. aastal RIA tellimusel Kantar Emori tehtud uuring „Küberturvalisus ettevõttes“. Uuring ei ole avalikult nähtav. 27 Statistikaameti uuring „Infotehnoloogia leibkonnas“. Seda küsimust küsitakse igal aastal RIA tellimusel ja tulemused ei ole Statistikaameti veebilehel avalikult nähtavad.

on asunud seda rakendama. RIA kogub standardi rakendajatelt tagasisidet ja soovitusi, kuidas seda

ajakohastada ja parandada.

Tugevad ja nõrgad küljed

E-ITS-i meetmete suur hulk toob organisatsioonidele kaasa arvestatava halduskoormuse, eriti esmakordsel

infoturbe rakendamisel. Standardi modulaarne olemus võimaldab selle kasutusele võtta ükskõik kui

suurtes või väikestes organisatsioonides. Samas võib väiksema organisatsiooni puhul osutuda probleemiks

infoturbeoskustega töötajate puudumine, mille tagajärjel võib mahuka haldussüsteemi rakendamine

takerduda. Seetõttu on rakendajad oma tagasisides toonud välja ootuse selliste lahenduste

väljatöötamiseks, mis hõlbustaksid E-ITS-i kasutuselevõttu just väiksemates organisatsioonides. Samuti on

meetmete rakendamise ja selle kontrollimise lihtsustamiseks vaja tulevikus leida automatiseeritud

lahendusi.

Infoturbestandardi rakendamise tulemusena saab asutus tervikliku ülevaate oma küberturbe olukorrast ja

riskidest. Samas on senine kogemus välja toonud, et sugugi mitte kõik, kes peaksid infoturbestandardit

rakendama, ei ole sellest teadlikud ning on neid, kes rakendavad meetmeid eelkõige formaalselt,

sisulistesse riskidesse süvenemata. Probleem on ka see, et tarneahela organisatsioonid ei ole huvitatud

lõimitusest infoturbe süsteemsesse rakendamisse ning vahendeid nende mõjutamiseks on vähe.

E-ITS on Eesti oludega arvestav standard, ent kuna seda pole veel rahvusvaheliselt tunnustatud, võib

organisatsioonidel tekkida vajadus rahvusvaheliselt tunnustatud ISO/IEC 27001 sertifikaadi järele. Vaja on

leida võimalusi, kuidas E-ITS-i ja ISO/IEC 27001 omavahel paremini sobitada.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

• Organisatsioonid ja nende juhid on teadlikud oma infoturbekohustustest ning rakendavad teadlikult

turvameetmeid, lähtudes riskipõhisest mõtteviisist, ja nõuavad seda ka oma tarneahelalt.

• E-ITS-i on igal aastal koostöös kogukonnaga uuendatud. Tegemist on Eesti õigusaktidega kooskõlas

oleva kogukondliku standardiga, mis arvestab uusi ohte ja tehnoloogia arengut.

• Organisatsioonid, kellel on vaja tõendada oma infoturbehalduse süsteemi toimimist rahvusvahelisel

tasemel, saavad seda teha ka E-ITS-i rakendades ja E-ITS-i auditit läbides.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

• Vaja on tugevdada E-ITS-i positiivset kuvandit sektoripõhiste eestkõnelejate abil.

• Vaja on laiendada infoturbestandardi koolituste pakkumist, kaasates ka erasektorit.

• Vaja on välja töötada lahendused E-ITS-i meetmete rakendamise automatiseerimiseks, et hõlbustada

E-ITS-i kasutuselevõtu väiksemates asutustes ja organisatsioonides.

• Organisatsioonidele tuleb luua võimalused E-ITS-i rakendamist ja toimivust mõõta ning

mõõtmistulemuste põhjal hinnata E-ITS-i rakendamise tulemuslikkust eri tüüpi asutuste lõikes

• Tuleb analüüsida küberohtude ja tehnoloogia arengut ning korrastada kaitsemeetmeid E-ITS-i

uuendamisel.

• Analüüsi põhjal tuleb luua E-ITS-i ja ISO/IEC 27001 sertifikaadi vaheline vastavusmehhanism ning

taotleda E-ITS-i rahvusvahelist tunnustamist.

Mõõdikud

• E-ITS-i on igal aastal vastavalt ohupildile uuendatud ja seejuures on arvestatud parimaid

rahvusvahelisi praktikaid. – Jah/ei.

• E-ITS-i rakendamise tulemusena on 2027. aastaks selliseid asutusi, kellel esineb infoturbes olulisi

puudujääke, vähemalt 50% vähem. – Hinnang antakse RIA järelevalvemenetluse põhjal.

3.4. Turvaline alusarhitektuur ja nüüdisaegsed turbepõhimõtted

Olukord

Kuna kaitstavate andmete ja infosüsteemide hulk aina suureneb, aga terviklik ohupilt pigem halveneb,

liigub tänapäeva infoturve üldiselt selles suunas, et vältida turvaintsidentide jõudmist lõppkasutajani nii

palju, kui see on vähegi võimalik. Intsidentide tekkimisel peaks kaasnev kahju olema võimalikult väike ja

hallatav. Riigi seisukohast tähendab see suurema tähelepanu pööramist turbeaspektidele teenuste

arendamise ja nende elutsükli jooksul kui ka seismist selle eest, et valitsusasutused järgiksid nüüdisaegseid

turbepõhimõtteid ja kasutaksid uusimaid turbelahendusi.

Kõik arendused peavad lähtuma lõimturbe (ingl security-by-design) põhimõttest, mille korral on turvalisust

arvestatud juba teenuse- või tootearenduse algetappides. Näiteks tarkvaraarenduses tuuakse

turvalisusega seotud aspektid esile juba projekteerimisel, mitte ei lisata neid hilisemas etapis või pärast

tarkvara kasutuselevõttu. Sellise lähenemise korral on turvalisus integreeritud läbivalt, kogu tarkvara

elutsükli jooksul – alates nõuete kindlaksmääramisest kuni projekteerimise, arendamise, testimise,

turuletoomiseni. Rakendades on võimalik turvariske oluliselt kahandada, parandada tarkvara üldist

kvaliteeti ning vähendada kulutusi, mis tekiksid turvanõrkuste kõrvaldamisest toote turuletoomise järel.

Kiire tehnoloogiline areng ning esemevõrgu (IoT) laienemine põhjustab omakorda uute küberohtude

teket. Kvantarvutite tulek kujutab potentsiaalset ohtu praegustele krüptograafilistele algoritmidele, kuna

need arvutid suudavad lahendada keerulisi arvutusi palju kiiremini kui tavalised arvutid. See võib tulevikus

ohustada laialdaselt levinud digitaalse turvalisuse meetodeid, mistõttu on oluline arendada

kvantarvutitele vastupidavaid krüptograafilisi lahendusi, et tagada andmete püsiv turvalisus.

Tugevad ja nõrgad küljed

Paarikümne aasta pikkuse ajalooga Eesti digiriigis on tänapäeval nii avalikus kui ka erasektoris kasutusel

palju vananenud süsteeme ehk taakvara (hinnanguliselt 40% avalikest e-teenustest). Taakvara (ingl legacy)

on infosüsteem, tehnoloogia või tarkvara, mis endiselt töötab, aga ei vasta enam tänapäevastele infoturbe-

ja andmekaitsenõuetele. Sageli ei ole selliste teenuste omanikel ka täielikku ülevaadet nende

arhitektuurist, sõltuvusseostest ja peamistest nõrkustest, sest puudub vajalik dokumentatsioon. Süsteeme

hoitakse käigus, ent pikemas perspektiivis ei ole need jätkusuutlikud. Ka täna arendatavad teenused võivad

mõne aasta pärast muutuda taakvaraks, kui nende elukaar ja uuendamise vajadused ei ole kohe algusest

peale terviklikult läbi mõeldud.

Peale taakvara on avaliku sektori infosüsteemidesse kogunenud aja jooksul ka palju digikeltsa. See hõlmab

ebavajalikke faile, kasutusest kõrvale jäetud rakendusi, vananenud seadmeid ja muud taolist, mille

säilitamine kulutab tarbetult palju andmemahtu ning võib kätkeda ka turvariske. Ehkki mõnes

valitsemisalas korraldatakse juba praegu regulaarseid digikoristuspäevi, tuleks seda praktikat laiendada (nt

erasektori algatatud üle-eestilise digikoristuspäeva28 raames).

Tulevikus ilmneda võivate ohtude leevendamiseks osaleb Eesti rahvusvaheliste projektide koostöös ning

oleme seotud kvantarvutite ja sensortehnoloogia uurimisrühmadega. Eesti digiriigi toimekindluse

tagamiseks peavad kasutusel olevad turbelahendused olema usaldusväärsed ja ajakohased, mistõttu

rakendatavate turvameetmete hindamine nõuab teaduspõhist lähenemist ning krüptograafia

kompetentsikeskuse loomist. Nii Eesti õigusruumist tulenevalt kui rahvusvahelise nõudena on

küberturvalisuse vaates oluline hinnata süsteemides kasutatavate turbelahenduste, sh krüptograafia ja

28 Vikipeedia artikkel „Digikoristuspäev“, https://et.wikipedia.org/wiki/Digikoristusp%C3%A4ev.

selle rakendamise vastavust nõuetele. Iseseisev võimekus selles valdkonnas Eestil puudub. Riigina toetume

teiste riikide hindamistele, mis toob kaasa nii ajalise kui ka rahalise kulu. Eesti riik on selles valdkonnas

esimesi samme tegemas, et riigina tekiks meil esmane iseseisev sideturbelahenduste hindamisvõimekus

aastaks 2026.

Pilvetehnoloogia arengu, tarneahela riskide ja hübriidtöökohtade üha laialdasema leviku tõttu vajavad uut

lähenemist ka võrguturbe põhimõtted. Klassikalise lähenemise kohaselt keskendub võrguturve väliste

ohtude vastu kindlustamisele, ent äsja nimetatud suundumuste tulemusena on piir võrguturbe mõistes

„sisemise“ ja „välimise“ vahel hägustunud ning kaitstakse mõlemat. Seetõttu on mitmed riigid (nt USA,

Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa) liikumas aina enam niinimetatud täisusaldamatuse turbemudeli poole.

Selle mudeli kohaselt ei usaldata vaikimisi mitte kedagi ning mistahes ressursi kasutamiseks on vaja iga

kasutaja tuvastada ja veenduda tema õiguses ressurssi kasutada. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et

andmed liiguvad üha enam mitmesugustesse pilvelahendustesse, kus turbemeetmete rakendamine on

teenusepakkuja ja teenuse kasutaja vahel hajutatud.

Turvalise alusarhitektuuriga seondub ka internetiprotokolli teema. Olemuselt on internetiprotokoll (IP)

tehniline lahendus, mis võimaldab internetis andmevahetust internetiprotokolli aadresside ehk IP-

aadresside põhjal. 1980. aastate algusest kasutusel olev internetiprotokoll IPv4 hakkab moraalselt

vananema, mille üks ilminguid on see, et enam ei jätku unikaalseid IP-aadresse. Seetõttu kasutab mitu

erinevat seadet üht ja sama aadressi, mis on infoturbe seisukohast aga taunitav. Lahenduseks on uue

põlvkonna internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtt, mida Eestis erasektor tasapisi ka juba teeb (nt Telia).

Paljud riigid (sh India, USA ja Hiina) on liikumas ainult IPv6-põhiste teenuste poole. Ka Eesti peab riiklikul

tasandil esitama oma IPv6-alase ambitsiooni, kuna meie konkurentsivõime ja turvalisuse säilitamiseks on

see vajalik.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Strateegiaperioodi lõpuks on vähenenud riigi olulise tähtsusega andmekogude ja teenuste sõltuvus

taakvarast vähemalt poole võrra.

 Avaliku sektori asutused vähendavad süsteemselt digikeltsa.

 Avalikus ja erasektoris rakendatakse elutsüklipõhist arendus- ja turvapoliitikat, mis on osa igast

tehnoloogia arendamise etapist ning tagab turvanõuete pideva arvestamise kuni rakenduse

kasutuselt kõrvaldamiseni.

 Avalikus sektoris on kehtestatud selged infoturbenõuded ja IT-teenuste korraldamise

miinimumnõuded (keskhaldus, keskselt reguleeritud avalike pilveteenuste kasutamine jms), mille

ajakohasust KJN-is regulaarselt seiratakse.

 Olla valmis uute tehnoloogiate (sh kvantarvutuse) tulekuks, arvestades tehnoloogilisi suundumusi.

 Kasvatada riiklikku krüptograafiaalast teadmust ja pilveteenuste rakendamise kompetentsi.

 Riiklik teave on hoitud heaks kiidetud/sertifitseeritud kvantkindlate sideturbe (sh krüpto-)

lahendustega.

 Eestis on olemas kvanttarkvara arendamiseks vajalik võimekus ja huvi, et kuuluda Euroopa

kvantökosüsteemi.

 Kogu strateegiaperioodi jooksul liiguvad keskvalitsusasutused täisusaldamatuse turbearhitektuuri

suunas.

 Järjepidevalt kaasajastatakse digitaalsete teenuste turvaintsidentide ennetamise võimekust

internetiprotokolli IPv6 rakendamise kaudu. Aegunud tehnoloogiad eemaldatakse kasutuselt.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Rahastustaotluste ja -otsuste tegemisel tuleb prioriseerida taakvara vähendamist.

 Avaliku sektori asutustel tuleb seada eesmärgid digikeltsa vähendamiseks ning osaleda iga-aastastel

digikoristuspäevadel.

 Riigi uute digitaalsete teenuste arendamisel ja olemasolevate teenuste uuendamisel tuleb lähtuda

lõimturbe põhimõttest ja mittefunktsionaalsete nõuete rakendamisest. See tähendab, et teenuste

kavandamisel ja arendamisel võetakse igas etapis arvesse turvalisuse riske ning teenuse või toote

elukaar planeeritakse terviklikult, kooskõlas E-ITS-i meetmetega.

 Vaja on luua teaduslikud kompetentsikeskused pilvetehnoloogiate ja krüptograafiliste lahenduste

rakendamiseks, et tagada andmete kvantkindlus.

 Riiklikult lepitakse kokku ja kiidetakse heaks krüptograafiat sisaldavate andme- ja

sideturbelahenduste hindamise metoodika ja selle rakendamist.

 Tuleb uurida tehnoloogilisi suundumusi ja tulevikutehnoloogiaid, sealhulgas tehisaru ja

kvanttehnoloogiaid, jagada parimaid praktikaid ning töötada välja nende rakendamise meetmed.

 Järk-järgult tuleb juurutada täisusaldamatuse turbeprintsiipi.

 Strateegiaperioodi jooksul tuleb hinnata riigi enim kasutatavate digitaalsete teenuste ühilduvust uue

põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 ning luua teekaart IPv6 rakendamiseks avalikus sektoris.

Mõõdikud

 2030. aastaks on avalike teenuste sõltuvus taakvarast (avaliku võrgu kaudu tarbitavate teenuste

puhul) vähenenud 20%-ni.

 Kehtestatud on IT-teenuse korraldamise miinimumnõuded. – Jah/ei.

 Riigis on pandud alus krüptograafia ja pilveteenuste kompetentsikeskustele. – Jah/ei.

 Teadus- ja arendustegevuse uuringud ja analüüsid on läbi viidud ning tulemused on rakendatavad. –

Jah/ei.

 2030. aastaks on täisusaldamatuse arhitektuuri küpsusmudeli järgi saavutatud edasijõudnu tase (CISA

kasutatavas küpsusmudelis29 tase „Advanced“).

 2030. aastaks on avalikult tarbitavatest riigi e-teenustest vähemalt 80% IPv6 võrgus.

3.5. Elutähtsate teenuste kriisikindluse suurendamine

Olukord

Mitmed hiljutised kriisid on tõestanud, et elutähtis taristu ja elutähtsad teenused on konflikti osapoolte

jaoks oluline sihtmärk. Lähis-Idas 2023. aastal intensiivistunud konflikt mõjutas esimest korda otseselt

Eestit tööstusautomaatika ründamise kaudu. Venemaa sõda Ukrainas ei ole jätnud kahtlustki, et võimalik

vastane võib vajaduse korral kahjustada tahtlikult meie elutähtsat taristut. Tööstuse automatiseerimine on

viimastel aastatel saanud hoogu juurde, kuid sageli puuduvad operaatoritel piisavad teadmised

küberohtudest ja küberturvalisusest. Seni on arutelu olnud pigem teoreetiline, kuid nüüd on ka praktiline

näide ja kogemus muu hulgas käsitsi juhtimise alternatiivi säilitamise, käsitsi juhtimisele ülemineku

planeerimise ning õppustel läbiharjutamise vajalikkusest olemas.

Rünnakud taristule ja riigi toimimiseks olulistele süsteemidele ei ole ainult konfliktidest tingitud, ründeid

toimub ka muul ajal. Rünnaku taga võib olla vaenulik riik või kuritegelik rühmitus. Kõikidel juhtudel püüab

ründaja tekitada olukordi, mille kahjulik mõju oleks võimalikult suur. Selliste olukordade ettenägemine

ning adekvaatse küberkaitse loomine on reeglina tulemuslikum, kui organisatsioonis on küberturvalisus

29 Vt lähemalt https://www.cisa.gov/zero-trust-maturity-model.

juhtkonna tasemel seiratav ning küberriske peetakse äririskide osaks. Leidub ka suuri ETO-sid, kus

küberturbejuhti ei ole või täidab seda funktsiooni taristujuht.

Tänases julgeoleku olukorras, elutähtsate teenuste osutamisel ei piisa enam tavapärasest toimepidevuse

tagamisest, vaid peame olema valmis ka riigikaitselisteks stsenaariumiteks.30 Eesti on seni suutnud

kübervaldkonna intsidentidele ja kriisidele reageerida adekvaatselt. Omandatud õppetundidest on tehtud

järeldusi ning võetud ennetavaid meetmeid. Valdavalt on kriisiõppustes kajastatud ka küberaspekt ning

kriisiplaanide tegemisel on teadvustatud IKT-lahenduste toimimise olulisust ja infovarade kaitset.

Üks viimaste aastate suurimaid uuendusi on RIA küberreservi loomine 2022. aasta sügisel. Kui 2017. aasta

detsembris ID-kaardi kriisi ajal õnnestus RIA-l ad hoc baasil kaasata kriisi lahedamisse pädevaid isikuid nii

avalikust kui ka erasektorist, siis nüüdseks on loodud ja läbi proovitud maailmas seni ainulaadne

küberreservi süsteem.31

Tugevad ja nõrgad küljed

Keskne seire võimaldab Eesti küberruumis tuvastada haavatavaid seadmeid ja süsteeme. Paraku ei ole

leitud veel tõhusat lahendust, kuidas probleemsete omanikega ühendust võtta ning veenda neid

viivitamata olukorda parandama.

Küberturvalisuse nõuded on riiklikult kehtestatud väga laiale ringile avaliku sektori organisatsioonidele,

elutähtsate teenuste osutajatele ja erasektori ettevõtetele. Infoturbenõuded ja IT-teenuse korraldamise

miinimumnõuded ei lähtu ühtsetest põhimõtetest ning ühiskonna küberturvalisuse taset ei ole

võrreldavate kriteeriumite alusel ETO-de, elutähtsa taristu ja KüTS-i subjektide lõikes hinnatud. Palju

rangeid küberkaitse nõudeid on kehtestatud sellistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele, mille

teenuste mõju ühiskonna toimimisele või sõltuvus küberkomponendist on väike. See killustab niigi piiratud

ressursse ega võimalda keskenduda pakilisemate lünkade kõrvaldamisele.

Asutuste ja organisatsioonide juhtkonna arusaamine küberohtudest ning adekvaatsest kaitsest on kasin,

tippjuhid ei tunne piisavalt suurt vastutust küberturvalisuse eest ning pahatihti suhtuvad sellesse kui

organisatsiooni tegevusega paratamatult kaasnevasse kahjusse.

ETO-de tööstusautomaatika operaatorite ohuteadlikkus on ebapiisav nii riikliku taustaga toimijate kui ka

lunavararünnakuid korraldavate kriminaalide osas. Lisaks operaatorite teadlikkuse parandamisele tuleb

arendada keskset seirevõimekust just tööstusautomaatika võrkude ja seadmete seire alal.

Riigi kriisihalduses tehtud muudatused ei kajasta adekvaatselt ja tasakaalustatult elutähtsa taristuga

seotud küberriske. Teenuse toimepidevuse tagamise üldised meetmed peavad olema tasakaalus

kübermeetmetega. Küberturbe komponenti tehtavatel investeeringutel puudub lisandväärtus, kui

perimeetri turvalisus puudub või elektrivarustus on ebastabiilne. Samuti ei ole mõtet investeerida taristu

füüsilisse kaitsesse, kui ohuteavitustes viidatud turvanõrkustest ei saada jagu piisavalt kiiresti ja

ettenähtud meetmeid kasutades. Olemasolevad riiklikud kriisihalduse juhtimismudelid ei kajasta selgeid

prioriteete teenuste toimepidevuse tagamisel rahu ja kriisi ajal, teenuste vahelisi ristsõltuvusi ega muid

kriisireguleerimisega seotud nõudeid (keskkond, ühenduvus, eskaleerimine jms).

Küberreserv sai loodud väga kiiresti ja protsess on alanud väga edukalt. See aga ei tähenda, et kõik on

valmis, pigem vastupidi – terviklikku kontseptsiooni ei ole seni veel kirja pandud ega kokku lepitud.

30 Riigikaitse arengukava 2022–2031, https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download. 31 Vt https://www.ria.ee/uudised/suur-kuberoppus-pani-proovile-riigi-kuberreservi.

Õppuste käigus on ilmnenud mitmed vajakajäämised, reservi töö korraldamine vajab parandamist ja

mõningad protseduurid täpsustamist. Tähelepanu tuleb pöörata küberintsidentide lahendamisele muude

kriiside raames ning küberreservi kaasamisele ja lõimimisele muude valdkondade kriisihaldusega.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Elutähtsate teenuste turvanõrkuste seiret on tõhustatud ning loodud on olulise tähtsusega võrgu- ja

infosüsteemide omanike otseteavitamise võimalus.

 Elutähtsad taristud ja teenused on varustatud riikliku julgeoleku aspektist lähtuvate

turvameetmetega, mis võimaldavad vastu seista nii praegustele kui ka tulevastele ohtudele.

 Korrastatud kriisihalduse juhtimismudel arvestab riiklikke võimeid, teenustevahelist ristsõltuvust,

prioriteete ja eskaleerimisvõimalusi, et tagada riiklik (küber)julgeolek. Tagatud peab olema oluliste

digiteenuste toimepidevus nii rahu kui ka kriisi ajal.

 Rakendatakse küberreservi kontseptsiooni, küberreservi toimimine ja kriiside lahendamisse

kaasamine on sujuv.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Vaja on analüüsida võimalusi, kuidas tuvastada olulise tähtsusega võrgu- ja infosüsteemide omanikke

(turvanõrkuste põhjal) ning kuidas neid vahetult teavitada.

 Olulise tähtsusega võrgu- ja infosüsteemide omanikke tuleb kohustada ohuteavitustes nimetatud

võrgu- ja infosüsteemide turvanõrkusi ettenähtud meetmetega kõrvaldama. Vaja on luua keskne

seirevõimekus tööstusautomaatika võrkude ja seadmete jälgimiseks.

 Leppida kokku metoodika ja kriteeriumid, mille alusel diferentseerida küberturvalisuse nõudeid,

arvestades teenuse mõju ühiskonna toimimisele.32

 Tuleb korrastada kriisijuhtimise õigusruumi ning tagada, et kübervaldkonna kriisimeetmed oleksid

proportsionaalsed muude meetmetega.

 Riiklikest võimetest ja stsenaariumitest lähtuvalt täpsustada toimepidevuse nõudeid, kuidas tagada

elutähtsate ja digiteenuste kriisikindlus, ning hakata neid rakendama.

 Kriisiolukorraks valmistudes tuleb ette näha küberturbe komponendist sõltumatud lahendused.

 ETO-de toimepidevuse korraldamisel on vaja arvestada laiaulatusliku küberrünnaku võimalusega.

 Toimepidevuse tagamiseks peab olulise tähtsusega süsteemide, sealhulgas tööstusautomaatika

puhul jääma alternatiivina alles käsitsi juhtimise võimalus.

 Proovile on vaja panna digiteenuste kriisikindlust ning küberreservi toimimist ja kaasamist, tegemaks

kindlaks riiklike võimete piirid, ressursi kvalifikatsioon ja oskuste tase.

Mõõdikud

• Riiklik kriisihalduse juhtimismudel on korrastatud. – Jah/ei.

• Küberintsident ei ole põhjustanud ühegi elutähtsa teenuse pikaajalist katkestust.

• Kõigi olulise tähtsusega infosüsteemide toimimine on taastatud ühe ööpäeva jooksul pärast

intsidenti.

• Loodud on küberreservi kontseptsioon. – Jah/ei.

4. TUGEV KÜBERKILP – INTSIDENTIDE SEIRE JA TÕKESTAMINE IT-vaatlikuma Eesti aluspõhimõte on, et iga inimene käitub küberruumis teadlikult ja vastutustundlikult

ning iga infosüsteemi omanik vastutab selle turvalisuse eest. Riiklik küberturvalisuse keskus aitab sellele

kaasa, suurendades teadlikkust küberruumis levivatest ohtudest ning pakkudes avaliku sektori digitaalsete

32 Vt alapeatükk 2.1. Valdkonna juhtimine ja poliitika kujundamine

teenuste kaitseks ajakohaseid tehnilisi meetmeid.

Olukord

Eesti küberruumis toimuvaid turvaintsidente jälgib ja registreerib RIA küberturvalisuse keskuse

intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE), kes avaliku sektori intsidentide puhul aitab neid ka lahendada.

Võimaluste piires aitab CERT-EE küberintsidente lahendada ka väljaspool avalikku sektorit, eriti aktiivsete

ründelainete ajal. Tavaolukorras piirdub abi enamasti standardsete soovituste andmisega ettevõtetele,

asutustele ja eraisikutele.

Eesti eripära seisneb selles, et riik pakub riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele keskset

andmesideteenust. Seda nimetatakse riigivõrguks. Ohu suurenedes saab CERT-EE rakendada riigivõrgule

lisakaitsemeetmeid, samuti on tagatud tõhus seire riigivõrgus toimuva üle. Mujal Eesti IP-ruumis toimuvat

näeb CERT-EE üksnes osaliselt: ohupilt pannakse kokku erinevate tehniliste tööriistade abil ja intsidentide

registrisse tulnud teavituste põhjal. Erinevalt riigivõrgust ei ole ülejäänud Eesti IP-ruumis CERT-EE-l

võimalik ohu suurenedes lisakaitsemeetmeid võtta.

Tugevad ja nõrgad küljed

Seoses küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb Eestis nende ettevõtete ja asutuste arv, millele

laieneb KüTS ning mis peavad hakkama järgima senisest rangemaid küberturvalisuse nõudeid. See on

tekitanud ühiskonnas ootuse, et lisaks õigusaktide kehtestamisele võtab riik suurema rolli ka

küberturvalisuse tagamisel. 2022. aastal astuti sel teel esimesed sammud. Nimelt, CERT-EE hakkas

pakkuma avalikule sektorile tehnilist lisakaitsekihti ummistusrünnete eest, mille maht on seoses Ukrainas

peetava Venemaa agressioonisõjaga mitmekordistunud. Samuti on tõhustatud riigivõrgu üldist

vastupidavust erinevat tüüpi küberrünnetele.

RIA võimekus seista keskse asutusena vastu küberohtudele ei ole halb, aga muutunud julgeolekuolukorra

ja halvenenud ohupildi tõttu tuleb seda strateegiaperioodil tugevdada. Paranema peab CERT-EE võimekus

teavitada Eesti ettevõtjaid ja asutusi olulise tähtsusega turvanõrkustest ning anda konkreetseid soovitusi

nende kõrvaldamiseks. Avaliku sektori intsidentide ennetamiseks on peale üldise küberhügieeni taseme

hoidmise vaja järjest rohkem tegeleda ka spetsiifiliste ohtude, näiteks täpselt sihitud õngitsuste

ennetamisega. Samuti peaks Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega kasutama rahvusvahelise eetiliste

häkkerite kogukonna abi, testimaks avalikke teenuseid turvanõrkuste suhtes.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 CERT-i kaitsemeetmete sihtrühm on selgelt prioriseeritud.

 Üleriigiline infoturbe seirekeskus (SOC) on loodud ja toimiv ning ühenduses strateegiliste

partneritega.

 Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumise tõenäosus on vähenenud tänu

paremale sektoriaalsele nähtavusele, automatiseeritud seirele ning ohuteavitusele. Ohte

leevendavaid kaitsemeetmeid arendab ja pakub kohalik küberturbesektor.

 Riik pakub tuge vaenulikest riikidest lähtuvate küberohtude ennetamiseks (sh lihtsamad

läbistustestid).

 Kriitilise mõjuga turvanõrkusi puudutav info ja nende kõrvaldamise juhised jõuavad õigel ajal

elutähtsa taristuni ning Eesti ettevõtete ja inimesteni.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Vaja on rakendada täiendavat kaitsekihti ehk riiklikku küberkilpi prioriseeritud sihtrühmale (nt

elutähtsatele teenustele ja taristule).

 Vaja on analüüsida riigikaitse ja julgeoleku aspektist lähtuvalt riigivõrgu sihtrühma.

 Avalikule sektorile tuleb pakkuda optimaalseid keskseid infoturbeteenuseid (nt ummistusrünnete

kaitse, keskhaldusega seadmed valitsusasutustes).

 Ohuteadmuse jagamise alal tuleb erasektoriga koostööd teha.

 Kriitilise mõjuga turvanõrkuste kohta on vaja luua hästi toimiv üleriigiline otseteavituste ja

järelkontrolli süsteem.

 Järjepidevalt tuleb parandada elutähtsa taristu infoturbejuhtide ja avaliku sektori töötajate

küberohualast teadlikkust, arvestades Eestis kasutusel olevat riist- ja tarkvara.

 Vaja on laiendada turvanõrkuste ennetavat otsimist kulutõhusal moel olulisimate avaliku sektori

teenuste puhul.

Mõõdikud

 Strateegiliste partneritega toimuv infovahetus on paranenud ja automatiseeritud. – Jah/ei.

 2030. aastaks seatud sihttase: CERT-EE-lt kriitilise mõjuga turvanõrkuse kohta teavituse saamise järel

viib vähemalt 80% adressaate (ettevõtted, asutused) enne järelkontrolli läbiviimist sisse

turvauuenduse.

5. TURVALISE KÜBERKESKKONNA KUJUNDAMINE EESTIS JA MUJAL MAAILMAS

Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt on Eesti väike, saame mõtestatult tegutsedes suunata

küberkeskkonda sobivas suunas mitte ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Lisaks Euroopa Liidu

õigusloomes ning poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises osalemisele peame

proovima edendada samu suundumusi ka globaalselt, ÜRO protsesside ja täpselt sihistatud arengukoostöö

kaudu.

Arvestades Eesti ettevõtete ees seisvat digitaliseerimise ja automatiseerimise survet, on mõistlik käsitleda

küberturvalisuse olulisust ka kõigi riiklike digitaliseerimist ja automatiseerimist võimestavate meetmete

puhul. Endiselt on Eestis ettevõtjaid, kes peavad küberturvalisust ja sellega seonduvat ainult IT-

spetsialistide tehniliseks probleemiks. Nad ei pruugi täielikult mõista küberjulgeoleku tähtsust või peavad

seda oma äritegevuse puhul mitteoluliseks. Nii avalik sektor kui ka küberturvalisuse organisatsioonid

peavad tegema edaspidigi jõupingutusi, et selgitada küberohtude reaalsust, kontrollmeetmete olemust ja

nende rakendamise mehhanisme.

5.1. Rahvusvaheline küberkoostöö

Olukord

Eesti silmapaistev digiriigi maine on avanud meile palju erinevaid uksi küberjulgeoleku-alaseks koostööks

teiste riikidega. Suuremad digiarengu ja küberjulgeoleku üritused nagu Tallinn Digital Summit, E-riigi

Akadeemia (eGA) aastakonverents, CyCON konverents näitavad, et Eesti on jätkuvalt globaalne

tõmbekeskus. Eestit külastavad mitmeid delegatsioone ning Eesti esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes

organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasumist küberjulgeolekut puudutavates teemades.

Nõudlus Eesti kogemuste ja ressursside järele on jätkuvalt ületamas võimalusi seda pakkuda. Eesti välis- ja

julgeolekupoliitika seisukohalt prioriteetne küberkoostöö meie lähimate liitlaste (Ameerika Ühendriigid,

Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa ning Põhja-Balti piirkond) ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega (EL, NATO, ÜRO, OSCE, jt) on andnud hea raamistiku rahvusvahelise Ukraina

abistamise koalitsiooni nagu Tallinna mehhanism ja IT-koalitsiooni algatamiseks.

Üha teravam geopoliitiline olukord ning küberrünnakute suur roll rahvusvahelistes konfliktides (eriti just

Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti senine poliitika olla

küberjulgeolekualase info aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja on tugevdanud Eesti jaoks olulisi

partnerlussuhteid. Info ja kogemuste vahetamise kõrval on kasvanud ootused Eesti kaasumisele

rahvusvahelise tasandi poliitikate kujundamisel (eriti uute tehnoloogiate kontekstis). Kasvutrendis on

teravamast geopoliitilisest olukorrast tingituna ka küberrünnakute rahvusvahelised omistamised. Eesti on

osalenud pea kõigis olulisemates omistamiste koalitsioonides, kuid pole seni veel ise ühtegi

omistamisavaldust algatanud.

Eesti on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kontekstis jätkuvalt tunnustatud kui üks aktiivsemaid

küberohtudega seotud info jagajaid, mille tulemusena on õnnestunud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide

vastu kavandatud rünnakuid ära hoida. Jätkame proaktiivset lähenemist ning jagame ka tulevikus

samameelsetele riikidele ja partneritele küberohtudega seotud infot. Eesti toetus Ukrainale

küberkonfliktis tugevdab meie kuvandit usaldusväärse koostööpartnerina ning näitab, et suudame teiste

väikeriikide hulgas positiivselt silma paista. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõestanud, et

tänapäeval eeldab kerksuse tagamine füüsilises relvastatud konfliktis ka digiühiskonna kerksuse tagamist.

Eesti julgeoleku jaoks on Ukrainas toimuva sõjalise konflikti õppetunnid väga olulised. Need annavad

võimaluse Eestil kui digitaalselt ühel maailma arenenuimal riigil koos Ukrainaga küberjulgeoleku

küsimustele globaalselt tähelepanu pöörata ja selle kaudu tutvustada Eestis loodud lahendusi.

Täiesti uue taseme on saavutanud ka kübervaldkonnas abi andmine. Nimelt, Eesti aktiivsel osalusel loodi

2023. aastal Tallinna mehhanism33 ja IT-koalitsioon, mis koordineerivad rahvusvahelise abi andmist

vastavalt tsiviil- ja kaitsesektoris. Tallinna mehhanism on peamine abi andmise kanal kõigile olulisimatele

doonoritele. See on hea alus, loomaks uut sünergiat Eesti antava kahepoolse ja Eesti koordineeritava

mitmepoolse toetuse puhul.

Eesti on panustanud Kariibi mere piirkonna arengusse ja sealse küberturvalisuse edendamisse. 2019.

aastal käivitati RIA alluvuses Euroopa Liidu küberalast arengukoostööd koordineerima mõeldud projekt EU

CyberNet34, mida on saatnud edu. Loodud on Dominikaani Vabariigis tegutsev kompetentsi- ja

koolituskeskus LAC4, mis toetab rahvusvahelist koostööd piirkonna riikide ja Euroopa Liidu vahel. Lisaks

esimesele projektitoetusele on 2026. aastani tagatud ka jätkurahastus. Eesti on selles piirkonnas

euroopalikke väärtusi esindav digiriik ja küberturvalisuse eestkõneleja ning ühtlasi osaline Hiina ja

Venemaa mõju tasakaalustavas koalitsioonis. Eesti kavandab Aafrikas ja Kagu-Aasias ka edasisi

kübervõimearendusega seotud tegevusi, mis looksid täiendavat sünergia IKT-alase arengukoostöö

projektidega.

Projekti EU CyberNet raames on RIA juhtimisel loodud Euroopa Liidu küberarengukoostöö võrgustik, mis

hõlmab nüüdseks üle 500 eksperdi ja 150 organisatsiooni. Laiapindne kaasamine on arengukoostöö edu

alus ning võrgustikul on suur potentsiaal tulevaste projektide toetamisel.

Jätkame aktiivset panustamist Euroopa Liidu siseturu turvalisena hoidmisse optimaalse administratiivse

koormusega.

33 Tallinna mehhanism, https://www.vm.ee/rahvusvaheline-oigus-ja-kuberdiplomaatia/digi-ja- kuberdiplomaatia/tallinna-mehhanism. 34 EU CyberNet, https://www.eucybernet.eu/.

Tugevad ja nõrgad küljed

Eesti küberkoostöö teiste riikidega on seni toimunud peamiselt läbi kahepoolsete algatuste või osaluse

rahvusvaheliste organisatsioonide töös, mis on eri valdkondade ja institutsioonide lõikes ebaühtlaselt

jaotunud. Vajaka on jäänud süsteemsest ja koordineeritud lähenemisest ning terviklikust üldpildist

koostöövõimaluste ja -mehhanismide valikul.

Jätkame osalemist rahvusvahelistes formaatides info ja kogemuste vahetamiseks. Selline koostöö on

aluseks paremate suhete loomisele ja usalduse tugevdamisele, et üheskoos panustada küberrünnakute

heidutusse ja nende toimepanijate väljaselgitamisse. Seejuures on oluline ka Eestil endal arendada

tehnilisi ja analüütilisi võimalusi, et peale liitlaste omistamisavalduste toetamise suudaksime ka ise

omistamisavaldusi algatada. Vastasel juhul on oht, et Eesti kaotab usalduse sellistes koostööformaatides

osalemiseks. Eesti ei näe vajadust uue küberjulgeoleku konventsiooni järele, vaid toetame kokkulepitud

kübernormide ja küberusaldusmeetmete rakendamist.

Ukraina kaitsmist toetavad kahepoolsed tegevused on selge põhjus, miks Euroopa Liidu ja NATO

liikmesriigid on usaldanud Eestit vahendite ja toetustegevuse koordineerimisel. Militaarvaldkonnas on

Eesti IT-koalitsiooni35 juhtriik, tsiviilvaldkonnas Tallinna mehhanismi initsiaator. Edukas toimetamine

Ukrainas on aluseks sarnastele abi andmise moodustele ka mujal kriisikolletes, pakkudes Eestile võimalusi

täiendavaks osaluseks nii arengukoostöös kui ka äridiplomaatias.

Ladina-Ameerikas ja Aafrikas on Eesti teenäitaja digi- ja küberküsimustes. Lisaks Eesti enda rahalisele

panusele oleme võimendanud oma tegevust ka välisrahastusega projektide abil. Selliste, näiteks Euroopa

Liidu rahastatud arengukoostöö projektide juhtimine on Eesti jaoks oluline ka edaspidi.

Teenuste ja küberkompetentsi arendamine kolmandates riikides võiks motiveerida Eesti küberettevõtteid

ja IKT-sektori liidreid laienema. Oleme loonud võimalusi e-riigi teenuste ekspordiks, kuid seni on nende

võimaluste kasutamine olnud pigem tagasihoidlik.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Eesti on rahvusvahelisel areenil arvestatav ja tugev partner.

 Eestile on tagatud igakülgne rahvusvaheline toetus ning partnerriigid on valmis reageerima Eesti vastu

suunatud küberrünnetele.

 Koos peamiste Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega on reageerimisvalmidus õppustel proovile

pandud.

 Eesti on endiselt oluline partner Ukrainale ning toetab küberkaitse arendamist.

 Eesti IKT-sektori ettevõtete eksporti on välisturgudel jõuliselt edendatud.

 Eesti tegevus turvalise digiühiskonna arendamiseks Ladina-Ameerikas ja Aafrikas toetab sihtriikide

võimekust ennetada ja tõrjuda küberründeid ning pärssida rahvusvahelist küberkuritegevust.

 EU CyberNet on Euroopa Liidu tõhusalt toimiv pikaajalise mandaadiga küberarengukoostöö võrgustik.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Prioriteetriikide puhul tuleb keskenduda praktilisele koostööle: regulaarne ohupiltide vahetamine,

ühisõppuste korraldamine ning küberturvalisuse vallas parimate praktikate, tehnoloogiate ja

35 Vt lähemalt https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-luksemburg-ja-ukraina-kaivitasid-ramsteinis- ukraina-toetamiseks-it-koalitsiooni.

teadmiste jagamine, sealhulgas elutähtsa taristu küberturvalisuse suurendamine ja erasektori

kaasamine.

 Eesti kaitsemeetmete planeerimisel ja arendamisel tuleb küberdomeenis arvesse võtta riskiriikide

ohuhinnanguid ning Ukraina kogemust ja õpituvastusi Venemaa agressioonisõjaga seoses.

 Vaja on parandada Eesti tehnilist ja analüütilist võimekust algatada omistamisavaldusi.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Välisministeeriumil tuleb tagada rahvusvaheliste

kübervaldkonna meetmete riigisisene koordineerimine ning osalemine liikmesriikidevahelises

küberkoostöös.

 Eesti toetab Ukraina küberturvalisuse arendamist, kaasates võimaluse korral ka Eesti IKT-sektori

ettevõtteid.

 Jätkatakse EU CyberNeti võrgustiku arendamist ja kindlustatakse selle pikaajaline rahastamine.

Mõõdikud

• Kõigi prioriteetriikidega on strateegiaperioodil läbi viidud vähemalt üks küberõppus.

• Eesti on küberrünnakutega seoses algatanud vähemalt ühe rahvusvahelise avaliku omistamise.

• Tallinna mehhanismiga liitunud riikide arvu kasv strateegiaperioodi jooksul.

• Tallinna mehhanismi kogueelarve järjepidev kasv aastatel 2024–2027.

• Arengukoostöö tegevuste eelarvest 0,1% on suunatud küberturvalisusele.

• IKT-valdkonna arenguabist 10% on suunatud küberturvalisusele.

5.2. Kogukond ja järelkasv

Olukord

Eesti küberturvalisuse tugevaks küljeks on läbi aastate olnud kogukondlik mõtteviis, mille kohaselt igaüks

peab vastutama enda küberturvalisuse eest, aga üheskoos suudame rohkem. Eesti väiksus on ühtlasi meie

tugevus: kogukonna liikmed tunnevad üksteist ning istuvad kõrvuti konverentsidel ja „saunalaval“, isegi kui

nende tööandjad on konkurendid. Seda tugevust tuleb hoida ja arendada, sest ainuüksi automatiseerimise

ja masinate omavahelise suhtlusega ei suuda riik kodanike ja ühiskonna küberturvalisust tagada.

Strateegia elluviimisel ja laiemalt küberturvalisuse ühiskondlikul tagamisel on oluline jagada riigis

teadmust mõttekodade, ülikoolide ja teadusasutuste ning erasektori partneritega. Riik kasutab

mõttekodade kui strateegiliste partnerite võimekust Eesti valdkondliku kompetentsi ja rahvusvahelise

koostöö arendamisel.

RIA, riigi IT-majad, ministeeriumid, ülikoolid, eraettevõtted ning sihtasutused ja mittetulundusühingud on

juba aastaid korraldanud regulaarseid ja kogukonnale tuttavaid üritusi. Erasektori kogukondlike ürituste

jätkusuutlikkus lähtub suuresti vaba turumajanduse põhimõtetest ja osalustasudest, seevastu riigi

korraldatud jätkusuutlikud kogukonnaüritused omavad sümboolset mõju.

Tugevad ja nõrgad küljed

Eesti küberturvalisuse kogukond on mitmetahuline ja kirev seltskond. Ka edaspidi tuleks kaasata

üksikisikuid ja ettevõtteid, kes ei pruugi olla teadlikud kogukondlikust lähenemisest. See tähendab, et

eraldi tähelepanu tuleks pöörata nendele, kes on kogukonnas olnud vähem esindatud – küsimus on

soolises tasakaalus, regionaalsetes erinevustes ja keelelises esindatuses. Eesti ei ole küberruumis kunagi

üksi, meid toetab ülemaailmne küberkogukond, teiste hulgas Euroopa partnerid ja panustajad

kaugematest riikidest. Eesti küberkogukond on seda tugevam, mida mitmekesisemalt ja avatumalt me

suhtleme.

Küberturvalisuse valdkonnas on spetsialiste puudu nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Seetõttu on

vaja pöörata eraldi tähelepanu kogukonna arendamisele läbi haridusalgatuste koostöös partneritega.

Teadlikkus küberhügieenist on üksnes alguspunkt – ka siin tuleks teha rohkem ksoostööd koolidega, et

juba algklassides õpiksid lapsed märkama küberruumis varitsevaid ohte. Alates põhikoolist on vaja pöörata

eraldi tähelepanu reaalainetele, arvutiteaduste ja küberturvalisuse valdkonna karjäärivõimalustele. Kutse-

ja kõrgharidus reageerib ühiskondlikele muutustele tavaliselt üsna kiiresti, kuid kübervaldkonnas näeme

vajadust senisest kiirema sekkumise järele. Laiapõhjalise küberkaitse ülesehitamiseks ning praeguse

taseme hoidmiseks on oluline tagada spetsiifiliste küberturbeoskustega noorte pealekasv ning

haridusvõimaluste süstemaatiline laiendamine valdkondades, mis võivad noortele tunduda esimese hooga

liiga keerulised, näiteks kõrgemal matemaatikal põhinev krüptograafia ja kvantarvutid. Vaja on suurendada

küberturbe alustala – turbelahendusi, sealhulgas krüptograafiat – tundvate õpilaste hulka kõrgkoolides.

Samuti tuleb lähiaastatel jõuda olukorrani, kus küberhügieeni ja -turvalisuse teadmised moodustaksid

lahutamatu osa kõikide kooliastmete õppekavadest.

Küberturvalisus karjäärimudelina on olnud väga meestekeskne valdkond. Seega tuleks spetsialistide ringi

laiendamiseks otsida olemasolevate algatuste36 kõrval uusi võimalusi, kuidas äratada tüdrukute huvi selle

valdkonna vastu, eelkõige eas, kus nad hakkavad tegema karjäärivalikuid. Ka elukestva õppe käigus

ümberõppe programmide kaudu naiste kaasamine võiks olla üks võimalikke kiireloomulisi lahendusi

kübervaldkonna tööjõupuudusele.

Küberturvalisuse tagamisel on Eesti seni toetunud eraettevõtete pakutud lahendustele ja kodumaisele

oskusteabele. Innovatsioon tekib erasektoris, toetudes investeeringutele ja teadusasutustele. Tihti jääb

innovatsioon aga riiulile, sest erinevalt ründavast riigist ei pruugi Eestis (ja Euroopas) olla piisavalt palju

platvorme, mis aitaksid uuenduslikel lahendustel jõuda katsetuse faasi või lausa turule. Vaja on rohkem

katsetamist, regulaarset ja sihipärast investeerimist haridusse ja teadusse (sh küberspetsialistide

järelkasvuks), riigipoolseid garantiisid või tuge ning eraettevõtete julgust. Seejuures on mõistlik lähtuda

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–203537

sätestatud eesmärkidest. Lisaks on riigil teaduse ja arenduse valdkonnas vaja pöörata tähelepanu

kodumaise oskusteabe arendamisele ning teadlikkuse suurendamisele, et ka uute tehnoloogiate

küberturvalisusega pikemas plaanis toime tulla.

Eesmärgid, milleni soovime strateegiaperioodil jõuda

 Eesti küberkogukond on avatud ja mitmekesine.

 Eesti haridussüsteem toetab pädevate küberspetsialistide järelkasvu.

 Küberhügieen ja -turvalisus on lõimitud kõikide kooliastmete õppekavadesse.

 Kohalik tulevikutehnoloogiaid puudutav teadmus kasvab tuntavalt, lähtudes küberturvalisuse sektori

riiklikest eesmärkidest (sätestatud TAIE arengukavas aastateks 2021–2035) ning innovatsiooni ja

ettevõtlust soosivast keskkonnast.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

 Tuleb soodustada rotatsiooni erinevate riigiasutuste ja -struktuuride vahel, et edendada vajaliku

kompetentsi ja heade praktikate levikut ning luua uut teadmust.

 Riik peab panustama eraalgatuslikesse kogukonna üritustesse.

36 Rühmitused CyberTomorrow ja Women in IT. 37 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)

 Vaja on toetada reaalteaduste, arvutiteaduste ja küberturvalisuse valdkonna karjäärivalikute

populariseerimist, muu hulgas tüdrukute ja naiste hulgas, kaasates kogukonna liikmeid mõjuisikutena.

 Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb arendada digi- ja küberoskusi kõigis

haridusastmetes.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga

koostama ettepanekud, kuidas täiendada õppekavasid küberhügieeni ja -turvalisuse teemadega.

 Vaja on välja töötada küberturbealased mikrokraadiprogrammid.

 Vaja on luua raamistik kodumaise oskusteabe arendamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamise

kaudu ning seada strateegilised prioriteedid uuringute vallas.

 Kohalikke küberturvalisuse valdkonna ettevõtteid tuleb tugevdada kogukondlike tegevuste ja keskselt

jagatava ohuteadmusega.

Mõõdikud

 Haridusastmetesse on lisatud küberturvalisuse õpetus.

 Küberhügieen ja -turvalisus on lõimitud kõikide kooliastmete õppekavadesse. – Jah/ei.

 Vähemalt kaks Eesti kõrgkooli pakuvad küberturbealaseid mikrokraadiprogramme.

KOKKUVÕTE Eesti riiklik küberstrateegia aastateks 2024–2030 „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ on koostatud ajal, mil

globaalne julgeolekuolukord on võrreldes harjumuspärasega märgatavalt halvenenud. Sellest tulenevalt

on fookus võrreldes eelmise, aastatel 2019–2022 kehtinud küberturvalisuse strateegiaga suunatud

eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Siiski on küberturvalisuse arengut käsitletud võimalikult

komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate

teenuste toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni. Kõigis

neis valdkondades on seatud konkreetsed eesmärgid, nimetatud nende eesmärkide täitmiseks vajalikud

tegevused ning esitatud eesmärkide saavutamise ja võetavate meetmete seiret võimaldavad mõõdikud.

Strateegia kinnitamisele järgneb selle rakenduskava koostamine.

Varasema strateegiaga võrreldes võib käesoleva dokumendi arenguhüpetena käsitleda ambitsiooni

ühtlustada kehtivaid riigikaitselisi, küberturvalisust ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte ning tagada

riigi küberturvalisuse baasteenuste eelarvevahendite piisavust pikaajalist planeerimist võimaldaval

tasemel. Riiklikust julgeolekust ja küberohupildist lähtuvalt prioriseerime elutähtsate teenuste seire

tõhustamist, toimepidevuse taseme tõstmist, tulevikukindluse ja kriisikindluse suurendamist. Need

eesmärgid saavutame infoturbealaste ja IT-teenuste korraldamiseks vajalike miinimumnõuete

kehtestamise, küberkilbi tugevdamise, küberreservi arendamise ja testimise ning tulevikutehnoloogiate

riskihindamise tulemuste rakendamise kaudu.

Riiklik küberturvalisuse juhtimine peab toetama sihtrühma vajadusi ning olema digiteenuste

turvalisemaks muutmisel läbivalt intsidente ja kriise ennetav. Esimest korda on kirja pandud selge siht

arendada küberoskusi kõigis Eesti elanikkonna vanuserühmades. Püstitatakse eesmärk täiustada keskselt

pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada erasektoriga tehtavat koostööd ning jätkata küberhügieeni ja -

turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Kirja on pandud ka aja jooksul kinnistunud

vajadus hakata teatud määral diferentseerima küberturvalisuse seaduse subjektidele sätestatavaid

nõudeid, arvestades nende pakutavate teenuste reaalset mõju ühiskonna toimimisele.

Lisaks luuakse koostöös internetiteenuse pakkujatega senisest terviklikum ning ohtude kiiremat

ennetamist ja tõkestamist võimaldav küberruumi ohupilt. Sarnaselt eelmise küberstrateegiaga on siingi

sätestatud, et tuleb kõikehõlmavalt analüüsida küberturvalisuse riiklikku arhitektuuri ja teha vastavad

otsused hiljemalt 2027. aastaks. Otsustavalt tuleb eemale liikuda väga haavatavast taakvarast ning

keskkonnale kahjulikust, aina kuhjuvast digikeltsast. Loomulikult tuleb igapäevaselt pingutada ka selle

nimel, et Eestis loodava küberkeskkonnaga sarnane keskkond kujundataks nii Euroopa Liidus kui ka teistes

samameelsetes riikides maailmas laiemalt.

Kuna käesolev suunadokument lubab küberuumi turvalisust ja julgeolekut strateegiaperioodi lõpuks

selgelt tugevdada, saab järgmine strateegia keskenduda rohkem nendele eesmärkidele, mida ei seata

mitte riigisektorile, vaid näiteks erasektori ja iduettevõtete toetamisele nende küberturvalisuse taseme

tõstmiseks. Strateegiat uuendatakse küberohupildist ja riiklikust julgeolekuolukorrast lähtuvalt vähemalt

kord kahe aasta jooksul.

LISA 1. Strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade loetelu

Riigikantselei tagab küberturvalisuse integreerimise riigikaitse planeerimisdokumentidesse, on

kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel juhtrollis ja koordineerib asjaomaste valitsusasutuste tegevust.

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kujundab valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-,

riigikaitse- ja kriisireguleerimispoliitika seisukohad ning koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste

tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel.

Küberjulgeoleku nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures ning kujundab asutuste

vahel koordineeritud seisukoha küberjulgeoleku küsimustes ja tagab küberturvalisuse strateegias kokku

lepitud tegevuste täitmise seire vähemalt kaks korda aastas. Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on kõik

ministeeriumid, Riigikantselei ja Prokuratuur ning Riigi Infosüsteemi Ameti, Andmekaitse Inspektsioon,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet. Riigikaitse vaadet esindab Kaitseväe kõrval Kaitseliit kui vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud ja

sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna põhiülesanne on

üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigisiseselt kui ka

rahvusvaheliselt, arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste

eestvedamine, kogukonna hoidmine ja küberturvalisuse valdkonna õigusloome kujundamine.

Küberturvalisusega on seotud ka ministeeriumi ülesanded digiühiskonna ja digiarengu, majandus- ja

ettevõtlustegevuse, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, piiriüleste avalike teenuste ja muu taolise

arendamisel, toetamisel ja korraldamisel.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) täidab mitmekülgseid ülesandeid riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse

valdkonnas ning on ühtlasi riigi keskne küberasutus Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemi kaitse direktiivi

(NIS) mõistes. RIA üks osa on küberturvalisuse keskus, mis arendab infoturbemeetmeid ja nõustab nende

rakendamisel, korraldab elutähtsa taristu küberturvalisust ning täidab kriisijuhtimise ülesandeid

laiaulatuslike küberintsidentide puhul, samuti tagab küberohtude ja -riskide seire, tõkestab olulise

tähtsusega küberintsidente ning analüüsib Eesti ja rahvusvahelise küberruumi arengusuundi. Lisaks pakub

RIA sideteenuse osutajatele interneti alustaristut kindlustavaid teenuseid läbi Eesti internetivõrke

ühendava internetisõlmpunkti RTIX, mis tagab võrkudevahelise liikluse ka sellises olukorras, kus ühendus

teiste riikidega on häiritud. Samuti täidab RIA Eesti küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja

teadusuuringute koordineerimisüksuse ülesandeid ning viib ellu Euroopa Liidu võimearendusprojekte.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, mis haldab

andmeside ja ühenduvuse vallas raadiosageduste kasutamist, ka riiklikus kriisiolukorras (kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal).

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (Riigi IT Keskus ehk RIT) osutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava asutusena riigis arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuseid.

RIT osutab teenuseid ligikaudu 25 000-le avaliku sektori töökohale.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalas olev mittetulunduslik sihtasutus, mis tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste

institutsioonide sidealase teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside. Peale selle osutab RIKS

operatiivraadiosideteenuseid ning andmekeskuste ja riigi mereside- ja telefoniteenuseid. 2022. aastal

alustas RIKS Eestis satelliitandmeside lahenduse väljatöötamise, et tagada riigi olulisimate teenuste

osutamine.

Siseministeerium tagab siseturvalisuse arengukava ja sellega seotud programmide tegevuste elluviimise

ning panustab valdkonnaüleste koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide ning ühtse olukorrapildi

loomisse.

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT) tagab siseturvalisusega seotud

infosüsteemide halduse ja arenduse. SMIT loob ja haldab siseturvalisuse jaoks vajalikke infosüsteeme, mis

on mõeldud kasutamiseks eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele,

Sisekaitseakadeemiale ja Siseministeeriumile, aga ka näiteks Rahandusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Maanteeametile.

Politsei- ja Piirivalveametis töötavad veebikonstaablid, kes jälgivad sotsiaalmeediat ning teevad koostööd

noorte turvalisust puudutavate organisatsioonidega. Veebikonstaablid jagavad avalikkusele teavet

internetis levivate ohtlike suundumuste kohta, mis võivad kahjustada noorte ja laste heaolu.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ülesanne on küberkuritegude avastamine, tõkestamine ja

menetlemine.

Kaitsepolitseiameti pädevuses on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele

muutmisele suunatud tegevuse kohta teabe kogumine ja selle töötlemine ning riigi vastu suunatud

luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine.

Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu ja Välisluureametiga panustab küberturvalisuse

tagamisse ennekõike sõjalise kaitsega seotud tegevuste elluviimise kaudu.

Kaitseväe küberväejuhatuse põhiülesanded on operatsioonide läbiviimine küberruumis

Kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse korraldamiseks, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete

arendamise juhtimine ja koordineerimine ning küberrelvaliigi väljaõppe korraldamine.

Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ) on Eesti küberruumi kaitseks loodud vabatahtlik organiseeritud

ühendus. Selle liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid,

IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sealhulgas noored, kes on valmis andma oma panuse

riigi küberkaitsesse. KKÜ teeb küberturvalisuse reservi raames tihedat koostööd RIA-ga.

Välisluureamet korraldab elektroonilist teabeturvet ehk salastatud IT-süsteemide küberkaitset ja

kontrollib selleks kehtestatud nõuete täitmist. Annab Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta

luureinfot kogudes olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Ameti kogutud

luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste korral, moodustades seeläbi Eesti

riigikaitse eesliini.

Sihtasutus CR14 on Kaitseministeeriumi asutatud riiklik äriühing, mis põhineb enam kui kümneaastasel

küberharjutusvälja kogemusel õppuste, testimise, valideerimise ja eksperimenteerimise valdkonnas.

Ühtlasi esindab CR14 Kaitseministeeriumiga kokkulepitud ulatuses Eestit suhetes NATO

küberkaitsekoostöö keskusega (CCDCOE).

Haridus- ja Teadusministeeriumi roll küberoskuste suurendamisel on kindlasti kasvamas, kuna ühe

arenguvajadusena on toodud esile asjaolu, et haridussüsteemis tuleks küberturvalisust käsitleda

digipädevuse arendamise raames kõigil haridusastmetel. Ministeeriumi haldusalas olev Haridus- ja

Noorteamet haldab digipädevuse ja digiturvalisuse keskkonda https://digipadevus.ee/.

Justiitsministeerium kujundab õigus- ja kriminaalpoliitika abil turvalist ühiskonda. Küberturvalisuse

korraldamise valdkonnas on Justiitsministeeriumi roll tagada avaliku teabe ning andmekogude pidamise ja

andmete töötlemisega seotud õigusaktide ajakohasus.

Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes seisab hea

isikuandmete kaitse ja avaliku teabe kättesaadavuse eest ning on digitaalses elukorralduses turvalise

andmetöötluse kujundaja ja järelevalvaja.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on Justiitsministeeriumi haldusalas tegutsev asutus, mis

arendab ja haldab olulisi registreid ja infosüsteeme, näiteks e-äriregistrit, e-notarit, e-kinnistusraamatut,

kohtuinfosüsteemi, kriminaalhooldusregistrit, kinnipeetavate registrit, karistusregistrit, e-toimikut ja

elektroonilist Riigi Teatajat.

Rahandusministeerium vastutab küberturvalisuse tagamisega seotud külgnevate harude

poliitikakujundamise eest (nt virtuaalvääringutega kauplemist reguleeriv õigusloome) ja tagab

finantssektori kaasatuse. Rahandusministeerium on eelarveprotsesside kaudu kaasatud kõigisse

poliitikavaldkondadesse.

Finantsinspektsioon kehtestab küberturvalisuse tagamisel konkreetselt finantssektoriga seotud eeskirju

ja õigusakte, teostab järelevalvet, edendab teabevahetust ning teeb finantssektori küberturvalisuse

meetmete ühtlustamiseks koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Eesti Pank teeb tihedat koostööd Finantsinspektsiooniga, koordineerides tegevust ka Euroopa

Keskpangaga, millest lähtuvad euroalaülesed suunised mõjutavad Eesti finantsasutuste küberturvalisuse

nõudeid ja standardeid.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RmIT) pakub IT-teenuseid Rahandusministeeriumile,

Rahapesu Andmebüroole, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Riigi

Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele. Peale selle on tema portfellis eri valitsusasutuste

välisveebid, millele pakutakse pilvetehnoloogial põhineva valitsusportaali platvormil majutus- ja

haldusteenuseid.

Välisministeerium on Eesti digi- ja küberdiplomaatia eestvedaja ja välispoliitika kujundaja. Ministeerium

koordineerib Eesti rahvusvahelist tegevust kübervaldkonnas ning vastutab arenguabi koostöö

koordineerimise eest.