Taotlus

E-kiri.eml

From: Kristi Sadulsepp <[email protected]>
Sent: Friday, November 8, 2024 10:54 AM
To: Gerly Kuivkaev <[email protected]>
Subject: RE: Viga eelarvestrateegias

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere Gerly

Saadan taotluse ja lisamaterjali.

Kui on veel vajalik lisainfot, palun andke teada.

Lugupidamisega

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

Tel: +372 53230802

E-post: [email protected]

www.laanenigula.ee

Laane-Nigula_valla_eelarvestrateegia 2025-....docx

SISUKORD

1. Makromajanduse prognoos 3
2. Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia 5
2.1 Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos 6
2.2. Investeerimistegevus 11
2.3. Eelarve tulem ja finantseerimistegevus 12
2.4. Arvestusüksus ja finantsdistsipliin 13
Lisa 1. Investeeringute kava 2025-2028, põhivara soetused objektide lõikes 15
Lisa 2. Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 koondtabel 18

1. Makromajanduse prognoos

Eelarvestrateegia makromajanduse prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisele majandusprognoosile.1

Tabel 1. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi põhinäitajad

2023
tegelik
2024 prognoos
2025
prognoos
2026
prognoos
2027 prognoos
2028 prognoos
Reaalse SKP aastakasv %
-3,5
--1,0
3,3
3,0
2,5
2,5
Tööpuudus %
6,4
7,5
7,7
6,3
6,3
6,3
Inflatsioon %
9,2
3,8
4,2
2,2
2,0
2,0
Palgakasv %
11,5
6,4
4,6
5,0
4,8
4,6
Majanduse reaalkasv koalitsioonileppe meetmete mõjuga %
-3,0
-1,0
2,1
2,7
2,3
2,3
Inflatsioon koalitsioonileppe meetmete mõjuga %
9,2
3,8
5,0
3,2
2,3
2,2
Allikas: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt on majandusolud jätkuvalt ebastabiilsed, kuid kasvavas tempos tõusu teel. Samas Venemaa agressioon Ukrainas on löönud lõkkele konfliktid ka Lähis-Idas ja samuti on pinged üleval ka Hiina ja lääneriikide vahel. EL riikide majanduskasvu on pärssinud energia kiire hinnatõus ning sõjast tingitud kaubanduspiirangud. Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise prognoosi kohaselt on kasvab Eesti majanduse reaalne SKP 3,3%-ni. samas aasta kokkuvõttes siiski 1%-lises languses, jäädes 2,1% suuruse majanduskasvu juurde, mis on tingitud maksumuudatustest ja mille mõjud hakkavad avalduma 2025. aastal. Kui algselt loodeti majandusaktiivsuse tõusu kevadel, siis paraku seda ei tulnud, nüüd prognoositakse, et majandus hakkab elavnema 2024. aasta lõpul.
Samas peame tõdema, et vaatamata reaalsele majanduslanguse kestvusele ja ulatusele, võib tööturul olevat olukorda pidada rahuldavaks. SKP statistika näitab Eesti majanduse kohta üsnagi pessimistlikku pilti ning meie majandus on languses olnud aastast 2022, siis tööpuudus on kerkinud suhteliselt vähe, ulatudes 2024. aasta II kvartalis 7,6%-ni ja oli siis aastataguse ajaga majanduslanguse mõjul suurenenud ca 1% võtta. Kiire palgakasv aeglustub 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga, kuid jäädes siiski ca 4-5% ligi .
Inflatsiooni tempo alanedes ning töömahtude vähenedes on ka töötajate arv vähenema hakanud alates 2023. aasta keskpaigast. Töökohtade arvu langus on suurim tööstuses ja ehituses, kes kannatavad Põhjamaade kinnisvaraturu languse ning kerkinud intressimäärade tõttu. Töökohtade arv on tõusus tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning samuti majutuses ja toitlustuses, finantsvahenduses ning avalikus halduses.
Kui majandus peaks hakkama tasapisi taastuma, siis hõive suurenemist võib oodata viitajaga ehk siis 2025. aasta lõpust ja alates 2027. aastast töötajate arvu kasvu oodata ei ole. Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks oma normaaltasemele ca 6% lähedusse.
Nõrga majanduskeskkonna ja pidurdunud hinnakasvu taustal aeglustus palgakasv teises kvartalis 7,2%-ni. Avalikus sektoris oli palgakasv tänu tervishoiu ja hariduse tegevusalale 7,4%-ga keskmisest veidi kiirem, erasektoris ulatus see 6,9%-ni. Nõrgemat palgakasvu näitas enamik tegevusalasid, nii era- kui ka avalikus sektoris. Palgakasvu aeglustumine on aga avalikus sektoris olnud märksa järsum kui erasektoris.

Tabel 2. Töötuse kasv rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt

Allikas: Statistikaamet
Kui Eesti keskmine brutopalk kasvas 2024 II kvartalis 2007 euroni, siis Lääne maakonna keskmine 1536 eurot, tõustes võrreldes eelmise aasta sama ajaga +6,9% ja samas mediaanpalk on 1356 eurot, tõustes eelmise aasta samal perioodil +6,6%, meist vähem tõusis mediaanpalk vaid Rapla maakonnas.

Tabel 3. Keskmine brutopalk maakonniti

Allikas: Statistikaamet

Kui 2023. aasta teises pooles hinnasurve nõrgenes, siis käesoleva aasta esimese kuue kuuga on üldine hinnatase tõusnud juba 2,8%. Uut hinnasurvet on tänavu põhjustanud maksutõusud ja teenusehindade kallinemine. Jaanuaris tõusis käibemaksumäär 20%-lt 22%-ni ning jõustusid kõrgemad alkoholi ja tubakatoodete aktsiismäärad. Maksutõusude tõttu tõusis Eesti hinnatase aasta esimestel kuudel ligikaudu 1,5 %. Kesise kaupade tarbimise kõrval kukkus teenuste tarbimine vähem ning teenuste osakaal tarbimises on tõusnud tagasi pandeemia-eelsele tasemele. Teenuste tarbimise osakaal on pigem tõusnud sellega, et seda tarbimist tehakse välismaal, mitte Eestis, kuna meie teenuste hinnad on kõrgemad kui mujal maailmas.
Tööstuskaupade hinnatõus on prognoosi kohaselt pidurdumas aga tunda on veel teenuste hinnatõusu jäikust.
Langenud on ka nõudlus uute eluruumide järele ning ebakindlate olude tõttu on ettevõtted ja majapidamised laenuotsuste tegemisel jätkuvalt tagasihoidlikud. 2025. aastal toob automaksu lisandumine kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise. Järgnevatel prognoosiaastatel stabiliseerub inflatsioon 2% juures.
Inflatsioon jõudis maiks 11% lähedale, peegeldades valdavalt möödunud aasta esimese poole hüppelist hinnakasvu. Samas on tarbijakorv viimase üheksa kuu jooksul kallinenud ligikaudu 4%. Värskelt otsustatud käibemaksu kasv annab ühekordselt hoogu hinnatõusule, mis avaldab peamiselt 2024. aastal. Järgmise, 2024. aasta keskmine hinnatõus jääb 4% lähedale ja alaneb 2025. aastal 2,5% juurde. Hinnakasvu pidurdumiseni viivad energia odavnemine ja toidutoormete hinnalanguse järkjärguline edasikandumine jaehindadesse, kuid Vene-Ukraina sõja käekäik võib muuta toormete turuhindu. Kuigi erinevate energiakandjate tulevikutehingute põhjal oodatakse nende hinnataseme püsimist eelmise aastaga võrreldes märksa madalamal tasemel, säilib muutunud energiavarustuskanalite tõttu energia ootamatu kallinemise oht.

KOV eelarvepositsioonile avaldas 2023/2024 aastal olulist mõju inflatsioon (hindade kasv), kasvanud personalikulud (alampalga, palkade kasv) ning kõrged intressikulud. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5%-ni SKP- st. Kohalike omavalitsuste eelarve defitsiit oli 2023. aasta lõpuks 170 miljonit eurot. Kõrge defitsiit on tingitud omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemisest 2021. aastast alates ja kulude kiirest kasvust (sh kasvanud euriborist). Kuna 2025. aastal on kohalike omavalitsuste valimised, mis tavapäraselt on kaasa toonud keskmisest suurema rõhu investeeringutele, siis võib oodata kõrge defitsiidi taseme jätkumist. Valimistele järgnevatel aastatel väheneb omavalitsuste defitsiit keskmiselt 0,2%-le SKP-st. See on tingitud ühelt poolt kohalike omavalistsute halvenenud finantsvõimekusest, mille tulemusena ei suudeta kohustusi juurde võtta ja teisalt nõuab see aga teenuste tagamise ja jätkusuutlikku toetuste rahastamise üle vaatamise ning samas kasvab hüppeliselt investeeringutoetuste maht.
Eelarvestrateegia riskitegurina näeb koalitsioonileping ettejärgmist punkti: "Valitsemissektori kulude jätkusuutlikkuse tagamiseks vaadatakse üle sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste laenude piirmäärad ja eelarvereeglid", mis võib tähendada erinevate eelarvepiirangute kehtestamist ning seega riski investeerimisplaani täitmisele.
KOKKUVÕTE
Globaalne ja Eesti majandusolukord tingivad jätkuvalt selle, et eelarvestrateegia tulude ja kulude prognoosimisel tuleb lähtuda konservatiivsuse põhimõttest. Täna ei ole võimalik lõplikult hinnata, mis suuna majandustrendid võtavad. Seetõttu on esmatähtis tagada valla majandusolukorra stabiilsus ning nii personali- kui majandamiskulude kasvu osas otsida esimeses järjekorras sisemisi ressursse ja ümberkorraldamisvõimalusi (targemate tegutsemismustrite kasutusele võtmine jms) Arvestades trende on siiski selge, et tegevuskulude kasv ning kõrged intressimäärad survestavad järgmistel aastatel jõuliselt vallaeelarvet ning avaldab mõju ka põhitegevuse tulemile ning investeerimisvõimele.

2. Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia

Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia on sisult omavalitsuse 2025-2028. aasta eesmärkidega finantsprognoos, mis esitab tegevustulud, tegevuskulud, investeeringud ja finantseerimistegevuse ning nendest lähtuvad rahavood. Eelarvestrateegia annab ülevaate Lääne-Nigula valla arvestusüksuse finantsseisust prognoosib tuleviku rahavoogude kujunemist, sätestab finantsdistsipliini tagamise meetmed ja arvestab läbi võimalikud riskistsenaariumid ehk võimaldab teha otsuseid arengu kavandamisel.

Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia on kooskõlas Lääne-Nigula valla arengukava 2023-2030 eesmärkide ja tegevustega.2

Eelarvestrateegia esitab andmed kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses (KOFS) nõutud koosseisus ja kujul. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel ja avalikustamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest §-st 373 ja Lääne-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast. Eelarvestrateegia peab sisaldama minimaalselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 toodud informatsiooni. Eelarvestrateegia vaadatakse üle iga-aastaselt ja kehtestatakse volikogu poolt.

Rahandusministeerium koostab kohalike omavalitsuste finantsandmete alusel finantsvõimekuse radarit, mille eesmärk on kirjeldada KOV-ide finantsseisundit ja nende jätkusuutlikust. Finantsvõimekuse radar koosneb 17 näitajast, mis on jaotatud vastavalt kirjeldusvõimele viide kategooriasse: lühiajaline maksevõime, pikaajaline maksevõime, iseseisvus, paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Eesti kohalike omavalitsuste üldiseks probleemiks on väike finantsautonoomia. Lääne-Nigula vald sai 2024. aasta andmete alusel mõjutada vaid 12% oma põhitegevuse tuludest (maamaks, tulud kaupade ja teenuste müügist) ning 88% otsustati keskvalitsuse või toetuste andja tasandil.

Joonis 1. Finantsradar (allikas: Riigiraha.fin.ee)

Enamik Lääne-Nigula valla finantsnäitajatest asub seespool punast riskipiiri. Üle riskipiiri on kaks näitajat: põhitegevuse tulem amortisatsioonist ja mittesihtotstarbeliste tulud põhitegevuse tuludest, mis viitab kohaliku omavalitsusüksuse tulubaasi suurele sõltuvusele välistest rahastamisallikatest.

2.1 Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos

2.1.1 Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi tulusid:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
Põhitegevuse tulud suurenevad aastaks 2028. aastal ca 14% võrra umbes 19 miljoni euroni.
Põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad füüsilise isiku tulumaksu laekumised ning riigieelarve tasandus-ja toetusfondi laekumised.
• 2025-2028 aasta põhitegevuse tulude prognoosi eeldused:
• Lääne-Nigula valla maksumaksjate arv jääb samaks;
• Füüsilise isiku pensionilt ja muult tulult KOV-idele makstava tulumaksu osad võrdsustatakse järk-järgult aastal 2025- 2027 11,29-lt - 10,23%-le;
• Füüsilise isiku pensionitelt eraldatavat tulumaksu suurendatakse 2025-2027 2,5%-lt -10,23%-le
• Maamaksuseaduse muudatusega muutuvad maamaksumäärad 2025. aastal ca 28% ulatuses;
• Lääne-Nigula vald saab aastatel 2018-2025 tasandusfondist ühinemise kompensatsiooni 111 670 eurot aastas. Alates 2026. aastast seda vallale enam ei laeku.
• Kaupade ja teenuste tulude laekumise tõusu mõjutab inflatsioon ja erinevate maksude tõus;
• Laekumised kaevandamisõiguse tasust ja vee erikasutusest ning muud saadavad toetused tegevuskuludeks ei muutu.

Tulumaks

Maksutulud moodustavad Lääne-Nigula valla 2025. aasta eelarvestrateegia põhitegevuse tuludest 53%, 2026. aastal 54%, 2027. aastal 56% ja 2028. aastal 56% Tulumaksu kasvuks on planeeritud 2025. aastal 5,2% ning järgnevatel aastatel ca 5-4,8%. Juunis 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega on alates 2025. aastast tulumaksumäär 22%.

Tabel 4. Kohalikele omavalitsustele eraldatud maksustatava tulu osa (% brutopalgast):
Aasta
Eraldise määr
2007-2008
11,90%
2009 (01.01.-31.03)
11,93%
2009 (al 01.04)
11,40%
2010-2012
11,40%
2013
11,57%
2014-2017
11,60%
2018
11,90%
2019
11,93%
2020-2023
11,96%
2024
11,89%
2025
11,29%
2026
10,64%
2027
10,23%
Alates 2024. aastast pensionitulut arvestatav tulumaks:

2024
2,50%
2025
5,50%
2026
8,50%
2027
10,23%

Tabel 5. Põhitegevuse tulud (2025-2028)
Lääne-Nigula vald
2023 tegelik täitmine
2024 eeldatav täitmine
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku
16 171 540
17 025 458
17 719 562
18 152 631
18 668 485
19 376 244
Maksutulud
7 992 661
8 799 700
9 380 156
9 882 879
10 380 723
10 920 291
sh tulumaks
7 460 482
8 278 000
8 708 456
9 143 879
9 582 785
10 042 759
sh maamaks
530 684
520 000
670 000
737 000
795 938
875 532
sh muud maksutulud
1 495
1 700
1 700
2 000
2 000
2 000
Tulud kaupade ja teenuste müügist
1 741 655
1 765 775
1 770 691
1 801 037
1 819 047
1 837 238
Saadavad toetused tegevuskuludeks

6 286 560

6 269 983

6 378 715

6 268 715

6 418 715

6 418 715
Muud tegevustulud
150 664
190 000
190 000
200 000
200 000
200 000

Tabel 6. KOV tulumaks laekumine

Allikas: Rahandusministeerium
Maamaks
Tänases projektis on arvestatud maamaksu 2025. aastal ca 28% tõusuga, järgnevatel aastatel ca 10%. Tulenevalt maamaksuseaduse muudatusest on võimalik 2025. aasta jaoks maamaksu määrasid muuta kuni 1. oktoobrini 2024. aastal.
2025. aastal tuleb otsustada, kas ka edaspidi rakendatakse kodualuse maamaksu soodustust.

Tulud kaupade ja teenuste müügist
Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad valla põhitegevuse tuludest väikese osa, ca 10%. Eelarvestrateegiasse prognoositud laekumised lähtuvad 2024. aasta eelarvesse prognoositud tasemest ning kasv prognoositavateks aastateks lähtub kaupade ja teenuste hindade üldisest kallinemisest. Põhiosa kaupade ja teenuste müügist laekub hooldekodude ja hariduse tegevustest. Siia kuulub ka kaupade ja teenuste müügist laekuvate tuludena riigilõivud erinevate teenuste osutamise eest (ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise eest jms), üüri- ja renditulud ning muud tulud kaupade müügi ja teenuste osutamise eest.

Toetused
Maksude järel on teiseks suuremaks tuluallikaks on toetused, moodustades tuludest ca 37%. Enamik toetusi saadakse riigieelarvest kas tasandusfondist, toetusfondist või juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks.
2028. aastal on arvestatud sisse tuulepargi kohaliku kasumudeli põhine tasu omavalitsusele.

Muud tulud
Muud tulud moodustavad põhitegevuse tuludest ca 1%. Siia laekuvad tasud vee erikasutusest, kaevandamisõiguste tasud ja muud ühekordsed tulud.
Lääne-Nigula vald uusi kohalikke makse eelarvestrateegia perioodil eelduslikult ei kehtesta.

2.1.2 Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi kulusid:
1) toetused tegevuskuludeks;
2) muud tegevuskulud ( personali, majandus-ja muud kulud).

Põhitegevuse kulud suurenevad aastaks 2028. aastal ligi ca 10% võrra ehk siis ligi 18 miljoni euroni.

Tabel 7. Põhitegevuse kulud (2025-2028)
Lääne-Nigula vald
2023 tegelik täitmine
2024 eeldatav täitmine
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Põhitegevuse kulud kokku
15 232 718
16 300 226
16 822 972
17 089 935
17 361 940
17 847 957
Antavad toetused tegevuskuludeks
974 838
1 437 753
1 651 753
1 651 753
1 651 753
1 865 753
Muud tegevuskulud
14 257 880
14 862 473
15 171 219
15 438 182
15 710 187
15 982 204
sh personalikulud
9 068 453
9 876 313
10 073 839
10 280 353
10 501 380
10 721 909
sh majandamiskulud
5 185 606
4 938 607
5 037 380
5 097 829
5 148 807
5 200 295
sh muud kulud
3 821
47 553
60 000
60 000
60 000
60 000

Tabel 8. Suurimad tegevuskulud

Tabelis 7 toodud põhitegevuse kulude majandamiskulude alajaotuse mahus nähakse igal aastal valla eelarves muuhulgas ette kulud valla põhitegevuse tagamiseks (elekter, side, vesi- ja kanalisatsioon, IT, koristus, prügivedu, valveteenus, töö- ja õppevahendid, toiduained, valla teede ja avalike alade hooldus, audiitorteenused ja muud sellised teenused või asjad, mille tellimine on vajalik, et tagada valla seadusest tulenevate kohustuslike ülesannete täitmine). Eelpoolnimetatud kululiikide lõikes on vallavalitsusel lähtuvalt Lääne-Nigula vallavara valitsemise korrast ja hankekorrast4 õigus sõlmida lepinguid ilma täiendava volikogupoolse nõusolekuta ning loetakse täidetuks KOFS nõue kajastada eelarvestrateegias tulevaste aastate väljaminekud eelnimetatud majandamiskulude lõikes.

Eelarvestrateegias on arvestatud majanduskulude kasvuga 2025 aastal 2% ja palgakasvutõusuga 2%, mis tegelikult seab ohtu selle, et me ei leia enam spetsialiste vajalikele kohtadele. Eelarvestrateegias ei ole arvestatud haridustöötajate järgneva võimaliku palgakasvuga, kuna puudub teadmine millises määras ja ulatuses kokkulepped sõlmitakse.
Personalikulude kiirem tõus saab toimuda sisemiste ümberkorralduste arvel (koosseisude ja tööaja kasutuse, juhtimiskulude, koormusnormide üle vaatamine, jne). Kui majanduskulude osas peaksid hinnad oluliselt kasvama (hoonete haldus, toitlustus), tuleb teisi kulusid kärpida.
Kui riigi kinnitatav õpetajate alampalk tõuseb planeeritust kiiremini, siis tuleb prioriteedid üle vaadata ja võimalusel tagada personalikulude tõus ka valla finantseeritavates valdkondades: viia valla pedagoogiliste töötajate töötasud (lasteaia- ja huvitegevuse õpetajad, tugispetsialistid) võrreldavale tasemele riigi määratud õpetajate alamtöötasuga; tagada sotsiaaltöö ning teistes valla finantseeritavates valdkondades (nt raamatukogud, noorsootöötajad) töötavate töötajate töötasu tõus. Vaadata kõiki ametikohti palgasüsteemi osana, tõstes personalikulusid kõigis valdkondades, kuid samas vaadata üle koosseisud ja koormused ning leida optimeerimise kohad valdkondade siseselt.
Põhitegevuse kuludest moodustavad antud toetused tegevuskuludeks 10% personalikulud 60%, majanduskulud 30% ja tõus järgnevatel perioodidel sõltub juba majanduskeskkonnast ja poliitilistest otsustest.
2025. aasta töötasu alammäär selgub sügiselt kui Eesti Pank avaldab prognoosid.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, mille väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Strateegia perioodil ületavad tulud kulud igal aastal kulud ning tulemi suhe tuludesse on kasvav ja on perioodi lõpus ligi 8%.
Tänases strateegias ei kata põhitegevuse tulem laenude põhiosa ja intresse.

Tabel 9. Põhitegevuse tulem (2025-2028)
Lääne-Nigula vald
2023 täitmine
2024
eeldatav täitmine
2025
eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku
16 171 540
17 025 458
17 719 562
18 152 631
18 668 485
19 376 244
Põhitegevuse kulud kokku
15 232 718
16 300 226
16 822 972
17 089 935
17 361 941
17 847 958
Põhitegevuse tulem
938 822
725 232
896 590
1 062 696
1 256 545
1 528 287
Tulemi suhe tuludesse
6%
4%
5%
5,8%
7%
8%

Eelarve tulem
-53 843
-566 078
-1 458 276
-353 476
-370 742
-167 090
Likviidsete varade suunamata jääk aastalõpu seisuga
1 612 260
995 372
545 961
282 911
123 286
144 060

Antud tabel on toodud eeldusega, et 2028. aastal on laekub strateegiasse tuulepargi kohaliku kasumudeli põhine tasu omavalitsusele, kui antud tasu ei laeku omavalitsusele, siis ei kata eelarve põhitegevuse tulem laenukohustusi ja tuleb ka vähendada investeeringuid.
Hetkel on arvestatud majanduskulude kasvuks 2025. aastal 2% ja järgnevatel aastatel 1-1,5%, mis tänases hinnatõusu olukorras ei ole reaalselt jätkusuutlik.
Majandamiskulude puhul on arvutatud ainult põhitegevuse püsikuludega, välja on jäetud ühekordsete projektide kulud.
Strateegia eesmärgiks on põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi saavutamine võimalikult suurel määral, sest see on eelduseks valla investeerimisvõimekuse säilimisele ja kasvule.

2.2. Investeerimistegevus
Strateegiaperioodil investeeringuid Lääne-Nigula vald nii omavahendite kui ka Euroopa Liidu ja siseriiklike toetuste arvelt.
Investeeringute tegemisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:
• Prioriteetsed on valla põhiteenuste arendamisele (haridus, sotsiaalhoolekanne jt) ja ülemaakonnaliste prioriteetide täitmisele suunatud investeeringud, lähtudes mõjust teenuste pakkumisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele.
• Investeeringute tegemisel tuleb arvestada saadavate toetussummadega ja ehitushindadega. Kui toetusi soovitud mahus ei saada või ehituse pakkumishind on liiga kõrge, tuleb investeeringu mahtu vähendada (arvestades, et valmib terviklikult kasutatav objekt) või investeering edasi lükata.
• Ei ole teada, mis meetmed võivad erakorraliselt või tulevikus avaneda. Kui eraldatakse meetmest lisaraha, siis eraldatakse see projektidele: a) kus on kehtiv rahastusotsus: b) mis on ettenähtud järgnevatel aastatel, aga mille iseloom võimaldab projekti tõstmise varasemaks ja mis on seotud põhiteenuste tagamisega; c) eelistatud on kliimaeesmärkide täitmisesse suunatud projektid, erinevate nõuete täitmiseks suunatud projektid, samuti projektid, mis on suunatud avariiolukorra vältimiseks.
Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodi jooksul negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit võimaldab positiivne põhitegevuse tulem ja valla laenuvõimekus.
Negatiivset mõju avaldab ka asjaolu, et vähenenud on kohalikele omavalitsustele võimaldavate investeerimismeetmete arv ja suurenenud on toetuse saaja omaosaluse määr. Mõju avaldab ka intressimäär, kui see ei lange, siis Lääne-Nigula valla investeerimisvõimekus väheneb veelgi.

Tabel 10. Investeerimistegevus (2025-2028)

Lääne-Nigula vald
2023 eeldatav täitmine
2024 eelarve
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Investeerimistegevus kokku
-992 665
-1 291 310
-2 526 366
-1 416 172
-1 677 286
-1 695 376
Põhivara müük (+)
14 730
20 000
25 000
25 000
25 000
25 000
• Põhivara soetus (-)
• projektide omaosalus
-498 408
-369 860
-783 251
-783 251
-3 073 144
-1 925 000
-1 115 000
-915 000
-2 148 144
-1 200 000
-1 200 000
-1 200 000
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)
128 548
80 600
1 198 144
250 000
998 144
50 000
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)
-239 633
-217 769
-260 000
-165 000
-140 000
-140 000
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)
-72 500
-50 000
0
0
0

0
Tagasilaekuvad laenud (+)
0
0
0
0
0

0
Finantstulud (+)
24 839
40 000
25 000
25 000
25 000
25 000
Finantskulud (-)
-350 241
-380 890
-441 366
-436 172
-437 286
-455 376

Investeeringute loetelu vt lisa 1

2.3. Eelarve tulem ja finantseerimistegevus

Eelarve tulem on põhitegevuse tulem ja investeerimistegevuse tulemus liidetuna. Eelarve tulemile ei ole seaduses otseseid piiranguid kehtestatud. Negatiivne eelarvetulem näitab, et planeeritavate investeeringute omaosaluste katmiseks jääb vahendeid puudu ja vajadus on laenuvahendite järgi, mis tuleb katta kas täiendava laenuga või likviidsete varade (raha jäägi) arvelt. Tehtavad investeerimiskulutused mõjutavad negatiivselt valla finantspositsiooni suurendades võlakoormust, samas tuleb arvestada investeeringute sotsiaalmajanduslikku kasutegurit.
Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe katmiseks teostatavad finantstehingud (laenude võtmised jms).

Lääne-Nigula vallal on 31.12.2024 seisuga 12 kehtivat laenulepingut. 31.08.2024. aasta seisuga ei ole võetud välja SEB pangaga sõlmitud laenuleping 2024008793, summas 560 000 eurot. Strateegiasse on arvestatud 2025 aastal sisse 2,0 miljoni suuruse laenu võtmisega kaasnev laenukohustuse põhiosa tagasimakse ja eeldusel, et laenuintress on ( 4,361).

Laenude refinantseerimine (10- aastaseks perioodiks) on majanduslikult tasuv juhul kui intressimäär (ilma euribor- ta) jääb alla 0,87%.
Eelarvestrateegia perioodil on kavas võtta uusi kohustusi 5,83 miljonit eurot ja tasuda ca 5,7 miljoni euro eest.

Tabel 11. Finantseerimistegevus (2025- 2028)

Lääne-Nigula vald
2023 eeldatav täitmine

2024 eelarve

2025 eelarve

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve
Finantseerimistegevus
124 231
-14 581
1 180 365
90 426
211 116
187 863
Kohustuste võtmine (+)
647 000
560 000
1 900 000
1 000 000
1 200 000
1 200 000
Kohustuste tasumine (-)
-522 769
-574 581
-719 635
-909 574
-988 884
-1 012 137
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)
1 266 169
-616 888
-449 411
-263 050
-159 625
20 774
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks
1 612 260
995 372
545 961
282 911
123 286
144 060
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga
8 183 092
8 168 511
9 348 876
9 439 302
9 650 418
9 838 281

Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus ehk võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade (raha ja pangakontodel olevaid vahendeid) kogusumma vahe, kus netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud kohustused ja mittekatkestatavad kasutusrendilepingud.
Maksimaalset limiiti on võimalik saavutada, kui suurendada põhitegevuse tulemit põhitegevuse tulude suurendamise või põhitegevuse kulude vähendamisega, kuid samas suure netovõlakoormusega on ka intressikulu oluliselt suurem ja järgnevate aastate laenude tagasimaksed, mis kärbivad edasist võimekust erinevaid tegevusi realiseerida.
Netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel aruandeaasta lõpu seisuga.
Valla eesmärk number üks peab olema katta põhitegevuse tulemist laenude põhiosamaksed ja intressikulu, teine eesmärk peab olema see, et põhitegevuse kulude kasv oleks kindlalt alla põhitegevuse tulude kasvu ja kolmas eesmärk on, et hoida netovõlakoormus mõõdukal tasemel.

Koroonaviirusest tulenenud pandeemiast tingitud majanduskriisi tõttu on 60% kriteerium ning 6- kordse põhitegevuse tulemi tingimus asendatud ajutiselt leebemate piirmääradega. Aastatel 2020–2024 on 60% kriteeriumi asemel 80% ning kuuekordse põhitegevuse tulemi asemel 10- kordne tulem. Aastatel 2025–2027 on nimetatud kaks piirmäära vastavalt 75% ja 9- kordne tulem (2025. aastal), 70% ja 8- kordne tulem (2026. aastal) ning 65% ja 7- kordne tulem (2027. aastal). Alates 2028. aastast kehtivad tavapärased piirmäärad (KOFS § 59 lõige 13).

Tabel 12. Netovõlakoormuse lubatud ja tegelik määr

Lääne-Nigula vald

2023 täitmine
2024 eeldatav täitmine

2025 eelarve

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve
Netovõlakoormus (eurodes)
6 570 832
7 173 139
8 802 915
9 156 391
9 527 132
9 694 221
Netovõlakoormuse (%)
41%
42%
49,7%
50,4%
51,0%
50,0%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)
12 937 232
13 620 366
13 289 672
12 706 842
12 134 515
11 625 746
Vaba netovõlakoormus (eurodes)
6 366 400
6 447 227
4 486 757
3 550 451
2 607 383
1 931 525
Netovõlakoormus (%)
80,0%
80,0%
75,0%
70,0%
65,0%
60,0%

Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 aasta on esitatud Lisas 2

2.4. Arvestusüksus ja finantsdistsipliin

Lääne-Nigula vald omab osalust 6 ühingus, all olev tabel annab sellest ülevaate.

Tabel 13. Konsolideerimisgrupp
Jrk.nr
Üksuse nimetus
Valla osaluse määr, %
1.
AS Lääne-Nigula Varahaldus
100%
2.
SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus
100%
3.
OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud
100%
4.
OÜ Lääne-Nigula Perearstikeskus
100%
5.
OÜ Oru Kultuurisaal
100%
6.
OÜ Maali Üürimaja
51%

Eelarvestrateegias tuleb KOFS § 20 lg 3 kohaselt anda ülevaade sõltuvate üksuste arvnäitajatest, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks.
KOFS §2, p. 9 kohaselt on sõltuv üksus – raamatupidamise seaduses mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalikult õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt isikutelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust või renditulu kohaliku omavalitsuse üksuselt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.
31.12.2023. aasta seisuga olid sõltuvateks üksusteks SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus (SA PLTSH), OÜ Oru Kultuurisaal, OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud, OÜ Lääne-Nigula Varahaldus ja OÜ Lääne-Nigula Perearstikeskus.
Sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvutamiseks tuleb samuti rakendada KOFS-i vastavat metoodikat.
OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud arvestatud Risti Hooldekodu moodulite väljaostuga, planeeritud võtta laenu summa 160 000 eurot (6-8) aastat, laenusumma kaetakse rendilepingu summast. Ehitustegevuse käigus on planeeritud olmeruumide remont 33 000 eurot, mis kaetakse omatulu arvelt.
OÜ Oru Kultuurisaal- il investeeringuid 2025 strateegias plaanis ei ole. OÜ Lääne-Nigula Varahaldus loobus suurematest investeeringute tegemisest eelarvestrateegia perioodil, kuigi vajadus investeerimistegevuse osas on – Pürksi ja Linnamäe kütte katelde vahetamine, mille hinnanguline maksumus katla kohta on 750 000 eurot.

Tabel 14. Lääne-Nigula valla koondeelarvestrateegia koos sõltuvate üksustega 2025-2028
Arvestusüksus (Lääne-Nigula valla koondeelarvestrateegia koos sõltuvate üksustega 2025-2028)
2023 täitmine
2024 eeldatav täitmine
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku
16 815 737
17 915 642
18 710 907
19 198 431
19 766 403
20 526 644
Põhitegevuse kulud kokku
15 950 540
16 931 164
17 592 994
17 875 185
18 210 341
18 753 658
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed
-107 677
-142 984
-186 400
-200 600
-206 400
-211 400
Põhitegevustulem
865 197
984 478
1 117 913
1 323 246
1 556 063
1 772 986
Investeerimistegevus kokku
-1 086 370
-1 393 030
-2 760 666
-1 514 672
-1 757 786
-1 777 876
Eelarve tulem
-221 173
-408 552
-1 642 753
-191 426
-201 724
-4 889
Finantseerimistegevus
114 017
-92 793
1 270 145
5 026
128 519
114 463
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)
1 207 348
-554 841
-375 608
-169 400
-32 508
144 172
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (+/-)
1 314 304
-53 496
-3 000
17 000
40 697
34 600

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks
1 782 062
1 227 221
851 613
682 213
649 706
793 878
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga
8 805 871
8 713 078
9 983 223
9 988 249
10 116 768
10 231 231
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)
0
0
0
0
0
0
Netovõlakoormus (eurodes)
7 023 809
7 485 857
9 131 610
9 306 036
9 467 062
9 487 351
Netovõlakoormus (%)
41,7%
41,7%
48,8%
48,5%
47,9%
46,2%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)
13 452 590
14 332 514
14 033 180
13 438 902
12 848 162
12 315 986
Netovõlakoormuse ülemmäär (%)
80,0%
80,0%
75,0%
70,0%
65,0%
60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes)
6 428 781
6 846 657
4 901 570
4 132 866
3 381 100
2 878 635

Riskianalüüsis on hinnatud olukorda, kus kavandatud eelarvetulude maht osutub väiksemaks või kohustuste intressikulud suuremaks võrreldes strateegia eeldustega.

Tabel 15. Riskianalüüsi stsenaariumid
Stsenaarium
Muutus
Kokkuhoiu vajadus omavalitsus

2025
2026
2027
2028
Tulumaksu aastane kasv on väiksem
2%
174 170
182 878
191 656
200 855
Kulud kasvavad aastas
4%
201 496
203 914
205 953
208 012

Lääne-Nigula valla eelarve tundlik väliskeskkonnast tulenevatele muutustele – eelarvetulude võimalikule vähenemisele on tarvilik reageerida põhitegevuse kulude kokkuhoiu ja planeeritud investeeringutest loobumisega. Suure laenukoormuse tõttu omab mõju ka intressimäärade tõus.

Lisa 1. Investeeringute kava 2025-2028, põhivara soetused objektide lõikes
Investeeringuobjektid*
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
04 Majandus
345 000
295 000
280 000
280 000
Sireli maade ost
15 000
15 000

Sõidukite väljaost
30 000
30 000
30 000
30 000
Projektide omaosalused
100 000
50 000
50 000
50 000
Teede korrashoid ja pindamine
200 000
200 000
200 000
200 000
toetuse arvelt - Sadamate arendus
200 000
200 000

09 Haridus
1 580 000
620 000
920 000
920 000
Asutuste väikeinvesteeringud
320 000
320 000
320 000
320 000
Martna Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023"
900 000
300 000

toetuse arvelt
948 144

PEEK projekt- "Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendamine"
250 000

Linnamäe lasteaia moodulite väljaost Cramo OÜ
110 000

Palivere Põhikooli rekonstrueerimine

600 000
600 000
toetuse arvelt

948 144

KÕIK KOKKU
3 073 144
1 115 000
2 148 144
1 200 000
sh toetuse arvelt
1 148 144
200 000
948 144
0
(omaosalus) arvelt
1 925 000
915 000
1 200 000
1 200 000

Investeerimistegevuse all on arvestatud:
Tegevusala 04- Majandus:
• Sirelid maade ost- Risti osavald 15 000 eurot 2025- 2026 aastal ( notariaalne leping);
• Sõidukite väljaost- 30 000 eurot 2025-2028. aastal;
• Projektide omaosalus- 100 000 eurot 2025 aastal ( sh arvestatud Kullamaa KK võimla projekteerimisega 50 000 eurot ) ja 2026-2028. aastal 50 000 eurot;
• Teede korrashoid ja pindamine- 200 000 eurot 2025-2028. aastal;
• Sadamate toetus- 200 000 2025-2026. aastal – toetuse arvelt.
Tegevusala 06- Elamu-ja kommunaalmajandus:
• Taebla Ühisveevärk projekt " Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"- (ASF)- 150 000 eurot 2025. aastal ja 50 000 eurot 2026. aastal;
• Hajaasustuse programm (ASF)- 100 000 eurot 2025-2026. aastal, millest omafinantseering 50 000 eurot 2025-2028. aastal.
Tegevusala 08- Vabaaeg, kultuur ja religioon:
• Palivere KUM 4 aastane meede (ASF)- 10 000 eurot 2025. aastal, 15 000 eurot 2026. aastal ja 40 000 eurot 2027-2028. aastal.
Tegevusala 09- Haridus:
• Asutuste väikeinvesteeringud- 320 000 eurot 2025. aastal ja ka järgnevatel aastatel. Asutuste väikeinvesteeringute jaotatakse prioriteetide järgi eeskätt avariide likvideerimiseks, hädavajalikeks remonttöödeks ja erinevate ametkondade ettekirjutuste lahendamiseks;
• Martna Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023"- 900 000 eurot 2025. aastal ja 300 000 eurot 2026. aastal, lisaks teotuse arvelt 948 144 eurot ;
• PEEK projekt- "Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendamine"- 250 000 eurot 2025. aastal;
• Linnamäe lasteaia moodulite väljaost Cramo OÜ- 110 000 eurot 2025. aastal;
• Palivere Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023"- 600 000 eurot 2027. aastal ja 300 000 eurot 2028. aastal, lisaks eelduslik toetus 948 144 eurot.
Valla lisaks eeltoodust kajastatakse strateegias prioriteetsed investeeringuprojektid, mille realiseerimiseks puuduvad vahendid, aga mis võetakse töösse kui selleks avanevad võimalused. Lähtudes hetkel kehtivast eelarvestrateegiast 2024-2027 ja investeeringute kavast 2024-2027, jaotub strateegias kajastamata investeeringute nimekiri järgmiselt:
• Kullamaa KK võimla
• Oru kooli rekonstrueerimine/moodulid
• Risti Lasteaia uue hoone ehitus
• Linnamäe Lasteaia katus, ventilatsioon ja võimlemisruum;
• Palivere Noortekeskuse kapitaalremont
• Noarootsi vallamaja soojustamine
• Sotsiaalmajutusüksus Lääne-Nigula vallas

Antud nimekirja järjestust saab muuta volikogu lähtudes sisulisest põhjustest, nt töö avariilisus, ettekirjutused või oht põhiteenuse tagamise jätkusuutlikkusele.

Lisa 2. Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 koondtabel
Lääne- Nigula vald
2023 täitmine
2024 eeldatav täitmine
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
2028 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku
16 171 540
17 025 458
17 719 562
18 152 631
18 668 485
19 376 244
Maksutulud
7 992 661
8 799 700
9 380 156
9 882 879
10 380 723
10 920 291
sh tulumaks
7 460 482
8 278 000
8 708 456
9 143 879
9 582 785
10 042 759
sh maamaks
530 684
520 000
670 000
737 000
795 938
875 532
sh muud maksutulud
1 495
1 700
1 700
2 000
2 000
2 000
Tulud kaupade ja teenuste müügist
1 741 655
1 765 775
1 770 691
1 801 037
1 819 047
1 837 238
Saadavad toetused tegevuskuludeks
6 286 560
6 269 983
6 378 715
6 268 715
6 268 715
6 418 715
sh tasandusfond
4 575 217
4 401 006
1 499 688
1 379 688
1 379 688
1 379 688
sh toetusfond
1 271 756
1 499 688
4 489 027
4 489 027
4 489 027
4 489 027
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks
439 587
369 289
200 000
200 000
200 000
350 000
Muud tegevustulud
150 664
190 000
190 000
200 000
200 000
200 000
Põhitegevuse kulud kokku
15 232 718
16 300 226
16 822 972
17 089 935
17 361 941
17 847 958
Antavad toetused tegevuskuludeks
974 838
1 437 753
1 651 753
1 651 753
1 651 753
1 865 753
Muud tegevuskulud
14 257 880
14 862 473
15 171 219
15 438 182
15 710 188
15 982 205
sh personalikulud
9 068 453
9 876 313
10 073 839
10 280 353
10 501 380
10 721 909
sh majandamiskulud
5 185 606
4 938 607
5 037 380
5 097 829
5 148 807
5 200 295
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud
3 821
47 553
60 000
60 000
60 000
60 000
Põhitegevuse tulem
938 822
725 232
896 590
1 062 696
1 306 544
1 528 286
Investeerimistegevus kokku
-992 665
-1 291 310
-2 526 366
-1 416 172
-1 677 286
-1 695 376
Põhivara müük (+)
14 730
20 000
25 000
25 000
25 000
25 000
Põhivara soetus (-)
-498 408
-783 251
-3 073 144
-1 115 000
-2 148 144
-1 200 000
sh projektide omaosalus
-369 860
-783 251
-1 925 000
-915 000
-1 200 000
-1 200 000
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)
128 548
80 600
1 198 144
250 000
998 144
50 000
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)
-239 633
-217 769
-260 000
-165 000
-140 000
-140 000
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+)

0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)
-72 500
-50 000

Tagasilaekuvad laenud (+)
0
0

Antavad laenud (-)
0
0

Finantstulud (+)
24 839
40 000
25 000
25 000
25 000
25 000
Finantskulud (-)
-350 241
-380 890
-441 366
-436 172
-437 286
-455 376
Eelarve tulem
-53 843
-566 078
-1 629 776
-353 476
-370 741
-167 090
Finantseerimistegevus
124 231
-14 581
1 180 365
90 426
211 116
187 863
Kohustiste võtmine (+)
647 000
560 000
1 900 000
1 000 000
1 200 000
1 200 000
Kohustiste tasumine (-)
-522 769
-574 581
-719 635
-909 574
-988 884
-1 012 137
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)
1 266 169
-616 888
-449 411
-263 050
-159 625
20 772
Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-)
1 195 781
-36 229
0
0
0
0
sh nõuete muutus (- suurenemine/ + vähenemine)

sh kohustiste muutus (+ suurenemine/ - vähenemine)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks
1 612 260
995 372
545 961
282 911
123 286
144 060
Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga
8 183 092
8 168 511
9 348 876
9 439 302
9 650 418
9 838 281
sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent (konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038)

sh kohustised, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära
0
0

Netovõlakoormus (eurodes)
6 570 832
7 173 139
8 802 915
9 156 391
9 527 132
9 694 221
Netovõlakoormus (%)
40,6%
42,1%
49,7%
50,4%
51,0%
50,0%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)
12 937 232
13 620 366
13 289 672
12 706 842
12 134 515
11 625 746
Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%)
80,0%
80,0%
75,0%
70,0%
65,0%
60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes)
6 366 400
6 447 227
4 486 757
3 550 451
2 607 383
1 931 523

Laane-Nigula_valla_eelarvestrateegia 2025-2....pdf

2

SISUKORD

1. Makromajanduse prognoos ................................................................................................ 3

2. Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia ................................................................................. 5

2.1 Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos .......................................................................... 6

2.2. Investeerimistegevus ..................................................................................................... 11

2.3. Eelarve tulem ja finantseerimistegevus ......................................................................... 12

2.4. Arvestusüksus ja finantsdistsipliin ................................................................................ 13

Lisa 1. Investeeringute kava 2025-2028, põhivara soetused objektide lõikes ......................... 15

Lisa 2. Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 koondtabel .............................................. 18

3

1. Makromajanduse prognoos Eelarvestrateegia makromajanduse prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvisele

majandusprognoosile.1

Tabel 1. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi põhinäitajad

2023

tegelik

2024

prognoos

2025

prognoos

2026

prognoos

2027

prognoos

2028

prognoos

Reaalse SKP aastakasv % -3,5 --1,0 3,3 3,0 2,5 2,5

Tööpuudus % 6,4 7,5 7,7 6,3 6,3 6,3

Inflatsioon % 9,2 3,8 4,2 2,2 2,0 2,0

Palgakasv % 11,5 6,4 4,6 5,0 4,8 4,6

Majanduse reaalkasv

koalitsioonileppe meetmete mõjuga %

-3,0 -1,0 2,1 2,7 2,3 2,3

Inflatsioon koalitsioonileppe

meetmete mõjuga %

9,2 3,8 5,0 3,2 2,3 2,2

A l l i ka s: R ahand us min i s t ee r ium i su v in e majand usp ro gnoo s

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt on majandusolud jätkuvalt ebastabiilsed, kuid

kasvavas tempos tõusu teel. Samas Venemaa agressioon Ukrainas on löönud lõkkele konfliktid ka

Lähis-Idas ja samuti on pinged üleval ka Hiina ja lääneriikide vahel. EL riikide majanduskasvu on

pärssinud energia kiire hinnatõus ning sõjast tingitud kaubanduspiirangud. Rahandusministeeriumi

2024. aasta suvise prognoosi kohaselt on kasvab Eesti majanduse reaalne SKP 3,3%-ni. samas aasta

kokkuvõttes siiski 1%-lises languses, jäädes 2,1% suuruse majanduskasvu juurde, mis on tingitud

maksumuudatustest ja mille mõjud hakkavad avalduma 2025. aastal. Kui algselt loodeti

majandusaktiivsuse tõusu kevadel, siis paraku seda ei tulnud, nüüd prognoositakse, et majandus hakkab

elavnema 2024. aasta lõpul.

Samas peame tõdema, et vaatamata reaalsele majanduslanguse kestvusele ja ulatusele, võib tööturul

olevat olukorda pidada rahuldavaks. SKP statistika näitab Eesti majanduse kohta üsnagi pessimistlikku

pilti ning meie majandus on languses olnud aastast 2022, siis tööpuudus on kerkinud suhteliselt vähe,

ulatudes 2024. aasta II kvartalis 7,6%-ni ja oli siis aastataguse ajaga majanduslanguse mõjul suurenenud

ca 1% võtta. Kiire palgakasv aeglustub 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga, kuid jäädes siiski ca 4-5%

ligi .

Inflatsiooni tempo alanedes ning töömahtude vähenedes on ka töötajate arv vähenema hakanud alates

2023. aasta keskpaigast. Töökohtade arvu langus on suurim tööstuses ja ehituses, kes kannatavad

Põhjamaade kinnisvaraturu languse ning kerkinud intressimäärade tõttu. Töökohtade arv on tõusus

tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning samuti majutuses ja toitlustuses, finantsvahenduses ning avalikus

halduses.

Kui majandus peaks hakkama tasapisi taastuma, siis hõive suurenemist võib oodata viitajaga ehk siis

2025. aasta lõpust ja alates 2027. aastast töötajate arvu kasvu oodata ei ole. Tööpuudus stabiliseerub

prognoosiperioodi lõpuks oma normaaltasemele ca 6% lähedusse.

Nõrga majanduskeskkonna ja pidurdunud hinnakasvu taustal aeglustus palgakasv teises kvartalis 7,2%-

ni. Avalikus sektoris oli palgakasv tänu tervishoiu ja hariduse tegevusalale 7,4%-ga keskmisest veidi

kiirem, erasektoris ulatus see 6,9%-ni. Nõrgemat palgakasvu näitas enamik tegevusalasid, nii era- kui

ka avalikus sektoris. Palgakasvu aeglustumine on aga avalikus sektoris olnud märksa järsum kui

erasektoris.

1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

08/RM%202024.%20aasta%20suvine%20prognoos%2027.08.2024_.docx

4

Tabel 2. Töötuse kasv rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt

Al l i kas : S t a t i s t i kaam et

Kui Eesti keskmine brutopalk kasvas 2024 II kvartalis 2007 euroni, siis Lääne maakonna keskmine 1536

eurot, tõustes võrreldes eelmise aasta sama ajaga +6,9% ja samas mediaanpalk on 1356 eurot, tõustes

eelmise aasta samal perioodil +6,6%, meist vähem tõusis mediaanpalk vaid Rapla maakonnas.

Tabel 3. Keskmine brutopalk maakonniti

Al l i kas : S t a t i s t i kaam et

Kui 2023. aasta teises pooles hinnasurve nõrgenes, siis käesoleva aasta esimese kuue kuuga on

üldine hinnatase tõusnud juba 2,8%. Uut hinnasurvet on tänavu põhjustanud maksutõusud ja

teenusehindade kallinemine. Jaanuaris tõusis käibemaksumäär 20%-lt 22%-ni ning jõustusid kõrgemad

alkoholi ja tubakatoodete aktsiismäärad. Maksutõusude tõttu tõusis Eesti hinnatase aasta esimestel

kuudel ligikaudu 1,5 %. Kesise kaupade tarbimise kõrval kukkus teenuste tarbimine vähem ning

teenuste osakaal tarbimises on tõusnud tagasi pandeemia-eelsele tasemele. Teenuste tarbimise osakaal

on pigem tõusnud sellega, et seda tarbimist tehakse välismaal, mitte Eestis, kuna meie teenuste hinnad

on kõrgemad kui mujal maailmas.

Tööstuskaupade hinnatõus on prognoosi kohaselt pidurdumas aga tunda on veel teenuste hinnatõusu

jäikust.

Langenud on ka nõudlus uute eluruumide järele ning ebakindlate olude tõttu on ettevõtted ja

majapidamised laenuotsuste tegemisel jätkuvalt tagasihoidlikud. 2025. aastal toob automaksu

lisandumine kaasa inflatsiooni ajutise kiirenemise. Järgnevatel prognoosiaastatel stabiliseerub

inflatsioon 2% juures.

2022 I

kv

2022 II

kv

2022 III

kv

2022 IV

kv

2023 I

kv

2023 II

kv

2023 III

kv

2023 IV

kv

2024 I

kv

2024 II

kv

Keskmine brutokuupalk, eurot 1536 1666 1641 1735 1741 1872 1812 1904 1894 2007

Brutokuupalga mediaan (V detsiil), eurot 1240 1354 1349 1429 1424 1524 1500 1578 1553 1641

Keskmise brutokuupalga muutus võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga, % 9,3 12,9 12,2 12,1 13,3 12,4 10,4 9,7 8,8 7,2

Töötuse määr % 5,5 5,8 5,6 5,4 5,3 6,7 7,3 6,3 7,8 7,6

0

500

1000

1500

2000

2500

Keskmine palk, selle kasv ja töötuse määr

1645 1855 1299 1329 1257

1832 2057

1420 1479 1395 2007 2233

1536 1613 1535

0

1000

2000

3000

Eesti Harju maakond Lääne maakond Pärnu maakond Saare maakond

Keskmine brutopalk maakonniti

2022 2023 2024 II KV

5

Inflatsioon jõudis maiks 11% lähedale, peegeldades valdavalt möödunud aasta esimese poole hüppelist

hinnakasvu. Samas on tarbijakorv viimase üheksa kuu jooksul kallinenud ligikaudu 4%. Värskelt

otsustatud käibemaksu kasv annab ühekordselt hoogu hinnatõusule, mis avaldab peamiselt 2024. aastal.

Järgmise, 2024. aasta keskmine hinnatõus jääb 4% lähedale ja alaneb 2025. aastal 2,5% juurde.

Hinnakasvu pidurdumiseni viivad energia odavnemine ja toidutoormete hinnalanguse järkjärguline

edasikandumine jaehindadesse, kuid Vene-Ukraina sõja käekäik võib muuta toormete turuhindu. Kuigi

erinevate energiakandjate tulevikutehingute põhjal oodatakse nende hinnataseme püsimist eelmise

aastaga võrreldes märksa madalamal tasemel, säilib muutunud energiavarustuskanalite tõttu energia

ootamatu kallinemise oht.

KOV eelarvepositsioonile avaldas 2023/2024 aastal olulist mõju inflatsioon (hindade kasv),

kasvanud personalikulud (alampalga, palkade kasv) ning kõrged intressikulud. Kohalike

omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2023. aastal pea 0,5%-ni SKP- st. Kohalike omavalitsuste

eelarve defitsiit oli 2023. aasta lõpuks 170 miljonit eurot. Kõrge defitsiit on tingitud omavalitsuste tulude

reaalhindades vähenemisest 2021. aastast alates ja kulude kiirest kasvust (sh kasvanud euriborist). Kuna

2025. aastal on kohalike omavalitsuste valimised, mis tavapäraselt on kaasa toonud keskmisest suurema

rõhu investeeringutele, siis võib oodata kõrge defitsiidi taseme jätkumist. Valimistele järgnevatel

aastatel väheneb omavalitsuste defitsiit keskmiselt 0,2%-le SKP-st. See on tingitud ühelt poolt kohalike

omavalistsute halvenenud finantsvõimekusest, mille tulemusena ei suudeta kohustusi juurde võtta ja

teisalt nõuab see aga teenuste tagamise ja jätkusuutlikku toetuste rahastamise üle vaatamise ning samas

kasvab hüppeliselt investeeringutoetuste maht.

Eelarvestrateegia riskitegurina näeb koalitsioonileping ettejärgmist punkti: "Valitsemissektori kulude

jätkusuutlikkuse tagamiseks vaadatakse üle sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste laenude piirmäärad

ja eelarvereeglid", mis võib tähendada erinevate eelarvepiirangute kehtestamist ning seega riski

investeerimisplaani täitmisele.

KOKKUVÕTE

Globaalne ja Eesti majandusolukord tingivad jätkuvalt selle, et eelarvestrateegia tulude ja kulude

prognoosimisel tuleb lähtuda konservatiivsuse põhimõttest. Täna ei ole võimalik lõplikult hinnata, mis

suuna majandustrendid võtavad. Seetõttu on esmatähtis tagada valla majandusolukorra stabiilsus ning

nii personali- kui majandamiskulude kasvu osas otsida esimeses järjekorras sisemisi ressursse ja

ümberkorraldamisvõimalusi (targemate tegutsemismustrite kasutusele võtmine jms) Arvestades trende

on siiski selge, et tegevuskulude kasv ning kõrged intressimäärad survestavad järgmistel aastatel

jõuliselt vallaeelarvet ning avaldab mõju ka põhitegevuse tulemile ning investeerimisvõimele.

2. Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia on sisult omavalitsuse 2025-2028. aasta eesmärkidega

finantsprognoos, mis esitab tegevustulud, tegevuskulud, investeeringud ja finantseerimistegevuse ning

nendest lähtuvad rahavood. Eelarvestrateegia annab ülevaate Lääne-Nigula valla arvestusüksuse

finantsseisust prognoosib tuleviku rahavoogude kujunemist, sätestab finantsdistsipliini tagamise

meetmed ja arvestab läbi võimalikud riskistsenaariumid ehk võimaldab teha otsuseid arengu

kavandamisel.

Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia on kooskõlas Lääne-Nigula valla arengukava 2023-2030

eesmärkide ja tegevustega.2

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/427102023016?leiaKehtiv

6

Eelarvestrateegia esitab andmed kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses (KOFS) nõutud

koosseisus ja kujul. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel ja avalikustamisel tuleb lähtuda

kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest §-st 373 ja Lääne-Nigula valla arengukava ja

eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast. Eelarvestrateegia peab sisaldama

minimaalselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 toodud

informatsiooni. Eelarvestrateegia vaadatakse üle iga-aastaselt ja kehtestatakse volikogu poolt.

Rahandusministeerium koostab kohalike omavalitsuste finantsandmete alusel finantsvõimekuse radarit,

mille eesmärk on kirjeldada KOV-ide finantsseisundit ja nende jätkusuutlikust. Finantsvõimekuse radar

koosneb 17 näitajast, mis on jaotatud vastavalt kirjeldusvõimele viide kategooriasse: lühiajaline

maksevõime, pikaajaline maksevõime, iseseisvus, paindlikkus ja jätkusuutlikkus. Eesti kohalike

omavalitsuste üldiseks probleemiks on väike finantsautonoomia. Lääne-Nigula vald sai 2024. aasta

andmete alusel mõjutada vaid 12% oma põhitegevuse tuludest (maamaks, tulud kaupade ja teenuste

müügist) ning 88% otsustati keskvalitsuse või toetuste andja tasandil.

Joon i s 1 . F i nan ts radar ( a l l i kas : R i i g i r aha . f in .ee)

Enamik Lääne-Nigula valla finantsnäitajatest asub seespool punast riskipiiri. Üle riskipiiri on kaks

näitajat: põhitegevuse tulem amortisatsioonist ja mittesihtotstarbeliste tulud põhitegevuse tuludest, mis

viitab kohaliku omavalitsusüksuse tulubaasi suurele sõltuvusele välistest rahastamisallikatest.

2.1 Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos

2.1.1 Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist

järgmisi tulusid:

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/KOKS

7

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

Põhitegevuse tulud suurenevad aastaks 2028. aastal ca 14% võrra umbes 19 miljoni euroni.

Põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad füüsilise isiku tulumaksu laekumised ning riigieelarve

tasandus-ja toetusfondi laekumised.

 2025-2028 aasta põhitegevuse tulude prognoosi eeldused:

 Lääne-Nigula valla maksumaksjate arv jääb samaks;

 Füüsilise isiku pensionilt ja muult tulult KOV-idele makstava tulumaksu osad võrdsustatakse

järk-järgult aastal 2025- 2027 11,29-lt - 10,23%-le;

 Füüsilise isiku pensionitelt eraldatavat tulumaksu suurendatakse 2025-2027 2,5%-lt -10,23%-

le

 Maamaksuseaduse muudatusega muutuvad maamaksumäärad 2025. aastal ca 28% ulatuses;

 Lääne-Nigula vald saab aastatel 2018-2025 tasandusfondist ühinemise kompensatsiooni

111 670 eurot aastas. Alates 2026. aastast seda vallale enam ei laeku.

 Kaupade ja teenuste tulude laekumise tõusu mõjutab inflatsioon ja erinevate maksude tõus;

 Laekumised kaevandamisõiguse tasust ja vee erikasutusest ning muud saadavad toetused

tegevuskuludeks ei muutu.

Tulumaks

Maksutulud moodustavad Lääne-Nigula valla 2025. aasta eelarvestrateegia põhitegevuse tuludest 53%,

2026. aastal 54%, 2027. aastal 56% ja 2028. aastal 56% Tulumaksu kasvuks on planeeritud 2025. aastal

5,2% ning järgnevatel aastatel ca 5-4,8%. Juunis 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse

muudatusega on alates 2025. aastast tulumaksumäär 22%.

Tabel 4. Kohalikele omavalitsustele eraldatud maksustatava tulu osa (% brutopalgast):

Aasta Eraldise määr

2007-2008 11,90%

2009 (01.01.-31.03) 11,93%

2009 (al 01.04) 11,40%

2010-2012 11,40%

2013 11,57%

2014-2017 11,60%

2018 11,90%

2019 11,93%

2020-2023 11,96%

2024 11,89%

2025 11,29%

2026 10,64%

2027 10,23%

Alates 2024. aastast pensionitulut arvestatav tulumaks:

2024 2,50%

2025 5,50%

2026 8,50%

2027 10,23%

8

Tabel 5. Põhitegevuse tulud (2025-2028)

Lääne-Nigula vald

2023

tegelik

täitmine

2024

eeldatav

täitmine

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 16 171 540 17 025 458 17 719 562 18 152 631 18 668 485 19 376 244

Maksutulud 7 992 661 8 799 700 9 380 156 9 882 879 10 380 723 10 920 291

sh tulumaks 7 460 482 8 278 000 8 708 456 9 143 879 9 582 785 10 042 759

sh maamaks 530 684 520 000 670 000 737 000 795 938 875 532

sh muud maksutulud 1 495 1 700 1 700 2 000 2 000 2 000

Tulud kaupade ja teenuste

müügist 1 741 655 1 765 775 1 770 691 1 801 037 1 819 047 1 837 238

Saadavad toetused

tegevuskuludeks

6 286 560

6 269 983

6 378 715

6 268 715

6 418 715

Muud tegevustulud 150 664 190 000 190 000 200 000 200 000 200 000

Tabel 6. KOV tulumaks laekumine

A l l i kas : Rah andusmin i s teer i u m

Maamaks

Tänases projektis on arvestatud maamaksu 2025. aastal ca 28% tõusuga, järgnevatel aastatel ca 10%.

Tulenevalt maamaksuseaduse muudatusest on võimalik 2025. aasta jaoks maamaksu määrasid muuta

kuni 1. oktoobrini 2024. aastal.

2025. aastal tuleb otsustada, kas ka edaspidi rakendatakse kodualuse maamaksu soodustust.

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad valla põhitegevuse tuludest väikese osa, ca 10%.

Eelarvestrateegiasse prognoositud laekumised lähtuvad 2024. aasta eelarvesse prognoositud tasemest

ning kasv prognoositavateks aastateks lähtub kaupade ja teenuste hindade üldisest kallinemisest.

Põhiosa kaupade ja teenuste müügist laekub hooldekodude ja hariduse tegevustest. Siia kuulub ka

kaupade ja teenuste müügist laekuvate tuludena riigilõivud erinevate teenuste osutamise eest

(ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise eest jms), üüri- ja renditulud ning muud tulud kaupade

müügi ja teenuste osutamise eest.

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Tulumaks 2 116 2 636 3 415 3 812 3 252 3 062 3 279 3 417 3 641 3 922 4 160 4 428 4 683 5 248 5 597 5 764 6 105 6 783 7 399 4 765

sh jan-juuli 1 203 1 509 1 978 2 282 1 980 1 785 1 913 1 996 2 117 2 288 2 446 2 601 2 723 2 979 3 230 3 314 3 509 3 909 4 262 4 765

jan-juuli kasv 25% 31% 15% -13% -10% 7% 4% 6% 8% 7% 6% 5% 9% 8% 3% 6% 11% 9% 12%

Aastane kasv 25% 30% 12% -15% -6% 7% 4% 7% 8% 6% 6% 6% 12% 7% 3% 6% 11% 9%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

8 000 000

Lääne-Nigula valla tulumaksu laekumine

Tulumaks sh jan-juuli jan-juuli kasv Aastane kasv

9

Toetused

Maksude järel on teiseks suuremaks tuluallikaks on toetused, moodustades tuludest ca 37%. Enamik

toetusi saadakse riigieelarvest kas tasandusfondist, toetusfondist või juhtumipõhiselt konkreetse

tegevuse või investeeringu toetamiseks.

2028. aastal on arvestatud sisse tuulepargi kohaliku kasumudeli põhine tasu omavalitsusele.

Muud tulud

Muud tulud moodustavad põhitegevuse tuludest ca 1%. Siia laekuvad tasud vee erikasutusest,

kaevandamisõiguste tasud ja muud ühekordsed tulud.

Lääne-Nigula vald uusi kohalikke makse eelarvestrateegia perioodil eelduslikult ei kehtesta.

2.1.2 Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS-i regulatsioonist

järgmisi kulusid:

1) toetused tegevuskuludeks;

2) muud tegevuskulud ( personali, majandus-ja muud kulud).

Põhitegevuse kulud suurenevad aastaks 2028. aastal ligi ca 10% võrra ehk siis ligi 18 miljoni euroni.

Tabel 7. Põhitegevuse kulud (2025-2028)

Lääne-Nigula vald

2023

tegelik

täitmine

2024

eeldatav

täitmine

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Põhitegevuse kulud

kokku 15 232 718 16 300 226 16 822 972 17 089 935 17 361 940 17 847 957

Antavad toetused

tegevuskuludeks 974 838 1 437 753 1 651 753 1 651 753 1 651 753 1 865 753

Muud tegevuskulud 14 257 880 14 862 473 15 171 219 15 438 182 15 710 187 15 982 204

sh personalikulud 9 068 453 9 876 313 10 073 839 10 280 353 10 501 380 10 721 909

sh majandamiskulud 5 185 606 4 938 607 5 037 380 5 097 829 5 148 807 5 200 295

sh muud kulud 3 821 47 553 60 000 60 000 60 000 60 000

Tabel 8. Suurimad tegevuskulud

2023 täitmine 2024

prognoositav täitmine

2025 2026 2027 2028

sh personalikulud 9 068 453 9 876 313 10 073 839 10 280 353 10 501 380 10 721 909

14,61% 8,91% 2,00% 2,05% 2,15% 2,10%

sh majandamiskulud 5 185 606 4 938 607 5 037 380 5 097 829 5 148 807 5 200 295

-4,67% -4,76% 2% 1% 1% 1%

9 068 453 9 876 313 10 073 839 10 280 353 10 501 380 10 721 909

14,61% 8,91% 2,00% 2,05% 2,15% 2,10%

5 185 606 4 938 607 5 037 380 5 097 829 5 148 807 5 200 295

-4,67% -4,76% 2% 1% 1% 1%

-2 000 000

0

2 000 000

4 000 000

6 000 000

8 000 000

10 000 000

12 000 000

Personali -ja majanduskulude kasv ja protsent võrreldes järgnevate aastatega

sh personalikulud sh majandamiskulud

10

Tabelis 7 toodud põhitegevuse kulude majandamiskulude alajaotuse mahus nähakse igal aastal valla

eelarves muuhulgas ette kulud valla põhitegevuse tagamiseks (elekter, side, vesi- ja kanalisatsioon, IT,

koristus, prügivedu, valveteenus, töö- ja õppevahendid, toiduained, valla teede ja avalike alade hooldus,

audiitorteenused ja muud sellised teenused või asjad, mille tellimine on vajalik, et tagada valla seadusest

tulenevate kohustuslike ülesannete täitmine). Eelpoolnimetatud kululiikide lõikes on vallavalitsusel

lähtuvalt Lääne-Nigula vallavara valitsemise korrast ja hankekorrast4 õigus sõlmida lepinguid ilma

täiendava volikogupoolse nõusolekuta ning loetakse täidetuks KOFS nõue kajastada eelarvestrateegias

tulevaste aastate väljaminekud eelnimetatud majandamiskulude lõikes.

Eelarvestrateegias on arvestatud majanduskulude kasvuga 2025 aastal 2% ja palgakasvutõusuga

2%, mis tegelikult seab ohtu selle, et me ei leia enam spetsialiste vajalikele kohtadele.

Eelarvestrateegias ei ole arvestatud haridustöötajate järgneva võimaliku palgakasvuga, kuna puudub

teadmine millises määras ja ulatuses kokkulepped sõlmitakse.

Personalikulude kiirem tõus saab toimuda sisemiste ümberkorralduste arvel (koosseisude ja

tööaja kasutuse, juhtimiskulude, koormusnormide üle vaatamine, jne). Kui majanduskulude osas

peaksid hinnad oluliselt kasvama (hoonete haldus, toitlustus), tuleb teisi kulusid kärpida.

Kui riigi kinnitatav õpetajate alampalk tõuseb planeeritust kiiremini, siis tuleb prioriteedid üle vaadata

ja võimalusel tagada personalikulude tõus ka valla finantseeritavates valdkondades: viia valla

pedagoogiliste töötajate töötasud (lasteaia- ja huvitegevuse õpetajad, tugispetsialistid) võrreldavale

tasemele riigi määratud õpetajate alamtöötasuga; tagada sotsiaaltöö ning teistes valla finantseeritavates

valdkondades (nt raamatukogud, noorsootöötajad) töötavate töötajate töötasu tõus. Vaadata kõiki

ametikohti palgasüsteemi osana, tõstes personalikulusid kõigis valdkondades, kuid samas vaadata üle

koosseisud ja koormused ning leida optimeerimise kohad valdkondade siseselt.

Põhitegevuse kuludest moodustavad antud toetused tegevuskuludeks 10% personalikulud 60%,

majanduskulud 30% ja tõus järgnevatel perioodidel sõltub juba majanduskeskkonnast ja poliitilistest

otsustest.

2025. aasta töötasu alammäär selgub sügiselt kui Eesti Pank avaldab prognoosid.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, mille väärtus

aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Strateegia perioodil ületavad tulud kulud

igal aastal kulud ning tulemi suhe tuludesse on kasvav ja on perioodi lõpus ligi 8%.

Tänases strateegias ei kata põhitegevuse tulem laenude põhiosa ja intresse.

Tabel 9. Põhitegevuse tulem (2025-2028)

Lääne-Nigula vald

2023

täitmine

2024

eeldatav

täitmine

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Põhitegevuse tulud

kokku 16 171 540 17 025 458 17 719 562 18 152 631 18 668 485 19 376 244

Põhitegevuse kulud

kokku 15 232 718 16 300 226 16 822 972 17 089 935 17 361 941 17 847 958

Põhitegevuse tulem 938 822 725 232 896 590 1 062 696 1 256 545 1 528 287

Tulemi suhe

tuludesse 6% 4% 5% 5,8% 7% 8%

Eelarve tulem -53 843 -566 078 -1 458 276 -353 476 -370 742 -167 090

Likviidsete varade

suunamata jääk

aastalõpu seisuga 1 612 260 995 372 545 961 282 911 123 286 144 060

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/423032018031?leiaKehtiv

11

Antud tabel on toodud eeldusega, et 2028. aastal on laekub strateegiasse tuulepargi kohaliku kasumudeli

põhine tasu omavalitsusele, kui antud tasu ei laeku omavalitsusele, siis ei kata eelarve põhitegevuse

tulem laenukohustusi ja tuleb ka vähendada investeeringuid.

Hetkel on arvestatud majanduskulude kasvuks 2025. aastal 2% ja järgnevatel aastatel 1-1,5%, mis

tänases hinnatõusu olukorras ei ole reaalselt jätkusuutlik.

Majandamiskulude puhul on arvutatud ainult põhitegevuse püsikuludega, välja on jäetud ühekordsete

projektide kulud.

Strateegia eesmärgiks on põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi saavutamine võimalikult suurel määral,

sest see on eelduseks valla investeerimisvõimekuse säilimisele ja kasvule.

2.2. Investeerimistegevus

Strateegiaperioodil investeeringuid Lääne-Nigula vald nii omavahendite kui ka Euroopa Liidu ja

siseriiklike toetuste arvelt.

Investeeringute tegemisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:

 Prioriteetsed on valla põhiteenuste arendamisele (haridus, sotsiaalhoolekanne jt) ja

ülemaakonnaliste prioriteetide täitmisele suunatud investeeringud, lähtudes mõjust teenuste

pakkumisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele.

 Investeeringute tegemisel tuleb arvestada saadavate toetussummadega ja ehitushindadega. Kui

toetusi soovitud mahus ei saada või ehituse pakkumishind on liiga kõrge, tuleb investeeringu mahtu

vähendada (arvestades, et valmib terviklikult kasutatav objekt) või investeering edasi lükata.

 Ei ole teada, mis meetmed võivad erakorraliselt või tulevikus avaneda. Kui eraldatakse meetmest

lisaraha, siis eraldatakse see projektidele: a) kus on kehtiv rahastusotsus: b) mis on ettenähtud

järgnevatel aastatel, aga mille iseloom võimaldab projekti tõstmise varasemaks ja mis on seotud

põhiteenuste tagamisega; c) eelistatud on kliimaeesmärkide täitmisesse suunatud projektid,

erinevate nõuete täitmiseks suunatud projektid, samuti projektid, mis on suunatud avariiolukorra

vältimiseks.

Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodi jooksul negatiivne ehk investeerimistegevuse

kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit võimaldab

positiivne põhitegevuse tulem ja valla laenuvõimekus.

Negatiivset mõju avaldab ka asjaolu, et vähenenud on kohalikele omavalitsustele võimaldavate

investeerimismeetmete arv ja suurenenud on toetuse saaja omaosaluse määr. Mõju avaldab ka

intressimäär, kui see ei lange, siis Lääne-Nigula valla investeerimisvõimekus väheneb veelgi.

Tabel 10. Investeerimistegevus (2025-2028)

Lääne-Nigula vald

2023

eeldatav

täitmine

2024

eelarve

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Investeerimistegevus kokku -992 665 -1 291 310 -2 526 366 -1 416 172 -1 677 286 -1 695 376

Põhivara müük (+) 14 730 20 000 25 000 25 000 25 000 25 000

 Põhivara soetus (-)

 projektide omaosalus

-498 408

-369 860

-783 251

-3 073 144

-1 925 000

-1 115 000

-915 000

-2 148 144

-1 200 000

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 128 548 80 600 1 198 144 250 000 998 144 50 000

Põhivara soetuseks antav

sihtfinantseerimine (-) -239 633 -217 769 -260 000 -165 000 -140 000 -140 000

Osaluste ning muude aktsiate ja

osade soetus (-) -72 500 -50 000 0 0 0

0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0

0

12

Investeeringute loetelu vt lisa 1

2.3. Eelarve tulem ja finantseerimistegevus

Eelarve tulem on põhitegevuse tulem ja investeerimistegevuse tulemus liidetuna. Eelarve tulemile ei ole

seaduses otseseid piiranguid kehtestatud. Negatiivne eelarvetulem näitab, et planeeritavate

investeeringute omaosaluste katmiseks jääb vahendeid puudu ja vajadus on laenuvahendite järgi, mis

tuleb katta kas täiendava laenuga või likviidsete varade (raha jäägi) arvelt. Tehtavad

investeerimiskulutused mõjutavad negatiivselt valla finantspositsiooni suurendades võlakoormust,

samas tuleb arvestada investeeringute sotsiaalmajanduslikku kasutegurit.

Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe katmiseks

teostatavad finantstehingud (laenude võtmised jms).

Lääne-Nigula vallal on 31.12.2024 seisuga 12 kehtivat laenulepingut. 31.08.2024. aasta seisuga ei ole

võetud välja SEB pangaga sõlmitud laenuleping 2024008793, summas 560 000 eurot. Strateegiasse on

arvestatud 2025 aastal sisse 2,0 miljoni suuruse laenu võtmisega kaasnev laenukohustuse põhiosa

tagasimakse ja eeldusel, et laenuintress on ( 4,361).

Laenude refinantseerimine (10- aastaseks perioodiks) on majanduslikult tasuv juhul kui intressimäär

(ilma euribor- ta) jääb alla 0,87%.

Eelarvestrateegia perioodil on kavas võtta uusi kohustusi 5,83 miljonit eurot ja tasuda ca 5,7 miljoni

euro eest.

Tabel 111. Finantseerimistegevus (2025- 2028)

Lääne-Nigula vald

2023

eeldatav

täitmine

2024

eelarve

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Finantseerimistegevus 124 231 -14 581 1 180 365 90 426 211 116 187 863

Kohustuste võtmine (+) 647 000 560 000 1 900 000 1 000 000 1 200 000 1 200 000

Kohustuste tasumine (-) -522 769 -574 581 -719 635 -909 574 -988 884 -1 012 137

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) 1 266 169 -616 888 -449 411 -263 050 -159 625 20 774

Likviidsete varade suunamata

jääk aasta lõpuks 1 612 260 995 372 545 961 282 911 123 286 144 060

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 8 183 092 8 168 511 9 348 876 9 439 302 9 650 418 9 838 281

Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus ehk võlakohustuste suuruse ja

likviidsete varade (raha ja pangakontodel olevaid vahendeid) kogusumma vahe, kus netovõlakoormuse

arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud kohustused ja mittekatkestatavad

kasutusrendilepingud.

Maksimaalset limiiti on võimalik saavutada, kui suurendada põhitegevuse tulemit põhitegevuse tulude

suurendamise või põhitegevuse kulude vähendamisega, kuid samas suure netovõlakoormusega on ka

intressikulu oluliselt suurem ja järgnevate aastate laenude tagasimaksed, mis kärbivad edasist võimekust

erinevaid tegevusi realiseerida.

Netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel aruandeaasta lõpu

seisuga.

Finantstulud (+) 24 839 40 000 25 000 25 000 25 000 25 000

Finantskulud (-) -350 241 -380 890 -441 366 -436 172 -437 286 -455 376

13

Valla eesmärk number üks peab olema katta põhitegevuse tulemist laenude põhiosamaksed ja

intressikulu, teine eesmärk peab olema see, et põhitegevuse kulude kasv oleks kindlalt alla

põhitegevuse tulude kasvu ja kolmas eesmärk on, et hoida netovõlakoormus mõõdukal tasemel.

Koroonaviirusest tulenenud pandeemiast tingitud majanduskriisi tõttu on 60% kriteerium ning 6- kordse

põhitegevuse tulemi tingimus asendatud ajutiselt leebemate piirmääradega. Aastatel 2020–2024 on 60%

kriteeriumi asemel 80% ning kuuekordse põhitegevuse tulemi asemel 10- kordne tulem. Aastatel 2025–

2027 on nimetatud kaks piirmäära vastavalt 75% ja 9- kordne tulem (2025. aastal), 70% ja 8- kordne

tulem (2026. aastal) ning 65% ja 7- kordne tulem (2027. aastal). Alates 2028. aastast kehtivad

tavapärased piirmäärad (KOFS § 59 lõige 13).

Tabel 122. Netovõlakoormuse lubatud ja tegelik määr

Lääne-Nigula vald

2023

täitmine

2024

eeldatav

täitmine

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Netovõlakoormus

(eurodes) 6 570 832 7 173 139 8 802 915 9 156 391 9 527 132 9 694 221

Netovõlakoormuse (%) 41% 42% 49,7% 50,4% 51,0% 50,0%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes) 12 937 232 13 620 366 13 289 672 12 706 842 12 134 515 11 625 746

Vaba netovõlakoormus

(eurodes) 6 366 400 6 447 227 4 486 757 3 550 451 2 607 383 1 931 525

Netovõlakoormus (%) 80,0% 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0%

Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 aasta on esitatud Lisas 2

2.4. Arvestusüksus ja finantsdistsipliin Lääne-Nigula vald omab osalust 6 ühingus, all olev tabel annab sellest ülevaate.

Tabel 13. Konsolideerimisgrupp

Jrk.nr Üksuse nimetus Valla osaluse määr, %

1. AS Lääne-Nigula Varahaldus 100%

2. SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide

Halduskeskus 100%

3. OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud 100%

4. OÜ Lääne-Nigula Perearstikeskus 100%

5. OÜ Oru Kultuurisaal 100%

6. OÜ Maali Üürimaja 51%

Eelarvestrateegias tuleb KOFS § 20 lg 3 kohaselt anda ülevaade sõltuvate üksuste arvnäitajatest, mis on

vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks.

KOFS §2, p. 9 kohaselt on sõltuv üksus – raamatupidamise seaduses mõistes kohaliku omavalitsuse

üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt,

riigilt, muult avalikult õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt

isikutelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust või renditulu kohaliku omavalitsuse üksuselt ja

nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

31.12.2023. aasta seisuga olid sõltuvateks üksusteks SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide

Halduskeskus (SA PLTSH), OÜ Oru Kultuurisaal, OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud, OÜ Lääne-Nigula

Varahaldus ja OÜ Lääne-Nigula Perearstikeskus.

14

Sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvutamiseks tuleb samuti rakendada

KOFS-i vastavat metoodikat.

OÜ Lääne-Nigula Hooldekodud arvestatud Risti Hooldekodu moodulite väljaostuga, planeeritud võtta

laenu summa 160 000 eurot (6-8) aastat, laenusumma kaetakse rendilepingu summast. Ehitustegevuse

käigus on planeeritud olmeruumide remont 33 000 eurot, mis kaetakse omatulu arvelt.

OÜ Oru Kultuurisaal- il investeeringuid 2025 strateegias plaanis ei ole. OÜ Lääne-Nigula Varahaldus

loobus suurematest investeeringute tegemisest eelarvestrateegia perioodil, kuigi vajadus

investeerimistegevuse osas on – Pürksi ja Linnamäe kütte katelde vahetamine, mille hinnanguline

maksumus katla kohta on 750 000 eurot.

Tabel 134. Lääne-Nigula valla koondeelarvestrateegia koos sõltuvate üksustega 2025-2028

Arvestusüksus (Lääne-

Nigula valla

koondeelarvestrateegia

koos sõltuvate üksustega

2025-2028)

2023

täitmine

2024

eeldatav

täitmine

2025

eelarve

2026

eelarve

2027

eelarve

2028

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 16 815 737 17 915 642 18 710 907 19 198 431 19 766 403 20 526 644

Põhitegevuse kulud kokku 15 950 540 16 931 164 17 592 994 17 875 185 18 210 341 18 753 658 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed -107 677 -142 984 -186 400 -200 600 -206 400 -211 400

Põhitegevustulem 865 197 984 478 1 117 913 1 323 246 1 556 063 1 772 986

Investeerimistegevus

kokku -1 086 370 -1 393 030 -2 760 666 -1 514 672 -1 757 786 -1 777 876

Eelarve tulem -221 173 -408 552 -1 642 753 -191 426 -201 724 -4 889

Finantseerimistegevus 114 017 -92 793 1 270 145 5 026 128 519 114 463

Likviidsete varade muutus

(+ suurenemine, -

vähenemine) 1 207 348 -554 841 -375 608 -169 400 -32 508 144 172

Nõuete ja kohustuste

saldode muutus (+/-) 1 314 304 -53 496 -3 000 17 000 40 697 34 600

Likviidsete varade

suunamata jääk aasta

lõpuks 1 782 062 1 227 221 851 613 682 213 649 706 793 878

Võlakohustused kokku

aasta lõpu seisuga 8 805 871 8 713 078 9 983 223 9 988 249 10 116 768 10 231 231 sh kohustused, mille võrra võib

ületada netovõlakoormuse

piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus

(eurodes) 7 023 809 7 485 857 9 131 610 9 306 036 9 467 062 9 487 351

Netovõlakoormus (%) 41,7% 41,7% 48,8% 48,5% 47,9% 46,2%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes) 13 452 590 14 332 514 14 033 180 13 438 902 12 848 162 12 315 986

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%) 80,0% 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes) 6 428 781 6 846 657 4 901 570 4 132 866 3 381 100 2 878 635

Riskianalüüsis on hinnatud olukorda, kus kavandatud eelarvetulude maht osutub väiksemaks või

kohustuste intressikulud suuremaks võrreldes strateegia eeldustega.

15

Tabel 15. Riskianalüüsi stsenaariumid

Stsenaarium Muutus

Kokkuhoiu

vajadus

omavalitsus 2025 2026 2027 2028

Tulumaksu aastane kasv on

väiksem 2% 174 170 182 878 191 656 200 855

Kulud kasvavad aastas 4% 201 496 203 914 205 953 208 012

Lääne-Nigula valla eelarve tundlik väliskeskkonnast tulenevatele muutustele – eelarvetulude

võimalikule vähenemisele on tarvilik reageerida põhitegevuse kulude kokkuhoiu ja planeeritud

investeeringutest loobumisega. Suure laenukoormuse tõttu omab mõju ka intressimäärade tõus.

Lisa 1. Investeeringute kava 2025-2028, põhivara soetused objektide lõikes

Investeeringuobjektid* 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

04 Majandus 345 000 295 000 280 000 280 000

Sireli maade ost 15 000 15 000

Sõidukite väljaost 30 000 30 000 30 000 30 000

Projektide omaosalused 100 000 50 000 50 000 50 000

Teede korrashoid ja pindamine 200 000 200 000 200 000 200 000

toetuse arvelt - Sadamate arendus 200 000 200 000

09 Haridus 1 580 000 620 000 920 000 920 000

Asutuste väikeinvesteeringud 320 000 320 000 320 000 320 000

Martna Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023" 900 000 300 000

toetuse arvelt 948 144

PEEK projekt- "Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendamine" 250 000

Linnamäe lasteaia moodulite väljaost Cramo OÜ 110 000

Palivere Põhikooli rekonstrueerimine 600 000 600 000

toetuse arvelt 948 144

KÕIK KOKKU 3 073 144 1 115 000 2 148 144 1 200 000

sh toetuse arvelt 1 148 144 200 000 948 144 0

(omaosalus) arvelt 1 925 000 915 000 1 200 000 1 200 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

04 Majandus 200 000 200 000 0 0

Sadamate arendus - toetuse arvelt 200 000 200 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 50 000 50 000 50 000 50 000

Hajaasustuse programm (ASF) 50 000 50 000 50 000 50 000

09 Haridus 948 144 0 0 0

Martna Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV

hoone energiatõhususe parandamine

moderniseerimisfondist 2023" 948 144 948 144

KÕIK KOKKU 1 198 144 250 000 998 144 50 000

16

Investeerimistegevuse all on arvestatud:

Tegevusala 04- Majandus:

 Sirelid maade ost- Risti osavald 15 000 eurot 2025- 2026 aastal ( notariaalne leping);

 Sõidukite väljaost- 30 000 eurot 2025-2028. aastal;

 Projektide omaosalus- 100 000 eurot 2025 aastal ( sh arvestatud Kullamaa KK võimla

projekteerimisega 50 000 eurot ) ja 2026-2028. aastal 50 000 eurot;

 Teede korrashoid ja pindamine- 200 000 eurot 2025-2028. aastal;

 Sadamate toetus- 200 000 2025-2026. aastal – toetuse arvelt.

Tegevusala 06- Elamu-ja kommunaalmajandus:

 Taebla Ühisveevärk projekt " Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"- (ASF)- 150 000

eurot 2025. aastal ja 50 000 eurot 2026. aastal;

 Hajaasustuse programm (ASF)- 100 000 eurot 2025-2026. aastal, millest omafinantseering

50 000 eurot 2025-2028. aastal.

Tegevusala 08- Vabaaeg, kultuur ja religioon:

 Palivere KUM 4 aastane meede (ASF)- 10 000 eurot 2025. aastal, 15 000 eurot 2026. aastal ja

40 000 eurot 2027-2028. aastal.

Tegevusala 09- Haridus:

 Asutuste väikeinvesteeringud- 320 000 eurot 2025. aastal ja ka järgnevatel aastatel. Asutuste

väikeinvesteeringute jaotatakse prioriteetide järgi eeskätt avariide likvideerimiseks,

hädavajalikeks remonttöödeks ja erinevate ametkondade ettekirjutuste lahendamiseks;

 Martna Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine

moderniseerimisfondist 2023"- 900 000 eurot 2025. aastal ja 300 000 eurot 2026. aastal, lisaks

teotuse arvelt 948 144 eurot ;

 PEEK projekt- "Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendamine"- 250 000 eurot

2025. aastal;

 Linnamäe lasteaia moodulite väljaost Cramo OÜ- 110 000 eurot 2025. aastal;

 Palivere Põhikooli rekonstrueerimine- meede " KOV hoone energiatõhususe parandamine

moderniseerimisfondist 2023"- 600 000 eurot 2027. aastal ja 300 000 eurot 2028. aastal, lisaks

eelduslik toetus 948 144 eurot.

Valla lisaks eeltoodust kajastatakse strateegias prioriteetsed investeeringuprojektid, mille

realiseerimiseks puuduvad vahendid, aga mis võetakse töösse kui selleks avanevad võimalused.

Lähtudes hetkel kehtivast eelarvestrateegiast 2024-2027 ja investeeringute kavast 2024-2027, jaotub

strateegias kajastamata investeeringute nimekiri järgmiselt:

 Kullamaa KK võimla

 Oru kooli rekonstrueerimine/moodulid

 Risti Lasteaia uue hoone ehitus

 Linnamäe Lasteaia katus, ventilatsioon ja võimlemisruum;

 Palivere Noortekeskuse kapitaalremont

 Noarootsi vallamaja soojustamine

 Sotsiaalmajutusüksus Lääne-Nigula vallas

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 250 000 150 000 100 000 100 000

Taebla Ühisveevärk projekt " Kättesaadavad kvaliteetsed

avalikud teenused"- (ASF) 150 000 50 000

Hajaasustuse programm (ASF) 100 000 100 000 100 000 100 000

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 10 000 15 000 40 000 40 000

Palivere KUM 4 aastane meede (ASF) 10 000 15 000 40 000 40 000

KÕIK KOKKU 260 000 165 000 140 000 140 000

17

Antud nimekirja järjestust saab muuta volikogu lähtudes sisulisest põhjustest, nt töö avariilisus,

ettekirjutused või oht põhiteenuse tagamise jätkusuutlikkusele.

18

Lisa 2. Lääne-Nigula eelarvestrateegia 2025-2028 koondtabel

Lääne- Nigula vald 2023

täitmine

2024 eeldatav täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 16 171 540 17 025 458 17 719 562 18 152 631 18 668 485 19 376 244

Maksutulud 7 992 661 8 799 700 9 380 156 9 882 879 10 380 723 10 920 291

sh tulumaks 7 460 482 8 278 000 8 708 456 9 143 879 9 582 785 10 042 759

sh maamaks 530 684 520 000 670 000 737 000 795 938 875 532

sh muud maksutulud 1 495 1 700 1 700 2 000 2 000 2 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 741 655 1 765 775 1 770 691 1 801 037 1 819 047 1 837 238

Saadavad toetused tegevuskuludeks 6 286 560 6 269 983 6 378 715 6 268 715 6 268 715 6 418 715

sh tasandusfond 4 575 217 4 401 006 1 499 688 1 379 688 1 379 688 1 379 688

sh toetusfond 1 271 756 1 499 688 4 489 027 4 489 027 4 489 027 4 489 027

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 439 587 369 289 200 000 200 000 200 000 350 000

Muud tegevustulud 150 664 190 000 190 000 200 000 200 000 200 000

Põhitegevuse kulud kokku 15 232 718 16 300 226 16 822 972 17 089 935 17 361 941 17 847 958

Antavad toetused tegevuskuludeks 974 838 1 437 753 1 651 753 1 651 753 1 651 753 1 865 753

Muud tegevuskulud 14 257 880 14 862 473 15 171 219 15 438 182 15 710 188 15 982 205

sh personalikulud 9 068 453 9 876 313 10 073 839 10 280 353 10 501 380 10 721 909

sh majandamiskulud 5 185 606 4 938 607 5 037 380 5 097 829 5 148 807 5 200 295

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 3 821 47 553 60 000 60 000 60 000 60 000

Põhitegevuse tulem 938 822 725 232 896 590 1 062 696 1 306 544 1 528 286

Investeerimistegevus kokku -992 665 -1 291 310 -2 526 366 -1 416 172 -1 677 286 -1 695 376

Põhivara müük (+) 14 730 20 000 25 000 25 000 25 000 25 000

Põhivara soetus (-) -498 408 -783 251 -3 073 144 -1 115 000 -2 148 144 -1 200 000

sh projektide omaosalus -369 860 -783 251 -1 925 000 -915 000 -1 200 000 -1 200 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 128 548 80 600 1 198 144 250 000 998 144 50 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -239 633 -217 769 -260 000 -165 000 -140 000 -140 000

19

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -72 500 -50 000

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 24 839 40 000 25 000 25 000 25 000 25 000

Finantskulud (-) -350 241 -380 890 -441 366 -436 172 -437 286 -455 376

Eelarve tulem -53 843 -566 078 -1 629 776 -353 476 -370 741 -167 090

Finantseerimistegevus 124 231 -14 581 1 180 365 90 426 211 116 187 863

Kohustiste võtmine (+) 647 000 560 000 1 900 000 1 000 000 1 200 000 1 200 000

Kohustiste tasumine (-) -522 769 -574 581 -719 635 -909 574 -988 884 -1 012 137

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 1 266 169 -616 888 -449 411 -263 050 -159 625 20 772

Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-) 1 195 781 -36 229 0 0 0 0

sh nõuete muutus (- suurenemine/ + vähenemine)

sh kohustiste muutus (+ suurenemine/ - vähenemine)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 612 260 995 372 545 961 282 911 123 286 144 060

Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga 8 183 092 8 168 511 9 348 876 9 439 302 9 650 418 9 838 281

sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent (konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038)

sh kohustised, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 6 570 832 7 173 139 8 802 915 9 156 391 9 527 132 9 694 221

Netovõlakoormus (%) 40,6% 42,1% 49,7% 50,4% 51,0% 50,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 12 937 232 13 620 366 13 289 672 12 706 842 12 134 515 11 625 746

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 80,0% 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 6 366 400 6 447 227 4 486 757 3 550 451 2 607 383 1 931 523

Taotlus vea parandamiseks.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTI SADULSEPP PNOEE-47410084715 2024-11-08 08:51:48

Taotlus vea parandamiseks.pdf

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Justiitsministeerium

[email protected] 08.11.2024 nr 14-4/24-1775-1

Taotlus vea parandamiseks

Palun parandada Riigi Teatajas avaldatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2024 määruse nr 24

„Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia 2025-2028“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/424102024016) Lisa.

Rahandusministeeriumile eelarvestrateegiat esitades selgus, et strateegias 2027. aasta

investeerimistegevuses lk 15 ja lk 18 on summa vale (on 2 198 144 eurot, peaks olema 2 148 144

eurot). Vea tingis lk 18 tabelis oleva Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) lahtris

oleva valemi puudumine. Selle tõttu on valesti kokku liidetud põhivara soetus nii Lisas 1 kui Lisas

2.

Lisame veaga tabeli, kus on näidatud punasega numbrid, mis on valesti ja õige tabeli, mis peaks

olema korrektne ja valemiga.

Lisame juurde õige Lisa (pdf-s).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

image003.jpg