Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE)

Vabariigi Valitsus

.11.2024 nr 1-1/15-536/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 61 Riigikogu liikme k.a 7. novembril algatatud Eesti

Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel (pdf)

2) seletuskiri kuuel lehel (pdf)

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

<• ^

EELNÖU

Eesti Vabariigi pöhiseaduse muutmise seadus

§ l. Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 156 löige 2 muudetakseja sönastatakse järgmiselt:

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleöiguslikud selle omavalitsuse maa-alal pusivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroapa Liidu kodanikud ja Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

Kodakondsuseta isikute ja hääleöiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimusedja korra sätestab seadus."?9

§ 2. Käesolev seadusjöustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinnas, .jhovembril 2024.a. Riigikogu Kantselei

Kuupäev <^3 ' /^f vi-t /-///5~-^^

Algatajad:

/| . -^^-U-Nn^ ^/<.^ ^^AlAM^r-—^ ^ <~~t^<=3V^^ <. ^\

^ - ^O^V-^^ '(<.<3-\\^c^L^>- ^. ka^^ J^^^

:^.^^A^-S^(^u~ ^;^-^^ ^ ^c{^\ T^SOL,

Ms^JcJL^- ^. ^^-> ^^^^

/D ^/^/. - I^A L/Jr ^A /.

>

^

^%^^

.^, €^^ M^&'^( I fl

ijWU^^ ^ y,

//3~ ^oUi ^ ^uu^a^ /<^- ^^^^ ^^^^-^ A-Z. ^,<.4S^ S^j ^ i U^^^°-^ ^O^L^-

^ 5,. ^w^ //^L ^ö. </o^ ^^-^-^Sc.i^y 2^. -4v,>'<< ^^r ^^ ftsz^i (^ \)cJ^

£%'

^

'^?^fcc^

6

{^(L^.i r)~7 ^ /.

oZ? ^. O.S; tHov^öö (^1^ jM -

^7./^ ^ ^^/)^^ as. ^^- 3ö.

//^ C/W/UÄi/ ö>. 33. dUo^u> ^LcujM

^v^ \-^

^\ ^-a

/}. /,

/:

^

^^ ^s^

/

c^

iö\At^\C^

^

^-\{ ^S^\C{^

2

^

^m

I

^vv^V<-^S2>3^. -/\^^^i -3b."^^-—. Y^N^.'

3.C. h:^.\ L^ ^ -M^-^o^

^6W^ C7^^v J ^ ^<^V( C^^ti^t t^A^

^? !^U^t/ ^^^<i^ ^ll . C^cS^ lil. £*u^ "^jw^L ^. L^ ^v)

^

Y

c

^z <<

a

\

3

Eesti Vabariigi pöhiseaduse muutmise seaduse eelnou seletuskiri

l. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk

Pöhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku öigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis pusivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on öigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Pöhiseaduse muudatus aimab hääleöiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole uhegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Eelnöu algatamise öiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 161 löige l, mille kohaselt on öigus algatada pöhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Pöhiseaduse § 163 kohaselt saab pöhiseadust muuta seadusega, mis on vastu vöetud: l) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Pöhiseaduse muutmise seaduse eelnöu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt uks kuu. Pöhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §122 löikele 3 märgib pöhiseaduse muutmise seaduse eelnöu algataja seletuskirjas, millist pöhiseaduse muutmise viisi ta kasutada soovib.

Könesoleva eelnöu puhui on valitud aluseks pöhiseaduse § 1631g l p3 (pöhiseaduse muutmine kiireloomulisena).

Eelnöu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleöiguslikud selle omavalitsuse maa-alal pusivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroapa Liidu kodanikud ja Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

2. Eelnöu sisu ja vordlev analuus

Kehtiv rahvusvaheline raamistik ja riigisisene regulatsioon

Euroopa inimöigusteja pöhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) protokolli nr l artikli 3 (öigus vabadele valimistele) kohaselt kohustuvad protokolliosalised möistlike ajavahemike järel korraldama salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel.1

\btt^.si//www,riJiite3taja..ae/akt/.l..3.3.2..&3..Q.Q

Euroopa Inimöiguste Kohtu praktika kohaselt on artikli 3 kohaldamisalas seadusandja valimised, seega kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu valimised ei kuulu selle artikli kohaldamisalasse.

Euroopa Nöukogu Veneetsia komisjoni koostatud valimiste hea tava3 (Code of good practice m electoral matters) kohaselt on soovitatav lubada välismaalastel hääletada kohalikel valimistel pärast teatud ajavahemikujooksul residentsusnöude täitmist (punkti 1.1 alapunkti b alapunkt ii). Hea tava seletuskirja punkti 6 alapunktides a-c loetletakse uhtsed alused nii passiivse kui ka aktiivse valimisöiguse piiramiseks, mis on kooskölas rahvusvaheliste standarditega. Enamasti on valimisöigus piiratud kahel alusel - nendeks on vanus ja kodakondsus. Tegemist on Euroopa Nöukogu riikidele soovitusliku dokumendiga.

Euroopa inimöiguste ja pöhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 16 järgi ei kohaldu konventsiooni artiklis 14 sätestatud diskrimineerimise keeld välismaalaste poliitlilise tegevuse piirangutele konventsiooni osalisriikides, seega on välismaalaste poliitilise tegevuse reguleerimine liikmesriigi suveräänse seadusandluse kusimus väljaspool konventsiooni kaitseala.

Pöhiseaduse § 156 lg 2 sätestab, et ,,kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleöiguslikud selle omavalitsuse maa-alal pusivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad." See tähendab, et seadusandjal on öigus ja kohustus näha ette hääletamisöiguse teostamise tingimused, sätestades need seaduses.

Pöhiseaduse § 156 lg 2 näeb aktiivse valimisöiguse puhui selgesönaliselt ette vanusetsensuse, milleks on vähemalt 16 aastat. Lisaks sätestab pöhiseadus nn paiksustsensusena tingimuse, et hääleöiguse omamiseks peab olema tegemist kohaliku omavalitsuse maa-alal piisivalt elävä isikuga. Erinevalt Riigikogu valimistest (pöhiseaduse § 57) ei määratleta KO V volikogu valimistel hääleöiguslikku isikut kodakondsuse kriteeriumi alusel ehk ei sätestata kodakondsustsensust.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses4 (KOVVS) on alates selle taasiseseisvumise järgsest esmakordsest kehtestamisest 1993. aastal sisaldunud mittekodanike öigus hääletada. Täpsemalt on öigus hääletada välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel (KOVVS § 5 lg2p l).

Eelnöuga täiendatakse pöhiseaduse §156 löiget 2 selgetel ning objektiivsetel kriteeriumitel pöhineva loeteluga, kellel on Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel hääleöigus. Seadusandja pädevuses on ka edaspidi määrätä tingimusi hääleöiguse teostamiseks.

Hääleöiguslikud isikud volikogu valimisel on: l. Eesti kodanikud

2. Kodakondsuseta isikud

Kodakondsuseta ehk määratlemata kodakondsusega isik on isik, kellel ei ole tihegi riigi kodakondsust. Määratlemata kodakondsusega isikutel puudub seos uhegi teise riigiga peale

2 httDS://ks.echr.coe.int/documents/d/echr-ks/auide art 3 protocol 1 ena 3http.&;y/www,y.e.nMe,..c.Qfi-..int/wsMQrms/.d.flCum&nt5/?.^^ 4 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/28492

2

Eesti ning neli ei ole uhegi riigi ees lojaalsus- egamuid kohustusi. Statistikaameti andmetel elas l. jaanuaril 2024 Eestis 62 216 määratlemata kodakondsusega isikut. 3. Eurooea Liidy kpdamkyd

ELTL artikli 20 löike 2 punktis b ja artikli 22 löikes l ning Euroopa Liidu pöhiöiguste harta artiklis 40 on sätestatud, et liidu kodanikel on öigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel selle riigi kodanikega vördsetel tingimustel. ELTL artiklis 22 on sätestatud, et seda öigust kasutatakse vastavalt nöukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvöetud iiksikasjalikule korrale.5 Sisuliselt on tegemist otse EL-i öigusest tuleneva isikute kategooriaga, kellel on hääleöigus vördsetel tingimustel riigi kodanikega. Tervikluse huvides tuleb ka see isikute kategooria loetelusse lisada.

4. Pöhia-Atlandi Lepingu Orgamsatsiooni osalisriigi kodanikud

Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO ehk Pöhja-Atlandi Liit) on 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Pöhja-Atlandi lepinguga loodud riikidevaheline söjaline liit. NATO eesmärk on tagada oma liikmete vabadus jajulgeolek poliitiliste ja söjaliste vahendite abil. Seadusandja soov on vöimaldada NATO riikide kodanikel kohaliku omavalitsuse valimisel hääletada, sest tegemist on Eestijulgeolekuja suveräänsuse tagamise instmmendiga.

Liitu kuuluvaa j ärgmised riigid:

• 12 asutaj aliiget: Ameerika Ohendriigid, Belgia, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Uhendkuningriik; alates veebmarist 1952 KreekajaTurgi; alates maist 1955 Lääne-Saksamaa (pärast Saksamaa taasuhendamist 1990. aastal sai riik tervikuna liikmeks); alates maist 1982 Hispaania; alates märtsist 1999 Poola, Tsehhi Vabariikja Ungari; alates märtsist 2004 Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia; alates aprillist 2009 Albaania ja Horvaatia; alates juunist 2017 Montenegro; alates märtsist 2020 Pöhja-Makedoonia; alates aprillist 2023 Soome; alates märtsist 2024 Rootsi.

Teise lausega lisatakse täiendavalt, et kodakondsuseta isikute ja hääleöiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus. See vöimaldab seadusandjal soovi korral sätestada veel lisatingimusi, milleks voib muuhulgas olla näiteks välismaalaste voi kodakondsuseta isikute eraldi valimisnimekirja loomine.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei ole kasutatud uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.

5 Nöukogu direktiiv 94/80/EU, \'\afis'.//&u'[Asx,.swwä.eu/}£:sa\. CQnten^ET/T)afflIM.L/2u.n=C.ELEX:3.12MLQfl8flMK)m=ET

3

4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

5. Seaduse möjud

Edaspidi on Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel hääletamisöiguslikud kodakondsuseta isikudja nende riikide kodanikud, kellega Eestil onjuba siduvadja ulatuslikud majanduslikud voi riigikaitselised lepingud. Kodakondsustsensuse kehtestamisega väheneb kohaliku omavalitsuse valimisel hääleöiguslike elanike arv ligikaudu 72 000.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Valimiste korraldajatel tuleb valijate arvestuse pidamisel kanda nimekirja Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu liikmesriigija Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud.

7. Seaduse joustamme

Pohiseaduse § 167järgijöustub pöhiseaduse muutmise seadus selles sätestatud ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist.

Eelnöus ei nähta ette pöhiseaduse §-s 167 sätestatust erinevatjöustumisaega.

Tallimias, ^novembril 2024.a. y

Algatajad:

A ^^^\--^<^ \C/^-?^ ^^XANr^: Z ^~~^£>9^> ^V^<3? S. Ott ^0

3 \-/V^\r<^v^ ^^' ^ l4<^^ ^^5^4 ^ ^v^^^V^^ ^' ^^^ ^(^-p ^ [/Aac^^ t^p3oL (/ ?. V^c^J- \)o^LööA.- 0 ^ id lc^ 'ka (1<^ ^^ /f? ^^v^2^^-, <^ -^.ss>-^-^ ^

?

\

f

/

cy<,(

^f>

> IL toiih- ^ i \ '

/^ /4

00^^ 1^^ > ^Q^-C ^Ä^^V^^

^ ^do Suui^^ .^r- €0^1^ ^. ^^2^ ^^—^/ ^ . '^(^-h'hA. ^^v'< te, ULC^^C^^ ^(L^U^C^ ^^ < ^6^{ ^^^^ -^ tfA^

^' y^AMU. ^ 2 / . ^^^S^ \^ri~

33 . uUOuUA ^^^L^C<)

c

]^\\ i^O y-

^c^c^-^^

^L- '^\

^^A ^^ —^< 7

//J^

^^ ^6^^-~

o r

'J

/? 0^ a^

M^ ^\l£^ 3' ^a^ ^^ '^^

^s. H^tc^^iiib^^^ ^ ^^p^^^W^%4^ ,^</W^

^ 7 ^/^, ^ -^^4i ^. i^ ^^9 ^ ^9 - y^--^S ^^•^LA^-

^.

^^^ /

K, , , ^

2)^ ^ -A v^^^\ ^-VJ<^V-^ l<— 3,b, ^^bo< —^-> \^.'^,'-^^i 3>&. M.'h^/ 4p^ ^ -U3TS^C^^7^^^

-1^^ 7^- / ^€? ^, MOA 0^^^^ W. (^/f^^/^C^^

•»

^<-^ ^

7 ^

.

^/. o41/^ ^ /̂c<^

-

t<5< LA? ^

^^ ^

6

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 07.11.2024 / 1-1/15-536; Riigikantselei / 07.11.2024 / 2-5/24-01744

Resolutsiooni teema: Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) Prioriteet: Kiire

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 12.11.2024

Lisainfo: Eelnõu käsitletakse kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 14.11.2024 istungil.

Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-1121). Kontroll: Andres Kruus

Teadmiseks riigiasutustes: Siseministeerium <[email protected]>, Välisministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 07.11.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.