Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks 2025. aasta plaan


KINNITATUD
Välisvahendite osakonna juhataja 13.09.2023 otsusega nr 1-24/136
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ vormide kinnitamine“
LISA 1


Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.-31.12.2025


1.1 Toetatav tegevus: 2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine
1.1.1. Arenguprogrammi välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.1)
2025. aastal on arenguprogrammi välja töötamise kulu kokku 75 900eurot, mis jaguneb järgnevate tegevuste vahel järgmiselt:
Arenguprogrammi väljatöötamiseks mõeldud sisendi kogumiseks on sellest planeeritud 12 800 eurot. Arenguprogrammi väljatöötamisega seotud kuludeks on töögrupi kaasamisega seotud kulud nagu transpordi, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud ja muud osalemiskulud. Töögrupp moodustatakse arenguprogrammi esmase läbiviimise analüüsimiseks uue lähteülesande koostamiseks ja hindamismetoodika välja töötamiseks. Kulu sisaldab töögrupi modereerimise ning oskuste ja vajaduste kaardistamise eksperdi kulu ja töörühmas osalevate ekspertide tasu.
Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantidele ja maakondlike vabaühenduste nõustamisteenusega seotud isikutele õppereisi Portugali korraldamiseks ja ellu viimiseks on planeeritud 59 000 eurot ja muudeks õppereisiga kaasnevateks kuludeks 4100 eurot. Õppereisi kuludeks on transpordi, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud ning koolituskulu. Õppereisil osaleb umbes 31 inimest ja organiseemiseks järgitakse riigihanke seadust.

1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.2).
Arenguprogrammi läbi viimise kuluks on planeeritud 42 700 eurot.
Arenguprogrammi täpne sisu valmis 2024. aasta II kvartaliks töörühma töö tulemusena. Kujundatud arenguprogrammi elluviija lähtub oma teenuse läbiviimisel kooskõlastatud programmist, mis kätkeb endas 3-me kontaktset, kahepäevast koolitusmoodulit, mille tegevused on kokku lepitud ja aitavad ellu viia käesoleva projekti eesmärke. Arenguprogrammi läbiviija on on Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis. Arenguprogramm läbitakse 2025. aasta II kvartali lõpuks, millele järgneb jätkukohtumine kõikide osapooltega III kvartalis. Arenguprogrammi alategevusteks on koolitused, seminarid, võrgustikutööd edendavad kohtumised vms tegevused.

1.1.3 Arenguprogrammi hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.3).
Arenguprogrammi hindamiseks on eelarvesse planeeritud 1 600 Eurot.
Arenguprogrammi hindamiseks on kokku kutsutud töögrupp, kes enne 2026. aasta lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika töötatakse välja töögrupi poolt. Hindamismetoodikat kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kokkulepitud metoodika järgi hinnatakse ka järgnevaid arenguprogrammi versioone. Lisaks töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi läbijad. Eelkirjeldatud kolme osapoole hindamisest tehakse töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks.
1.2 Toetatav tegevus: 2.2 Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine
1.2.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine
1.2.1.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.1).
Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise kulu on planeeritud 30 800 eurot, mis jaguneb järgnevate tegevuste vahel järgmiselt:
Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise loodavale kontseptsioonile annab omapoolse tagasiside ekspertide töörühm, mis võimaldab teenusepakkujal parema kontseptsiooni loomist. väljatöötamisega seotud kuludeks on töögrupi kaasamisega seotud kulud nagu transpordi, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud ja muud osalemiskulud. Töögrupp moodustatakse arenguprogrammi esmase läbiviimise analüüsimiseks uue lähteülesande koostamiseks ja hindamismetoodika välja töötamiseks. Kulu sisaldab töögrupi modereerimise ning kaardistamise eksperdi kulu ja töörühmas osalevate ekspertide tasu. Töögrupiga seotud kulud on 12 800 €
Kogukonnapraktika mudeli arendamiseks on eelarves planeeritud 18000 €. II-III kvartal toimub kogukonnapraktika mudeli arendus üleeestiliste kohtumistega. IV kvartal tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026.

1.2.1.2 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.2).
Koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise kulusid on planeeritud 43 310 eurot.
Kohtumisi ja/või koolitusi plaanitakse viia läbi igas maakonnas vabaühenduste arenguvajaduste kohta info kogumiseks. Kohtumiste ja koolitustega seotud kulud on majutus-, transpordi, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud ning ürituste modereerimise ja läbiviimisega seotud ekspertide kulud. Kohtumiste ja analüüsi tulemusena koostab teenusepakkuja, SA Mõttekoda Praxis kontseptsiooni kuidas tõsta maakondlike vabaühenduste kompetentsi laste ja noorte kaasamises II kvartali lõpuks. Kontseptsiooni abil loob töörühm aasta lõpuks tööriista, mille kaudu leitakse 2026. aastal teenusepakkuja, kes esmakordselt väljatöötatud tööriista katsetaks sihtrühmas.

1.2.1.3 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.3).
2025. aastaks koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud.

1.2.2 Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine
1.2.2.1 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ette valmistamine (eelarve tabeli rida 3.1.1).
Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ettevalmistamiseks on planeeritud 5 800 eurot.
1.2.2.2 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste läbi viimine ja korraldamine (eelarve tabeli rida 3.1.2).
2025. aastaks on planeeritud 20 noortele suunatud kohtumist või sündmust kogumaksumusega 80 000 eurot. Tegevuse sisu selgub 2025. aasta I pooles.
Kohtumiste ja sündmuste läbi viimise kuludeks on moderaatorite ja esinejate kulu, transpordi, toitlustus- ja seminariruumide ning muude sündmuse korralduseks tarvilike lahenduste rendi kulud ning teavituskulu.
1.2.2.3 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamine (eelarve tabeli rida 3.1.3). 2025. aastaks kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud.

1.3 Tegevuste otsese personalikulu horisontaalne kulukoht (eelarve tabeli rida 4.1)
Personali palgakuludeks 62 457.84 eurot. Personali palgakulud sisaldavad projektijuhi ja projektispetsialisti töötasu ning töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu projekti tegevuste ellu viimiseks, näiteks kohtumiste ja sündmuste korraldamine, teavitustegevused vms.
Personali lähetus- ja transpordikuludeks on planeeritud 5600 eurot.
Muud elluviimisega seotud otsesed kulu 2 000 eurot, mis on mõeldud ettenägematuteks kuludeks, mis on projektiga seotud ja tegevuste ellu viimiseks vajalikud.
Kaudsed kulud 24,511.75 (7% otsestest kuludest) (eelarve rida 5.1).
Tegevuste elluviimiseks 2025. aastal kulub 374,679.59 eurot, millest 24,511.75 eurot on kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).



KINNITATUD
Välisvahendite osakonna juhataja 13.09.2023 otsusega nr 1-24/136
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ vormide kinnitamine“
LISA 1


Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.-31.12.20251


1. Toetatav tegevus 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine
1.1. Alategevus: Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine
1.1.1 Arenguprogrammi välja töötamine

Peale arenguprogrammi esmakordset läbiviimist kutsutakse kokku uuesti töögrupp, kes arenguprogrammi välja töötamiseks esialgse mudeli kokku panid. Töögrupp hindab peale arenguprogrammi esmakordset lõppemist teenusepakkuja ettepanekuid ja teisi võimalikke sisendeid, mis arenguprogrammi läbides tekkisid ja viib läbi muudatused hanke tehnilisse kirjeldusse, et valmistada ette järgmised arenguprogrammi läbimiseks teenusepakkujate leidmise. Töögruppi on kaasatud KÜSKi ja vabaühenduste konsultantide esindajad, kaasamise ekspert ning oskuste ja vajaduste kaardistamise ekspert. Töögrupi juures saavad sõna töögrupi vabakuulajad, kellel pole kohustust töögrupi töös osaleda aga on võimalus soovikorral anda sisendit arenguprogrammi ja osaleda töögrupi aruteludes. Vabakuulajatel on juurdepääs töögrupi materjalidele, mis ei ole andmekaitseseaduse ega ärisaladusega kaitstud. Vabakuulajateks on üleeestilised noorteorganisatsioonid ja Siseministeeriumi esindaja. Töögrupp alustab tööd 2025. aasta II kvartalis.

Kaardistuseksperdil on arenguprogrammi lähteülesande koostaja rolli. Töögrupiga koostöös täiendab kaardistusekspert juba olemasolevat lähteülesannet esmase läbviimise järgselt nii teenusepakkujalt kui ka programmis osalejatelt tekkinud sisendi ja töögrupi arvamuse kaudu. Vajadusel viib kaardistusekspert läbi täiendavaid kohtumisi ja arutelusid maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikutega eesmärgiga selgitada välja arenguvajadused nõustamisteenuse kvaliteetseks osutamiseks ja noorte kogukonnapõhiseks kaasamiseks. Lähteülesande eesmärk on maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kompetentsid ja arenguvajadused nõustamisteenuse kvaliteetseks osutamiseks, et edendada noorte kogukonnapõhist kaasamist. Arenguprogrammi lähteülesanne valmib 2025. aasta lõpuks. Lähteülesande abil alustatakse 2026. aastal teenusepakkuja otsingut, et teistkordselt läbi viia, juba täiendatud arenguprogramm. Töögrupilt saadakse sisend ka 2026. aastal programmi eeldatava maksumuse kohta.
Valmistatakse ette lähteülesanne teenuse pakkuja leidmiseks, et korraldada maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja KÜSKi personalile õppereis Portugali. Lisaks MAK konsultatnidele, tegelevad üle-eestiliselt vabaühenduste nõustamisega kõik Kodanikuühiskonna Sihtkapitali töötajad. On oluline ka KÜSKi kompetentsi kasvatamine laste ja noorte kaasamise valdkonnas. Õppereisi raames külastatakse kohalikke omavalitsusi, et saada kogemust kuidas on korraldatud KOVide ja vabaühenduste koostöö Protugalis. Valik õppereisi sihtriigi osas langetati varasema kogemuse alusel. Portugalis on head näited KOVide ja vabaühenduste koostöö osas. Õppereisi raames külastatakse lapsi ja noori kaasavaid vabaühendusi ja kohalike omavalitsusi, kes peavad oluliseks koostööd vabaühendustega. Õppereisil kogutakse sisendit TATi tegevuste: 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine, 2.2.3.1. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, 2.2.3.2. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine, ettevalmistamiseks ja ellu viimiseks. Õppereisi eesmärgiks on luua side Portugali kohalike omavalitsustega ja vabaühendustega, vahetada parimaid praktikaid, luua kontakte rahvusvahelisel tasandil. Õppereisi raames külastatakse laste ja noortega tegelevaid ühinguid ja omavalitsusi.

1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimine


2025. aastal alustab teenusepakkuja arenguprogrammi läbiviimist, Teenuse pakkuja viib läbi arenguprogrammi 2025. III kvartali lõpuks. Arenguprogrammis osalevad maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ning maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikud. Teenuse pakkuja koostab ja viib läbi programmi, valmistab ette programmi hindamise, mille alusel on võimalik peale programmi läbi viimist hinnata programmi eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust. Programmi esmakordse läbiviimise järgselt esitab teenusepakkuja täpsema hinnangu programmi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse kohta ning teeb vajadusel esialgsed ettepanekud arenguprogrammi parendamiseks. Arenguprogrammi raames korraldatakse arenguprogrammi läbijatele koolitusi, seminare, kohtumisi ja õppereise. Arenguprogrammi teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, kes viib läbi tegevused vastavalt töövõtulepingule.



1.1.3 Arenguprogrammi hindamine

Arenguprogrammi hindamiseks on kokku kutsutud töögrupp, kes enne 2026. aasta lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika töötatakse välja töögrupi poolt. Hindamismetoodikat kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kokkulepitud metoodika järgi hinnatakse ka järgnevaid arenguprogrammi versioone. Lisaks töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi läbijad. Eelkirjeldatud kolme osapoole hindamisest tehakse töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks.

Tabel 1. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus2
Siht-tase (2025)
Siht-tase
(2029)
Alategevuse väljundid3 tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus

Koolitustel osalejate arv
20
60
Koolitustel osalejate arv
20
Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide osaluskordade arv arenguprogrammis.



Õppereis
1
Kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikute õppereis.



Lähteülesanne
1
Töögrupp esitab aasta lõpuks arenguprogrammi järgmiseks läbiviimiseks lähteülesande.



Hindamismetoodika dokument
1
Töögrupp esitab arenguprogrammi hindamiseks hindamismetoodika dokumendi.

2. Toetatav tegevus 2.2: Lastega ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine.
2.1. Alategevus: Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine


2025. aastal alustab teenusepakkuja maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostamisega. Teenusepakkuja viib läbi maakondlikud kohtumised 2025. II kvrtali lõpuks, millele järgneb kogutud materjalide analüüs. Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon valmib 2025. aasta oktoobri lõpuks, misjärgselt kujundatakse järgmised tegevused aastateks 2026-2028 k.a. Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni kokkupanemise teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena SA Mõttekoda Praxis, kes viib läbi tegevused vastavalt töövõtulepingule.

Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise loodavale kontseptsioonile annab omapoolse tagasiside ekspertide töörühm, mis võimaldab teenusepakkujal parema kontseptsiooni loomist. Peale teenusepakkuja kontseptsiooni kokkupanekut, vormistab töörühm lähteülesande leidmaks teenusepakkuja maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise tööriista esmakordseks läbiviimiseks. 2026. aastal korraldatakse riigihange leidmaks teenusepakkuja, kes eelmainitud tööriista esmakordselt kasutaks, kaasates maakondlike vabaühendusi.

Vabaühenduste kompetentsi kasvatamise juures on olulisel kohal praktiline kogemus. Kogukonnapraktika on siduv programm, mis on avatud kõikidele koolidele ja vabaühendustele, andes noortele arusaama kodanikuühiskonnast, võimaluse mitteformaalsel teel õppida ning panustada ühiskonda. Programm annab õpilasele koostöös vabaühendustega selge arusaama kodanikuühiskonnast, annab võimaluse laiendada silmaringi, panna oma teadmisi proovile, märgata ja panustada ning muuta meie ühiskonda õiglasemaks ja paremaks. 2025. aasta I kvartalis leitakse kogukonnapraktika mudeli arendamiseks teenusepakkuja ja kaardistatakse kogukonnapraktika mudeli hetkeolukord. II-III kvartal toimub kogukonnapraktika mudeli arendus üle-eestiliste kohtumistega. IV kvartal tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026.


Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus
Siht-tase (2025)
Siht-tase
(2029)
Alategevuste väljundid tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus

Koolitus- ja arendus-tegevuste programm vabaühendustele
0
1
Kontseptsioon
1
Toimub programmi ettevalmistamine



Maakondlike vabaühenduste kohtumised ja koolitused
15
Korraldatakse kuni 15 kohtumist, 15 maakonnas ja vabaühendustega.



Piirkondlikud kogukonnapraktika tööriista testimised
8
Korraldatakse kokkusaamisi uuendatud kogukonnapraktika tööriista tetsimiseks. Kokkusaamistel on sihtrühmaks noored ja maakondades tegutsevad vabaühendused ning KOVide esindajad.

2.2. Alategevus: Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine

Kaardistatakse üle-eestiliselt ja maakondlikult noortele kaasamisteemalised sekkumised. Kaardistuse alusel alustatakse tegevus- ja ajakava koostamist noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-eestiliste algatuste plaanidega. Esmase kaardistusega alustatakse 2025. aasta alguses, mil sõlmitakse esmased kokkulepped koostöö osas.

Noortele korraldatakse ja viiakse läbi kohtumisi, sündmusi ja algatusi, kuhu kaasatakse noortega tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja teisi sihtrühma esindajaid. Kohtumiste ja sündmuste eesmärk on tõsta laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste ettevalmistamise ning korraldamise eesmärgil suheldakse sihtrühmaga. Toimub teavitustegevus noortele kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta.


Tabel 3. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse näitaja nimetus
Siht-tase (2025)
Siht-tase
(2029)
Alategevuste väljundid tegevuskava perioodil
Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil
Selgitus

Sündmu-sed noortele
20
70
Sündmus
20
Korraldatakse ja viiakse läbi kohtumisi, sündmusi ja algatusi, kaasates sihtrühma esindajaid.



3. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse


Eri rahvusest, eri vanuses, erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine - Arendus- ja koolitustegevuste ning sündmuste käigus käsitletakse muu hulgas ka võrdse kohtlemise teemasid.
Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning välditakse eelarvamuslikke sõnumeid ja kuvandeid vähemusrühmade kohta.
Tegevuste otsese sihtrühma hulka kuuluvad ka võrdset kohtlemist edendavad vabaühendused, et edendada nende oskusi kaasata noori oma töösse.

Sooline võrdõiguslikkus - Tegevuste käigus arendatakse maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja Eesti vabaühenduste teadmisi ja oskusi kaasata oma tegevustesse noori ja lapsi sõltumata nende soost. Koolitusprogrammides käsitletakse muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse teemasid, et vähendada võimalikke soostereotüüpseid arusaamu vabaühenduste töös. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning välditakse soostereotüüpseid tekste ja kuvandeid. Toetatavate tegevuste raames tehtavatel hindamistel kogutakse ja analüüsitakse andmeid võimalusel ka soo lõikes.

Ligipääsetavus - Avalikkusele suunatud kohtumiste, koolituste ja teiste sündmuste läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja kommunikatsioonile nelja peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue).

Tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse - Koostöös maakondlike arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikutega kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste arenguvajadused ning selle kaardistamise analüüsi kaudu leitakse regionaalsed erinevused Eesti maakondade vahel.
Regionaalsete erinevuste vähendamiseks viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille sihtrühmaks on kõigi maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ja vabaühendused. Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel arvestatakse konkreetse piirkonna arenguvajadustega.

Tegevused panustavad KOVide haldus- ja arendusvõimekusse - tegevuste raames arendatakse nii maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kui ka kohalike omavalitsuste esindajate (näiteks noorsootöötajad, kogukonna koordinaatorid, heaolu ja/või turvalisuse koordinaatorid) teadmisi ja oskusi kaasata noori vabaühenduste tegevustesse. Selleks viiakse läbi ettevalmistavas etapis läbi ümarlaudu maakondades ja kohalikes omavalitsustes, et kaardistada vabaühenduste võimekus oma tegevustesse lapsi ja noori kaasata.