| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2598-2 |
| Registreeritud | 08.11.2024 |
| Sünkroonitud | 11.11.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Maia-Triin Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Maia-Triin Kanarbik - SOM
Sent: Fri, 08 Nov 2024 07:55:19 +0000
To: [email protected] <[email protected]>
Subject: Küsimused Sotsiaalministeeriumile
Lugupeetud Brita Haberland,
Vastame teie esitatud kahele küsimusele seoses riskirühmade gripi vastase vaktsineerimisega ja haiglavõrgu arengusuundadega.
Gripiviiruse tüüpe on erinevaid, aga soovitatakse vaktsineerida elanikkonnal just hooajalise gripi vastu. Hooajaline gripp levib peamiselt vahemikus oktoober kuni mai. Viidatud Postimehe artiklis rõhutab ka Terviseameti spetsialist Julia Geller, et gripi vastu tasub vaktsineerida hooaja alguses, et saavutada tugev kaitse viiruse intensiivse leviku ajaks. Kindlasti ei ole vajadust, et riskirühmad ennast isoleeriksid enne vaktsineerimise alustamist. Lisaks gripile levib ka muid nakkushaigusi, mille tõttu soovitab Terviseamet nakatumisest hoidumiseks riskirühmadel sügistalvisel hooajal vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi, pesta tihti kästi ja haigega lähikontaktis olles katta nina ning suu maskiga. Parim viis gripist hoidumiseks on vaktsineerimine.
Haiglavõrgu arengusuundade eesmärk on tagada ühiskonna vajadustele vastava ja jõukohase haiglavõrgu kaudu kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabiteenused, mis on integreeritud esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, et vähendada enneaegset suremust ja parandada krooniliste haigustega inimeste elukvaliteeti. Arengusuunad võtavad arvesse muutuvat demograafilist olukorda ja tulevikutrende nii tervishoiu valdkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Arengusuunad toovad välja tervishoiupoliitilised suunad, mille poole liikuda. Näiteks on haiglavõrgu arengukavas on välja toodud, et igas maakonnas tagatakse eriarstiabi ja ööpäevaringse erakorraline abi, võttes arvesse elanike arvu haigla teeninduspiirkonnas. Keerukamad teenused tsentraliseeritakse piirkondlikesse haiglatesse ning sagedamini kasutatavad teenused detsentraliseeritakse osutades neid maakondlike vastutusega haiglates. Selle saavutamiseks osutatakse maakondlike vastutusega haiglates lisaks esmavajaliku statsionaarse abi osutamisele senisest enam kaug- ja ambulatoorseid teenuseid ning suurendatakse vaimse tervise abi, õendusabi ja palliatiivravi pakkumist. Olemasolevad haiglavõrgu haiglad jäävad maakondadesse alles, muutuda võib osutatavate tervishoiuteenuste pakett.
Heade soovidega
Maia-Triin Kanarbik |
|
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pöördumine | 08.11.2024 | 3 | 1.5-1.1/2598-3 🔒 | Sissetulev kiri | som | B. H. |