Kiri

(Raam)lepingu Lisa 1
ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke Kirjutustõlketeenuse osutamine 2025-2027 Sotsiaalkindlustusametile tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja ….. (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).

1. Lisa eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.

2. Mõisted
2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas:
2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;
2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.
3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.
3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.
3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:
3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele;
3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).
3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:
3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud;
3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;
3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.
3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.
5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus
6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:
6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes.
6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.
6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:
6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid;
6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted
7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________

9. Rikkumise piiriülene mõju
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
_________________________________________________________________________________

RAAMLEPINGU PROJEKT (töövõtt tellimuse alusel)


Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi tellija), mida esindab ____________ alusel _____________
ja
__________________, registrikood _________ (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel _______________
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:


1. Üldsätted
1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Kirjutustõlketeenuse osutamine 2025-2027 Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 285707 (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.
1.3 Teenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2021–2027, Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 2021-2027.4.09.23-0002 (edaspidi rahastaja).
1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.5 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.5.1 Lisa 1 - Andmetöötluse leping.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese
2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal.
2.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele kirjutustõlke teenuse osutamine (edaspidi teenus). Lepingu esemeks oleva teenuse täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides (sh lepingu lisaks olevas teenuse tehnilises kirjelduses) ja töövõtja pakkumuses.
2.3 Hanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele muuta.
2.4 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt teenust tellima. Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline tähtaegselt osutama hanke alusdokumentides määratud teenuse vastava tellimuse saamisel.

3. Tellimuse esitamine raamlepingu alusel
3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi.
3.2 Teenuse kasutajad esitavad tellimusi kirjutustõlke teenuse osutamiseks vastavalt vajadusele raamlepingu partneri poolt määratud e-posti aadressil.

4. Tellimuse täitmise tingimused
4.1 Teenust osutatakse alates lepingu sõlmimisest, aga mitte enne kui alates 01.01.2025. Teenuse osutamine toimub tehnilises kirjelduses määratud viisil.
4.2 Töövõtja kohustub tegema teavitustööd teenuse kättesaadavuse kohta vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 12.
4.3 Töövõtja vastutab selle eest, et isik, kellele teenust osutatakse, kuulub hanke sihtrühma.
4.4 Teenuse osutamine toimub vastavalt klientide poolt töövõtjale esitatud tellimustele ning vabade pädevate tõlkide kättesaadavusele. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik pakkuda teenust tellimuses märgitud kuupäeval ja kellaajal tõlkide hõivatuse tõttu, peab töövõtja pakkuma uue kliendile sobiva aja.
4.5 Töövõtja esitab tellijale e-kirja teel igakuiselt 5ndaks kuupäevaks aruande osutatud teenuste kohta tellimuste lõikes vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 14.
4.6 Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid teenuse nõuetekohaseks osutamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust teenuse lepingutingimustele vastavuse eest.
4.7 Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
4.8 Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.9 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.10 Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.11 Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele.
4.12 Töövõtja kohustub teenuse osutamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooniga isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.
4.13 Töövõtja on kohustatud teenuse osutamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 12.3 (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).
4.14 Töövõtja kohustub säilitama ja arhiveerima Lepingu dokumentatsiooni originaalidena ja tagama nende säilitamise vastavalt perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja arvestuse meetodile.


5. Üleandmine
5.1 Teenuse üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 14.1. Akt on aluseks tasu maksmisel.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused
6.1 Raamlepingu maksimaalne kogumaksumus on 190 000 eurot (käibemaksuta).
6.2 Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt p. 6.4 fikseeritud tunnihindadele. Tellijal ei ole kohustust tellida teenust lepingu maksimaalse kogumaksumuse mahus, teenust tellitakse vastavalt tellija tegelikule vajadusele. Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 6.6 nimetatud juhul.
6.3 Pakkumuses fikseeritud hind kehtib vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. Hinna muutmine on lubatud iga 12-kuulise perioodi möödumisel lepingu sõlmimisest töövõtja vastavasisulise teavituse alusel. Järgneva perioodi hind ei või suureneda rohkem kui tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise 12-kuulise perioodi alguskuuga. Hindade muutmises lepivad pooled kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et töövõtja saadab e-posti teel vastavasisulise teavituse koos muudetud hinnaga tellija volitatud esindajale. Vastav kokkulepe on käsitletav lepingu lisana.
6.4 Tunnihinnad erinevate osutavate kirjutustõlke teenuse liikide kaupa vastavalt töövõtja pakkumusele on:
6.4.1 olmetõlge eurot;
6.4.2 õpingutõlge eurot;
6.4.3 kirjalik tõlge eurot;
6.4.4 konverentsitõlge eurot;
6.4.5 õigustõlge eurot;
6.4.6 suurürituse tõlge eurot.
6.5 Juhtudel, mille puhul on raske tuvastada, millise kategooria tõlketööga on tegemist, tuleb töövõtjal selgitada olukorda tellijale kirjalikult, misjärel teeb tellija töövõtja selgitustele tuginedes otsuse tõlketöö kategooria osas. Oma otsusest teavitab tellija töövõtjat viie tööpäeva jooksul.
6.6 Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.
6.7 Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest.
6.8 Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud koguse ja teenuse ühikuhinna alusel arvestatud summa.
6.9 Tellija tasub osutatud teenuse eest igakuiselt pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Töövõtja esitab arve vastavalt eelmisel kuul esitatud tellimustele.
6.10 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 285707 ja 15-kohaline lepingu viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu andmete juurest).
6.11 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
6.12 Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
6.13 Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.
7.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3 Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates.
7.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuse osutamisel ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
7.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
7.3.3 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % tellimuse maksumusest iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole teenust osutanud või töövõtja poolt üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele.
7.5 Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast, tellimuses määratud tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.
7.6 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudusi osutatud teenuses või ei osuta uut teenust puudustega teenuse asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenust kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
7.7 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.
7.8 . Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
7.9 Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi teenuse osutamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
7.10 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.
7.11 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige võlaõigusseaduse § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
7.11.1 Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui rohkem kui kolmel korral ei vasta töövõtja poolt osutatud teenus lepingutingimustele või töövõtja on rohkem kui kolmel korral hilinenud teenuse osutamise või üleandmisega rohkem kui seitse kalendripäeva. Sellise rikkumise korral on tellijal õigus nõuda koos lepingu erakorralise ühepoolse lõpetamisega leppetrahvi kuni 5% (viis protsenti) tellimuse hinnast.
7.12 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
7.13 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

8. Autoriõigused
8.1 Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuse osutamise resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad teenuse vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.
8.2 Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates teenuse vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast teenuse vastuvõtmist õigus kasutada teenuse osutamise tulemeid oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Teenuse tulemite muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist teenuse tulemitelt.
8.3 Töövõtja kohustub andma andmed talle teenuse osutamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
8.4 Kõik tellija poolt töövõtjale teenuse osutamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.
8.5 Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).
8.6 Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
8.7 Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.
8.8 Juhul, kui tellija vastu esitatakse nõue osutamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
9.4 Poolte volitatud esindajad on:
9.4.1 Tellija volitatud esindaja: ____________ nimi ­­­_________________, telefon ______, e-post ___________. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
9.4.2 Töövõtja volitatud esindaja ____________ nimi ­­­_________________, telefon ______, e-post ___________.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
10.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
10.2 Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
10.3 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
10.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.
10.6 Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta.  Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.12.2027. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Leping lõppeb mh ka siis, kui raamlepingu rahaline maht punktis 6.1 sätestatud mahus on täitunud.
11.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni (3) kolm kuud.
11.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
11.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduse § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
11.5 Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
11.6 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui:
11.6.1 töövõtja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
11.6.2 töövõtjal on maksuvõlg mis tahes lepingu täitmise ajal riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning töövõtja ei ole maksuvõlga tasunud või ajatanud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet.

12. Lõppsätted
12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.
12.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

Leping on allkirjastatud digitaalselt.


Tellija Töövõtja


Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb huvitatud ettevõtjatele ettepaneku esitada pakkumus sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankele vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 126 kohaselt korraldatav riigihange viiakse läbi vastavalt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumendis sätestatud korrale (edaspidi erimenetluse kord).


1. Riigihanke ese
1.1 Riigihanke esemeks on kirjutustõlketeenus (edaspidi teenus).
1.2 Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides.
1.3 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks lepingu ühe pakkujaga. Riigihanke esemeks on samalaadne ning sama eesmärgi saavutamiseks vajalik kirjutustõlke teenus, mille jagamine erinevateks teenuslõikudeks erinevate ettevõtjate vahel ei ole otstarbekas ning muudab keeruliseks teenuse haldamise. Samuti tagab teenuse osutamine ühe pakkuja poolt hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise ning võimaldab rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste arvelt.

2. Selgituste esitamine
2.1 Huvitatud ettevõtjatel on võimalik riigihanke alusdokumentide kohta esitada hankijale selgitustaotlusi riigihangete registri e-keskkonna kaudu (teabevahetus).

3. Nõuded pakkumusele
3.1 Pakkumus on pakkuja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 4 kuud. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste üle võtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
3.2 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
3.3 Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektrooniliselt, esitab pakkuja pakkumuse tagasivõtmiseks hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate.
3.4 Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
3.5 Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida RHS § 461 lg 1 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
3.6 Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad lepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt.
3.7 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.
3.8 Pakkumus tuleb esitada eesti keeles. Pakkumusele lisatavad dokumendid võib esitada ka inglise keeles. Dokumendi kohta, mis ei ole eesti või inglise keelne, tuleb koos originaaldokumendiga esitada tõlge eesti või inglise keelde. Tõlke korrektsuse eest vastutab pakkuja.
3.9 Hankija avab pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Pakkumuste avamise protokolli ei koostata.

4. Pakkuja kõrvaldamine ja välismaa äriühingu filiaali osalemine riigihankes
4.1 Pakkuja kõrvaldamise alused on sätestatud riigihanke alusdokumentides.
4.2 Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lg 1-3, lg 4 p 12 ja 6 ning § 96 sätestatut.
4.3 Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb kõrvaldamisaluste puudumise kinnitused esitada ka välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid ka välismaa äriühingu suhtes.
4.4 Hankija võib pakkujalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente, esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või dokumentide esitamist. Pakkuja on kohustatud tõendamiseks vajalikud dokumendid esitama 5 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest Hankijal on õigus vastamise tähtaega pikendada.
4.5 Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente, v.a kui need dokumendid või vastavad andmed on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest.
4.6 Kui pakkujal esinevad kõrvaldamise alused, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest ja teeb sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.
4.7 Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 1 p 1-3 nimetatud kõrvaldamise alus, võib koos pakkumusega esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmed oma usaldusvääruse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise osas RHS § 97 sätestatut.
4.8 Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse erimenetluse korra punktides 4.1-4.7. sätestatut iga ühispakkuja suhtes.


5. Pakkumuste vastavuse kontrollimine
5.1 Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
5.2 Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi.
5.3 Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.
5.4 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse.

6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine
6.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud lepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.
6.2 Hankija võib omal algatusel põhjendatud vajaduse korral riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
6.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
6.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
6.2.3 kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

7. Läbirääkimiste pidamine
7.1 Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja maksumuse ning lepingu tingimuste üle osas, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (nö mittesiduvad tingimused).
7.2 Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult (eRHRi vahendusel) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise.
7.3 Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis esitatakse eRHRi kaudu läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks.

8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine
8.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Hindamise täpsus on kaks kohta peale koma. Pakkumusele erinevates hindamiskriteeriumites omistatud väärtuspunktid summeeritakse.
8.2 Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte kogunud ehk majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel.
8.3 Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis omistatakse pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid.
8.4 Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks õpingutõlketeenuse tunni maksumuse eest suuremad väärtuspunktid saanud pakkumus. Kui ka õpingutõlketeenuse tunni maksumuse eest omistatud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

9. Lepingu sõlmimine
9.1 Hankija sõlmib eduka pakkujaga lepingu.
9.2 Pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu määratud aja jooksul lepingu edastamisest arvates.

10. Muud sätted
10.1 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
10.2 Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukal pakkujal (nn pöördmenetlus).

Tehniline kirjeldus

1. Taustainfo
Riigihanke eesmärgiks on jätkata riigis kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamist läbi kirjutustõlketeenuse pakkumise.

2. Teenuse eesmärk: Kirjutustõlke teenuse tagamine Eestis

3. Teenuse sihtgrupp: kuulmislangusega inimesed
3.1. Teenuseosutajal on kohustus kontrollida enne teenuse osutamist, et teenust kasutada sooviv isik kuulub sihtrühma. Kahtluse korral on võimalik esitada päring Sotsiaalkindlustusameti tõlketeenuste projektijuhile e-maili teel kirjalikult.
3.2. Teenuseosutaja on kohustatud keelduma teenuse osutamisest, kui teenust kasutada sooviv isik ei kuulu sihtrühma. Teenuseosutaja vastutab selle eest, et isik, kellele teenust osutatakse, kuulub sihtrühma. Kui teenust soovib isik, kes ei kuulu eelpool nimetatud sihtrühma, selgitab teenuseosutaja teenust kasutada soovivale isikule võimalusi teenuse saamiseks, sh teenuse saamise nõudeid sihtrühmale.

4. Teenuse maht: Raamlepingu maksimaalne kogumaksumus on sätestatud lepingu punktis 6.1. Teenust osutatakse kuni raamlepingu eeldatava maksumuse täitumiseni või kuni 31.12.2027 vastavalt tellimustele.

5. Teenuse kirjeldus
Kirjutustõlge on keelesisene tõlge, mille puhul suuliselt esitatud lähtetekst trükitakse esitusega samaaegselt kirjalikuks tekstiks ja kuvatakse ekraanile. Tõlkimiseks võidakse kasutada spetsiaalset tarkvara ning riistvara. Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel.

6. Nõuded teenuse osutamiseks vajalikele vahenditele ja tehnikale
6.1. Kirjutustõlketeenuse osutamine eeldab teenuseosutajalt kirjutustõlke teenuse pakkumiseks vajaliku kvaliteetse tehnika, vajaliku tarkvara, riistvara ning muu teenuse osutamiseks vajaliku olemasolu.
6.1.1. Kirjutustõlkeks vajalik tehnika hõlmab ekraani (näiteks käeshoitav ekraan, projektor suuremale taustale näitamiseks), arvutit ja klaviatuuri ning teisi teenuse osutamiseks vajalikke seadmeid (näiteks rakmed jm).
6.1.2. Kirjutustõlkeks vajalik tarkvara hõlmab programme, mida kirjutustõlk teenuse kvaliteetseks osutamiseks vajab.

7. Kirjutustõlketeenuse osutamise miinimumnõuded
7.1. Kirjutustõlget tehakse erinevates tõlkesituatsioonides vastavalt tõlgi/tõlkide pädevusele.
7.2. Enamasti kasutatakse üle 30 minuti kestvates tõlkesituatsioonides kahte tõlki, kes omavahelisel kokkuleppel tõlkevoore vahetavad.
7.3. Tõlkeviisiks on peamiselt sünkroontõlge.
7.4. Teenuseosutaja veebilehelt peavad olema leitavad kõigi teenuse osutamiseks kasutatavate tõlkide nimed koos fotodega.
7.5. Teenuseosutaja peab korraldama:
7.5.1. Teenuse klienditeeninduse ja tõlketeenuste osutamise koordineerimise (st suutlikkust võtta vastu tõlketellimusi kirjalikult ja suulises keeles; saata teenust osutama vastava ettevalmistusega tõlk/tõlgid). Sealjuures tuleb nii kirjalikult kui ka muul moel esitatud tellimustele vastata (täitmiseks võetud või täitmisest keeldumine) 48 tunni jooksul;
7.5.2. kutsealase toe ja nõustamise tõlkidele;
7.5.3. tagasiside kogumise osutatud teenuse kohta.

8. Tellimuste täitmisest keeldumine
8.1. Tõlketellimuse täitmisest keeldumise põhjused:
8.1.1. teenuse taotleja ei kuulu sihtrühma või puudub selle kohta kinnitus;
8.1.2. teenuse taotleja on ületanud aastase maksimaalse teenuse tellimise piiri. Maksimaalne tellimuste tundide arv aastas on 200 tundi ühe taotleja kohta;
8.1.3. tõlketellimuses soovitud ajal ei ole võimalik tõlki/tõlke pakkuda;
8.1.4. tõlkimiseks ettevalmistumise aeg ei ole piisav vastavalt punktile 9.

9. Teenuse ettetellimise ajad:
9.1. alla 1 tunni kestvate olmetõlke, kirjaliku tõlke ja õpingutõlke tõlkimiste puhul vähemalt 3 päeva ette;
9.2. üle 1 tunni kestvate olmetõlke, kirjaliku tõlke ja õpingutõlke tõlkimiste puhul vähemalt 7 päeva ette;
9.3. suurürituste (konverentsid jms) puhul vähemalt 1 kuu ette;
9.4. õigustõlke puhul (nt notaris, prokuratuuris, politseiasutuses vms olukordades) vähemalt 7 päeva ette;
9.5. kui kirjutustõlkele soovitakse tagada ühe suunalist masintõlget võõrkeelde, peab tõlkimise puhul ette teatama vähemalt 7 päeva.
9.6. muude tõlkesituatsioonide puhul peab etteteatamise aeg jääma üldisest valdkonna spetsiifikast tulenevatesse mõistlikkuse piiridesse.
9.7. Hüvitis tellimuse tühistamise korral
9.7.1. Teenuseosutajal on õigus ettevalmistatud töö hüvitamisele 50% ulatuses vastava tõlke liigi tellimuse maksumusest, kui esitatud tellimus tühistatakse vähem kui 48 h enne toimumist. Vähem kui 24 h enne toimuma pidanud tõlke tühistamist on õigus saada plaanitav tõlketöö täielikult hüvitatud. Rohkem kui 48 tundi etteteatatud tellimuse tühistamist ei hüvitata.
9.7.2. Teenuseosutajal on õigus kajastada aruandes vähem kui 48 tundi enne toimumist tühistatud tellimuse kogumaksumusest 50% toimuma pidanud ürituse tundidest ning saada selle eest tasu. Vähem kui 24 h enne toimumist tühistatud tellimuse puhul on õigus kajastada aruandes tellimus tunnid täies mahus ning saada nende eest tasu.

10. Nõuded tõlgile ja teenuse kvaliteedile
10.1. Tõlkida võivad kirjutustõlgi erialase koolituse läbinud tõlgid ning tõlgid, kes teenuse osutamise hetkel omandavad kirjutustõlgi eriala.
10.2. Tõlkides on tõlk kohustatud järgima tõlgi eetikakoodeksi nõudeid (täpsemate nõuete puudumisel järgima tõlgile/tõlkijale suunatud eetikakoodeksit Eesti Tõlkemagistrite Liidu veebilehel, mis on leitav aadressilt http://www.etml.ee/eetikakoodeks/).
10.3. Tõlk suudab tõlkida vähemalt kiirusega 3000 tähemärki 10 minuti jooksul.
10.4. Tõlkes võib esineda mõistlikul hulgal trükivigu, mis ei sega teksti mõistmist.
10.5. Tõlge on terviklik ja arusaadav ning selle sisu vastab originaaltekstile.
10.6. Tõlk mõistab tõlkimise olemust, oskab teha põhjendatud valikuid tõlkesituatsioonis vastavalt tõlgi kutse-eetika printsiipidele ning oskab analüüsida oma tööd ja käitumist tõlkesituatsioonis.

11. Vastutava tõlgi roll meeskonnas
11.1. Vastutav tõlk peab vastama kõigile punktis 10 toodud üldistele nõuetele.
11.2. Vastutav tõlk omab ülevaadet kõigi meeskonnas olevate tõlkide võimekuse kohta, sealjuures seisab hea selle eest, et tõlkide tööülesanded vastavad tõlkide oskustele ja võimetele.
11.3. Vastutav tõlk vastutab selle eest, et kõik meeskonnas olevad tõlgid vastavad punktis 10 toodud nõuetele.
11.4. Vastutav tõlk on tellija peamine kontaktisik küsimustes, mis puudutavad tõlkimise kvaliteeti, tagasisidet tõlkidele ja tõlkide vastavust tehnilises kirjelduses toodud nõuetele.

12. Teavitustöö
12.1. Teenuseosutaja kohustub tegema kõik endast võimaliku, et jagada infot teenusega alustamisest ja teenuse olemusest teenuse kasutamisest huvitatud ja potentsiaalselt sihtrühma kuulutavate inimeste seas.
12.2. Vähemalt ühe (1) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist peab teade teenuse kohta olema avaldatud teenuseosutaja kodulehel ja sotsiaalmeedia lehel ning teenuseosutaja kasutab info levitamiseks ka muid aktuaalseid kanaleid.
12.3. Teenuseosutaja peab järgima Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide teavitusnõudeid:
12.3.1. esitlema teenuse osutamisel Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi programmiperioodi logo, „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, mis on alla laetav siit: https://www.struktuurifondid.ee/et/logod;
12.3.2. esitlema teenuse osutamisel Sotsiaalkindlustusameti logo.

13. Teenuse osutamise maht ja aeg
13.1. Teenusemahu hulka arvestatakse ka enne tõlketöö toimumist tehnilisele testimisele kulunud aeg.
13.2. Kliendil on õigus paluda seadmete ja subtiitrite toimimise testi enne kokkulepitud tõlget. Sobiv aeg selleks leitakse koostöös kliendi ja teenuseosutajaga.
13.3. Teenuseosutaja pakub teenust vastavalt esitatud tellimustele ning tõlkide kättesaadavusele.
13.4. Juhul, kui teenuseosutajal ei ole võimalik pakkuda teenust tellimuses märgitud kuupäeval ja kellaajal tõlkide hõivatuse tõttu, peab teenuseosutaja pakkuma uue kliendile sobiva aja.
13.5. Teenuse osutamise piirkonnaks on peamiselt Eesti Vabariik.
13.6. Teenuse tunnihind sisaldab kõiki teenuse pakkumisega seotud kulutusi, sh ruumide kasutamise kulud, kulud sideteenustele, teenuse osutamisega seotud isikute töötasud, administreerimisega seotud kulud, dokumenteerimine, tõlkimiseks vajaliku tehnika ning tarkvara soetamise, amortiseerimise ning kasutamisega seotud kulud, sõidukulu, ettevalmistus tõlketööks ja muud kulud.
13.7. Väikseim ühe tellimuse kestuse arvestamine on:
13.7.1. ühe tõlgi puhul 30 minutit;
13.7.2. kahe tõlgi puhul 1 tund.
13.7.3. Teenuse väikseim arvestuslik ühik on 30 minutit.
13.8. Kui tõlk tellitakse tõlkima väljaspool Eesti Vabariiki, on teenuseosutajal õigus hinnata teenuse osutamise vajalikkuse ja võimalikkuse üle. Kui teenuseosutaja leiab, et tellimuse täitmine on otstarbekas, tasub klient ise kõik kulud peale tegeliku tõlkimise aja, sealhulgas reisimisega seotud kulud.

14. Aruandlus
14.1. Teenuseosutaja esitab igakuiselt hiljemalt järgmise kuu 5-ndaks kuupäevaks või vahetult järgnevaks tööpäevaks, kui nimetatud kuupäev ei lange tööpäevale aruande osutatud teenuste kohta tellimuste lõikes. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kontrollib aruande ning kinnitab selle õigsuse e-maili teel ning palub selle põhjal koostada üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kinnitamise järgselt esitab teenuseosutaja arve, mis on väljamakse aluseks.
14.2. Aruanne tuleb koostada iga esitatud tellimuse kohta, sh ka 9.7 punktis välja toodud tühistatud tellimuste kohta vastav tellimuse info.
14.3. Aruanne sisaldab üldist vajalikku infot teenuse tellimuse ning täitmise protsessi kohta: tellimuse täitmise või mitte täitmise, tellijaga seonduvat infot, tellimuse aja ja sisu, teenuse osutamise viisi kohast infot jne
14.4. Tellija pakub avakoosolekul välja omapoolse nägemuse aruande vormist. Lõplik aruande vorm lepitakse teenuseosutajaga kokku töö käigus, arvestades mõlema poole vajadusi. Kootöös teenuseosutajaga täpsustatakse ja täiendatakse aruannet mõlemale poolele sobivaks ning piisavalt informatiivseks.

15. Isikuandmete töötlemine
15.1. Isikuandmete töötlemisel kohustub teenuseosutaja täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.
15.2. Isikuandmete töötlemisega seoses sõlmitakse isikuandmete töötlemise leping raamlepingu lisas 1.