Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/24-0291 - Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 05.04.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/06e51247-0966-4de2-b4df-840025dbec4b 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/06e51247-0966-4de2-b4df-840025dbec4b?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Tõlge inglise keelest

RAHVUSVAHELINE DEMOKRAATIA
JA VALIMISABI INSTITUUT
PÕHIKIRI1

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi asutasid rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsioonina neliteist asutajaliiget 27. veebruaril 1995. aastal Stockholmis toimunud konverentsil. Instituut registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102 ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus.

Allakirjutanud OSALISED,

NENTIDES, et demokraatia, pluralismi ning vabade ja õiglaste valimiste kontseptsioonid on juurdumas kogu maailmas;

NENTIDES, et demokraatia on inimõiguste edendamise ja tagamise seisukohalt eriti tähtis ning et osalemine poliitilises elus, sealhulgas valitsemises, on osa inimõigustest, mis on välja kuulutatud ja tagatud rahvusvaheliste lepingute ja deklaratsioonidega;

NENTIDES SAMUTI, et jätkusuutliku demokraatia, hea valitsemistava, vastutuse ja läbipaistvuse ideed on muutunud riiklikku ja rahvusvahelist arengut käsitleva poliitika keskseks osaks;

TUNNISTADES, et demokraatlike institutsioonide tugevdamine riiklikul, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil aitab kaasa ennetavale diplomaatiale, edendades seeläbi parema maailmakorra loomist;

MÕISTES, et demokraatlikud ja valimisprotsessid nõuavad järjepidevust ja pikaajalist väljavaadet;

SOOVIDES EDENDADA ja rakendada üldkehtivaid norme, väärtusi ja tavasid;

OLLES TEADLIK, et pluralismi eelduseks on osalejad ning riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, kellel on selgelt eristuvad ülesanded ja volitused, mida teised ei saa täita;

MÕISTES, et kõigile asjaosalistele mõeldud kohtumispaik toetaks ja edendaks professionaalsust ja süstemaatilist suutlikkuse suurendamist;

ARVESTADES, et selles valdkonnas on vaja täiendavat rahvusvahelist instituuti,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

I artikkel
ASUTAMINE, ASUKOHT JA STAATUS

1. Kokkuleppeosalised asutavad Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi kui valitsustevahelise organisatsiooni (edaspidi instituut).

2. Instituudi peakorter asub Stockholmis, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab instituudi mujale kolida. Instituut võib oma programmi toetamiseks asutada vajaduse korral esindusi muudes asukohtades.

3. Instituut on täieõiguslik juriidiline isik ning tal on oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik õigusvõime, muu hulgas võime:

a) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara;
b) sõlmida lepinguid ja muud liiki kokkuleppeid;
c) võtta tööle isikuid ja võtta laenuks lähetatud töötajaid;
d) algatada kohtumenetlusi ja kaitsta oma tegevust kohtumenetlustes;
e) investeerida instituudi raha ja vara ning
f) võtta muid seaduslikke meetmeid, mis on vajalikud instituudi eesmärkide saavutamiseks.


II artikkel
EESMÄRGID JA TEGEVUS

1. Instituudi eesmärgid on:

a) toetada ja edendada jätkusuutlikku demokraatiat kogu maailmas;
b) parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse kogu maailmas;
c) avardada arusaamist mitmeparteilise pluralismi ja demokraatlike protsesside suhtes kohaldatavatest normidest, eeskirjadest ja suunistest ning edendada nende rakendamist ja levitamist;
d) tugevdada ja toetada riiklikku suutlikkust kõikide demokraatlike vahendite väljaarendamiseks;
e) tagada kohtumispaik mõttevahetusteks valimisprotsessidesse kaasatud kõikide isikute vahel demokraatliku institutsiooni tugevdamise kontekstis;
f) suurendada teadmisi demokraatlike valimisprotsesside kohta ja tõhustada sellekohast õpet ning
g) edendada demokraatlikku arengut silmas pidades valimisprotsessi läbipaistvust ja sellega seotud vastutust, professionaalsust ja tõhusust.

2. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks võib instituut tegeleda järgmist liiki tegevusega:

a) üleilmsete võrgustike arendamine valimisprotsesside valdkonnas;
b) teabeteenuste loomine ja säilitamine;
c) nõu, suuniste ja toetuse pakkumine seoses valitsuse ja opositsiooni, erakondade, valimiskomisjonide, sõltumatu kohtusüsteemi ja meedia rolliga ning valimisprotsessi muude aspektidega pluralistlikus demokraatlikus kontekstis;
d) teadusuuringute soodustamine ning uurimistulemuste levitamine ja rakendamine instituudi pädevusvaldkonnas;
e) vabu ja õiglasi valimisi käsitlevate seminaride, õpikodade ja koolituste korraldamine ja hõlbustamine pluralistlike demokraatlike süsteemide kontekstis ning
f) vajaduse korral osalemine valimiste ja demokraatiaga seotud muus tegevuses.


III artikkel
KOOSTÖÖSUHTED

1. Instituut võib luua koostöösuhteid teiste organisatsioonidega, sealhulgas rahvusvaheliste, valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, et edendada instituudi eesmärke.

2. Samuti võib instituut kutsuda organisatsioone, kellega tal on demokraatia tugevdamisel sarnased eesmärgid, sõlmima strateegilist partnerlust keskpikaks või pikaajaliseks vastastikuseks koostööks.


IV artikkel
LIIKMESUS

1. Instituudi liikmed on selle kokkuleppe osalisriikide valitsused.

2. Liikmeks saamiseks peavad riigid:

a) toetama instituudi eesmärke ja tegevust, mis on sätestatud II artiklis, ning võtma kohustuse edendada nimetatud eesmärke ja soodustada tegevust ning abistada instituuti tema tööprogrammi elluviimisel;
b) näitama oma riigi eeskujul pühendumust õigusriigi põhimõttele, inimõigustele, demokraatliku pluralismi aluspõhimõtetele ja demokraatia tugevdamisele ning
c) võtma kohustuse osaleda instituudi juhtimises ja jagada rahastamiskohustust kooskõlas V artikliga.

3. Liikmete puhul, kes ei täida enam selle artikli lõikes 2 sätestatud nõudeid, võib liikmesuse peatada. Nõukogu teeb otsuse liikmesuse peatamise kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.


V artikkel
RAHALISED VAHENDID

1. Instituut saab oma rahalised vahendid näiteks valitsuste ja muude isikute vabatahtlikest sissemaksetest ja annetustest, programmi sponsimisest või projektide rahastamisest, väljaannetest ja muust tulust ning usaldushaldusest saadavast intressitulust, toetustest ja investeeringutest.

2. Liikmeid julgustatakse toetama instituuti iga-aastaste sissemaksete, programmi sponsimise, projektide rahastamise kaudu ja/või muude vahenditega.

3. Liikmed ei vastuta ei koos ega eraldi instituudi võlgade, kohustiste ega kohustuste eest.



VI artikkel
ORGANID

Instituut koosneb nõukogust, nõuandekogust ja sekretariaadist.


VII artikkel
NÕUKOGU

1. Nõukogu koosneb iga liikme ühest esindajast.

2. Nõukogu kohtub kord aastas korralisel istungil. Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku ühe viiendiku liikmete algatusel.

3. Nõukogu võtab vastu oma kodukorra.

4. Nõukogu:

a) valib ühe esimehe ja kaks aseesimeest;
b) nimetab ametisse peasekretäri kuni viieaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada;
c) nimetab isikud instituudi nõuandekogusse ja
d) nimetab ametisse audiitorid.

5. Nõukogu:

a) annab instituudi tööle üldise suuna;
b) vaatab läbi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud;
c) kinnitab iga-aastase tööprogrammi ja eelarve;
d) kinnitab auditeeritud majandusaasta aruande;
e) kinnitab kahekolmandikulise häälteenamusega uued liikmed;
f) kinnitab kahekolmandikulise häälteenamusega liikme ametiaja peatamise;
g) annab vajaduse korral välja töökorra ja suunised;
h) moodustab vajaduse korral komiteesid ja/või töörühmi ning
i) täidab kõiki muid ülesandeid, mis on vajalikud instituudi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks.

6. Nõukogu teeb otsused põhimõtteliselt konsensuse alusel. Kui hoolimata tehtud jõupingutustest konsensust ei saavutata, võib esimees teha otsuse hääletamiseks. Hääletus toimub ka siis, kui seda nõuab liige. Otsus tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui selles kokkuleppes on sätestatud teisiti. Igal liikmel on üks hääl ja häälte võrdse arvu korral võib esimees anda otsustava hääle. Nõukogu koosolekute vahelisel ajal võib otsuseid teha kirjaliku menetluse teel.

7. Nõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

8. Nõukogu nimetab ametisse juhtkomitee, kuhu kuuluvad nõukogu esimees ja kaks aseesimeest, nõuandekogu esimees ja aseesimees ning esindaja riigist, kus asub instituudi peakorter. Peasekretär on juhtkomitee liige ametiülesannete korras. Nõukogu võib nimetada juhtkomiteesse ka muid isikuid. Juhtkomitee valmistab ette nõukogu koosolekud ja tegutseb nõukogu koosolekute vahelisel ajal instituudi huvide edendamise eesmärgil. Nõukogu võib delegeerida küsimusi juhtkomiteele.


VIII artikkel
NÕUANDEKOGU

1. Instituuti abistab kuni 15-liikmeline nõuandekogu, mis koosneb väga erineva taustaga silmapaistvatest isikutest või ekspertidest. Nad valitakse välja nende erialaste või akadeemiliste saavutuste ja kogemuste põhjal instituudi tegevuse seisukohalt olulistes valdkondades, näiteks õiguse, valimisprotsesside, poliitika, politoloogia, rahuloome, konfliktide ohjamise ja kodanikuühiskonna valdkonnas. Nad tegutsevad iseenda nimel, mitte valitsuste või organisatsioonide esindajatena. Nõuandekogu liige nimetatakse ametisse kuni kolmeaastaseks ametiajaks ja teda võib uuesti ametisse nimetada.

2. Nõuandekogu liikmeid kutsutakse täitma ülesandeid, et tugevdada instituuti ja selle eesmärki ning parandada instituudi programmi kvaliteeti ja suurendada selle mõju. Neid võib kutsuda esindama instituuti ja aitama muul viisil kaasa instituudi tegevusele. Instituut võib koos nõuandekoguga korraldada iga-aastase foorumi ning samuti kohtumisi riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil.

3. Nõuandekogu valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe, kes on ühtlasi juhtkomitee liikmed. Nõuandekogu liikmeid võib eelkõige kutsuda andma selgitusi ja nõu liikmesuse ja peasekretäri valimise küsimustes.


IX artikkel
PEASEKRETÄR JA SEKRETARIAAT

1. Instituudil on sekretariaat, mida juhib peasekretär, kes vastutab nõukogu ees.

2. Peasekretär teeb eelkõige järgmist:

a) tagab instituudi strateegilise juhtimise;
b) annab aru instituudi tegevuse üldise elluviimise kohta ning
c) esindab instituuti väljaspool seda ning arendab tihedaid suhteid liikmesriikide ja muude huvirühmadega.

3. Peasekretär nimetab instituudi programmi rakendamiseks ametisse vajalikud töötajad.


X artikkel
STAATUS, EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS

Instituudil ja selle ametiisikutel on staatus, eesõigused ja puutumatus, mis on võrreldavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 13. veebruari 1946. aasta privileegide ja immuniteetide konventsioonis sätestatuga. Instituudi ja selle ametiisikute staatus, eesõigused ja puutumatus vastuvõtvas riigis määratakse kindlaks peakorteri kokkuleppes. Instituudi ja selle ametiisikute staatus, eesõigused ja puutumatus muudes riikides määratakse kindlaks eraldi kokkulepetes, mille sõlmivad instituut ja riik, kus instituut oma ülesandeid täidab.


XI artikkel
VÄLISAUDIITORID

Instituudi tegevuse finantsauditi teeb igal aastal sõltumatu rahvusvaheline raamatupidamisühing kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega.


XII artikkel
HOIULEVÕTJA

1. Kokkuleppe hoiulevõtja on peasekretär.

2. Peasekretär edastab kõik kokkuleppega seotud teated kõikidele liikmetele.

3. Peasekretär edastab kõikidele liikmetele muudatuste jõustumise kuupäeva kooskõlas XIV artikli lõikega 2.


XIII artikkel
TEGEVUSE LÕPETAMINE

1. Instituudi tegevuse võib lõpetada, kui kõigi liikmesriikide neljaviiendikulise häälteenamusega otsustatakse, et instituuti ei ole enam vaja või et see ei ole enam võimeline tulemuslikult toimima.

2. Tegevuse lõpetamise korral jaotatakse pärast juriidiliste kohustuste tasumist instituudile järelejäänud vara nõukogu otsuse alusel instituudi eesmärkidega sarnaste eesmärkidega asutustele.


XIV artikkel
MUUDATUSED

1. Kokkulepet võib muuta kokkuleppe kõikide osaliste kahekolmandikulise häälteenamuse alusel. Muudatusettepanek edastatakse vähemalt kaheksa nädalat ette.

2. Muudatused jõustuvad kolmkümmend päeva pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku osalistest on teatanud hoiulevõtjale, et nad on muudatustega seoses täitnud riigi õigusaktidega nõutavad vorminõuded. Seejärel on muudatus siduv kõikidele liikmetele.

XV artikkel
TAGANEMINE

1. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppest taganeda. Osaline, kes soovib kokkuleppest taganeda, teatab sellest hoiulevõtjale kirjalikult kuus kuud enne sellest ametlikult teatamist, et instituut saaks teavitada teisi kokkuleppeosalisi ja algatada nõutavad arutelud.

2. Ametlik taganemise otsus jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil sellest hoiulevõtjale teatati.

XVI artikkel
JÕUSTUMINE

1. Instituudi asutajaliikmete esialgne kokkulepe oli 27. veebruaril 1995. aastal Stockholmis toimunud asutamiskonverentsil osalenud riikidele allakirjutamiseks avatud ning jõustus 28. veebruaril 1995. aastal.

2. Põhikirja VII artiklit muudeti kooskõlas XIV artikliga (endine XV artikkel). Muudatus jõustus 17. juulil 2003.

XVII artikkel
ÜHINEMINE

Iga riik võib igal ajal esitada peasekretärile taotluse kokkuleppega ühineda. Kui nõukogu kiidab taotluse heaks, jõustub kokkulepe selle riigi suhtes kolmkümmend päeva pärast ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

THE INTERNATIONAL INSTITUTE
FOR DEMOCRACY AND ELECTORAL ASSISTANCE
STATUTES1

The International Institute for Democracy and Electoral Assistance was established as an international intergovernmental organization by fourteen founding Members at a conference held in Stockholm on 27 February 1995. The Institute was registered in accordance with Article 102 of the United Nations Charter and has observer status in the UN General Assembly since 2003.

The PARTIES signatory hereto,

NOTING that the concepts of democracy, pluralism and free and fair elections are taking root worldwide;

NOTING that democracy is essential for promoting and guaranteeing human rights and that participation in political life, including government, is part of human rights, proclaimed and guaranteed by international treaties and declarations;

NOTING ALSO that the ideas of sustainable democracy, good governance, accountability and transparency have become central to policies for national and international development;

RECOGNIZING that strengthening democratic institutions, nationally, regionally and globally is conducive to preventive diplomacy, thereby promoting the establishment of a better world order;

UNDERSTANDING that democratic and electoral processes require continuity and a long term perspective;

WISHING TO ADVANCE and implement universally held norms, values and practices;

AWARE that pluralism presupposes actors and national and international organizations with distinctly different tasks and mandates that cannot be subsumed by others;

REALIZING that a meeting place for all those involved would sustain and advance professionalism and systematic capacity building;

CONSIDERING that a complementary international institute in this field is required;
HAVE AGREED as follows:

Article I
ESTABLISHMENT, LOCATION AND STATUS

1. The Parties to this Agreement hereby establish the International Institute for Democracy and Electoral Assistance, as an intergovernmental organization, hereinafter referred to as the Institute.

2. The headquarters of the Institute shall be in Stockholm, unless the Council decides to relocate the Institute elsewhere. The Institute may establish offices in other locations as required to support its programme.

3. The Institute shall possess full juridical personality and enjoy such capacities as may be necessary to exercise its functions and fulfill its objectives, inter alia, the capacity to:
a) acquire and dispose of real and personal property;
b) enter into contracts and other types of agreements;
c) employ persons and accept seconded personnel on loan;
d) institute and defend in legal proceedings;
e) invest the money and properties of the Institute; and
f) take other lawful action necessary to accomplish the objectives of the Institute.




Article II
OBJECTIVES AND ACTIVITIES

1. The objectives of the Institute are:
a) to promote and advance sustainable democracy worldwide;
b) to improve and consolidate democratic electoral processes worldwide;
c) to broaden the understanding and promote the implementation and dissemination of the norms, rules and guidelines that apply to multi-party pluralism and democratic processes;
d) to strengthen and support national capacity to develop the full range of democratic instruments;
e) to provide a meeting place for exchanges between all those involved in electoral processes in the context of democratic institution building;
f) to increase knowledge and enhance learning about democratic electoral processes; and
g) to promote transparency and accountability, professionalism and efficiency in the electoral process in the context of democratic development.

2. In order to accomplish the foregoing objectives, the Institute may engage in the following type of activities:
a) develop networks globally in the sphere of electoral processes;
b) establish and maintain information services;
c) provide advice, guidance and support on the role of government and opposition, political parties, electoral com- missions, an independent judiciary, the media and other aspects of the electoral process in a pluralistic democratic context;
d) encourage research and the dissemination and application of research findings within the Institute’s sphere of competence;
e) organize and facilitate seminars, workshops and training on free and fair elections in the context of pluralistic democratic systems; and
f) engage in other activities related to elections and democracy as the need arises.


Article III
COOPERATIVE RELATIONSHIPS

1. The Institute may establish cooperative relationships with other organizations, including international, intergovernmental and non-governmental organizations, with a view to furthering the objectives of the Institute.

2. The Institute may also invite organizations with which it shares similar objectives in democracy building, to enter into a strategic partnership for mutual cooperation on a medium or long-term basis.

Article IV
MEMBERSHIP

1. Members of the Institute are Governments of States Parties to this Agreement.

2. To qualify for membership, States need to:
a) subscribe to the objectives and activities of the Institute, as stated in Article II, undertake to further these objectives and support activities and to assist the Institute to carry out its programme of work;
b) demonstrate, by example in their own State, their commitment to the to the rule of law, human rights, the Basic principles of democratic pluralism and strengthening democracy; and
c) undertake to engage in the governance of the Institute and share in the financing responsibility, in accordance with Article V.

3. Membership may be suspended for members who no longer meet the requirements of paragraph 2 of this Article. A decision on suspension is taken by the Council by a two-thirds majority.

Article V
FINANCE

1. The Institute shall obtain its financial resources through such means as voluntary contributions and donations by governments and others; programme sponsorship or project funding; publications and other revenue; interest income from trusts, endowments and investments.

2. Members are encouraged to support the Institute by annual contributions, programme sponsorship, project funding and/or other means.

3. Members shall not be responsible, individually or collectively, for any debts, liabilities or obligations of the Institute.


Article VI
ORGANS

The Institute shall consist of a Council, a Board of Advisers and a Secretariat.


Article VII
THE COUNCIL

1. The Council shall be composed of one representative of each Member.

2. The Council shall meet once a year in ordinary sessions. An extraordinary session of the Council shall be convened upon the initiative of one-fifth of its Members.

3. The Council shall adopt its rules of procedure.

4. The Council shall:
a) elect one Chair and two Vice Chairs;
b) appoint the Secretary-General, for a term of up to five years, subject to renewal;
c) appoint individuals to the Institute’s Board of Advisers; and
d) appoint the Auditors.

5. The Council shall:
a) give the overall direction to the Institute’s work;
b) review progress in meeting its objectives;
c) approve the annual work programme and budget;
d) approve the audited financial statements;
e) approve new Members by a two- thirds majority;
f) approve suspension of Members by a two-thirds majority;
g) issue by-laws and guidelines, as required;
h) set up committees and/or working groups, as required; and
i) perform all other functions necessary to promote and protect the interests of the Institute.
6. The Council shall in principle take decisions by consensus. If no consensus is reached, despite efforts made, the Chair may decide to proceed to a vote. A vote shall also be held if so requested by a Member. Except where this Agreement provides otherwise, a decision shall be taken by a simple majority of the votes cast. Each Member shall be entitled to one vote, and in the case of an equality of votes, the Chair may cast the deciding vote. Between Council meetings, decisions may be taken by written procedure.

7. The Council may invite observers to its meetings.

8. The Council shall appoint a Steering Committee composed of the Council Chair and the two Vice Chairs, the Chair and Vice Chair of the Board of Advisers and a representative of the country in which the Institute has its headquarters. The Secretary-General shall be an ex-officio member of the Steering Committee. The Council may appoint other individuals to serve on the Steering Committee. The Steering Committee shall prepare meetings of the Council and act to further the interests of the Institute between Council meetings. The Council may delegate matters to the Steering Committee.

Article VIII
THE BOARD OF ADVISERS

1. The Institute shall be assisted by a Board of Advisers of up to 15 members who shall be eminent personalities or experts from a wide variety of backgrounds. They shall be selected on the basis of their accomplishments and experience, whether professional or academic, in areas of importance for the activities of the Institute such as the field of law, electoral processes, politics, political science, peace building, conflict management and civil society. They shall serve in their personal capacities and not as representatives of governments or organizations. A member of the Board of Advisers shall be appointed for a term of up to three years and may be reappointed.

2. Members of the Board of Advisers shall be invited to perform tasks to strengthen the Institute and its mission and to enhance the quality and impact of its programme. They may be invited to represent the Institute and in other ways contribute to its activities. The Institute may organize an annual forum with the Board of Advisers and may also arrange meetings at national and/or regional level.

3. The Board of Advisers shall elect among themselves a Chair and a Vice Chair who will also be members of the Steering Committee. The members of the Board of Advisers may particularly be invited to comment and give advice on membership issues and on the selection of the Secretary-General.

Article IX
THE SECRETARY-GENERAL AND THE SECRETARIAT

1. The Institute shall have a Secretariat headed by a Secretary-General who shall be responsible to the Council.

2. The Secretary-General shall in particular:
a) provide strategic leadership for the Institute;
b) report on the overall implementation. of the Institute’s activities; and
c) represent the Institute externally and develop strong relations with Member States and other constituencies.
3. The Secretary-General shall appoint staff as required to carry out the programme of the Institute.

Article X
STATUS, PRIVILEGES AND IMMUNITIES

The Institute and its officials shall enjoy status, privileges and immunities comparable to those set out in the Convention on the Privileges and Immunities of the United Nations of 13 February 1946. The status, privileges and immunities of the Institute and its officials in the host country shall be specified in a headquarters agreement. The status, privileges and immunities of the Institute and its officials in other countries shall be specified in separate agreements concluded between the Institute and the country in which the Institute performs its functions.

Article XI
EXTERNAL AUDITORS

A financial audit of the operations of the Institute shall be conducted on an annual basis by an independent international accounting firm in accordance with international auditing standards.

Article XII
DEPOSITARY

1. The Secretary-General shall be the Depositary of this Agreement.

2. The Secretary-General shall communicate all notifications relating to the Agreement to all Members.

3. The Secretary-General shall communicate to all members the date of entry into force of amendments in accordance with Article XIV paragraph 2.


Article XIII
DISSOLUTION

1. The Institute may be dissolved, if a four- fifths majority of all Member States determines that the Institute is no longer required or that it is no longer able to function effectively.

2. In case of dissolution, any assets of the Institute which remain after payment of its legal obligations shall be distributed to institutions having objectives similar to those of the Institute as decided by the Council.
Article XIV
AMENDMENTS
1. This Agreement may be amended by a two-thirds majority vote of all the Parties to it. A proposal for such an amendment shall be circulated at least eight weeks in advance.

2. Amendments will enter into force thirty days after the date on which two-thirds of the Parties have notified the Depositary that they have fulfilled the formalities required by national legislation with respect to the amendments. It shall then be binding on all Members.

Article XV
WITHDRAWAL

1. Any Party to this Agreement may withdraw from it. A Party wishing to withdraw from this Agreement, shall give written notice to the Depository six months in advance of its formal notification, to allow the Institute to inform the other Parties to this Agreement and to initiate discussions as required.

2. A formal decision to withdraw shall become effective six months after the date on which this has been notified to the Depositary.


Article XVI
ENTRY INTO FORCE

1. The original agreement between the founding Members of the Institute was open for signature by States participating in the Founding Conference, held in Stockholm on 27 February 1995, and entered into force on 28 February 1995.

2. Article VII of the Statutes was amended in accordance with Article XIV (then Article XV). The amendment entered into force on 17 July 2003.

Article XVII
ACCESSION

Any State may at any time notify the Secretary-General of its request to accede to this Agreement. If the request is approved by the Council, the Agreement will enter into force for that State thirty days after the date of the deposit of its instrument of accession.

EELNÕU
23.02.2024

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seadus

Ühineda juurdelisatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga, mis on koostatud 1995. aasta 27. veebruaril Stockholmis ja mida on muudetud 2006. aasta 24. jaanuaril Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi nõukogu erakorralisel istungil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

11.03.2024


Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (International IDEA, edaspidi IDEA) asutasid rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsioonina 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102 ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist1. IDEA on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat kogu maailmas.

IDEA tööd reguleerivad põhikiri ja liimesriikide nõukogu (Council of Member States). Liikmesriikide nõukogu kohtumisi valmistab ette juhtkomitee, mis koosneb neljast riigist: eesistujast, kahest ase-eesistujast ja Rootsist kui peakorteri riigist. Lisaks on juhtkomitees nõuandekogu esimees ja aseesimees. Ex officio kuulub juhtkomiteesse veel peasekretär. Nõuandekogu koosneb eri elualade ekspertidest ja ta lööb kaasa IDEA strateegilises planeerimises. IDEA juures tegutseb ka sekretariaat, kes abistab peasekretäri igapäevatoimetustes.

Eesti väljendas IDEA-ga ühinemise soovi 2021. aasta juunis. 1. detsembril 2021 kiitis nõukogu Eesti ühinemise heaks. Sellest ajast peale on Eesti osalenud nõukogu istungitel kas füüsiliselt või virtuaalselt. Samuti on Eesti osalenud mitmesugustel IDEA üritustel, enamjaolt e‑demokraatia konverentsidel, kus on üles astunud ka Välisministeeriumi eksperdid. IDEA peasekretär on käinud Eestis kaks korda, esimene kord visiidil pärast seda, kui Eesti ühinemine heaks kiideti, ja viimati 2023. aasta sügisel avatud valitsemise partnerluse tippkohtumisel. Selleks et Eesti liikmesus ametlikult jõustuks, on jäänud astuda veel viimane formaalne samm – ratifitseerida põhikiri Riigikogus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo direktor Kristi Land (e-post [email protected], tel 637 7431) ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna inimõiguste büroo lauaülem Maarja Kask (e-post [email protected], tel 637 7143). Seletuskirja on keeleliselt toimetanud Tiina Alekõrs ([email protected]). Kokkuleppe on inglise keelest eesti keelde tõlkinud vandetõlk Marika Borovikova (tel 626 4284, [email protected]).

1.3. Märkused

Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva seaduseelnõuga.

IDEA põhikiri tuleb Riigikogus ratifitseerida põhiseaduse § 121 punkti 3 alusel, kuna ühinetakse rahvusvahelise organisatsiooniga.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ühineda IDEA põhikirjaga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduse eelnõus sätestatakse IDEA põhikirjaga ühinemine.

Lepingu sisu on järgmine:

Artikli 1 kohaselt loovad asutajaliikmed Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (edaspidi IDEA) kui valitsustevahelise organisatsiooni, mille peakorter asub Stockholmis. Oma programmi toetamiseks võib IDEA vajaduse korral asutada esindusi muudes asukohtades. Sätestatakse, et IDEA on täieõiguslik juriidiline isik ning tal on vajalik õigusvõime täita oma ülesandeid ja saavutada oma eesmärke.

Artiklis 2 sätestatakse IDEA eesmärgid ja tegevus. Peamine eesmärk on toetada ja edendada jätkusuutlikku demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma. Selleks et oma eesmärgid saavutada, võib IDEA teha eri tegevusi, näiteks arendada üleilmseid võrgustikke valimisprotsesside valdkonnas, anda nõu valimisprotsesside kohta, soodustada teadusuuringuid jms.

Artiklis 3 sätestatakse IDEA-le õigus luua koostöösuhteid ja strateegilisi partnerlusi teiste organisatsioonidega, sh pikaajaliseks koostööks.

Artiklis 4 sätestatakse IDEA liikmed, liikmeks saamise tingimused ja tegevussuunised juhuks, kui liige ei täida enam liikmeks olemise tingimusi.

Artiklis 5 määratletakse rahaliste vahendite hankimise allikad, julgustatakse liikmeid IDEA-t toetama ja kinnitatakse, et liikmed ei vastuta IDEA võlgade ega kohustuste eest.

Artiklis 6 sätestatakse, et IDEA koosneb nõukogust, nõuandekogust ja sekretariaadist.

Artiklis 7 sätestatakse nõukogu töö. Nõukogu koosneb iga liikme ühest esindajast ning koguneb kord aastas korralisel istungil ja lisaks erakorralisel istungil, kui selle on kokku kutsunud vähemalt üks viiendik liikmetest. Nõukogu valib esimehe ja kaks aseesimeest ning nimetab ametisse peasekretäri, nõuandekogu isikud ja audiitorid. Samuti sätestatakse nõukogu ülesanded. Nõukogu teeb otsused konsensuse alusel, konsensuse puudumisel võib esimees teha otsuse hääletamiseks. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklis 8 sätestatakse nõuandekogu töö ja liikmete valimise alused. Nõuandekogu koosneb kuni 15 liikmest.

Artiklis 9 sätestatakse peasekretäri ja sekretariaadi töö. Peasekretär vastutab nõukogu ees ja tema peamine ülesanne on juhtida IDEA-t strateegiliselt.

Artiklis 10 sätestatakse IDEA staatus, eesõigused ja puutumatus kooskõlas ÜRO 13. veebruari 1946. aasta privileegide ja immuniteetide konventsioonis sätestatuga.

Artiklis 11 sätestatakse finantsauditi tegemise kord.

Artiklis 12 sätestatakse, et kokkuleppe hoiulevõtja on IDEA peasekretär.

Artiklis 13 kirjeldatakse, millistel tingimustel võib IDEA tegevuse lõpetada ja mis saab sel juhul IDEA varast.

Artiklis 14 sätestatakse kokkuleppe muudatuse tingimused. Kokkulepet võib lepingu kohaselt muuta kokkuleppe kõikide osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ja muudatus jõustub 30 päeva pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku osalistest on teatanud hoiulevõtjale, et nad on muudatusega seoses täitnud riigi õigusaktides nõutavad vorminõuded. Seejärel on muudatus siduv kõikidele liikmetele.

Artiklis 15 sätestatakse kokkuleppest taganemise tingimused.

Artikli 16 kohaselt jõustus algne kokkulepe 28. veebruaril 1995. Põhikirja artikli 7 muudatus jõustus 17. juulil 2003.

Artiklis 17 määratletakse, et iga riik võib esitada peasekretärile taotluse kokkuleppega ühineda. Kui IDEA nõukogu kiidab taotluse heaks, jõustub kokkulepe selle riigi suhtes 30 päeva pärast ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

IDEA nõukogu kiitis Eesti ühinemise heaks 1. detsembril 2021. Selleks et Eesti liikmesus ametlikult jõustuks, on jäänud astuda veel viimane formaalne samm – ratifitseerida põhikiri Riigikogus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seadusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, samuti puudub sel oluline mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste korraldusele ning regionaalarengule. Mõju majandusele, julgeolekule ning suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on positiivne.

Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina. Eesti on aktiivsest osalemisest juba kasu saanud – IDEA on tihti toonud Eestit näitena edukast demokraatiast, eriti digilahenduste kontekstis. Ekspertide osalemine IDEA üritustel on tekitanud Eesti digilahenduste vastu huvi, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

IDEA-l puudub tavapärane liikmemaks, ent tungivalt soovituslik on anda nn tuumpanus (core contribution). Riikide tuumpanused moodustavad enamiku IDEA tuludest. Eesti on otsustanud toetada IDEA-t iga aasta tuumpanusena 70 000 euroga. Lisaks on võimalik panustada sihtotstarbeliselt konkreetsete projektide jaoks, kuid Eesti seda seni teinud ei ole. Väiksemad kulud on seotud nõukogu kohtumiste ja üritustel osalemisega (esindaja saatmine Stockholmi) kaks-kolm korda aastas. Kõik IDEA-s osalemise kulud on ette nähtud Välisministeeriumi eelarves.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada riigisiseseid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

IDEA põhikiri jõustub Eesti suhtes 30 päeva pärast ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS.