3 (4)
Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust saab
artikli 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -
vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et
tagada art 23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2 täpsustab,
milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama.
Euroopa Kohus on IKÜM art 23 lg-s 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta öelnud,
võttes arvesse IKÜM-is, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist
riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse
meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on
isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid
kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM art 23 alusel võetud
meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka määruse põhjenduses 41
rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab
viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile
selle määrusega antud õiguste ulatust piirata.1
Eelnevalt esitatud seisukohti on Euroopa Kohus2 täiendanud seonduvalt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisega järgmiselt.
Mis puudutab nõuet, et põhiõiguste teostamist tohib piirata ainult seadusega, siis see tähendab, et
õigusakt, mis võimaldab nendesse õigustesse sekkuda, peab ise määrama kindlaks, kui
ulatuslikult tohib asjaomase õiguse teostamist piirata, kusjuures tuleb täpsustada, et esiteks ei
välista see nõue seda, et sellist piirangut sisaldav regulatsioon võib olla sõnastatud piisavalt
lahtiselt, et seda saaks kohandada erinevate juhtumite ja muutuvate asjaoludega (p 47). Rahapesu
tõkestamise IV ja V direktiivi alusel teabe kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine peab
täielikult vastama IKÜM-st tulenevatele nõuetele (p 53). Seadusandja eesmärk ‒ rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamine ‒ kujutab endast üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib
põhjendada harta artiklitega 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on rasked (p-d
58 ja 59). Proportsionaalsuse nõude järgimiseks peavad ka riivet sisaldavas õigusaktis olema
sätestatud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad õigusaktiga ette nähtud meetmete
ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on
andmesubjektidel piisavad tagatised, mis võimaldavad tõhusalt kaitsta nende isikuandmeid
kuritarvitamise ohu eest. Täpsemalt peab õigusaktis olema märgitud, millistel asjaoludel ja
tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub
tingimata vajalikuga (p 65).
Ehk siis, kuigi Euroopa Kohus jaatab, et seadusandlik meede, mis sellise piirangu seadmise
võimaluse ette näeb, ei pea olema imperatiivne ja otsustamise võib jätta ka haldusorgani
pädevusse, siis peaks aga seadusandlik meede, mis sellist piirangut võimaldab, andma piisavalt
täpsed ja selged raamid, kuidas piirangut kohaldatakse. Nii nagu Euroopa Kohus on rõhutanud,
peab isikule, kelle õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega piiratakse, olema sellise piirangu
seadmise aluseks olevad kriteeriumid, ulatus ja kehtivus ettenähtavad. AKI hinnangul pakutud
sõnastuses säte nendele nõuetele ei vasta.
Sätte sõnastusest nähtub, et on järgitud hetkel Eesti õiguses kehtivaid sarnaseid andmesubjekti
õiguste piirangute aluseid, kuid tähele tuleb panna, et enamus neist on kehtestatud IKÜM-i
jõustumisel, mil puudus piisav teadmine, kuidas selliseid piiranguid seada. Viidatud kohtuasjad,
kus IKÜM-i nõudeid täpsustatakse pärinevad hilisemast ajast. Seega tuleks kaaluda võimalust
andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustamist, võttes arvesse eelpool viidatud Euroopa
Kohtu lahendites väljendatut.
1 Euroopa Kohtu 24.02.2022 otsuse nr C-175/20 p-d 52‒57
2 Liidetud kohtuasjad nr C-37/20 ja C-601/20